Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2018/2279(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0160/2019

Esitatud tekstid :

A8-0160/2019

Arutelud :

PV 14/03/2019 - 6

Hääletused :

PV 14/03/2019 - 11.19

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0220

Vastuvõetud tekstid
PDF 249k
Neljapäev, 14. märts 2019 - Strasbourg Ajutine väljaanne
Kestliku arengu eesmärkide elluviimise ja täitmise iga‑aastane strateegiline aruanne
P8_TA-PROV(2019)0220A8-0160/2019

Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2019. aasta resolutsioon kestliku arengu eesmärkide elluviimise ja täitmise iga‑aastase strateegilise aruande kohta (2018/2279(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ÜRO resolutsiooni, mis käsitleb kestliku arengu tegevuskava 2030 „Muudame oma maailma“ ja mis võeti vastu 25. septembril 2015. aastal New Yorgis toimunud ÜRO kestliku arengu tippkohtumisel,

–  võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ning Pariisi kokkulepet, mis võeti vastu Pariisis 12. detsembril 2015. aastal toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul (COP21), ning asjaolu, et Läti Vabariik ja Euroopa Komisjon esitasid 6. märtsil 2015. aastal ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsile ELi ja selle liikmesriikide kavatsetavad riiklikult kindlaks määratud panused,

–  võttes arvesse 13.–16. juulil 2015. aastal Addis Abebas toimunud arengu rahastamise kolmandat rahvusvahelist konverentsi,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 208,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 7, milles kinnitatakse, et EL „tagab erinevate poliitikavaldkondade ja meetmete kooskõla, võttes arvesse kõiki oma eesmärke“,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja Euroopa Komisjoni 7. juuni 2017. aasta ühisdeklaratsiooni pealkirjaga „Uus Euroopa arengukonsensus, meie väärikus, meie tulevik“(1) ,

–  võttes arvesse komisjoni 22. novembri 2016. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud. Euroopa tegevus jätkusuutlikkuse tagamiseks“ (COM(2016) 0739),

–  võttes arvesse komisjoni 30. jaanuaril 2019. aastal avaldatud aruteludokumenti „Euroopa kestliku arengu saavutamine aastaks 2030“,

–  võttes arvesse kestliku arengu eesmärkide täitmist käsitlevat kõrgetasemelist sidusrühmade platvormi ja selle 11. oktoobri 2018. aasta ühist seisukohta, milles soovitatakse, et EL arendaks ja rakendaks kõikehõlmavat, tulevikku suunatud ja muutusi kaasa toovat strateegiat „Kestlik Euroopa aastaks 2030“, mille abil suunatakse kõiki ELi poliitikapõhimõtteid ja programme, sealhulgas nii vahe- kui ka pikaajalisi eesmärke, ning esitaks ELi nägemuse Euroopa kestlikust arengust pärast 2030. aasta tegevuskava;

–  võttes arvesse 28. jaanuaril 2019. aastal avaldatud ELi 2019. aasta aruannet poliitikavaldkondade arengusidususe kohta,

–  võttes arvesse liidu üldist keskkonnaalast tegevuskava aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires“(2) ,

–  võttes arvesse oma 19. mai 2015. aasta resolutsiooni arengu rahastamise kohta(3) ,

–  võttes arvesse oma 12. mai 2016. aasta resolutsiooni kestliku arengu tegevuskava 2030 järelmeetmete ja läbivaatamise kohta(4) ,

–  võttes arvesse oma 7. juuni 2016. aasta resolutsiooni poliitikavaldkondade arengusidusust käsitleva ELi 2015. aasta aruande kohta(5) ,

–  võttes arvesse oma 22. novembri 2016. aasta resolutsiooni arengukoostöö tulemuslikkuse suurendamise kohta(6) ,

–  võttes arvesse oma 6. juuli 2017. aasta resolutsiooni ELi kestliku arengu meetmete kohta(7) ,

–  võttes arvesse oma 14. märtsi 2018. aasta resolutsiooni majanduspoliitika koordineerimise 2018. aasta majanduskasvu analüüsi(8) ,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 3. juuli 2018. aasta resolutsiooni maailma põlisrahvaste õiguste rikkumise, sealhulgas maa hõivamise kohta(9) ,

–  võttes arvesse nõukogu 20. juuni 2017. aasta järeldusi, mis käsitlevad ELi vastust kestliku arengu tegevuskavale 2030 (10502/17),

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni 30. mai 2018. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) kohta (COM(2018)0382),

–  võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sammast,

–  võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni ja Euroopa Parlamendi 20. novembri 2018. aasta ühisavaldust tervisega seotud kestliku arengu eesmärkide kohta „United to accelerate progress to health related Sustainable Development Goals – leaving no one behind“,

–  võttes arvesse Eurostati 2018. aasta seirearuannet edusammude kohta kestliku arengu eesmärkide saavutamisel ELi kontekstis,

–  võttes arvesse strateegiat „Euroopa 2020“,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. septembri 2018. aasta arvamust „Kestliku arengu eesmärkide hindamiseks paremini sobivad näitajad – kodanikuühiskonna panus“,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 18. oktoobri 2018. aasta järeldusi (EUCO 13/18), milles kinnitatakse, et EL ja selle liikmesriigid on täielikult pühendunud kestliku arengu tegevuskavale 2030 ja selle rakendamisele, ning milles Euroopa Ülemkogu väljendas heameelt komisjoni kavatsuse üle avaldada 2018. aastal oma aruteludokument, mis peaks viima tervikliku rakendamisstrateegia koostamiseni 2019. aastal,

–  võttes arvesse ELi prioriteete Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis ja ÜRO Peaassamblee 73. istungjärgul (september 2018 – september 2019), mille nõukogu võttis vastu 25. juunil 2018,

–  võttes arvesse kestliku arengu eesmärke käsitleva sidusrühmade platvormi panust komisjoni 12. oktoobri 2018. aasta aruteludokumenti „Euroopa kestliku arengu saavutamine aastaks 2030”,

–  võttes arvesse 2018. aastal avaldatud ülemaailmset rännet käsitlevat kokkulepet ja ülemaailmset pagulasi käsitlevat kokkulepet,

–  võttes arvesse Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikku 2015–2030, mille ÜRO liikmesriigid võtsid vastu 18. märtsil 2015. aastal toimunud ÜRO kolmandal katastroofiohu vähendamise ülemaailmsel konverentsil,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja ÜRO 27. septembri 2018. aasta ühiskommünikeed „Uuendatud partnerlus arengukoostöö vallas“(10) ,

–  võttes arvesse 23. septembril 2018. aastal New Yorgis toimunud Aafrika Liidu – Euroopa Liidu – ÜRO kolmanda kolmepoolse kohtumise järel avaldatud ühiskommünikeed(11) ,

–  võttes arvesse ELi ja ÜRO 23. septembri 2018. aasta ühist pressiavaldust(12) ,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 55 kohaseid arengukomisjoni ja keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ühisarutelusid,

–  võttes arvesse arengukomisjoni ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit (A8‑0160/2019),

A.  arvestades, et kestliku arengu tegevuskava 2030 (edaspidi „tegevuskava“) võib osutuda murranguliseks ning sellega seatakse üldised, ambitsioonikad, terviklikud, jagamatud ja omavahel seotud eesmärgid, et kaotada vaesus, võidelda suureneva ebavõrdsuse ja diskrimineerimise vastu, edendada jõukust, jätkusuutlikkust, keskkonnaalast vastutust, sotsiaalset kaasatust, soolist võrdõiguslikkust ja inimõiguste austamist, tagada majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus ning tugevdada rahu ja julgeolekut; arvestades, et kõigil tasanditel viivitamata võetavad meetmed koos tõhusa Euroopa rakendamisstrateegia, järelevalve- ja läbivaatamismehhanismiga on kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks otsustavad;

B.  arvestades, et kestliku arengu tegevuskava 2030 ja kestliku arengu eesmärgid kujutavad endast julget nägemust jõukamast, kaasavamast ja vastupanuvõimelisemast maailmast; arvestades, et tegevuskava 2030 põhineb liidu põhiväärtustel ehk demokraatial, osalusel, heal valitsemistaval, sotsiaalsel õiglusel, solidaarsusel, jätkusuutlikkusel ning õigusriigi ja inimõiguste austamisel ELis, selle liikmesriikides ja kogu maailmas; arvestades, et kestliku arengu eesmärkide saavutamise poole püüdlemine on seega loomulik järg Euroopa Liidu plaanidele luua Euroopa jaoks parem, tervislikum ja jätkusuutlikum tulevik, mis peaks kuuluma ELi strateegiliste prioriteetide hulka;

C.  arvestades, et tegevuskava 2030 ja kestliku arengu eesmärkide saavutamine on raske ettevõtmine; arvestades, et need 17 eesmärki ja 169 sihti eeldavad ELi ja selle liikmesriikide, Euroopa Parlamendi, riikide parlamentide ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste vahelist koordineerimist ning mitmetasandilist juhtimist, mis põhineb samuti avaliku, kodanikuühiskonna ja erasektori aktiivsel ja laiaulatuslikul osalusel;

