Menetlus : 2004/2148(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0129/2005

Esitatud tekstid :

A6-0129/2005

Arutelud :

PV 07/06/2005 - 17

Hääletused :

PV 09/06/2005 - 9.8

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2005)0236

RAPORT     
PDF 159kWORD 72k
29.4.2005
PE 353.303v02-00 A6-0129/2005

Patsientide liikumine ja tervishoiualased arengud Euroopa Liidus

2004/2148(INI))

Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon

Raportöör: John Bowis

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 EXPLANATORY STATEMENT
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

patsientide liikumise ja Euroopa Liidus toimuvate tervishoiualaste arengute kohta (2004/2148(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist – “Patsientide liikumine ja Euroopa Liidus toimuvate tervishoiualaste arengute kõrgetasemelise teabevahetuskampaania tulemused” (KOM(2004)0301);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 152 ja artikleid 5, 18, 43 ja 47;

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele sotsiaalse kaitse moderniseerimise kohta kõrgetasemelise, ligipääsetava ja säästva tervishoiu ja hoolduse arendamiseks: toetus “avatud koordineerimismeetodil” põhinevatele riiklikele strateegiatele (KOM(2004)0304);

–   võttes arvesse direktiivi 95/46/EÜ(1) üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta;

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele teemal “e-tervishoid – Euroopa kodanike tervishoiu parandamine: Euroopa e-tervishoiu piirkonna tegevuskava” (KOM(2004)0356);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele e-Euroopa 2002: kvaliteedikriteeriumid tervishoiualastele veebilehtede (KOM(2002)0667) kohta;

–   võttes arvesse Euroopa Ühenduste Kohtu otsuseid kohtuasjades Decker (C-120/95, 28. aprill 1998), Kohll (C-158/96, 28. aprill 1998), Geraets-Smits & Peerbooms (C-157/99, 12. juuli 2001), IKA (C-326/00, 25. veebruar 2003) ja Müller-Fauré & van Riet (C-385/99, 13. mai 2003);

     võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv erialasele kvalifikatsiooni tunnustamise kohta (KOM(2002)0119-COD 2002/0061);

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv siseturu teenuste kohta (KOM(2004)0002-COD 2004/0001);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi otsuseid tervishoiu ja vanurite hooldamise(2) tuleviku, samuti tervishoiu ja vanurite hooldamise(3) kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45,

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit (A6‑0129/2005),

A. arvestades, et ELi tervishoidu mõjutavad arengud meditsiinis, tehnoloogias, e-tervises, patsientide teadlikkuses ja seadustes;

B.  arvestades, et Euroopa tervisekaart asendab vormi E111 erakorralise tervishoiuteenuse saamiseks ajutiselt teises liikmesriigis viibimise ajal, ning arvestades tekkinud vajadust asendada või olulisel määral muuta bürokraatlikku ja piiravat vormi E112 teise liikmesriiki planeeritud ravile suundumise kohta;

C  arvestades, et ennetus on laiaulatusliku tervishoiupoliitika võtmeküsimus ning et süstemaatilised ennetavad abinõud suurendavad keskmist eluiga, vähendavad sotsiaalsete gruppide vahelisi erinevusi ootejärjekordade pikkuse osas tervishoiusüsteemis ning lõpetavad krooniliste haiguste leviku, vähendades sellega ravikulusid;

D. arvestades, et Euroopa tervishoiupoliitika lähtub Euroopa Kohtu üksikutest otsustest patsientide liikumise kohta ja et laienemisprotsessi tulemusena tuleb Euroopa Kohtul lahendada veelgi keerulisemaid kohtuasju, ning arvestades, et nii patsientide kui valitsuste huvides on jõuda üksmeelele poliitika ja menetluste põhijoonte viivitamatu väljakujundamise osas;

E.  arvestades, et tervishoiuteenuste korraldamine, rahastamine ja pakkumine on eelkoige liikmesriikide pädevuses, samas kui rahvatervise, (kustutatud) terviseedendamise, uuringute ja varajase avastamise valdkonnad ning roll piiriüleses liikuvuses on Euroopa Liidu pädevuses;

F.  arvestades, et patsiendid, tervishoiutöötajad ja tervishoiu eelarve eest vastutavad isikud ning ravikindlustuse pakkujad vajavad suuremat selgust, et mõista piiriülest ja riikidevahelist tervishoiusüsteemi ja selles osaleda;

