RAPORT Euroopa Parlamendi soovituse ettepanek Euroopa Ülemkogule ja nõukogule kriitiliste infrastruktuuride kaitsmise kohta terrorismivastase võitluse raames
30.5.2005 - (2005/2044(INI))
Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Stavros Lambrinidis
EUROOPA PARLAMENDI SOOVITUSE ETTEPANEK EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE
kriitiliste infrastruktuuride kaitsmise kohta terrorismivastase võitluse raames
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse nõukogule mõeldud soovituse ettepanekut, mille esitajaks oli Stavros Lambrinidis fraktsiooni PSE nimel kriitiliste infrastruktuuride kaitsmise kohta terrorismivastase võitluse raames (B6‑0085/2005);
– võttes arvesse põhiseaduse lepingut, eriti selle artiklit III-284 kodanikukaitse kohta ja artiklit I-43, milles sätestatakse: “Kui liikmesriiki tabab terrorirünnak või kui ta langeb loodusõnnetuse või inimtegevusest tingitud õnnetuse ohvriks, tegutsevad liit ja selle liikmesriigid üheskoos solidaarselt”;
– võttes arvesse 25. märtsil 2004. aastal riigipeade ja valitsusjuhtide poolt vastu võetud terrorismivastase võitluse deklaratsiooni;
– võttes arvesse 5. novembril 2004. aastal vastu võetud Haagi programmi,[1] milles nähakse ette: “Piiriüleste kriisiolukordade tõhus ohjamine ELis ei nõua mitte ainult praeguste kodanikukaitse ja elutähtsate infrastruktuuride kaitsmise meetmete tugevdamist, vaid ka selliste kriiside avaliku korra ja julgeoleku aspektide tõhusat käsitlemist…. Seetõttu kutsub Euroopa Ülemkogu nõukogu ja komisjoni üles looma … ELi integreeritud kriisiohjamise korra, mida tuleks rakendada hiljemalt 1. juuliks 2006. Nimetatud kord peaks käsitlema vähemalt järgmisi küsimusi: liikmesriikide võimsuse edasine hindamine, varude soetamine, koolitus ja ühisõppused ning tsiviilkriisiohje tegevuskavad”;
– võttes arvesse Euroopa Komisjoni teatist:
a) Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele Euroopa Liidu kodanikukaitse suutlikkuse tugevdamise kohta (KOM(2004)0200), milles hinnatakse Euroopa Liidu kodanikukaitse suutlikkuse osas seni saavutatud tulemusi, selles esinevaid puudusi ja selle võimalikke parandusi, eriti kriisiennetuse vabatahtlikkuse alusel loodud tähtsaima vahendina;
b) nõukogule ja Euroopa Parlamendile terrorirünnakute ärahoidmise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise kohta (KOM(2004)0698), milles rõhutatakse vajadust ühenduse integreeritud lähenemise järele, milles peaks muu hulgas keskendutama ametivõimude sobivatele avalikkusega suhtlemise viisidele kriisiolukorras, Europoli rollile terrorismiga tegelemiseks õiguskaitseorganitele häiremehhanismide ja Euroopa kriitilise infrastruktuuri kaitse programmi loomisel, julgeolekualastele uuringutele ning erasektori vastavate osade struktureeritud kaasamisele;
c) nõukogule ja Euroopa Parlamendile valmisoleku ja tagajärgede ohjamise kohta terrorismivastases võitluses (KOM(2004)0701), milles pannakse ette koondada komisjoni juhitavad hädaolukorra süsteemid turvalisse üldisesse kiirhoiatussüsteemi (ARGUS), mis on seotud keskse kriisikeskusega – see seoks kõikide asjaomaste komisjoni talituste esindajaid ning oleks alaline ühendus liikmesriikide ja Euroopa institutsioonide vahel;
d) nõukogule ja Euroopa Parlamendile kriitilise infrastruktuuri kaitse kohta terrorismivastases võitluses (KOM(2004)0702), milles pannakse ette luua koostöös liikmesriikidega ja asjaomaste erasektori üksustega Euroopa kriitilise infrastruktuuri kaitse programm, millega tehakse kindlaks võimalikud vajakajäämised ja vajalikud (seadusandlikud või muud) parandusmeetmed;
