Kodanike teabenõuded (Ask EP) 

Kui soovite Euroopa Parlamendi tegevuse, volituste ja ülesehituse kohta rohkem teada, võite pöörduda kodanike teabenõuete üksuse (Ask EP) poole, kasutades allolevat vormi.

Teie küsite, meie vastame

Siit leiate valiku hiljutisi küsimusi, mille vastu kodanikud on Euroopa Parlamendile kirjutades huvi tundnud, koos meie antud vastustega.

  • Mida teeb Euroopa Liit inimeste hea vaimse tervise tagamiseks? 

    Inimesed uurivad Euroopa Parlamendilt sageli, mida teeb Euroopa Liit inimeste vaimse tervise heaks. Vaimset tervist puudutavad poliitikameetmed ja teenused kuuluvad liikmesriikide vastutusvaldkonda. Samas on selge, et hea vaimne tervis peab olema tähtsal kohal ka ELi tasandi rahvatervisearuteludes.

      
  • Kuidas reguleerib Euroopa Liit rännet? 

    Inimesed küsivad Euroopa Parlamendilt sageli, kuidas haldab Euroopa Liit rännet. Viimastel aastatel on Euroopa Liit pidanud tegelema keeruliste rändeprobleemidega, kuna Euroopasse pürgib hulgaliselt inimesi, kes on oma koduriigist lahkunud julgeoleku, demograafiliste asjaolude, inimõiguste olukorra, vaesuse või kliimamuutuste tõttu. 2015. aastal, rändekriisi harjal, registreeriti ELis 1,25 miljonit esmakordset varjupaigataotlejat. Rohkem kui miljon inimest jõudis Euroopa Liitu meritsi.

      
  • Mida teeb Euroopa Liit vähktõvevastases võitluses? 

    Vähktõbi on südame-veresoonkonna haiguste järel Euroopa Liidus teine peamine surmapõhjus. Juba 1985. aastast alates on Euroopa Liit võidelnud vähktõve põhjuste ja tagajärgedega, kuigi peamine vastutus tervishoiupoliitika eest lasub eelkõige liikmesriikidel. Tänu parlamendiliikmete pühendumusele on Euroopa Parlament võtnud vastu õigusakte ja näinud ette rahalised vahendid, mis on aidanud parandada vähktõve ennetamise, varajase avastamise, diagnoosimise ja ravi riiklikke tegevuskavasid. Samuti on EL investeerinud vähiuuringutesse.

      
  • Mida teeb Euroopa Liit selleks, et kodanikel oleks ELis reisides juurdepääs veebisisule? 

    Eurobaromeetri uuringust selgus, et aastatel 2015–2019 peaaegu et kahekordistus nende internetikasutajate arv, kes püüdsid saada veebisisule piiriülest juurdepääsu. Paljudel juhtudel ei olnud tarbijatel siiski võimalik tellitud teenusele juurde pääseda (või see õnnestus ainult osaliselt) või nad ei saanud kasutada veebisisu, mille nad olid varem oma koduriigis ostnud või laenutanud. 2018. aasta aprillis jõustus uus õigusakt, mis käsitleb juurdepääsu veebisisule välismaal, ning 2018. aasta detsembris jõustus õigusakt põhjendamatu asukohapõhise tõkestuse kohta.

      
  • Mida teeb EL küberkuritegevuse vastu võitlemiseks? 

    Inimesed küsivad Euroopa Parlamendilt sageli, kuidas võitleb EL küberkuritegevuse vastu. Küberkuritegevus on olnud viimastel aastatel ELis tõusuteel: aastatel 2013–2017 on selle maht hinnanguliselt viiekordistunud. Peamised küberkuritegevuse liigid on rünnakud IT-süsteemide vastu, võrgupettused (sealhulgas andmepüük ja identiteedivargus) ja ebaseadusliku veebisisu kasutamine (sealhulgas terrorismile õhutamine ja laste seksuaalne kuritarvitamine). Kuna koroonaviiruse vastu võetud meetmete tõttu kasvab inimeste sõltuvus internetist, on sagenenud ka veebikasutajate hirmudele panustavad kuriteod. Küberründeid ei panda toime siiski üksnes kuritegeliku kavatsusega. Üha enam kasutatakse neid hübriidsõja desinformatsioonirünnakutes, et mõjutada demokraatlikke protsesse. Peamine vastutus küberkuritegevuse vastu võitlemise eest lasub riiklikul tasandil. Kuna riigipiirid aga ei kaitse meid küberkuritegevuse eest, peab Euroopa Liit töötama välja ühtse lähenemisviisi, mis täiendaks selles valdkonnas liikmesriikide võimekust.

      
  • Kodanike teabenõuete üksus on hea meelega valmis saatma teile kõik täistekstid mis tahes ELi ametlikus keeles. Palun kasutage nende taotlemiseks seda vormi.