RAPORT Euroopa Liidu 2003. eelarveaasta üldeelarve aruande täitmise kinnitamine

21.3.2005

(C6-0015/2005 - 2004/2041(DEC))
I eelarveosa - Euroopa Parlament
Eelarvekontrollikomisjon
Raportöör: Ona Juknevičienė

Menetlus : 2004/2041(DEC)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A6-0063/2005

Esitatud tekstid :

A6-0063/2005

Arutelud :

PV 12/04/2005 - 6

Hääletused :

PV 12/04/2005 - 9.11

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2005)0093

1. EUROOPA PARLAMENDI OTSUSE ETTEPANEK
2. EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

1. EUROOPA PARLAMENDI OTSUSE ETTEPANEK

Euroopa Liidu 2003. eelarveaasta üldeelarve täitmise aruande kinnitamine (I eelarveosa - Euroopa Parlament)

(C6-0016/2005 - 2004/2041(DEC))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse Euroopa Liidu 2003. aasta üldeelarvet[1];

– võttes arvesse 2003. eelarveaasta tulude ja kulude aruannet ja bilanssi (C6-0015/2005);

– võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 2003. eelarveaasta aastaaruannet koos institutsioonide vastustega[2];

– võttes arvesse kontrollikoja Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 248 kohaselt tehtud avaldust, mis kinnitab raamatupidamisandmete usaldatavust ning nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrakohasust[3];

– võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklit 275 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 179a;

– võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust[4], eriti selle artikleid 145, 146 ja 147;

– võttes arvesse 25. juuni 2002. aasta finantsmääruse artikli 147 lõiget 1, mille kohaselt peavad kõik ühenduse institutsioonid võtma asjakohaseid meetmeid, et järgida Euroopa Parlamendi otsusele eelarve täitmise kinnitamise kohta lisatud tähelepanekuid;

– võttes arvesse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat 21. detsembri 1977. aasta finantsmäärust[5];

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi kodukorra artiklit 71 ja artikli 74 punkti 3 ning nende juurde kuuluvat V lisa;

– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni aruannet (A6-0063/2005)

ning arvestades järgmist:

A. kontrollikoda leidis 2003. eelarveaasta aastaaruande lõike 9.15 põhjal, mis käsitleb Euroopa Parlamenti, et “kontrollitud tehingud olid olulises osas seaduslikud ja korrakohased”.

B. 25. juunil 2002. aastal vastu võetud finantsmäärus ja 23. oktoobril 2002. aastal muudetud parlamendi kodukorra artiklid kehtivad eelarve täitmise kinnitamist reguleerivate menetlusnõuete osas alates 1. jaanuarist 2003.

C. arvestades, et parlamendi kodukorra artiklitesse viidi 23. oktoobril 2002. aastal sisse muudatus, mille kohaselt kinnitab eelarve täitmist president, mitte peasekretär;

1. annab 2003. aasta eelarve täitmise kinnitamise õiguse presidendile;

2. lisab oma kommentaarid lisatud resolutsiooni;

3. annab presidendile korralduse edastada käesolev otsus ja lisatud resolutsioon nõukogule, Euroopa Komisjonile, Euroopa Kohtule, kontrollikojale ja ombudsmanile ning lasta need avaldada Euroopa Liidu Teatajas (L-seeria).

[1] ELT L 54, 28.2.2003.
[2] ELT C 293, 30.11.2004, lk 1.
[3] ELT C 294, 30.11.2004, lk 99.
[4] EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
[5] EÜT L 356, 31.12.1977.

2. EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

mis sisaldab kommentaare, mis on Euroopa Liidu 2003. eelarveaasta üldeelarve täitmise aruande kinnitamise kohta tehtud otsuse lahutamatuks osaks (I eelarveosa - Euroopa Parlament)

(C6-0015/2004 – 2003/2041(DEC))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse Euroopa Liidu 2003[1]. eelarveaasta üldeelarvet;

– võttes arvesse 2003. eelarveaasta tulude ja kulude aruannet ja bilanssi (C6-0015/2005);

– võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 2003. eelarveaasta aastaaruannet koos institutsioonide vastustega[2];

– võttes arvesse kontrollikoja Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 248 kohaselt tehtud avaldust[3], mis kinnitab raamatupidamisandmete usaldatavust ning nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrakohasust;

– võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklit 275 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 179a;

– võttes arvesse 25. juuni 2002. aasta finantsmääruse artikli 147 lõiget 1, mille kohaselt peavad ühenduse kõik institutsioonid võtma asjakohaseid meetmeid, et järgida Euroopa Parlamendi otsusele eelarve täitmise kinnitamise kohta lisatud tähelepanekuid;

– võttes arvesse Euroopa Ühenduse üldeelarve suhtes kohaldatavat 21. detsembri 1977[5]. aasta finantsmäärust;

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi kodukorra artiklit 71 ja artikli 74 punkti 3 ning nende juurde kuuluvat V lisa;

– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni aruannet (A6-0063/2005)

ning arvestades järgmist:

A. kontrollikoda leidis 2003. eelarveaasta aastaaruande lõike 9.15 põhjal, mis käsitleb Euroopa Parlamenti, et “kontrollitud tehingud olid olulises osas seaduslikud ja korrakohased”;

C. arvestades, et parlamendi kodukorra artiklitesse viidi 23. oktoobril 2002. aastal sisse muudatus, mille kohaselt kinnitab eelarve täitmist president, mitte peasekretär;

D. arvestades, et 21. aprillil 2004. aastal vastu võetud 2002. aasta eelarve täitmise kinnitamise resolutsiooni[6] soovituste täitmist tuleks pidevalt jälgida ja hinnata;

1. võtab teadmiseks summad, millega Euroopa Parlamendi 2003. aasta raamatupidamiskontod suleti:

(in EUR)