G. arvestades, et järjekindla, turvalise ja ligipääsetava ELi patsientide liikumise raamistiku koostamisel on mitmeid logistilisi, administratiivseid, kultuurilisi ja kliinilisi probleeme;

H. arvestades, et liidu tervishoiusüsteemid tuginevad solidaarsuse, õigluse ja üldisuse põhimõtetele, et tagada kõigile isikutele haiguse korral piisav ja kvaliteetne hooldus, sõltumata nende sissetulekust, varanduslikust seisust või vanusest;

I.   arvestades, et patsientide liikumine on keeruline küsimus erinevuste tõttu riiklikes tervishoiusüsteemides ja kultuurides; arvestades samas, et see ei tohi takistada jõupingutusi kasutajate ees olevate koordineerimise ja tõhususe probleemide lahendamisel ja teenuste täiustamisel,

1.  tervitab komisjoni teatist patsientide liikumise kohta ja selles toodud ideid koostöö kujundamiseks tervishoiu vallas;

2.  rõhutab, pidades nõuetekohaselt silmas üldise ja piiramatu juurdepääsuga riikliku tervishoiuteenuse säilitamise ja tagamise prioriteetsust, Euroopa Liidu vajadust töötada välja patsientide liikuvust käsitlev ühtne poliitika, lähtudes Euroopa Ühenduste Kohtu otsustest ning patsientide liikumist ja Euroopa Liidus toimuvate tervishoiualaste arengute kõrgetasemelist teabevahetuskampaaniat käsitlevast raportist, ning vajadust jõuda kokkuleppele patsientidele, tervishoiutöötajatele ja rahastavatele asutustele mõeldud juhiste osas; usub, et eluohtlikus seisundis oleval patsiendil on õigus pöörduda õigeaegse ravi saamiseks teise liikmesriiki, kui see ravi ei ole kättesaadav tema enda riigis või mõistliku aja jooksul;

3.  usub, et liikmesriikide edasine koostöö, mida vajadusel koordineerib komisjon, peab keskenduma piiriülese tervishoiu teatud küsimustele. Samal ajal tuleb erilist tähelepanu pöörata regionaalse koostöö aspektidele ning vastavalt tuleb arvesse võtta piirialadel saadud kogemusi. Sel teel on võimalik otsida kindlatele regioonidele mõeldud lahendusi, mis vastaksid inimeste vajadustele. Praktilisi kogemusi võib kasutada parimate tavade mudelite kujul;

4. rõhutab, et tervishoiuteenused on hädasolijatele mõeldud teenused ning neid ei saa seetõttu võrrelda müügiks pakutavate kaupadega; usub, et selleks läheb vaja eraldi ettepanekut komisjonilt ja et seda ei peaks lisama üldisesse teenuste direktiivi; kordab samas, et patsientide liikumisega seoses on jätkuvalt alles vajadus kindla ja ajagraafikuga varustatud tegevuskava järele, mis võtaks arvesse tervishoiuteenuste ja arstiabi kõrgetasemelise töörühma järeldusi;

5.  kahetseb, et komisjoni teatis patsientide liikumise kohta ei sisalda tegevuse ajakava ega võta siduvat kohustust ühtse poliitika kujundamiseks patsientide liikumise küsimuses;

6.  leiab, et avatud koordineerimismeetod on kohaseks raamistikuks patsientide liikumise küsimustega tegelemisel, ilma et samal ajal välistataks riikidevaheline koostöö valdkondades, mille eest vastutavad liikmesriikide tervishoiuteenistused;

7.  usub, et juhistes peaks olema välja toodud võimalused, kuidas ravi saada, teave tervishoiutöötajate ja tervishoiuasutuste kohta, maksmisviisid, reisi- ja keeleabi korraldamine, ravi jätkamise korraldamine, järelmeetmed, paranemise ja taastusravi võimalused enne ja pärast tagasipöördumist, kaebuste esitamise kord ja muud sellega seotud menetlused ning vanurite ja pensionäride erihooldus; osutab, et hoolduse eest maksmise viisid peavad olema ühetaolised ja erapooletud, et vältida ebavõrdsust ning teatud patsientide asetamist ebasoodsamasse olukorda;