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 4. septembri 2003. aasta resolutsiooni suvise kuumalaine mõjude kohta,[2] milles parlament kutsus üles looma Euroopa kodanikukaitse jõudusid;
– võttes arvesse lepingutes sisalduvaid asjakohaseid õiguslikke aluseid, millega antakse ühendusele ja liidule volitused määrata kindlaks poliitika ja viia seda ellu, et toetada liikmesriikide poolt Euroopa kodanike tervise, julgeoleku ja ohutuse kaitsmiseks võetud meetmeid;
– võttes arvesse kodukorra artikli 114 lõiget 3 ja artiklit 94;
– võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A6‑0161/2005);
A. olles teadlik sellest, et Euroopa integreeritud strateegia raames on Euroopa kodanikke ka edaspidi vaja kaitsta terrorirünnakute (näiteks radioloogilised, tuuma-, keemia- ja biorünnakud avalikes kohtades jne), kuid ka loodusõnnetuste (maavärinad, üleujutused, tulekahjud, metsatulekahjud) ja tehnoloogiliste õnnetustega (näiteks Seveso õnnetus, mere- ja transpordiõnnetused) seotud ohtude ning tervisega seotud ohtude ja muud laadi kriiside (näiteks pandeemiad) eest; arvestades, et sellistel õnnetustel ei ole Euroopa tasandil mitte ainult suur piiriülene mõju, vaid need muudavad vajalikuks ka liikmesriikide vastastikuse solidaarsuse ülesnäitamise ning järjepideva ja koostalitusvõimelise reageerimissüsteemi olemasolu;
B. märkides, et tõhus strateegia peaks keskenduma nii valmisolekule (riski ja hädaohu hinnangud kriitilise infrastruktuuri kohta, tugevdatud julgeolekumeetmed, ühiste julgeolekustandardite edendamine ja kogemuste vahetamine, tervet ELi hõlmava koordineerimise ja koostöö soodustamine) kui ka rünnakute ja katastroofide tagajärgedega toime tulemisele (oskusteabe ja kogemuste vahetamine, stsenaariumide koostamine ja õppused, sobivate kriisijuhtimis-, kiirhoiatus- ja kodanikukaitse mehhanismide kehtestamine);
C. leides, et eriti terrorismi puhul saab juhul, kui ennetus- ja hirmutusmeetmed ei toimi ning aset leiavad rünnakud, normaalse olukorra kiire taastamise tagada ainult hästi organiseeritud ja tõhusa reageerimissüsteemi abil; liikmesriigid ja Euroopa Liit saavad nii Euroopa Liidus kui väljaspool seda Euroopa Liidu kodanikele tegelikku või otsest ohtu kujutavate katastroofide toimumise korral oma kodanike kaitsmiseks paremini valmis olla ainult siis, kui suurendatakse erioskusi, tehakse tihedat koostööd, antakse ühiskasutusse ressursse, tagatakse riskihindamine, teavitamine, koolitamine, kommunikatsioon, ennetav ja katastroofijärgne analüüs, kindlustatakse normaalse olukorra kiire taastamine ning suurendatakse rahastamist ja tõhustatakse ohvritele vajaliku abi andmist;
D. märkides, et kriitiline infrastruktuur ELis muutub rohkem ühendatuks ja sõltuvaks ning see muudab kriitilise infrastruktuuri katkestuste või hävitamise ees kaitsetumaks;
E. tunnistades, et kriitilise infrastruktuuri kaitsmiseks on vaja järjepidevat koostööpartnerlust kriitiliste infrastruktuuride omanike ja nende käitajate ning liikmesriikide ametiasutuste vahel; märkides, et iga infrastruktuuri raames toimuv riskide analüüs ja maandamine peab põhinema ELi poolt rangelt määratletud protsessidel ja normidel; märkides, et riskide maandamise vastutus füüsilistes rajatistes, turustusahelates ning infotehnoloogia- ja sidevõrkudes lasub esmajoones infrastruktuuride omanikel ja nende käitajatel, kes kannavad päevast päeva hoolt nende infrastruktuuride käigus hoidmise eest; märkides, et EL ja liikmesriigid peaksid abistama, juhendama, toetama ja jälgima tööstust kõikidel avaliku võimu tasanditel, k.a rahaliste ja muude soodustuste kaudu, ning vajadusel täitma oma kohustusi; arvestades seejuures, et käitajad peaksid olema võimelised edastama olemaolevat teavet ametiasutusetele, kes võtavad endale vastutuse teabe analüüsi ja asjakohaste turvalahenduste kavandamise eest koos käitajatega; märkides, et on väga oluline tagada Euroopa ja liikmesriikide tasandil põhiõiguste järgimine andmekaitse osas igal üksikul juhul, mis on seotud antud tegevustega;
