RAPORT Teema: Majanduslik olukord Euroopas – ettevalmistav raport majanduspoliitika üldsuuniste kohta

7.2.2005 - (A6-0026/2005(INI))

Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Robert Goebbels


Menetlus : 2004/2269(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A6-0026/2005
Esitatud tekstid :
A6-0026/2005
Hääletused :
Vastuvõetud tekstid :

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Majanduslik olukord Euroopas – ettevalmistav raport majanduspoliitika üldsuuniste kohta

(A6-0026/2005(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Komisjoni 24. aprilli 2003. a soovitust liikmesriikide ja ühenduse majanduspoliitika üldsuuniste kohta (ajavahemikuks 2003–2005) (KOM(2003)0170);

–   võttes arvesse Euroopa Komisjoni 7. aprilli 2004. a soovitust liikmesriikide ja ühenduse majanduspoliitika üldsuuniste (ajavahemikuks 2003–2005) ajakohastamise kohta 2004. aastaks (KOM(2004)0238);

–   võttes arvesse Euroopa Komisjoni 2004. aasta sügisel koostatud eurotsooni ja Euroopa Liidu majandusprognoose (2004–2006);

–   võttes arvesse Euroopa Komisjoni 20. veebruari 2004. a aruannet kevadisele Euroopa Ülemkogule pealkirjaga "Viime ellu Lissaboni eesmärgid – reformid laienenud liidus" (KOM(2004)0029);

–   võttes arvesse 23. ja 24. märtsi 2000. a Lissaboni Ülemkogu, 15. ja 16. juuni 2001. a Göteborgi Euroopa Ülemkogu ning 15. ja 16. märtsi 2002. a Barcelona Euroopa Ülemkogu eesistuja järeldusi;

–   võttes arvesse 20. ja 21.märtsi 2003. a, 16. ja 17. oktoobri 2003. a, 25. ja 26. märtsi 2004. a ning 4. ja 5. novembri 2004. a Brüsseli Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldusi;

–   võttes arvesse Wim Koki juhitava kõrgetasemelise töörühma raportit "Facing the Challenge";

–   võttes arvesse Euroopa Komisjoni 11. novembri 2003. a teatist "Euroopa majanduskasvu algatus: investeerimine võrgustikesse ning teadmised kasvu ja tööhõive toetuseks – Lõpparuanne Euroopa Ülemkogule" (KOM(2003)0690);

–   võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee 30. oktoobri 2003. a arvamust, mis käsitleb komitee poolt liidu struktuurireformide majandusliku, sotsiaalse ja tööhõivealase mõju hindamiseks kogutud kogemuste kokkuvõtet[1];

–   võttes arvesse parlamendi 12. märtsi 2003. a resolutsiooni majandusliku olukorra kohta Euroopas (majanduspoliitika üldsuuniseid käsitleva Euroopa Komisjoni soovituse ettevalmistav raport)[2], 15. mai 2003. a resolutsiooni liikmesriikide ja ühenduse majanduspoliitika üldsuuniseid (ajavahemikuks 2003–2005) käsitleva Euroopa Komisjoni soovituse kohta[3] ning 23. oktoobri 2003. a resolutsiooni 16. ja 17. oktoobri Brüsseli Euroopa Ülemkogu tulemuste kohta[4];

–   võttes arvesse parlamendi 26. veebruari 2004. a resolutsiooni majandusliku olukorra kohta Euroopas (majanduspoliitika üldsuuniseid käsitlev ettevalmistav raport)[5] ja 22. aprilli 2004. a resolutsiooni liikmesriikide ja ühenduse majanduspoliitika üldsuuniste (ajavahemikuks 2003–2005) ajakohastamist 2004. aastaks käsitleva Euroopa Komisjoni soovituse kohta[6];

–   võttes arvesse parlamendi 26. veebruari 2004. a resolutsiooni 2004. aasta kevadise tippkohtumise ettevalmistamise kohta[7];

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 99 lõiget 2;

–    võttes arvesse parlamendi kodukorra artiklit 45 ja artikli 112 lõiget 2;