D.  arvestades, et sotsiaalpartnerite kaasamine on olnud algusest peale 2030. aasta tegevuskavas ja kestliku arengu eesmärkides kesksel kohal, edendades selliseid prioriteete nagu inimväärne töö, ebavõrdsuse vastu võitlemine ja kodanikuühiskonna osalus; arvestades, et nende aktiivne osalemine tehtud edusammude hindamisprotsessis ning tegevuskava 2030 rakendamises ja kestliku arengu eesmärkide täitmises on esmatähtis;

E.  arvestades, et komisjon ei ole veel tegevuskava 2030 rakendamiseks terviklikku strateegiat koostanud, mis hõlmaks ELi sise- ja välispoliitikavaldkondi koos üksikasjaliku ajakavaga kuni 2030. aastani, eesmärke ja konkreetseid meetmeid, nagu on nõudnud parlament, nõukogu ja Euroopa Ülemkogu, ning komisjon ei ole lisanud ka kestliku arengu eesmärke kui kõikehõlmavat raamistikku 2017. aastal avaldatud läbivaadatud parema õigusloome suunistesse; arvestades, et vaja on ühiseid näitajaid ja võrdlusaluseid, et süstemaatiliselt mõõta ja jälgida sellise strateegia rakendamist ning teha kindlaks nii praegused kui ka tulevased puudused;

F.  arvestades, et kestlikkus ning üleminek kliimaneutraalsele ja sotsiaalselt kaasavale ringmajandusele on otsustava tähtsusega ELi pikaajalise majanduskasvu ja konkurentsivõime tagamisel, mis on võimalik ainult siis, kui arvestatakse täielikult planeedi taluvuspiiridega;

G.  arvestades, et Euroopa arengukonsensuses tunnistatakse, et poliitikavaldkondade arengusidusus on ELi suurim panus kestliku arengu eesmärkide saavutamisse ning et kestliku areng jaoks on vaja terviklikku ja horisontaalset poliitilist lähenemisviisi, mis on lõppkokkuvõttes juhtimise küsimus, mida tuleb ellu viia koostöös kõigi sidusrühmadega ja kõigil tasanditel; arvestades, et poliitikavaldkondade arengusidususe tõhus rakendamine on kestliku arengu tegevuskava 2030 elluviimiseks väga oluline;

H.  arvestades, et ELi poliitika- ja juhtimisraamistik sisaldab juba teatavaid siduvaid ja mittesiduvaid poliitilisi eesmärke, võrdlusaluseid ja näitajaid sellistes valdkondades nagu eelarve, sotsiaalküsimused, energia ja kliima, tuginemata terviklikule, sidusale ja ühisele poliitilisele strateegiale;

I.  arvestades, et kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamiseks on vaja kodanike suuremat teadlikkust;

J.  arvestades, et eel- ja järelhindamised on olulised vahendid tagamaks, et ELi poliitikal ei ole negatiivset mõju kestlikule arengule, eelkõige arengumaades, ning et selle positiivne mõju on maksimaalne; arvestades, et täieliku läbipaistvuse ja vastutuse tagamiseks tuleks need hinnangud avaldada;

K.  arvestades, et tegevuskava 2030 on üldine tegevuskava, mida tuleks rakendada igas riigis; arvestades, et kõikehõlmavuse põhimõtte järgi peaks iga riik kaaluma oma tegevuse mõju teistele, et tagada poliitikavaldkondade arengusidusus, mis on ELi poliitika keerukuse ja killustatuse tõttu liidu jaoks tõeline katsumus;

L.  arvestades, et seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi kohaselt peab komisjon hindama liidu toidu- ja mittetoidukaupade tarbimise globaalset keskkonnamõju;

M.  arvestades, et tulemusliku arengukoostöö ülemaailmsel partnerlusel (GPEDC) võiks olla oluline roll järelevalve ja aruandluse tõenduspõhiste aspektide puhul, mis puudutavad kestliku arengu eesmärkide saavutamisega seotud tulemuslikkuse põhimõtet, ning nende täielikuma rakendamise toetamisel kõigi osalejate poolt riiklikul tasandil; arvestades, et GPEDC peaks tagama selgelt määratletud koostöökanalid teatud arengukoostöö osalistele, kes ei ole OECD rahastajad, sh uued rahastajad, kodanikuühiskonna organisatsioonid, eraisikutest filantroobid, finantsinstitutsioonid ja erasektori ettevõtted;

N.  arvestades, et kestliku arengu eesmärkide rahastamine on suur katsumus, mis ei eelda ainult ELi ja selle liikmesriikide suurt poliitilist pühendumust, vaid ka tugevat ja ülemaailmset partnerlust ning kõigi erinevate rahastamisviiside (riigisisesed ja rahvusvahelised vahendid, avaliku ja erasektori vahendid ning innovaatilised rahastamisallikad) kasutamist; arvestades, et erasektori rahastamine on erakordselt oluline, kuid ei tohiks asendada avaliku sektori rahastamist;

O.  arvestades, et kestliku arengu eesmärkide saavutamine ei sõltu üksnes piisavast rahastamisest, vaid ka muudest kui rahalistest meetmetest, nagu on tunnistatud tegevuskavas 2030;

P.  arvestades, et siseriiklike vahendite tõhus kasutuselevõtt on asendamatu tegur selleks, et saavutada kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärgid; arvestades, et ettevõtete maksudest kõrvalehoidumine ja maksustamise vältimine mõjutab eriti arengumaid;

Q.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 208 sätestatakse, et liidu arengukoostöö poliitika esmane eesmärk on vaesuse vähendamine ja pikemas plaanis selle kaotamine;

R.  arvestades, et ÜRO kestliku arengu kõrgetasemeline poliitiline foorum (edaspidi „kõrgetasemeline foorum“) kohtub tippkohtumisel ÜRO Peaassamblee egiidi all 2019. aasta septembris, et teha kokkuvõte kestliku arengu tegevuskava rakendamisest tervikuna, vaadates põhjalikult läbi kestliku arengu eesmärkide täitmiseks tehtud edusammud, ning kohtub ministrite tasandil 2019. aasta juulis, et vaadata läbi kestliku arengu eesmärkide nr 4 („Kvaliteetne haridus“), nr 8 („Inimväärne töö ja majanduskasv“), nr 10 („Ebavõrdsuse vähendamine2), nr 13 („Kliimameetmed“), nr 16 („Rahu, õigus ja tugevad institutsioonid“) ja nr 17 („Partnerlus eesmärkide nimel“) valdkonnas tehtud edusammud, ning selle järel igal aastal, et hinnata nende eesmärkide saavutamiseks tehtud edusamme, mida ei käsitletud 2019. aasta temaatilises ülevaates;

S.  arvestades, et ÜRO Peaassamblee kestliku arengu eesmärke käsitlev tippkohtumine annab ELile ja selle liikmesriikidele võimaluse tõsta esile nende edusammud, mida nad on teinud kestliku arengu tegevuskava 2030 ja kestliku arengu eesmärkide kõikehõlmaval edendamisel;

T.  arvestades, et tegevuskava 2030 järelmeetmete ja läbivaatamisprotsessil ÜROs ei ole EL alati üksmeelselt hääletanud, eelkõige seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste valdkonnas;

U.  arvestades, et kõrgetasemeline foorum annab ELile ja selle liikmesriikidele võimaluse vaadata läbi oma edusammud tegevuskava 2030 edendamisel vabatahtlike riiklike ülevaadete kaudu ning olla juhtivas rollis suurima ametliku arenguabi andjana ning kestlikkusmeetmete ja keskkonnapoliitika edasiviiva jõuna; arvestades, et nende vabatahtlike riiklike ülevaadete eesmärk on hinnata kestliku arengu eesmärkide täitmisel tehtud edusamme ning juhtida tähelepanu olemasolevatele puudujääkidele ja probleemidele;

V.  arvestades, et ametlikul arenguabil on väga oluline roll kestliku arengu tegevuskava 2030 täitmisel, eelkõige madala sissetulekuga riikides ning äärmise vaesuse ja ebavõrdsuse vastu võitlemisel, juhul, kui peetakse kinni arengu tõhususe põhimõtetest, nagu riigi isevastutus, läbipaistvus ja aruandekohuslus, keskendumine tulemustele ja kaasavus;

W.  arvestades, et tegevuskava 2030 keskmes on põhimõte, et kedagi ei jäeta kõrvale; arvestades, et 2017. aastal oli ligikaudu 22,5 % ELi elanikkonnast vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus ning 6,9 % ELi elanikkonnast elas endiselt suures materiaalses puuduses(13) ; arvestades, et ebavõrdsusel on palju sotsiaalseid tagajärgi, näiteks suured erinevused heaolu ja elukvaliteedi vahel, sealhulgas kutsealaste võimaluste ja tervishoiu puhul;

