RAPORT Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile:
Säästva arengu tehnoloogiate stimuleerimine: Euroopa Liidu keskkonnatehnoloogiate tegevuskava
11.5.2005 - (2004/2131(INI)
Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon
Raportöör: Riitta Myller
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
komisjoni teatise kohta nõukogule ja Euroopa Parlamendile säästva arengu tehnoloogiate stimuleerimise kohta: Euroopa Liidu keskkonnatehnoloogiate tegevuskava
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile säästva arengu tehnoloogiate stimuleerimise kohta: Euroopa Liidu keskkonnatehnoloogiate tegevuskava (KOM(2004)0038);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 6 ja 174, Cardiffi protsessi (Euroopa Ülemkogu Cardiffi kohtumise järeldused, 15.–16. juuni 1998) ja säästva arengu strateegiat (Euroopa Ülemkogu Göteborgi kohtumise järeldused 15.–16. juuni 2001);
– võttes arvesse Lissaboni strateegiat (Euroopa Ülemkogu Barcelona kohtumise järeldused 15.–16. märts 2002);
– võttes arvesse säästva arengu tippkohtumist ja Johannesburgi rakenduskava (2002);
– võttes arvesse järeldusi põhimõtte “puhas, tark, konkurentsivõimeline” osas: ökoloogiliselt tõhusate uuenduste võimalused Lissaboni protsessi raames (keskkonnanõukogu 14. oktoobri 2004. aasta järeldused);
– võttes arvesse kuuendat ühenduse keskkonnaalast tegevusprogrammi1;
– võttes arvesse viiendat [1] ja kuuendat[2] teadusuuringute, tehnoloogia arengu ning tutvustamistegevuse raamprogrammi;
– võttes arvesse oma 21. aprilli 2004. aasta resolutsiooni komisjoni teatise kohta nõukogule ja Euroopa Parlamendile, mis käsitleb terviklikku tootepoliitikat – toetudes keskkonna olelustsüklil põhinevale mõtteviisile;[3]
– võttes arvesse nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik;[4]
– võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile, mis käsitleb taastuvenergia osa ELis (KOM(2004)0366);
– võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile "Ehitades meie ühist tulevikku – Laienenud liidu poliitikaväljakutsed ja eelarvevahendid 2007–2013" (KOM(2004)0101);
– võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile ning majandus- ja sotsiaalkomisjonile, mis käsitleb keskkonnaaspektide integreerimist Euroopa standardimisse (KOM(2004)0130);
– võttes arvesse komisjoni töödokumenti "Keskkonnasõbralike riigihangete käsiraamat" (SEC(2004)1050);
– võttes arvesse kodukorra artiklit 45;
– võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit (A6-0141/2005),
A. arvestades, et säästev areng – areng, mis vastab praegustele vajadustele ilma, et seataks ohtu tulevaste põlvkondade vajadused – on Euroopa Liidu selge eesmärk;
B. arvestades, et Euroopa Ülemkogu Göteborgi kohtumise järelduste kohaselt põhineb säästev areng kolmel sambal, täpsemalt keskkonnakaitsel, majandusarengul ja sotsiaalsel ühtekuuluvusel;
C. arvestades, et säästvat arengut ei ole võimalik saavutada uusi keskkonnatehnoloogiaid ja uuendusi välja töötamata;
D. arvestades, et säästva arengu tagamiseks on Lissaboni strateegial – selleks, et muuta Euroopa Liit kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majanduseks maailmas, mis on suuteline säästvaks arenguks järjest rohkemate töökohtade ja suurema sotsiaalse ühtekuuluvusega – vaja majandus-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika jaoks eesmärke, mis oleksid omavahel kooskõlas ja suudaksid tagada suurema majanduskasvu;
E. arvestades, et sellega seoses on eluliselt tähtis tugevdada ja kasutada keskkonnakaitse ja konkurentsivõime vahelist positiivset sünergiat ning lahutada majanduskasv keskkonnaseisundi halvenemisest; arvestades, et keskkonnatehnoloogiad (kõik tehnoloogiad, mille kasutamine on üldist keskkonnamõju arvestades asjaomastest alternatiividest märgatavalt vähem kahjulik) on selle saavutamiseks olulised vahendid;
