VAHERAPORTI PROJEKT Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega asutatakse Ühtekuuluvusfond

3.6.2005 - (KOM(2004)0494 - 2004/0166(AVC))

Regionaalarengukomisjon
Raportöör: Alfonso Andria

Menetlus : 2004/0166(AVC)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A6-0178/2005

Esitatud tekstid :

A6-0178/2005

Arutelud :

PV 05/07/2005 - 13

Hääletused :

PV 06/07/2005 - 4.6

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2005)0278

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
EXPOSÉ DES MOTIFS
EELARVEKOMISJONI ARVAMUS
MENETLUS
TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS
MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega asutatakse Ühtekuuluvusfond

(KOM(2004)0494 - 2004/0166(AVC))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega asutatakse Ühtekuuluvusfond (KOM(2004)0494 - 2004/0166(AVC))[1];

– võttes arvesse nõukogu poolt vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 161 teisele lõigule esitatud nõusoleku taotlust (C6-0000/2005);

– võttes arvesse 22. aprilli 2004. aasta resolutsiooni komisjoni teatise kohta seoses majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kolmanda aruandega[2];

– võttes arvesse laienenud liidu poliitiliste väljakutsete ja eelarvevahendite (2007–2013)[3] ajutise komisjoni raportit ja eriti regionaalarengukomisjoni arvamust ning komisjoni teatist finantsperspektiivi (2007–2013) kohta (KOM(2004)0487)[4];

– võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (KOM(2004)0492 – 2004/0163(AVC))^[5]5;

– võttes arvesse kodukorra artikli 75 lõiget 3;

– võttes arvesse regionaalarengukomisjoni vaheraportit ja eelarvekomisjoni ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamusi (A6-0178/2005),

1. palub nõukogul ja komisjonil võtta arvesse järgmisi soovitusi:

i) on arvamusel, et majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus peab jääma Euroopa integratsiooni põhielemendiks; leiab seetõttu, et Ühtekuuluvusfond peab jätkuvalt teenima liidu eesmärke liikmesriikide ühtekuuluvuse ja solidaarsuse edendamisel;

ii) palub, et uuel perioodil viidataks majanduslikule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele viitamisel ka piirkondlikule ühtekuuluvusele ning et viimase arendamisele pöörataks erilist tähelepanu;

iii) leiab, et poliitilist lahendust tuleks otsida nende Euroopa Liidu piirkondade tarvis, mis tulevase laienemise käigus Euroopa Liidust välja jäävad;

iv) toetab Ühtekuuluvusfondi eesmärke ja komisjoni poolt pakutud peamisi vahendeid nende eesmärkide saavutamiseks;

v) kutsub üles toetama Ühtekuuluvusfondi rahastamisvahendite suurendamist 18 miljardilt eurolt (perioodil 2000–2006) 62,99 miljardi euroni ning nimetatud summa tasakaalustatud jaotamist transpordi infrastruktuuri ja keskkonnakaitse abikõlblike sektorite vahel, võimaldades samas fondi tegevuses teatud paindlikkust;

vi) täpsustab, et määruse ettepanekus toodud assigneeringuid kohaldatakse ainult 2007. eelarveaastaga algavale perioodile, ja et nimetatud assigneeringud on rangelt näitlikud kuni finantsperspektiivi (2007 ja sellele järgnevad aastad) kohta sõlmitud kokkuleppeni;

vii) on arvamusel, et pärast järgmise finantsperspektiivi vastuvõtmist kinnitab komisjon juhtumist lähtuvalt määruse ettepanekus toodud summad või esitab kohandatud summad vajadusel Euroopa Parlamendile ja nõukogule heakskiidu saamiseks, tagades sellega vastavuse piirmääradega;

viii) rõhutab programmitöö strateegilist ja esmast tähtsust ühtekuuluvuspoliitika tõhusamaks muutmisel;

ix) rõhutab ja tuletab meelde Euroopa Parlamendi rolli eelarveküsimustes otsuseid tegeva asutusena antud valdkonnas;

x) palub nõukogul ja komisjonil kanda finantsdokumentidesse (vastavalt finantsmääruse artiklile 3) komisjoni esitatud kulukohustuste assigneeringute iga-aastane jaotus;

xi) nõuab Ühtekuuluvusfondi eelarve esituse parandamist ja selgemaks muutmist, eraldades kõigile kolmele määruse ettepaneku KOM(2004)0494 artiklis 2 ette nähtud eelarvevaldkonnale eelarveread;

xii) tuletab lõpuks meelde, et Ühtekuuluvusfond allub finantsmääruse sätetele, ja nõuab seetõttu nende järgimist;

xiii) palub komisjonil lisada dokumendi KOM(2004)0494 artikli 2 lõike 1 lõppu järgmised sõnad:

"mida muudeti otsusega (EÜ) nr 884/2004/EÜ;"

xiv) on seisukohal, et lisaks üleeuroopalistele transpordivõrkudele peaksid Ühtekuuluvusfondi jaoks olema abikõlblikud ka projektid, mis on suunatud piirkondlike transpordivõrgustike ning nende turvalisuse ja töökorra parandamisele;

xv) palub Ühtekuuluvusfondist toetatavate transpordisektorite hulka lisada rannikulaevanduse, mereühendused ning põikühendused äärepoolseimate piirkondade ja väiksemate saartega;

xvi) palub sõnastada dokumendi KOM(2004)0494 artikli 2 lõige 3 järgmiselt:

"säästvat arengut soodustavates ja selget keskkondlikku mõõdet omavates valdkondades, nagu energiatõhusus ja taastuvad energiaallikad, ning transpordivaldkonna osas väljaspool üleeuroopalisi võrke teelõike, mis on samaväärsed üleeuroopalisi võrke ühendavate kiir- ja peateedega, raudtee- (kaasa arvatud veeremid), sisevee- ja meretransporti, mitmeliigilisi transpordisüsteeme ja nende omavahelist toimimist, maantee- ja õhuliikluse mahtude kontrollimist, puhast linnatransporti ja ühistransporti (kaasa arvatud veeremid ja bussitranspordile mõeldud teede infrastruktuur)."

xvii) nõuab, et määruse artiklisse 2 lisataks selge viide puuetega inimestele, ja palub, et Ühtekuuluvusfondist rahastatavates projektides oleks samuti tagatud võimalus igasuguste tõkete ja takistuste kaotamiseks;

xviii) leiab, et lõplik finantskokkulepe peab tagama suutlikkuse vastata meie aja poliitilistele väljakutsetele, millest üheks peamiseks on ühtekuuluvuspoliitika reformimine; selleks otstarbeks on 0,41% ELi sisemajanduse kogutoodangust (SKT) sobilik tase;

xix) leiab, et fondi finantsabi täielik või osaline peatamine EÜ asutamislepingu artikli 104 lõikes 8 sätestatud otsuse vastuvõtmise korral peab kuuluma nõukogu pädevusse ja toimuma eriotsuse alusel, mitte automaatselt, nagu on sätestatud määruse ettepanekus;

xx) kutsub üles tagama Ühtekuuluvusfondi ja teiste ühenduse programmide raames rahastatavate projektide kooskõla, eriti projektiga Natura 2000 seonduva puhul;

xxi) tervitab toetuste laiendamist energiatõhususele ja taastuvale energiale, kuna nende rakendamisvõimalused on asjaomastes riikides suured ning nendest tulenev kasu, sealhulgas õhukvaliteedi paranemine, uute töökohtade loomine ja sotsiaalse õigluse kasv, on Euroopa ühine huvi;

xxii) on arvamusel, et sätted, mis puudutavad üldsätete kehtestamist käsitleva määruse ettepaneku artiklites 38–40 käsitletud suuri projekte, tuleks suurema läbipaistvuse tagamiseks selgesõnaliselt sisse viia Ühtekuuluvusfondi käsitlevasse määrusesse;

xxiii) kutsub samuti üles selgesõnaliselt sätestama Ühtekuuluvusfondi käsitlevas määruses tehnilise abi rahastamine (uuringud, hindamised, ekspertarvamused, statistika jne), mis on reguleeritud üldsätete kehtestamist käsitleva määruse ettepaneku artikliga 43;

xxiv) rõhutab vajadust viia sisse paindlikkuse klausel koos range kontrollimehhanismiga seoses käesoleva määruse artikli 3 lõikes 3 sätestatud tegevuse kogukulutustest rohkem kui 10% moodustavate maaostu kulutuste abikõlblikkuse välistamisega, et võimaldada projekti teostamist juhul, kui nimetatud määr on ebapiisav ja võib rakendamist takistada; samas leiab, et kulud, mis seonduvad sotsiaalkorterite renoveerimisega eesmärgiga säästa energiat, kaitsta keskkonda ja saavutada sotsiaalne ühtekuuluvus, tuleks muuta abikõlblikeks;

xxv) kutsub üles peatama niisuguste projektide rahastamist, mis on vastuolus ELi keskkonnaalaste õigusaktidega;

xxvi) palub komisjonil koostada loetelu soovituslikest eelistustest programmeerimisetapis, et võimaldada projekti tulemuste kvaliteedi hindamist, samuti ühenduse rahastamise tõhususe hindamist ning panust kõigi Ühtekuuluvusfondi poolt rahastatavate valdkondade jätkusuutlikkusse;

xxvii) palub komisjonil kasutusele võtta nn premiaalsüsteemi põhimõte, mille kohaselt saab suurimaid edusamme teinud liikmesriike premeerida, eriti rahastatud projektide parema hindamise, parema kulude ja tulude analüüsi, innovaatilisuse ja jätkusuutliku arengu soodustamise põhjal;