X.  arvestades, et laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse tase on liidus püsivalt kõrge (2017. aastal 26,4 %); arvestades, et Euroopa sotsiaalõiguste samba kohaselt on lastel õigus kaitsele vaesuse eest ja et ebasoodsatest oludest pärit lastel on õigus erimeetmetele, et suurendada võrdseid võimalusi; arvestades, et varakult lastesse investeerimine toob kaasa märkimisväärset kasu lastele ja ühiskonnale tervikuna ning on ülioluline ebasoodsate olude nõiaringist välja murdmiseks varajases lapsepõlves;

Y.  arvestades, et viimase viie aasta jooksul on EL teinud edusamme peaaegu kõigi kestliku arengu eesmärkide täitmisel ja et 27 liikmesriigist 7 on ülemaailmse kestliku arengu eesmärkide indeksi järgi 10 esimese riigi hulgas, ning arvestades, et kõik 27‑liikmelise ELi liikmesriigid on esimese 50 riigi hulgas (156 riigi seas)(14) ; arvestades, et mõned liikmesriigid isegi juhivad kestliku arengu eesmärkide täitmist; arvestades, et ELil ikka veel puudub kestliku arengu eesmärkide rakendamise strateegia;

Z.  arvestades, et riikide vahel ja riikide sees valitsev suur ja kasvav ebavõrdsus võib kaasa tuua märkimisväärseid sotsiaalseid ja majanduslikke kulusid; arvestades, et ebavõrdsus on selges vastuolus kestliku arengu eesmärgiga;

AA.  arvestades, et komisjoni teatises on paremat õigusloomet selgesõnaliselt mainitud kui veel üht võimalust, et tagada kestliku arengu edasine integreerimine ELi poliitikasse(15) ;

AB.  arvestades, et komisjoni 19. juuli 2018. aasta töödokumendis HIVi/AIDSi, viirusliku hepatiidi ja tuberkuloosi vastase võitluse kohta Euroopa Liidus ja selle naaberriikides (SWD(2018)0387) rõhutatakse, et viirusliku hepatiidi seireandmetes on lünki ja puudujääke, mistõttu on keeruline hinnata seda, kui kaugel on ELi liikmesriigid kestliku arengu eesmärgi saavutamisest;

AC.  arvestades, et komisjoni 1. märtsi 2017. aasta valge raamat Euroopa tuleviku kohta (COM (2017) 2025) ei sisaldanud kestlikku arengut ega tegevuskava 2030 ELi tuleviku visiooni või narratiivina;

AD.  arvestades, et ÜRO Lastefondi 2018. aasta märtsis avaldatud aruandes „Progress for Every Child in the SDG Era“ tuvastati, et puuduvad andmed 64 riigi kohta ning et 37 riigis ei ole kestliku arengu eesmärkide saavutamisel tehtud piisavalt edusamme; arvestades, et rohkem kui pool miljardit last elab riikides, kus ei ole võimalik kestliku arengu eesmärke mõõta;

AE.  arvestades, et inimväärne töö on õiglase ja kaasava majanduskasvu alus ning arengu ja sotsiaalse arengu keskne tegur; arvestades, et koos sotsiaalse kaitsega neile, kes ei leia tööd või ei saa tööd teha, võib see vähendada ebavõrdsust ning aidata oluliselt kaasa sotsiaalsele ja majanduslikule arengule;

Euroopa juhtpositsioon universaalsete väärtuste edendamisel mitmepoolses raamistikus inimeste, planeedi ja jõukuse nimel

1.  rõhutab, et ülemaailmsete keeruliste probleemide lahendamiseks on vaja terviklikku ja integreeritud reageerimist ning kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 võib seda pakkuda;

2.  rõhutab, et kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärk on saavutada kõigi jaoks suurem heaolu maakera võimaluste piires ja õiglane maailm, jätmata kedagi tagaplaanile, ning et kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks tuleb kestliku arengu nelja peamist sammast (sotsiaal-, keskkonna-, majandus- ja juhtimise sammast) käsitleda terviklikult; rõhutab asjaolu, et kestlik areng on liidu põhieesmärk, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikes 3, ning sellel peaks olema Euroopa tulevikku käsitlevas arutelus ja narratiivis keskne roll; rõhutab lisaks, et kestliku arengu eesmärkide rakendamine peaks viima paradigmamuutuseni ja looma ELi üldise pikaajalise majandusmudeli, mis asendaks praeguse strateegia „Euroopa 2020“;

3.  rõhutab, et kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamine on tihedalt seotud Euroopa väärtuste ja huvidega ning kujutab endast märkimisväärset uuendust, mis võib elavdada mitmepoolsusel ja rahvusvahelisel koostööl põhinevat maailmakorda;

4.  tuletab meelde, et kõikide eesmärkide puhul on kõiki asjakohaseid näitajaid käsitlevaid andmeid vaja süstemaatiliselt esitada sugupoolte ja muude omaduste lõikes;

5.  rõhutab, et liit peaks uuendama oma kohustust olla koos liikmesriikide ning nende kohalike ja piirkondlike omavalitsustega kestliku arengu tegevuskava 2030 ja kestliku arengu eesmärkide rakendamisel ülemaailmse teerajaja rollis, kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega ja tihedas koostöös rahvusvaheliste partneritega; tuletab meelde, et ELi poliitiline pühendumus peaks kajastuma mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027; rõhutab, et kestliku arengu tegevuskava 2030 peab veelgi kiirendama ELi sise- ja välistegevuse ja selle muude poliitikavaldkondade koordineeritud käsitlust ning liidu rahastamisvahendite sidusust, et võimaldada ülemaailmset reageerimist ja pühendumist kestlikule majanduskasvule ja arengule;

6.  rõhutab, et kestliku arengu eesmärkide elluviimine nõuab tõhusat koostööd ELi, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning seejuures subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimist; rõhutab, et selles koostöös on tähtis roll keskkonna ja kestliku arengu nõuandekomisjonidel, ning on seisukohal, et nende kaasamist tuleks kõigil valitsemistasanditel suurendada;

7.  peab tervitatavaks asjaolu, et paljud liikmesriigid ja ELi mittekuuluvad partnerriigid on teinud märkimisväärseid jõupingutusi, et töötada välja kestliku arengu eesmärkide rakendamiseks vajalikud mehhanismid ja strateegiad ning integreerida need oma poliitikasse ja valitsemisraamistikku; nõuab tungivalt, et liikmesriigid, kes ei ole veel selliseid mehhanisme välja töötanud, seda teeksid; rõhutab, et kui EL aitab kolmandatel riikidel sarnaseid meetmeid võtta ja julgustab neid seda tegema, aitab see kaasa võrdsete tingimuste saavutamisele; tunnistab, et ELi tasandil on endiselt vaja teha täiendavaid parandusi;

8.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama oma poliitikas kestliku arengu eesmärkide horisontaalse käsitluse;

9.  tunnistab, et 2015. aastal kohustusid kõik Euroopa riigid, nii ELi kui ka ELi-välised riigid, pidama kinni kestliku arengu tegevuskavast 2030; on seisukohal, et seoses aruteluga Euroopa tuleviku üle tuleks kaaluda kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks üleeuroopalise raamistiku loomist, millesse kuuluksid ELi liikmesriigid, Euroopa Majanduspiirkond, ELiga assotsieerimislepingu sõlminud riigid, ELi kandidaatriigid ja EList lahkumise järel ka Ühendkuningriik; rõhutab, kui oluline on edendada kõikidel tasanditel toimuvaid parlamendi arutelusid;

10.  kiidab heaks komisjoni aruteludokumendi „Euroopa kestliku arengu saavutamine aastaks 2030“, milles on esitatud kolm stsenaariumi selle kohta, kuidas EL võiks kestliku arengu eesmärke edendada; pooldab esimest stsenaariumi, milles on välja pakutud kestliku arengu eesmärkide rakendamiseks vajalikku ELi ja liikmesriikide tegevust suunav üldstrateegia; on seisukohal, et Euroopa tuleviku kontekstis võib vaid säästev Euroopa olla edasiviiv lahendus kodanike ja planeedi heaolu ja jõukuse tagamiseks;

11.  peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole veel välja töötanud integreeritud ja terviklikku kestliku arengu eesmärkide rakendusstrateegiat;

12.  rõhutab, kui oluline on ametlik arenguabi kui peamine vaesuse kaotamise vahend, ning tuletab meelde ELi ja liikmesriikide vastavat ametliku arenguabi kohustust, sealhulgas kohustust eraldada 0,7 % kogurahvatulust ametlikule arenguabile, kusjuures 0,15–0,20 % kogurahvatulust vähim arenenud riikidele suunatud ametlikule arenguabile; kutsub ELi ja selle liikmesriike üles taaskinnitama viivitamata oma pühendumist eesmärgile, mille kohaselt eraldatakse ametlikule arenguabile 0,7 % kogurahvatulust, ning ametlikku arenguabi järk-järgult suurendama, et jõuda selle eesmärgini selge tähtaja jooksul; kutsub liikmesriike üles koostama individuaalsete ametliku arenguabi eesmärkide saavutamiseks kontrollitavaid iga-aastaseid tegevuskavu; rõhutab, et kuna ametlikule arenguabile 0,7 % kogurahvatulust eraldamise eesmärgi saavutamise eest vastutavad nii EL kui ka liikmesriigid, on liikmesriigid aruandekohustuslikud nii riikide parlamentide kui ka Euroopa Parlamendi ees;

