RAPORT Nõukogu aastaaruanne Euroopa Parlamendile ÜVJP põhiaspektide ja põhivalikute, sealhulgas nende rahalise mõju kohta Euroopa ühenduste üldeelarvele – 2003

21.3.2005 - (8412/2004 - 2004/2172(INI))

Välisasjade komisjon
Raportöör: Elmar Brok

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Nõukogu aastaaruanne Euroopa Parlamendile ÜVJP põhiaspektide ja põhivalikute, sealhulgas nende rahalise mõju kohta Euroopa ühenduste üldeelarvele – 2003 (8412/2004 - 2004/2172(INI))

Euroopa Parlament,

–    võttes arvesse 29. oktoobril 2004 Roomas allkirjastatud Euroopa põhiseaduse lepingut;

–    võttes arvesse 12. detsembril 2003 Euroopa Ülemkogu poolt vastu võetud Euroopa julgeolekustrateegiat;

–    võttes arvesse nõukogu 2003. aasta aastaaruannet (8412/2004);

–    võttes arvesse 6. mail 1999 Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud eelarvemenetluse parandamist ja eelarvedistsipliini käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe[1] punkti H lõiget 40;

–    võttes arvesse ELi lepingu artiklit 21;

–    võttes arvesse 12. jaanuari 2005. aasta resolutsiooni Euroopa põhiseaduse lepingu kohta[2];

–    võttes arvesse 23. oktoobri 2003. aasta resolutsiooni ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamisel tehtud edusammude kohta[3];

–    võttes arvesse 29. jaanuari 2004. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni suhete kohta[4];

–    võttes arvesse 20. novembri 2003. aasta resolutsiooni "Suurem Euroopa – naabrus: uus raamistik suheteks meie ida- ja lõunapoolsete naabritega"[5];

–    võttes arvesse 10. aprilli 2003. aasta resolutsiooni "Uus Euroopa julgeoleku- ja kaitsesüsteem – prioriteedid ja puudused"[6];

–    võttes arvesse 26. veebruari 2004. aasta soovitust nõukogule Euroopa Liidu ja Venemaa suhete kohta[7];

–    võttes arvesse 22. aprilli 2004. aasta resolutsiooni atlandiülese partnerluse olukorra kohta 25.–26. juunil 2004 Dublinis toimuva ELi-USA tippkohtumise eelõhtul[8] ja 13. jaanuari 2005. aasta resolutsiooni atlandiüleste suhete kohta[9];

–    võttes arvesse 23. oktoobri 2003. aasta resolutsiooni rahu ja väärikuse kohta Lähis-Idas[10];

–    võttes arvesse 24. septembri 2003. aasta soovitust nõukogule olukorra kohta Iraagis[11];

–    võttes arvesse 12. veebruari 2004. aasta resolutsiooni "Afganistan: väljakutsed ja tulevikuväljavaated"[12];

–    võttes arvesse 15. novembri 2001. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika suhteid puudutava ühise strateegia ning globaalse partnerluse kohta[13];

–    võttes arvesse 13. jaanuari 2005. aasta resolutsiooni hiljutise India ookeani tsunamikatastroofi kohta[14];

–    võttes arvesse 16.–17. detsembril 2004 Brüsselis toimunud Euroopa Ülemkogu istungi eesistujariigi järeldusi ning eriti otsuseid terrorismi ja välissuhete kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 112 lõiget 1;

–   võttes arvesse välisasjade komisjoni raportit ja eelarvekomisjoni arvamust (A6‑0062/2005);

A. arvestades, et parlament on arvamusel, et temaga ei konsulteerita piisavalt vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 ettenähtule, kuna nõukogu praegune praktika on edastada lihtsalt kirjeldav loetelu eelmise aasta tegevustest, selmet konsulteerida parlamendiga järgmise aasta põhiaspektide ja põhivalikute osas;

B.  arvestades, et praegune praktika tuleks seetõttu peatada ja asendada teisega, mis näeb ette tõelise konsulteerimise parlamendiga ülalmainitud tähenduses ja toob kaasa parlamendi ulatuslikuma kaasamise;

C. arvestades, et 29. oktoobril 2004 Roomas allkirjastatud Euroopa põhiseaduse lepingu mõttel ja sisul peaks isegi juba enne ratifitseerimist olema oluline mõju ELi ÜVJP teostamisele aastal 2005 ja hiljem;

D. arvestades, et parlament on korduvalt väljendanud oma seisukohti viisi kohta, kuidas tuleks suhted teatud piirkondade ja riikidega korraldada ning paremini tasakaalustada, et suurendada liidu välistegevuse globaalset iseloomu;

E.  arvestades, et ÜVJP ja EJKP praegune rahastamine on täiesti ebapiisav, seda nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt ja ka demokraatliku vastutuse osas;

1.  olles küll rahul viisiga, kuidas kõrge esindaja / nõukogu peasekretär on tõepoolest hoidnud parlamenti täielikult kursis peamiste ÜVJP teemade arenguga, lükkab kindlalt tagasi nõukogu senise a posteriori-lähenemisviisi, mis seisneb selles, et nõukogu edastab üksnes kirjeldava nimekirja eelmisel aastal läbi viidud ÜVJP tegevustest, ning on arvamusel, et selline praktika kujutab endast Euroopa Liidu lepingu artikli 21 ja 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe selget rikkumist, mis puudutab eelnevat konsulteerimist Euroopa Parlamendiga;