xxviii) on arvamusel, et oleks vajalik suurem sekkumine riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste abistamiseks Ühtekuuluvusfondi toetuste haldamisel: näiteks teatud toetusmeetmete võtmine ja nn parima tava põhimõtte järgimine;

xxix) toetab Ühtekuuluvusfondi puhul automaatse kulukohustustest vabastamise sätte kohaldamist (N+2-reegel); palub sellegipoolest uue programmitöö perioodi esimese kolme aasta jooksul kohaldada nimetatud sätet paindlikult;

xxx) palub komisjonil arvestada Ühtekuuluvusfondi jaoks abikõlblike perifeersete liikmeriikide ja ELi liikmeks olevate saareriikide iseärasustega, kuna need piirkonnad kannatavad looduslikult ja demograafiliselt ebasoodsa olukorra pärast, mille tagajärjeks on raskused ja erinevus arengutasemes.

2. teeb presidendile ülesandeks taotleda vastavalt kodukorra artikli 75 lõikele 3 arutelu jätkamist nõukoguga ja vajadusel avada vastavalt kodukorra artiklile 56 nõukoguga 1975. aasta ühisdeklaratsioonis sätestatud lepitusmenetlus;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ja nõukogule.

[1] ELTs seni avaldamata.
[2] ELT C 104 E 30.4.2004, lk 1000.
[3] 2004/2209(INI) - A6-0153/2005.
[4]
[5] ⁵ ELTs seni avaldamata.

EXPOSÉ DES MOTIFS

1. Objectifs de base du Fonds de cohésion

Le Fonds de cohésion[1] a été créé en 1993 par le Traité de Maastricht dans le cadre de la préparation à l'Union économique et monétaire. En effet, pour participer à l'Union économique et monétaire les États membres doivent réduire leur déficit public et contrôler leur dette publique. D'un autre côté, les pays les moins prospères doivent investir lourdement pour rattraper leurs voisins les plus développés et augmenter leur capacité de croissance. Ainsi le Fonds de cohésion a été créé afin de permettre aux pays les moins prospères de se rapprocher des critères de convergence tout en continuant les investissements en infrastructures grâce à l'aide octroyée par le Fonds de cohésion.

L'article 161 paragraphe 2 du Traité sur l'Union européenne prévoit que: "Un Fonds de cohésion (...) contribue financièrement à la réalisation de projets dans le domaine de l'environnement et dans celui des réseaux transeuropéens en matière d'infrastructure des transports ".

L'objectif est ainsi d'instaurer un Fonds complémentaire aux autres instruments communautaires de développement régional, dans le domaine de l'environnement et des infrastructures de transport d'intérêt commun afin de promouvoir la cohésion économique et sociale et la solidarité entre les États membres.

Seuls les États membres dont le revenu national brut (RNB) par habitant est inférieur à 90 % de la moyenne communautaire, et qui ont mis en place un programme visant à satisfaire les critères économiques de convergence fixés dans l'article 104 du Traité instituant la Communauté européenne, sont éligibles.

2. Ajustements au règlement instituant le Fonds de cohésion

Depuis l'élargissement de l'UE le 1er mai 2004, le Fonds de cohésion s'applique aux dix nouveaux États membres, tout comme aux trois États membres bénéficiaires de l’UE à 15 (Espagne, Portugal, Grèce) pour la fin de période 2000-2006. L'Irlande n'est plus bénéficiaire depuis le 01.01.2004 et l'Espagne ne remplira plus les critères pour l'éligibilité au financement du Fonds de cohésion à partir du 01.01.2007.

La proposition de la Commission est bien adapté aux besoins de l'Union élargie avec une plus grande disparité entre les États membres et les régions ainsi qu'aux encouragements de la solidarité et pour la cohésion économique et sociale. Grâce aux aides du Fonds les régions moins développées bénéficieront de l'objectif "convergence".

Toutefois, votre rapporteur reconnaît des ajustements essentiels apportés au règlement:

L'augmentation de l'enveloppe financière du Fonds de cohésion de 18 (pour la période 2000-2006) à 62,99 milliards d’euros est importante étant donné que plus de la moitié des États membres bénéficieront du Fonds de cohésion. L’élargissement du champ d'application des actions du Fonds de cohésion est conforme aux dispositions correspondantes du Traité, en phase avec les priorités décidées à Lisbonne et s'inscrit dans la perspective du développement durable de Göteborg. Ceci permettra donc de répondre aux importants besoins de financement des États membres bénéficiaires dans les domaines de l'environnement et des transports. La répartition du financement communautaire entre les secteurs éligibles de l'environnement et du transport doit être équilibrée. Toutefois, pour une certaine souplesse de l'intervention du Fonds, il est important que celle-ci soit adaptée aux besoins de chaque État membre.