13.  tunnistab, et kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks tuleb kaitsta tervisele tekkivat kasu ja edusamme on vaja kiirendada; märgib, et kuigi maailmas on tervishoiu alal tehtud mitmel rindel märkimisväärseid edusamme, on endiselt lahendamata palju probleeme, näiteks stabiilsete riikide elanikkonna ning ebakindlas ja vähekaitstud keskkonnas elavate inimeste vahelise tervisealase ebavõrdsuse vähendamine, samuti tervisealase ebavõrdsuse vähendamine igas riigis endas;

14.  tunnistab, et kestliku arengu tegevuskava 2030 on tõhustanud ülemaailmse tervishoiu käsitlemist poliitilise prioriteedina; märgib, et terve elanikkond on kestliku arengu seisukohast ning seega vaesuse kaotamise, rahumeelse ja kaasava ühiskonna edendamise ning keskkonna kaitsmise jaoks otsustava tähtsusega; rõhutab, et tervis on samuti tulemus ja näitaja, mis kajastab paljude eesmärkide ja kogu kestliku arengu tegevuskava 2030 edu;

15.  rõhutab, et EL on üldiselt suutnud oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada ja lahutada need majanduskasvust, aidates nii jõuliselt kaasa üleilmsetele jõupingutustele, ning seejuures on võetud arvesse ka ELi impordis ja ekspordis sisalduvat heidet(16) ; märgib siiski, et nii ELi kui ka maailma tasandil on vaja rohkem pingutada;

ELi strateegiliste ja ühismeetmete tõhustamine ülemaailmsete eesmärkide saavutamiseks

16.  palub komisjonil analüüsida põhjalikult praeguse poliitika ja selle rakendamise puudusi, et teha kindlaks koostoime ja ebakõlade kriitilised valdkonnad; palub komisjonil määrata edasiste viivitusteta selgelt kindlaks, milliseid meetmeid tuleb 2030. aastaks võtta seoses poliitika ja õigusaktide, statistika ja eristatud andmete kogumise ning juhtimise ja rakendamisega, et luua 2019. aasta lõpuks kestliku arengu tegevuskava 2030 täitmist käsitlev terviklik strateegia;

17.  nõuab tungivalt, et komisjon koostaks kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamiseks põhjaliku, üldise ja kõikehõlmava strateegia, lõimides kestliku arengu eesmärgid täielikult ELi poliitikasse ja juhtimisse, andes nii ELi institutsioonidele kui ka liikmesriikidele suuniseid kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamise, järelevalve ja läbivaatamise kohta ning esitades üksikasjalikud tegevuskavad, konkreetsed eesmärgid ja tähtajad; palub komisjonil tagada, et see strateegia käsitleks kestliku arengu eesmärkide omavahelisi seoseid;

18.  palub komisjonil tugevdada oma koostööd ÜRO ja ELi liikmesriikidega, et toetada ÜRO käimasolevat reformi, nii et see võimaldaks rakendada kestliku arengu tegevuskava 2030;

19.  tuletab meelde, et kõik kestliku arengu eesmärgid on laste õiguste täitmise seisukohast asjakohased; rõhutab, kui oluline on rakendada ELi välissuhete kontekstis laste õiguste edendamist ja kaitset käsitlevaid ELi suuniseid; palub komisjonil jälgida lapse õiguste alaseid edusamme liidu välisprogrammides ning selle kohta aru anda;

20.  palub komisjonil, kes paneb keskse aluse säästva Euroopa ülesehitamisele, juhtida sellise säästva toidutootmise ja -tarbimise mudeli arendamist, mis kaitseb ja hoiab ära toidusüsteemide survet tervisele ja keskkonnale ning toob majanduslikku kasu põllumajandustootjatele, ettevõtetele ja kodanikele;

21.  palub komisjonil teha koostööd peamiste sidusrühmadega kõigil tasanditel, et tagada tervislik elu ja edendada kõigi inimeste heaolu igas vanuses, pidades eelkõige silmas vajadust muuta tervishoid kergemini kättesaadavaks, taskukohasemaks, tõhusamaks ja jätkusuutlikumaks, käsitleda mittenakkuslike haiguste riskifaktoreid terviklikumalt, vahetades parimaid tavasid ning tugevdades suutlikkust ennetada ja ohjata ülemaailmseid terviseohte, nagu antimikroobikumiresistentsus;

22.  kutsub komisjoni üles ühtlustama programmilist, rahastamis- ja tegevuspoliitikat, lähenemisviise ja metoodikaid ÜRO ja selle partneritega, kui see võib suurendada tõhusust ja tulemuslikkust, et parandada tõhusust mitmete ühiste prioriteetide puhul, nagu sooline võrdõiguslikkus, reproduktiivtervis, emade, vastsündinute, laste ja noorukite tervis, kliimamuutused ja keskkond, ning võidelda ebavõrdsuse ja vaesuse vastu;

23.  rõhutab, et kestliku arengu tegevuskava 2030 rahastamiseks on äärmiselt oluline tagada õiglane maksustamine ja läbipaistvus, võidelda maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise vastu, kaotada ebaseaduslikud rahavood ja maksuparadiisid ning suurendada riigisiseste vahendite kasutuselevõtmist; kordab oma üleskutset hinnata liikmesriikide ja ELi maksupoliitika ülekanduvat mõju arenguriikidele, tagades poliitikavaldkondade arengusidususe;

24.  rõhutab, kui tähtis on nii ELis kui ka kogu maailmas vähendada sotsiaalset ja majanduslikku ebavõrdsust ning edendada soolist võrdõiguslikkust; tuletab meelde kestliku arengu tegevuskava 2030 aluspõhimõtet, mille kohaselt ei tohi kedagi kõrvale jätta; kutsub seetõttu komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu ühiskonna kõige tõrjutumale ja vähemkaitstud osale, et tagada täielik kaasatus;

25.  kutsub komisjoni üles edendama jätkusuutlikke ülemaailmseid väärtusahelaid koos nõuetekohase hoolsuse süsteemide kehtestamisega äriühingutele, pöörates tähelepanu kogu tarneahelale, kuna see ergutaks ettevõtteid investeerima vastutustundlikumalt ja stimuleeriks kestlikkust käsitlevate peatükkide tõhusamat rakendamist vabakaubanduslepingutes, sh korruptsioonivastase võitluse, läbipaistvuse, maksustamise vältimise vastase võitluse ja vastutustundliku ärikäitumise valdkonnas;

26.  on seisukohal, et kestliku arengu eesmärgid peaksid olema ELi kestliku arengu ja kaasava majanduskasvu strateegia keskmes; rõhutab vajadust sätestada selgelt ühised näitajad, võrdlusalused ja eesmärgid ning analüüsida, kui kaugel on sihtide ja eesmärkide saavutamine, millised on nende saavutamiseks vajalikud meetmed ja milliste vahendite abil neid rakendatakse; rõhutab, et ELi kestliku arengu tegevuskava 2030 strateegias tuleks samuti kirjeldada, millal ja kuidas viib liit läbi kestlikkuse mõjuhinnanguid, et tegeleda olemasolevate lünkadega, anda olemasolevale poliitikale uus suund ja töötada välja uusi seadusandlikke ettepanekuid või vaadata liidu õigusaktid läbi, tagades samal ajal järjepidevuse ja koordineerivad meetmed nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil; kutsub seetõttu komisjoni ja nõukogu kõigis oma koosseisudes seda tööd viivitamata jätkama;

27.  on seisukohal, et Euroopa poolaasta peaks hõlmama parlamenti ja olema kooskõlas kestliku arengu tegevuskavaga 2030 ning et protsessi tuleks kaasata jätkusuutlikkuse kontroll; kutsub seetõttu komisjoni üles olemasolevat Euroopa poolaasta protsessi täiendavalt kohandama; rõhutab, et seejuures oleks eelkõige nõutav, et Euroopa poolaasta puhul võetakse terviklikult arvesse kestliku arengu eesmärkide kõiki aspekte;

28.  nõuab tungivalt, et komisjon töötaks välja tervikliku strateegia, et toetada investeeringuid, mis suurendavad keskkonnasäästlikkust, ning tagada nõuetekohane seos kestliku arengu eesmärkide ja Euroopa poolaasta vahel;

29.  rõhutab vajadust määrata selgelt kindlaks, milliseid samme tuleb igal valitsemistasandil eesmärkide ja sihtide rakendamiseks astuda, järgides samal ajal subsidiaarsuse põhimõtet; nõuab selgete ja sidusate kestliku arengu meetmete kehtestamist asjakohasel (riiklikul, piirkondlikul, kohalikul) tasandil neis liikmesriikides, kus neid veel kehtestatud ei ole; rõhutab, et ühtse lähenemisviisi tagamiseks peaks komisjon andma selle protsessi kohta suuniseid; nõuab mitmetasandilist lähenemisviisi, et luua kestliku arengu eesmärkide rakendamise küsimuses parem mõistmine, suur kaasatus ja jagatud vastutus;