8.  peab esmavajalikuks edendada piiriülest koostööd, et tagada tõhusa või kiire ravi saamine, esmajoones hädaolukordade, krooniliste haiguste ning raskete haiguste või allergia korral;

9.  tervitab komisjoni teatist “avatud koordineerimismeetodi” laiendamise kohta tervishoiule ja hooldussüsteemile ning ootab huviga eelseisvat tööd liikmesriikidevahelise kindlate eesmärkidega koostöö kujundamise ning korrapäraste ülevaatamiste vallas;

10. kutsub üles kasutama üldist teaduslikku lähenemist, et struktureerida avatud koordineerimismeetodi protsessi parimal võimalikul viisil. Selleks on vajalik andmete üleeuroopaline ühilduvus ning samuti keskne metatasandi indeks. Tuleb uurida, mis määral on võimalik ära kasutada juba olemasolevaid andmeid;

11. tervitab rahvatervise raamprogrammi käigus valminud DG SANCO 2005. aasta tööplaani, mis sisaldab katse-ettepanekuid piiriülese koostöö tegemiseks tervishoiuteenuste alal, et aidata kaasa koostöö arendamisele ning teha kindlaks sellise koostööga seotud võimalikud eelised ja probleemid;

12. peab vähest edasiminekut patsientide teavitamise alal tõsiseks ohuks ELi tervishoiu arengule ja eriti patsientide liikuvuse saavutamisele; kutsub komisjoni ja nõukogu viivitamatult üles looma raamistikku patsientide igapäevase teavitamise jaoks;

13. kritiseerib tõsiasja, et veel ei ole toimunud seisukohtade koordineerimist patsientide õiguste ja kohustuste osas – nagu soovitatud teabevahetuskampaanias –, ning kutsub nõukogu ja komisjoni üles seda viivitamatult tegema; kutsub liikmesriike üles võtma vastu patsiendiseaduse või patsiendiharta, millega patsientidele antaks muuhulgas järgmised õigused:

–   õigus piisavale ja kvalifitseeritud meditsiinilisele hooldusele kvalifitseeritud tervishoiutöötajatelt,

–   õigus saada arstilt kergesti mõistetavat, asjatundlikku ja piisavat teavet ja nõuandeid,

–   õigus täielikul informeeritusel põhinevale iseotsustamisele,

–   õigus ravi dokumenteerimisele ja selle dokumentatsiooniga tutvumisele,

–   õigus konfidentsiaalsusele ja andmekaitsele,

–   kaebuse esitamise õigus,

–   tagatis, et ühtegi vaatlust ega eksperimenti ei tehta ilma patsiendi eelneva nõusolekuta;

14. usub, et kuigi liikmesriigid suudavad kõige paremini luua riiklikud patsiendi teavitamise juhised vastavalt nende riikide tervishoiusüsteemile, ei tohiks see takistada komisjonil kindlaks määrata patsientide teavitamise ühiseid põhielemente, koostada tervishoiuteenuste juhend, milles määratletakse patsientide õigused ja kohustused, hõlmatavad raviprotseduurid ja kulude hüvitamise küsimused;

15. kutsub komisjoni üles kaaluma, austades samas riiklikke eeskirju, kulude hüvitamise menetluste ühtlustamist vastavalt nõukogu 14. juuni 1971. aasta määrusele (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate ja nende pereliikmete suhtes, samuti vastavalt Euroopa Kohtu otsustele eesmärgiga luua patsientidele hüvitamise küsimuses õiguskindlus;

16. kutsub komisjoni üles koostama 1. jaanuariks 2007 juhiste kogumit põhilistes patsientide liikumisega seotud küsimustes; neid peaksid toetama riiklikud juhised, mille liikmesriigid koostavad 12 kuu jooksul pärast seda;

17. leiab, et patsientide liikumise kontekstis tuleb prioriteediks pidada juhiste vastuvõtmist juurdepääsu kohta ravivõimalustele, mis patsiendi enda liikmesriigis puuduvad, ning raviprotseduuridele, mille järele on tungiv vajadus, kuid mis ei ole patsiendi enda liikmesriigis kohe saadaval;

