RAPORT 1. Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vaheline leping liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamist läbiviiva vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta
2. Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Schengeni aquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise kohta
17.6.2005 - (13049/2004 – KOM(2004)0593 – C6‑0240/2004 – 2004/0200(CNS)) - (13054/2004 – COM(2004)0593 – C6‑0241/2004 – 2004/0199(CNS)) - *
Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Timothy Kirkhope
1. EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vaheline leping liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamist läbiviiva vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta
(13049/2004 – KOM(2004)0593 – C6‑0240/2004 – 2004/0200(CNS))
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (KOM(2004)0593)[1];
– võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist lepingut (13049/2004);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 63 lõike 1 punkti a ja artikli 300 lõike 2 esimest lõiku;
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6‑0241/2004);
– võttes arvesse segakomiteele selle lepinguga ette nähtud pädevusi, mis sätestab “spetsiifilise institutsioonilise raamistiku” Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 300 lõike 3 teise lõigu tähenduses;
– võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust, mille kohaselt on artikli 300 lõike 3 teises lõigus ette nähtud nõusolekumenetluse kohaldamine sobivaks õiguslikuks aluseks;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 83 lõiget 7;
– võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ja väliskomisjoni ning õiguskomisjoni arvamusi (A6‑0201/2005),
1. kiidab heaks nõukogu ettepaneku võtta vastu otsus muudetud kujul ja kiidab heaks lepingu sõlmimise;
2. jätab endale õiguse kaitsta parlamendile Euroopa Ühenduse asutamislepinguga antud eelisõigusi;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Šveitsi Konföderatsioonile.
| Komisjoni ettepanek | Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud |
Muudatusettepanek 1 Viide 1 | |
|
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 63 lõike 1 punkti a koos artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega ja artikli 300 lõike 3 esimese lõiguga, |
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 63 lõike 1 punkti a koos artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega ja artikli 300 lõike 3 teise lõiguga, |
Muudatusettepanek 2 Viide 1 | |
|
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut, |
- [1] ELTs seni avaldamata
2. EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Schengeni aquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise kohta
(13054/2004 – COM(2004)0593 – C6‑0241/2004 – 2004/0199(CNS))
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (KOM(2004)0593)[1];
– võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist lepingut (13049/2004);
– võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklit 62, artikli 63 lõiget 3, artikleid 66 ja 95 ning artikli 300 lõike 2 esimest lõiku;
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6‑0241/2004);
– võttes arvesse segakomiteele selle lepinguga ette nähtud pädevusi, mis sätestab “spetsiifilise institutsioonilise raamistiku” Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 300 lõike 3 teise lõigu tähenduses;
– võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust, mille kohaselt on artikli 300 lõike 3 teises lõigus ette nähtud nõusolekumenetluse kohaldamine sobivaks õiguslikuks aluseks;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 83 lõiget 7;
– võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ja väliskomisjoni ning õiguskomisjoni arvamusi (A6-0201/2005),
1. kiidab heaks nõukogu ettepaneku võtta vastu otsus muudetud kujul ja kiidab heaks lepingu sõlmimise;
2. jätab endale õiguse kaitsta parlamendile Euroopa Ühenduse asutamislepinguga antud eelisõigusi;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Šveitsi Konföderatsioonile.
Muudatusettepanek 1 Viide 1 | |
|
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 62, artikli 63 lõiget 3, artikleid 66 ja 95 koos artikli 300 lõike 2 esimese lõigu teise lausega ja artikli 300 lõike 3 esimese lõiguga, |
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 62, artikli 63 lõiget 3, artikleid 66 ja 95 koos artikli 300 lõike 2 esimese lõigu teise lausega ja artikli 300 lõike 3 teise lõiguga, |
Muudatusettepanek 2 Viide 2 | |
|
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut, |
- [1] ELTs seni avaldamata
EXPLANATORY STATEMENT
After the conclusion of the so called “Bilateral Agreements I”, the EU expressed its intention to increase cooperation with Switzerland with regard to the cross-border taxation of savings and the fight against fraud in the area of indirect taxes. In return, Switzerland asked to open negotiations concerning its association with the Schengen/Dublin systems.