30.  väljendab heameelt selle üle, et kestliku arengu kohta ELis avaldati teine Eurostati seirearuanne, mis on samm edasi täieõigusliku ELi seiremehhanismi loomise suunas;

31.  rõhutab, et komisjon peab kestliku arengu eesmärkide ja kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamiseks ja peavoolustamiseks välja töötama integreeritud, tõhusa ja osalusel põhineva seire-, aruandlus- ja läbivaatamisraamistiku, mis on kooskõlas ÜRO ülemaailmse näitajate raamistikuga ning mis kogub riiklikul ja piirkondlikul tasandi teavet ja asjakohaseid eristatud andmeid, tunnistades samas, et Eurostatil ei ole üksinda võimalik kestliku arengu eesmärkide saavutamisel tehtavate edusammude kõiki aspekte täielikult arvesse võtta; rõhutab, et eesmärkide ülekanduvat mõju ning omavahelist seotust ja jagamatut olemust on vaja arvesse võtta, ning nõuab, et Eurostatile antaks ka volitus esitada iga liikmesriigi kohta järjepidevalt aruande, milles käsitletakse kestliku arengu eesmärkide saavutamise tulemuslikkust, võttes aluseks ühtsed näitajad;

32.  rõhutab vajadust mitmesuguste näitajate järele, mis ei ole oma olemuselt üksnes majanduslikud ja mis kajastavad kestliku arengu eesmärkide ümberkujundavat olemust, eelkõige seoses eesmärgiga kaotada vaesus kõigis selle vormides, ning mida tuleks mõõta kestliku arengu eesmärkide saavutamise seisukohast oluliste eristatud andmete alusel; rõhutab, et Eurostat peab kehtestama konkreetsed edunäitajad, mis käsitlevad kestliku arengu eesmärkide ELi sisest rakendamist vastavatel valitsemistasanditel;

33.  tuletab meelde ELi olulist rolli läbipaistvuse, vastutuse ja jätkusuutlikkuse standardite tõhustamisel ülemaailmsetes väärtusahelates; rõhutab, et EL on õigustloov jõud ja majandusjõud ning peab seetõttu olema hea tava ja ülemaailmsete normide kehtestamise eestvedajaks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama läbirääkimisi siduva ÜRO lepingu sõlmimiseks, mis käsitleb rahvusvahelisi korporatsioone ja inimõigusi;

34.  kutsub ELi liikmesriike üles esitama andmeid viirusliku hepatiidi tõhusaks seireks kooskõlas Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse kehtestatud näitajatega ning kutsub komisjoni üles seda protsessi tähelepanelikult jälgima kooskõlas oma 2016. aasta novembri teatises „Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud“ võetud kohustusega;

35.  rõhutab, kui oluline on tõsta teadlikkust kestliku arengu tegevuskava 2030 ja selle eesmärkide ümberkujundavast potentsiaalist; tuletab meelde vajadust kaasata kodanikke ja kodanikuühiskonna organisatsioone kogu rakendus- ja järelevalveprotsessi; rõhutab Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide olulist rolli;

36.  toonitab, kui oluline on kestliku arengu tegevuskava 2030 küsimuses tehtud ELi edusammude järelevalve puhul läbipaistvus ja demokraatlik aruandekohustus, ning rõhutab sellest tulenevalt kaasseadusandjate rolli selles protsessis; on seisukohal, et ELi toimimise lepingu artikli 295 kohase siduva institutsioonidevahelise kokkuleppe sõlmimine oleks selles valdkonnas sobiv koostööraamistik;

37.  palub komisjonil ja liikmesriikidel täiendada kättesaadavat teavet ja suurendada kodanike teadlikkust kestliku arengu tegevuskava 2030 täitmise vajadusest;

38.  rõhutab, et mitmeaastane finantsraamistik peab vastama kestliku arengu tegevuskavale 2030 ja tagama kestliku arengu suurema integreerimise kõikidesse rahastamismehhanismidesse ja eelarveridadesse; kutsub seetõttu komisjoni üles suurendama aruandekohustust ühiste tulemuste saavutamise eest mitmeaastase finantsraamistiku kaudu; kordab oma seisukohta, milles ta nõuab tulevase mitmeaastase finantsraamistiku kohustuslikku muutmist, mis toimub pärast mitmeaastase finantsraamistiku toimimise läbivaatamist ja milles võetakse arvesse kestliku arengu eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude hinnangut; rõhutab vajadust kontrollida olemasolevate poliitikameetmete kavandatud rahastamispakette, et tagada sidusus kestliku arenguga;

39.  on seisukohal, et kestliku arengu tegevuskava 2030 õigeaegseks ja edukaks rakendamiseks on vaja ELis märkimisväärselt kiirendada keskkonnahoidlikke investeeringuid, innovatsiooni ja majanduskasvu, ning rõhutab, kui oluline on uuenduslike ja olemasolevate rahastamisvahendite, näiteks keskkonnahoidlike riigihangete ulatuslikum kasutuselevõtt, ning et praegusele investeerimispoliitikale on kiiresti vaja erinevaid lähenemisviise, pidades eelkõige silmas keskkonnale kahjulike toetuste järkjärguliselt kaotamist;

40.  tunneb heameelt, et institutsioonid ja erasektor eraldavad kestliku arengu eesmärkide rahastamiseks üha rohkem rahalisi vahendeid, ning rõhutab, kui oluline on tugev jätkusuutlik finantsraamistik, sh pankadele kehtestatud kapitalinõuete kalibreerimine ja süsinikurikaste varade usaldatavusnõuded, kindlustusettevõtete suhtes kohaldatavad usaldatavusnõuded ning institutsionaalsete investorite ja varahaldurite kohustuste ajakohastamine;

Poliitikavaldkondade sidusus, koordineerimine ja kestliku arengu eesmärkide peavoolustamine

41.  rõhutab, kui tähtis on kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamise ja poliitikavaldkondade kestliku arengu sidususe saavutamise seisukohast otsuseid tegevate organite, eri organisatsioonide ja asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas kohalike omavalitsuste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vaheline ja nende sisene parem koordineerimine ja koostöö;

42.  tunneb heameelt selle üle, et komisjon võttis vastu 2019. aasta aruande poliitikavaldkondade arengusidususe kohta ja et poliitikavaldkondade arengusidusust püütakse paremini integreerida ELi lähenemisviisi kestliku arengu eesmärkide rakendamisel; tuletab meelde, et poliitikavaldkondade arengusidusus on ELi toimimise lepingu artiklis 208 sätestatud põhimõte, mis on ühtlasi oluline kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks;

43.  tunnistab, et poliitikavaldkondade arengusidususe vahenditega on ELi poliitika kujundamist edukalt mõjutatud; nõuab täiendavaid jõupingutusi selle tagamiseks, et poliitikavaldkondade arengusidususe mehhanismide tulemusena võetaks arengueesmärke arvesse ka arenguga mitteseotud poliitikas;

44.  rõhutab, et poliitikavaldkondade arengusidusus on poliitikavaldkondade kestliku arengu sidususe keskse tähtsusega element ja annab sellesse suure panuse; soovitab tungivalt, et poliitikavaldkondade arengusidususe parimaid tavasid ja sellest saadud õppetunde kasutataks poliitikavaldkondade kestliku arengu sidususe edasi arendamiseks ja juurutamiseks;

45.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kinnitama oma pühendumist poliitikavaldkondade arengusidususele, kuna see annab olulise panuse suurema poliitikavaldkondade kestliku arengu sidususe saavutamisse kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamiseks võetavates meetmetes; rõhutab vajadust tõhustada poliitikavaldkondade arengusidususe mehhanisme kõigis ELi institutsioonides ja poliitika kujundamise protsessides ning tagada, et seda põhimõtet järgitakse piisavalt mõju korrapärase eelhindamise käigus ning kehtestades asjakohased aruandlus- ja leevendamismehhanisme;

46.  on seisukohal, et poliitikavaldkondade kestliku arengu sidusus tähendab seda, et edaspidi tuleb kõik ELi tasandi rahastamisvahendid ja muud abivahendid kavandada, rakendada ja neid kontrollida kestliku arengu eesmärkide saavutamist silmas pidades, mistõttu komisjonil tuleb kiiresti tekitada igal tasandil selleks vajalik poliitiline suutlikkus;

47.  nõuab, et komisjon võtaks vastu järelmeetmete tegevuskava kooskõlas poliitikavaldkondade arengusidususe välishindamisega, milles nõutakse selget normide kogumit nimetatud kontseptsiooni rakendamiseks; kordab oma üleskutset määratleda selgelt kõigi ELi institutsioonide kohustused poliitikavaldkondade arengusidususe saavutamiseks;

48.  kordab oma nõudmist arutada poliitikavaldkondade arengusidususe küsimust Euroopa Ülemkogu tasandil, et anda impulss selle mehhanismide rakendamiseks 2030. aasta kestliku arengu tegevuskava eesmärkide täitmist silmas pidades; on veendunud, et nagu poliitikavaldkondade arengusidususe välishindamisel märgiti, saab selle käsitlus edeneda ja anda tulemusi üksnes juhul, kui ELis on selleks olemas poliitiline tahe;