18. peab esmavajalikuks, et liikmesriigid võtaksid vastu reeglid ravimite väljakirjutamise, retseptiravimite ostu ja patsiendi poolt teises liikmesriigis ravimite eest tasutud summade hüvitamise kohta, eesmärgiga aidata kaasa patsientide liikumise parandamisele liikmesriikide vahel;

19. ergutab komisjoni määrama tähtaegu patsientide olemasolevate piiriüleste liikumiste kohta andmete kogumiseks ja hindamiseks ning kutsub komisjoni üles tegema nende uuringute tulemused esimesel võimalusel teatavaks; tuletab meelde, kui tähtis on piiriüleste lepetega, nagu näiteks Euregio projektiga kaasneva kogemuse hindamine ja jagamine;

20. nõuab komisjonilt raportit terviseturismi olemuse ja leviku kohta ja selle kohta, kuivõrd rahastavad sellist turismiliiki ametiasutuste ja erakindlustusfirmade sektor või on inimesed ise selle eest maksnud;

21. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles koostama 2007. aasta juuniks raporti patsientide liikumise ulatuse kohta ning nende teenuste kohta, mida välispatsientidele ja kohalikele patsientidele on avalikus ja erasektoris osutatud;

22. kutsub liikmesriike üles esitlema aegsasti selge ja läbipaistva raamistiku loomist piiriülese tervishoiuteenuse ostmise jaoks, nagu see on käesoleval aastal välja kuulutatud ühe osana kõrgetasemelise tervishoiu ja meditsiiniteenuste töörühma tööst;

23. toetab tugevasti püüdeid parandada tervishoiu- ja sotsiaalhooldustöötajate liikumist reguleerivat seadusandlust ja sellealaseid teadmisi; tuletab komisjonile meelde, et kutsekvalifikatsiooni vastastikuse tunnustamise direktiivi tuleb lisada patsiendi kõrgetasemelist turvalisust tagavad tõhusad meetmed;

24. tunnustab tööd, mis on tehtud töölt kõrvaldatud või ebakompetentsuse või eeskirjade rikkumise tõttu litsentsist ilma jäänud arstide ning teiste tervishoiu- ja hooldustöötajate ELi registri loomisel; usub, et see register peaks olema patsientidele ja tervishoiuteenuse ostjatele avatud, ning nõuab komisjonilt korrapäraseid arenguaruandeid;

25. rõhutab potentsiaalset ohtu, milleks on “ajude äravool” uutest liikmesriikidest kõrgema sissetulekuga riikidesse, ohustades lõpptulemusena nende tervishoiusüsteemi tõhusust ja taset; ergutab seetõttu korraldama uurimusi patsientide suurema liikumise võimaliku mõju kohta sellisele äravoolule ning uurimusi tervishoiutöötajate nõudluse ja pakkumise kohta tulevikus, lähtudes ELi kõrgharidussüsteemidest;

26. rõhutab, et patsientide vaba liikumine mõjub ergutusvahendina ka riiklikele tervishoiuteenistustele, et need vastaksid kõrgeimatele standarditele ega julgustaks patsiente pöörduma samasuguse ravi saamiseks välisriiki, vaid pakuks ise kvaliteetseid teenuseid;

27. tervitab jõupingutusi kompetentsuskeskuste suunas liikumisel ja potentsiaalset kasu, mida see toob kaasa haruldaste haigust ravis; tunnistab, et haruldase haiguse või seisundi all kannatavad patsiendid võivad sageli vajada suuremat tuge sellisele spetsialiseeritud hooldusele ligipääsemiseks; kutsub üles moodustama Euroopa kompetentsuskeskusi mitte ainult haruldaste haiguste jaoks, vaid nii, et need hõlmaksid kõiki haigusi, mille puhul ressursid ja teadmised on kindlasse kohta koondunud; rõhutab, et lisaks nende haiguste ravimisele peavad Euroopa kompetentsuskeskused mängima ka olulist rolli teiste arvamuste hankimisel ning meditsiinitöötajatele täiendkoolituse pakkumisel;

28. hoiatab, et kompetentsuskeskuste võrgu toetamiseks on vaja rahalisi lisavahendeid;

29. usub, et pädevuste ühine kasutamine, eriti spetsiaalsete hooldusvormide korral, võib oluliselt kaasa aidata tervishoiuteenuste tõhususe suurendamisele;