F. arvestades, et uuenduste turuletoomise protsessi (alates teadusuuringutest, tootearendusest, tootmisest ja lõpetades turuletoomise käivitamisega) kiirendab ainult piisav nõudlus keskkonnatehnoloogiate järele;
G. arvestades, et Euroopa Liidu keskkonnapoliitika peab olema piisavalt ambitsioonikas, et tekitada nõudlus keskkonnatehnoloogiate järele selgete ja ambitsioonikate keskkonnaeesmärkidega, kokku lepitud keskkonnanäitajatega keskkonnakoormuse mõõtmiseks, keskkonnakulude (väliskulude) arvessevõtmisega ning aeglaste asemel kiiremate premeerimisega;
H. arvestades, et keskkonnatehnoloogiate tarbijanõudluse osa on tähtis; arvestades, et ühiskond üldiselt peab siiski võtma suure vastutuse sobivate raamistike loomise eest selliste tehnoloogiate kiireks väljatöötamiseks;
I. arvestades, et komisjoni keskkonnatehnoloogiate tegevuskava (ETAP) ei sisalda sobivaid mehhanisme teadmiste, tehnosiirete, uuenduste ja arengute levitamiseks;
J. arvestades, et rahaline toetus on oluline mitte ainult uurimis- ja arendustegevuse seisukohast, vaid ka turu jaoks toote väljaarendamise seisukohast, seega tuleks suurendada jõupingutusi, et leida lahendusi riskikapitali osas;
K. arvestades, et Euroopa Liidu poliitikasuundumused peavad olema sidusad ja teenima sama eesmärki; säästvat arengut edendavad tehnoloogilised lahendused peavad kajastuma eelarve ettevalmistamises ja seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi kavandamises; struktuurifonde ja Ühtekuuluvusfondi tuleb kasutada selliselt, et need aitaksid kaasa keskkonnatehnoloogiate väljatöötamisele,
L. arvestades, et säästvaks arenguks on vaja ülemaailmseid lahendusi ja Euroopa Liit peab seega tagama, et sise- ja välispoliitika oleks kooskõlas mitte ainult seoses kahepoolse koostöö ja ekspordikrediidiga, vaid ka seoses ÜRO, WTO, OECD ja Maailmapanga arengutega,
Nõudluse suurendamine keskkonnatehnoloogiate järele
1. tervitab teatist kui kasulikku lähtekohta arutelude jaoks ja veelgi konkreetsemate ettepanekute tegemiseks selles osas, kuidas toetada keskkonnatehnoloogiaid, kuid sooviks näha suuremat tähelepanu nõudluse kujundamisel selliste tehnoloogiate järele; kutsub üles asendama killustatud lähenemisviisi keskkonnapoliitika ja säästva arengu osas üldiselt ja ETAPi osas konkreetsemalt süsteemipõhisema lähenemisega keskkonnapoliitikale, mis tugineks elutsüklil põhinevale mõtteviisile kooskõlas tervikliku tootepoliitika raamistikuga ja milles osutatakse suuremat tähtsust uuendustele ja keskkonnasõbralikumate tehnoloogiate väljatöötamisele, ning rõhutab Euroopa Liidu ja liikmesriikide vahelise koordineerimise tähtsust;
2. peab oluliseks tugevdada ELi konkurentsivõime strateegia keskkonnamõõdet; leiab, et Lissaboni strateegia läbivaatamisel tuleks keskkonnaseisundit ja paranevat tööhõivet lugeda võimaluseks saavutada eesmärk rajada kõige konkurentsivõimelisem teadmuspõhine majandus; leiab, et keskkonnatehnoloogiate väljatöötamine ja kasutuselevõtt on sellega seoses otsustava tähtsusega;
3. osutab tööhõive- ja kasvupotentsiaalile keskkonnatehnoloogiate sektoris, kus on võimalik luua palju uusi ärivõimalusi ja seega uusi töökohti eriti VKEdes, mis võivad anda Lissaboni eesmärkide saavutamisse üliolulise panuse;
4. pöörab tähelepanu asjaolule, et kui EL soovib täita Lissaboni strateegia eesmärke, peab ta tegema tihedamat koostööd VKEdega, ning kahetseb, et ei suutnud tagada VKEde sobivat lisamist ETAPi;
5. kutsub komisjoni üles tegema kindlaks tegurid, mis põhjustavad tänapäeval suurimat keskkonnakoormust, ja seejärel kaaluma sektorite kaupa, milliseid tehnoloogilisi uuendusi on vaja nende probleemide lahendamiseks; teeb ettepaneku, et see töö peaks hõlmama järgmisi küsimusi.