Assigneeringute kasutamine	2003. aasta assigneeringud		2002. aastast üle kantud assigneeringud
Assigneeringute kasutamine	2003. aasta assigneeringud	Assigneeringud sihtotstarbelistest tuludest	Finantsmääruse artiklid 9.1 ja 9.4[7]	Finantsmääruse artiklid 9.2 ja 9.5¹
Vabad assigneeringud	1,086,644,375	34,878,401	100,300,973	3,302,900
Võetud kohustused	1,075,556,058	29,685,828	-	-
Tehtud maksed	862,078,203	3,248,540	88,288,685	3,302,900
2004. aastasse üle kantud assigneeringud . Finantsmääruse artikkel 9[8] . Finantsmääruse artikkel 10[9]	213,477,855 -	- 5,192,573	- -	- -
Tühistatud assigneeringud	11,088,317	-	12,012,288	-
Bilanss 31. detsembri 2003. aasta seisuga: 1,407,572,773

2. märgib, et 98,98% assigneeringutest parlamendi 2003. aasta eelarves täideti ja 1,02% tühistati, mis näitab väga head eelarve täitmist, nagu ka varasematel aastatel;

3. meenutab (vaidlustamata parlamendi kujunenud poliitikat, et majad ostetakse, mitte ei rendita), et selline hea täitmise tase on osaliselt tingitud 1992. aastal alanud järjekindlast nn puhastamistaktikast, millega kõik vabad assigneeringud paigutatakse aasta lõpus ümber ehitiste eelarveridadele, eriti just kapitali ettemakseteks, et vähendada tulevaste aastate intresse;

4. tõdeb, et parlamendi varade omandamise programmist on suurem osa juba ellu viidud; sellele vaatamata nõuab tungivalt, et eelarvepädevad institutsioonid tagaksid eelarve optimaalne ettenägelikkus ning et eelarveprojekti kantud summad kajastaksid parlamendi tegelikke vajadusi ega oleks vajadust süstemaatiliselt teha mitteasjaomastelt eelarveridadelt suuri ümberpaigutusi;

5. arvab, et hoonetelaenu põhiosa tagasimaksete osas tuleb eelarvestrateegia raames kokku leppida eraldi eelarvereal eelneval aastal eelarve koostamisel;

6. usub, et volitatud eelarvevahendite käsutajad peaksid oma iga-aastastes tegevusaruannetes selgitama, miks nende vastavatele eelarveridadele jäi vahendeid, mida nn puhastamistaktika raames ümber paigutati;

7. märgib, et Euroopa Parlamendi tulu 2003. aastal oli 98 545 334 eurot (2002. aastal 67 256 006 eurot);

Raamatupidamisandmete esitamine ja sisu ning lisatud finantsjuhtimise analüüs

8. märgib, et 2003. aasta raamatupidamisandmetele lisatud eelarve haldamise analüüs annab kasuliku ülevaate aasta peamistest finantssündmustest ja toob ära ka lühikokkuvõtte peadirektorite tegevusaruannetest;

9. tervitab rahanduspeadirektoraadi lehekülge 2003. aasta eelarve- ja finantsjuhtimise kohta koostatud aruandest intranetis; tervitab samuti peasekretäri ettepanekut[10] koostada igal aastal lühike, kättesaadav ja atraktiivne dokument, millega antakse avalikkusele parlamendi eelarve haldamise kohta rohkem teavet;

2002. aasta eelarve täitmise kinnitamise resolutsiooni järelmeetmed

10. avaldab tänu peasekretärile, et viimane esitas 2002. aasta eelnõu täitmise kinnitamise 21. aprilli 2004. aasta resolutsioonis nõutud aruanded õigeaegselt ehk enne järgmist eelarve täitmise kinnitamise tsüklit;

11. meenutab, et finantsmääruse artikli 147 lõike 1 kohaselt peavad institutsioonid võtma asjakohaseid meetmeid, et järgida Euroopa Parlamendi otsusele eelarve täitmise kinnitamise kohta lisatud tähelepanekuid; järeldab, et see ettekirjutus peaks kehtima ka parlamendi enda kohta, eriti aga parlamendi allüksuste kohta;

12. rõhutab oma poolehoidu heade üldjuhtimistavade rakendamisele nii poliitilisel kui ka haldustasandil;

Implementation of the new Financial Regulation

13. tõstab esile, et 2003. aastal kulus institutsiooni juhtimisetegevusest palju finantsmääruse uute nõuetega kohanemisele, uute süsteemide, metoodikate ja töömeetodite sisseseadmisele, koolitusprogrammide väljatöötamisele ja uute vastutussuhete määratlemisele; märgib, et Euroopa Kohus kiitis parlamenti uute struktuuride tõhusa sisseseadmise eest;

14. meenutab 2003. aasta finantsreformide olulisimaid põhimõtteid, ehk siis ühelt poolt detsentraliseerimine ja täieliku vastutuse võtmine eelarvepädevate talituste poolt ja teiselt poolt tsentraliseeritud finantskontrolli lõpetamine ja keskse finantstalituse ja siseaudiitori koha loomine;

15. märgib, et esialgsed kogemused uue finantsmääruse sätete rangel rakendamisel parlamendisuguses institutsioonis, millel on vaid administratiivkulude eelarve, näitavad, et see on mõningatel juhtudel viinud liiga keeruliste süsteemide ja keerulise raharingluse tekkimiseni;

16. leiab, et see tähelepanek näitab vajadust arendada edasi kontrollraamistikku, mis põhineks eesmärkide seadmisel, nende täitmist ohustavate tegurite identifitseerimisel ja ohtude kõrvaldamise mehhanismide väljaarendamisel; soovitab parlamendi asutustel finantsmääruse järgmisel läbivaatusel puudujääkidele tähelepanu juhtida ja need kõrvaldada;

