Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2018/2119(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0159/2019

Esitatud tekstid :

A8-0159/2019

Arutelud :

PV 13/03/2019 - 17
CRE 13/03/2019 - 17

Hääletused :

PV 13/03/2019 - 19.13

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0201

Vastuvõetud tekstid
PDF 186k
Kolmapäev, 13. märts 2019 - Strasbourg Ajutine väljaanne
Majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2019. aasta majanduskasvu analüüs
P8_TA-PROV(2019)0201A8-0159/2019

Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta resolutsioon majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2019. aasta majanduskasvu analüüsi kohta (2018/2119(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2, artikleid 126 ja 136 ning protokolli nr 12,

–  võttes arvesse protokolli nr 1 riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus,

–  võttes arvesse protokolli nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

–  võttes arvesse majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingut,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1175/2011 (millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta)(1) ,

–  võttes arvesse nõukogu 8. novembri 2011. aasta direktiivi 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta(2) ,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1174/2011 euroalal esineva ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse korrigeerimiseks võetavate täitemeetmete kohta(3) ,

–  võttes arvesse nõukogu 8. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1177/2011 (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta)(4) ,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1176/2011 makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta(5) ,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1173/2011 eelarvejärelevalve tõhusa rakendamise kohta euroalal(6) ,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrust (EL) nr 473/2013 euroala liikmesriikide eelarvekavade seire ja hindamise ning nende ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tagamise ühiste eeskirjade kohta(7) ,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrust (EL) nr 472/2013, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet euroala liikmesriikide üle, millel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel(8) ,

–  võttes arvesse komisjoni 21. novembri 2018. aasta teatist „2019. aasta majanduskasvu analüüs: üleilmse ebakindluse tingimustes on vaja tugevamat Euroopat“ (COM(2018)0770) ning häiremehhanismi aruannet 2019 (COM(2018)0758),

–  võttes arvesse Euroopa Eelarvenõukogu 10. oktoobri 2018. aasta iga-aastast aruannet,

–  võttes arvesse komisjoni Euroopa majandusprognoose (sügis 2018 ja talv 2019),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrust (EL) 2017/825 (millega luuakse struktuurireformi tugiprogramm ajavahemikuks 2017–2020 ning muudetakse määrusi (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1305/2013)(9) ,

–  võttes arvesse 2018. aasta aruannet rahvastiku vananemise kohta, mille komisjon avaldas 25. mail 2018,

–  võttes arvesse 21. novembri 2018. aasta soovitust võtta vastu nõukogu soovitus euroala majanduspoliitika kohta (COM(2018)0759),

–  võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu toimimise parandamise kohta Lissaboni lepingu võimalusi kasutades(10) ,

–  võttes arvesse viie juhi 22. juuni 2015. aasta aruannet Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimise kohta, komisjoni 1. märtsi 2017. aasta valget raamatut Euroopa tuleviku kohta ning komisjoni 31. mai 2017. aasta aruteludokumenti majandus- ja rahaliidu süvendamise kohta,

–  võttes arvesse eurorühma 4. detsembri 2018. aasta aruannet juhtidele majandus- ja rahaliidu süvendamise kohta,

–  võttes arvesse euroala tippkohtumise 14. detsembri 2018. aasta avaldust,

–  võttes arvesse Euroopa Regioonide Komitee 10. oktoobri 2018. aasta resolutsiooni euroala majanduspoliitika kohta ja pidades silmas 2019. aasta majanduskasvu analüüsi(11) ,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ning regionaalarengukomisjoni arvamusi ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni muudatusettepanekutena esitatud seisukohta (A8‑0159/2019),

