Dialoog kirikute, usuühenduste ja -kogukondadega, filosoofiliste ja mitteusuliste organisatsioonidega 

Tänapäevases mitmekesises Euroopas on kirikutel, religioonidel ja filosoofilistel organisatsioonidel ühiskonnas oluline roll. Euroopa Liidu institutsioonidel on kohustus pidada nende usu- ja mitteusuliste organisatsioonidega avatud dialoogi. Euroopa Parlament teeb nendega ELi poliitika kujundamisel aktiivset koostööd.

Taust

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 17, mis lisati Lissaboni lepinguga, annab esmakordselt õigusliku aluse avatud, läbipaistva ja korrapärase dialoogi jaoks ELi institutsioonide ning kirikute, usuühenduste, filosoofiliste ja mitteusuliste organisatsioonide vahel. Selles on öeldud:

  1. „Liit austab ega piira staatust, mis siseriikliku õiguse kohaselt on liikmesriikides kirikutel ja usuühendustel või -kogukondadel.
  2. Liit austab staatust, mis siseriikliku õiguse kohaselt on samavõrra ka filosoofilistel ja mitteusulistel organisatsioonidel.
  3. Tunnustades nende identiteeti ja erilist panust, peab liit nende kirikute ja organisatsioonidega avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi.“

Kui artikli kahes esimeses lõikes kaitstakse kirikute ja usuühenduste või -kogukondade siseriikliku õiguse kohast eristaatust, samuti filosoofiliste ja mitteusuliste organisatsioonide samaväärset staatust, siis kolmandas lõikes kutsutakse ELi institutsioone üles pidama nende kirikute ja organisatsioonidega avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi.

Euroopa Parlament korraldab igal aastal mitu kõrgetasemelist konverentsi, millel käsitletakse parlamendi töö ja aruteludega seotud päevakohaseid teemasid ning mis on avatud kõikidele dialoogipartneritele.