a. Milliseid probleeme tuleb käsitleda?
b. Mis takistab määratletud probleemide lahendamist?
c. Mis on nende probleemide osas Euroopa Liidu eesmärk?
d. Kuidas järjestati tegevusi/eesmärke?
e. Millised on iga valdkonna puhul tulemuseesmärgid?
f. Milliseid on takistuste ületamisel poliitikavalikud ja milliste tehnoloogiate suhtes oleks neid poliitikavalikuid kõige parem kasutada?
g. Millised on nende poliitikavalikute eelised ja puudused ning millist poliitikat tuleks rakendada?
h. Kuidas iga määratletud tegevust rahastatakse?
i. Milliseid kohustuslikke meetmeid võetakse ja mis tähtajaks?
6. tunnustab keskkonnapoliitika rolli innovatsiooni käivitajana turumajandustes, kus innovatsioonile annavad tõuke ranged nõudmised; meenutab, et rangete keskkonnanormide tulemusena on EL asunud mitmetes kasvusektorites juhtpositsioonile ning rõhutab, et EL peaks püüdma jääda uute tehnoloogiate ja kontseptuaalsete uuenduste turu liidriks;
7. rõhutab, et ELi keskkonnaalaste õigusaktide eesmärk on jätkuvalt parandada keskkonna olukorda ja saavutada keskkonnakaitse kõrgeim võimalik tase; leiab, et õigusaktid peaksid põhinema parimal olemasoleval tehnoloogial ning lisaks ambitsioonikusele olema püsivad ja ennustatavad, et tekitada vajalik turupõhine nõudlus uute keskkonnatehnoloogiate järele tootmises ja ettevõtetes; märgib, et keskkonnasõbraliku projekteerimise direktiiv on üks näide sellest, kuidas luua raamistikku tootedisaini ja keskkonnategevuse tulemuslikkuse oluliseks parandamiseks;
8. kutsub komisjoni üles seadma keskkonnatehnoloogiate globaalse turuosa puhul ambitsioonikat eesmärki; leiab, et kümne aasta jooksul peaks EL saavutama vähemalt 50% turuosa; juhib tähelepanu asjaolule, et keskkonnatoodete ja -teenuste turg kasvab jõudsalt ning ELi ettevõtted peaksid sellel turul jätkuvalt etendama tähtsat rolli ja saama kasu esmatarnija eelistest;
9. tervitab mõtet leppida kokku ambitsioonikates tegevuseesmärkides kõigi toodete, teenuste ja tootearenduse puhul, eriti kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis kindlaks määratud eelisvaldkondades; rõhutab, et sellised eesmärgid aitavad Euroopa tööstusel suurendada oma konkurentsivõimet ja luua rohkem töökohti ning samal ajal on nende tulemuseks väiksem koormus keskkonnale; kutsub komisjoni üles esitama kiiresti tulemuseesmärkide esimese nimekirja, mis tugineb elutsükkelmetoodikal, mida rakendatakse kohustuslike miinimumnõuete kaudu või vabatahtlike kokkulepete kaudu, kui nendega on võimalik poliitikaeesmärke kiiremini või väiksemate kulutustega saavutada kui miinimumnõuete puhul;
10. kahetseb, et teatis ei sisalda hästi määratletud tegevuseesmärkide esimest nimekirja põhilistes keskkonnavaldkondades; kutsub komisjoni üles lisama uute õigusaktide ettepanekutesse ja olemasolevate õigusaktide muudatusettepanekutesse ambitsioonikaid tegevuseesmärke; asub seisukohale, et eesmärgid peaksid põhinema parimal olemasoleval tehnoloogial ning neid tuleb tehnika arengu arvessevõtmiseks regulaarselt ajakohastada, et jõudsalt julgustada järjepidevaid uuendusi tööstuses;
11. kutsub komisjoni üles andma liikmesriikidele korraldust kehtestada arengukavad ETAPis määratletud nõudmiste rahuldamiseks, mis peavad sisaldama ETAPis määratletud tähtaegadele vastavaid tähtaegu ja seoseid tulemuseesmärkidega, nii et kõik peamised eesmärgid on omavahel seotud ja neid mõõdetakse nii liikmesriigi kui ka ELi tasandil ning neil on kindlaksmääratud tähtajad;
