EP olulisem roll Euroopa kujundamisel pärast Lissaboni lepingu jõustumist
2009. aasta lõpus jõustunud Lissaboni lepinguga anti Euroopa Parlamendile suuremad seadusandlikud volitused ning parlament on nüüd võrdväärne nõukoguga otsuste langetamisel ELi tegevuse ja rahaliste vahendite kulutamise üle. Lepinguga muudeti ka Euroopa Parlamendi koostööviisi teiste institutsioonidega ja anti parlamendiliikmetele suurem mõjuvõim ELi juhtide ametissenimetamisel. Need reformid tagavad, et Euroopa Parlamendi valimistel hääletades on valijatel veelgi suurem sõnaõigus Euroopa edasise arengu üle.
Suuremad volitused
Lissaboni lepinguga suurendati ELi ja Euroopa Parlamendi võimet sekkuda ja otsuseid vastu võtta. Lepinguga laiendati parlamendi täielikke seadusandlikke volitusi rohkem kui 40 valdkonda, sh põllumajandus, energiajulgeolek, sisseränne, õigusküsimused ja ELi rahalised vahendid, ning parlament tegutseb nüüd võrdsetel alustel nõukoguga, kes esindab liikmesriikide valitsusi. Parlament sai ka õiguse anda koos nõukoguga heakskiit kogu ELi eelarvele.
Parlamendiliikmed said õiguse rahvusvahelisi lepinguid heaks kiita või mitte, ning nad kasutasid kõhklemata seda õigust, et peatada lahkarvamusi tekitanud võltsimisvastane kaubandusleping (ACTA), mis paljude arvates oleks võinud hakata põhivabadusi piirama. See juhtum tõendas, et suurenenud volituste tõttu mõjutavad Euroopa Parlamendi otsused veelgi rohkem eurooplaste igapäevaelu.
Olulisem roll
Lisaks sellele, et Lissaboni lepinguga anti parlamendile nõukoguga võrdsed seadusandlikud volitused, suurendati ka parlamendi mõjuvõimu Euroopa poliitika suunamisel. Lepinguga jõustunud muudatuste kohaselt valib parlament ELi täitevorganiks oleva Euroopa Komisjoni presidendi, kusjuures see otsus peab kajastama Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi ja seega valijate eelistusi.
Kodanike suurem sõnaõigus
Parlamendil kui ainsal kodanike poolt otse valitud ELi institutsioonil on õigus ja kohustus nõuda ELi institutsioonidelt aruandmist. Euroopa Parlament teostab järelevalvet Lissaboni lepingule lisatud põhiõiguste harta ja äsja kehtestatud kodanikualgatuse õiguse üle, mille kohaselt on inimestel õigus kutsuda komisjoni üles tegema seadusandlikku ettepanekut, kui vastav algatus on kogunud miljon allkirja.