49.  ELi toimimise lepingu artiklis 208 väljendatud poliitikavaldkondade arengusidususe edendamise õiguslikku kohustust arvestades rõhutab, et EL peab aktiivselt alustama dialoogi arenguriikide ja -piirkondadega, et arutada olulisemaid poliitikaalgatusi, mis võivad neid mõjutada;

50.  rõhutab, et ELil on ühed maailma rangeimad keskkonnastandardid, ja et ELi ettevõtted edestavad ülemaailmseid konkurente, mistõttu nähakse ELi ka kui vabaduse ja demokraatia kantsi, mille stabiilsed institutsioonid tuginevad õigusriigile ja elujõulisele kodanikuühiskonnale; on seisukohal, et EL võiks seetõttu otsustavamalt edendada oma praeguseid keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisstandardeid;

51.  peab tervitatavaks, et üldasjade nõukogu raames loodi 2030. aasta tegevuskava käsitlemiseks töörühm; sidusa poliitika tagamiseks nõuab kestliku arengu eesmärkide kooskõlastamis- ja koostöömehhanismide loomist nii Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel kui ka nende siseselt; toonitab, et institutsioonidevahelises kokkuleppes kestliku Euroopa saavutamiseks aastaks 2030 tuleks sellised mehhanismid selgelt piiritleda ja kindlaks määrata, kuna 2030. aasta tegevuskava edukaks rakendamiseks on kolme institutsiooni vaheliste poliitiliste protsesside sidususel kriitiline tähtsus; nõuab edaspidi kõigi kolme institutsiooni kaasamist kestliku arengu eesmärke käsitleva mitmeid sidusrühmi ühendava platvormi töösse ning märgib, kuivõrd tähtis on kaasata sellesse platvormi kõik asjaomased osapooled, sealhulgas vabaühendused;

52.  on veendunud, et vastavalt partnerlusi käsitlevale kestliku arengu eesmärgile nr 17 tuleks praeguse kestliku arengu eesmärke käsitleva mitmeid sidusrühmi ühendava platvormi rolli kaasajastada ja kaasata see ametlike ja institutsioonidevaheliste konsultatsioonide raamistikku;

53.  rõhutab arengukoostöö tähtsust 2030. aasta tegevuskava rakendamise toetamiseks arengumaades; tervitab kestliku arengu eesmärkide integreerimist uude Euroopa arengukonsensusesse; tuletab meelde, et vaesuse kaotamine (kestliku arengu eesmärk nr 1) peab jääma ELi arengukoostöö peaeesmärgiks; tuletab meelde, et kestliku arengu eesmärgid nr 1 ja 2 on olemuslikult seotud; kinnitab, et saavutatule vaatamata ei suudeta ilmselt rakendamise praeguse tempo ja kohaldamisala juures edendada kestliku arengu eesmärgi nr 2 eesmärkide saavutamiseks vajalikku pöördelist muutust; nõuab, et tehtaks rohkem, et järgida 2017. aastal kestliku arengu kõrgetasemelise poliitilise foorumi korraldatud kestliku arengu eesmärgi nr 2 temaatilise läbivaatamise põhjal antud soovitusi;

54.  kordab oma nõudmist integreerida kestliku arengu eesmärkide järgimine kõigisse poliitikavaldkondadesse; tervitab komisjoni lubadust integreerida kestliku arengu eesmärgid oma parema õigusloome tegevuskavasse ning toonitab võimalust strateegiliselt kasutada parema õigusloome vahendeid komisjoni teostatavatel sõltumatutel hindamistel, mis käsitlevad ELi poliitikavaldkondade sidusust 2030. aasta tegevuskavaga ja tema arengukoostöö poliitikat; palub komisjonil kiiresti läbi vaadata parema õigusloome tegevuskava suunised ning veelgi tõhustada ja kontrollida oma eelhinnanguid, selleks et tagada kestliku arengu eesmärkide täitmisel täielik poliitikavaldkondade arengusidusus ning nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil edendada sünergiat, saada kaasnevat kasu ja vältida kasuga kaasnevaid kaotusi;

55.  nõuab parlamendikomisjonide tegevuse kooskõlastamist, et jälgida, kuidas EL täidab 2030. aasta tegevuskavaga võetud kohustusi, ja võtta järelmeetmeid;

56.  palub, et Euroopa Parlamendi esimeeste konverents ja komisjonide esimeeste konverents hindaksid parlamendi praeguse ülesehituse sobivust, et tagada parlamendi suutlikkus kõiki poliitikavaldkondi läbivalt, põhjalikult ja tulemuslikult jälgida seda, mida ELi sise- ja välispoliitikas tehakse kestliku arengu eesmärkide täitmiseks;

57.  nõuab, et Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon teeksid tööd ühtse kestlikkusdeklaratsiooni koostamiseks, mis seoks kestliku arengu eesmärgid parlamendi järgmise ametiaja mitmeaastaste institutsioonidevaheliste prioriteetidega;

58.  toonitab mõjude korrapäraste ja piisavate eel- ja järelhinnangute tähtsust 2030. aasta tegevuskava parema integreerimise ja paremate tulemuste tagamisel; toonitab, kui oluline on hinnata poliitikameetmete lühi- ja pikaajalisi tagajärgi ja nende võimalikku panust kestlikku arengusse; tuletab meelde aluslepingust tulenevat kohustust võtta arengukoostöö eesmärke arvesse kõigis poliitikavaldkondades, mis võivad arengumaid mõjutada;

59.  tuletab meelde, et arengumaades on kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks oluline mobiliseerida oma sisemaised ressursid; rõhutab, et ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi (UNCTAD) dokumendis „2015. aasta maailma investeerimisaruanne – rahvusvahelise investeerimisjuhtimise reformimine“(17) toodud hinnangu kohaselt kaotavad arengumaad igal aastal vähemalt 100 miljardit dollarit ettevõtte tulumaksu seetõttu, et suurfirmad hoiduvad maksudest kõrvale; väljendab seetõttu rahulolu komisjoni talituste töödokumendiga „Collect More – Spend Better, Achieving Development in an Inclusive and Sustainable Way“ (SWD(2015)0198), milles püütakse seda probleemi käsitleda; väljendab samas kahetsust, et ei ole tehtud midagi konkreetset eelnimetatud komisjoni strateegia rakendamise tagamiseks; palub komisjoni esitada sisemaiste ressursside mobiliseerimise juhtprogrammi ettepanek, mis tagaks suuremad maksulaekumised ja võimaldaks kestliku arengu eesmärke rahastada;

60.  rõhutab vajadust tugevdada kohtadel tegutsejaid kui kestliku arengu vedajaid ning nõuab, et riikide parlamendid ning piirkondlikud ja kohalikud ametivõimud osaleksid rohkem kestliku arengu eesmärkide rakendamise kõigil etappidel, kavandamisest ja programmeerimisest kuni seire ja hindamiseni; palub ka, et komisjon rohkem abistaks linnu ja kohalikke ametivõime kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks vajalike tulemuslike strateegiate ja poliitikaalgatuste väljatöötamisel, elluviimisel ja seirel;

61.  tervitab erasektori kasvavat toetust kestliku arengu eesmärkide saavutamisele; rõhutab, kui tähtis on luua keskkond, mis soodustaks uusi algatusi ning avaliku ja erasektori partnerlusi ning innustaks ettevõtjaid ühildama oma äristrateegiad kestliku arengu eesmärkidega;

62.  tuletab meelde, et ÜRO hinnangu kohaselt tuleb kestliku arengu eesmärkide täitmiseks igal aastal investeerida 5–7 triljonit USA dollarit; rõhutab seepärast investeeringute mobiliseerimise vajadust ning väljendab rahulolu ELi välisinvesteeringute kava vastava potentsiaali üle;

Vabatahtlikud riiklikud ülevaated ja ELi aruanne ÜRO Peaassamblee 2019. aasta kestliku arengu kõrgetasemelisele poliitilisele foorumile

63.  õhutab liikmesriike korrapäraselt koostama kaasavaid ülevaateid saavutatust; soovitab liikmesriikidel, kes ei ole veel kohustunud vabatahtlikke riiklikke ülevaateid koostama, teha seda vastavalt 2030. aasta tegevuskavale, ning neil liikmesriikidel, kes on juba ülevaated esitanud, panna kokku tulevaste regulaarsete ülevaadete koostamise ajakava;

64.  kutsub komisjoni üles liikmesriikide vabatahtlikke ülevaateid korrapäraselt analüüsima, et hinnata edusamme ja häid tavasid; lisaks nõuab, et analüüsitaks vähimarenenud riikide vabatahtlikke riiklikke ülevaateid, et teha kindlaks vajadused, täita tühikud ja tõhustada abi ja koostööd, ning teha tihedalt koostööd OECDga, et töötada välja kestliku arengu eesmärkide eduka täitmise strateegiate ja sise- ja välispoliitiliste meetmete vastastikuse hindamise mehhanismid ning parandada kogemustevahetust ja kahjulike välismõjude seiret;