12. kutsub komisjoni üles abistama tööstust käimasolevas tervikliku tootepoliitika protsessis ja ümber kujundama traditsioonilisi ärimudeleid, et edendada terviklikumate ja süsteemipõhisemate meetodite väljatöötamist, pöörates erilist tähelepanu võimalustele, mida pakub eri tootmistegevuste rühmitamine, et võimaldada ühe tootmisprotsessi jääkmaterjalide kasutamist teiste tootmisprotsesside sisendina, näiteks olmejäätmete kasutamine energiakokkuhoiu saavutamisel, mille tulemusena on võimalik saada majandus- ja keskkonnakasu;
13. osutab, et loodusvarade ja materjalide tõhusam kasutamine vähendab tööstuse ja majapidamiste kulusid, vabastab vahendid muudeks investeeringuteks ning vähendab ELi majanduse sõltuvust nappidest vahenditest ja eriti ebastabiilsetest ressursiturgudest; seepärast innustab komisjoni pakkuma välja õigusakte nii taastuvate kui ka mittetaastuvate loodusressursside kasutamise minimeerimiseks;
14. rõhutab, et säästva arengu saavutamiseks ELis peab keskkonnatehnoloogia kasutusele võtmisega kaasnema ressursside tõhusam kasutamine ja muutus tarbijate suhtumises;
15. kutsub komisjoni üles aitama välja töötada eri toodete, teenuste ja protsesside keskkonnakoormuse mõõtmise meetodeid ja keskkonnanäitajaid, et kõikidel osalistel oleks võimalik teha põhjendatud otsuseid; kutsub komisjoni ja liikmesriike käivitama kogu Euroopa Liidus sellisele keskkonnategevuse tulemuslikkust käsitlevale teabele tugineva kampaania, et julgustada tarbijaid nõudma keskkonnasäästlikumaid tehnoloogiaid;
16. märgib, et väliskulude (keskkonnakulude) arvessevõtmise protsess on väga aeglane, ja osutab tõsiasjale, et sellele probleemile ühenduse tasandil lahenduse otsimine (maksud, maksepuhkused, subsiidiumid, kaubeldavad load, kasutaja-, saastajatasud jne) parandaks suuresti nõudlust keskkonnatehnoloogiate järele;
17. tervitab nõukogu direktiivi 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik, mis on väike samm õiges suunas, kuid rõhutab vajadust teha selles valdkonnas veel rohkem; soovitab tungivalt komisjonil, nõukogul ja liikmesriikidel olla energiatõhusust edendava nõudluse ja taastuvenergia sektori tugevdamise ning biomassi koostootmise ja energiasäästliku kasutamise levikuga seotud uute algatuste esitamisel ja vastuvõtmisel eesrindlik, sealhulgas transpordis, elamumajanduses ja ehituses;
18. kutsub komisjoni üles seadma seoses riigihanke rolliga ambitsioonikat eesmärki, et kehtestada üldine eeskiri, mille kohaselt kõik riigihanked peaksid hõlmama keskkonnakriteeriume ning liikmesriigid peaksid 2007. aastaks välja töötama kõige olulisemate toodete ja teenuste osas standardsed suunised ning korraldama riigihanketöötajatele nende suuniste koolitust; rõhutab, et keskkonnatehnoloogiate valideerimismehhanism on oluline vahend "roheliste" riigihangete suurendamisel;
19. tervitab komisjoni tehtud tööd keskkonnasõbralike riigihangete käsiraamatu koostamisel ja ootab hinnangut selle mõjule, et teha kindlaks, kas siduvamad eeskirjad oleksid kasulikumad; kiidab heaks Wim Koki raporti soovitused, et siseriiklikud ja kohalikud asutused peaksid koostama keskkonnaohutute riigihangetega seotud tegevuskavad;
Keskkonnatehnoloogiatele õiglase ja konkurentsivõimelise turu loomine
20. rõhutab keskkonnatehnoloogiate laialdasemat kasutamist aeglustavate tõkete tuvastamise ja kõrvaldamise tähtsust; kutsub seetõttu Euroopa Keskkonnaagentuuri üles analüüsima, mil määral mõjuvad ühenduse eeskirjad keskkonnatehnoloogiate kasutamisele ja levikule pidurdavalt ning palub seejärel komisjonil koostada konkreetne tegevuskava koos ajakavaga selles tegevuskavas tuvastatud tõkete kõrvaldamiseks; kutsub komisjoni tungivalt üles seoses sellega koostama raporti parimate tegutsemisviiside kohta, mis on suurendanud keskkonnatehnoloogiate kasutamist väljaspool ELi, näiteks Jaapanis;