Les réseaux transeuropéens de transport, en particulier, les projets d’intérêt européen et les infrastructures liées à l’environnement restent les priorités d'intervention du Fonds de cohésion. La nouveauté introduite par le règlement est que, conformément aux priorités de Göteborg, le Fonds de cohésion renforce sa contribution au développement durable. Ainsi, il peut désormais financer des projets dans le domaine des transports, en dehors des réseaux transeuropéens, concernant le rail, les voies navigables fluviales et maritimes, les programmes multimodaux de transport, le transport urbain durable, et dans les domaines favorisant le développement durable, à dimension environnementale, tels les secteurs clés de l'efficacité énergétique et des énergies renouvelables.

La Commission souligne dans les considérants (1) l'importance de présent règlement de préciser la mission de Fonds de cohésion par rapport à ce nouveau cadre, notamment au règlement sur les dispositions générales. Vu les problèmes au cours de la période actuelle et pour un meilleur fonctionnement dans le future ainsi que pour la meilleure transparence, votre rapporteur estime que les grands projets, qui représentent l'outil le plus important d'intervention du Fonds de cohésion et le financement de l'assistance technique (études, évaluations, expertises, statistiques etc.) doivent être préciser expressément dans le présent règlement. Une telle transparence n'est pas contre la simplification de la mise en oeuvre de la politique régionale, mais souligne la mission et l'importance des grands projets pour les programmes de Fonds de cohésion.

Pour la période 2007-2013, dans le cas des infrastructures liées au transport et à l'environnement, le Fonds de cohésion et le FEDER seront gérés, afin de faciliter une meilleure synergie, selon un système de programmation unique. Cependant, les grands projets dont le coût total excède 25 millions d'euros pour l'environnement et 50 millions d'euros pour les autres domaines, seront adoptés séparément par la Commission, mais seront gérés dans le cadre des programmes y afférents. Il serait souhaitable que, au sein des cadres nationaux, le Fonds de cohésion affiche ses propres priorités, séparées de celles du FEDER.

L'article 3-3 du présent règlement envisage d'exclure de l'éligibilité des dépenses d'achat de terrain pour un montant supérieur à 10 % des dépenses totales éligibles de l'opération concernée. Dans certains cas la limite de 10 % pour les dépenses d'achat de terrain empêche de réaliser un projet dans le cadre de Fonds de cohésion. Votre rapporteur estime qu'il est nécessaire de mettre en place une clause de flexibilité qui permettrait, dans certains cas, d'obtenir une dérogation et donc d'avoir plus de souplesse dans la détermination des dépenses éligibles, afin de pouvoir réaliser le projet. En même temps, une clause de flexibilité doit aller avec un mécanisme de contrôle efficace pour éviter des problèmes de fraude et de la corruption.

Malgré la simplification, la décentralisation et la programmation plus stratégique, il serait souhaitable d'établir une liste de priorités indicatives dans la phase de programmation, élaborée par la Commission, pour la qualité et l'évaluation des résultats des projets, ainsi que pour l'efficacité des financements communautaires.

Un "premium system", sous forme d'une "réserve communautaire de qualité et de performance", n'est pas prévu que pour les Fonds structurels (articles 20, 48, 49 de la proposition de règlement général). L'objectif du Fonds de cohésion est différent de celui des Fonds structurels. Il vise en effet à se substituer aux dépenses budgétaires nationales afin de soutenir les projets dans les États membres bénéficiaires, sans distinction régionale interne. Le Fonds de cohésion est d’une importance extrême pour la période 2007-2013 étant donné qu'à la suite de l'élargissement plus de la moitié des États membres bénéficieront de ses interventions; en outre, le financement communautaire sera trois fois supérieur à celui de la période précédente. Il est ainsi important que la contribution du Fonds de cohésion à la réalisation de la cohésion économique et sociale soit correctement évaluée et que les progrès réalisés par les États membres les plus performants soient primés.

Afin de motiver les pays et leurs territoires pour l'élaboration et le choix des projets de qualité et d'intérêt européen, il semble nécessaire d'introduire un mécanisme de "premium system" basé sur certains critères principaux comme par exemple la qualité du projet proposé et accompli, la capacité de l'État membre bénéficiaire à dépenser les enveloppes budgétaires allouées par le Fonds de cohésion, la réalisation du projet, la transnationalité du projet, les efforts en faveur du développement durable, le degré de coopération et de coordination des interventions entre les pays voisins au niveau du transport ainsi qu'au niveau de l'environnement, les impulsions des projets en faveur des sources d'énergies renouvelables ou le traitement éco-compatible des déchets.