A.  arvestades, et Euroopa majanduses algab nüüd seitsmes järjepideva kasvu aasta; arvestades, et euroala ja ELi SKP kasvu määrasid on allapoole korrigeeritud – kasvumäärad on 2019. aastal vastavalt 1,3 % ja 1,5 % ning 2020. aastal 1,6 % ja 1,8 % (27 ELi liikmesriiki); arvestades, et kasvumäär saab eelduste kohaselt olema veelgi mõõdukam, mis on osaliselt tingitud üleilmsete kasvuväljavaadetega seotud suurenevatest mureküsimustest; arvestades, et majanduslik ja tööhõiveolukord on liikmesriikides jätkuvalt erinev;

B.  arvestades, et 2018. aasta detsembris oli töötuse määr euroalal 7,9 % ja ELis 6,6 %; arvestades, et töötuse määr on paljudes liikmesriikides endiselt kõrgem kui kriisieelsel ajal, eelkõige pikaajalise töötuse osas, ning ka noorte töötus on mitmes liikmesriigis jätkuvalt suur;

C.  arvestades, et tööhõive määr ELis tõuseb, olgugi et liikmesriikide vahel on see tõus ebaühtlane; arvestades, et töötavate inimeste arv on saavutanud euroala kõrgeima taseme – 2018. aasta kolmandas kvartalis oli selleks arvuks 146 miljonit; arvestades, et paljud uutest loodud töökohtadest on osalise tööajaga kohad;

D.  arvestades, et majanduskasv on maailmakaubandust mõjutavate jätkuvate geopoliitiliste pingete ning liidu ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete alase püsiva ebakindluse kontekstis endiselt habras ja liikmesriikide lõikes erinev;

E.  arvestades, et Euroopas valitseb ikka veel investeeringute puudujääk, kuigi intressimäärad on aastaid olnud erakordselt madalad ja rahastamistingimused on jätkuvalt soodsad;

F.  arvestades, et Eurostati prognooside kohaselt tõuseb juhul, kui poliitika ei muutu, ELis vanadussõltuvusmäär 2016. aasta 29,3 %-lt 2080. aastaks 52,3 %-le, mis tähendab vähem kui kahte tööealist inimest iga eaka kohta; arvestades, et selles osas on liikmesriikide vahel väga suured erinevused;

G.  arvestades, et möödunud kahel aastakümnel on tootmistegurite kogutootlikkus euroalal jäänud maailma suurimate majandusjõudude tootmistegurite kogutootlikkusest maha;

H.  arvestades, et euroala valitsemissektori võla suhe SKPsse jätkab eeldatavasti möödunud aastate langussuundumust ja selle väärtus langeb umbes 87 %-lt 2018. aastal umbes 85 %-le 2019. aastal; arvestades, et komisjoni prognoosi kohaselt on aga kümne liikmesriigi valitsemissektori võla suhe SKPsse 2019. aastal eeldatavasti protsentuaalse väärtuse poolest kõrgem kui 60 % ja seitsmes liikmesriigis on selle väärtus jätkuvalt kõrgem kui 90 %; arvestades, et mõnes liikmesriigis on võla vähendamise meetmete võtmine olnud aeglane; arvestades, et euroala viies liikmesriigis, kus valitsemissektori võla suhe SKPsse on kõrge väärtusega, kujuneb prognooside kohaselt 2019. aastal märkimisväärne struktuurne eelarvepuudujääk;

I.  arvestades, et prognooside kohaselt ei ületa 2019. aastal ühegi euroala liikmesriigi eelarvepuudujääk künnisväärtust, milleks on 3 % SKPst, ning kogu euroala valitsemissektori nominaalne eelarvepuudujääk on prognooside kohaselt 2018. aastal langenud 0,6 %-le SKPst, kuid 2019. aastal tõuseb see natuke, st 0,8 %-le SKPst;

J.  arvestades, et liikmesriikide riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus on põlvkondadevahelise õigluse seisukohast muret tekitav küsimus;

K.  arvestades, et jooksevkonto ülejääk saavutas oma tippväärtuse 2017. aastal ning et 2019. ja 2020. aastal peaks see mõnevõrra alanema, jäädes euroalal püsima umbes 3,6 % juurde SKPst ja ELis 2,3 % juurde SKPst, kusjuures tegemist on ühtede kõrgeimate väärtustega maailmas;