21. kutsub komisjoni üles seadma esikohale “õigete turutingimuste” loomist keskkonnatehnoloogiate jaoks, peamiselt ühenduse tasandil tehtavate otsuste kaudu, nt rakendades põhimõtet, et saastaja maksab, tagades sellega puhtaid tehnoloogiaid pakkuvate ettevõtete premeerimise;
22. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kiirendama meetmeid keskkonnaohtlike toetuste vähendamiseks ja nende lõplikuks kõrvaldamiseks; märgib, et need toetused on väga suured; ning kutsub Euroopa Keskkonnaagentuuri üles koostama nimekirja toetustest, mis soodustavad otse või kaudselt saastavat tootmist ja tarbimist, pakkudes puhtamatele tehnoloogiatele kõlvatut konkurentsi;
23. märgib, et keskkonnatehnoloogiate arengut eriti energeetikasektoris, on pidurdanud märkimisväärne riigiabi fossiilkütustele ja tuumaenergeetikale ühenduses; usub kindlalt põhimõttesse, et väliskulud tuleks lisada eri allikatest saadava energia hindadele ja sellest põhimõttest lähtuvalt tuleks üle vaadata ELi riigiabi suunised, mis tuleb esitada 2005. aasta lõpuks; märgib samuti, et keskkonnamaksud on oluline vahend energia hinna korrigeerimiseks;
24. leiab, et siseturu tõrgeteta toimimise tagamiseks on parem võtta meetmeid ühenduse tasandil, ning kutsub komisjoni üles välja pakkuma ambitsioonikaid algatusi tagamaks, et energiatarbimise keskkonnakulud kujundatakse ümber maksudeks, kui selgub, et avatud kooskõlastusmeetod ei anna piisavaid tulemusi;
25. on mures juba olemasolevate keskkonnatehnoloogia lahenduste ebapiisava kasutamise üle; tervitab algatusi rahastamisvahendite tugevdamiseks, et rahastada investeeringuid energia ja materjali tõhususse, ning kutsub üles kehtestama tingimust, et avalike investeeringute toetamine sõltuks keskkonnasõbralike tootmismeetodite valimisest; innustab EIPd ja EBRDd suurendama selliste projektide rahastamist, mis hõlmavad ökoloogilisi uuendusi ja tehnoloogiat, eriti VKEde puhul;
Keskkonnatehnoloogiaalase nõudluse rahuldamine
26. rõhutab teadustegevuseks piisavate vahendite ettenägemise olulisust ja tuletab meelde 2002. aasta Barcelona kokkulepet suurendada Euroopa Liidus kulutusi uurimis- ja arendustegevusele, mis 2010. aastaks peaks olema 3% sisemajanduse kogutoodangust; tervitab selles valdkonnas neid algatusi, mille eesmärk on suurendada rahastamist ja koordineerida jõupingutusi;
27. rõhutab, et seitsmendas teadusuuringute raamprogrammis tuleb ette näha keskkonnatehnoloogiate rahastamine; kutsub komisjoni üles järgmise teadusuuringute raamprogrammi ettepanekutes koostama strateegiliste teadusuuringute programmi majandussektorite kaupa, konsulteerides kõigi asjaomaste pooltega (tootjad, keskkonnaorganisatsioonid, ülikoolid, uurimisinstituudid ja tarbijad);
28. rõhutab vajadust edendada ja toetada QSAR-mudelite (struktuuri ja aktiivsuse kvantitatiivse sõltuvuse mudelid), mis asendaksid teatavat tüüpi loomkatseid hõlmavaid uuringuid;
29. on seisukohal, et säästva arengu edendamiseks on samuti vaja edendada looduslike, kultuuriliste ja ajalooliste ressursside kaitsele ja nende taastamisele keskendunud tehnoloogiavaldkonna teadusuuringuid ja uuendustegevust;
30. tervitab keskkonnatehnoloogiatega seotud ühenduste edendamist; rõhutab aga, et osalemise ja teabele juurdepääsu osas peaksid need ühendused olema kõikidele sidusrühmadele võrdsetel tingimustel avatud; rõhutab, et selliste ühenduste edu sõltub tööstussektori koostööst ja kaasfinantseerimisest; täheldab, et tehnoloogiaühendusi vajatakse mitte ainult olemasolevates tugevates tööstussektorites, vaid ka mujal; leiab, et on ülioluline, et need ühendused teeksid koostööd siseriiklike teadus- ja tehnoloogiaprogrammidega;
