RAPORT Teema: Riigi rahandus majandus- ja rahaliidus – 2004
7.2.2005 - 2004/2268(INI)
Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Othmar Karas
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK,
mis käsitleb riigi rahandust majandus- ja rahaliidus – 2004
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Komisjoni 24. juuni 2004 teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile, mis käsitleb riigi rahandust majandus- ja rahaliidus – 2004 (KOM(2004)0425);
– võttes arvesse Euroopa Komisjoni 3. septembri 2004 teatist, mis käsitleb majandusjuhtimise tugevdamist ning selgitusi stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamise kohta (KOM(2004)0581);
– võttes arvesse Euroopa Komisjoni 27. novembri 2002 teatist, mis käsitleb eelarvepoliitika koordineerimise tõhustamist (KOM(2002)0668);
– võttes arvesse Euroopa Komisjoni 27. novembri 2002 teatist, mis käsitleb eelarvestatistika kvaliteedi parandamise vajadusi ja vahendeid (KOM(2002)0670);
– võttes arvesse Lissaboni 23. ja 24. märtsi 2000 ja Göteburgi 15. ja 16. juuni 2001 Euroopa Ülemkogu eesistujariigi lõppjäreldusi, eriti kokkulepitud strateegiat majanduskasvu, täieliku tööhõive, jätkusuutliku arengu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse osas;
– võttes arvesse Amsterdami 16. ja 17. juuni 1997 Euroopa Ülemkogu eesistujariigi lõppjäreldusi stabiilsuse ja kasvu pakti kohta, nõukogu 7. juuli 1997 määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisu järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta, ning majandus- ja rahandusministrite nõukogu poolt 10.juulil 2001 vastu võetud stabiilsuse ja lähenemise programmide sisu ja formaati käsitlevat tegevusjuhendit;
– võttes arvesse majandus- ja rahandusministrite nõukogu 13. septembri 2004 avaldust stabiilsuse ja kasvu pakti kohta;
– võttes arvesse Euroopa Ühenduste Kohtu 13. juuli 2004 otsust, mis käsitleb majandus- ja rahandusministrite nõukogu 25. novembri 2003 meetmeid;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 45;
– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A6–0025/2005);
A. arvestades, et eesistujariik Luxembourg on kaasanud oma töökavasse stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamise tegevuseeskirjade läbivaatamise ja selgitamise, ning Euroopa Parlament peab 2005. aasta kevadel heaks kiitma selle rakendamist käsitlevate määruste ja tegevusjuhendi võimalikke muudatusi käsitleva resolutsiooni;
B. arvestades, et eelmisel kümnendil oli ELi majanduskasv oluliselt väiksem selle võimalikust tasemest, vähenedes mitte ainult erasektori vaid ka riiklike investeeringute osas, langedes 1970ndate alguse 4%lt SKTst 2,4%ni eurotsoonis; arvestades, et SKT kasvumäär jäi eurotsoonis taas kord prognoosidest madalamaks muuhulgas ka struktuurireformide läbiviimata jätmise ja investeeringute vähesuse tõttu paljudes liikmesriikides;
C. arvestades, et 2003. aastal kasvas eurotsooni eelarvepuudujääk 2,7 protsendini SKTst, võrrelduna 1,6 protsendiga 2001. ja 1,1 protsendiga 2000. aastal, ning lähenes 3 protsendi künnisele 2004. aastal, ulatudes 2, 9 protsendini SKTst;
