RAPORT Euroopa Investeerimispanga 2003. aasta tegevusaruanne
8.2.2005 - (2004/2187(INI))
Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Alain Lipietz
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
Euroopa Investeerimispanga 2003. aasta tegevusaruanne
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 266 ja 267, millega asutatakse Euroopa Investeerimispank (EIP), ja lepingule lisatud protokolli Euroopa Investeerimispanga põhikirja kohta;
– võttes arvesse esimeeste konverentsi 15. mai 1996. aasta otsust korraldada igal aastal pädeva komisjoni juhtimisel arutelu EIP laenuprioriteetide, aastaaruande ja suuniste teemal;
– võttes arvesse EIP grupi 2003. aasta tegevusaruannet, 2004.–2006. aasta tegevuskava, Euroopa Investeerimisfondi (EIF) 2003. aasta aastaaruannet, kontrollikomitee aastaaruandeid 2003. eelarveaasta kohta ja halduskomitee vastuseid, samuti EIP presidendi kuulamist pädevas komisjonis 23. novembril 2004. aastal;
– võttes arvesse 2. juuni 2004. aasta deklaratsiooni EIP juhtimise kohta;
– võttes arvesse kontrollikoja 2003. aasta aastaaruandes toodud tähelepanekuid;
– võttes arvesse 2000. aasta jaanuaris sõlmitud EÜ-EIP koostöökokkulepet;
– võttes arvesse 23. ja 24.märtsi 2000. a Lissaboni Euroopa Ülemkogu eesistuja, 15. ja 16. juuni 2001. a Göteborgi Euroopa Ülemkogu eesistuja ning 12. ja 13. detsembri 2003. a Brüsseli Euroopa Ülemkogu eesistuja järeldusi;
– võttes arvesse parlamendi 22. aprilli 2004. a resolutsiooni Euroopa Investeerimispanga 2003. aasta tegevusaruande kohta[1];
– võttes arvesse kodukorra artikli 112 lõiget 2 ja artiklit 45;
– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A6‑0032/2005);
A. arvestades, et EIP on avaliku sektori pank, mis on EÜ asutamislepinguga asutatud finantsinstitutsioon ning mille ülesanne on aidata investeeringute ja garantiide kaudu kaasa Euroopa Liidu eesmärkide saavutamisele; arvestades, et Lissaboni ja Göteborgi Euroopa Ülemkogu kohtumistel kinnitati uuesti EIP osalust nendes eesmärkides; arvestades, et nimetatud Euroopa Ülemkogudel sõnastati nende eesmärkide peamised suunad, nimelt saavutada majandus, mille konkurentsivõime põhineb teadmistel ja sotsiaalsel ühtekuuluvusel, võttes arvesse kohalikke ja ülemaailmseid keskkonnapiiranguid;
B. arvestades, et Euroopa Ülemkogu nimetatud kohtumistel on Euroopa Liit seadnud eesmärgiks muutuda kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistel põhinevaks majanduseks maailmas, mis suudaks säilitada majanduskasvu koos rohkemate ja paremate töökohtadega, tugevama sotsiaalse ühtekuuluvusega ja keskkonnapiirangutega arvestamisega; arvestades, et see eesmärk nõuab märkimisväärseid investeeringuid; arvestades, et EIP rolli on eriti oluline seoses nn kasvu algatuse elluviimisega; arvestades, et Euroopa Parlament on rõhutanud ka omavahenditest riskikapitali, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) ja inimkapitali rahastamise erilist tähtsust;
C. arvestades, et eri liikmesriikides on VKEde krediidinõudluse ja nendele krediidi andmise osas märkimisväärsed erinevused;
D. arvestades, et 2003. aastal antud laenud ulatusid 46,6 miljardi euroni, millest 37,3 miljardit läks Euroopa Liidu riikidesse (80%), 5,7 miljardit naaber- ja läbirääkijariikidesse ning 3,6 miljardit partnerriikidesse (sealhulgas 2,1 miljardit euro-vahemere piirkonna partnerriikidesse ja 0,5 miljardit AKV riikidesse ning ülemeremaadesse ja -territooriumitele (ÜMT)), ning ligikaudu 40% nendest laenudest anti vahendavate pankade kaudu;