F. olles veendunud vajadusest tugevdada arvutite kaitsesüsteeme koostöös Euroopa (nt ENISA) ja liikmesriikide vastutavate ametiasutusega, pidades silmas üha komplekssemaid tipptasemel infotehnoloogiat ohustavaid ohtusid;
1. edastab Euroopa Ülemkogule ja nõukogule järgmised soovitused:
a) rakendada täielikult Euroopa Ülemkogu ettepanek töötada välja “ELi integreeritud kriisiohjamise kord”, mis on ELi institutsioonide ja kodanike vaheliste sidemete tugevdamise ning liikmesriikidevahelise sõltuvuse ja solidaarsuse tugevdamise oluline osa;
b) tagada, et integreeritud Euroopa strateegia käsitleb eelkõige võimalikku ohtu kriitilisele infrastruktuurile, kaasa arvatud arvutisüsteemidele, mille töö katkestamisel või mille hävitamisel oleks tõsine mõju kodanike tervisele, ohutusele, julgeolekule või majanduslikule heaolule, ning kehtestada ELi ühtlustatud meetod, et liikmesriigid ja käitajad saaksid ühiste normide ning julgeoleku eest vastutavate organisatsioonide ja isikute kaudu määrata kindlaks kriitilise infrastruktuuri, analüüsida selle haavatavust, sellesisest vastastikust sõltuvust ja kriiside piiriülest mõju ning viia läbi asjakohaseid ohu hindamisi; samuti kavandada lahendusi sellise infrastruktuuri kaitsmiseks, valmistades viimane ette kõikideks ohtudeks ning pakkudes sobivaid reageerimisvõimalusi rünnakute puhul ja õnnetuste ilmnemisel;
c) kehtestada seoses sellega komisjoni ettepanekul ja parlamendi heakskiidu korral Euroopa kriitilise infrastruktuuri kaitse programm (EPCIP), mida peaksid rahastama liikmesriigid ja/või omanikud ning käitajad vajadusel rahaliste ja muude soodustuste alusel; osalevad liikmesriigid peaksid tagama koostöö, sealhulgas avaliku ja erasektori koostöö, ning andme-, inim- ja logistikaressursid, mis on vajalikud projekti eri etappide edukuse jaoks, et rahuldada proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse nõudeid, eriti kodanikuõiguste, andmekaitse ja turvanõuete osas;
d) võtta arvesse tõsiasja, et liikmesriikide õiguskaitseorganid ja riiklike kodanikukaitsemehhanismide eest vastutavad asutused peaksid kaaluma Euroopa kriitilise infrastruktuuri kaitse programmi vahendina, mis täiendab riiklikku planeerimist ja teadlikkuse tõstmist; et Euroopa kriitilise infrastruktuuri kaitse programmi edu tuleks hinnata eraldi ja konkreetsete normide alusel; et komisjoni ettepanekul peaks nõukogu Euroopa kriitilise infrastruktuuri kaitse programmi looma konkreetsete ja selgelt määratletud sammude ja eesmärkide järkjärguliseks rakendamiseks ette nähtud ja saavutatava ajakava abil; ja tunnistades, et edu saavutamiseks peaks Euroopa kriitilise infrastruktuuri varajase hoiatamise teabevõrgustik kriitilise infrastruktuuri kaitsmise eesmärgil aitama kaasa ühiseid ohtusid ja vastastikust kaitsetust käsitleva teabevahetuse soodustamisele ning riskide leevendamiseks asjakohaste meetmete ja strateegiate kavandamisele;
e) võtta arvesse, et:
– koostalitusvõime tagamiseks tuleks tungivat vajadust andmekaitse järele Euroopa ja liikmesriikide tasandil arvesse võttes ja koostöös Euroopa andmekaitse inspektoriga luua Euroopa riskianalüüsi süsteem;