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A6‑0026/2005);

A. arvestades, et eurotsooni ja 25 liikmega Euroopa Liidu majanduskasv ei suuda püsivalt saavutada kasvu potentsiaalset taset ning on endiselt nõrk; arvestades, et majapidamiste tarbimine on endiselt kõikuv ning 2005. ja 2006. aasta majanduslikud väljavaated keskpärased, millest tulenevalt alaneb töötuse kõrge tase aeglaselt; arvestades, et kuigi intressimäärad on madalaimal tasemel pärast Teisest maailmasõda, on investeerimisvalmidus madal ja vähemalt lähiajal ei ole selles muutust oodata; arvestades, et struktuurireforme, mille vajalikkus on lõpuks saavutanud üldise tunnustuse, ei ole kõikides liikmesriikides läbi viidud piisava hoolikusega ning reformid ühenduse tasandil edenevad aeglaselt;

B.  arvestades, et Lissaboni strateegia nõuab kõikide olemasolevate vahendite, eelkõige majanduspoliitika üldsuuniste kasutuselevõtmist ja finantsperspektiivi nõuetekohast rakendamist;

C. arvestades, et püsiva kasvu taotlemine peab põhinema sotsiaal-, tööhõive- ja keskkonnapoliitikal, võttes arvesse vastutust tulevast põlvkondade ees ning vajadust tugevdada sotsiaalset ühtekuuluvust; arvestades, et kooskõlas asutamislepingus sätestatud eesmärkidega eeldab sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamine sotsiaalse kaitse ja tööhõive kõrge taseme säilitamist, ning pensionisüsteemide jätkusuutlikkust on võimalik tagada ainult juhul, kui parandatakse Euroopa majanduse konkurentsivõimet nii, et sellega kaasneb kasv, investeeringud ja uute ettevõtete loomine;

D. arvestades, et mõne liikmesriigi ülemäärane eelarvepuudujääk on teostamata struktuurireformide tagajärg ning viitab kindlale seosele kasvu ja eelarvedistsipliini vahel; arvestades, et eelarvedistsipliinist tulenevad madalad intressimäärad annavad ettevõtjatele hädavajaliku usalduse hindade pikaajalise stabiilsuse suhtes, mis loob vajaliku aluse kasvuks ja tööhõiveks;

1.  väljendab kahetsust seoses arvestatavate mahajäämustega Lissaboni strateegia rakendamisel, eelkõige struktuurireformide ja avalike vahendite reformide osas mitmes liikmesriigis, mis tuleneb osaliselt eesmärkide paljususest; tervitab sellest tulenevalt võtmeprioriteetide määratlemist Wim Koki juhitava töörühma poolt; kutsub liikmesriike üles neid võtmeprioriteete otsustavalt ellu viima; soovitab Euroopa Komisjonil keskenduda jõupingutustele antud valdkondades; on arvamusel, et majanduspoliitika üldsuuniseid ajavahemikuks 2003–2005 ei ole liikmesriikide majanduspoliitikasse liidetud; palub Euroopa Komisjonil analüüsida liikmesriikide parimaid tulemusi ja teha sellest vastavad järeldused; soovitab anda kasvule ja töökohtade loomisele suurem osakaal, tugevdades konkurentsi ja konkurentsivõimet Lissaboni strateegia raames;

2.  osutab asjaolule, et finantsstabiilsus, riigi rahanduse reform ja madalad intressimäärad, mis tulenevad Euroopa Keskpanga stabiilsuspoliitikast, on Lissaboni strateegia kindlad tugisambad;

3.  soovitab lihtsustada ja parandada Euroopa Liidu käsutuses olevate vahendite kooskõlastatust; soovitab vähendada nii ühenduse kui ka riiklikul tasandil aruannete või programmide arvu, et liikmesriigid saaksid võtta selgemaid kohustusi; palub Euroopa Komisjonil tugevdada jõupingutusi siseturu toimimiseni jõudmiseks valdkondades, kus veel eksisteerib kaitsetõkkeid ning kaubanduspiiranguid; palub Euroopa Komisjonil samuti jätkata jõupingutusi selleks, et tagada kõikides sektorites õiglased konkurentsitingimused;