17. meenutab, et 2002. aasta detsembris võttis parlament vastu uue finantsmääruse rakendamiseks vajalikud põhidokumendid, sh uue eelarve täitmise kodukorra, sisekontrollitalituste, eelarvevahendite käsutajate ja peaarvepidaja alusdokumendid, sisekontrolli miinimumnõuded ja eraldi ametinõuded eelkontrollitöötajatele, ning kohandas eelarve tulude ja kulude haldamiseks kasutatava arvutisüsteemi (FINORD) uutele nõuetele vastavaks;

18. märgib, et vaatamata Euroopa Kohtu märkusele[11] , mille kohaselt eelarvevahendite käsutajad ei suutnud finantsmääruse jõustumisel (1. jaanuaril 2003) täielikult toimivaid kontrollisüsteeme kohe käivitada, suutis parlament sellegipoolest 2003. aasta jooksul rakendada uusi sisekontrolli miinimumnõudeid ja käivitada keskse finantstalituse ja siseauditi;

19. viitab (vastusena Euroopa kohtu kriitikale järelkontrolli puudumise kohta) parlamendi vastusele[12], et arenenud järelkontrolli vajadust hindavad vastavad eelarvevahendite käsutajad arenenuma ohu ja selle maandamise hindamise alusel;

20. märgib seoses Euroopa Kohtu otsusega[13], et teatud kontrollistandardite rakendamine, sh delikaatsete ametikohtade identifitseerimine ja kohatutest tegudest aruandmine, oli alles alguses;

21. täheldab, et pärast üleminekut tsentraliseeritud finantskontrollile on toimingute jätkuvuse ja eelkontrolli piisava järelevalve tagamiseks tegelenud eelkontrolliga tunduvalt rohkem töötajaid kui varem;

22. tõdeb kokkuvõtteks, et üleminek ülimalt tsentraliseeritud sisekontrollilt detsentraliseeritud lähenemisele lühikese aja jooksul oli 2003. aastal suur väljakutse; märgib rahuloluga, et väiksematest institutsioonidest oli parlament tänu oma administratsiooni pingutustele üks väheseid, kellel õnnestus võtta vastu vajalikud abitekstid enne uue finantsmääruse jõustumist 1. jaanuaril 2003;

Iga-aastased tegevusaruanded

23. tõstab esile, et 2003. aasta oli esimene eelarveaasta, mille kohta peadirektorid pidid koostama iga-aastased tegevusaruanded, mille peasekretär edastas presidendile ja eelarvekontrollikomisjonile koos allkirjastatud deklaratsiooniga; märgib, et peasekretär andis selles deklaratsioonis mõistliku kinnituse, et parlamendi eelarve oli täidetud vastavalt headele finantsjuhtimise tavadele ning et sisse seatud kontrollraamistik tagas selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrakohasuse vajalikul määral;

24. märgib, et mitte ühegi volitatud eelarvevahendite käsutaja deklaratsioon ei sisaldanud reservatsioone, kuid kahes tegevusaruandes olid tähelepanekud i) kvalifitseeritud töötajate puuduse kohta finantsjuhtimise alal (teabe peadirektoraat) ja ii) vajaduse kohta muuta reegleid, et viia parlamendiliikmete hüvitiste teatud aspektid kooskõlla finantsmäärusega ja lahendada fraktsioonide finantseerimise staatus (rahanduspoliitika peadirektoraat);

25. märgib ka, et peasekretär möönis oma deklaratsioonis, et siseaudiitorilt käesolevaks hetkeks (s.o 16. märtsiks 2004) saadud aruanded sisekontrolliraamistiku läbivaatuse kohta näitasid, et leidus nõrku kohti, millega tuleb lähiajal veel tegeleda;

26. märgib rahulolevalt, et peasekretäri deklaratsiooniga on kaasas üksikasjalik tegevuskava tegevusaruannetes toodud puudujääkide kõrvaldamiseks;

27. palub peasekretäril esitada mainitud resolutsiooni järelmeetme raames eelarvekontrollikomisjonile aruanne 2003. aastal tehtud edusammudest tema deklaratsioonile lisatud tegevuskava meetmete rakendamisel;

28. märgib, et tegevusaruanded erinevad ulatuse, pikkuse, vormi ja osateenuseid puudutava teabe kaasamise osas suuresti; kutsub peasekretäri üles ühtlustama kontrollikoja 2003. aasta aastaaruande lõikes 9.16 antud soovituse kohaselt tulevikus tegevusaruannete esitamist ja ülesehitust, et lihtsustada erinevate peadirektoraatide omavahelist võrdlemist; märgib siiski, et probleemid sobiva kvalifikatsiooniga finantstöötajate leidmisega on paljude tegevusaruannete ühiseks teemaks;

29. märgib ära Euroopa kohtu märkuse oma 2003. aasta aruande lõikes 9.16, mille kohaselt iga-aastased tegevusaruanded peaksid andma üksikasjalikumat teavet läbiviidud kontrollide tulemuste kohta;

30. täheldab 2003. aasta tegevusaruannete alusel, et eelarvevahendite käsutajate allkirjastatud deklaratsioonide tõelise väärtuse paremaks mõistmiseks oleks tulevikus soovitav kasutusele võtta standardvorm, et eristada selgelt küsimusi, mis vajavad peadirektori täheldust (vaidlustamata tema kinnitusdeklaratsiooni), ja tõsisemaid küsimusi, mille puhul on õigustatud reservatsioon;

Siseaudit

31. meenutab, et siseaudiitori aastaaruanne ja deklaratsioon ning peasekretäri ja peadirektorite tegevusaruanded moodustavad olulise osa kontrollikoja ja parlamendi eelarve täitmise eest vastutava asutuse poolt läbiviidavast hindamisest;