65.  soovitab komisjonil ja liikmesriikidel laiendada arengukoostöö ühist programmeerimist ja elluviimist, tuginedes kestliku arengu eesmärke käsitlevatele poliitilistele dialoogidele partnerriikidega, riiklikele arengukavadele ja vabatahtlikele riiklikele ülevaadetele ning võttes nõuetekohaselt arvesse riikide vastutust ja muid arengutõhususe põhimõtteid;

66.  rõhutab kestliku arengu kõrgetasemelise poliitilise foorumi tähtsust kestliku arengu eesmärkide järelmeetmetes ja järelevalves; toetab jõuliselt kõrgetasemelisel poliitilisel foorumil liidu võetud kohustust koostada vabatahtlik ülevaade; palub, et komisjon tunnustaks ELi juhtrolli 2030. aasta tegevuskava koostamisel ja elluviimisel ning et ta esitaks kõiki kestliku arengu eesmärke käsitleva põhjaliku kokkuvõtliku aruande; toonitab, et ELi aruandlus, sealhulgas tulevane ühine kokkuvõtlik aruanne arenguriikidele antava ELi toetuse kohta peaks sisaldama hetkeseisu ning praeguste puuduste ja lünkade analüüsi;

67.  kutsub komisjoni olema kõrgetasemelise poliitilise foorumi protsessis eeskujuks; kutsub komisjoni tegema kolmandate riikidega koostööd 2030. aasta tegevuskava eesmärkide täitmiseks, sealhulgas ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni kaudu;

68.  nõuab, et kõrgetasemelise poliitilise foorumi ettevalmistustööde käigus tuleb korraldada Euroopas iga-aastane kestliku arengu eesmärke käsitlev foorum, millel saaksid osaleda ja nende eesmärkide täitmist arutada nii väljaspoolsed sidusrühmad kui ka vabaühendused ja parlamendiliikmed;

69.  väljendab heameelt seoses 2019. aasta septembris ÜRO Peaassamblee egiidi all toimuval tippkohtumisel korraldatava kõrgetasemelise poliitilise foorumiga ja selle tulevase korraldamisega tippkohtumiste raames, kuna see võimaldab teha 2030. aasta tegevuskava raames kokkuvõtteid kõigi kestliku arengu eesmärkide täitmisest, ning ootab, et liit võtaks sellel tippkohtumisel liidrirolli; märgib, et liikmesriikide tulemused on erinevad, sõltuvalt muu hulgas asjaomastest kestliku arengu eesmärkidest ning riikide prioriteetsetest eesmärkidest ja sihtidest; rõhutab, et kestliku arengu eesmärgid on tihedalt seotud ning et nende täitmisel tuleks järgida ühtset, põhjalikku ja süsteemset käsitlust;

Pöörata 2019. aasta kõrgetasemelisel poliitilisel foorumil peatähelepanu kestliku arengu eesmärkidele

70.  peab tervitatavaks kestliku arengu eesmärkide nr 4 („Kvaliteetne haridus“), nr 8 („Inimväärne töö ja majanduskasv“), nr 10 („Ebavõrdsuse vähendamine“), nr 13 („Kliimameetmed“), nr 16 („Rahu, õigus ja tugevad institutsioonid“) ja nr 17 („Partnerlus eesmärkide nimel“) eelseisvat põhjalikku läbivaatamist ning eeldab, et liit osaleb selles täiel määral; ootab, et lähiaastatel vaadatakse põhjalikult läbi ka kõik teised kestliku arengu eesmärgid, ning rõhutab 2030. aasta tegevuskava jagamatust ja eesmärkide vastastikust seotust;

71.  kinnitab, et kestliku arengu ja jätkusuutliku ühiskonna saavutamiseks ning noorte võimaluste ja tööalase konkurentsivõime suurendamiseks on hädavajalik kvaliteetne haridus ja alghariduse üldkättesaadavus (kestliku arengu eesmärk nr 4); tunnistab, et kvaliteetne haridus pälvib paljudes liikmesriikides suurt tähelepanu ning rõhutab, et noorte töölesobivuse ja kvalifikatsiooni nõudva töö saamise tähtsaks eelduseks on tehniline ja kutseharidus; taunib samas asjaolu, et nii ELis kui ka väljaspool sõltuvad haridusvõimalused sageli ikka veel õppuri soost ja elukohast (maal või linnas); nõuab seepärast rohkem investeeringuid, et parandada hariduse kvaliteeti ja vastavat taristut, pöörates suurimat tähelepanu ELi vähemarenenud piirkondadele ja muu maailma vähimarenenud riikidele;

72.  soovitab komisjonil ja liikmesriikidel tegeleda oma arengukoostöö poliitikas ja (ühisel) programmeerimisel süstemaatilisemalt kestliku arengu eesmärgi nr 8 („Inimväärne töö ja majanduskasv“) sihtidega; nõuab suuremat panustamist kestliku arengu eesmärgi nr 8 saavutamisse, kusjuures parandada tuleb tootmisvõimsusi, tulu tootmist, industrialiseerimist, säästva tarbimise ja tootmise skeeme, kaubandust, erasektori arengut, ärikeskkonda, taristut ja turismi;

73.  tunnustab väikeste, keskmise suurusega ja mikroettevõtete, ühistute, kaasavate ärimudelite ja teadusinstituutide tähtsust majanduskasvu, tööhõive ja kohaliku innovatsiooni mootoritena; nõuab, et kodumaise majandus- ja inimarengu stimuleerimiseks ja kiirendamiseks ning kestliku arengu eesmärkide ja Pariisi kokkuleppega kooskõlas oleva pikaajalise kestliku majanduskasvu toetamiseks tuleb edendada võrdseid tingimusi kestlikeks investeeringuteks, industrialiseerimiseks ja (muu hulgas vastutustundlikuks) äritegevuseks, edendada rahandust ja maksustamist, teadust, tehnoloogiat, teadusuuringuid ja innovatsiooni; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles õhutama looma uusi ärimudeleid ning kasutama uute tehnoloogiate, näiteks tehisintellekti eeliseid;

74.  toonitab erasektori keskset tähtsust kestliku arengu eesmärkide täitmise suunas liikumisel, kusjuures eriti olulised on vastutustundlikud ja kestlikud investeeringud ning kaasava majanduskasvu kiirendamine, samuti vastutustundliku äritegevuse propageerimine ja omaksvõtmine; rõhutab sellega seoses vajadust investeerida sõbralikesse poliitikaraamistikesse, sealhulgas kestlikkuse tulemusnäitajatesse ja nõuetesse, mis võimaldaks integreerida kestlikkusriskid investeerimisotsustesse ja õigusriiki;

75.  tunnistab, et ELi teadus-, arendus- ja innovatsioonikeskused ja -inkubaatorid on olulised kestliku arengu tugistruktuurid; palub seepärast liikmesriikidel ja komisjonil edendada äri ja teaduse vaheliste sidemete tugevdamist, et vahetada parimaid tavasid ja ergutada innovatsiooni; toonitab, et teaduse ja innovatsiooni rahastamisele peab lisanduma investeeringute strateegiline käsitlus, mis aitab uuenduslikel lahendustel turule jõuda, kuna selleks on tihtipeale tarvis kapitalimahukaid ja riskantseid investeeringuid;

76.  palub, et komisjon, kui ta kujundab oma arvamust tulevase ESF+ ja vajalike summade eraldamise kohta, peaks silmas kestliku arengu eesmärke; toonitab, et kestliku arengu eesmärkide edu liidus sõltub ambitsioonikast poliitikast ja selle toetamisest piisavate vahenditega;

77.  kahetseb seda, et liikmesriikide saavutused kestliku arengu eesmärgi nr 10 täitmisel, täpsemalt tuluerinevuste ning vanusest, soost, puudest, rahvusest, päritolust, usutunnistusest, majanduslikust seisundist ja muudest teguritest tingitud ebavõrdsuse vähendamisel (mis võib suurendada sotsiaalset sidusust) on endiselt küllaltki erinevad ja need erinevused ei vähene, vaid hoopis kasvavad, nii riikide siseselt kui riikidevaheliselt, nii ELi sees kui ka väljaspool ELi; nõuab kasvava ebavõrdsuse kiiremat vähendamist ja kõigi jaoks võrdsete võimaluste edendamist, kaitsetumate ja puudustkannatavate elanikerühmade otsest abistamist ning kestliku ja kaasavama majanduskasvu, samuti inimarengu tekitamist; palub, et komisjon kestliku arengu eesmärgi nr 10 läbivaatamisel võtaks muu hulgas kasutusele paremad majandusliku ebavõrdsuse kriteeriumid;

78.  tunnistab, et EL ja liikmesriigid on allkirjastanud ja ratifitseerinud Pariisi kokkuleppe ning et enamik liikmesriike nimetavad seda, koos 2030. aasta tegevuskavaga, oma rahvusvahelise koostöö poliitika nurgakiviks, ning mõned neist on lugenud esmatähtsaks võitluse kliimamuutuste ja nende mõjude vastu (kestliku arengu eesmärk nr 13); kutsub komisjoni ja liikmesriike üles teavitusstrateegiate ja -tegevuste abil suurendama üldsuse ja poliitikute toetust kliimameetmetele ning tõstma teadlikkust kliimamuutuste vastaste meetmete kasulikest kaasmõjudest (näiteks õhukvaliteedi ja rahvatervise paranemine, loodusvarade kaitse, majanduskasv ja tööhõive kasv, suurem energiavarustuse kindlus ja energiaimpordi kulude vähenemine);

