Dialoog kirikute, usuühenduste ja -kogukondadega, filosoofiliste ja mitteusuliste organisatsioonidega 

Tänapäevases mitmekesises Euroopas on kirikutel, religioonidel ja filosoofilistel organisatsioonidel ühiskonnas oluline roll. Euroopa Liidu institutsioonidel on kohustus pidada nende usu- ja mitteusuliste organisatsioonidega avatud dialoogi. Euroopa Parlament teeb nendega ELi poliitika kujundamisel aktiivset koostööd.

Taust

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 17, mis lisati Lissaboni lepinguga, annab esmakordselt õigusliku aluse avatud, läbipaistva ja korrapärase dialoogi jaoks ELi institutsioonide ning kirikute, usuühenduste, filosoofiliste ja mitteusuliste organisatsioonide vahel. Selles on öeldud:

  1. „Liit austab ega piira staatust, mis siseriikliku õiguse kohaselt on liikmesriikides kirikutel ja usuühendustel või -kogukondadel.
  2. Liit austab staatust, mis siseriikliku õiguse kohaselt on samavõrra ka filosoofilistel ja mitteusulistel organisatsioonidel.
  3. Tunnustades nende identiteeti ja erilist panust, peab liit nende kirikute ja organisatsioonidega avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi.“

Kui artikli kahes esimeses lõikes kaitstakse kirikute ja usuühenduste või -kogukondade siseriikliku õiguse kohast eristaatust, samuti filosoofiliste ja mitteusuliste organisatsioonide samaväärset staatust, siis kolmandas lõikes kutsutakse ELi institutsioone üles pidama nende kirikute ja organisatsioonidega avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi.

Pärast Mairead McGuinnessi nimetamist Euroopa Komisjoni volinikuks määras David Maria Sassoli vastutuse artikli 17 kohase dialoogi pidamise eest asepresident Roberta Metsolale. Asepresidenti abistavad selles töös juhatuse sekretariaat ja teised parlamendi asjaomased teenistused. Euroopa Parlament korraldab igal aastal mitu kõrgetasemelist konverentsi, millel käsitletakse parlamendi töö ja aruteludega seotud päevakohaseid teemasid ning mis on avatud kõikidele dialoogipartneritele.

 

Euroopa Parlamendi dialoog kirikute ja filosoofiliste organisatsioonidega on väga oluline, et hoida tihedat sidet valijatega. Loen endale suureks auks, et parlamendi president David Sassoli määras mind selle dialoogi eest vastutama.

Euroopa projekt peab eelseisvate probleemide lahendamiseks jääma reaalsuse pinnale, et inimesi igapäevaelus aidata. Kirikutel, usurühmadel ja filosoofilistel organisatsioonidel on paljude inimeste elus kindel koht ja neil on oma osa liidu 27 liikmesriigi linnade, külade ja maakogukondade igapäevases toimimises.

ELi dialoog nende rühmadega on täiesti teadlikult sätestatud Lissaboni lepingu artiklis 17. See on ka selge märguanne, et Euroopa Liit on midagi enamat kui pelgalt majandusorganisatsioon, et liidu jaoks on esmatähtsad inimesed ning inimväärikuse ja ühise heaolu edendamine. Nüüdismaailmas, kus iga poliitiline ja sotsiaalne küsimus näib olevat üha enam tehniline, ei tohi unustada väärtusi ja vaimsust.

Dialoog filosoofiliste ja usuorganisatsioonidega on oluline nimelt vaimsuse hoidmiseks. Seetõttu olen kindel, et üheskoos saame kaasa rääkida väärtuspõhises arutelus Euroopa poliitika üle.