On 17 June 2002, the Commission was authorised by the Council[1] to open these negotiations resulting in two separate but linked Agreements: the first one related to the Schengen acquis, the second to the Dublin/Eurodac acquis. The Agreements have been conceived following the general pattern of the Agreements concluded with Norway and Iceland[2] but in accordance with the specific constitutional requirements of Switzerland.
The European Parliament is now consulted with regard to these Agreements.
1. The Schengen acquis Agreement
The purpose of this Agreement is to associate Switzerland with the work of the EU in the area of the Schengen acquis. The adoption of new acts or measures will remain, however, the monopoly of the European institutions. In this way, Switzerland will contribute de facto to the development of legislation on the Schengen acquis, without participating in the decision making de iure.
Switzerland will have to accept and apply the Schengen acquis and its development without any exception or derogation[3]. With regards to the adoption of the future Schengen acquis, if Switzerland's Constitution requires a referendum, then Switzerland would have a two year grace period to accept and implement the new acts or measures.[4] In the meantime, where possible, Switzerland shall implement the act or measure in question on a provisional basis. However, if Switzerland failed to implement the new act or measure on a provisional basis, then, under certain conditions, it may lead to "proportionate, appropriate measures against Switzerland to ensure that Schengen cooperation operates smoothly."[5]
The Agreement also establishes a Mixed Committee composed of representatives of the Swiss Government, all members of the Council of the EU, and of the Commission.
The Mixed Committee is conceived as a forum for discussion on the legal instruments that will develop the Schengen acquis, which will ensure that any concern of Switzerland is duly considered. It also provides for discussion on practical difficulties related to the Schengen acquis and cooperation between the contracting parties and is charged to ensure the effective functioning of the Agreement. The Mixed Committee has the discretionary power to maintain the Agreement even if Switzerland does not implement a development of the Schengen acquis. It also has the power to regulate any situations of conflict which could arise within the Agreement.
The Agreement will be implemented only after the Council, following a Schengen evaluation, decides that Switzerland fulfils all the conditions in order to participate in the cooperation set up by the Schengen mechanism.
2. Agreement on Dublin/Eurodac acquis
In this second Agreement Switzerland will be linked to the Dublin acquis as well as the Eurodac legislation. Switzerland will have to accept, implement and apply the current and future Dublin/Eurodac acquis with no exception, as well as the relevant provisions of the data protection directive.
This Agreement has in the most part adopted the same structure as that of the Agreement on the Schengen acquis. The participation of Switzerland in the Dublin/Eurodac area is restricted to decision-shaping. The adoption process of the future Dublin/Eurodac acquis by Switzerland is subject to the same procedure and conditions. However, the form of the institutional association of Switzerland is different; it will take place within the framework of a Mixed Committee, composed by representatives of the European Community, represented by the Commission, and by Switzerland. As far as the maintenance and termination of the Agreement is concerned, the Mixed Committee has basically the same functions as those set up within the Agreement on the Schengen acquis.
Attached to both Agreements are the Final Acts comprising unilateral and common declarations of the contractual parties with regard to the Agreements, as well as the legislative financial statements which foresee Switzerland's contribution to the financing of the implementation of the Agreements. The Agreements also establish a financial contribution by Switzerland to the development of the Schengen acquis and in particular of SIS II and regarding the Eurodac central unit.
3. The debate in Switzerland
Of the nine dossiers approved by the Swiss Parliament on 17 December 2004, Switzerland’s signature of the Schengen/Dublin Association Agreements was the most controversial issue. Supporters consider that Schengen will strengthen Switzerland’s efforts against international crime and will improve the tourist industry. Opponents believe that without border controls Switzerland will become unsafe and that the country will be transferring sovereignty to a supranational community[6]. Moreover, the Swiss People's Party is arguing that the Agreements are an attempt to push Switzerland closer to EU membership.