1.  tunneb heameelt komisjoni 2019. aasta majanduskasvu analüüsi üle, milles kinnitatakse uuesti, kui suur tähtsus on

   a) kvaliteetsete investeeringute suurendamisel,
   b) reformidel, millega suurendatakse tootlikkuse kasvu, kaasavust ja institutsioonilist kvaliteeti, ning
   c) makromajanduslikul finantsstabiilsusel ja riigi rahanduse usaldusväärsusel;

2.  nõuab tungivalt, et EL ja liikmesriigid võtaksid otsustavaid ja kooskõlastatud meetmeid kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu eesmärkide saavutamiseks, võtaksid vastutuse tulevaste põlvkondade ees ning tagaksid põlvkondadevahelise õigluse riigi rahanduse ja sotsiaalkindlustussüsteemide jätkusuutlikkuse ja piisavuse kaudu ning tagaksid seeläbi meie heaoluriikide tuleviku;

3.  märgib, et komisjoni 2018. aasta aruandest rahvastiku vananemise kohta nähtub, et juhul, kui poliitika ei muutu, on eelseisvatel aastakümnetel oodata pensionide, tervishoiuteenuste ja pikaajalise hooldusega seotud eelarvekulude kasvu, kuna Euroopa rahvastiku märkimisväärne vananemine jätkub;

4.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid valmistuksid selliseks demograafiliseks arenguks,

   a) viies niisuguste kulude vähendamiseks ellu sotsiaalselt tasakaalustatud struktuurireforme,
   b) suurendades tootlikkuse kasvu, mis on ülimalt oluline, et tagada tulevikus tugev ja jätkusuutlik majanduskasv, ning
   c) luues asjakohased eelarvepuhvid, et kaitsta end suurenevate eelarvekulude eest;

5.  tunneb heameelt asjaolu üle, et tööhõive määr ELis tõuseb, olgugi et liikmesriikides on see tõus ebaühtlane; märgib, et pikaajaline töötus ja noorte töötus on mõnes liikmesriigis endiselt suur, mistõttu tuleb jätkuvalt teha reforme ja investeeringuid, et hõlbustada noorte ja pikaajaliste töötute tööturule sisenemist;

6.  nõuab tungivalt, et komisjon edendaks veelgi majandus- ja rahaliidu süvendamist vastavalt kokkulepitud tegevuskavale;

7.  kutsub komisjoni üles seadma ühtse turu väljakujundamise oma tegevuskavas esikohale;

Kvaliteetsete investeeringute tegemine

8.  toonitab, et pikas perspektiivis põlvkondadevahelise õigluse tagamiseks peavad liikmesriigid kooskõlas ÜRO kestliku arengu eesmärkidega suurendama tootlikkust tulusate investeeringute abil, nagu kasvu soodustavad kestlikud taristuprojektid, et aidata ergutada väga vajalikku potentsiaalset majanduskasvu;

9.  tunneb heameelt Euroopa investeerimiskava positiivse panuse üle majanduskasvu ja töökohtade loomisse; rõhutab asjaolu, et Euroopa Parlament on juba võtnud vastu oma läbirääkimisseisukoha InvestEU programmi kohta, ning nõuab tungivalt, et institutsioonidevaheline poliitiline kokkulepe saavutataks võimalikult kiiresti; võtab teadmiseks Euroopa Kontrollikoja soovituse, mille kohaselt tuleks parandada Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist (EFSI) toetatavate investeeringute geograafilise jaotust;

10.  märgib, et euroalal valitseb ikka veel investeeringute puudujääk, kuigi Euroopa investeerimiskava on andnud positiivseid tulemusi; juhib tähelepanu sellele, et praeguses olukorras, kus esineb märke majanduskasvu aeglustumisest ning suurenevatest välistest riskidest ja probleemidest, on avaliku ja erasektori investeeringutel oluline roll Euroopa tasandil majanduskasvu ja lähenemise hõlbustamisel;