30. märgib, et Yorki ülikooli uurimuse andmetel nimetas 87% Ühendkuningriigi patsientidest, kes said ravi väljaspool riiki, oma valiku põhjuseks liiga pikka ooteaega Inglismaal; usub vaatamata sellele, et enamik patsiente eelistab praegu ja edaspidi võimalikult kodulähedast ravi;

31. tervitab komisjoni toetust olemasolevat isikuandmete kaitset käsitlevale seadusele; toonitab liikmesriikide vahelise patsientide andmete vahetamise tõhusa ja turvalise meetodi väljatöötamise vajalikkust;

32. tervitab komisjoni teatist “e-tervise tegevuskava” kohta, tunnistades, et info- ja sidetehnoloogia, eriti Internet võivad parandada juurdepääsu tervishoiuteenustele ning nende tõhusust ja kvaliteeti, kuid samas võib “digitaalne lõhe” suurendada ebavõrdsust; rõhutab vajadust seada sisse kvaliteedinõuded tervishoiualastele veebilehtedele; tunnistab kaugmeditsiini ja kaugpsühhiaatria võimalikku olulist rolli patsientide hooldusvõimaluste parandamisel ja patsientide liikumise vajaduse vähendamisel; samuti tuleb arvesse võtta vanurite ja kirjaoskamatute isikute ebavõrdset olukorda;

33. ergutab komisjoni jälgima Euroopa tervisekaardi kasutuselevõttu liikmesriikides, tagamaks, et liikmesriigid jagavad oma kodanikele selget ja mõistetavat teavet kaardi kasutamise kohta;

34. palub komisjonil kaaluda võimalust, kas Euroopa tervisekaart võiks, vastavalt Euroopa Ülemkogu Sevilla istungil heakskiidetud e-Euroopa 2005 tegevuskavale, olla aluseks ühisele patsientide tuvastamissüsteemile ning uute funktsioonide arendamisele, nagu näiteks meditsiinilist hädaolukorda puudutavate andmete säilitamine;

35. kutsub komisjoni üles koostama ettepanekut, et Euroopa tervisekaardile salvestataks asjaomase patsiendi nõusolekul mitte ainult kindlustuse andmed, vaid ka patsiendi kohta käivad meditsiinilised andmed, soodustades seeläbi patsientide liikumist liikmesriikide vahel ning tagades ühtlasi piisava juurdepääsu hooldusele ja ravile, mida nende tervislik seisund nõuab;

36. soovib, et komisjon kaaluks, kuidas Euroopa tervisekaart saaks paremini vastata ühest liikmesriigist pärinevate ja ajutiselt teises liikmesriigis elavate või viibivate pensionäride vajadustele;

37. märgib siiski, et Euroopa tervisekaardi kasutusala laiendamisega peab kaasnema kõrgetasemeline andmekaitse ning kaardile salvestatud teabe ja pädevate ametiasutuste vahelise andmevahetuse korral tuleb arvestada andmekaitset käsitlevaid sätteid;

38. tervitab tervishoiuteenuste ja arstiabi kõrgetasemelise töörühma loomist komisjonis, samuti ametlike tervishoiu töörühmade moodustamist nõukogus; nõuab, et komisjon ja nõukogu hoiaksid parlamenti pidevalt kursis nende töörühmade tegevusega; nõuab lisaks, et kõrgetasemeline töörühm esitaks parlamendile iga kuue kuu järel raporti;

39. usub, et patsiendi turvalisus mängib olulist rolli ELi tõhusa tervishoiupoliitika arendamises; märgib vajadust teha tihedat koostööd Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) patsientide turvalisuse ülemaailmse liiduga (World Alliance for Patient Safety); ergutab igati tervishoiuteenuste ja arstiabi kõrgetasemelist töörühma esitama ettepanekuid ELi patsientide turvalisuse võrgustiku kohta 2005. aasta jooksul nii ruttu kui võimalik;

40. rõhutab, et tervishoiu ja patsiendi turvalisuse teemadega tuleb arvestada teiste valdkondade poliitikate planeerimisel ja elluviimisel; väljendab kahetsust aeg-ajalt kerkivate ebakõlade üle siseturu ja tervishoiu eesmärkide vahel; usub, et kodanike tervis on Euroopa majandusliku suutlikkuse ja konkurentsivõime eeltingimus;