2.  palub nõukogul seepärast peatada praegune praktika ja asendada see a priori-lähenemisviisiga, mille puhul konsulteeritakse parlamendiga iga aasta algul põhiaspektide ja põhivalikute küsimuses, mida nõukogu on antud aastaks ette näinud nii globaalsete kui horisontaalsete teemade ning ka erinevate geograafiliste piirkondade kavandatud prioriteetide osas; palub lisaks anda nõukogul järgnevalt aru, kas ja kuidas võeti Euroopa Parlamendi panust arvesse;

3.  kavatseb aidata kaasa püüdlustele suurendada ÜVJP küsimustega seotud demokraatlikku vastutust, pidades regulaarseid arutelusid riikide parlamentidega kõrge esindaja / nõukogu peasekretäriga ja välissuhete volinikuga kord kvartalis toimuva arvamuste vahetuse raames, sealhulgas arutelu muudatusettepanekute üle, mille on esitanud riikide parlamendid ÜVJPd käsitleva Euroopa Parlamendi aastaaruande kohta;

4.  palub nõukogul ja kõrgel esindajal / nõukogu peasekretäril osaleda aktiivselt iga-aastasel arutelul Euroopa julgeolekustrateegia üle koos Euroopa Parlamendiga ja riikide parlamentidega;

5.  ergutab nii nõukogu kui ka liikmesriike suurendama veelgi EJKP parlamentaarset kontrolli siseriiklikul tasandil, suurendades riikide parlamentide rolli EJKP operatsioonide heakskiitmisel, ja Euroopa tasandil, andes Euroopa Parlamendile olulise rolli terve ÜVJP eelarve kontrollimisel;

6.  nõuab tungivalt, et nõukogu tagaks oma poliitikavahendite nagu sanktsioonipoliitika rakendamise suurema ranguse ja poliitilise kohustumisega;

ÜVJP põhiaspektid ja põhivalikud aastal 2005 pärast põhiseaduse lepingu allkirjastamist

7.  väljendab seisukohta, et uue lepingu sätete mõtet (ja sisu) ÜVJP osas tuleks kohaldada juba praegu, nii nagu seda juba tehti Euroopa Kaitseagentuuri loomisega, "lahinggrupi" kontseptsiooniga, ELi edasiarendatud naabruspoliitika loomisega, mis peaks olema ELi praegusest naabruspoliitikast tunduvalt tähendusrikkam, ja solidaarsusklausli kohaldamisega terrorismiohu või terrorirünnakute tõrjumiseks; nende tagajärgedega tuleks tegeleda asjaomaste meetmete, sealhulgas kodanikukaitse praeguste ja tulevaste vahendite tõhusa kooskõlastamise kaudu ning vastastikuse solidaarsuse kohustuse kaudu anda abi ja toetust, kui mõne Euroopa Liidu liikmesriigi vastu toimub relvastatud kallaletung;

8.  palub seega, et parlamenti teavitataks võrdselt nõukoguga ja kaasataks ulatuslikumalt kõikidesse komisjoni asepresidendi / ELi välisministri tulevastesse ettepanekutesse, mis puudutavad ühise välis- ja julgeolekupoliitika ettevalmistamist aastaks 2005;

9.  väljendab soovi, et tulevane Euroopa Liidu välisteenistus täidaks välistegevuse valdkonnas võtmerolli, abistades ELi välisministrit / komisjoni asepresidenti; tuletab igal juhul meelde vajadust säilitada parlamendi pädevused ja uue teenistuse kui terviku vastutus parlamendi ees, eriti mis puudutab komisjoni osade integreerimist uude teenistusse (välissuhete peadirektoraat, EÜ delegatsioonid jne); nõuab perspektiivi edasisteks arenguteks valitsustevahelistes elementides (mis tulevad ennekõike liikmesriikidest), nii et tulevane teenistus saab osana komisjonist järgida integreeritud ühenduse mudelit, jäädes samal ajal valitsustevahelistes küsimustes nõukogule täiesti lojaalseks;

10. palub nõukogul teha kõik võimalik, et anda põhiseaduse lepingus ette nähtud kaitsealasele solidaarsusklauslile tõeline sisu niipea, kui leping jõustub;

11. peab vajalikuks, et välissuhete volinik ning ÜVJP kõrge esindaja kohaldaksid nüüd, kui põhiseaduse leping on allkirjastatud, uusi nõudeid, teavitades parlamenti täielikult, konsulteerides temaga ja kaasates teda tugevamalt kõikidesse ÜVJP ja EJKP küsimustesse; rõhutab vajadust tagada eriti Euroopa Kaitseagentuuri kogu tegevuse demokraatlik kontroll ja läbipaistvus;

12. tervitab Euroopa Kaitseagentuuri loomist ja komisjoni ettevalmistavaid meetmeid julgeolekualase teadustöö valdkonnas; peab vajalikuks eraldada julgeolekualasele teadustööle keskmise tähtajaga rahastamiskavas igal aastal kohane summa;

13. palub nõukogul konsulteerida regulaarselt parlamendiga ka EJKP põhiaspektide ja põhivalikute küsimuses ning hoida parlamenti kursis EJKP arenguga kooskõlas Euroopa põhiseaduse lepingu artikli I-41 lõikega 8; kõnealune konsulteerimine peaks toimuma samamoodi nagu nõuti eespool ÜVJP puhul;