11.  tuletab meelde, et liikmesriigid peavad eelarvepoliitilise manööverdamisruumi kasutamisel eristama pikaajalisi tulusaid avaliku sektori investeeringuid ja jooksvaid kulusid;

12.  rõhutab, et tootlikkuse kasvu suurendamiseks tuleb kooskõlas strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkidega investeerida oskustesse, innovatsiooni, automatiseerimisse, digitaliseerimisse, teadus- ja arendustegevusse, säästvasse liikuvusse ja taristusse; rõhutab, et investeerida tuleb nii füüsilisse kui ka inimkapitali, ning kutsub seejuures liikmesriike üles tagama võrdse juurdepääsu elukestvale õppele, oskuste täiendamisele ja ümberõppele;

13.  on seisukohal, et reformid, millega kaotatakse investeeringute puhul ebaproportsionaalne bürokraatia, hõlbustaksid majandustegevust ja looksid ka tingimused, mis soodustavad pikaajalist majanduskasvu;

14.  rõhutab, et Euroopa-sisesed välismaised otseinvesteeringud võivad tuua kaasa suurema tootlikkuse nii investeerimisühingute kui ka kohalike äriühingute jaoks vastuvõtvates piirkondades ning aitavad Euroopas kaasa majanduslikule lähenemisele; on seisukohal, et selged ja jõustatavad normid, võrdsed tingimused ja väiksemad nõuete täitmisega seotud kulud on investeeringute ligimeelitamisel otsustava tähtsusega tegurid;

15.  toonitab tungivat vajadust täieulatusliku kapitaliturgude liidu järele, sest paremini integreeritud finantsturud võivad tagada uute erasektori riskijagamis- ja riskivähendamismehhanismide loomise, hõlbustada piiriüleste investeeringute tegemist ja reaalmajanduse juurdepääsu rahastamisele ning edendada jätkusuutlikke erasektori investeeringuid;

Keskendumine reformidele, millega suurendatakse tootlikkuse kasvu, kaasavust ja institutsioonilist kvaliteeti

16.  tuletab meelde, et muude tegurite samaks jäädes võib vananev tööjõud järgmisel paaril aastakümnel pidurdada Euroopa tootlikkuse kasvu; tunneb jätkuvalt muret ELi väikese konkurentsivõime ja tootlikkuse kasvu pärast ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid seetõttu tootlikkust suurendavaid ja sotsiaalselt tasakaalustatud struktuurireforme;

17.  rõhutab tungivat vajadust vaadata läbi nii liikmesriikide riiklike pensioniskeemide asjakohasus kui ka pikaajaline rahaline jätkusuutlikkus; toonitab vajadust reformida asjaomaste liikmesriikide pensionisüsteeme, et tagada nende pikaajaline jätkusuutlikkus;

18.  jagab komisjoni arvamust, et suurem tootlikkuse kasv ja kaasatus peaksid olema riiklike reformide oluline eesmärk;

19.  rõhutab, kui oluline on suurendada tööjõus osalemise määra, et muu hulgas aidata säilitada sotsiaalkindlustussüsteemide jätkusuutlikkust, eelkõige tõusva sõltuvusmäära tingimustes; kutsub seetõttu liikmesriike üles võtma meetmeid mittetöötavate ja mitteõppivate noorte (NEET-noored) ja pagulaste tööturuga integreerimise edendamiseks;

20.  märgib, et ülemäärane maksustamine võib olla investeeringutele ja töökohtadele takistuseks; nõuab maksukoormuse ümberpaigutamist nii, et loobutakse Euroopas kehtivast suurest tööjõuga seotud maksukoormusest; on ühtlasi seisukohal, et väikeste ja keskmiste sissetulekute puhul maksukoormuse vähendamine suurendab tõenäoliselt nõudlust ja soodustab majanduskasvu; rõhutab vajadust parandada maksude kogumist ja koordineerida paremini maksustamise valdkonna haldustavasid ning tunneb heameelt niisuguseid reforme rakendavate liikmesriikide jõupingutuste üle;