4.  toetab täielikult Euroopa Keskpanga sõltumatust ja on seisukohal, et majanduspoliitikat kujundavate organite rahanduspoliitika igasugune mõjutamine on vastuolus asutamislepingutega, kuna sellega kaoks nende sõltumatus; soovitab esimese sammuna ühtlustada eelarvete koostamiseks kasutatavad majandusprognoosid ning liikmesriikide eelarvete ajakavad, võttes arvesse majanduspoliitika üldsuuniste ja tööhõivesuuniste väljatöötamise ajakava;

5.  kordab varasemat nõudmist viia ellu tööturu reformid nii, et oleks tagatud tasakaal paindlikkuse ja turvalisuse vahel; meenutab parlamendi toetust ettevõtlikkust, algatusvõimet, innovaatilisust ning majanduslikku konkurentsivõimet ergutava poliitika elluviimisele ning seoses sellega ka eesmärkidele lihtsustada haldusmenetlusi ja kõrvaldada äriühingute maksustamisega seotud takistavad tegurid; rõhutab, et kvaliteetsete töökohtade arendamisega kaasneb tööviljakuse paranemine Euroopas;

6.  on arvamusel, et suurenenud tootlikkusest üksi ei piisa vajaliku kasvu loomiseks, mis on vajalik kõikide majanduslike ja sotsiaalsete vajaduste katmiseks, ning demograafiliste muutuste tagajärgede leevendamiseks eelkõige pensioni- ja tervishoiusüsteemide osas, mis muudab vältimatuks tööaja üldise pikendamise;

7.  tunneb muret tööpuuduse kõrge taseme püsimise ja tööhõive kasvu ebapiisavate väljavaadete pärast nii eurotsoonis kui ka kogu Euroopa Liidus; nõuab tungivalt erimeetmete võtmist, et kõigile, kes on olnud töötu kauem kui kuus kuud, tagataks nõustamine ja ümberõpe; rõhutab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete olulist rolli töökohtade loomisel ja tunneb muret selliste ettevõtete pankrottide suure arvu pärast 2004. aastal, väljendades ühtlasi kahetsust, et erinevalt suurettevõtetest ei ole väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel võimalik kasutada täiel määral ära viimaste aastate soodsaid finantstingimusi; rõhutab vajadust luua ettevõtlikkust ja riskivõtmise kultuuri edendav keskkond, mis soosiks uute ettevõtete loomist, kergendades väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete halduskoormust, lihtsustades reguleerivat keskkonda, vähendades üldist maksustamistaset Euroopa Liidus ning parandades väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ligipääsu rahastamisallikatele, eriti riskikapitalile; soovitab reforme, mille eesmärgiks on parandada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) võimalusi; juhib tähelepanu mikrolaenude olulisele rollile ettevõtete ja töökohtade loomisel; nõuab selliste vahendite üksikasjalikku uurimist, samuti nendega arvestamist ja edendamist ühenduse tasandil;

8.  kordab soovi, et Euroopa Liit vabaneks järk-järgult energeetilist sõltuvusest, edendades taastuvate energiaallikate kasutamist ja ergutades naftale alternatiivide, näiteks vesiniku kasutamise väljatöötamist; märgib, et kuigi naftahindade tõus 2004. aastal ei peaks tooma kaasa inflatsiooni püsivat kasvu, mõjutab see siiski usaldust, vähendades eelkõige otseselt majapidamiste ostujõudu ja tuues kaasa ebakindlust investeerimisotsustes, kui samal ajal on oodata välisnõudluse vähenemist; on seisukohal, et traditsiooniliste energialiikide, eelkõige Kyoto protokolli eesmärke mitteohustavate energialiikide tõhusust peab suurendama;

