27

vaste(t)

Sõna(d)
Väljaande liik
Poliitikavaldkond
Märksõna
Kuupäev

Üleeuroopalised võrgud – suunised

01-02-2018

Euroopa Liidu toimimise lepinguga (edaspidi „ELi toimimise leping“) säilitatakse Maastrichti lepingus esimest korda mainitud üleeuroopalised võrgud (TEN) transpordi, energeetika ja telekommunikatsiooni valdkonnas, et ühendada kõik ELi piirkonnad. Nende võrkudega soovitakse toetada siseturu kasvu ja tööhõivet, järgides seejuures keskkonnaalaseid ja kestliku arengu eesmärke. 2013. aasta lõpus reformiti põhjalikult üleeuroopalist transpordivõrku.

Euroopa Liidu toimimise lepinguga (edaspidi „ELi toimimise leping“) säilitatakse Maastrichti lepingus esimest korda mainitud üleeuroopalised võrgud (TEN) transpordi, energeetika ja telekommunikatsiooni valdkonnas, et ühendada kõik ELi piirkonnad. Nende võrkudega soovitakse toetada siseturu kasvu ja tööhõivet, järgides seejuures keskkonnaalaseid ja kestliku arengu eesmärke. 2013. aasta lõpus reformiti põhjalikult üleeuroopalist transpordivõrku.

Üleeuroopaliste võrkude rahastamine

01-02-2018

Üleeuroopalisi võrke (TEN) rahastavad osaliselt Euroopa Liit ja osaliselt liikmesriigid. ELi antav rahaline toetus on mõeldud vaid projektide alustamise hõlbustamiseks, rahastamise põhiosa tuleb siiski liikmesriikidelt. Üleeuroopaliste võrkude rahastamises võib kasutada ka struktuurifondide abi, Euroopa Investeerimispanga abi või erasektori panust. Euroopa ühendamise rahastu loomisega 2013. aastal algatati põhjalik üleeuroopaliste võrkude reform.

Üleeuroopalisi võrke (TEN) rahastavad osaliselt Euroopa Liit ja osaliselt liikmesriigid. ELi antav rahaline toetus on mõeldud vaid projektide alustamise hõlbustamiseks, rahastamise põhiosa tuleb siiski liikmesriikidelt. Üleeuroopaliste võrkude rahastamises võib kasutada ka struktuurifondide abi, Euroopa Investeerimispanga abi või erasektori panust. Euroopa ühendamise rahastu loomisega 2013. aastal algatati põhjalik üleeuroopaliste võrkude reform.

Energia siseturg

01-02-2018

Euroopa Liidu energia siseturu ühtlustamiseks ja liberaliseerimiseks on alates 1996. aastast vastu võetud turulepääsu, läbipaistvust ja reguleerimist, tarbijakaitset, võrkude omavahelise ühendamise toetamist ning piisavat pakkumise taset käsitlevaid meetmeid. Meetmete eesmärk on luua tihedama konkurentsiga, tarbijakesksem, paindlikum ja mittediskrimineeriv ELi elektriturg, kus turg määrab tarnehinnad. Seejuures tugevdavad ja laiendavad need meetmed üksikklientide ja energiakogukondade õigusi, vähendavad ...

Euroopa Liidu energia siseturu ühtlustamiseks ja liberaliseerimiseks on alates 1996. aastast vastu võetud turulepääsu, läbipaistvust ja reguleerimist, tarbijakaitset, võrkude omavahelise ühendamise toetamist ning piisavat pakkumise taset käsitlevaid meetmeid. Meetmete eesmärk on luua tihedama konkurentsiga, tarbijakesksem, paindlikum ja mittediskrimineeriv ELi elektriturg, kus turg määrab tarnehinnad. Seejuures tugevdavad ja laiendavad need meetmed üksikklientide ja energiakogukondade õigusi, vähendavad kütteostuvõimetust, täpsustavad turuosaliste ja reguleerivate asutuste rolli ja kohustusi ning käsitlevad elektri, gaasi ja nafta varustuskindlust ning elektri- ja gaasitranspordi üleeuroopaliste võrkude arendamist.

Taskukohased sideteenused ettevõtjatele ja tarbijatele

01-02-2018

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad (IKT) ning andmeside ja internetiühenduse teenused on hõivanud tavapärase telefoniside koha ning neist on saanud nii tarbijate kui ka ettevõtjate jaoks esmatähtsad tooted. Oleme tunnistajaks, kuidas üha laieneb tellitava audiovisuaalse materjali valik ning geomeetrilises progressioonis kasvab 4G ja 5G internetiühendus. Vastuseks sellele on EL loonud telekommunikatsiooni reguleeriva raamistiku, mis koosneb kõigis ELi liikmesriikides kehtivatest normikogumikest ...

