Menetlus : 2004/0813(CNS)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0174/2005

Esitatud tekstid :

A6-0174/2005

Arutelud :

PV 07/06/2005 - 5

Hääletused :

PV 07/06/2005 - 6.8
PV 27/09/2005 - 6.7

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2005)0348

RAPORT     *
PDF 171kWORD 84k
31.5.2005
PE 357.618v03-00 A6-0174/2005

Prantsuse Vabariigi, Iirimaa, Rootsi Kuningriigi ja Ühendkuningriigi algatus võtta vastu nõukogu raamotsus avalikkusele kättesaadavate elektroonilise side teenuste osutamisega seonduvate töödeldud ja salvestatud andmete ning avalike sidevõrkude kaudu edastatavate andmete säilitamise kohta kriminaalväärtegude ja -õigusrikkumiste, kaasa arvatud terrorismiaktide ärahoidmiseks, uurimiseks, kindlakstegemiseks ja jälitamiseks

(8958/2004 – C6-0198/2004 – 2004/0813(CNS))

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon

Raportöör: Alexander Nuno Alvaro

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
 EXPLANATORY STATEMENT
 ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

Prantsuse Vabariigi, Iirimaa, Rootsi Kuningriigi ja Ühendkuningriigi algatuse kohta võtta vastu nõukogu raamotsus avalikkusele kättesaadavate elektroonilise side teenuste osutamisega seonduvate töödeldud ja salvestatud andmete ning avalike sidevõrkude kaudu edastatavate andmete säilitamise kohta kriminaalväärtegude ja -õigusrikkumiste, kaasa arvatud terrorismiaktide ärahoidmiseks, uurimiseks, kindlakstegemiseks ja jälitamiseks

(8958/2004 – C6-0198/2004 – 2004/0813(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Prantsuse Vabariigi, Iirimaa, Rootsi Kuningriigi ja Ühendkuningriigi algatust (8958/2004)(1);

–   võttes arvesse ELi lepingu artikli 34 lõike 2 punkti b;

–   võttes arvesse ELi lepingu artikli 39 lõiget 1, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0198/2004);

–   võttes arvesse õiguskomisjoni seisukohta antud õigusliku aluse osas;

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 93 51 ja 35;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A6-0174/2005);

1.  lükkab Prantsuse Vabariigi, Iirimaa, Rootsi Kuningriigi ja Ühendkuningriigi algatuse tagasi;

2.  palub Prantsuse Vabariigil, Iirimaal, Rootsi Kuningriigil ja Ühendkuningriigil oma algatus tagasi võtta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja Prantsuse Vabariigi, Iirimaa, Rootsi Kuningriigi ja Ühendkuningriigi valitsustele.

(1)

ELTs seni avaldamata.


EXPLANATORY STATEMENT

I.    Aim of the proposal

At the Justice and Home Affairs Council of 29 and 30 April 2004, France, the United Kingdom, Ireland and Sweden submitted a joint proposal(1) for a framework decision on the retention of communications data. The background to the initiative was a declaration on combating terrorism(2) adopted by the European Council on 25 March 2004, in which the Council was instructed to examine measures for establishing rules on the retention of communications traffic data by service providers.

The aim of the proposal is to facilitate judicial cooperation in criminal matters by approximating Member States' legislation on the retention of data processed and stored by providers of a publicly available electronic communications service for the purpose of prevention, investigation, detection and prosecution of crime or criminal offences including terrorism.

This would cover traffic and location data, including subscriber and user data, generated by telephony, Short Message Services and Internet protocols, including e-mails, but would not apply to the content of the information communicated. The proposal provides for data to be retained in principle for a minimum of 12 and a maximum of 36 months. In the case of the latter two communication methods, the Member States may decide to derogate from the stipulated retention period. When requesting mutual legal assistance, Member States would be able to gain access to data stored in other Member States. The proposal contains no reimbursement rules for costs incurred.

II.  Assessment of the proposal

There are sizeable doubts concerning the choice of legal basis and the proportionality of the measures. It is also possible that the proposal contravenes Article 8 of the European Convention on Human Rights.

1.  Legal basis

The legal basis chosen by the Council does not, in the rapporteur's opinion, tally with European legislation. Instead, the proposal consists of various measures that come under both the third and the first pillars of the Union.

The Council, making use of its sole legislative power in accordance with Title VI of the Treaty on European Union (TEU), cites Article 31(1)(c) in conjunction with Article 34(2)(b) TEU.