21.  toonitab, et digitaliseerimine, üleilmastumine, tehisintellekt, automatiseerimine ja tehnoloogilised muutused pakuvad suurt kasvupotentsiaali, kujundavad meie tööturge põhjalikult ümber ning mõjutavad Euroopa riikide majanduse kasvu dünaamikat;

22.  rõhutab asjaolu, et väheneva tööealise rahvastiku mobiliseerimiseks on vaja mitmekülgsemaid ja oskustega töötajaid, dünaamilisemaid tööturge, aktiivset tööturupoliitikat, elukestvat õpet ning tööjõu koolitamist, oskuste täiendamist ja ümberõpet ning tugevamaid seoseid haridus- ja koolitussüsteemide ning ettevõtjate vahel koos sotsiaalkindlustussüsteemidele juurdepääsu võimaldamisega; nõuab kindlalt, et kõnealuseid põhimõtteid võetaks nõuetekohaselt arvesse, et toetada kaasavaid ja hästi toimivaid tööturge ning suurendada töökohtade kvaliteeti, nagu on ette nähtud Euroopa sotsiaalõiguste samba raames;

23.  toonitab asjaolu, et õiguslike ja haldustakistuste tõttu ei saa väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd), kes on olulised tööhõive soodustajad, kasutada täiel määral ära Euroopa ühtse turu potentsiaali; nõuab tungivalt, et komisjon vähendaks neid takistusi; nõuab tungivalt, et komisjon võitleks ka ebaausa konkurentsi ja maksustamise vastu VKEde ja hargmaiste äriühingute seas; toonitab, kui tähtis on jätkata maksupettuse, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastast võitlust;

24.  tuletab meelde, kui tähtis on ettevõtlust soosiv haldus- ja õiguskeskkond, võttes samal ajal arvesse piisavat tarbijakaitset, et hõlbustada äriühingute juurdepääsu rahastamisele ja rahaliste vahendite piiriülest hankimist; tunneb heameelt selle üle, et iga-aastases majanduskasvu analüüsis on pööratud tähelepanu vajadusele suurendada avaliku halduse tulemuslikkust, kusjuures see peaks hõlmama kõiki valitsustasandeid; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kõrvaldaksid tarbetud tõkked, mis takistavad kohalikul ja piirkondlikul tasandil era- ja avaliku sektori investeeringute tegemist;

25.  toonitab, et potentsiaalsete tulevaste šokkidega toimetulekuks tuleb majandus- ja rahaliidu süvendamisel teha edusamme; tuletab meelde, et majandus- ja rahaliidu süvendamine eeldab tugevat poliitilist pühendumist, tõhusat valitsemist ja demokraatlikku vastutust; tuletab meelde, kui oluline on finantsstabiilsuse tagamiseks vastupanuvõimeline pangandussektor ning selle tõhus ja asjakohane reguleerimine; nõuab, et järk-järgult kujundataks välja pangandusliit, mis hõlmab usaldusväärset Euroopa hoiuste tagamise skeemi ning mille raames tehakse jätkuvalt pingutusi viivislaenude vähendamiseks; võtab teadmiseks euroala tippkohtumisel eurorühmale antud volituse teha tööd lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendiga;

Makromajandusliku stabiilsuse ja riigi rahanduse usaldusväärsuse tagamine

26.  juhib tähelepanu sellele, et makromajanduslik finantsstabiilsus ja riigi rahanduse usaldusväärsus on jätkuvalt jätkusuutliku kasvu eeltingimused;