32. täheldab, et sisekontrolli mõiste viitab edaspidi kontrolli põhieesmärkide mõistlikule tagamisele. Nendeks eesmärkideks on:

- seaduste, määruste ja otsuste järgimine;

- tehingute kokkuhoid, efektiivsus ja tõhusus;

- ohtude identifitseerimine ja maandamine;

- pettuste ja vigade vältimine ja avastamine;

- kvaliteetsed raamatupidamisandmed ja vastavad alusandmed;

33. leiab, et administratsioon peaks prioriteediks seadma siseaudiitori 2003. aasta sisekontrolli raamistiku läbivaatuse tulemusel koostatud soovituste rakendamise järgmistes valdkondades:

- vajadus tagada kohustusi võtvate ja eelkontrolli teostavate töötajate piisav arv ja kvalifikatsioon;

- erilist rõhku tuleks panna finantsjuhtimise ja kontrolli alal tegutsevate töötajate koolitusnõuetele igas talituses;

- tegevuste ja riskijuhtimise programmid;

- järelevalve ja aruandluse vahendid;

- üks keskne partner, kelle poole eelarvevahendeid käsutavad osakonnad saaksid vajadusel pöörduda taotlustega nõuannete ja arvamuste saamiseks, eriti hankeküsimustes; - sisekontrolli- ja juhtimismenetluse dokumenteerimine kõikides osakondades ja nende dokumentide edastamine töötajatele;

- meetmed hangete ja toetuste kohta kehtivate reeglite järgimiseks;

- käitumisreeglid väliskonsultantide palkamiseks ja lepinguliste ülesannete määratluse parandamine;

- tuleks koostada delikaatsete ametikohtade loetelu (nt tarnijatele lähedased ametnikud) koos täpsete juhistega selliste ametikohtade määratlemiseks ja identifitseerimiseks;

- parlamendi talitused peaksid tsentraalselt koostama tarnijatega sõlmitavad mudellepingud, mis sisaldavad kaitset parlamendi juriidilisele ja finantspositsioonile, ja neid regulaarselt ajakohastama;

Juhtimine ja seda reguleeriv raamistik

34. kinnitab oma 8. aprilli 2003. aasta[14] ja 21. aprilli 2004. aasta resolutsioonides väljendatud vaadet, et “eelarve täitmise kinnitamise kord peaks sisaldama mitte ainult parlamendi peasekretäri ja administratsiooni juhtimistegevusi, vaid ka selle juhtorgani (s.t presidendi, juhatuse ja presidentide konverentsi) poolt langetatud otsuseid";

35. pöördub parlamendi juhatuse ja kompetentse komisjoni poole, et need vastaksid parlamendi 21. aprilli 2004. aasta resolutsiooni lõigetes 16 ja 17 sõnastatud palvele nende ettepanekute esitamise kohta, mille põhjal määratleda parlamendi juhtorganite liikmete volituste kasutamist ja oluliste finantstagajärgedega otsuste langetamist puudutava poliitilise vastutuse täpne praktiline tähendus;

36. meenutab oma 21. aprilli 2004. aasta resolutsiooni lõikeid 11–17 parlamendi juhtorganite vastutuse kohta; tõstab esile lisaks ka seda, et see on uute kodukorra artiklite ajal esimene eelarve täitmise kinnitamise aruanne, mis tuleb suunata pigem parlamendi poliitilisele, mitte aga administratiivsele organile; otsustab tulevikus parandada eelarvekontrollikomisjoni ja juhatuse ning kvestorite vahelist kommunikatsiooni ja dialoogi;

37. tõstab esile, et parlamendi finantsjuhtimise kontrollimisel rakendatakse aina enam organeid, menetlusi ja mehhanisme ning selleks läheb vaja parlamendi eelarve täitmise kinnitamise aruannet, administratsiooni aruandeid selle vastuseks, iga-aastast eelarvemenetlust ja sektori aruandeid siseaudiitorilt, audiitorkogult, kontrollikojalt ja finantsrikkumiste uurimise toimkonnalt, aruandeid Euroopa Pettustevastaselt Ametilt (OLAF) ning peadirektorite tegevusaruandeid, mille puhul tekib kõikidega kattumiste ja korduste oht;

38. kahtleb, kas selline range kontroll ja kontrollimehhanismi keerukus on proportsionaalne, kui võtta arvesse kontrollikoja järeldust[15], et seoses administratiivkuludega on üldine risk madal;

39. usub, et sisekontrollimenetlused tuleks koondada ja korrastada; palub peasekretäril esitada aruanne erinevate kontrolliküsimuste sünteesivõimaluste kohta, et oleks võimalik teha selgeid järeldusi;

40. kutsub peasekretäri üles tagama, et rakendatakse terviklikku lähenemisviisi seoses riskijuhtimise ja riskianalüüsiga, ning tagama nõnda usaldusväärse finantsjuhtimise ja tõhusa haldamise;

Fraktsioonid (raamatupidamisarvestuse ja menetluste ülevaade – eelarverida 3701)

41. meenutab, et eelarverea 3701 kohta kehtivate reeglite[16] lõikes 2.7.3 nõutakse, et juhatus ja eelarvekontrollikomisjon peavad tegelema fraktsioonide auditeeritud raamatupidamise aastaaruannetega vastavalt kodukorra artiklites neile antud volitustele;

42. kordab, et fraktsioonid vastutavad parlamendi eelarvest neile eraldatud kvoodi juhtimise ja kasutamise eest iseseisvalt ning et institutsiooni sisekontrollitalituse töövaldkond ei laiene tingimustele, mille alusel kasutatakse assigneeringuid eelarverida 3701 eirates (umbes 3% parlamendi kogueelarvest);