Actuellement, la politique de cohésion va, en application du principe de subsidiarité, vers un renforcement progressif et opportun du rôle des acteurs régionaux. Toutefois, pour la mise en œuvre, la capacité technique et administrative au niveau local n'est pas toujours adaptée à ce nouveau rôle. Des actions spécifiques d'accompagnement et l'application du système de "best practices" pourraient être des interventions utiles pour les administrations nationales et régionales afin de mieux gérer les Fonds reçus.

L'introduction de l'application de dégagement d’office (la règle N+2) au Fonds de cohésion, qui est désormais soumis aux mêmes règles que celles du FEDER et du FSE, permet d'encourager l'utilisation rapide des ressources du Fonds de cohésion. L'expérience de la période actuelle a montré que cette règle apportait une discipline efficace à la préparation soigneuse et précise des projets et à la gestion des Fonds structurels. Cependant, il est nécessaire de suivre attentivement l'application de la règle N+2 aux interventions du Fonds de cohésion qui sont d'une nature différente de celles des Fonds structurels. Votre rapporteur estime qu'une période transitoire de trois ans est un bon compromis entre l'obligation de l'État membre bénéficiaire à dépenser les enveloppes budgétaires dans les deux années qui suivent leur engagement et les difficultés de gestion de grands projets.

Dans les débats sur le futur du Fonds de cohésion, l'élargissement jouent un rôle important étant donné que plus de la moitié des États membres bénéficieront du Fonds de cohésion.

Les pays les moins prospères doivent investir lourdement pour rattraper leurs voisins les plus développés et augmenter leur capacité de croissance. La suppression des aides pour les États membres qui ont été bénéficiaires pendant plusieurs années du Fonds de cohésion et dont le revenu national brut (RNB) par habitant atteint 90 % de la moyenne communautaire, ne manquerait pas d'avoir des effets sur l'économie du pays. La suppression risque d'annuler les progrès grâce au Fonds de cohésion et d'avoir des répercussions non seulement pour le pays concerné, mais également pour la stabilité de la Communauté en ce qui concerne la cohésion économique et sociale.

Bien qu'il existe des difficultés importantes, au niveau financier et technique, votre rapporteur estime que l'application d'un mécanisme transitoire de suppression progressive de l'aide octroyée aux États membres, qui ne bénéficieront plus du Fonds de cohésion est opportune. Cependant, le mécanisme devrait être transitoire, provisoire et limité aux projets courants.

Le règlement instituant le Fonds de cohésion doit entrer en vigueur à temps pour que, dans le cadre de la nouvelle phase de programmation, les nouveaux projets puissent être opérationnels à partir du 1er janvier 2007.

[1] Règlement (CE) N°1164/94, modifié par les règlements (CE) N°1264/1999 et (CE) N°1265/99.

EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (24.5.2005)

regionaalarengukomisjonile

ettepanek kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega asutatakse Ühtekuuluvusfond
(KOM(2004)0494 –2004/0166(AVC))

Arvamuse koostaja(d): Nathalie Griesbeck

LÜHISELGITUS

ÜLDISED ASPEKTID

Eelarvekomisjon teeb ettepaneku võtta vastu regionaalarengukomisjonile mõeldud arvamus dokumendi KOM(2004)0494 kohta. Selle nõukogu määruse ettepaneku suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendis nõusolekumenetlust vastavalt kodukorra artiklile 75.

Regionaalarengukomisjon on kõnealuse ettepaneku puhul vastutav parlamendikomisjon. Ta teeb ettepaneku kasutada kodukorra artikli 75 lõiget 3 ja esitada parlamendile komisjoni ettepaneku kohta vaheraporti. Arengukomisjon peaks võtma raporti vastu 24. mail 2005.

Ettepanek KOM(2004)0494 kuulub viiest dokumendist koosnevasse ühtekuuluvuspoliitika õigusaktide paketti (lisateave üldsätteid puudutavas lühiselgituses).

EÜ asutamisleping näeb ette, et Ühtekuuluvusfond annab rahalist abi keskkonnaprojektidele ning üleeuroopaliste võrkude projektidele transpordi infrastruktuuri valdkonnas (artikli 161 teine lõik).

Nõukogu 16. mai 1994. aasta määrusega (EÜ) nr 1164/94 (EÜT L 130, 25.5.1994, lk 1) asutati Ühtekuuluvusfond ja nähti esimest korda ette raamistik selle rakendamiseks. Nimetatud määrust muudeti seejärel eelkõige 21. juuni 1999. aasta määrustega (EÜ) nr 1264/1999 ja (EÜ) nr 1265/99 (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 57 ja lk 62). Pärast liidu laienemist 1. mail 2004 antakse Ühtekuuluvusfondist abi kümnele uuele liikmesriigile kuni 2006. aasta lõpuni samamoodi nagu kolmele endiselt abisaavale liikmesriigile (Hispaania, Portugal, Kreeka) ajavahemiku 2000–2006 lõpuni.