E. arvestades, et EIP olulisus Euroopa Liidu institutsioonilises struktuuris ja krediidi hulk, mida ta annab ja garanteerib ning millest osa pärineb liidu eelarvest, õigustab EIP dialoogi Euroopa Parlamendi, nõukogu ja Euroopa Komisjoniga, samuti kontrollikoja (liidu vahendite osas) ja Euroopa pettustevastase ameti teostatavat hindamist;
F. arvestades, et EIPl on oluline roll ja võimendav mõju muude rahastamisallikate kasutuselevõtmisele, soodustades erasektori osalemist ja riskide jaotamist, tehes seda eelkõige riskikapitali vahendite ja garantiide andmise kaudu;
1. tervitab EIPd 2003. aasta tegevusaruande esitamist ning kodanikele antava teabe läbipaistvuse üldist paranemist ning tunneb heameelt EIPga sisse seatud suhete kvaliteedi üle;
Eesmärgid
2. kutsub EIPd üles jätkama aktiivselt Euroopa Ülemkogu Lissaboni ja Göteborgi kohtumistel määratletud strateegia elluviimise toetamist, eelkõige algatuse "Innovatsioon 2010" kaudu, samuti toetust kasvu algatusele infrastruktuuri programmide ning teadusuuringute ja arendustegevuse projektide rahastamise ning avaliku ja erasektori vahendite garanteerimise kaudu; soovitab EIPl teha tihedamat koostööd Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpangaga arukate reeglite väljatöötamiseks, mis võimaldaksid vastavaid laene arendada liikmesriikide riigivõla stabiilsust ohustamata;
3. ergutab EIPd seadma prioriteediks üleeuroopaliste võrkude rahastamine; toetab EIP otsust investeerida senisest enam taastuvenergia sektorisse ja seada kasvuhoonegaaside heitkoguste vältimine toetust saavate projektide üheks valikukriteeriumiks;
4. tervitab EIP tegevust väikeettevõtetele antavate laenude arendamisel; palub EIPl pöörata tähelepanu ka sotsiaalmajandus- ja nn lähiteenuste sektorile, mis demograafilisi arenguid silmas pidades on aktiivses elus osalemise ja sotsiaalse ühtekuuluvuse optimaalse taseme tagamiseks väga olulised;
5. palub EIPl parandada laenude andmist VKEdele riikides, kus esineb mahajäämust EIP laenude osas, et vähendada liikmesriikidevahelisi märkimisväärseid erinevusi;
6. juhib tähelepanu käimasolevale ÜRO rahvusvahelisele mikrokrediidi aastale ja ergutab EIPd seda 2005. aasta tegevuse kavandamisel arvesse võtma;
7. ergutab EIPd kiitma heaks täpset reeglistikku, millega määratletakse EIPle esitatavate projektide hindamise kvantitatiivsed kriteeriumid ning saavutatud tulemuste süstemaatiline jälgimine, et oleks võimalik hinnata nende tegelikku panust Lissaboni strateegiasse;
8. tunnustab EIP tegevusest tulenevat majanduslikku ja sotsiaalset mõju VKEde ja tööhõive kasvule, kuid kutsub ühtlasi EIPd üles seda mõju suurendama, parandades VKEde riskikapitalile juurdepääsu haldusstruktuure ning soodustades kohalike ja piirkondlike finantspartnerite juurdepääsu EIP tegevusele;
Kriteeriumid ja hindamine
9. tervitab EIP viimaste aastate edusamme toetust saavate projektide selektiivse määratlemise osas vastavalt Euroopa Liidu eesmärkidele; palub EIPl neid kriteeriume täpsustada ja nimetatud eesmärke silmas ilmutama rangust tulemuste hindamisel;
10. nõuab tungivalt, et vähendataks VKEde ja pankade suurt halduskoormust, nii et neil oleks senisest enam võimalik EIFi kapitali ära kasutada; palub pöörata erilist tähelepanu algatusele "Innovatsioon 2010" ja alandada sellega seoses projektide seatavat künnist;
11. tunnustab EIP valmisolekut osaleda Lissaboni protsessis, rõhutab EIFi tegevuse olulisust seoses algatusega "Innovatsioon 2010" ning kutsub EIPd üles kindlustama oma rolli Euroopa Liidu moderniseerimise n.ö finantsmootorina, eelkõige abi kaudu teadusuuringutele ja kõrgtehnoloogilistele sektoritele;