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad (IKT) ning andmeside ja internetiühenduse teenused on hõivanud tavapärase telefoniside koha ning neist on saanud nii tarbijate kui ka ettevõtjate jaoks esmatähtsad tooted. Oleme tunnistajaks, kuidas üha laieneb tellitava audiovisuaalse materjali valik ning geomeetrilises progressioonis kasvab 4G ja 5G internetiühendus. Vastuseks sellele on EL loonud telekommunikatsiooni reguleeriva raamistiku, mis koosneb kõigis ELi liikmesriikides kehtivatest normikogumikest ja hõlmab traadiga ja traadita sidetehnoloogiat, internetti ning ringhäälingu- ja ülekandeteenuseid.

ELi tööstuspoliitika üldpõhimõtted

01-02-2018

ELi tööstuspoliitika eesmärk on suurendada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet, et see suudaks säilitada püsiva majanduskasvu ja tööhõive eestvedaja rolli Euroopas. ELi tööstusele paremate raamtingimuste tagamiseks on vastu võetud erinevaid strateegiaid, millest viimaseid on kirjeldatud 2014. aasta jaanuari teatises „Euroopa tööstuse taassünd“.

ELi tööstuspoliitika eesmärk on suurendada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet, et see suudaks säilitada püsiva majanduskasvu ja tööhõive eestvedaja rolli Euroopas. ELi tööstusele paremate raamtingimuste tagamiseks on vastu võetud erinevaid strateegiaid, millest viimaseid on kirjeldatud 2014. aasta jaanuari teatises „Euroopa tööstuse taassünd“.

Tuumaenergia

01-02-2018

Praegu toodetakse tuumaenergiat tuuma lõhustamise protsessi käigus, mis seisneb energia vabastamises uraani aatomite lõhustamise teel. Tuumaenergia on vähese CO2-heitega alternatiiv fossiilkütustele ja ELi 28 liikmesriigist on sellel oluline osa 14 liikmesriigi energiaallikate jaotuses ning selle arvele langeb peaaegu 30% ELis toodetavast elektrienergiast. Tuumaenergia kasutamine on aga 1986. aasta Tšernobõli ja 2011. aasta Jaapani Fukushima tuumakatastroofide tagajärjel muutunud väga vastuoluliseks ...

Praegu toodetakse tuumaenergiat tuuma lõhustamise protsessi käigus, mis seisneb energia vabastamises uraani aatomite lõhustamise teel. Tuumaenergia on vähese CO2-heitega alternatiiv fossiilkütustele ja ELi 28 liikmesriigist on sellel oluline osa 14 liikmesriigi energiaallikate jaotuses ning selle arvele langeb peaaegu 30% ELis toodetavast elektrienergiast. Tuumaenergia kasutamine on aga 1986. aasta Tšernobõli ja 2011. aasta Jaapani Fukushima tuumakatastroofide tagajärjel muutunud väga vastuoluliseks. Saksamaa otsus tuumaenergiast 2020. aastaks järk-järgult loobuda ning kahe reaktori ajutine sulgemine Belgias pärast seda, kui nende mahutites avastati praod, on survet Euroopas tuumaenergiast loobumisele veelgi suurendanud. Ehkki on liikmesriikide otsustada, kas lisada tuumaenergia oma energiaallikate jaotusse või mitte, siis ELi õigusaktidega püütakse parandada tuumaelektrijaamade ohutusstandardeid ning tagada, et tuumajäätmeid ladustatakse ja käideldakse ohutult.

Energiatõhusus

01-02-2018

Energiatarbimise ja energia raiskamise vähendamine on ELi jaoks üha suurema tähtsusega. ELi juhid seadsid 2007. aastal eesmärgi vähendada 2020. aastaks iga-aastast energiatarbimist ELis 20% võrra. Energiatõhususe meetmeid peetakse üha enam vahendiks, mis mitte ainult ei aita saavutada jätkusuutlikku energiavarustust, vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, parandada varustuskindlust ja vähendada impordi arveid, vaid ka edendada ELi konkurentsivõimet. Energiatõhusus on seetõttu Euroopa Liidu strateegiline ...

Energiatarbimise ja energia raiskamise vähendamine on ELi jaoks üha suurema tähtsusega. ELi juhid seadsid 2007. aastal eesmärgi vähendada 2020. aastaks iga-aastast energiatarbimist ELis 20% võrra. Energiatõhususe meetmeid peetakse üha enam vahendiks, mis mitte ainult ei aita saavutada jätkusuutlikku energiavarustust, vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, parandada varustuskindlust ja vähendada impordi arveid, vaid ka edendada ELi konkurentsivõimet. Energiatõhusus on seetõttu Euroopa Liidu strateegiline prioriteet ning EL edendab energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet. Praegu on arutamisel edasine poliitikaraamistik perioodiks, mis algab pärast 2030. aastat.