The rapporteur, however, takes the view that the proposed measures affect two separate areas. On the one hand, the Council's proposal attempts inter alia to establish the obligation for service providers to retain data, the definition of data and the retention period, all of which comes under the area of Community law. On the other hand, the proposal mentions access to and the exchange of data stored in the Member States, which is classed as common action in the area of judicial cooperation in criminal matters, meaning it comes under the third pillar.

Community legislation on the obligations of service providers already exists. The data in question is covered by Articles 1 and 2 of Directive 95/46/EC of 24 October 1995. The directive addresses the general obligations of Member States to guarantee the protection of the right to privacy of natural persons with respect to the processing of personal data. Furthermore, Directive 2002/58/EC of 12 July 2002 contains specific provisions on the processing of personal data and protection of the right to privacy in electronic communication. The principle behind both these directives is that the stored data is to be deleted once its retention is longer justifiable. Article 15 of Directive 2002/58/EC allows Member States to retain data in exceptional circumstances, provided that this constitutes a necessary, appropriate and proportionate measure to tackle crime. In the course of the negotiations on the Directive on privacy and electronic communications, the Member States were unable to agree on a retention period and no provisions were laid down in this regard.

The legal basis chosen by the Council is, therefore, contrary to Article 47 TEU, which states that the TEU should make no changes to the Treaties establishing the European Communities (TEC). According to this article, no provision of the TEU may affect those of the TEC. In this case, the failure to observe the existing legislative framework constitutes a contravention of the above. For this reason, service providers' obligation to retain data, the definition of the data to be retained and the retention period fall under the scope of the TEC.

The measures proposed must logically have the same legal basis as the existing legislation. Article 95 TEC, which provides for the codecision procedure, should, therefore, again be used as a basis.

This viewpoint is backed by the European Parliament's Committee on Legal Affairs. The rapporteur was also informed that both the Commission's and the Council's Legal Service agree with this legal interpretation.

2.  Proportionality of the measure

The rapporteur also has doubts as to the proportionality of the individual measures. The ends do not justify the means, as the measures are neither appropriate nor necessary and are unreasonably harsh towards those concerned.

Given the volume of data to be retained, particularly Internet data, it is unlikely that an appropriate analysis of the data will be at all possible.

Individuals involved in organised crime and terrorism will easily find a way to prevent their data from being traced. Possible ways of doing so include using 'front men' to buy telephone cards or switching between mobile phones from foreign providers, using public telephones, changing the IP or e-mail address when using an e-mail service or simply using Internet service providers outside Europe not subject to data retention obligations.

If all the traffic data covered by the proposal did indeed have to be stored, the network of a large Internet provider would, even at today's traffic levels, accumulate a data volume of

20 - 40 000 terabytes. This is the equivalent of roughly four million kilometres' worth of full files, which, in turn, is equivalent to 10 stacks of files each reaching from Earth to the moon. With a data volume this huge, one search using existing technology, without additional investment, would take 50 to 100 years. The rapid availability of the data required seems, therefore, to be in doubt.

In comparison with the present proposal for 'blanket' data retention, storage for a specific purpose, a model laid down inter alia by the Council of Europe's Convention on Cybercrime(3), could be a suitable and milder option.

Looking at the Council's reasons for rejecting this alternative(4), the question arises as to the extent to which the proposed data retention arrangements are compatible with the principle of presumption of innocence.

The proposal also fails to address the possible strains on those concerned. Aside from the infringement of the protection of personal data of individuals, there is a danger that enormous burdens would be placed on the European telecommunications industry, particularly on small and medium-sized telecom companies.

Costs would result primarily from:

-     technical changes to systems for data generation and storage,

-     changes to firms' in-house processes for secure data archiving, and

-     the processing and analysis of security authorities' inquiries.

According to estimates by a variety of large firms in the Member States, this would require investment in traditional circuit-switched telephony amounting to around EUR 180m a year for each firm, with annual operating costs of up to EUR 50m. In the case of small and medium-sized businesses, their ability to operate would no doubt be in jeopardy. According to estimates, the Internet-related burden would exceed that within traditional circuit-switched telephony many times over. For this reason, the Article 36 Committee proposes that only the data currently accumulated should be covered(5).

The Council's proposal contains no Europe-wide harmonised arrangements for spreading the cost burden it would create. Distortions of competition would arise that could jeopardise competition structures that are viable in the long term, thereby preventing the completion of a single European internal market.

3.  Compatibility with Article 8 of the European Convention on Human Rights

The proposal is also incompatible with Article 8 of the European Convention on Human Rights.