12. palun EIPl väljaspool Euroopa Liitu tegutsemise puhul täpsustada sellise tegevuse kriteeriume, mis jääb väljapoole Euroopa Komisjoni väga üldisi volitusi, võttes aluseks Maailmapanga ja teiste arenguga tegelevate pankade soovitused ning koostöö osas Euroopa Parlamendi soovitused;
13. toetab EIP jõupingutusi Euroopa Komisjoniga tehtava koostöö optimeerimiseks ühise töörühma kaudu; soovitab sellise koostöö ametlikult vormistada ning laiendada seda ka Euroopa Parlamendile;
14. kutsub EIPd üles viima läbi põhjalikum uuring Euroopa Liidu ja EIP investeeringute tegeliku mõju kohta piirkondlikule arengule ning kehtestama selleks sobilikud näitajad, nagu soovitab EIP tegevuse hindamise osakond;
15. soovitab EIPl jätkata lõplike rahaeraldamiste ja üldiste laenude kriteeriumite paremat määratlemist ning kehtestada läbipaistev kontrolli- ja hindamismenetlus eraldatud raha kasutamise kohta vahendavates pankades, mis võimaldaks eelkõige kontrollida, kas EIP laenude kvaliteedist saadav kasu jõuab tõepoolest selle lõppadressaadini; on arvamusel, et EIPl peaks aktiivselt osalema üldiste laenude järelevalves ning vajadusel parandama nende kasutamist ja andmist;
16. palub kontrollikojal tagada, et EIP poolt antavate laenude tingimused või selliste toetuste tingimused, mida EIP on volitatud erinevatele projektidele jagama, ei tooks kaasa olukorda, kus teatud abisaajad kasutavad toetusi kaudselt ebasobival viisil, kui neil samas oleks võimalus rahastamist leida ka finantsturgudelt; ergutab EIPd andma kontrollikojale täielikku juurdepääsu selleks vajalikule teabele, sealhulgas vajadusel ka turu seisukohast konfidentsiaalsele või tundlikule ärilisele teabele;
Läbipaistvus ja vastutus
17. tervitab EIP edusamme dialoogis üldsuse ja valitsusväliste organisatsioonidega (VVO), samuti EIP keskkonnaalaste aruannete ning arengumaades läbiviidavate projektide sotsiaalset hindamist käsitlevate aruannete avaldamist;
18. soovitab töötada välja spetsiaalselt uute liikmesriikide VKEdele suunatud teavitamiskampaania EIP tegevuse kohta;
19. kiidab heaks ettepanekud läbipaistvuse kohta, mille juhatajate nõukogu võttis vastu 15. juunil 2004. aastal; on valmis aktiivselt osalema käesolevas raportis osutatud konsultatsioonimenetluses seoses ÜRO keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjades otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsiooni) rakendamisega; rõhutab, et on oluline võtta arvesse kõiki nõudmisi, mida institutsioonid ja VVOd sellise konsultatsiooni käigus väljendavad;
20. leiab, et rohkem tuleb tähelepanu pöörata EIP raamatupidamise kontrolli parandamisele, tehes seda kooskõlas kontrollikomitee aastaaruandes toodud soovituste ning tegevuse hindamise osakonna soovitustega; nõustub, et sellesse tuleks kaasata ka Euroopa Parlament;
21. tunneb muret seoses korduvate ajakirjanduses esitatud süüdistustega võimaliku huvide konflikti kohta EIP juhtimistasandil; kutsub EIPd üles kehtestama eetikakoodeksi, mis selgitaks juhtkonna liikmete kohustusi selles küsimuses;
22. palub EIPl jätkata elluviidud tegevuse kohta igal aastal ülevaate esitamist Euroopa Parlamendile ja avalikkusele, et parandada EIP toimimist, kooskõlas Euroopa Parlamendi eelpoolnimetatud 22. aprilli 2004. aasta resolutsiooniga; tunnistab siiski, et on vaja jätkata jõupingutusi seoses selliste vahendite kaalumisega, mille eesmärk on parandada mõistlikku järelevalvet EIP tegevuse üle nii EIP omavahendite kui ka talle Euroopa Liidu eelarvest eraldatavate vahendite kasutamise valdkonnas;
°
° °
23. teeb parlamendi presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, Euroopa Komisjonile ja Euroopa Investeerimispangale.