Innovatsioonipoliitika

01-02-2018

Innovatsioonil on meie majanduses üha suurem roll. Innovatsioonist on kodanikele kasu nii tarbijate kui ka töötajatena. Innovatsioon on määrava tähtsusega, et luua paremaid töökohti, rajada keskkonnahoidlikumat ühiskonda ja parandada meie elukvaliteeti, aga ka säilitada ELi konkurentsivõime üleilmsel turul. Innovatsioonipoliitika on sillaks teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise poliitika ning tööstuspoliitika vahel ja selle eesmärk on luua ideede turuleviimist soodustav raamistik.

Innovatsioonil on meie majanduses üha suurem roll. Innovatsioonist on kodanikele kasu nii tarbijate kui ka töötajatena. Innovatsioon on määrava tähtsusega, et luua paremaid töökohti, rajada keskkonnahoidlikumat ühiskonda ja parandada meie elukvaliteeti, aga ka säilitada ELi konkurentsivõime üleilmsel turul. Innovatsioonipoliitika on sillaks teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise poliitika ning tööstuspoliitika vahel ja selle eesmärk on luua ideede turuleviimist soodustav raamistik.

Kaitsetööstus

01-02-2018

Kaitsetööstus on oma 97,3 miljardi euro suuruse käibega (2014), 500 000 otsese ja 1,2 miljoni kaudse töökohaga üks olulisemaid ELi tööstusharusid. Kaitsetööstus hõlmab Euroopa tööstuse konkurentsivõime seisukohast olulisi majanduslikke ja tehnoloogilisi aspekte. Oma panuse tööstusharu arengusse annab ka 2004. aastal rajatud Euroopa Kaitseagentuur. Käesoleval ajal seisab sektor silmitsi mitmete probleemidega, nagu turu killustatus ja kaitsekulutuste vähenemine.

Kaitsetööstus on oma 97,3 miljardi euro suuruse käibega (2014), 500 000 otsese ja 1,2 miljoni kaudse töökohaga üks olulisemaid ELi tööstusharusid. Kaitsetööstus hõlmab Euroopa tööstuse konkurentsivõime seisukohast olulisi majanduslikke ja tehnoloogilisi aspekte. Oma panuse tööstusharu arengusse annab ka 2004. aastal rajatud Euroopa Kaitseagentuur. Käesoleval ajal seisab sektor silmitsi mitmete probleemidega, nagu turu killustatus ja kaitsekulutuste vähenemine.

Euroopa digitaalarengu tegevuskava

01-02-2018

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) on alates 1995. aastast olnud ELi tootlikkuse tõusu ja majanduskasvu eestvedaja[1]. Viimase 30 aasta jooksul on tehnoloogiate „lähenemine“ hajutanud telekommunikatsiooni, ringhäälingu ja infotehnoloogia vahelisi piire. Komisjon käivitas 2015. aastal digitaalse ühtse turu, et viia ellu peamised seadusandlikud ettepanekud, näiteks e-kaubanduse, autoriõiguse, e-privaatsuse, digitaalsete õiguste ühtlustamise, ühtlustatud käibemaksueeskirjade ja küberjulgeoleku ...

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) on alates 1995. aastast olnud ELi tootlikkuse tõusu ja majanduskasvu eestvedaja[1]. Viimase 30 aasta jooksul on tehnoloogiate „lähenemine“ hajutanud telekommunikatsiooni, ringhäälingu ja infotehnoloogia vahelisi piire. Komisjon käivitas 2015. aastal digitaalse ühtse turu, et viia ellu peamised seadusandlikud ettepanekud, näiteks e-kaubanduse, autoriõiguse, e-privaatsuse, digitaalsete õiguste ühtlustamise, ühtlustatud käibemaksueeskirjade ja küberjulgeoleku valdkonnas.

Partnerid

Olge toimuvaga kursis

email update imageMeilipõhine uudistesüsteem

Euroopa Parlamendiga seotud inimeste tegevust ja sündmusi saab jälgida e-posti põhise uudistesüsteemi abil, mis saadab uudised otse Teie e-posti aadressile. Süsteem hõlmab parlamendiliikmetega seotud viimaseid uudiseid, uudisteteenuseid ja mõttekoja Think Tank teemasid.

Süsteemi saab siseneda Euroopa Parlamendi veebisaidi kõikidelt lehtedelt. Kasutajaks registreerumine on lihtne: Think Tanki uudiste saamiseks sisestage oma e-posti aadress, valige Teid huvitav teema ja märkige, kui sageli soovite uudiseid saada (iga päev, iga nädal või iga kuu). Seejärel saadetakse Teile e-kiri, milles oleval lingil klõpsates saate registreerimise kinnitada.

RSS imageRSS-kanalid

Veebisaidil olevaid uudiseid ja täiendusi saab jälgida RSS-kanali abil.

RSS-kanali konfigureerimiseks klõpsake allpool toodud linki.