Eriettepanekud globaalsete ja horisontaalsete teemade kohta aastal 2005

14. tervitab 12. detsembril 2003 Euroopa Ülemkogu poolt vastu võetud Euroopa julgeolekustrateegiat; pooldab täielikult selle tsiviil-sõjalist terviklikku lähenemisviisi ning ennetava tegutsemise ja tõhusa mitmepoolsuse võtmekontseptsioone, mis peavad samuti iseloomustama nii ÜVJPd kui EJKPd, ning osutab raportile, mida parlamendi välisasjade komisjon praegu strateegia kohta koostab; rõhutab vajadust arendada suutlikkust reageerida kiirelt humanitaarkatastroofide korral;

15. rõhutab sellega seoses, nagu sätestatud julgeolekustrateegias, vajadust arendada vastavat julgeolekukultuuri ja toetab seetõttu täielikult juba alustatud tööd ELi väljaõppekontseptsiooni rakendamiseks EJKP valdkonnas; Euroopa julgeoleku- ja kaitsekolledži arendamine ja ülesehitamine peab tulevikus tagama Euroopa Liidu institutsioonidele ja liikmesriikidele hästi väljaõpetatud töötajad, kes on suutelised töötama tõhusalt EJKP valdkonnas; selleks tuleb kolledž asetada organisatoorselt usaldusväärsele alusele ja varustada piisavate rahaliste vahenditega;

16. toetab täielikult praegu tehtavaid ühiseid jõupingutusi ELi massihävitusrelvade leviku vastase strateegia rakendamiseks, pidades silmas ÜRO tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamist 2005. aastal ning aktiivset rolli, mida EL peaks täitma selles kontekstis ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1540 (2004) rakendamisel; osutab oma eelnevatele seisukohtadele väikerelvade kohta ja 22. aprilli 2004. aasta resolutsioonile jalaväemiine käsitleva Ottawa konventsiooni läbivaatamise kohta; kinnitab oma toetust ELi relvaekspordi toimimisjuhendi tugevdamisele ja rahvusvahelist relvakaubanduse lepingut pooldavale ELi tegevusele;

17. rõhutab tugevat usku, et tuumadesarmeerimine annab olulise panuse rahvusvahelisse julgeolekusse ja strateegilisse stabiilsusse ning vähendab tuumarelvade leviku ohtu; kutsub neid liikmesriike, kellel on tuumaarsenal, üles täitma oma kohustusi, mis tulenevad tuumarelva leviku tõkestamise lepingu (NPT) artiklist 6; nõuab tungivalt, et liikmesriigid toetaksid eelseisval NPT läbivaatamise konverentsil uut algatust rahvusvahelisel tasandil uute tuumaohtude kohta, nagu tegid ettepaneku ÜRO peasekretär Kofi Annan ja IAEA (Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur) direktor Mohammed El Baradei, tuumadesarmeerimise ja ÜRO desarmeerimiskonverentsi taaselustamise kohta;

18. jagab Euroopa Ülemkogu seisukohta, et terrorismivastane võitlus on jätkuvalt üks liidu prioriteet ja välissuhetega seotud poliitika võtmeelement, rõhutades aga veel kord, et see ei tohi toimuda inimõiguste ja kodanikuvabaduste arvel, ning teeb ettepaneku suurendada sidusust ja otsustavust liidu terrorismivastases poliitikas kolmandate riikide suhtes järgmiste meetmete abil:

a)  terrorismialase poliitilise dialoogi tõhustamine kolmandate riikidega,

b)  koostöö tugevdamine rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonidega (eriti ÜRO terrorismivastase komiteega ja NATOga) ning eriti ÜRO süsteemi autoriteedi taastamine,

c)  2004. aasta terrorismivastast võitlust käsitleva ELi-USA deklaratsiooni rakendamine,

d)  komisjoni sihtabistrateegia rakendamine, mis on juba sätestatud programmides, nagu CARDS, TACIS, MEDA jne, ning mida nüüdsest iseloomustab koostöö-lähenemisviis, mis hõlmab ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1373 prioriteetseid valdkondi,

e)  tsiviil- ja sõjalise kiirreageerimise korra tugevam kasutamine,

f)   terrorismivastase klausli range kohaldamine, mis on lisatud nende riikidega sõlmitud kokkulepetesse, mille puhul on tõendeid terrorismiohu või erilise terroristliku tegevuse kohta, nagu värbamine, väljaõpe või rahastamine, või iga muu riigi puhul, kes kujutab liidule potentsiaalset ohtu; on arvamusel, et seepärast tuleks tähelepanu pöörata parlamendi 2002. aasta ettepanekule liidu välissuhetega seotud poliitika institutsioonidevahelise tegevusjuhendi kohta,

g)  vajaduse korral eriliste EJKP operatsioonide täielik ärakasutamine;

h)  rahvusvahelisest humanitaarõigusest ja inimõigusi puudutavatest õigusaktidest kinnipidamise tagamine kõikide võetavate meetmete puhul;

i)   Euroopa Liidu aktiivse panuse tagamine pikaajaliste piirkondlike probleemide rahumeelsesse ja õiglasse lahendamisse, võttes arvesse ÜRO otsuseid ja tema rahvusvaheliselt tunnustatud rolli, ning vägivalla ja terrorismi teket soodustavate oluliste sotsiaalsete probleemide (vaesus, sotsiaalne tõrjutus) lahendamisse;

19. omistab äärmiselt suurt tähelepanu oma panusele terrorismivastasesse võitlusse; seetõttu nõuab tungivalt, et parlamendi välisasjade komisjon ja kodanikuvabaduste komisjon leiaksid sobiva menetluse, et valmistada ette teemakohased soovitused edastamiseks nõukogule ja komisjonile; kutsub sellega seoses nõukogu üles teavitama täielikult välisasjade komisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ELi terroristlike ühenduste nimekirja küsimusest ja nendega selles küsimuses konsulteerima; tervitab sellega seoses eesistujariigi Luksemburgi positiivset reaktsiooni;