41. rõhutab, et kogu süsteemi keskmeks on patsient, kes on loomulikult huvitatud oma tervisest ning arstiabi kvaliteedist ja kättesaadavusest, kes on arstiabi saaja ning maksab saadava abi eest kas otseselt või tervisekindlustuse või maksude kaudu. Seetõttu on patsientidel täielik õigus saada täielikku teavet oma ravi ja tervisliku seisundi kohta ning neil on täielik õigus osaleda arstiabi tarbimisega seotud otsuste tegemises;

42. usub, et on olemas vajadus ELi patsientidele, tervishoiutöötajatele ja tervishoiupoliitika haldajatele kättesaadava asjakohase teabe võrgustiku järele; tervitab seetõttu ELi tervishoiuportaali loomist komisjoni poolt ning loodab, et portaal on Internetis avatud 2005. aasta lõpuks, nii nagu planeeritud;

43. nõustub, et kodanikele peab pakkuma õiguskindlust ja selget ülevaadet nende õigustest ja kohustustest patsiendina seoses juurdepääsuga tervishoiuteenustele ning teistes liikmesriikides tekkinud kulude hüvitamisega;

44. peab esmavajalikuks patsiendi õiguste harta koostamist, mis muu hulgas peaks käsitlema ka patsiendi liikumisega seotud küsimusi;

45. kutsub komisjoni üles välja töötama juhised, mis määratleksid selgelt selliste mõistete nagu “viivitamatult”, “tavapärane töö”, “võrreldav kulu”, “haiglaravi”, “suuremahuline ambulatoorne arstiabi” ja “väikesemahuline ambulatoorne arstiabi” tähenduse ning tagama liikmesriikide vahel maksimaalse ühetaolisuse “meditsiiniliselt õigustatud tähtaja” loanõuete ja tõlgendamise osas;

46. rõhutab, et piiriülene tervishoid ei tohiks muutuda automaatseks tegevuseks, vaid peab olema kättesaadav ainult vajaduse korral või siis, kui ravi saamine on ajutiselt vastuvõetamatult viibinud; usub, et liikmesriikide vastutuseks peab olema üldise ja piiramatu juurdepääsuga riikliku tervishoiuteenuse olemasolu tagamine, mis muudab patsientide ulatusliku liikumise ebavajalikuks;

47. tunneb muret, et ravitingimused ei diskrimineeriks madala sissetulekuga patsiente, näiteks ei peaks nad ravikulutusi enne hüvitamist täies ulatuses maksma;

48. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)

EÜT L 281, 23.11.95, lk 30.

(2)

ELT C 038 E, 12.2.2004, lk 269–277.

(3)

Vastuvõetud tekstid, P5_TA(2004)0184.


EXPLANATORY STATEMENT

"La science ne connaît pas de frontière parce que la connaissance appartient à l’humanité et que c’est la flamme qui illumine le monde." Louis Pasteur 1876

("Science recognises no borders, because knowledge belongs to humanity,

and is the torch which illuminates the world.")

The new rights for patients conferred by the European Court of Justice in its sequence of judgements are potentially good news for patients but a substantial headache for health service budget holders and insurers. So far the pace has been set by the courts and patient pressure. If we are happy to leave it to the courts to decide policy and spending priorities, the European Union need do nothing, except to prepare to pay heavy and unpredictable bills, whenever patient probing and legal opinions are delivered.

That is no way to run a Country, much less the venture that is New Europe. Our electors like the idea of patient mobility as an option; but they want and expect it to be properly managed and they want and expect to be offered sound guidance on policy and procedures. Some Member States may prefer to think that, if they delay long enough, the issue will go away and that healthcare delivery is the exclusive preserve of Member States under the Treaties. Yet it is exactly those Treaties that have provided the ECJ with its judgements and have set in motion a process which has the potential to empower patients and enhance the health of Europe’s citizens.

The answer to Member States that prefer that their citizens should use their national health and care services is to ensure that these services match the best that is available within the Union. Most patients and their families would certainly prefer to use local services; but, if the quality is poor or the delays are unacceptable, some at least will be prepared to travel, knowing that the bill will be paid by their home country.