9.  märgib, et kõikides arenenud riikides kulutavad majapidamised üha vähem esmatarbekaupadele ja valmistoodetele, seda isegi odavamate ja kvaliteetsemate kaupade puhul, ning üha enam tervisele, kommunikatsioonile ja vaba aja veetmisele, ning märgib ühtlasi teenuste sektori olulist osa Euroopa SKTs ja tööhõives; peab sellest tulenevalt tootlikkuse kasvu aeglustumist teenuste sektoris Euroopa majanduskasvu nõrkuse üheks olulisemaks teguriks; soovitab sellest tulenevalt soodustada nimetatud sektoris investeeringuid ja innovatsiooni info- ja kommunikatsioonitehnoloogiasse, millel on tootlikkuse seisukohalt määrav roll; soovitab avada antud sektori senisest enam eraettevõtjatele ning soodustada ettevõtlikkust selles valdkonnas;

10. kutsub liikmesriike üles kindlalt toetama tulevikku suunatud investeeringuid, edendades investeerimist teadusuuringutesse (sealhulgas alusuuringutesse) ja arendustegevusse, kõrgtehnoloogiasse, keskkonnasõbralikku tehnoloogiasse ning üleeuroopalistesse võrkudesse ja infrastruktuuri, samuti haridusse ja elukestvasse õppesse; soovitab suurendada teaduse ja teadusuuringute rahastamist; on arvamusel, et investeeringud sotsiaalteenustesse, eelkõige lapsehooldusteenustesse, on tõelise meeste ja naiste vahelise võrdsuse saavutamise ja naiste tööhõive kasvu eeltingimus; juhib Euroopa Komisjoni tähelepanu sellele, et nii era- kui ka avalikus sektoris kasutatakse liialt vähe ära teatud oskusi nõudvaid teenuste sektori ameteid, kuigi just need on kohaliku paiknevuse tõttu väärtuslikud; rõhutab vajadust investeerida töökohtade loomisesse teeninduses ja propageerida selliste töökohtade loomist, eelkõige haridusteenuste, kohalike sotsiaalteenuste, lapsehoolduse, eakate inimeste abistamise ja koduabi teenuste alal; on seisukohal, et arvesse tuleb võtta elanikkonna vananemist, kuna sellega kaasneb paratamatult ka töötava elanikkonna vananemine; märgub, et eakamatel töötajatel on tihti probleeme karjääri arenguga ja nende edutamist või koolitamist peetakse kohati liiga kulukaks; peab sellest tulenevalt oluliseks spetsiaalsete algatuste tegemist sellistele inimestele pakutava nõustamise ja eriotstarbeliste koolitussüsteemide kohta;

11. rõhutab soodsa keskkonna olulisust teadusuuringute ja arendustegevuse, samuti kaubaturgude parema integreerituse edendamiseks ning finantsturgude soodsama suhtumise saavutamiseks riskantsemate investeeringute suhtes;

12. märgib, et ühendusesisene kaubandus moodustab ülekaaluka osa Euroopa Liidu väliskaubandusest, ning peab sellest tulenevalt vajalikuks jõuda siseturu loomiseni, et aidata kaasa majanduskasvule ja selle kaudu Euroopa Liidu sotsiaalsele arengule; märgib lisaks, et suurem osa kaubavahetusest kolmandate maadega toimub arenenud riikidega, mille töötajate kvalifikatsiooni ja palgatase on võrreldav Euroopa Liidu liikmesriikidega; märgib siiski, et järjest enam on konkurente, sealhulgas Hiina, India ja Brasiilia, kes suudavad sageli pakkuda sama kvaliteediga kaupu ja teenuseid konkurentsivõimelisema hinnaga;

13. leiab, et võrdsetel võimalustel rajaneva rahvusvahelise vabakaubanduse arendamine Doha kohustuste alusel aitab kaasa nii vaeste maade arengule kui ka uute turgude loomisele arenenud riikide jaoks ning ainult majanduskasv võimaldab arengumaadel suurendada elanike tulusid ja saavutada kõrgemaid sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid; palub Euroopa Komisjonil neid kaalutlusi järgmistes majanduspoliitika üldsuunistes arvesse võtta;

