RAPORT Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus, mis käsitleb terrorirünnakuid puudutavat teabevahetust ja koostööd

26.5.2005 - (2005/2046(INI))

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Antoine Duquesne

parandused/addendaValiERR01

• ERR01 (PDF - 76 KB)
• ERR01 (DOC - 32 KB)

EUROOPA PARLAMENDI SOOVITUSE ETTEPANEK NÕUKOGULE,

mis käsitleb terrorirünnakuid puudutavat teabevahetust ja koostööd

(2005/2046(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogule esitatud soovituse ettepanekut, mille esitajaks oli Antoine Duquesne fraktsiooni ALDE nimel teabe- ja luureandmete vahetuse ning terrorirünnakuid puudutava koostöö kohta (B6‑0128/2004);

– võttes arvesse terrorismivastase võitluse deklaratsiooni, mille Euroopa Ülemkogu võttis vastu 25. märtsil 2004. aastal;

– võttes arvesse Euroopa põhiseadust kehtestava lepingu artiklit I-51, mis käsitleb isikuandmete kaitset[1];

– võttes arvesse põhiõiguste harta artiklit 8, mis käsitleb isikuandmete kaitset;

– võttes arvesse Euroopa Nõukogu konventsiooni 108 isikute kaitse kohta isikuandmete automaattöötluse puhul;

–         võttes arvesse põhimõtteid, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivis 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta[2];

–   võttes arvesse kodukorra artikli 114 lõiget 3 ja artiklit 94;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A6-0165/2005);

A. arvestades, et Hispaania Kuningriiki 11. märtsil 2004. aastal vapustanud pommirünnakud näitasid, et terrorismioht Euroopas või Euroopa huvide vastu on siiski väga reaalne;

B.  tuletades meelde, et pärast Madridi atentaate otsustas Euroopa Ülemkogu oma 18. juuni 2004. aasta kohtumisel vaadata läbi Euroopa Liidu terrorismivastase võitluse tegevuskava, kuna Hispaanias aset leidnud tragöödia tõendas õnnetuseks, et liidu 2001. aastast pärinev töömeetod, mis põhines enamjaolt empiirilisel loogikal, on ennast ammendanud ja peab loovutama koha uuele, sündmusi paremini ennetavale lähenemisviisile;

C. tuletades tungivalt meelde, et ideoloogiast olenemata on terrorismi kõik avaldumisvormid kuritegelikud ja seega täiesti õigustamatud, ning et nendevastaseks kohaseks võitluseks on vaja määratleda selgepiiriline strateegia, millega võetakse üksikmeetmed iga terrorirühmituse suhtes;  

D. arvestades, et tõhus vasturünnak sellele probleemile nõuab kaasaegset lähenemist, mis võtab arvesse võimalikke tihedaid sidemeid erinevate terrorirühmituste vahel – näiteks terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vahel – ja võimaldab kiiresti sõlmida selgeid kokkuleppeid seoses atlandiülese teabevahetusega ühiste tõhusate ja õigusi austavate standardite alusel;

E.  leides, et on hädavajalik hoiduda sellest, et tekiks liiga palju erinevaid terrorismivastase võitluse õigusvahendeid, ja et tuleks püüelda hoopis olemasolevate normide ühtlustamise ja lihtsustamise poole;

F.  arvestades, et rakendatava poliitika ja saavutatud tulemuste süstemaatiline hindamine võimaldaks heita valgust praktikas esinevatele puudujääkidele ja häiretele ning samuti selgitada välja tõhusaks osutunud meetmed;

G. leides, et selles valdkonnas tegutsejate parem koostöö strateegiate ja tegevusvahendite sõnastamisel võimaldaks paremini hinnata meetmeid, mis tuleb edaspidi võtta;

H. meenutades, et Euroopa Ülemkogu nõuab oma 25. märtsil 2004. aastal vastu võetud terrorismivastase võitluse deklaratsioonis nii seda, et liikmesriikide õiguskaitseorganite teabe- ja andmevahetus muutuks terrorismiga võimalikult tõhusa võitlemise eesmärgil lihtsamaks, kui ka seda, et liikmesriigid tagaksid süstemaatilise pöördumisvõimaluse Euroopa Liidu olemasolevate organite poole, eriti Europoli ja Eurojusti poole, edendamaks terrorismivastase võitluse alast koostööd eelkõige Europoli käsutuses olevate kõiki terrorismiaspekte käsitlevate andmete liikumise parandamise abil;

I.   arvestades, et tuleb luua suur usaldus liikmesriikide õiguskaitseorganite ning Europoli ja Eurojusti vahel, mille puudumine on praeguseni takistanud tõhusat teabe- ja luureandmete vahetust. Usalduse loomiseks kasutatavad meetmed on järgmised:

– andmekaitse ühiste standardite kehtestamine kolmanda samba raames ja ühise sõltumatu järelevalveorgani pädevuse piires;

– häid tavasid koondava käsiraamatu koostamine politseiteenistustele, milles on lihtsalt ja praktiliselt määratletud politseiteenistuste andmekaitsega seotud vastutus ja kohustused;

– kriminaal- ja menetlusseaduse miinimumstandardite kehtestamine;

– Euroopa Kohtule üldise kohtualluvuse andmine kolmanda samba raames;

– täieliku parlamentaarse kontrolli tagamine;

J.   tõdedes, et Euroopa Ülemkogu 25. märtsi 2004. aasta deklaratsiooni järel on käima pandud kaks algatust, neist üks Euroopa Komisjoni, teine Rootsi Kuningriigi poolt, millest kummagi eesmärk on parandada ja lihtsustada terrorismivastase võitlusega seotud teabevahetust;

K. arvestades, et nendes ettepanekutes toodud eesmärgi saavutamisega peavad kaasnema ühtlustatud miinimumgarantiid kolmanda samba andmete kaitse valdkonnas, eriti mis puudutab asjaomaste isikute andmetele juurdepääsu, kusjuures kõik peab toimuma absoluutses vastavuses põhiõiguste hartas tunnustatud kodanikuõigustega, ELi lepingu artikliga 6 ja Euroopa põhiseaduse lepingu artikliga I-51, samuti kooskõlas Haagi programmis määratletud asjaomaste põhimõtetega;

L.  arvestades, et kodanike põhiõigused peavad säilima terrorismivastase võitluse kõikides meetmetes;

M. arvestades, et teabe ja luureandmete vahetuse eeltingimuseks on andmekaitse piisav tase, mis on vähemalt sama kõrge, kui esimese samba raames;

N. pöörates tähelepanu asjaolule, et Euroopa Ülemkogu teatab oma 25. märtsi 2004. aasta deklaratsioonis, et „samuti jätkatakse Europoli ja teabetalituste suhete arendamist“[3] ning leides omalt poolt, et andmete kogumine ja vahetamine on terrorismivastases võitluses esmatähtsad, kuna kohtumenetluste või politseiuurimiste tagajärjel tekkinud teave jõuab sageli liiga hilja kohale;

O. olles teadlik praktilistest raskustest, mis on Euroopa karistusregistri loomisega vältimatult seotud, kuid leides, et on vaja tungivalt meelde tuletada, et selle eesmärgi saavutamine tuleb muuta tõeliseks prioriteediks ning paigutada täpsesse ja tihedasse ajakavasse;

1.  esitab nõukogule järgmised soovitused:

a)   sõnastada oma esmatähtsate eesmärkide hulgas vajadus töötada välja terrorismivastase võitluse ühine ja volontaristlik poliitika;

b)   võtta vastu – seni, kuni puudub Euroopa ühine poliitika – süstemaatilisem ja koordineeritum lähenemine ning tagada kestvalt juba välja töötatud õigusaktide järjepidevus, teades, et see hädavajalik järjepidevus nõuab tegutsemist selgetel mõistetel põhineva tõelise poliitilise suuna raames;

c)   lähtuda sellest vaatenurgast tulenevalt oma tegevuses kolmest põhisuunisest:

– muretseda vajalikud vahendid ja võimsus, et teha täpselt kindlaks kõik seatud sihtmärgid, teadvustades täielikult, et terrorism ei ole ühekordne ilming, vaid mitmetahuline probleem, ning et need tahud varieeruvad nii toimepandud tegude, erinevate terrorirühmituste kui ka eesmärkide osas;

– suurendada terrorismile kui nähtusele reageerimise vahendite tõhusust, võttes üle tänapäevase ja realistliku lähenemise, mille teljeks on väga tihedate sidemete arvestamine, mis on sageli olemas nii eri terrorirühmituste kui ka nende ja organiseeritud kuritegevuse vahel, eriti rahastamise osas;