D. arvestades, et 2002. aasta lõpuks jõudsid ainult neli eurotsooni liikmesriiki – mis katsid koos ligi 18% eurotsooni SKTst – ja 2004. aastal viis eurotsooni liikmesriiki tasakaalulähedasse eelarveseisu; arvestades, et nende eurotsooni liikmesriikide arv, mille eelarve puudujääk oli suurem kui 3% SKTst kasvas seevastu kolmelt neljale; arvestades, et alates stabiilsuse ja kasvu pakti sõlmimisest on 12 liikmesriiki rikkunud selle või asutamislepingu reegleid, kaasa arvatud ka viis eurotsooni riiki – Portugal, Saksamaa, Prantsusmaa, Holland ja Kreeka –, samuti Suurbritannia, mille kohta ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus ei kohaldu, mis aga siiski on seotud artikli 116 lõikes 4 kindlaks määratud sätetega, mille kohaselt peavad liikmesriigid teisel etapil "püüdma vältida ülemäärast riigieelarve puudujääki"; arvestades, et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus algatati ka kuue uue liikmesriigi suhtes, kes ületavad 3% künnise: Ungari, Tšehhi Vabariik, Küpros, Malta, Poola ja Slovakkia;
E. arvestades, et septembris 2004 esitles volinik Almunia seoses ilmse lahknevusega 1997. aasta stabiilsuse ja kasvu pakti eeskirjade ja praeguste majandusarengute vahel reformiettepanekut, mis on toodud Euroopa Komisjoni teatises "Riigi rahandus majandus- ja rahaliidus – 2004";
1. märgib, et Euroopa Komisjoni seisukoha järgi võib majandustsüklit süüdistada üksnes osaliselt kõrgemate nominaalsete puudujääkide pärast, mis on tegelikult suurelt osalt mõnede liikmesriikide eelarvepoliitika suvalise lõdvendamise otsene tagajärg;
2. märgib, et mõned liikmesriigid ei ole nendevastase ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse algatamisele reageerinud piisavate puudujäägivastaste meetmetega, ja et on piisavalt põhjust tunda muret väljavaate pärast vähendada lähiajal puudujääki alla 3% SKTst;
3. rõhutab struktuurireformi pakettide sisseviimise ja investeerimismeetmete võtmise tähtsust, mis on keskmises ja pikemas perspektiivis otsustava tähtsusega rahaliste vahendite jätkusuutlikkusele, Euroopa majanduse konkurentsivõimele ja kasvule;
4. märgib, et majanduslike muudatustega toimetulek Kesk- ja Ida-Euroopa riikides avaldas mõnedes uutes liikmeriikides tugevat mõju eelarvepuudujäägile ja riigivõla tasemele;
5. rõhutab asjaolu, et stabiilsuse ja kasvu pakti eeskirjade ja meetmete osas puuduvad erandid, ent kutsub kõiki ELi institutsioone üles arvestama oma vastutusega stabiilsuse ja kasvu pakti elluviimisel, kontrollimisel ja järgimisel;
6. kutsub kõiki liikmesriike, mis seda veel teinud pole, tungivalt üles langetama eelarvepuudujäägi taset oluliselt madalamale kui 3 % SKTst, et kindlustada laienenud liidus maksu- ja hinnastabiilsus ja luua headel aegadel piisav finantsvaru, et rasketel aegadel oleks võimalik võtta majandusmeetmeid, ilma et tekiks oht rikkuda stabiilsuse ja kasvu pakti eeskirju;
7. rõhutab täpsemate ja ühtsustatumate määratluste, arvestusmeetodite ja menetluskordade osas parandatud eelarvestatistika tähtsust ja tervitab Euroopa Komisjoni algatust esitada ettepanekud riiklike statistikaasutuste sõltumatuse, ühtsuse ja kvaliteedi miinimumstandardite kohta ning Eurostati pädevuse suurendamise kohta liikmesriikide edastatud andmete kooskõlastamisel, jälgimisel ja kohapealse kontrolli läbiviimisel;
8. kutsub uusi liikmesriike tungivalt üles kiirendama riigi rahanduse reformi vahendite ümberjagamisega, et astuda nii järgmine samm nende majanduse pideva vastastikuse lähenemise kindlustamise suunas, ja keskenduda tõhusa tööhõivepoliitika toetamiseks iseäranis pensioni- ning sotsiaaltoetuste süsteemi moderniseerimisele;