20. peab oluliseks kasutada loodusõnnetuste korral võimsust, mida nõukogu ja komisjon arendavad tsiviil-sõjalises valdkonnas, sealhulgas tsiviil-sõjaline planeerimisüksus ning ettevõtmised, nagu GALILEO ja GMES;

Parlamendi prioriteedid erinevates geograafilistes piirkondades aastal 2005

21. palub nõukogul astuda viivitamatult samme olemasoleva geograafilise tasakaalustamatuse korrigeerimiseks viimase kümne aasta jooksul vastu võetud ÜVJP õigusaktide seas, nii et oleks võimalik saavutada erinevate piirkondade vahel vastavalt liidu globaalsetele ambitsioonidele õiglasem tasakaal; palub nõukogul eriti luua geograafiline tasakaal seni laienemise tõttu idasuunal tehtud jõupingutuste ja uute jõupingutuste vahel lõunapoolse Vahemere piirkonna suunal; rõhutab siiski, et nõukogu peaks vältima vähemalt jahedaid žeste, mis väljendavad ELi kahanenud huvi edusammude suhtes Lääne-Balkanil, Ukrainas ja Gruusias;

22. soovitab seetõttu astuda nõukogul vajalikke samme, et EL saaks kasutada ära olemasolevaid privilegeeritud suhteid teatud geograafiliste piirkondadega (kahe piirkonna vaheliste, mitmepoolsete või kahepoolsete assotsiatsioonilepingute jne kaudu), et tugevdada oma mitmepoolset tugevust teiste üleminekuriikide ja piirkondadega suhtlemisel, kellega ei ole selliseid privilegeeritud suhteid veel loodud; rõhutab lisaks, et ELi naabrusele ei tohi omistada suuremat prioriteeti ELi ja maailma arengumaade vaheliste oluliste suhete ja solidaarsuse arvel;

23. omistab siiski äärmiselt suurt tähtsust ennekõike liidu järgnevatele laienemistele, nagu otsustas Euroopa Ülemkogu 16.–17. detsembril 2004, ja teiseks Euroopa naabruspoliitika arendamisele kui liidu kõrgeimatele prioriteetidele 2005. aasta poliitilises tegevuskavas, sealhulgas Euroopa riikide Euroopa Majanduspiirkond; rõhutab, et on äärmiselt oluline teha kõik võimalik leidmaks Lähis-Ida konfliktile lahendus rahu ja väärikuse kaudu neliku rahuplaani (Quartet Road Map) põhjal ning rakendades Euroopa Ülemkogu poolt juunis 2004 otsustatud strateegilist partnerlust Vahemere ja Lähis-Ida piirkonnaga; tervitab seetõttu Ariel Sharoni ja Abu Mazeni hiljutist tippkohtumist Sharm el Sheikis; nõuab sama kindlalt, et tuleb teha kõik võimalik aitamaks kaasa teiste olemasolevate või ettenähtavate konfliktide ja kriiside lahendamisele, nagu konfliktid ja kriisid Kosovos, Dārfūris, Somaalias, Suure järvistu piirkonnas, Iraanis ja Põhja-Koreas (KRDV), ning sotsiaalse progressi taotlemisele maailmas kooskõlas ÜRO aastatuhande arengueesmärkidega;

24. omistab äärmiselt suurt tähtsust ka Lääne-Balkanit puudutava Euroopa strateegia jätkamisele ja edasiarendamisele, mille eesmärk on integreerida piirkonna riigid järkjärgult Euroopa institutsioonidesse, seda eriti pidades silmas tähtsaid otsuseid, mis tehakse 2005. aasta teisel poolel Kosovo lõpliku staatuse kohta;

25. on valmis töötama koos nõukogu ja komisjoniga Serbia ja Montenegro, k.a Kosovo pikaajalise strateegilise ümberkujundamise kallal eesmärgiga võimaldada kõikidele antud piirkonna inimestele ühine rahumeelne tulevik Euroopa Liidus;

26. ootab tihedat koostööd nõukogu ja komisjoniga, et kindlustada poliitiliselt ja majanduslikult Lähis-Idas alustatud rahuprotsessi;

27. peab oluliseks, et EL ja USA kujundaksid oma suhet konstruktiivselt ning et NATO muutuks taas suuremal määral võrdõigusliku poliitilise arutelu kohaks, kus tuleb leida mõistlik tasakaal ennetamise, kriisiohjamise ja sõjalise võimsuse vahendite vahel; peab oluliseks võtta vastu ühised seisukohad (EP - USA Kongress) teatud globaalsete, ühist huvi pakkuvate teemade (terrorismivastane võitlus, piirkondlikud konfliktid, massihävitusrelvade levik, koostöö energiavaldkonnas, kliimamuutus jne) kohta ja arvab, et eriti 2005. aastal, Madridi deklaratsiooni kümnendal aastapäeval, tuleks anda atlandiülestele suhetele uut hoogu: atlandiülese turu väljakujundamine aastaks 2015, uue atlandiülese tegevuskava ajakohastamine atlandiülese partnerluslepingu abil, mis peaks jõustuma nii ruttu kui võimalik, kuid hiljemalt kahe aasta jooksul;