- [1] Sel kuupäeval vastu võetud tekstid, P5_TA(2004)0371.
EXPOSÉ DES MOTIFS
Quoique la Banque européenne d’investissement (BEI) soit aussi ancienne que les Communautés européennes, l’histoire de ses rapports avec le Parlement est très courte : il y a 5 ans le Parlement a voté son premier rapport d’initiative sur la BEI (en le confiant d’ailleurs au même rapporteur qu’aujourd’hui). Mais que de chemin parcouru ! À l’époque, un des dirigeants de la BEI pouvait proclamer que celle-ci n’avait de compte à rendre qu’aux marchés (« accountable only to the markets »), ce qui n’était ni l’avis de ces derniers (qui n’y reconnaissaient pas les normes de gouvernance d’une banque d’affaires), ni des institutions, ni des citoyens qui cherchaient à contrôler ses choix d’investissements.
Aujourd’hui la situation est clarifiée. La Banque se reconnaît « policy oriented »; elle appartient à la grande famille des Institutions Financières Internationale (IFI) crées par un groupe d’Etats liés par un traité afin de financer ou de catalyser le financement des objectifs de ce traité. Ce statut a été rappelé par les grands Conseils européens qui ont précisé les objectifs de l’Union, ceux de Lisbonne et de Göteborg, ainsi que par le Conseil de Rome qui a souligné la place de la BEI dans son Initiative de croissance. Nul doute que cette clarification doive beaucoup au dialogue nourri depuis 5 ans entre le Parlement et les dirigeants de la BEI (qui s’y sont prêtés d’ailleurs avec une bonne volonté dont il y a tout lieu de les féliciter). Il est probable que l’élargissement ait également contribué à recentrer la BEI sur cette vocation première.
La BEI, dont l’activité est proche du triple de la Banque mondiale, consacrait en 2003 92% de ses prêts à l’Europe à 25, le reste allant pour l’essentiel aux pays liés à l’Union par des programmes de coopération particuliers (et dans ce cas elle le fait essentiellement sur mandat du Conseil). Il est donc naturel que la BEI dialogue avec les élus européens et les organisations de la société civile pour mieux définir ce que l’Union attend d’elle.
A. Objectifs
Les Conseils de Lisbonne-Göteborg ont défini les grandes lignes de ces objectifs : une économie dont la compétitivité soit fondée sur la connaissance, dans le respect des contraintes environnementales locales et globales. À l’appel du Parlement, la BEI a fait évoluer ses programmes, et ses prêts sont devenus plus sélectifs. Ainsi, alors qu’en 1999 la part des énergies renouvelables financées par la BEI était inférieure à la part de la base déjà installée en énergies renouvelables, la BEI se fixe l’objectif de porter cette part à 50 % ! Le Parlement ne peut qu’encourager la BEI à poursuivre dans cette voie, en particulier en finançant les réseaux transeuropéens choisis en fonction de la quantité de gaz à effet de serre évitée.
De même, la BEI, à travers son initiative « Innovation 2010 » prend en compte les investissements matériels et immatériels appelés par les technologies nouvelles. Celles-ci étant souvent le fait de Petites et Moyennes Entreprises, la BEI (toujours à l’appel du Parlement) a porté à 30% la part de ses prêts destinées à des « petits » crédits et donc transitant par des banques relais alimentées par ses « Prêts globaux ».
Cette évolution pose plusieurs types de problèmes.
· S’agissant des gros programmes (comme le financement d’équipements de transports en commun), une contradiction apparaît entre les efforts de la BEI pour offrir aux autorités publiques des crédits de long terme et à bas coût, et le Pacte de stabilité qui actuellement limite la capacité de ces autorités publiques d’avoir recours à ces prêts, ses critères ne prenant pas en compte la « soutenabilité » des emprunts. L’artifice consistant à faire assumer ce genre d’investissements d’utilité publique européenne par l’initiative privée, mais avec des crédits BEI et une garantie d’Etat, peut poser des problèmes d’engagements hors bilan mal pris en compte par la comptabilité publique. Il conviendrait que des règles prudentielles plus réalistes soient formulées, et votre rapporteur invite la BEI à ouvrir avec les autres institutions européennes ce chantier de réflexion.