Ühtekuuluvusfond peaks aitama kaasa kõige vähem arenenud liikmesriikide ja piirkondade lähenemise eesmärgile rahalise osalusega selle eesmärgi raames teostatavates tegevusprogrammides.

Komisjoni poolt 2004. aasta veebruaris vastu võetud kolmandas ühtekuuluvusalases ettekandes väljakuulutatud ühtekuuluvuspoliitika rakendamise süsteemi reformi raames moodustavad Ühtekuuluvusfondi meetmed osa struktuurifondide mitmeaastasest programmitööst. Komisjon kinnitab, et selle poliitika väärtuseks olevaid põhiprintsiipe (mitmeaastane programmitöö, partnerlus, hindamine, ühine juhtimine) järgides põhineb see reform tasakaalu leidmisel strateegilise dimensiooni tugevdamise ja rakendussüsteemi lihtsustamise vahel.

Uute liikmesriikide liitumine 1. mail 2004, kes kõik täidavad Ühtekuuluvusfondist abi saamise nõudeid, ja uute ja oluliste rahastamisvajaduste olemasolu nendes maades õigustavad fondi tegevusvaldkonna laiendamist. Nii võib Ühtekuuluvusfond rahastada ka meetmeid säästvat arengut soodustavates ja selget keskkondlikku mõõdet omavates valdkondades, nagu energiatõhusus ja taastuvad energiaallikad, ning transpordivaldkonna meetmed võivad olla seotud ka muude kui üleeuroopaliste võrkudega ning hõlmata raudteid, sisevee- ja mereteid, mitmeliigilisi transpordisüsteeme ja nende omavahelist toimimist, maantee- ja õhuliikluse mahtude kontrollimist, puhast linnatransporti ja ühistranspordivahendid. Tegevusvaldkonna laiendamine on kooskõlas asutamislepingu vastavate sätetega ja vastab Euroopa Ülemkogu Lissaboni (märts 2000) ja Göteborgi (juuni 2001) istungitel kindlaks määratud prioriteetidele.

Ühtekuuluvusfondist abi saavad liikmesriigid peavad täitma asutamislepingus lähenemisprogrammide suhtes sätestatud tingimusi ning majandus- ja rahaliidus osalevate liikmesriikide puhul ülemäärase eelarvepuudujäägiga seotud tingimusi. Ühtekuuluvusfondist antakse abi ainult juhul, kui need tingimused on täidetud. Kui nõukogu täheldab komisjoni ettepaneku põhjal ülemäärast riigieelarve puudujääki ja asjaomane liikmesriik ei ole võtnud tõhusaid meetmeid, peatatakse Ühtekuuluvusfondist tulenevad maksekohustused alates järgmise aasta 1. jaanuarist. Rahastamise peatamine lõpeb, kui nõukogu samades tingimustes otsustades täheldab, et asjaomane liikmesriik on võtnud parandusmeetmed, mis võimaldavad asutamislepingule ja nõukogu otsustele vastava olukorra taastamist.

RAHALINE MÕJU

Abikõlblikud on ainult need liikmesriigid, kelle rahvamajanduse kogutulu elaniku kohta on alla 90% ühenduse keskmisest.

Komisjoni ettepaneku põhjal ja finantsperspektiiviga seotud töö tulemusi oodates on kasutada olevad kulukohustuste assigneeringud ajavahemikuks 2007–2013 kõikide struktuurifondide jaoks 336,194 miljardit eurot 2004. aasta hindades.

Ühtekuuluvusfondist rahastatakse "lähenemise" eesmärki, millele kulub 264 miljardit eurot (78,54% koguvahenditest). Ettepanek on koostatud tulevase, 27 liikmesriigiga Euroopa Liidu jaoks.

JÄRELDUSED

Arvamuse koostaja soovitused

Eelarvekomisjoni kutsub vastutavat regionaalarengukomisjoni lisama oma resolutsiooni projekti järgmisi soovitusi:

Euroopa Parlament,

1. täpsustab, et määruse ettepanekus toodud assigneeringud puudutavad ainult eelarveaastaga 2007 algavat ajavahemikku ja on kuni kokkuleppe sõlmimiseni 2007. ja järgnevate aastate finantsperspektiivi kohta puhtalt suunavad;

2. on arvamusel, et pärast järgmise finantsperspektiivi vastuvõtmist komisjon kas kinnitab määruse ettepanekus toodud summad või esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule heakskiitmiseks kohandatud summad, tagades nõnda vastavuse ülemmääradele;

3. rõhutab programmitöö strateegilist ja esmast tähtsust ühtekuuluvuspoliitika tõhusamaks muutmiseks;

rõhutab ja tuletab meelde Euroopa Parlamendi rolli eelarveküsimustes otsuseid tegeva asutusena antud valdkonnas;

5. palub nõukogul ja komisjonil kanda finantsdokumentidesse (vastavalt finantsmääruse artiklile 3) komisjoni esitatud kulukohustuste assigneeringute iga-aastane jaotus;

6. nõuab Ühtekuuluvusfondi eelarve esituse parandamist ja selgemaks muutmist, eraldades kõigile kolmele määruse ettepaneku KOM(2004)0494 artiklis 2 ette nähtud eelarvevaldkonnale eelarveread;

7. tuletab lõpuks meelde, et Ühtekuuluvusfond allub finantsmääruse sätetele, ja nõuab seetõttu nende järgimist.