The monitoring and storage of data must be rejected if the measures do not comply with three basic criteria in line with the European Court of Human Rights' interpretation of Article 8(2) of the European Convention on Human Rights: they must be laid down by law, necessary in a democratic society and serve one of the legitimate purposes specified in the Convention.(6). As has already been illustrated, it is debatable, to say the least, whether the proposal fulfils all the necessary criteria(7).

III. Conclusion

For the reasons outlined above, the rapporteur rejects the proposal for a framework decision and calls on the four Member States to withdraw their initiative.

The rapporteur expects the Member States to produce a study proving the unquestionable need for the proposed data retention arrangements. In addition to this, the data retention obligation, the definition of the data to be retained and the retention period should be dealt with separately from the other aspects of the proposal as the subject of a directive. The Commission should draft an appropriate proposal. It should be pointed out that the proposal's objectives could be achieved simply by implementing the Council of Europe's Convention on Cybercrime and improving crossborder cooperation in the area in question. Before a final decision can be taken on new measures, the results of the requested study must be considered. Should the Council's proposal unexpectedly obtain a majority, the requirement for a review of the measures in the form of an evaluation after three years in force should be incorporated into the text, so that the actual effectiveness of the measures can be established and the act of data retention justified.

(1)

Council document 8958/04 of 28 April 2004.

(2)

Council document 7764/04 of 28 March 2004.

(3)

ETS No 185, 8 November 2001; the Convention has not yet been transposed in all the Member States.

(4)

Council document 8958/04 ADD 1. The explanatory note on the framework decision on data retention simply states that storage for a specified purpose 'will never aid in the investigation of a person who is not already suspected of involvement with a criminal or terrorist organisation'. It 'is therefore not sufficient to meet the needs of the security, intelligence and law enforcement agencies in the fight against modern criminals including terrorists.'

(5)

Council document 15098/04 of 23 November 2004.

(6)

Article 29 Data Protection Working Party, Council document 11885/04 of 9 November 2004.

(7)

The European Court of Human Rights has stressed that the contracting states do not have unlimited discretion to subject individuals within their territory to clandestine surveillance. Given that corresponding powers, conferred on the ground that the intention is to defend democracy, threaten to undermine or destroy democracy, the Court stresses that contracting states are not allowed to adopt any measure they deem appropriate in order to combat espionage or terrorism.


ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS

Hr Jean-Marie Cavada

Esimees

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon

BRÜSSEL

Teema:            Prantsuse Vabariigi, Iirimaa, Rootsi Kuningriigi ja Ühendkuningriigi algatus, et nõukogu võtaks vastu raamotsuse eelnõu avalikkusele kättesaadavate elektroonilise side teenuste osutamisega seonduvate töödeldud ja salvestatud andmete ning avalike sidevõrkude kaudu edastatavate andmete säilitamise kohta kriminaalväärtegude ja -õigusrikkumiste, kaasa arvatud terrorismiaktide ärahoidmiseks, uurimiseks, kindlakstegemiseks ja jälitamiseks (8958/2004 - C6-0198/2004 - 2004/0813(CNS))(1)

Austatud esimees

Oma 18. jaanuari 2005. aasta kirjaga pöördus Teie eelkäija Jean-Louis Bourlanges kodukorra artikli 35 lõike 2 alusel õiguskomisjoni poole, et uuritaks teemana nimetatud ettepaneku õigusliku aluse kehtivust ja asjakohasust. Ettepanek põhineb ELi lepingu artikli 31 lõike 1 punktil c ja artikli 34 lõike 2 punktil b. Antud juhul on ELi lepingu artikli 39 alusel nõutav ainult konsulteerimine parlamendiga.

Õigusasjade komisjon arutas eespool mainitud küsimust 3. veebruari ja 31. märtsi 2005. aasta koosolekutel.

25. märtsil 2004 rõhutas Euroopa Ülemkogu, kui oluline on kehtestada eeskirjad, mis käsitlevad teenuste osutajate loodud andmete säilitamist, olles teadlik, et tänapäevased telekommunikatsioonivahendid avavad uusi teid rahvusvahelise kuritegevuse ja eelkõige terrorismi jaoks.

Vastuseks ülemkogu taotlusele ja selleks, et kaotada õiguslikud lahknevused liikmesriikide vahel, tehti nelja liikmesriigi algatusel (Prantsusmaa, Iirimaa, Ühendkuningriik ja Rootsi) ettepanek näha ette tõhus ja ühtlustatud süsteem nende töödeldud ja salvestatud andmete säilitamiseks, mis on seotud avalikkusele kättesaadavate elektroonilise side teenuste osutamisega, või nende andmete säilitamiseks, mida edastatakse avalike sidevõrkude kaudu, ning seda kriminaalväärtegude ja -õigusrikkumiste, kaasa arvatud terrorismiaktide ärahoidmiseks, uurimiseks, kindlakstegemiseks ja jälitamiseks.