Following the ECJ judgements there has been an urgent need to agree the procedures for patients, their doctors, advocacy and support groups and health services and insurers. That led to the setting up of the High Level Reflection Group. The subsequent Communication is welcome and of high quality in confirming the constitutional setting and reality of patient mobility rights and setting out the issues and procedures that need to be agreed. It is not absolutely clear however that it recognises the need to take these forward with a sense of urgency, if the matters are not to go back to the courts. It is also not clear why other parts of the Commission have been allowed to tinker with health services in the draft General Services Directive. It would be better from patients’, professionals’ and policymakers’ points of view to deal separately and comprehensively with the issues of patient and professional mobility.

To come down to basics: if I am waiting for treatment of a painful, uncomfortable or life-threatening disease or disorder, I want to know my options. Where could I go; how can I be sure of the professional competence and standards of care and treatment; how do I or my family or specialist doctor know where there is capacity in hospital or clinic and in professional diaries; what forms do I need to complete and under what circumstances will my application be agreed; what does “undue delay” mean in relation to my personal condition; what financial cover is provided for the operation, for other medical and care costs, for travel and convalescence, and for family accompanying or visiting; if the cost is too high, can I top up above the set limit and who is to set such limits; are there complications if I travel from a Euro to a non-Euro zone or vice versa; what if something goes wrong or I have a complaint – what complaints systems will there be and will there be a cross-Europe register of professionals guilty of malpractice. These are but some of the individual’s questions.

Those of budget holders will start from the question of how I am to be reimbursed for unplanned expenditure resulting from this new patients’ freedom and they and governments will want to know how they are to set local or national priorities for treatment, if these are to be unpredictably affected by impatient patients. The truth is that we are very unlikely to see more than a trickle of patients going to other Member States; that the incentive to avoid even this by raising the standards of local services is a likely and beneficial outcome; and that the concept of money following patients is not a bad one, if managed sensibly, as many governments already do in managing the transfer of patients to other health districts, to the voluntary and private sector and by bilateral agreement with hospitals in other countries to reduce waiting lists.

The urgency is real; the perceived fear of large numbers or vast costs is not – or not unless courts, rather than politicians, are allowed to determine policy.


MENETLUS

Pealkiri

Patsientide liikumine ja tervishoiualased arengud Euroopa Liidus

Menetluse number

2004/2148(INI)

Menetlusalus

art 45

Vastutav komisjon
  istungil teada andmise kuupäev

ENVI

28.10.2004

Nõuandev komisjon / Nõuandvad komisjonid
  istungil teada andmise kuupäev

puuduvad

 


 

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine
  otsuse kuupäev


 

 

 

 

Tõhustatud koostöö
  istungil teada andmise kuupäev

ei

 

 

 

 

Raportis sisalduv(ad) resolutsiooni ettepanek(ud)

 

 

 

Raportöör(id)
  nimetamise kuupäev

John Bowis
1.9.2004

 

Aseraportöör(id)

 

 

Arutamine komisjonis

14.3.2005

 

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

26.4.2005

Lõpphääletuse tulemused

poolt:

vastu:

erapooletuid:

47

1

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Georgs Andrejevs, Liam Aylward, Irena Belohorská, Johannes Blokland, John Bowis, Frederika Brepoels, Hiltrud Breyer, Dorette Corbey, Chris Davies, Avril Doyle, Mojca Drčar Murko, Anne Ferreira, Karl-Heinz Florenz, Françoise Grossetete, Satu Hassi, Mary Honeyball, Marie Anne Isler Béguin, Dan Jørgensen, Christa Klaß, Eija-Riitta Korhola, Holger Krahmer, Urszula Krupa, Peter Liese, Jules Maaten, Riitta Myller, Dimitrios Papadimoulis, Frédérique Ries, Dagmar Roth-Behrendt, Guido Sacconi, Karin Scheele, Carl Schlyter, Richard Seeber, Kathy Sinnott, Jonas Sjöstedt, María Sornosa Martínez, Antonios Trakatellis, Thomas Ulmer, Anja Weisgerber, Åsa Westlund, Anders Wijkman

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Danutė Budreikaitė, Christofer Fjellner, Milan Ga?a, Genowefa Grabowska, Vasco Graça Moura, Erna Hennicot-Schoepges, Miroslav Mikolášik, Renate Sommer, Robert Sturdy, Phillip Whitehead

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

 

Esitamise kuupäev – A6

29.4.2005

A6-0129/2005

Õigusteave - Privaatsuspoliitika