A referendum has been proposed against the Schengen/Dublin Agreements by the Swiss People’s Party who presented the government on 31 March 2005 with a petition bearing 86.000 signatures, well over the 50.000 needed for a referendum. The voters will decide on 5 June 2005 whether Switzerland will sign up to the Agreements.
According to a poll conducted by the Swiss Broadcasting Corporation in February 2005, 59% of voters support the Schengen/Dublin Agreements. [7] This poll shows that support amongst Swiss citizens has fallen since October 2004 when 69% of those polled said they would vote in favour. The GfS Bern polling and research institute considered that this vote will likely reflect the Swiss people's choice between national sovereignty and security[8].
4. Position of the Rapporteur
4.1. The legal basis of the Proposals
Although a single text was negotiated with Switzerland, the Commission proposes to adopt the Agreement on the Schengen acquis by two separate acts (one in the first pillar and one in the third pillar[9]). The Dublin/Eurodac Agreement, however, is only in the first pillar. For the two first pillar instruments the Commission has chosen the first subparagraph of Article 300(3) TEC as a legal base which provides for the simple consultation of Parliament.
By letter of 27.01.2005 the Committee on Civil Liberties, Justice and Home Affairs requested, pursuant to rule 35.2 an opinion from the Legal Affairs Committee on the legal basis proposed. On 31.03.2005, the Legal Affairs Committee decided that the Mixed Committees created within the Agreements, due their competencies, could be considered a specific institutional framework in the sense of the second subparagraph of Article 300 (3) TEC. By consequence, the Commission should have indicated the second subparagraph of Article 300 (3) TEC as the legal basis of the proposals (which implies the assent procedure).
4.2. The evaluation of the Proposals
With these Agreements, Switzerland will become the third State after Iceland and Norway which participates in the Schengen and Dublin/Eurodac acquis, but remains outside the EU. In the particular case of Switzerland this association can be justified by its geographical position in the middle of the EU Member States.
These Agreements may result in several positive consequences. Switzerland's participation in the Schengen acquis will eliminate certain obstacles to the free movement of persons for citizens as well as for third-country nationals[10] and will strengthen cooperation in the fields of the Schengen acquis.
Nevertheless, some critical points need to be mentioned:
Firstly, Switzerland's association with the Schengen/Dublin acquis could bring additional complications within a zone already submitted to "variable geometry". In this sense, Switzerland will have to sign and implement Agreements with Norway and Iceland on the one hand and Denmark on the other hand. This could lead to an even more complex situation both in political and legal areas.
Secondly, on the elimination of obstacles to the free movement of persons, it is a fact that Switzerland is not a member of the customs union and it will continue to conduct border checks on goods. This could allow it in certain circumstances also to check individuals. In this context, Switzerland must respect the principle of abolition of border controls on persons.
Thirdly, Switzerland has been granted the possibility to decide in a sovereign way whether or not to accept the new acts or measures, and a two year period has been established in case a referendum is required. In this way, the Agreements took into consideration the specific constitutional requirements of Switzerland. However, it is important to bear in mind that due to the links between the Schengen and the Dublin acquis, their developments must be accepted and applied simultaneously by all the participating States. In order not to undermine this principle, it is important that Switzerland tries to limit this period and act in good faith.
Finally, the Rapporteur considers that the European Parliament should in future be more closely informed about ongoing international negotiations in order to be able to exercise its competencies.
In conclusion, given all the considerations mentioned, the Rapporteur supports the Agreements and recommends giving assent to them.
- [1] 2437th General Affairs Council meeting, Luxembourg, 17 June 2002.
- [2] OJ L 176 of 10.7.1999, p.36 and OJ L 93 of 3.4.2001, p.40.
- [3] However, an exception has been granted, concerning the development of the Schengen acquis, if such a development concerns requests for search and seizure in respect of offences in the field of direct taxation if these offences are not punishable under Swiss law with a custodial penalty.
- [4] Norway and Iceland have been granted 6 months and 4 weeks respectively in order to accept and implement the future Schengen and Dublin acquis.