· Il serait erroné de réduire la marche vers une économie de la connaissance aux nouvelles technologie. La formation et la promotion de micro-unités (souvent du « tiers secteur » associatif et coopératif) dédiées au service aux personnes est tout aussi importante, pour des raisons démographiques et sociétales évidentes.
· Par ailleurs, la délégation de gestion des crédits globaux à des banques intermédiaires pose de réels problèmes quant aux respect des objectifs. Ce qui renvoie au problème plus général qui suit.
B. Critères et évaluation
À lire les textes actuels de la BEI, on la situerait dans les premiers rangs du « benchmarking » des IFI en matière de critères et de transparence. Cette excellence nouvelle de la BEI appelle à une particulière vigilance quant à la mise en œuvre des intentions proclamées.
Tout d’abord, les objectifs de Lisbonne-Goteborg sont en eux-mêmes trop généraux pour constituer une véritable « feuille de route ». La BEI doit se constituer une doctrine beaucoup plus précise, avec énoncé des critères quantitatifs d’évaluation des projets qui lui sont soumis et étude systématique des résultats obtenus. Les travaux de l’Unité d’Evaluation de la BEI sont remarquables, mais c’est l’ensemble des projets qui mériterait de bénéficier d’une « culture de l’évaluation ». D’autant que la mobilisation croissante des opinions publiques « riveraines » des Grands Projets peut conduire à délégitimer les interventions de la BEI si celle-ci ne se montre pas exemplaire.
S’agissant des interventions « hors Union », les chartes et principe directeurs à l’usage des IFI ne manquent pas : outre les rapports du Parlement sur la politique de coopération, la BEI peut s’appuyer sur la vaste littérature existante, voire ratifier les Chartes existantes, tels les Principes Equateur pour les banques d’investissement opérant dans les pays en voie de développement, les Lignes directrice de l’UNEP, les travaux de recommandation à l’usage de la Banque Mondiale sur les industries extractives ou les barrages (point particulièrement sensible pour une banque qui affirme son engagements en faveur des énergies renouvelables : l’énergie hydraulique peut conduire à d’autres désastres écologiques !).
Au sein de l’Union, la BEI doit acquérir une expertise incontestable en matière d’évaluation des projets qu’elle finance, que l’objectif poursuivi soit le développement régional, l’inclusion sociale, le développement soutenable ou l’économie de la connaissance.
Certes, la BEI ne maîtrise pas l’ensemble de la définition et de l’évaluation des politique publiques européennes qu’elle finance. On ne peut donc que se réjouir de la mise en place du Joint Working Group avec la Commission. Il serait bon que ce groupe de travail soit formalisé et que le Parlement soit associé à ses travaux.
Mais, quand 30 % des crédits de la BEI prend la forme de « Prêts globaux » redistribués par des intermédiaires, il est crucial que la même précision soit exigée pour ces prêts que pour les prêts directs. Comme l’instruction de ces crédits restera le fait des banques intermédiaires, il n’en est que plus urgent de formaliser les critères d’éligibilité, et d’organiser la discussion transparente de la pertinence des choix de ces intermédiaires. Il faut notamment pouvoir vérifier que la qualité des prêts (taux et échéances particulièrement favorables), due à la signature « AAA » de la BEI, profite bien aux destinataires finaux… sans être captée par la « commission » de ces intermédiaires !
C. Transparence et responsabilité (accountability)
Les progrès de la BEI en matière de transparence sont impressionnants : réunions quasi semestrielles avec les ONG (European Bankwatch), publication de rapports spécifiques sur l’environnement et les impacts sociaux des projets financés dans les pays en voie de développement…
Mais la BEI veut aller encore plus loin et il faut l’en féliciter. Le 15 juin 2004 le Conseil d’administration a publié des « Propositions pour la transparence », dont la mise en œuvre placerait la BEI à l’avant-garde des institutions financières et clouerait le bec à ses détracteurs. Il est prévu une large consultation pour peaufiner ces propositions. Outre les organisations de la société civile, il serait bon que le Parlement soit associé à ce processus de consultation. D’autant qu’un large mouvement de définition des obligations de transparence est lancé au niveau de l’ensemble des institutions de l’Union (Convention d’Aarhus).
En tout état de cause, le Parlement suivra avec vigilance les suites qui seront données à cette consultation.
