Aluslepingud ja Euroopa Parlament
1951. aastal allkirjastatud esimese lepinguga loodi parlamentaarne assamblee, mis hiljem nimetati ümber Euroopa Parlamendiks. Algse lepingu eesmärk oli panna kuus varem sõjajalal olnud riiki ühiste eesmärkide saavutamiseks koostööd tegema. Järgmiste lepingutega on kokku lepitud uusi koostöövaldkondi või parandatud ELi institutsioonide tööd, sest liikmesriikide arv on kasvanud kuuelt 28ni. Näiteks Euroopa Majandusühenduse asutamislepingusse lisati põllumajanduspoliitika ning Nice’i lepinguga reformiti ELi institutsioonilist struktuuri.
Euroopa Parlament, nõukogu, komisjon, Euroopa Liidu Kohus ja kontrollikoda kasutavad oma volitusi kooskõlas aluslepingutega. Komisjoni ülesandeks on olla aluslepingute täitmise järelevalvajaks. Kui tuleb koostada uus leping või muuta kehtivat lepingut, kutsutakse kokku valitsustevaheline konverents (VVK), kus saavad kokku liikmesriikide valitsusliikmed. Lepingu väljatöötamise käigus konsulteeritakse parlamendiga ja ta esitab oma arvamuse lepingu kohta.
Euroopa Parlament on iga uue aluslepinguga saanud juurde demokraatlikke, järelevalve ja seadusandlikke volitusi. Brüsseli lepinguga (allkirjastati 1975) sai parlament õiguse kontrollida iga aasta lõpus ELi raamatupidamist, et hinnata, kas komisjon on ELi eelarvet kulutanud mõistlikult ja korrektselt. Ühtse Euroopa aktiga (1986. aastal allkirjastatud leping) tehtud lisandustega tagati, et enne iga uue riigi ühinemist ELiga peab Euroopa Parlament andma selleks nõusoleku. Amsterdami leping (allkirjastati 1997) andis Euroopa Parlamendile palju tugevama positsiooni kaasotsustamiseks koos nõukoguga paljudes valdkondades, mille suhtes kohaldatakse ELi õigust (nt tarbijakaitse, õigus seaduslikult töötada teises riigis, keskkonnaküsimused).
Lissaboni leping allkirjastati Euroopa Parlamendi presidendi Hans-Gert Pötteringi osalusel 13. detsembril 2007 pärast seda, kui parlamendi president, komisjoni president ja nõukogu eesistuja olid Euroopa Liidu põhiõiguste harta Euroopa Parlamendis välja kuulutanud.
Selle lepinguga tugevdatakse Euroopa Parlamenti, suurendatakse liikmesriikide parlamentide vastutust Euroopa poliitika kujundamisel ning antakse ELi kodanikele algatusõigus. Lissaboni lepinguga suurendatakse parlamendi volitusi täieõigusliku kaasseadusandjana, kellel on ka suurem eelarvepädevus. Leping annab ühtlasi parlamendile võtmerolli Euroopa Komisjoni presidendi valimisel.
Navigation menu
Ratifitseeritud lepingud
Ratifitseerimata lepingud
Parlamendi koht suurtes ajaloolistes sündmustes
Milline on olnud Euroopa Parlamendi roll ELi ajaloo kõige olulisemates sündmustes? Läheme ajas tagasi ja vaatleme sündmusi parlamendi aspektist: euro sünd (1998), esimene kord, kui Euroopa Komisjon pidi parlamendi uurimiste tõttu tagasi astuma (1999), Euroopa Liidu põhiõiguste harta allkirjastamine (2000) ja ELi laienemine endise kommunismibloki riikide kaasamisega (2004 ja 2007). Teil on võimalus tutvuda neid sündmusi tõendavate autentsete dokumentidega.