Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0176/2019

Esitatud tekstid :

B8-0176/2019

Arutelud :

Hääletused :

PV 14/03/2019 - 11.14

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0216

Vastuvõetud tekstid
PDF 171k
Neljapäev, 14. märts 2019 - Strasbourg Ajutine väljaanne
Kiireloomuline vajadus koostada kooskõlas rahapesuvastase direktiiviga kolmandate riikide kohta ELi must nimekiri
P8_TA-PROV(2019)0216B8-0176/2019

Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2019. aasta resolutsioon kiireloomulise vajaduse kohta koostada kooskõlas rahapesuvastase direktiiviga kolmandate riikide kohta ELi must nimekiri (2019/2612(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 13. veebruari 2019. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/…, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849, määrates kindlaks suure riskiga kolmandad riigid, kus esineb strateegilisi puudusi,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (neljas rahapesuvastane direktiiv), eriti selle artikli 9 lõiget 2 ja artikli 64 lõiget 5(1) , ning mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiiviga (EL) 2018/843, millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist, ning millega muudetakse direktiive 2009/138/EÜ ja 2013/36/EL (viies rahapesuvastane direktiiv), eriti selle artikli 1 lõiget 5(2) ,

–  võttes arvesse komisjoni tegevuskava, mis käsitleb uue metoodika väljatöötamist suure riskiga kolmandate riikide kohta ELi hinnangu andmiseks vastavalt direktiivile (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist(3) ,

–  võttes arvesse komisjoni talituste 22. juuni 2018. aasta töödokumenti, mis käsitleb metoodikat suure riskiga kolmandate riikide kindlaksmääramiseks vastavalt direktiivile (EL) 2015/849 (SWD(2018)0362) ja milles muu hulgas on määratletud prioriteetsusastmega 1 ja 2 kolmandad riigid,

–  võttes arvesse finantskuritegusid, maksudest kõrvalehoidumist ja maksustamise vältimist käsitleva erikomisjoni (TAX3) 25. veebruari 2019. aasta kirja volinik Jourovale delegeeritud õigusakti kohta, mis käsitleb suure riskiga kolmandaid riike, kelle rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras esineb strateegilisi puudusi,

–  võttes arvesse TAX3-komisjoni esimehe 5. märtsi 2019. aasta kirja nõukogu seisukoha kohta, mis käsitleb komisjoni loetelu suure riskiga kolmandatest riikidest, kus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamises esineb puudusi,

–  võttes arvesse 6. märtsil 2019. aastal volinik Jourova ja Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni (ECON) ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni (LIBE) vahel toimunud arvamuste vahetust,

–  võttes arvesse nõukogu avaldust komisjoni 13. veebruari 2019. aasta delegeeritud määruse (EL) 2019/… (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849, määrates kindlaks suure riskiga kolmandad riigid, kus esineb strateegilisi puudusi) (C(2019)1326) kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et delegeeritud määrus ja selle lisa ning muutvad delegeeritud määrused on mõeldud selleks, et määrata kindlaks suure riskiga kolmandad riigid, kus esineb rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamisel strateegilisi puudusi, mis kujutavad endast ohtu ELi finantssüsteemile ja mille puhul ELi kohustatud isikud peavad kooskõlas neljanda rahapesuvastase direktiiviga kohaldama kliendi suhtes tugevdatud nõuetekohase hoolsuse meetmeid;

B.  arvestades, et neljanda rahapesuvastase direktiivi artikli 9 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole ühe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet;

C.  arvestades, et parlament lükkas viiest esildatud muutvast delegeeritud määrusest tagasi kaks (C(2016)07495 ja C(2017)01951) põhjendusega, et menetlus, mida komisjon kasutas suure riskiga kolmandate riikide kindlaksmääramiseks, ei olnud piisavalt sõltumatu;

D.  arvestades, et parlament toetab komisjoni sellise uue metoodika kehtestamisel, mis ei tugine nende jurisdiktsioonide kindlaksmääramisel, kus rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamisel esineb strateegilisi puudusi, üksnes välistele teabeallikatele;

E.  arvestades, et loetelu eesmärk on kaitsta liidu finantssüsteemi ja siseturu terviklikkust; arvestades, et riigi lisamine suure riskiga kolmandate riikide loetellu ei too kaasa majanduslike või diplomaatiliste sanktsioonide kehtestamist, vaid nõuab pigem asjaomastelt üksustelt, nagu pangad, kasiinod ja kinnisvarabürood, et nad kohaldaksid selliste riikidega tehtavate tehingute suhtes tugevdatud hoolsusmeetmeid, ning tagab, et ELi finantssüsteem on varustatud vahenditega, millega hoitakse ära kolmandatest riikidest tulenevaid rahapesu ja terrorismi rahastamise riske;

F.  arvestades, et riigi võib loetelust eemaldada, kui ta kõrvaldab oma rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud puudused;

G.  arvestades, et 13. veebruaril 2019 võttis komisjon vastu delegeeritud õigusakti, mis sisaldab loetelu, kuhu kuulub 23 riiki ja territooriumi: Afganistan, Ameerika Samoa, Bahama, Botswana, Korea Rahvademokraatlik Vabariik, Etioopia, Ghana, Guam, Iraan, Iraak, Liibüa, Nigeeria, Panama, Pakistan, Puerto Rico, Samoa, Saudi Araabia, Sri Lanka, Süüria, Trinidad ja Tobago, Tuneesia, USA Neitsisaared ja Jeemen;

H.  arvestades, et oma 7. märtsi 2019. aasta avalduses põhjendas nõukogu oma vastuväidet delegeeritud õigusaktile sellega, et ettepanek ei olnud koostatud läbipaistva ja paindliku menetluse teel, mis innustaks asjaomaseid riike aktiivselt otsustavaid meetmeid võtma ja austaks ühtlasi nende õigust ärakuulamisele.

