Mitmekeelsus Euroopa Parlamendis
Mitmekeelsusel ehk mitme keele kasutamisel on Euroopa demokraatias oluline osa.
Euroopa Parlamendis on kõik 24 Euroopa Liidu ametlikku keelt võrdselt tähtsad. Parlamendiliikmetel on õigus lugeda ja kirjutada parlamendi dokumente endale sobivas ametlikus keeles. Samuti on neil õigus parlamendi koosolekutel ja aruteludel selles keeles sõna võtta ja sõnavõtte kuulata.
Tänu kirjalikule ja suulisele tõlkele on kodanikel võimalik pöörduda Euroopa Parlamendi poole endale sobivas ametlikus keeles ning jälgida parlamendi koosolekuid eri keeltes kas kohapeal või veebis.
Keeltel on oluline roll ka ELi õigusaktide puhul. Euroopa Parlament peab tagama, et tema vastu võetud õigusaktid on kättesaadavad kõigis ELi ametlikes keeltes. Nii on ELi kodanikel neid mõjutavatest õigusaktidest lihtsam aru saada.
Peamised õigusaktid:
Neljast keelest 24 keeleni
Euroopa Liidu ametlikud keeled on sätestatud nõukogu määruses nr 1/1958. Kui ELiga ühineb uus riik, võib seda määrust ajakohastada, et lisada uue riigi ametlik(ud) keel(ed). Kõik ametlikud keeled on samaväärsed.
Kui Euroopa Liit 1950. aastatel rajati, kasutati selle ametlikus asjaajamises ainult nelja keelt. Nüüdseks on ametlike keelte arv aga kasvanud 24ni.
24 ametlikku keelt tähendab, et iga keelt saab tõlkida 23 teise keelde. Seega on suulise ja kirjaliku tõlke võimalikke keelekombinatsioone 552.
ELi ametlike keelte kasutuselevõtu kronoloogia
- 1958: hollandi, itaalia, prantsuse, saksa
- 1973: inglise, taani
- 1981: kreeka
- 1986: hispaania, portugali
- 1995: rootsi, soome
- 2004: eesti, leedu, läti, malta, poola, slovaki, sloveeni, tšehhi, ungari
- 2007: bulgaaria, iiri, rumeenia
- 2013: horvaadi
Peamised õigusaktid:
Kirjaliku tõlke teenistus
Euroopa Parlamendi kirjaliku tõlke teenistus teeb parlamendi seadusandliku, eelarve- ja kontrollitegevusega seotud dokumendid kättesaadavaks kõigis ametlikes keeltes, et tagada läbipaistvus ja õiguspärasus. Samuti on keeleteenistuste roll tagada, et parlamendi suhtlus kodanikega oleks mitmekeelne, selge, kaasav ja kõigile kättesaadav.
Kirjaliku tõlke ja selge keele peadirektoraat (DG TRAD) on oma valdkonnas üks suurimaid tööandjaid. Seal töötab ligikaudu 1100 inimest, nende seas üle 600 tõlkija.
Suulise tõlke teenistus
Euroopa Parlamendi suulise tõlke teenistus pakub parlamendi koosolekutel reaalajas suulist tõlget. Nii saavad Euroopa eri paigust pärit parlamendiliikmed osaleda aruteludes eri keeltes. Samuti saavad ka kodanikud jälgida parlamendi avalikel koosolekutel peetud kõnesid veebiülekandena eri ametlikes keeltes. Suulist tõlget kasutatakse täiskogu istungjärkudel, parlamendikomisjonide koosolekutel ja muudel mitmekeelsetel koosolekutel.
Konverentsikorralduse ja suulise tõlke peadirektoraadis (DG LINC) töötab ligikaudu 250 koosseisulist tõlki. Neid toetab vabakutseliste tõlkide võrgustik, kuhu kuulub üle 1500 akrediteeritud tõlgi, kelle teenuseid Euroopa Parlament korrapäraselt kasutab.
Õigusaktid
Euroopa Parlamendis vastu võetud õigusaktid mõjutavad rohkem kui 450 miljonit kodanikku, kes elavad 27 riigis ja kõnelevad 24 ametlikku keelt. Seega peavad õigusaktid olema kõikides keeltes identsed ja võimalikult selged. Selle eest vastutavad parlamendi keelejuristid.
Ligikaudu 75 keelejuristist koosnev meeskond tagab õigusloomeprotsessi kõigis etappides seadusandlike tekstide võimalikult hea kvaliteedi kõigis ELi ametlikes keeltes.
Keelejuristide peamised ülesanded on:
- anda parlamendiliikmetele ja parlamendikomisjonide sekretariaatidele tekstide koostamise ja menetlusega seotud nõu alates seadusandliku teksti koostamise esialgsest etapist kuni selle lõpliku vastuvõtmiseni täiskogu istungil;
- kontrollida kõigi parlamendikomisjonis ja täiskogul hääletusele pandavate seadusandlike tekstide õiguskeelelist ja tehnilist kvaliteeti;
- avaldada täiskogu hääletuse toimumise päeval kõik täiskogul vastu võetud tekstid;
- vormistada õigusaktid lõplikult koostöös nõukogu keelejuristidega.