Cette exigence de transparence et de bonne gouvernance ne concerne pas seulement les citoyens concernés par l’action d’une banque « policy oriented ». Elle concerne aussi les actionnaires concernés par ce qui reste aussi une « banque d’investissement ». Or ces actionnaires sont les Etats, et, s’agissant des opérations sur mandat du Conseil, l’Union elle-même. Soit, dans tous les cas, les contribuables.
La BEI a explicitement reconnu la compétence de l’OLAF. Reste à régler le problème de la surveillance prudentielle des crédits qu’elle mobilise elle-même. Le Parlement répète depuis 5 ans que la seule autorité de surveillance légitime, au sein du Système européen des banques centrales, est celle de la BCE elle-même (l’alternative, la Banque de Luxembourg, n’étant pas, quelle que soit son expertise, à la mesure des attentes des citoyens de l’Union, ni d’ailleurs de la communauté financière internationale).
Au chapitre de la gouvernance, ce n’est d’ailleurs pas le manque de « prudence » qui est reproché à la BEI dans la presse internationale, mais les occasions de conflits d’intérêt à sa direction. Les membres de son Comité de direction se recrutant parmi les personnalités du monde de la finance européenne, de tels problèmes sont inévitables. Ils pourraient être mieux circonscrits par l’énoncé de règles déontologiques sévères et la publicité faite au respect de ces règles.
Nous ne doutons pas que la BEI saura, comme elle a commencé à le faire, établir un compte-rendu annuel des efforts réalisés pour prendre en compte les recommandations du Parlement. Ce compte-rendu pourrait utilement être annexé à son rapport annuel.
Ainsi, la collaboration de plus en plus fructueuse de la BEI et du Parlement pourrait passer « d’excellente » à « exemplaire » !
MENETLUS
|
Pealkiri |
Euroopa Investeerimispanga 2003. aasta tegevusaruanne | ||||||||||||
|
Viited |
|||||||||||||
|
Menetlusalus |
art 112 lg 2 ja 45 | ||||||||||||
|
Vastutav komisjon loa kinnitamisest istungil teada andmise kuupäev |
ECON | ||||||||||||
|
Nõuandev komisjon/Nõuandvad komisjonid istungil teada andmise kuupäev |
|
|
|
|
| ||||||||
|
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev |
|
|
|
|
| ||||||||
|
Tõhustatud koostöö istungil teada andmise kuupäev |
|
|
|
|
| ||||||||
|
Raportis sisalduv(ad) resolutsiooni ettepaneku(d) |
|
|
| ||||||||||
|
Raportöör(id) nimetamise kuupäev |
Alain Lipietz 21.9.2004 |
| |||||||||||
|
Aseraportöör(id) |
|
| |||||||||||
|
Arutamine komisjonis |
22.10.2004 |
18.1.2005 |
2.2.2005 |
|
| ||||||||
|
Vastuvõtmise kuupäev |
2.2.2005 | ||||||||||||
|
Lõpphääletuse tulemused |
poolt: vastu: erapooletuid: |
40 5
| |||||||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Zsolt László Becsey, Pervenche Berès, Pier Luigi Bersani, Udo Bullmann, Ieke van den Burg, Elisa Ferreira, José Manuel García-Margallo y Marfil, Robert Goebbels, Gunnar Hökmark, Karsten Friedrich Hoppenstedt, Ian Hudghton, Christopher Huhne, Sophia in 't Veld, Othmar Karas, Piia-Noora Kauppi, Wolf Klinz, Christoph Konrad, Guntars Krasts, Kurt Joachim Lauk, Enrico Letta, Astrid Lulling, Gay Mitchell, Cristobal Montoro Romero, Joseph Muscat, John Purvis, Alexander Radwan, Bernhard Rapkay, Karin Riis-Jørgensen, Dariusz Rosati, Eoin Ryan, Antolín Sánchez Presedo, Manuel António dos Santos, Peter Skinner, Margarita Starkevičiūtė, Ivo Strejček, Sahra Wagenknecht | ||||||||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Alain Lipietz, Sarah Ludford, Diamanto Manolakou, Antonis Samaras, Gilles Savary, Theresa Villiers, Corien Wortmann-Kool, Josef Zieleniec | ||||||||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 178 lg 2) |
Ambroise Guellec | ||||||||||||
|
Esitamise kuupäev – A6 |
8.2.2005 |
A6‑0032/2005 | |||||||||||
|
Märkused |
... | ||||||||||||