28. rõhutab vajadust ELi ja USA tiheda koostöö järele globaalsete majandus-, poliitiliste ja julgeolekuprobleemidega tegelemisel; nõuab uue atlandiülese programmi väljatöötamist, et struktureerida globaalsete küsimuste alast dialoogi;

29. nõuab tungivalt, et nõukogu arutaks Euroopa Parlamendiga kolmandate riikidega sõlmitavate "strateegiliste partnerluste" kontseptsiooni, mis peab tuginema ühiste väärtuste jagamisel ja edendamisel; nõuab sellega seoses üldise hinnangu andmist strateegilistele partnerlustele Vene Föderatsiooni ja Hiinaga;

30. palub nii nõukogul kui komisjonil teha kõik võimalik, et tagada tihedad suhted Venemaaga, mis peegeldavad meie ühiseid huve ja väärtusi ning põhinevad inimõiguste, õigusriigi põhimõtete ja demokraatia täielikul austamisel;

31. toetab sellega seoses nõukogu ettepanekut ELi ja Venemaa ühise kriisiohjamise kohta Transnistria ja Lõuna-Kaukaasia konfliktide puhul; juhib tähelepanu sellele, et Tšetšeenias toimuv sõda keerustab tõelise partnerluse arengut, ja kordab oma nõudmist leida konfliktile poliitiline lahendus, kaasates kõik Tšetšeenia ühiskonna demokraatlikud jõud;

32. avaldab kahetsust, et suhetes Hiinaga on tehtud edusamme ainult kaubandus- ja majandusvaldkondades, kuid puuduvad tõelised saavutused inimõiguste ja demokraatia küsimustes; kutsub sellega seoses nõukogu üles mitte tühistama relvaembargot ja leidma võimalusi dialoogi hõlbustamiseks, pingete leevendamiseks ja desarmeerimise toetamiseks väinaülestes suhetes;

33. väljendab sügavaimat muret seoses rakettide suure arvuga Lõuna-Hiinas, mis on sihitud üle Taiwani väina, ja Hiina Rahvavabariigi niinimetatud "eraldumisvastane seadusega" (anti-secession law), mis halvendab õigustamatult olukorda teisel pool väina; kutsub Hiina Rahvavabariiki ja Hiina Vabariiki Taiwanil üles taasalustama poliitilisi kõnelusi vastastikuse mõistmise ja tunnustamise alusel, et edendada stabiilsust, demokraatiat, inimõigusi ja õigusriigi põhimõtteid Ida-Aasias;

34. toetab jõupingutusi, mida teevad Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa ning nõukogu ja komisjon, et ergutada Iraani saama piirkonnas aktiivseks ja rahumeelseks partneriks, kes austab täielikult inimõiguste küsimusi, ning tagada, et ta ei arenda tuumarelvi; ning rõhutab, et tõenditel kõnealuste relvade jätkuva arendamise kohta oleks ELi ja Iraani vahelistele suhetele ülitõsised tagajärjed;

35. toetab Euroopa tegevuse edasist tugevdamist Afganistanis ning pooldab selle ülesande usaldusväärset ja keskmises perspektiivis plaanitavat rahastamist; pooldab rahvusvahelise üldsuse suurendatud jõupingutusi ülesehituse valdkonnas; omistab seejuures erilist tähtsust haridussüsteemi ülesehitamisele, naiste, tütarlaste ja laste olukorra parandamisele, desarmeerimisele ja taasintegreerimise meetmetele ning oopiumikasvatuse majanduslike alternatiivide väljatöötamisele ja elluviimisele;

36. kutsub nõukogu üles alustama võimalikult kiiresti menetlust ÜVJP ühise seisukoha vastuvõtmiseks Iraagi kohta;

37. väljendab selles kontekstis sügavat muret seoses Korea Rahvademokraatliku Vabariigi 10. veebruari 2005. aasta avaldusega, milles kõnealune riik teatab kavatsusest peatada määramata ajaks osalemine mitmepoolsetel kõnelustel tema tuumaprogrammi üle;

38. viitab arvukatele resolutsioonidele ja raportitele erinevate geograafiliste piirkondade kohta, mis sisaldavad väärtuslikke panuseid arutelusse viisi üle, kuidas peaks liidu poliitika nende geograafiliste piirkondade suhtes arenema, et saavutada ülamainitud õiglane tasakaal;

39. tõstab veel kord esile aktiivset rolli, mida liit peab täitma suhetes kolmandate riikidega, edendades inimõigusi ja tagades aastatuhande arengueesmärkide saavutamise, mis on oluline osa nii ÜVJP kui ka EJKP puhul;

40. osutab ELi kooskõlastatud tegevusele hiljutiste Ukraina valimiste ajal kui heale näitele selle kohta, kuidas peaksid erinevad Euroopa institutsioonid koos liikmesriikidega reageerima ning võtma juhtrolli, kui kaalul on ühised Euroopa huvid ja väärtused; kohustub toetama Ukrainat puudutavaid täiendavaid samme, kuna hiljutised arengud tähendavad ka liidu jaoks selgelt suuri väljakutseid;

41. kutsub nõukogu, komisjoni ja liikmesriike üles kaaluma lisaks Euroopa naabruspoliitika raames vastu võetud tegevuskavas ette nähtud meetmetele ka teisi Ukraina assotsieerimise vorme, mis annaksid sellele riigile selge Euroopa perspektiivi ja vastaksid Ukraina rahva valdava enamuse poolt näidatud pürgimustele, mis võivad lõpuks tuua kaasa riigi ühinemise ELiga;