79.  nõuab tegevuskava 2030 rakendamist tervikuna ning kooskõlastatult ja sidusalt Pariisi kliimakokkuleppega, sealhulgas seoses vajadusega ületada kiiremas korras puudujääk selles, mida tuleb teha ülemaailmse soojenemise piiramiseks ning kliimamuutustega kohanemiseks ja selle suuremaks rahastamiseks; tuletab meelde ELi võetud kohustust eraldada 20 % oma 2014–2020. aasta eelarvest (umbes 180 miljardit eurot) võitlusele kliimamuutuste vastu, sealhulgas oma välis- ja arengukoostöö poliitika kaudu;

80.  kahetseb seda, et mõned Pariisi kokkuleppe osalised ei ole ikka veel oma kliimaeesmärke rangemaks muutnud, vaatamata sellele, et valitsustevahelise kliimamuutuste rühma eriaruandes toodi välja, milline hävitav mõju on üleilmse keskmise temperatuuri tõusul 1.5° C võrra, ning kuivõrd rängemad tagajärjed on temperatuuri tõusul 2° C võrra; väljendab heameelt saastekvootidega kauplemisel tehtava rahvusvahelise koostöö ning kolmandate riikide ja piirkondlike CO2 ‑turgude ühendamise üle; kutsub liitu üles õhutama rajama arengumaades ja tärkava turumajandusega riikides turupõhiseid heitkoguste piiramise skeeme; märgib, et tänu tingimuste ühtlustamisele kogu maailmas aitab see piirata ülemaailmseid heitkoguseid, anda säästu, suurendada tegevustõhusust ja vähendada süsinikulekete ohtu;

81.  rõhutab üleilmsete kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise vajalikkust ning arengumaade keskset rolli Pariisi kokkuleppe, 2030. aasta kestliku arengu tegevuskava ja Addis Abeba tegevuskava täitmisel, samuti pakilist vajadust aidata neil maadel anda nende riiklikult kindlaksmääratud panused; siinkohal väljendab heameelt selle üle, et võitlus kliimamuutuste vastu on hiljuti loodud Euroopa Kestliku Arengu Fondi prioriteet ning fondi eesmärk on mobiliseerida Aafrika ja ELi naabruskonna partnerriikides avaliku ja erasektori investeeringud;

82.  toonitab, et EL peaks täielikus kooskõlas ÜRO 2030. aasta tegevuskava ja 17 kestliku arengu eesmärgiga jätkama üleminekut vähese CO2 ‑heitega, kliimaneutraalsele, ressursitõhusale ja suure elurikkusega majandusele, et leevendada loodusvarade ülemäärasel ekspluateerimisel põhinevaid, jätkusuutmatutest tootmis- ja tarbimismudelitest tingitud jätkusuutmatuid arenguid ja elurikkuse vähenemist; märgib, kui tähtis on, et EL kiirendaks oma kestliku ja vastutustundliku tootmise ja tarbimise edendamise algatusi ning võtaks ringmajandusele üleminekul liidrirolli;

83.  rõhutab, et kestliku arengu eesmärgis nr 16 („Rahumeelsed ja kaasavad ühiskonnad“) nimetatud demokraatia, hea valitsemistava, õigusriik ja inimõigused on universaalsed väärtused ja kestliku arengu eeltingimused; väljendab sügavat kahetsust selle pärast, et maailmas on ikka veel palju vägivalda ja relvakonflikte; väljendab muret selle pärast, et paljudes riikides ei ole õigusriigi järgimise ja õiguskaitse kättesaadavuse osas edasiminekut olnud; tuletab meelde Euroopa arengukonsensuses väljendatud liikmesriikide lubadust tegeleda igakülgselt konfliktide ja kriisidega, ebakindluse ja inimeste turvalisuse küsimustega, pöörata erilist tähelepanu nõrkadele ja konfliktidest haaratud riikidele ning tunnistada, et kestlik areng, humanitaartegevuse ning rahu ja julgeolek on omavahel seotud; rõhutab, et rahumeelsete, kaasavate ja kõigile õiguskaitset tagavate ühiskondade rajamise eesmärk tuleks integreerida ELi välistegevusse, millega võib, kohalikke sidusrühmi toetades, aidata tugevdada vastupanuvõimet, edendada inimeste julgeolekut, tugevdada õigusriiki ning lahendada ebakindluse, turvatunde puudumise ja demokraatiale ülemineku keerukaid probleeme;

84.  rõhutab, et kogu ELi arengupoliitika läbivad eesmärgid peavad olema riikidesisese ja -vahelise ebavõrdsuse vähendamine, diskrimineerimise vähendamine ning osalusdemokraatia, hea valitsemistava, õigusriigi ja inimõiguste edendamine;

85.  väljendab heameelt ELi püüdluste üle maksimeerida eri poliitikameetmete sidusust ja luua nende vahel sünergiat, et tugevdada rakendamisvahendeid ning taaselustada üleilmne partnerlus kestliku arengu nimel;

86.  rõhutab, et kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks on eriti olulised kaasav ja võrdne haridus, teadus, tehnoloogia, uuringud ja innovatsioon, ning tunnistab vajadust täiustada selle valdkonna valitsemistava; väljendab kahetsust, et teadlaste võimalikku panust ei ole siiani täielikult rakendatud; juhib tähelepanu sellele, et kestliku arengu kontseptsioon ja ühiskondlikud probleemid tuleb paremini integreerida programmi „Horisont 2020“ ja tulevastesse teadusuuringute raamprogrammidesse; tuletab meelde vajadust lihtsustada arengumaadesse sisulise tehnosiirde teostamise mehhanisme;

87.  palub komisjoni lisada kestliku arengu eesmärke puudutavad andmed avatud andmeid ja avaliku sektori teavet käsitlevas direktiivis määratletud kõrgväärtuslikesse andmekogumitesse ning soovitada liikmesriikidel tasuta avaldada kõik kestliku arengu eesmärke käsitlevad aruanded;

88.  rõhutab vajadust kasutada täiel määral praegusi ja tulevasi ELi programme ja vahendeid, näiteks programme Horisont ja LIFE, mis võimaldavad kolmandate riikide osalemist energia, kliimamuutuste ja kestliku arengu valdkonnas;

89.  nõuab kestliku arengu muutmist ELi eelarve esmatähtsaks eesmärgiks; tuletab meelde, et võitlus pettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastu seondub solidaarsuse arendamisega;

90.  rõhutab, et kestliku arengu eesmärkide saavutamine toidu, põllumajanduse, energia, materjalide, linnade ning tervise ja heaolu valdkonnas võib tekitada enam kui 10 triljoni euro väärtuses turuvõimalusi(18) ; toonitab siiski, et ELis ressursitõhusa majanduse eesmärgi saavutamiseks peavad EL ja tema liikmesriigid olema teaduses, tehnoloogias ja moodsa taristu osas teerajajateks;

91.  juhib tähelepanu sellele, et tarneahelate kasvavat keerukust ja globaliseerumist arvestades on tähtis edendada, ka kolmandates riikides, kõrgete kestlikkusnõuete kohaldamist;

o
o   o

92.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonile ning Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile.

(1) ELT C 210, 30.6.2017, lk 1.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta otsus nr 1386/2013/EL. (ELT L 354, 28.12.2013, lk 171).
(3) ELT C 353, 27.9.2016, lk 2.
(4) ELT C 76, 28.2.2018, lk 45.
(5) ELT C 86, 6.3.2018, lk 2.
(6) ELT C 224, 27.6.2018, lk 36.
(7) ELT C 334, 19.9.2018, lk 151.
(8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0077.
(9) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0279.
(10) http://europa.eu/rapid/press-release_STATEMENT-18-5927_en.htm
(11) http://europa.eu/rapid/press-release_STATEMENT-18-5882_en.htm
(12) http://europa.eu/rapid/press-release_STATEMENT-18-5870_en.htm
(13) Eurostat 2017, 16. oktoobri 2018. aasta andmed.
(14) Aruteludokument „Euroopa kestliku arengu saavutamine aastaks 2030“, lk 7 (https://ec.europa.eu/commission/sites/beta-political/files/rp_sustainable_europe_30-01_en_web.pdf).
(15) Komisjoni teatis „Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud. Euroopa tegevus jätkusuutlikkuse tagamiseks“ (COM(2016) 0739).
(16) Komisjoni teatist „Puhas planeet kõigi jaoks. Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni“ (COM(2018)0773) toetav analüüs.
(17) http://unctad.org/en/PublicationChapters/wir2015ch0_KeyMessage_en.pdf
(18) Äri ja kestlikku arengut käsitlev komisjoni aruanne Better Business, Better World (Parem äri, parem maailm), jaanuar 2017.

Viimane päevakajastamine: 18. märts 2019Õigusalane teave