– kõik asjassepuutuvad üksteisega teavet jagavad liikmesriikide, Euroopa ja rahvusvahelise tasandi asutused koos vastava taseme andmekaitse asutustega peaksid olema üksteisega piisavalt seotud;
– asjassepuutuvat teavet tuleks käsitleda täpselt, usaldusväärselt ja vajaduse korral konfidentsiaalselt, olenemata selle allikast (sõjaväeline või tsiviilluureteenistus, politseikoostöö); tuleks tagada asjakohane parlamentaarne kontroll spetsiaalse institutsioonidevahelise kokkuleppe alusel, mis kehtib nendel juhtudel, kui kaalul on Euroopa sisemine turvalisus;
– tuleb luua komisjoni sisene Euroopa varajase kriisihoiatuse süsteem, et ühendada olemasolevad Euroopa, riiklikud ja rahvusvahelised erilise hädaolukorra puhul rakendatavad varajase hoiatamise süsteemid, nii et kogu asjaomast teavet, mis võib nõuda tegutsemist Euroopa tasandil, saaks tulemuslikult jagada keskse võrgustiku (ARGUS) kaudu;
– kui puuduvad valdkondlikud standardid või kui rahvusvahelisi norme ei ole veel kehtestatud, on soovitav kaasata Euroopa Standardikomitee (CEN);
f) tagada, et Euroopa kriitilise infrastruktuuri kaitse programm on:
– parlamendi pideva kontrolli all Euroopa ja liikmesriikide tasandil;
– edasise arengu seisukohalt Mandri-Euroopa ja maailma tasandil oluline element[3];
g) parandada lisameetmena Euroopa Solidaarsusfondi (sekkumiseks Euroopa Liidu raames) ja Euroopa Ühenduse Humanitaarameti (ECHO) (sekkumine väljaspool ELi) toimimist;
h) võtta üle eespool nimetatud resolutsioonis tehtud ettepanek luua Euroopa kodanikukaitse jõud, mis peaksid olema võimelised valvama võimalike looduskatastroofide riskipiirkondi, et hoida ära katastroofe, mille tõttu hukkub lugematul hulgal inimesi, ja mille üksused sekkuksid selliste sündmuste korral nagu hiljutine tsunamikatastroof ning mille liikmed kannaksid Euroopa solidaarsuse märgiks ühist sümboolikat;
i) tugevdada sotsiaalpartnerlust, koordineerides selleks VVOde, kodanikuühiskonna ja kohalike asutuste tegevust;
j) tagada, et ohuhoiatuste, ametlike teadete ja teabe puhul, mida antakse selleks, et aidata avaliku ja erasektori sidusrühmadel olulisi infrastruktuurisüsteeme kaitsta, samuti avalikkusele kodanikukaitse hädaolukordade korral antavate ohuhoiatuste ja ametlike teadete puhul, et neid kasutatakse ainult siis, kui see on vajalik ja asjakohane, et mitte häirida põhjendamatult kodanike ja ettevõtete igapäevaelu või tekitada elanikkonna seas asjatut hirmu või ebakindlust;
k) tagada, et austataks õigust eraelu puutumatusele, nii et tarbijad ja ettevõtjad saaksid olla kindlad, et teavet käsitletakse konfidentsiaalselt, täpselt ja usaldusväärselt, ja et ärialast salastatud teavet hallatakse ja kaitstakse nõuetekohaselt omavolilise kasutamise ja avalikustamise eest;
l) tagada, et samaaegselt töötataks võimalikult kiiresti välja Euroopa andmekaitse ja andmete säilitamise süsteem koos kõikides valdkondades rangelt kohaldatavate asjakohaste eeskirjadega ja oleks kindlustatud kodanike põhiõiguste kaitsmine;
m) tagada, et liidu kodanikukaitse ja kriitilise infrastruktuuri kaitse alase võimekuse suurendamise eesmärgil läbiviidavatel õppustel kasutatakse realistlikke ja ajakohaseid stsenaariume, mis tuginevad liikmesriikide asjaomaste kodanikukaitse ja kriitilise infrastruktuuri kaitsmises osalevate ekspertide kogemustele ja asjatundlikkusele (näiteks kodanikukaitse ja kriitilise infrastruktuuri kaitse eksperdid ja stsenaariumid 2004. aasta Ateena olümpiamängudelt);
2. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus Euroopa Ülemkogule, nõukogule ja teavitamise eesmärgil komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Nõukogule, ÜROle ja selle eriorganisatsioonidele.