43. märgib, et parlamendil oli raskusi finantsmääruse mõnede sätete rakendamisel oma olemuselt administratiivse eelarve suhtes ning need raskused kajastuvad ka fraktsioonide tasemel; tõdeb, et sellele vaatamata on püütud 3701 puudutavad reeglid viia finantsmäärusega võimalikult hästi kooskõlla;

44. märgib, et fraktsioonid ja administratsioon on loonud töögrupi, mille eesmärk on uurida fraktsioonide eelarveid finantsmääruse ja rakenduseeskirjade sätetele vastavuse osas; julgustab neid seda vajadusel tavalise kontaktfoorumina kasutama, kus on võimalik finants- ja raamatupidamisreformidega sammu pidada;

45. tervitab fraktsioonide otsust avaldada oma sisemised finantseeskirjad parlamendi veebilehel ning nõuab tungivalt selle otsuse kiiret rakendamist; palub juhatusel leida sobiv lahendus, mis võimaldaks fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete aastaaruandeid ja aruandlust läbipaistval viisil kontrollida ning mis oleks suures osas võrreldav fraktsioonide poolt kohaldatava menetlusega;

46. märgib, et eelarvereale 3701 kantud assigneeringud jaotusid 2003. aastal vastavalt juhatuse 10. veebruari 2003. aasta otsusele järgmiselt:

Vabad assigneeringud kokku			€ 37.948.000
Mitteühinenud liikmed			€ 1.224.035
Fraktsioonidele mõeldud summa			€ 36.723.965

Fraktsioon	Liikmete arv	Eraldised kokku 01/01/2003		2002. aastast üle kantud	Kulutused 2003. aastal	Kasutusmäär (protsentides)	Kantud üle 2004. aastasse
PPE	232	13.966.693		4.775.841	16.245.714	116,32	2.726.654
PSE	175	10.666.548		4.573.736	12.540.087	117,56	3.154.599
ELDR	54	3.348.157		1.079.435	3.354.625	100,19	1.088.560
Verts/ALE	45	2.881.352		952.607	2.945.673	102,23	980.067
GUE/NGL	50	3.234.999		1.081.653	3.583.515	110,77	1.093.911
UEN	22	1.443.719		383.067	1.459.137	101,07	369.109
EDD	17	1.182.497		465.517	1.225.090	103,60	533.015

KOKKU	595	36.723.965		13.311.856	41.353.841	112,61	9.945.915

47. nimetab peasekretäri ettepanekut[17] koostada fraktsioonide välisaudiitorite töölevõtukäskkirja standard ja lisada fraktsioonide aruannetele nende juhatajate kirja kohta lisateavet, mis oleks standardse iga-aastase tegevusaruande kujul ja kajastaks fraktsioonide eelarve täitmist eelarveaasta jooksul; kutsub juhatust üles arvestama neid soovitusi järgmisel eelarverea 3701 reeglite revideerimisel;

Parlamendiliikmete hüvitised

48. meenutab, et alates Euroopa Parlamendi liikmete ühisstatuudi vastuvõtmisest saavad kõik liikmed:

- põhipalka, mida maksab nende riigi parlament või valitsus, mis on sama suur kui riikliku parlamendi liikmetel ja millelt arvestatakse makse riiklikel alustel;

- hüvitised, mida maksab Euroopa Parlament kvestorite ja juhatuse eeskirjade alusel, et katta parlamentaarse töö kulud;

49. juhib tähelepanu sellele, et pärast laienemist on erinevused palkades suurenenud ning on vaja leida lahendus, mis võimaldaks Euroopa Parlamendi liikmete võrdset kohtlemist ja austaks samas ka riiklikke õigusakte;

50. toetab sellega seoses Euroopa Liidu praeguse eesistuja tehtud algatust, mille eesmärk on jõuda kokkuleppele parlamendiliikmete põhimääruse suhtes, mis näeb ette Euroopa Parlamendi liikmete ühtse tasustamise;

51. võtab teadmiseks parlamendi juhatuse kavatsuse võtta ühendust Euroopa Nõukoguga, et kokku leppida ühise parlamendiliikmete statuudi osas; palub kõikidel osapooltel see küsimus lahendada nii pea kui võimalik, et lõpetada selgusetus ja spekulatsioonid parlamendiliikmete tasude ümber;

52. kahetseb, et pärast viimast eelarve täitmise kinnitamise aruannet parlamendiliikmete hüvitiste süsteemi revideerimise ja reformimise kohta on edasiliikumine olnud minimaalne; meenutab juhatuse 28. mai 2003. aasta otsust, mis puudutab küsimust vaid osaliselt, kuid on seotud parlamendiliikmete ühisstatuudi vastuvõtmisega; usub, et isegi ilma ühisstatuudita peaks olema võimalik välja töötada selge, läbipaistev ja õiglane süsteem;

53. on arvamusel, et parlamendiliikmed, kes maksavad administratsioonile vabatahtlikult tagasi toetused või osa neist, mis vastab ülejäägile võrreldes tegelike kuludega, või kes soovivad ainult tegelike kulude, näiteks reisikulude väljamaksmist, peaksid seda tegema parlamendiliikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirjas selgelt kindlaks määratud sätete alusel;

Üldkulude hüvitis

54. arvab, et üldkulude hüvitise kohta peab parlamendiliige aru andma, kas iga-aastase raamatupidaja aruande või põhikulude arvete esitamisega, k.a aruanne, mis näitab, kuidas maksti hüvitist pensioniskeemi tehtavate parlamendiliikmete sissemaksete mahaarvamise eest, juhul kui neid kantakse automaatselt üle sellest toetusest;

55. palub kvestoritel hüvitiste tasumise eeskirja üle vaadata, et teha kindlaks kas on vaja teha muudatusi uute infotehnoloogia võimaluste maksimaalseks kasutamiseks;