9. rõhutab maksuhalduse jätkuva parandamise ja tõhusa maksukogumise süsteemi loomise vajadust, et edendada ettevõtluskultuuri ja soodustada ettevõtete asutamist;
10. tuletab liikmesriikidele meelde stabiilsuse ja kasvu paktiga võetud kohustust viia oma eelarved "tasakaalulähedasse või ülejäägilisse" seisu; avaldab arvamust, et tuleks vältida ülemäärast eelarvepuudujääki, soodustades hinnastabiilsust ja tagades riigi rahanduse jätkusuutlikkust; soovitab panna stabiilsuse ja kasvu paktis suuremat rõhku majandusarengule ja keskenduda rohkem riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamisele; hoiatab, et ülemäärased valitsemiskulud seavad ohtu hinnastabiilsuse, madalad intressimäärad ja riigi investeeringute taseme ning vähendavad lisaks Euroopa Liidus demograafiliste muutuste ja elanikkonna vananemise probleemidega tegelemise suutlikkust;
11. kordab nõudmist selge meetodi loomiseks, mis hõlmab "kõrgekvaliteediliste riigi kulutuste" definitsiooni, et määrata kindlaks riigi eelarveseis ja selle panus kasvu ja investeerimisse, andes nii positiivse panuse Lissaboni eesmärkide saavutamisse; nõuab täiendavalt riigi kulutuste sellist ümberjaotamist, et Euroopa ja siseriiklikul tasandil oleks tagatud erinevate eelarverubriikide vastamine 2010. aasta peamistele poliitilistele prioriteetidele;
12. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, Euroopa Komisjonile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, regioonide komiteele ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.
MENETLUS
|
Pealkiri |
Riigi rahandus majandus- ja rahaliidus – 2004 | ||||||||||||
|
Menetluse number |
|||||||||||||
|
Menetlusalus |
art 45 | ||||||||||||
|
Vastutav komisjon |
ECON | ||||||||||||
|
Nõuandev komisjon/Nõuandvad komisjonid |
BUDG 13.1.2005 |
|
|
|
| ||||||||
|
Arvamuse esitamisest loobumine |
BUDG 31.1.2005 |
|
|
|
| ||||||||
|
Tõhustatud koostöö |
|
|
|
|
| ||||||||
|
Raportis sisalduv(ad) resolutsiooni ettepaneku(d) |
|
|
| ||||||||||
|
Raportöör(id) |
Othmar Karas13.12.2004 |
| |||||||||||
|
Aseraportöör(id) |
Bigliardo |
| |||||||||||
|
Arutamine komisjonis |
1.2.2005 |
2.2.2005 |
|
|
| ||||||||
|
Vastuvõtmise kuupäev |
2.2.2005 | ||||||||||||
|
Lõpphääletuse tulemused |
poolt: vastu: erapooletuid: |
28 2 15 | |||||||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Zsolt László Becsey, Pervenche Berès, Pier Luigi Bersani, Udo Bullmann, Ieke van den Burg, Elisa Ferreira, José Manuel García-Margallo y Marfil, Robert Goebbels, Gunnar Hökmark, Karsten Friedrich Hoppenstedt, Ian Hudghton, Christopher Huhne, Sophia in 't Veld, Othmar Karas, Piia-Noora Kauppi, Wolf Klinz, Christoph Konrad, Guntars Krasts, Enrico Letta, Gay Mitchell, Cristobal Montoro Romero, Joseph Muscat, John Purvis, Alexander Radwan, Bernhard Rapkay, Karin Riis-Jørgensen, Dariusz Rosati, Eoin Ryan, Antolín Sánchez Presedo, Manuel António dos Santos, Peter Skinner, Margarita Starkevičiutė, Ivo Strejček, Sahra Wagenknecht | ||||||||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Harald Ettl, Werner Langen, Alain Lipietz, Jules Maaten, Thomas Mann, Diamanto Manolakou, Antonis Samaras, Theresa Villiers, Corien Wortmann-Kool, Josef Zieleniec | ||||||||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 178 lg 2) |
| ||||||||||||
|
Esitamise kuupäev – A6 |
7.2.2005 |
A6-0025/2005 | |||||||||||
|
Märkused |
... | ||||||||||||