SELGITUS
Selgitust ei koostatud, sest võeti vastu ulatuslik põhjenduste kogum, milles selgitati täpselt soovituse põhjuseid.
SOOVITUSE ETTEPANEK B6-0085/2005 (28.1.2005)
vastavalt kodukorra artikli 114 lõikele 1
Muudatusettepaneku esitaja(d): Stavros Lambrinidis PSE fraktsiooni nimel
kriitiliste infrastruktuuride kaitsmise kohta terrorismivastase võitluse raames
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse EÜ asutamislepingut, Euratomi lepingut ja Euroopa Liidu lepingut, mille kohaselt “on liidu eesmärk tagada kodanikele kõrgetasemeline kaitse vabadusel, turvalisusel ja õiglusel rajaneval alal” (artikkel 29);
– võttes arvesse 12. detsembril 2003. aastal Euroopa Ülemkogu poolt vastu võetud Euroopa julgeolekustrateegiat, milles on mainitud vajadus selles valdkonnas välja töötada sidus lähenemisviis, olenemata, kas oht Euroopa Liidule tuleb väljapoolt või seestpoolt;
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu poolt 5. novembril 2004. aastal vastu võetud ja 17. detsembril 2004. aastal terrorismivastase võitluse teemal ajakohastatud Haagi programmi;
– võttes arvesse kodukorra artikli 114 lõiget 1;
A. olles teadlik, et vastavalt Eurobaromeetrile suureneb pidevalt Euroopa kodanike ootus seoses Euroopa Liidu tugevamaks ja turvalisemaks muutmisega ning, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid võivad sattuda olukorda, kus nad peavad koordineeritult ja tõhusalt reageerima, eriti kui kriisidel võivad olla piiriülesed tagajärjed;
B. tuletades meelde, et Haagi programmis on öeldud, et "Piiriüleste kriisiolukordade tõhus ohjamine ELis ei nõua mitte ainult praeguste kodanikukaitse ja elutähtsate infrastruktuuride kaitsmise meetmete tugevdamist, vaid samuti selliste kriiside avaliku korra ja julgeoleku aspektide tõhusat käsitlemist… Seetõttu kutsub Euroopa Ülemkogu nõukogu ja komisjoni üles looma…ELi integreeritud ja kooskõlastatud kriisiohjamise korra, mida tuleks rakendada hiljemalt 1. juuliks 2006. Nimetatud kord peaks käsitlema vähemalt järgmisi küsimusi: liikmesriikide võimsuse edasine hindamine, varude soetamine, koolitus ja ühisõppused ning tsiviilkriisiohje tegevuskavad."