I.  arvestades, et uus metoodika esitati komisjoni talituste 22. juunil 2018. aastal avaldatud töödokumendis, milles kohaldatakse suure riskiga kolmandate riikide kindlaksmääramise muudetud kriteeriume;

J.  arvestades, et komisjon alustas alates 23. jaanuarist 2019 delegeeritud õigusaktis loetletud kolmandate riikidega konsulteerimist ning kohtus kõigi nende riikidega, kes nõudsid rohkem teavet oma loetellu kandmise põhjuste kohta;

K.  arvestades, et 7. märtsil 2019 lükkas nõukogu delegeeritud õigusakti justiits- ja siseküsimuste nõukogus tagasi;

1.  peab tervitatavaks asjaolu, et komisjon võttis 13. veebruaril 2019 vastu uue loetelu 23 kolmandast riigist, kelle on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras on strateegilisi puudusi;

2.  peab kahetsusväärseks, et nõukogu oli komisjoni esildatud delegeeritud õigusaktile vastu;

3.  julgustab komisjoni võtma arvesse kõiki väljendatud mureküsimusi ja esitama võimalikult kiiresti uue delegeeritud õigusakti;

4.  kiidab heaks komisjoni töö, mille eesmärk on võtta vastu eraldiseisev loetelu, mis põhineb kaasseadusandjate poolt kokku lepitud rangetel kriteeriumidel; rõhutab, kui oluline on, et liidul oleks sõltumatu loetelu suure riskiga kolmandatest riikidest, kus esinevad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud puudused, ning väljendab heameelt komisjoni suure riskiga riikide kindlaksmääramise uue metoodika üle vastavalt neljandale ja viiendale rahapesuvastasele direktiivile;

5.  tuletab meelde, et direktiivi (EL) 2015/849 (mida on muudetud viienda rahapesuvastase direktiiviga) artikli 9 lõikega 2 kohustatakse komisjoni sõltumatult hindama strateegilisi puudusi mitmes valdkonnas;

6.  on seisukohal, et suure riskiga riikide loetelu terviklikkuse tagamiseks tuleks sõelumis- ja otsustamisprotsess läbi viia ainult vastavalt metoodikale ning seda ei tohi mõjutada kaalutlused, mis lähevad kaugemale rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud puuduste valdkonnast;

7.   märgib, et loetellu kantud riikide lobitöö ja diplomaatiline surve on olnud suure riskiga riikide kindlakstegemise protsessi osa ja on seda ka tulevikus; rõhutab, et selline surve ei tohiks kahjustada ELi institutsioonide suutlikkust võidelda tulemuslikult ja sõltumatult ELiga seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu;

8.  palub komisjonil avaldada oma hinnangud loetellu kantud riikide kohta, et tagada avalik kontroll nii, et neid ei saaks kuritarvitada;

9.   palub komisjonil tagada läbipaistev protsess selgete ja konkreetsete kriteeriumidega nende riikide jaoks, kes on lubanud oma loetellu kandmise vältimiseks reforme läbi viia;

10.  märgib, et Venemaa Föderatsiooni hindamine on veel pooleli; ootab, et komisjon lisaks oma hinnangusse uusimad paljastused Troika Laundromati (rahapesupangad) kohta; tuletab meelde, et ECON‑, LIBE‑ ja TAX3‑komisjoni parlamendi praeguse koosseisu ametiaja jooksul tehtud töös on ilmnenud, et Venemaa Föderatsiooni rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kord on murettekitav;

11.  kutsub komisjoni üles tegema liikmesriikidega koostööd, et suurendada nõukogu vastutust komisjoni kavandatava metoodika suhtes;

12.  palub liikmesriikidel, kes ei ole veel neljandat ja viiendat rahapesuvastast direktiivi oma riigi õigusesse üle võtnud, seda teha;

13.  nõuab, et komisjoni pädeva peadirektoraadi, st õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi asjaomasele üksusele eraldataks rohkem inim- ja rahalisi ressursse;

14.  palub komisjonil teha prioriteetsusastmega 2 kolmandate riikide hindamises märgatavaid edusamme;

15.  tuletab meelde, et ELi delegeeritud õigusakt on rahapesuvastase töökonna loendist eraldiseisev protsess, mis peaks jääma üksnes ELi küsimuseks;

16.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 141, 5.6.2015, lk 73.
(2) ELT L 156, 19.6.2018, lk 43.
(3) Vt: https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-11189-2017-INIT/en/pdf.

Viimane päevakajastamine: 18. märts 2019Õigusalane teave