Parlamendi seisukoht liidu rolli kohta teatud mitmepoolsetes organisatsioonides

42. soovitab enne uue põhiseaduse lepingu jõustumist, mis annab liidule selgesõnaliselt juriidilise isiku staatuse, astuda vajalikke samme suurendamaks liidu kui terviku esindatust erinevates rahvusvahelistes mitmepoolsetes organisatsioonides, eriti Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis, Rahvusvahelises Kriminaalkohtus, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonis (OSCE), Euroopa Nõukogus ja kõikidel teistel asjaomastel foorumitel; kutsub nõukogu ja komisjoni üles kaasama vajadusel Euroopa Parlamendi liikmeid selle eesmärgi saavutamisse; rõhutab eriti vajadust tõhustada ELi suhteid OSCE ja Euroopa Nõukoguga ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga; palub määrata parlamendile roll, mis on kooskõlas parlamentaarse diplomaatia kõrge tasemega, millega parlament aitab kaasa ÜVJP arengule;

43. väljendab seisukohta, et liit tervikuna peaks täitma tähtsat rolli eriti ÜRO süsteemis ja toetama ÜRO reformi kõrvuti ohtude, väljakutsete ja muutuste kõrgetasemelise ekspertrühma raportis sisalduvate ettepanekutega;

Parlamendi seisukoht ÜVJP rahastamise kohta aastal 2005

44. kordab, et vastamine Euroopa julgeolekut ohustavale viiele peamisele tegurile, nagu on määratletud Euroopa julgeolekustrateegias (terrorism, massihävitusrelvade levik, piirkondlikud konfliktid, läbikukkunud riigid, organiseeritud kuritegevus), nõuab pikaajalisi väliskohustusi, mille puhul kasutatakse kõiki kättesaadavaid vahendeid, sealhulgas olulisi investeeringuid julgeolekualasesse teadustöösse ja konfliktide ärahoidmisse, ning millega kaasneb konkreetsete, püsivate eelarveliste kompromisside selge tegemine tulevases finantsperspektiivis aastateks 2007–2013;

45. rõhutab, et enam ei ole võimalik eristada tsiviil- ja sõjaliste kulutuste rahastamist, eriti kui tegemist on EJKP operatsioonidega, eelkõige nendega, mille võtab ette liit üksi ning mida kavandab ja viib läbi tema tsiviil-sõjaline üksus;

46. rõhutab seepärast veelkord, et EJKP raames läbiviidavate sõjaliste operatsioonide ühiseid kulusid tuleks rahastada ühenduse eelarvest (nagu tehakse juba politseioperatsioonide puhul tsiviilvaldkonnas) ja mitte täiendavast eelarvest või liikmesriikide käivitusfondist, nagu on praegu ette nähtud;

47. tuletab sellega seoses meelde uusi võimalusi, mida pakub kavandatud "humanitaar-lahinggruppide" tulevaste sekkumiste rahastamine looduskatastroofide korral, mille puhul on vajalik sõjaliste ja tsiviilabivahendite kombineerimine, nagu hiljuti Lõuna-Aasia tsunamikatastroofi puhul; kutsub sellega seoses nõukogu ja komisjoni üles koostama uut ettepanekut, milles võetakse arvesse ka Euroopa Parlamendi ettepanekut Euroopa tsiviilotstarbelise rahukorpuse kohta ja põhiseaduse artiklis III-321 ette nähtud Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse asutamist;

48. palub nõukogul kõikide tulevaste EJKP operatsioonide korral terrorismivastase võitluse raames ja vastandina olemasolevatele eeskirjadele nagu "costs lie where they fall" või teised ad hoc-kokkulepped nagu niinimetatud "Ateena mehhanism" kaaluda selliste operatsioonide ühiste kulude rahastamist ühenduse eelarvest;

*

* *

49. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide parlamentidele, ÜRO peasekretärile, NATO peasekretärile ja Euroopa Nõukogu presidendile.

• [1]  EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1.
• [2]  P6_TA-PROV(2005)0004.
• [3]  ELT C 82 E, 1.4.2004, lk 99.
• [4]  ELT C 96 E, 21.4.2004, lk 79.
• [5]  ELT C 87 E, 7.4.2004, lk 506.
• [6]  ELT C 64 E, 12.3.2004, lk 599.
• [7]  ELT C 98 E, 23.4.2004, lk 182.
• [8]  P5_TA(2004)0375.
• [9]  P6_TA-PROV(2005)0007.
• [10]  ELT C 82 E, 1.4.2004, lk 610.
• [11]  ELT C 77 E, 26.3.2004, lk 226.
• [12]  P5_TA (2004)0098.
• [13]  EÜT C 140 E, 13.6.2002, lk 569.
• [14]  P6_TA-PROV(2005)0006.

EXPLANATORY STATEMENT

On 30 April 2004, the Council submitted to the Parliament its annual report entitled on the main aspects and basic choices of CFSP, including the financial implications for the general budget of the European Communities (point H, paragraph 40, of the Interinstitutional Agreement of 6 May 1999) corresponding to 2003. As clearly stated by the Council the scope of the 2003 report is limited to the description of CFSP activities. In fact the report merely accounts for some 10 pages whereas the remaining 118 pages include seven annexes containing in a descriptive manner the list of the global and horizontal items, the priorities in the different geographical areas, the situation as far as the multilateral fora is concerned, some perspectives for future action and a certain number of legal acts regarding financial questions and legal acts. While recognising that such a structural presentation corresponds to a former established demand of this Parliament regarding the structure of the annual report, the real fact remains that the a posteriori presentation by the Council does not in any way correspond to the right of the Parliament to be adequately consulted rather than just informed on the main aspects and the basic choices of the CFSP. That is why the first recommendation of the rapporteur will be rejected such a posteriori approach and to ask the Council to revoke such practice and replace it by an a priori approach by which the European Parliament is consulted at the beginning of each year on the main aspects and basic choices foreseen by the Council for that year both on the global and horizontal items, as well as on the priorities planned for the different geographical areas. Further asks the Council to subsequently report on whether and, if so, how the European Parliament's contribution has been taken into account.