- [5] Article 7.2b)2nd subparagraph of the Agreement
- [6] EU negotiation package in the bag, Swiss Review No.1, p.9, February 2005.
- [7] http://www.swisspolitics.org.
- [8] http://www.swisspolitics.org
- [9] According to Articles 24 and 38 TEU the European Parliament is not consulted on the third pillar instrument.
- [10] Those third-country nationals living in Switzerland, for example, will not need to apply for visas any longer to travel to the other Schengen states.
1. ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS ESITATUD ÕIGUSLIKU ALUSE KOHTA
Õiguskomisjoni kiri
Teema: Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vahelist lepingut liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamist korraldava vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta (13049/2004 - KOM(2004)0593 – 2004/0200(CNS))[1] – ettepaneku õiguslik alus
Austatud esimees,
Oma 27. jaanuari 2005. aasta kirjaga pöördus Teie eelkäija Jean-Louis Bourlanges õiguskomisjoni poole vastavalt kodukorra artikli 35 lõikele 2, et komisjon kontrolliks eespool nimetatud komisjoni ettepaneku õigusliku aluse õigsust ja sobivust. Ettepanek põhineb EÜ asutamislepingu artikli 63 lõike 1 punktil a koos artikli 300 lõike 2 esimese lõiguga ja artikli 300 lõike 3 esimese lõiguga. Antud juhul on nõutav ainult konsulteerimine parlamendiga.
Komisjon arutas eespool nimetatud küsimust 3. veebruari ja 31. märtsi koosolekutel.
Kõnesolev leping käsitleb kriteeriume ja mehhanisme, mis võimaldavad määrata kindlaks, missugune riik vastutab liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest. Leping loob Šveitsile kohustuse aktsepteerida ja kohaldada Dublini ja Eurodaci määrusi ning loob segakomitee, mis koosneb lepinguosaliste (Euroopa Ühendus ja Šveits) esindajatest, kellel on teatud valdkondades otsustamisõigus.
Tekib küsimus, kas selline segakomitee peab või ei pea looma “koostöömenetluse korraldamisega teatud spetsiifilise institutsioonilise raamistiku” EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 teise lõigu tähenduses, mis näeb ette Euroopa Parlamendi nõusoleku.
Euroopa Kohtu (CJEC) praktikast selgub, et õigusliku alus ei jää ühenduse seadusandja otsustada, vaid lähtuma peab objektiivsetest asjaoludest, mida kohus saab kontrollida. Nende asjaolude hulgas on eelkõige õigusakti eesmärk ja sisu[2].
Võttes aga arvesse nõukogu otsuse ettepaneku (mis käsitleb eespool mainitud lepingu sõlmimist Šveitsiga) eesmärki ja sisu, võib seda komiteed pidada “spetsiifiliseks institutsiooniliseks raamistikuks”.
Nimelt eeldab selline segakomitee organisatsioonilise struktuuri loomist, millel on kaalutlusõigus võtta vastu lepinguosaliste suhtes siduvaid otsuseid, eelkõige mis puudutab lepingu säilitamist ja eriarvamuste lahendamist.
Seega ei ole nõukogu otsuse ettepaneku õiguslik alus õige; see peaks olema EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 teine lõik, mis näeb ette nõusolekumenetluse, mitte artikli 300 lõike 3 esimese lõik, mis näeb ette ainult parlamendiga konsulteerimise.
Oma 31. märtsi 2005. aasta koosolekul otsustas õiguskomisjon niisiis eespool mainitud kaalutlustest lähtudes ja õiguslike aluste raportööri Manuel Medina Ortega ettepaneku põhjal ühehäälselt[3], et mainitud nõukogu otsuse ettepaneku õiguslik alus peaks viitama EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 teisele lõigule ja mitte sama lõike esimesele lõigule.
Järelikult peab õiguskomisjon õigeks, et Euroopa Parlament nõuab endaga uuesti konsulteerimist eespool mainitud lepingu sõlmimise osas.
Lugupidamisega,
Giuseppe Gargani
- [1] ELTs seni avaldamata.