27.  märgib, et eakate suurema osakaaluga kaasnevad suuremad kulud tervishoiuteenustele, vanaduspõlve hooldusele ja pensionidele; märgib lisaks, et vananevas ühiskonnas väheneb muude tegurite samaks jäädes tööealiste inimeste osakaal eakate osakaaluga võrreldes, mis tähendab, et ühe eaka kohta on vähem tööealisi maksumaksjaid; rõhutab, et see seab väga suure koormuse nende liikmesriikide riigi rahandusele, kes ei ole vajalikke reforme rakendanud, seades ohtu nende jätkusuutlikkuse;

28.  nõuab, et liikmesriigid, kelle puhul on eelarvepuudujääk ja avaliku sektori võlg suur, teeksid pidevaid jõupingutusi nende vähendamiseks; võtab teadmiseks jõupingutused, mida teatavad liikmesriigid on teinud oma riigi rahanduse tugevdamiseks, kuid peab kahetsusväärseks asjaolu, et osad liikmesriigid on jätnud vajalike reformide elluviimise võimaluse kasutamata; juhib tähelepanu sellele, et teatavad hea eelarvepoliitilise manööverdamisruumiga liikmesriigid on eelarvet veelgi konsolideerinud ning aidanud seeläbi kaasa euroala jooksevkonto ülejäägile;

29.  tunneb heameelt komisjoni jõupingutuste üle julgustada jooksevkonto puudujäägi või suure välisvõlaga liikmesriike suurendama oma konkurentsivõimet ning julgustada suure jooksevkonto ülejäägiga liikmesriike edendama nõudlust, suurendades vastavalt tootlikkuse kasvule palgakasvu, ning edendama tootlikkuse kasvu investeeringute edendamise kaudu;

30.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid looksid praeguse põlvkonna ja tulevaste põlvkondade jaoks asjakohased eelarvepuhvrid; nõuab stabiilsuse ja kasvu pakti, sealhulgas selle paindlikkuse klauslite järjekindlat rakendamist ja järgimist, et tagada vastutustundlik riigi rahandus; tuletab meelde, kui tähtis on eelarve-eeskirjade järjekindel rakendamine selleks, et tagada finantsturgude usaldusväärsus, mis on investeeringute ligimeelitamiseks ülimalt oluline;

31.  tunneb heameelt Euroopa Eelarvenõukogu ettepaneku üle eelarve-eeskirju oluliselt lihtsustada, et kehtivat ELi eelarveraamistikku veelgi parandada; rõhutab, et stabiilsuse ja kasvu pakti eeskirjades sisalduv paindlikkus võimaldab liikmesriikidel saavutada hea tasakaalu konservatiivse eelarvepoliitika tagamise ning tulusate investeeringute tegemise hõlbustamise eesmärgi vahel; kutsub komisjoni üles võtma võla jätkusuutlikkuse analüüside tegemisel arvesse kõiki riigipõhiseid tegureid;

Riiklik isevastutus

32.  tuletab meelde, et riigipõhiste soovituste rakendamise määr on liiga madal; on veendunud, et Euroopa poolaasta keskmes peaks olema riiklik isevastutus; nõuab tungivalt, et liikmesriikide ja piirkondlikud parlamendid arutaksid riigiaruandeid ja riigipõhiseid soovitusi ning teeksid asjaosalistega koostööd; juhib tähelepanu sellele, et isevastutust võib suurendada Euroopa poolaasta lihtsustamine ja sihipärasemaks muutmine;

o
o   o

33.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 306, 23.11.2011, lk 12.
(2) ELT L 306, 23.11.2011, lk 41.
(3) ELT L 306, 23.11.2011, lk 8.
(4) ELT L 306, 23.11.2011, lk 33.
(5) ELT L 306, 23.11.2011, lk 25.
(6) ELT L 306, 23.11.2011, lk 1.
(7) ELT L 140, 27.5.2013, lk 11.
(8) ELT L 140, 27.5.2013, lk 1.
(9) ELT L 129, 19.5.2017, lk 1.
(10) ELT C 252, 18.7.2018, lk 215.
(11) ELT C 461, 21.12.2018, lk 1.

Viimane päevakajastamine: 20. märts 2019Õigusalane teave