– vältida terrorismivastase võitluse vahendite liigsust ja püüelda hoopis olemasolevate normide ühtsustamise ja lihtsustamise poole, tagades normide süstemaatilise hindamise, mis võimaldaks teha kindlaks nende tõhususe määra, kuna uute reeglite vastuvõtmise otsust ei tohiks teha enne, kui on selge, et need annavad olemasolevate reeglitega võrreldes mingi lisaväärtuse;

d)   tagada valdkonna tegutsejate võimalikult suur kaasamine meetmete väljatöötamisse, et võtta arvesse ja integreerida nende praktiline kogemus uute vahendite loomisesse;

e)   võtta vastu heade tavade käsiraamat politseinikele, lähtudes teabevahetust reguleerivatest olulistest põhimõtetest, kuid võttes arvesse ka selles valdkonnas tegutsevate õiguskaitseorganite vajadusi, kusjuures käsiraamatus selgitataks politseinikele lihtsates ja konkreetsetes terminites konteksti, milles nad peavad tegutsema, eriti teabe edastamise ja hankimise ning andmekaitsega seonduvat;

f)    nõuda kõikidelt liikmesriikidelt tungivalt, et nad aktsepteeriksid Euroopa Kohtu pädevust teha eelotsuseid kõikide selliste õigusaktide kehtivuse ja tõlgendamise kohta, mis on vastu võetud terroristlikke kuritegusid käsitleva teabevahetuse ja koostöö raames;

g)   luua vahend, mis hõlbustaks andmete (intelligence) edastamist, eriti ettehoiatamise süsteemi (early warning system) loomise kontekstis;

h)   ühtlustada olemasolevaid eeskirju, mis käsitlevad isikuandmete kaitset praeguse kolmanda samba vahendite raames, koondades need ühte vahendisse, mis tagab esimese samba raames kavandatud andmekaitsega sama taseme järgmiste põhiprintsiipide alusel, lähtudes eriti just Haagi programmis väljendatud põhimõtetest, mis pelgalt sõnadeks jäädes kahjustaksid tõsiselt Euroopa Liidu institutsioonide usaldusväärsust:

– tagatud peab olema kogutud andmete kvaliteet ja asjakohasus;

– andmeid tohib koguda ainult seaduslike ülesannete täitmise huvides;

– andmeid isikliku elu kohta, samuti andmeid eraisikute kohta, kes pole kahtlusalused, tohib koguda ainult erandjuhtudel, kui see on absoluutselt vajalik, ning rangeid nõudeid järgides;

– eraisikuid tuleb nende kohta käivate andmete olemasolust teavitada, välja arvatud mõne olulise takistuse korral;

– eraisikutel peab olema õigus nende kohta käivatele andmetele juurde pääseda ning ebatäpseid andmeid parandada, välja arvatud siis, kui see juurdepääs võib ohustada julgeolekut ja avalikku korda või kolmandate isikute õigusi ja vabadusi või kui see võib takistada uurimist;

– eraisikuid tuleb andmete kuritahtliku kasutamise eest kaitsta;

– tagatud peavad olema andmete terviklikkus ja konfidentsiaalsus;

– andmete edastamine peab toimuma ühiste normide raames, mis näevad ette, et teabeallikaid tuleb kaitsta ja et andmete konfidentsiaalsus peab olema tagatud kõigis andmevahetuse staadiumides ja pärast andmevahetust;

– tagada tuleb andmekaitse-eeskirjadest kinnipidamise kontrollimine järelevalveorgani abil;

– igal isikul on õigus seaduslikkuse taastamisele ja hüvitusele sätestatud põhimõtete rikkumise korral;

i)    teha tõeliseks prioriteediks Euroopa tasemel kriminaalkaristuste määramise ja õiguste äravõtmise otsuste registri – Euroopa karistusregistri – kiire rakendamine, kuna praeguses olukorras tõuseb pidevalt esile selle absoluutne vajalikkus nii terrorismivastase kui ka organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kontekstis;

j)               teha tõeliseks prioriteediks kriminaalkaristuste ja õiguste äravõtmise toimiva registri (Euroopa karistusregistri) kiire rakendamine Euroopa tasandil ning raskeid kuritegusid määratlevate elementide ühtlustamine, kuna praeguses olukorras on suurenenud nende elementide absoluutne vajalikkus nii terrorismivastase kui ka organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kontekstis;

k)   üldisemalt, asuda resoluutselt isegi konfliktsete või keeruliste teemade kallale ning paigutada need täpsesse ja tihedasse ajakavasse nii vahendite väljatöötamisel kui ka elluviimisel, kui leitakse, et need kujutavad endast tõelist edasiminekut terrorismivastases võitluses, nagu näiteks Euroopa karistusregistri puhul;

l)    teavitada Euroopa Parlamenti tähtaegadest, mis on ette nähtud pangaarvete registrisse kandmist võimaldavate õigusvahendite väljatöötamise raames ja selliste meetmete väljatöötamise raames, mille eesmärk on parandada juriidiliste isikute tegevuse läbipaistvust;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule ning teavitamise eesmärgil Euroopa Komisjonile ja Euroopa Ülemkogule.