As stated by the Council in its report, the key political developments in 2003 were basically the adoption of the new European Security Strategy by the European Council of 12 December 2003, alongside the adoption of the EU Strategy against the proliferation of WMDs, the development of the military capabilities needed for the European Union crisis management including the declaration on the Union's operational capabilities under the Helsinki Deadline Goal (despite recognition of various shortfalls), the creation of the European Defence Agency and the launching of two civilian ESDP operations and the first two military operations (Operation Concordia and Operation Artemis). Moreover, two comprehensive frameworks for permanent relations between the European Union and the United Nations on the one side and the European Union and NATO on the other side were also agreed. However, the most significant development which took place before the presentation of the report in April 2004 was undoubtedly the preparatory work (European Convention and subsequent IGC) which would ultimately lead to the signature of the Treaty establishing the European Constitution on 29 October 2004.

Some foreseeable implications of the signing of the Constitutional Treaty on the main aspects and basic choices of CFSP for 2005

For this reason, and accordingly to the previous paragraph, rather than re-exam the past 2003 events referred to in the Council's report, the rapporteur prefers to include in the Parliament's reaction insistence on an a priori approach from now on. Thereby presenting the main aspects and basic choices of CFSP for 2005 in the aftermath of the signing of the Constitutional Treaty.

As already outlined by our Committee, the Constitutional Treaty includes a certain number of improvements in the field of CFSP, first of all by including new definitions of the principles and objectives of the Union's external action, especially those concerning compliance by the EU Common Foreign and Security Policy with international law and observance of the principles of the United Nations Charter. Secondly by grouping all the relevant articles of the current treaties covering the various aspects of the Union's external action within the new single Title V of Part III. Thirdly, by attributing a legal personality to the Union. Above all, by creating the new post of Union Minister for Foreign Affairs accountable both to the European Parliament and the European Council. Finally, by the creation of the European External Action Service.

It should now be equally noted that the Constitutional Treaty also includes a number of major improvements in the field of ESDP, including an updating of the Petersburg tasks, multinational forces set up by Member States available to the ESDP, compromise to progressively improving military capabilities and setting up a European Armaments, Research and Military Capabilities Agency, European decisions as a new instrument for the implementation of the CFSP/ESDP, execution of ESDP tasks, within the Union framework, by a group of Member States, permanent structured cooperation between Member States which fulfil higher military capabilities criteria within the Union framework for the most demanding tasks, mutual solidarity clause establishing an obligation of aid and assistance by all the means within the power of each Member State towards any other Member State that is a victim of armed aggression on its territory (without prejudice to the security and defence policy of certain Member States or the role played by NATO for certain other Member States) and a solidarity clause for mutual assistance to prevent terrorist threats or terrorist attacks or in the event of a disaster.

From the rapporteur's point of view therefore most, if not, all, of the above-mentioned improvements both in the CFSP and ESDP field should, as from now, be already taking effect, at least in political terms, without waiting for the formal ratification of the Constitutional Treaty. This should apply specifically to the main aspects and basic choices for CFSP for 2005.

Reference to some global and horizontal items for 2005

In addition to the institutional developments referred to in the previous paragraph, from the rapporteur's viewpoint, special attention should be paid to the main threats to European Security referred to in the European Security Strategy. That means terrorism, proliferation of WMDs, regional conflict, state failure and organised crime. Given the fact that this issue is already the subject of an important AFET report, it would be preferable that these questions be left for in-depth treatment in the framework of that report. It should be underlined however that the ideas of 'preventive engagement' and 'effective multilateralism' should be considered as two of the most significant contributions for European security. In particular, and contrary to the view of those who believe that this bid for multilateralism stems from weakness as opposed to the unilateral tendency of stronger powers, the rapporteur's viewpoint is that multilateral aspirations rather denote a higher level of political organisation, learned from European experience of centuries of ongoing conflict, war and human disaster. The quest for a strong international society, well-functioning international institutions and a rule-based international order sought in this strategy is a clear objective which perfectly fits such a higher level of political organisation. However, one capital issue which has not been addressed by the European Security Strategy due probably to its controversial nature is when will resorting to force be necessary and legitimate. We cannot but agree with the European Security Strategy that the fundamental framework for international relations must be the United Nations Charter and that the United Nations Security Council has the primary responsibility for the maintenance of international peace and security. It remains unclear however under which circumstances it would be legitimate to make use of force as a last resort for EU actions.

However, some reference will be given to concerted European action against terrorism. Europe is now a target as well as a base for terrorism and European countries have already been victims of attack. The Parliament shares the view that the fight against terrorism blurs the traditional distinction between foreign and domestic policy and is ready to make proposals on the full integration of the fight against terrorism into the EU's external relations policy. The EU produces 25% of Global GDP, provides more than 50% of world-wide ODA and 40 % of UN budget. It is one of the most important global economic partners and has signed agreements of various types with more than 122 countries. The Union is well placed therefore to have a decisive say in the fight against terrorism by making coherent use of the immense strength and influence derived from its economic, commercial and aid links. This report includes therefore some initial proposals as well as the recommendation to set up a joint working group integrated from AFET and LIBE Committees to undertake ongoing work on this issue.