C. arvestades, et liikmesriikide kogemuste ja nende praeguste operatiivstruktuuride kohaselt on oluline:
– käivitada struktureeritud mitmeaastane uurimisprojekt, et avastada ja analüüsida riiklike ja Euroopa infrastruktuuride nõrkusi tulemaks toime loodusest või inimtegevusest tingitud kriisidega;
– määratleda Euroopa riskianalüüsi süsteem;
– kaasata kõik asjaomased riiklikud, Euroopa ja rahvusvahelised ametivõimud, kes jagavad olulist teavet;
– kehtestada nõukogu ja komisjoni vahel püsiv ühendus asjaomase teabe vahetamiseks olenemata selle allikast (sõjaline või tsiviilluureteenistus, politseikoostöö jne);
– luua Euroopa Komisjoni sisene Euroopa kriisisüsteem, et ühendada olemasolevaid Euroopa siseriiklikke ja rahvusvahelisi erilisi hädaolukorra puhul rakendatavaid varajase hoiatamise süsteeme, et kogu asjaomast teavet, mis nõuab tegutsemist Euroopa tasandil, saaks jagada või seda registreerida keskse süsteemi (ARGUS) abil;
1. esitab nõukogule järgmise soovituse: et ta koostöös Euroopa Parlamendiga määraks kindlaks tulevase Euroopa strateegia piiriüleste kriisidega toime tulemiseks, eluliselt tähtsate infrastruktuuride kaitse tugevdamiseks, tsiviilelanike praeguste kaitsemeetmete tugevdamiseks ning avaliku korra ja julgeoleku küsimuste tõhusaks käsitlemiseks;
2. palub komisjonil 2005. aasta detsembriks esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule ühtne ettepanek, millega kavandatakse erinevad etapid nimetatud strateegia rakendamiseks;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule ning teavitamise eesmärgil komisjonile.
MENETLUS
|
Pealkiri |
Kriitiliste infrastruktuuride kaitsmine terrorismivastase võitluse raames | |||||||||||
|
Menetluse number |
||||||||||||
|
Esialgne resolutsiooni ettepanek / Esialgsed resolutsiooni ettepanekud |
|
| ||||||||||
|
Menetlusalus |
art 114 lg 3 ja art 94 | |||||||||||
|
Vastutav komisjon |
LIBE | |||||||||||
|
Raporti koostamise otsuse vastuvõtmise kuupäev |
| |||||||||||
|
Nõuandev komisjon / Nõuandvad komisjonid |
|
|
|
|
| |||||||
|
Arvamuse esitamisest loobumine |
|
|
|
|
| |||||||
|
Tõhustatud koostöö |
| |||||||||||
|
Raportis sisalduv(ad) resolutsiooni ettepanek(ud) |
|
|
| |||||||||
|
Raportöör(id) |
Stavros Lambrinidis |
| ||||||||||
|
Aseraportöör(id) |
|
| ||||||||||
|
Arutamine komisjonis |
12.4.2005 |
28.4.2005 |
|
|
| |||||||
|
Vastuvõtmise kuupäev |
24.5.2005 | |||||||||||
|
Lõpphääletuse tulemused |
poolt: vastu: erapooletuid: |
40 0 0 | ||||||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Edit Bauer, Mihael Brejc, Michael Cashman, Giusto Catania, Charlotte Cederschiöld, Carlos Coelho, Fausto Correia, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Rosa Díez González, Antoine Duquesne, Kinga Gál, Lívia Járóka, Ewa Klamt, Magda Kósáné Kovács, Wolfgang Kreissl-Dörfler, Barbara Kudrycka, Henrik Lax, Edith Mastenbroek, Jaime Mayor Oreja, Claude Moraes, Martine Roure, Inger Segelström, Ioannis Varvitsiotis, Stefano Zappalà, Tatjana Ždanoka | |||||||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Gérard Deprez, Ignasi Guardans Cambó, Jeanine Hennis-Plasschaert, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Jean Lambert, Mary Lou McDonald, Antonio Masip Hidalgo, Javier Moreno Sánchez, Bill Newton Dunn, Cem Özdemir, Marie-Line Reynaud | |||||||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2) |
María del Pilar Ayuso González, Cristina Gutiérrez-Cortines, María Esther Herranz García, Antolín Sánchez Presedo | |||||||||||
|
Esitamise kuupäev – A6 |
30.5.2005 |
A6-0161/2005 | ||||||||||
|
Märkused |
... | |||||||||||
ARVESTATUD SOOVITUSE ETTEPANEK
|
Number B6 Esitaja(d) Pealkiri
Vastutav komisjon Nõuandev (nõuandvad) komisjon(id) Istungil teada andmise kuupäev |
B6-0085/2005 Kriitiliste infrastruktuuride kaitsmine terrorismivastase võitluse raames 22.2.2005 |