31. kutsub komisjoni üles toetama tehnoloogiaspetsiifilisi meetmeid, et ületada lõhet teadustegevuse, näidisprojektide ja turulepääsu vahel; kutsub samuti komisjoni üles panema rohkem rõhku turukujundus- ja levitamisprogrammidele ning sellele, milliseid rahastamisvahendeid keskkonnatehnoloogiate turgude kujundamiseks kasutada;
32. rõhutab ökoloogiliselt säästlike infotehnoloogiate kasutamise tähtsust keskkonnakoormuse vähendamisel (dematerialiseerimine) ning innustab liikmesriike seda mõtteviisi soodustama ja edendama;
33. soodustab mitmesuguseid kasutatavate tehnoloogiate levitamise ettepanekuid, näiteks keskkonnatehnoloogiate ja tehnoloogiaühendustega seotud Euroopa Liidu loendi või andmebaaside kataloogi loomist;
34. kahetseb, et komisjonil ei õnnestunud hõlmata sellesse algatusse Euroopa Patendiametit, ning kutsub üles ühenduse vahenditest rahastatud keskkonnatehnoloogiate uuringute tulemuste kohustuslikule avalikustamisele;
Ühtsed tegevuspõhimõtted sise- ja välistasandil
35. kutsub komisjoni üles hindama poliitika sisest ja välist kõrvalmõju Euroopa Liidus säästva arengu seisukohast, et vältida Euroopa Liidu eesmärkide kahjustamist; märgib, et ETAP tuleb kooskõlastada olemasolevate algatustega ja rõhutab juba kokkulepitud vahendite rakendamise olulisust, nagu Cardiffi protsess, järgides Koki raportis soovitatud tähtaegu;
36. rõhutab, kui oluline on kasutada struktuurifonde ja Ühtekuuluvusfondi viisil, mis oleks kooskõlas säästva arengu eesmärgiga ja soodustaksid eelkõige investeeringuid keskkonnatehnoloogiatesse; soodustab nende fondide kasutamist keskkonnatehnoloogiate integreerimiseks, kui tehnoloogia asendatakse kasutusaja lõppedes uuega;
37. rõhutab ökoloogiliste uuenduste lisamise tähtsust kõigisse tulevastesse ühenduse rahastamisvahenditesse ning peab oluliseks, et keskkonnatehnoloogiate rahastamine oleks väljatöötamisel oleva konkurentsi- ja innovatsiooniprogrammi (CIP) keskne element;
38. rõhutab, et säästev areng nõuab ülemaailmseid lahendusi, ja tervitab kõiki algatusi keskkonnatehnoloogiate levitamiseks ja tutvustamiseks arengumaades; leiab, et aegunud ja reostava tehnoloogia eksporti kolmandatesse riikidesse tuleb püüda takistada; rõhutab, et Euroopa Liit peaks võtma tehnosiirde osas juhtrolli, ja kutsub liikmesriike julgustama avalikku sektorit, erasektorit ja rahvusvahelisi finantsasutusi keskkonnatehnoloogiaid levitama, edendama ja eelistama ning seadma laenu andmisel esikohale keskkonnatehnoloogiad, keeldudes andmast finantsabi aegunud ja reostavatele tehnoloogiatele; tervitab hiljuti vastu võetud OECD soovitust ühiste lähenemisviiside kohta keskkonnale ja ametlikult toetatavatele ekspordikrediitidele;
39. soovitab komisjonil kaasata keskkonnaprobleemid rahvusvahelistesse kaubandusläbirääkimistesse ja rõhutab seda, kui oluline on võimaldada keskkonnaalaste aspektide kaalumist rahvusvaheliste kaubanduseeskirjade kohaldamisel;
40. märgib, et napid vahendid on arenevas maailmas sageli piirkondlike konfliktide allikaks; on arvamusel, et ELi keskkonnatehnoloogiate siirde abil on võimalik ka konflikte vältida;
41. osutab vajadusele edendada tehnoloogiaid ennetamaks loodusõnnetusi või tegevust, mis tõenäoliselt põhjustavad ressursside hävimist või kahjustumist või mis võivad ohustada inimesi;
0
0 0
42. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Investeerimispangale, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangale ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.
- [1] EÜT L 26, 1.2.1999, lk 1.