14. kordab soovi, et nii liikmesriikide parlamendid kui ka Euroopa Parlament oleksid enam kaasatud majanduspoliitika üldsuuniseid puudutavatesse aruteludesse; leiab, et see tagaks parema demokraatliku kontrolli ning ennekõike tähendaks, et liikmesriigid võtaksid need paremini omaks ja sellest tulenevalt pühenduksid ka enam nende täitmisele;

15. leiab, et majanduspoliitika elluviimine nõuab usaldusväärseid ja võrreldavaid statistilisi andmeid ning palub Euroopa Komisjonil tugevdada Eurostati vahendeid liikmesriikide statistiliste andmete kogumiseks ja kontrollimiseks ning taotleda majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni (OECD) tegevuse raames statistiliste andmete usaldusväärsuse ja võrreldavuse parandamist rahvusvahelisel tasandil; on seisukohal, et halduskoormus ja statistiliste andmete kogumisega seotud kulud ei tohi takistada ettevõtete konkurentsivõimet; nõuab ettevõtlikkuse mõõtmisel keskendumist peamistele näitajatele;

16. teeb parlamendi presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, Euroopa Komisjonile, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning sotsiaalpartneritele.

  • [1]  EÜT C 32, 5.2.2004, lk 103.
  • [2]  ELT C 61E, 10.3.2004, lk 294.
  • [3]  ELT C 67E, 17.3.2004, lk 295.
  • [4]  ELT C 82E, 1.4.2004, lk 592.
  • [5]  ELT C 98E, 23.4.2004, lk 162.
  • [6]  Vastuvõetud tekstid, P5_TA(2004)0378.
  • [7]  ELT C 98E, 23.4.2004, lk 156.

MENETLUS

Pealkiri

Majanduslik olukord Euroopas – ettevalmistav raport majanduspoliitika üldsuuniste kohta

Menetluse number

2004/2269(INI)

Menetlusalus

art 45 ja art 112 lg 2

Vastutav komisjon
  loa kinnitamisest istungil teada andmise kuupäev

ECON
13.1.2005

Nõuandev komisjon/Nõuandvad komisjonid
  istungil teada andmise kuupäev

 

 

 

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine
  otsuse kuupäev

 

 

 

 

 

Tõhustatud koostöö
  istungil teada andmise kuupäev

 

 

 

 

 

Raportis sisalduv(ad) resolutsiooni ettepaneku(d)

 

 

 

Raportöör(id)
  nimetamise kuupäev

Robert Goebbels
13.12.2004

 

Aseraportöör(id)

 

 

Arutamine komisjonis

19.1.2005

1.2.2005

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

2.2.2005

Lõpphääletuse tulemused

poolt:

vastu:

erapooletuid:

31

2

13

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Zsolt László Becsey, Pervenche Berès, Pier Luigi Bersani, Udo Bullmann, Ieke van den Burg, Elisa Ferreira, José Manuel García-Margallo y Marfil, Gunnar Hökmark, Karsten Friedrich Hoppenstedt, Ian Hudghton, Christopher Huhne, Sophia in 't Veld, Othmar Karas, Piia-Noora Kauppi, Wolf Klinz, Christoph Konrad, Guntars Krasts; Kurt Joachim Lauk; Enrico Letta, Astrid Lulling, Gay Mitchell, Cristobal Montoro Romero, Joseph Muscat, John Purvis, Alexander Radwan, Bernhard Rapkay, Karin Riis-Jørgensen, Dariusz Rosati, Eoin Ryan; Antolín Sánchez Presedo, Manuel António dos Santos, Peter Skinner, Margarita Starkeviciūtė, Ivo Strejček, Sahra Wagenknecht, Lars Wohlin

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Jan Andersson, Werner Langen, Alain Lipietz, Jules Maaten, Thomas Mann, Diamanto Manolakou, Antonis Samaras, Theresa Villiers, Corien Wortmann-Kool

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 178 lg 2)

 

Esitamise kuupäev – A6

7.2.2005

A6-0026/2005

Märkused

...