Euroopa Kohtu väljakujunenud tavadest nähtub selgelt, et õigusliku aluse puhul ei ole ühenduse seadusandjal diskretsiooni, vaid see alus peab põhinema objektiivsetel elementidel, mida kohus saab kontrollida. Nende elementide hulga kuulub eelkõige õigusakti eesmärk ja sisu(2).

Raamotsuse eelnõu artikkel 1 toob ära ettepaneku eesmärgi soodustada õigusalast koostööd kriminaalasjades.

Akti sisu täpsustab vahendeid, mis on püstitatud eesmärgi saavutamiseks vajalikud. Esiteks tuleb ühtlustada õigusakti kohaldamisalasse kuuluvate elektroonilise side erinevate andmete liigid ja määrata kindlaks ajavahemik, mille kestel tuleb neid andmeid säilitada, ning teiseks tuleb kehtestada liikmesriikidevahelised juurdepääsutingimused kõnesolevatele andmetele kriminaalasjades antava õigusabi vahendite kaudu, mis on juba vastu võetud.

Tuleb märkida, et õigusaktis viidatakse liiklus- ja asukohaandmete määratlemisel, samuti andmekaitse puhul ühenduse vahenditele. Tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga nr 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv)(3), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga nr 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (4).

Eespool nimetatud ühenduse õigusaktid, mis põhinevad EÜ asutamislepingu artiklil 95, reguleerivad niisiis juba valdkonda, mis on seotud andmetöötlusega, samal ajal kui kõnesoleva ettepaneku eesmärk on ühtlustada erinevate andmete liigid, mida teenuste osutajad peavad säilitama teatud kindla aja jooksul, samuti nimetatud perioodi kindlaksmääramine.

Tuleb aga meenutada, et ELi lepingu artikkel 47 sätestab:

“Kui seoses Euroopa Ühenduse asutamisega Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut muutvatest ning Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingut ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut muutvatest sätetest ja käesolevatest lõppsätetest ei tulene teisiti, ei mõjuta miski käesolevas lepingus Euroopa ühenduste asutamislepinguid ega hilisemaid lepinguid või õigusakte, mis neid muudavad või täiendavad.”

ELi lepingu artikli 47 kohaselt ei ole niisiis lubatud mõjutada mõne ELi lepingul põhineva aktiga ühenduse õigustikku. Niisiis tuleb teha selgeks, kas kõnesolevas ettepanekus kavandatud meetmed “mõjutavad” ühenduse õigust niisugusena, nagu see on eelkõige direktiivi nr 2002/58/EÜ sätete järgi.

Sellega seoses tuleb juhtida tähelepanu asjaolule, et direktiiv nr 2002/58/EÜ on juba kehtestanud terve rea kohustusi, mis on seotud erinevat liiki andmetega, mida ettevõtted peavad säilitama, ja nende säilitamise ajaga. Sellest järeldub, et igasugune muudatus selles valdkonnas, nagu seda soovib teha raamotsuse eelnõu, ei saa olla ELi lepingul põhineva õigusakti sisuks.

Järelikult võib väita, et kõnesoleva akti vastuvõtmine võib olla ELi lepingu artikli 47 rikkumine.

31. märtsi 2005. aasta koosolekul otsustas õigusasjade komisjon 11 poolthäälega (erapooletuid 2)(5), et:

· erinevate andmete liikide ühtlustamine, mida teenuste osutajad säilitama peavad, samuti andmete säilitamise ajavahemik kuuluvad vastavalt direktiivile nr 2002/58/EÜ ühenduse õigustiku kohaldamisalasse;

· raamotsus, mis põhineb ELi lepingu VI jaotisel ja mille eesmärk oleks muuta niisuguseid elemente, mõjutaks nimetatud direktiivi sätteid ja võiks järelikult olla ELi lepingu artikli 47 rikkumine;

· mis puudutab erinevate andmete liikide ühltustamist, mida teenuste osutajad säilitama peavad, ja andmete säilitamise aega, siis on mõlema puhul sobiv õiguslik alus sama, mis on kehtestatud juba kehtiva ühenduse õigustiku raames, nimelt EÜ asutamislepingu artikliga 95;

· lähtudes nendest kaalutlustest oleks seega mõeldav kehtestada kaks eraldi õigusakti: esimene, mis põhineb esimesel sambal (EÜ asutamisleping) ja käsitleb erinevate andmete liikide ühtlustamist ja nende säilitamise aega, ning teine, mis põhineb kolmandal sambal (ELi leping) ning käsitleb aspekte, mis on seotud koostööga kriminaalasjades, eelkõige juurdepääsuga kõnealustele andmetele ja nende vahetamisega.