- [2] EÜT L 232, 29.8.2002, lk 1.
- [3] Vastuvõetud tekstid, P5_TA(2004)0349.
- [4] EÜT L 283, 31.10.2003, lk 51.
TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS (18.3.2005)
Saaja: keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon
Säästva arengu tehnoloogiate stimuleerimine: Euroopa Liidu keskkonnatehnoloogiate tegevuskava
(2004/2131(INI))
Arvamuse koostaja: Rebecca Harms
ETTEPANEKUD
Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
1. tervitab esitatud keskkonnatehnoloogiate tegevuskava (ETAP), kuid rõhutab, et tegevuste kattumise vältimiseks on oluline koordineerida ELi ja liikmesriikide algatusi;
2. märgib, et ETAP tuleb kooskõlastada olemasolevate algatustega ja rõhutab juba kokkulepitud vahendite rakendamise tähtsust, nagu Cardiffi protsess, järgides Koki raportis soovitatud tähtaegu;
3. on seisukohal, et koostöös Euroopa Patendiameti ja ühenduse kaubamärgiametiga tuleks edendada abi andmist andmebaaside ja otsingumootorite rajamisele ja arendamisele, et anda teavet kasutatavate tehnoloogiate kohta;
4. on seisukohal, et keskkonnatehnoloogiad (ET) tuleks määratleda tehnoloogiatena, mille kasutamine kahjustab keskkonda nende üldise keskkonnamõju osas oluliselt vähem pikema aja (nt aastakümnete) jooksul kui asjakohaste alternatiivsete tehnoloogiate kasutamine;
5. rõhutab vajadust teha uued keskkonnatehnoloogiad tarbijatele kättesaadavaks, töötades välja meetodid ressursside mahu hindamiseks ja mõistmiseks ning õhu, vee ja pinnase reostamise ja muuga seotud ohtude vältimiseks;
6. märgib, et keskkonnatoodete ja -teenuste turg kasvab jõudsalt ning ELi ettevõtted peaksid sellel turul jätkuvalt etendama tähtsat rolli ja saama kasu esmatarnija eelistest;
7. rõhutab Euroopa keskkonnasektori tööhõive ja kasvupotentsiaali, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetes, mis võib oluliselt kaasa aidata Lissaboni eesmärkide saavutamisele;
8. osutab vajadusele edendada tehnoloogiaid ennetamaks loodusõnnetusi või tegevusi, mis tõenäoliselt põhjustavad ressursside hävimist või kahjustumist või mis ohustavad inimesi;
9. rõhutab, et säästva arengu saavutamiseks ELis peab keskkonnatehnoloogia kasutusele võtmisega kaasnema ressursside tõhusam kasutamine ja muutus tarbijate suhtumises;
10. rõhutab vajadust edendada ja toetada QSAR-mudelite (struktuuri ja aktiivsuse kvantitatiivse sõltuvuse mudelid), mis asendaksid teatavat tüüpi loomkatseid hõlmavaid uuringuid;
11. on seisukohal, et säästva arengu edendamiseks on samuti vaja edendada looduslike, kultuuriliste ja ajalooliste ressursside kaitset ning nende taastamisele keskendunud tehnoloogiavaldkonna teadusuuringuid ja uuendustegevust;
12. täheldab, et "rohelised" riigihanked võiksid toimida ELis keskkonnatehnoloogiate turuleviijatena ja palub komisjonil kiiresti esitada meetmeid "roheliste" riigihangete suurendamiseks;
13. rõhutab, et keskkonnatehnoloogiate valideerimismehhanism on oluline vahend "roheliste" riigihangete suurendamisel;
14. märgib, et keskkonnatehnoloogiate arengut eriti energeetikasektoris on pidurdanud märkimisväärne riigiabi fossiilkütustele ja tuumaenergeetikale ühenduses; usub kindlalt põhimõttesse, et väliskulud tuleks lisada eri allikatest saadava energia hindadele ja sellest põhimõttest lähtuvalt tuleks üle vaadata ELi riigiabi suunised, mis tuleb esitada 2005. aasta lõpuks; märgib samuti, et keskkonnamaksud on oluline vahend energia hinna korrigeerimiseks;
15. nõuab tungivalt, et EIP ja EBRD suurendaksid keskkonnauuenduste ja keskkonnatehnoloogiatega seotud projektide rahastamist, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul;
16. märgib, et ressursside nappus on arenevas maailmas sageli piirkondlike konfliktide allikaks; on seisukohal, et ELi keskkonnatehnoloogiate siirde abil on samuti võimalik konflikte vältida;
17. märgib, et jäätmetöötluse keskkonnatehnoloogiad täidavad olulist rolli säästvas arengus ja et olmejäätmete kasutamine energia kokkuhoiu saavutamiseks annab keskkonnale kahekordset kasu, kuna see kõrvaldab keskkonnaohtlikud materjalid ja toodab taastuvenergiat.