Sekretariaaditoetus

56. märgib, et 13. detsembril 2004. aastal võttis juhatus vastu sekretariaaditoetuse kohta kehtivate eeskirjade[18] parandused, mille eesmärgiks oli muuhulgas parandada eeskirjade vastavust finantsmääruse nõuetele;

57. juhib tähelepanu sellele, et finantsmääruse artiklis 79 ning rakenduseeskirjade¹ artiklites 98 ja 104 kulude tõendamise kohta nõutakse, et eelarvevahendite käsutaja kontrolliks kreeditori nõudeõigust tõendavate dokumentide alusel; tuletab administratsioonile meelde vajadust nõuda kindlalt arvete või honoraride aruannete esitamist tingimusena maksete sooritamiseks teenuste lepingute raames (parlamendiliikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja artikli 14 lõige 6);

58. kutsub juhatust üles pakkuma välja korraldusi, võttes arvesse parlamendi töörühma töö tulemusi, mis muudavad sekretariaaditoetuse kasutamise parlamendiliikmete poolt läbipaistvamaks; rõhutab siiski, et seejuures tuleb arvestada lepingulise vabaduse põhialuseid;

59. avaldab kahetsust, et juhatuse 13. detsembri 2004. aasta otsus muudab Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja (nagu sätestatud juhatuse 9. veebruari 2004. aasta otsusega) artikli 14 lõike 5 ja lõike 7 punkti d sisu nii, et sätted, mis puudutavad assistentide ja teenuste lepingute alusel töötavate isikute lepingujärgseid ja sotsiaalkindlustusalaseid kohustusi, on endiselt ebaselged; kutsub juhatust üles 13. detsembril 2004 vastu võetud teksti läbi vaatama;

Reisihüvitis

60. meenutab, et 28. mail 2003. aastal võttis juhatus vastu liikmetele hüvitiste maksmise uute eeskirjade kava, milles sätestatakse, et hüvitatakse vaid tegelikud reisikulud, kuid selle jõustumine sõltub liikmete statuudi kehtestamisest;

61. tuletab meelde, et teatud marsruutidel on konkureerivate lennuettevõtjate puudumise tõttu tegelikud kulud administratsiooni sätestatud ülemmäärast mõnikord suuremad, ja nõuab kindlalt, et antud tingimustel tuleb hüvitada tegelikud kulud;

Vabatahtlik pensioniskeem

62. märgib[19], et viimase 31. detsembril 2003. aastal läbi viidud aktuaarse hindamise kohaselt olid fondi tulevased kohustused sel kuupäeval hetkevaradest 41 795 982 eurot suuremad ja aktuaarse rahastamise tase 2003. aasta lõpus oli 76,4%;

63. meenutab kontrollikoja arvamust[20], et skeemis peaksid olema kehtestatud selged eeskirjad, millega määratletakse Euroopa Parlamendi ja skeemiga ühinenud parlamendiliikmete vastutus ja kohustused, kui aktuaarse hindamise käigus peaks tulevikus selguma puudujääk; usub, et on vaja selgelt määratleda parlamendi vastutus pensionifondiga seotud tulevaste rahaliste kohustuste osas; usub ka, et parlamendiliikmete sissemaksed fondi tuleks arvata maha isiklikest allikatest, mitte parlamentaarsete hüvitiste süsteemist;

64. võtab teadmiseks administratsiooni vastuse[21], et juhatusele esitatakse ettepanekud eesmärgiga määrata kindlaks parlamendi ja Luksemburgi seaduste alusel tegutseva ja valitud täitevkomitee poolt juhitava mittetulundusühingu vastavad volitused ja kohustused;

65. märgib samuti ära, et 2005. aasta alguses tehtava aktuaarse hindamise tulemusel saab teada fondi vajaliku rahastamise määra; on siiski arvamusel, et kohe pärast parlamendiliikmete põhimääruse heakskiitmist tuleks luua uus ja eraldi pensionivahend, mille puhul on kõik parlamendiliikmed võrdsed, ja et sellest kuupäevast alates peaksid lõppema kõik parlamendi eelarvest tehtavad sissemaksed vabatahtlikku pensionifondi;

66. tunneb muret kontrollikoja arvamuse[22] pärast, milles öeldakse, et kui kehtiv skeem peaks jääma, siis tuleb selleks luua kiiresti piisav juriidiline alus (mis ei oleks vaid juhatuse otsus) ja parlamendi rahaline panus vabatahtlikku pensioniskeemi peaks põhinema teisesel õigusaktil, mis on vastu võetud kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 190 lõikega 5;

Hanked

67. meenutab, et finantsmäärus ja selle rakenduseeskirjad, mis jõustusid 1. jaanuaril 2003, muutsid hankelepingute planeerimis-, avaldamis- ja sõlmimismenetlusi, saates samas laiali ka hangete ja lepingute sõlmimise nõustamise komisjoni (CCAM), millega tuli konsulteerida enne 50 000 eurot ületavate lepingute sõlmimist;

68. märgib, et CCAMi asemel võivad eelarvevahendite käsutajad küsida nõu talitustevaheliselt hankegrupilt (GIMP); märgib samuti, et CCAMi iga-aastase aruande asemel koostas peasekretär vastuseks eelnevatele eelarve täitmise kinnitamise resolutsioonidele eelarvevahendite käsutajate poolt esitatud andmete alusel aruande, milles on 2003. aastal sõlmitud lepingute kohta järgnev teave:

Lepingu tüüp	Arv	Protsent	Summa eurodes	Protsent

Teenused	118	53%	304.647.212	65%
Asjad	57	25%	11.810.813	2%
Ehitustööd	41	18%	21.502.447	5%
Ehitised	8	4%	131.531.314	28%
Kokku	224	100%	469.491.786	100%

Menetluse tüüp	Arv	Protsent	Summa eurodes	Protsent	Keskmine summa

Avatud	70	32%	312.467.812	92%	4.463.826
Piiratud	78	36%	5.856.513	2%	75.084
Läbirääkimistega	68	32%	19.636.147	6%	288.767
Kokku	216	100%	337.960.472	100%	1.564.632