Lugupidamisega

Giuseppe Gargani

(1)

ELTs seni avaldamata.

(2)

Vt muu hulgas Euroopa Kohtu lahendit kohtuasjas C-42/97: Parlament versus nõukogu, lõige 36.

(3)

EÜT L 201, 31.07.2002, lk 37.

(4)

EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(5)

Hääletamise ajal olid kohal Andrzej Jan Szejna (tegevesimees), Manuel Medina Ortega (arvamuse raportöör, keda esindas tema asetäitja Nicola Zingaretti), Alexander Nuno Alvaro (keda esindas asetäitja Antonio Di Pietro), Maria Berger, Marek Aleksander Czarnecki, Bert Doorn, Piia-Noora Kauppi, Kurt Lechner (keda esindas asetäitja Antonio López-Istúriz White), Klaus-Heiner Lehne, Alain Lipietz, Antonio Masip Hidalgo, Aloyzas Sakalas ja Jaroslav Zvěřina.


MENETLUS

Pealkiri

Prantsuse Vabariigi, Iirimaa, Rootsi Kuningriigi ja Ühendkuningriigi algatus võtta vastu raamotsuse eelnõu avalikkusele kättesaadavate elektroonilise side teenuste osutamisega seonduvate töödeldud ja salvestatud andmete ning avalike sidevõrkude kaudu edastatavate andmete säilitamise kohta kriminaalväärtegude ja -õigusrikkumiste, kaasa arvatud terrorismiaktide ärahoidmiseks, uurimiseks, kindlakstegemiseks ja jälitamiseks.

Viited

8958/2004 – C6-0198/2004 – 2004/0813(CNS)

Õiguslik alus

art 39 lg 1 (EÜ)

Menetlusalus

art 93, 51 ja 35

EP-ga konsulteerimise kuupäev

16.11.2004

Vastutav komisjon
  istungil teada andmise kuupäev

LIBE
01.12.2004

Nõuandev komisjon / Nõuandvad komisjonid
  istungil teada andmise kuupäev

ITRE
01.12.2004

 

 

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine
  otsuse kuupäev

ITRE
27.4.2005

 

 

 

 

Tõhustatud koostöö
  istungil teada andmise kuupäev

 

 

 

 

 

Raportöör(id)
  nimetamise kuupäev

Alexander Nuno Alvaro
25.11.2004

 

Aseraportöör(id)

 

 

Lihtsustatud menetlus
  otsuse kuupäev

 

Õigusliku aluse vaidlustamine
  JURI arvamuse kuupäev

JURI
31.3.2005

/

 

Rahaeraldise määra muutmine
  BUDG arvamuse kuupäev

 

/

 

Konsulteerimine Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteega
  istungil otsuse tegemise kuupäev



0.0.0000

Konsulteerimine regioonide komiteega
  istungil otsuse tegemise kuupäev


0.0.0000

Arutamine komisjonis

01.2.2005

28.4.2005

26.5.2005

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

26.5.2005

Lõpphääletuse tulemused

poolt:

vastu:

erapooletuid:

28

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Alexander Nuno Alvaro, Edit Bauer, Johannes Blokland, Mihael Brejc, Michael Cashman, Giusto Catania, Charlotte Cederschiöld, Carlos Coelho, Antoine Duquesne, Patrick Gaubert, Lilli Gruber, Magda Kósáné Kovács, Wolfgang Kreissl-Dörfler, Barbara Kudrycka, Stavros Lambrinidis, Romano Maria La Russa, Henrik Lax, Edith Mastenbroek, Claude Moraes, Martine Roure, Ioannis Varvitsiotis, Stefano Zappalà

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Ignasi Guardans Cambó, Luis Francisco Herrero-Tejedor, Sophia in 't Veld, Jean Lambert, Siiri Oviir, Vincent Peillon, Kyriacos Triantaphyllides

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

 

Esitamise kuupäev – A6

31.5.2005

A6-0174/2005

Märkused

...

Õigusteave - Privaatsuspoliitika