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega asutatakse Ühtekuuluvusfond
Viited	KOM(2004)0494 –2004/0166(AVC)
Vastutav komisjon	REGI
Nõuandev komisjon istungil teada andmise kuupäev	BUDG
Tõhustatud koostöö
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Nathalie Griesbeck 20.9.2004
Arutamine komisjonis	11.4.2005	23.5.2005
Muudatuste vastuvõtmise kuupäev	23.5.2005
Lõpphääletuse tulemused	poolt: vastu: erapooletuid:		19 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Gérard Deprez, Valdis Dombrovskis, Markus Ferber, Nathalie Griesbeck, Catherine Guy-Quint, Ville Itälä, Anne Elisabet Jensen, Wiesław Stefan Kuc, Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk, Janusz Lewandowski, Vladimír Maňka, Mario Mauro, Gérard Onesta, Antonis Samaras, Esko Seppänen, László Surján, Ralf Walter
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Robert Navarro
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS (25.4.2005)

regionaalarengukomisjonile

Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega asutatakse Ühtekuuluvusfond
(KOM(2004)0494 –2004/0166(AVC))

Arvamuse koostja: Josu Ortuondo Larrea

ETTEPANEKUD

Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutaval regionaalarengukomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

1. Lisada artikli 2 lõike 1 lõppu järgmine täiendus:

"mida muudeti otsusega (EÜ) nr 884/2004/EÜ;"

2. Lisada artikli 4 lõikesse 5 järgmine lause:

"Käesolev määrus ei sea takistusi nõukogu õigusele jätkata Ühtekuuluvusfondi toetuse rakendamist perioodi 2007–2013 jooksul aastast aastasse üha kahanevas ulatuses neile liikmesriikidele, kelle rikkus ületas 90% Euroopa keskmisest lihtsalt statistilise efekti tõttu, mille tekitas kümne uue riigi ühinemine Euroopa Liiduga 1. mail 2004."

3. Artikli 2 lõike 3 sõnastus peaks olema järgmine:

SHORT JUSTIFICATION

The Commission has proposed a new Council regulation on the Cohesion Fund. The procedure for adopting this proposal for a regulation is the assent procedure. The main objective of this proposal for a regulation is to specify the tasks of the Cohesion Fund and the specific ways in which it is applied, particularly as regards assistance under the Fund and its scope. It should be noted that eligibility of Member States and regions to financial assistance under the Fund is regulated in accordance with the Proposal for a Council regulation laying down general provisions on the European Regional Development Fund, the European Social Fund and the Cohesion Fund (COM(2004)0492).

The present proposal for a regulation lays down the scope of assistance and the conditionality rules governing assistance under the Fund.

Content of the proposal for a regulation

It is envisaged that the Fund will provide support for trans-European transport networks, particularly projects of European interest as identified by Decision No 1692/96/EC of the European Parliament and of the Council of 23 July 1996 on Community guidelines for the development of the trans-European transport network (OJ L 228 of 9.9.1996, p. 1). Your draftsman of course wishes to make certain that the projects concerned will include those annexed to Decision No 884/2004/EC of the Parliament and of the Council of 29 April 2004 (OJ L 167 of 30.4.2004, p. 1) last amending the above-mentioned Decision, which currently includes an expanded list of projects to take account of the requirements of the new Member States and the priorities of the other Member States.

Your draftsman also notes that, beyond the trans-European networks, the Cohesion Fund will also promote rail, river and sea transport, intermodal transport systems and their interoperability, management of road and air traffic, clean transport and public transport.

The other relevant article of the proposal for a regulation concerns the action to be taken within the Cohesion Fund framework if the Council determines that an excessive government deficit exists in a Member State.

Draftsman’s comments

The proposal for a regulation differs from the previous regulation in two important aspects. It does not lay down a system for managing and controlling the Fund, and it does not provide an indicative programme of annual expenses for a planning period (e.g. 2007-2013).

As regards the first aspect, the management and control rules are contained in the proposal for a regulation laying down general provisions. This is an understandable approach which aims to coordinate planning between the three funds (regional, social and cohesion) to better achieve the objectives of convergence, regional competitiveness and territorial cooperation.