69. tervitab fakti, et oluline osa 2003. aastal sõlmitud lepingutest sõlmiti avatud pakkumise teel;

70. märgib, et siseaudiitor auditeerib kogu institutsiooni hõlmavat hankemenetlust ja auditi kohta koostatud aruanne peaks avaldatama 2005. aasta esimesel poolel; palub peasekretäril pärast sisemist konsulteerimist kohaselt edastada aruande sisu eelarvekontrollikomisjonile;

71. julgustab administratsiooni püüdlusi luua vastavalt finantsregulatsiooni artiklile 95 lepingute andmebaas, mis peaks peasekretäri aruannete[23] alusel hakkama tööle 2005. aasta lõpus;

72. märgib rahuloluga, et üle 50 000-euroste lepingute arv ja maht langes 2003. aastal võrreldes 2002. aastaga tunduvalt;

73. märgib ära administratsioonile muret tekitavad küsimused järgmistes valdkondades:

- võistupakkumise (madala maksumusega lepingud) piiriks olev 1050 eurot, mis koormab liialt haldamist;

- elektrooniliste hangete (elektroonilisi pakkumiskutseid puudutava teabevahetuse) turvalisus, konfidentsiaalsus ja elektrooniliste andmete puutumatus direktiivis 2004/18/EÜ sätestatud tähtajaks;

74. eeldab, et parlamendi pädevad komisjonid arvestavad vajadusel nende küsimustega, kui esitavad muudatusettepanekuid eelolevatel finantsmääruse, selle täitmiseeskirjade ja parlamendi eelarve rakenduseeskirjade redigeerimistel;

Ehitised

75. märgib, et kaua kestnud vaidlus parlamendi ja Prantsusmaa ametiasutuste vahel Strasbourg'i LOW-hoone lõpliku ostuhinna üle lahenes 2003. aasta lõpus ja ost viidi lõpule 2004. aastal;

76. osutab sellele, et suur enamik parlamendi tegevusest toimub juba praegu Brüsselis, kus asuvad teised peamised ELi institutsioonid, ja et kõige loogilisem üheainsa asukoha valik oleks seetõttu Brüssel;

77. arvab, et Euroopa Liidu demokraatliku esindusena on tal õigus ja kohustus otsustada kõige tasuvama ja tõhusama tööviisi, k.a oma asukoha üle;

Parlamendiliikmete kassaga seotud küsimus

78. märgib[24], et personalieeskirjade artiklis 22 sätestatud menetlus algatati eesmärgiga määrata kindlaks vastutus seoses 4 136 125 Belgia frangi suuruse erinevusega sularaha ja eelarvereal 1982 olevate vastavate raamatupidamisandmete vahel; märgib, et distsiplinaarnõukogu kogunes esimest korda 17. märtsil 2003. aastal ja on tänaseks oma töö lõpetanud, ning käsib peasekretäril pädevale komisjonile kõikide edasiste arengute kohta teada anda;

Keskkond

79. väljendab[25] rahulolu selle üle, et juhatusele on peatselt kavas esitada parlamendisisese keskkonnapoliitika ulatuslik arvustus, mille on koostanud keskkonnakorraldusele spetsialiseerunud konsultantorgan ja mille eesmärk on sisse seada institutsioonisisene keskkonnakorralduse süsteem; käsib parlamendi peasekretäril pärast konsultantorgani aruande arutelu juhatuses avaldada see parlamendi veeblehel;

80. märgib, et paljud ametlikud dokumendid jagatakse parlamendiliikmetele ikkagi arvukate paberkoopiatena, hoolimata nende kättesaadavusest on-line; kutsub kvestorite kogu üles leidma ökoloogilist tasakaalu seoses dokumentide paberkandjal pakkumisega;

81. nõuab elektrielektroonilise allkirja süsteemi kasutuselevõtmist, mille puhul saab parlamendiliikme allkirja kasutada sellistel dokumentidel nagu muudatusettepanekud ja parlamendi küsimused, ilma et oleks vaja dokumente paberil edastada;

82. meenutab, et Euroopa ombudsman leidis 23. jaanuaril 2004. aastal kaebuse nr 260/2003 kohta tehtud otsuses, et Euroopa Parlament ei olnud suutnud kehtestada piisavaid meetmeid suitsetamist reguleerivate sise-eeskirjade järgimiseks;

83. märgib, et kuigi juhatus võttis 13. juulil 2004. aastal vastu suitsetamist reguleerivate eeskirjade muudatused, ei ole neid täielikult rakendatud ega jõustatud ja on oht, et Euroopa ombudsman teeb selle kohta taas märkuse; palub juhatusel võtta kiiresti meetmed, et vähendada nende ruumides levivat suitsu ja kaitsta kõikide juhatuse hooneid kasutavate inimeste tervist;

84. rõhutab, et iga tööandja õiguslik kohus on võimaldada töötajatel töötada turvalises ja tervislikus töökeskkonnas; märgib, et büroodes suitsetamist lubava erandi tõttu juhatuse eeskirjas^[26]2 valitseb büroohoonetes ja nende koridorides seal leiduva tubakasuitsu tõttu vastuvõetamatu sisereostuse tase, millega kaasneb terviserisk nende hoonete asukatele; märgib, et institutsiooni kolmes töökohas asuvate hoonete kohta kehtivad riiklikud tervishoiu- ja turvasätted; nõuab tungivalt, et kvestorite kogu määraks selgelt määratletud ja hästi ventileeritava suitsetamisala, et piirata mittesuitsetajate häirimist;