MENETLUS
|
Pealkiri |
Säästva arengu tehnoloogiate stimuleerimine: Euroopa Liidu keskkonnatehnoloogiate tegevuskava | |||||
|
Menetluse number |
||||||
|
Vastutav komisjon |
ENVI | |||||
|
Nõuandev komisjon |
ITRE | |||||
|
Tõhustatud koostöö |
ei | |||||
|
Arvamuse koostaja |
Rebecca Harms | |||||
|
Arutamine komisjonis |
2.2.2005 |
17.3.2005 |
|
|
| |
|
Ettepanekute vastuvõtmise kuupäev |
17.3.2005 | |||||
|
Lõpphääletuse tulemused |
poolt: vastu: erapooletuid: |
44 0 0 | ||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Richard James Ashworth, Ivo Belet, Jan Březina, Jerzy Buzek, Joan Calabuig Rull, Jorgo Chatzimarkakis, Giles Chichester, Lena Ek, Nicole Fontaine, Adam Gierek, András Gyürk, Fiona Hall, Rebecca Harms, Pia Elda Locatelli, Angelika Niebler, Reino Paasilinna, Pier Antonio Panzeri, Vincent Peillon, Umberto Pirilli, Miloslav Ransdorf, Vladimír Remek, Herbert Reul, Teresa Riera Madurell, Mechtild Rothe, Paul Rübig, Andres Tarand, Britta Thomsen, Catherine Trautmann, Claude Turmes, Nikolaos Vakalis, Alejo Vidal-Quadras Roca, Dominique Vlasto | |||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Zdzisław Kazimierz Chmielewski, Dorette Corbey, Cristina Gutiérrez-Cortines, Satu Hassi, Peter Liese, Toine Manders, Lambert van Nistelrooij, Francisca Pleguezuelos Aguilar, Vittorio Prodi, John Purvis, Esko Seppänen, Dirk Sterckx | |||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2) |
| |||||
MENETLUS
|
Pealkiri |
Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile : | ||||||||||||
|
Menetluse number |
|||||||||||||
|
Menetlusalus |
art 45 | ||||||||||||
|
Vastutav komisjon |
ENVI | ||||||||||||
|
Nõuandev komisjon / Nõuandvad komisjonid |
ITRE |
|
|
|
| ||||||||
|
Arvamuse esitamisest loobumine |
|
|
|
|
| ||||||||
|
Tõhustatud koostöö |
|
|
|
|
| ||||||||
|
Raportis sisalduv(ad) resolutsiooni ettepanek(ud) |
|
|
| ||||||||||
|
Raportöör(id) |
Riita Myller |
| |||||||||||
|
Aseraportöör(id) |
|
| |||||||||||
|
Arutamine komisjonis |
18.1.2005 |
|
|
|
| ||||||||
|
Vastuvõtmise kuupäev |
20.4.2005 | ||||||||||||
|
Lõpphääletuse tulemused |
poolt: vastu: erapooletuid: |
30 0 0 | |||||||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Georgs Andrejevs, Liam Aylward, María del Pilar Ayuso González, Dorette Corbey, Avril Doyle, Anne Ferreira, Karl-Heinz Florenz, Norbert Glante, Cristina Gutiérrez-Cortines, Satu Hassi, Gyula Hegyi, Mary Honeyball, Holger Krahmer, Urszula Krupa, Aldis Kušķis, Roberto Musacchio, Riitta Myller, Dimitrios Papadimoulis, Vittorio Prodi, Guido Sacconi, Richard Seeber, Kathy Sinnott, Antonios Trakatellis, Evangelia Tzampazi, Thomas Ulmer, Åsa Westlund | ||||||||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Margrete Auken, María Isabel Salinas García, Renate Sommer, Robert Sturdy | ||||||||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2) |
Fausto Correia | ||||||||||||
|
Esitamise kuupäev – A6 |
11.5.2005 |
A6-0141/2005 | |||||||||||