• [1]  ELT C 310, 16.12.2004, lk 36.
• [2]  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.
• [3]  Deklaratsioon terrorismivastase võitluse kohta, 25. märts 2004. aasta, punkt 9 – andmevahetus.

SOOVITUSE ETTEPANEK (B6-0128/2004) (28.10.2004  )

vastavalt kodukorra artikli 114 lõikele 1

Esitaja: Antoine Duquesne

fraktsiooni ALDE nimel

Terrorirünnakuid puudutav teabevahetus ja koostöö

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu otsuse ettepanekut teabevahetuse ning terrorirünnakuid puudutava koostöö kohta (KOM(2004)0221);

–   võttes arvesse raamotsuse projekti teabe- ja luureandmete vahetuse lihtsustamise kohta Euroopa Liidu liikmesriikide õiguskaitseorganite vahel, eelkõige tõsiste rünnakute osas, sealhulgas terroriaktid;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 114 lõiget 1;

A. arvestades, et õiguskaitseorganite võime teha kuritegevusvastase võitluse alast koostööd sõltub suures osas nende võimest õigeaegselt saada ning vahetada teavet ja luureandmeid;

B.  arvestades, et on vajalik saavutada õige tasakaal õiguskaitsenõuete ning andme-, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse vahel;

1.  esitab nõukogule järgmised soovitused:

a)  tuleb algatada poliitiline arutelu nii õiguskaitseorganite vahelise tihedama koostöö arendamiseks kui kuritegude avastamise, ennetamise ja uurimise eesmärgil tehtava koostööga seotud ühistegevuse kehtestamiseks;

b)  Euroopa Parlament vaatab läbi mõlemad ettepanekud, nõukogu otsuse ning Rootsi algatuse, mida kõiki võib vaadata kui täiendavaid lähenemisviise teabe- ja luureandmete vahetamisel;

c)  on vajalik koostada põhjalik ja sidus õiguskaitsealase koostöö raamistik;

d)  õiguskaitseorganite koostöö puhul peab alati olema tagatud andmekaitse ja põhiõiguste kaitse;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule ning teavitamise eesmärgil Euroopa Komisjonile ja Euroopa Ülemkogule.

MENETLUS

Pealkiri

Terrorirünnakuid puudutav teabevahetus ja koostöö

Menetluse number

2005/2046(INI)

Esialgne resolutsiooni ettepanek/Esialgsed resolutsiooni ettepanekud

B6-0128/2004

Menetlusalus

art 114 lg 3 ja art 94

Vastutav komisjon          istungil teada andmise kuupäev

LIBE 14.4.2005

Raporti koostamise otsuse vastuvõtmise kuupäev

27.7.2004

Nõuandev komisjon / Nõuandvad komisjonid   istungil teada andmise kuupäev

Arvamuse esitamisest loobumine   otsuse kuupäev

Tõhustatud koostöö         istungil teada andmise kuupäev

Muud raportis sisalduv(ad) resolutsiooni ettepaneku(d)

Raportöör(id)         nimetamise kuupäev

Antoine Duquesne 27.7.2004

Aseraportöör(id)

Arutamine komisjonis

27.7.2004

5.10.2004

31.3.2004

24.5.2004

Vastuvõtmise kuupäev

24.5.2004

Lõpphääletuse tulemused

poolt: vastu: erapooletuid:

44 0 0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Alexander Nuno Alvaro, Edit Bauer, Mario Borghezio, Mihael Brejc, Maria Carlshamre, Giusto Catania, Charlotte Cederschiöld, Carlos Coelho, Fausto Correia, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Rosa Díez González, Antoine Duquesne, Kinga Gál, Lívia Járóka, Timothy Kirkhope, Ewa Klamt, Magda Kósáné Kovács, Wolfgang Kreissl-Dörfler, Barbara Kudrycka, Stavros Lambrinidis, Henrik Lax, Sarah Ludford, Edith Mastenbroek, Jaime Mayor Oreja, Claude Moraes, Martine Roure, Amalia Sartori, Inger Segelström, Ioannis Varvitsiotis, Stefano Zappalà, Tatjana Ždanoka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Ignasi Guardans Cambó, Luis Francisco Herrero-Tejedor, Sophia in 't Veld, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Mary Lou McDonald, Antonio Masip Hidalgo, Javier Moreno Sánchez, Bill Newton Dunn, Herbert Reul, Marie-Line Reynaud, Agnes Schierhuber,

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Thijs Berman, Antonio López-Istúriz White

Esitamise kuupäev – A6

26.5.2005

A6-0165/2005

Märkused

...