85. käsib parlamendi peasekretäril korraldada kõigil kolmel aadressil töötavate inimeste seas arvamusuuring, et teha kindlaks, kas suurem osa parlamendi töötajatest on nõus kehtestama parlamenditöötajate kontorite hoonetes üldise suitsetamiskeelu enne 2007. aastaks kehtestatud tähtaega;

86. võtab teadmiseks peasekretäri poolt edastatud teabe[27] parlamendi kodadesse ja komisjonide nõupidamistubadesse traadita võrgu loomise võimaluste kohta; märgib ära peasekretäri teatises sisaldunud hoiatuse võimaliku ohu kohta tervisele, kui traadita andmeside tulemusel tekkiv elektromagnetiline kiirgus ületab lubatud piirid; palub 2005. aasta 1. juuliks lisaaruannet traadita tehnoloogia mõju kohta tervisele;

87. tervitab teavet, et alates aprillist ja maist 2005 on kõikides parlamendiliikmete büroodes võimalik täiendav Interneti-ühendus, mis parandaks oluliselt olukorda seoses juurdepääsuprobleemidega Mac-arvutite kaudu; rõhutab siiski, et tuleks teha enam, et võimaldada teiste tuntud süsteemide kasutajatel logida sisse parlamendi sisevõrku;

88. nõuab Euroopa Parlamendi arvutisüsteemide, võrkude, ühenduste, riist- ja tarkvara regulaarselt põhjalikku turvaanalüüsi, et tagada parlamendi "e-keskkonna" turvalisus.

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Liidu 2003. eelarveaasta üldeelarve aruande täitmise kinnitamine – I eelarveosa - Euroopa Parlament
Viited	C6-0015/2004 - 2004/2041(DEC)
Õiguslik alus	art 275 (EÜ), art 179 a (Euratom)
Menetlusalus	art 71 ja art 74 lg 3 ja lisa V
Lõplike iga-aastaste raamatupidamisaruannete edastamise kuupäev	III köide - dokumendi kuupäev 1.6.2004
Kontrollikoja aastaaruande edastamise kuupäev	ELT C 293 30.11.2004
Vastutav komisjon konsulteerimise kuupäev	CONT 26.1.2005
Nõuandvad komisjonid konsulteerimise kuupäev	kõik 26.1.2005
Nõuandvad komisjonid konsulteerimise kuupäev	Ona Juknevičienė 22.9.2004
Aseraportöör	Michiel van Hulten
Arutamine komisjonis	2.2.2005
Vastuvõtmise kuupäev	16.3.2005
Lõpphääletuse tulemused	poolt: vastu: erapooletuid:	25 5 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Inés Ayala Sender, Herbert Bösch, Paul van Buitenen, Simon Busuttil, Paulo Casaca, Lorenzo Cesa, Petr Duchoň, James Elles, Szabolcs Fazakas, Markus Ferber, Ingeborg Gräßle, Umberto Guidoni, Dan Jørgensen, Ona Juknevičienė, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Nils Lundgren, Hans-Peter Martin, Edith Mastenbroek, Véronique Mathieu, Jan Mulder, Borut Pahor, István Pálfi, Bart Staes, Margarita Starkevičiūtė, Alexander Stubb, Terence Wynn
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Daniel Caspary, Chris Davies, Salvador Garriga Polledo, Albert Jan Maat, Ralf Walter
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 178 lg 2)	Marta Vincenzi
Esitamise kuupäev – A6	21.3.2005		A6-0063/2005

[1] ELT L 54, 28.2.2003.
[2] ELT C 293, 30.11.2004, lk 1.
[3] ELT C 294, 30.11.2004, lk 99.
[4] EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
[5] EÜT L 356, 31.12.1977.
[6] ELT L 330, 4.11.2004, lk 160.
[7] Vana finantsmäärus (EÜT L 356, 31.12.1977).
[8] Uus finantsmäärus, 25.6.2002 (EÜT L 248, 16.9.2002).
[9] Uus finantsmäärus, 25.6.2002 (EÜT L 248, 16.9.2002).
[10] Peasekretäri vastus 21. aprilli 2004. aasta resolutsiooni lõike 9 kohta.
[11] Lõiked 9.7; 9.8, Euroopa Kontrollikoja 2003. aasta aastaaruanne.
[12] Vastus lõikele 9.9, Euroopa Kontrollikoja 2003. aasta aastaaruanne.
[13] Lõige 9.8, Euroopa Kontrollikoja 2003. aasta aastaaruanne.
[14] ELT L 148, 16.6.2003, lk 62.
[15] Lõige 9.6, Euroopa Kontrollikoja 2003. aasta aastaaruanne.
[16] Juhatuse 13. juuli 2004. aasta otsus.
[17] Peasekretäri vastus 21. aprilli 2004. aasta resolutsiooni lõikele 42
[18] Parlamendiliikmete kulude ja hüvitiste eeskirjade artiklid 14 ja 16 (PE 113.116).
[19] Allikas: MTÜ Pensionifond – 2003. aasta aastaaruanne ja raamatupidamisandmed.
[20] Euroopa Kontrollikoja 2002. aasta aastaaruande lõige 9.20 ja arvamuse nr 5/99 lõige 22.
[21] Euroopa Kontrollikoja 2003. aasta aastaaruande tabel 9.3.
[22] Euroopa Kontrollikoja 2002. aasta aastaaruanne, lõiked 9.17 ja 9.18.
[23] Peasekretäri aruanne 2003. aastal sõlmitud lepingute kohta.
[24] Allikas: küsimus 40; küsimustik PE 338.137.
[25] Peasekretäri vastus 21. aprilli 2004. aasta resolutsiooni lõike 69 kohta.
[26] ² Juhatuse 13. juuli 2004. aasta otsus.
[27] Allikas: 21. augusti 2003. aasta kiri vastuseks 14. mai 2003. aasta parlamendi eelarve resolutsiooni lõikele 22.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika