Kodanike teabenõuded (Ask EP) 

Kui soovite Euroopa Parlamendi tegevuse, volituste ja ülesehituse kohta rohkem teada, võite pöörduda kodanike teabenõuete üksuse (Ask EP) poole, kasutades allolevat vormi.

Teie küsite, meie vastame

Siit leiate valiku hiljutisi küsimusi, mille vastu kodanikud on Euroopa Parlamendile kirjutades huvi tundnud, koos meie antud vastustega.

  • Kuidas võitleb Euroopa Liit korruptsiooni vastu liikmesriikides? 

    Korruptsioon on iga ühiskonna jaoks suur probleem. Lisaks on korruptsiooni näol tegemist tõsise kuriteoga, millel võib olla piiriülene mõõde. Kuritegevuse vastu võitlemine kuulub esmajoones ELi liikmesriikide pädevusse. Seetõttu vastutavad ka korruptsioonivastase võitluse eest peamiselt liikmesriikide asutused, kelle ülesanne on tegeleda õiguskaitse, kohapeal võetavate õigusmeetmete ning politseitööks ja õigusemõistmiseks eraldatud raha haldamisega.

      
  • Milliste päringutega inimesed Euroopa Parlamendi ja selle presidendi poole pöörduvad? 

    Euroopa Parlament ja selle president David Maria Sassoli saavad arvukalt kirju nii ELi kodanikelt kui ka väljastpoolt liitu. Kõige sagedamini küsitakse teavet, avaldatakse arvamust, pakutakse probleemidele lahendusi või nõutakse tekkinud olukordadele reageerimist. Euroopa Parlamendi kodanike teabenõuete üksus (Ask EP) vastab päringutele kõigis Euroopa Liidu ametlikes keeltes.

      
  • Kuidas vähendab Euroopa Liit eurooplaste vaktsiinikõhklust? 

    Vaktsiinikõhklus tähendab seda, et inimesed, kellele pakutakse vaktsineerimisvõimalust, lükkavad vaktsineerimist edasi või keelduvad sellest. See on keeruline ja kontekstipõhine nähtus, mis sõltub ajast, kohast ja konkreetsest vaktsiinist. Inimeste otsust mõjutab seejuures rahulolu oma olukorraga (kahtluse alla seatakse vaktsiini vajalikkus või tõhusus), mugavus (puudub hõlbus ligipääs vaktsiinile) ja usaldus (vähene usaldus vaktsiini või meditsiinisüsteemi vastu). Vaktsineerimispoliitika eest vastutab iga liikmesriik ise, kuid Euroopa Liit aitab nende poliitikat ja programme koordineerida – muu hulgas ka vaktsiinikõhkluste küsimuses.

      
  • Kuidas suhtub Euroopa Parlament tehisintellekti? 

    Tehisintellekt on masinõppetehnikaid, robootikat ja automatiseeritud otsustussüsteeme ühendav tehnoloogia. See on ühiskonna digiülemineku jaoks äärmiselt vajalik ning sellest on saanud Euroopa Liidu prioriteet. Ühelt poolt võib tehisintellektil olla ühiskonnale ja majandusele positiivne mõju, näiteks tervishoiu- või transpordisektoris. Teisest küljest võib see ohustada ELi kodanike põhiõigusi. Seepärast püüab EL edendada ja reguleerida tehisintellekti nii, et seejuures võetaks arvesse nii ohte kui ka võimalusi.

      
  • Kuidas reguleerib Euroopa Liit hooajalist kellakeeramist? 

    Euroopa Liit ühtlustas suveaja korra kasutamise juba 1980. aastal, et kellakeeramine toimuks ühtsel turul koordineeritult. Seni kasutasid riigid erinevaid lähenemisviise ja graafikuid ning loomulikult tegi naaberriikide ühtlustamata kellakeeramine kõigil elu keeruliseks. Praegu reguleeritakse hooajalist kellakeeramist 2000. aastal vastu võetud suveajadirektiiviga. Selles määratletakse suveaja periood kui aasta see periood, kus kellad keeratakse ülejäänud aastaga võrreldes 60 minuti võrra ette, ning sätestatakse, et suveaja periood algab märtsi viimasel pühapäeval ja lõpeb oktoobri viimasel pühapäeval. Direktiivis märgitakse ühtlasi, et ühine suveaja kord on siseturu toimimise jaoks oluline.

      
  • Kodanike teabenõuete üksus on hea meelega valmis saatma teile kõik täistekstid mis tahes ELi ametlikus keeles. Palun kasutage nende taotlemiseks seda vormi.