Nevertheless, neither this proposal for a regulation nor the proposal for a regulation laying down general provisions sets out the Fund’s expenditure allocation on a year-by-year basis or by programming period.

Consequently, it is impossible to evaluate the support the Cohesion Fund could provide to transport policy, including trans-European networks, in the countries concerned, even if the sum allocated to the ‘convergence’ objective is known.

It should be noted that only countries whose GDP does not exceed 90% of the EU average are eligible under the Cohesion Fund. However, enlargement has created a statistical effect which causes certain countries of the former Union of Fifteen to be excluded. Your draftsman believes the Commission should apply a degree of flexibility in this area as regards approval of Cohesion Fund assistance.

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega asutatakse Ühtekuuluvusfond
Menetluse number	KOM(2004)0494 - 2004/0166(AVC)
Vastutav komisjon	REGI
Nõuandev komisjon istungil teada andmise kuupäev	TRAN
Tõhustatud koostöö
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Josu Ortuondo Larrea 2.9.2004
Arutamine komisjonis	16.3.2005	18.4.2005
Ettepanekute vastuvõtmise kuupäev	19.4.2005
Lõpphääletuse tulemused	poolt: vastu: erapooletuid:		35 3 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Margrete Auken, Inés Ayala Sender, Etelka Barsi-Pataky, Sylwester Chruszcz, Paolo Costa, Michael Cramer, Luis de Grandes Pascual, Christine De Veyrac, Armando Dionisi, Petr Duchoň, Said El Khadraoui, Robert Evans, Mathieu Grosch, Ewa Hedkvist Petersen, Jeanine Hennis-Plasschaert, Stanisław Jałowiecki, Georg Jarzembowski, Dieter-Lebrecht Koch, Jaromír Kohlíček, Jörg Leichtfried, Bogusław Liberadzki, Evelin Lichtenberger, Erik Meijer, Janusz Onyszkiewicz, Josu Ortuondo Larrea, Willi Piecyk, Luís Queiró, Reinhard Rack, Luca Romagnoli, Gilles Savary, Ingo Schmitt, Dirk Sterckx, Gary Titley, Marta Vincenzi, Corien Wortmann-Kool, Roberts Zile
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Fausto Correia, Zita Gurmai, Willem Schuth
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

MENETLUS

Pealkiri

Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega asutatakse Ühtekuuluvusfond

Viited

KOM(2004)0494 - 2004/0166(AVC)

Õiguslik alus

art 161 (EÜ)

Menetlusalus

art 75 lg 3

EP nõusoleku taotluse kuupäev

Vastutav komisjon
istungil teada andmise kuupäev

REGI

art 75 lg 3

Nõuandev komisjon / Nõuandvad komisjonid
istungil teada andmise kuupäev

BUDG

art 75 lg 3

TRAN
art 75 lg 3

Arvamuse esitamisest loobumine
otsuse kuupäev

CONT

23.3.2005

ENVI

20.9.2004

Tõhustatud koostöö

istungil teada andmise kuupäev

Raportöör(id)

nimetamise kuupäev

Alfonso Andria

6.10.04

Aseraportöör(id)

Lihtsustatud menetlus
otsuse kuupäev

Õigusliku aluse vaidlustamine
JURI arvamuse kuupäev

Arutamine komisjonis

14.3.2005 21.4.2005

Vastuvõtmise kuupäev

24.5.2005

Lõpphääletuse tulemused

poolt: 37

vastu: 5

erapooletuid: 5

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Alfonso Andria, Stavros Arnaoutakis, Elspeth Attwooll, Jean Marie Beaupuy, Rolf Berend, Adam Jerzy Bielan, Graham Booth, Bernadette Bourzai, Bairbre de Brún, Giovanni Claudio Fava, Gerardo Galeote Quecedo, Iratxe García Pérez, Eugenijus Gentvilas, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Ambroise Guellec, Pedro Guerreiro, Gábor Harangozó, Marian Harkin, Konstantinos Hatzidakis, Jim Higgins, Mieczysław Edmund Janowski, Gisela Kallenbach, Tunne Kelam, Miloš Koterec, Constanze Angela Krehl, Jamila Madeira, Sérgio Marques, Miroslav Mikolášik, Francesco Musotto, Lambert van Nistelrooij, István Pálfi, Markus Pieper, Francisca Pleguezuelos Aguilar, Elisabeth Schroedter, Alyn Smith, Grażyna Staniszewska, Catherine Stihler, Margie Sudre, Kyriacos Triantaphyllides, Oldřich Vlasák, Vladimír Železný

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Inés Ayala Sender, Simon Busuttil, Brigitte Douay, Stanisław Jałowiecki, Ana Mato Adrover, Mirosław Mariusz Piotrowski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Esitamise kuupäev – A6

7.6.2005 A6‑0178/2005

Märkused

Õigusteave - Privaatsuspoliitika