European Parliament views on the geographical areas for 2005

An overview of the distribution by geographical areas of CFSP actions from 1993 to 2003 shows the priority which in real terms has been given to the different areas. It should be noted that the area which has been a first priority was the Western Balkans and Eastern Europe with some 120 different CFSP acts followed by sub-Saharan Africa with some 60 acts, Asia with some 25 acts, the Mediterranean and the Middle East with less than 20 acts as well as the Confederation of Independent States (CIS) with some 15 acts, the region with the least acts being Latin America and the Caribbean (with less than half a dozen acts). Should we examine the list in the light of the different horizontal issues, the question of armaments, disarmament and non-proliferation would come in first place with some 40 acts, followed by the then rising ESDP with less than 20 acts, but well before conflict prevention and the fight against terrorism which both account for less than half a dozen acts. It is clear that since then and in the perspective of 2005, this horizontal analysis has dramatically changed with terrorism and ESDP in particular being now the object of the most acts. It is of the utmost importance, therefore, as far as the geographical question is concerned, to correct the clear imbalance attached to the different geographical areas so that the CFSP becomes a real global policy for the Union and not just a simple amount of certain priorities areas. Parliament has recommended in a large number of resolutions devoted to the different areas the way in which the policy of the Union towards each area should be carried out and there is no need to repeat such an exhaustive list. Suffice to insist therefore as the current report does on the necessity of a more fair balance among regions so that the Union can eventually take advantage of its special relations with some areas to supports its views when dealing with other emerging areas and countries where there is not such established special relationship.

European Parliament views on the financing of CFSP for 2005

The European Parliament has repeatedly expressed the view that the responsibility of the Union to honour its commitments on a number of crucial issues such as the global fight against poverty, the promotion of human rights and democracy and the links with partner countries around the world require that sufficient financial means are provided. In addition, it is becoming more and more evident that the artificial distinction between military and civil expenditure is no longer tenable, especially having in mind the joint civil and military philosophy which inspires the Union conflict prevention and crisis management policy as well as the latest developments in the field of the ESDP, in particular when it comes to EU autonomous operations planned and conducted exclusively by European means.

This is in fact a key element of the European Parliament's viewpoint, in clear and particular disagreement with current formulae of setting aside funds for ESDP operations which present at least two main failures: firstly, the well known fact that such funds escape the democratic control of both national parliaments and the European Parliament; secondly, and probably worse, the evidence that these kind of funds are normally financed via different mechanisms which as a final result put the main financial strain on those Member States providing the largest number of troops with the subsequent effect that those Member States become more reluctant to engage significantly in future operations. The time has come to end this vicious circle and the present report includes therefore some proposals in this regard.

MENETLUS

Pealkiri

Nõukogu aastaaruanne Euroopa Parlamendile ÜVJP põhiaspektide ja põhivalikute, sealhulgas nende rahalise mõju kohta Euroopa ühenduste üldeelarvele – 2003

Viited

2004/2172(INI)

Õiguslik alus

art 112 lg 1

Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev

AFET 28.10.2004

Nõuandev komisjon / Nõuandvad komisjonid istungil teada andmise kuupäev

Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev

Tõhustatud koostöö istungil teada andmise kuupäev

Raportis sisalduv(ad) resolutsiooni ettepaneku(d)

Raportöör(id) nimetamise kuupäev

Elmar Brok 13.9.2004

Aseraportöör(id)

Arutamine komisjonis

18.1.2005

15.3.2005

Vastuvõtmise kuupäev

16.3.2005

Lõpphääletuse tulemused

poolt: vastu: erapooletuid:

47 13 0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Bastiaan Belder, Monika Beňová, André Brie, Elmar Brok, Philip Claeys, Simon Coveney, Véronique De Keyser, Giorgos Dimitrakopoulos, Anna Elzbieta Fotyga, Maciej Marian Giertych, Ana Maria Gomes, Alfred Gomolka, Anna Ibrisagic, Toomas Hendrik Ilves, Ioannis Kasoulides, Bogdan Klich, Helmut Kuhne, Joost Lagendijk, Vytautas Landsbergis, Armin Laschet, Willy Meyer Pleite, Francisco José Millán Mon, Annemie Neyts-Uyttebroeck, Raimon Obiols i Germà, Vural Öger, Justas Vincas Paleckis, Mirosław Mariusz Piotrowski, Tobias Pflüger, Bernd Posselt, Michel Rocard, Raül Romeva i Rueda, Libor Rouček, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, György Schöpflin, Gitte Seeberg, Ursula Stenzel, István Szent-Iványi, Charles Tannock, Inese Vaidere, Geoffrey Van Orden, Ari Vatanen, Paavo Väyrynen, Karl von Wogau, Jan Marinus Wiersma, Luis Yañez-Barnuevo García, Josef Zieleniec

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Laima Liucija Andrikienė, Alexandra Dobolyi, ?rpád Duka-Zólyomi, Michl Ebner, Milan Horáček, Jaromír Kohlíček, Jaime Mayor Oreja, Erik Meijer, Pasqualina Napoletano, Janusz Onyszkiewicz, Doris Pack, Józef Pinior, Aloyzas Sakalas, Inger Segelström

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 178 lg 2)

Esitamise kuupäev – A6

21.3.2005

A6-0062/2005

Märkused

...