- [2] Vt eelkõige Euroopa Kohtu 23. veebruari 1999. aasta otsust kohtuasjas C-42/97: parlament versus nõukogu, EKL 1999, lk I-869, punkt 36.
- [3] Hääletamise ajal olid kohal Andrzej Jan Szejna (esimehe kohusetäitja), Manuel Medina Ortega (arvamuse raportöör ja asetäitja Nicola Zingaretti), Alexander Nuno Alvaro (asetäitja Antonio Di Pietro), Maria Berger, Marek Aleksander Czarnecki, Bert Doorn, Piia-Noora Kauppi, Kurt Lechner (asetäitja Antonio López-Istúriz White), Klaus-Heiner Lehne, Alain Lipietz, Antonio Masip Hidalgo, Aloyzas Sakalas ja Jaroslav Zvěřina.
2. ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS ESITATUD ÕIGUSLIKU ALUSE KOHTA
Õiguskomisjoni kiri
Teema: Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Schengeni aquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise kohta – ettepaneku õiguslik alus (13054/2004 - KOM(2004)0593 – 2004/0199(CNS))[1].
Austatud esimees,
Oma 27. jaanuari 2005. aasta kirjaga pöördus Teie eelkäija Jean-Louis Bourlanges õiguskomisjoni poole vastavalt kodukorra artikli 35 lõikele 2, et komisjon kontrolliks eespool nimetatud komisjoni ettepaneku õigusliku aluse õigsust ja sobivust. Ettepanek põhineb EÜ asutamislepingu artiklil 62, artikli 63 lõikel 3 ning artiklitel 66 ja 95 koos artikli 300 lõike 2 esimese lõigu teise lausega ja artikli 300 lõike 3 esimese lõiguga. Antud juhul on nõutav ainult konsulteerimine parlamendiga.
Komisjon arutas eespool nimetatud küsimust 3. veebruari ja 31. märtsi koosolekutel.
Kõnesolev leping käsitleb Šveitsi osalemist Schengeni acquis’ rakendamises, kohaldamises ja arendamises. Leping loob Šveitsile kohustuse aktsepteerida ja kohaldada Schengeni acquis’d, nii praegust kui ka tulevast. Lepingu artikliga 3 luuakse segakomitee, mis koosneb Šveitsi valitsuse esindajatest, Euroopa Liidu Nõukogu liikmetest ja Euroopa Komisjoni esindajatest, kellel on teatud valdkondades otsustamisõigus.
Tekib küsimus, kas selline segakomitee peab või ei pea looma “koostöömenetluse korraldamisega teatud spetsiifilise institutsioonilise raamistiku” EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 teise lõigu tähenduses, mis näeb ette Euroopa Parlamendi nõusoleku.
Euroopa Kohtu (CJEC) praktikast selgub, et õigusliku alus ei jää ühenduse seadusandja otsustada, vaid lähtuma peab objektiivsetest asjaoludest, mida kohus saab kontrollida. Nende asjaolude hulgas on eelkõige õigusakti eesmärk ja sisu[2].
Võttes aga arvesse nõukogu otsuse ettepaneku (mis käsitleb eespool mainitud lepingu sõlmimist Šveitsiga) eesmärki ja sisu, võib seda komiteed pidada “spetsiifiliseks institutsiooniliseks raamistikuks”.
Nimelt eeldab selline segakomitee organisatsioonilise struktuuri loomist, millel on kaalutlusõigus võtta vastu lepinguosaliste suhtes siduvaid otsuseid, eelkõige mis puudutab selle lepingu säilitamist ja eriarvamuste lahendamist.
Seega ei ole nõukogu otsuse ettepaneku õiguslik alus õige; see peaks olema EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 teine lõik, mis näeb ette nõusolekumenetluse, mitte artikli 300 lõike 3 esimese lõik, mis näeb ette ainult parlamendiga konsulteerimise..
Oma 31. märtsi 2005. aasta koosolekul otsustas õiguskomisjon niisiis eespool mainitud kaalutlustest lähtudes ja õiguslike aluste raportööri Manuel Medina Ortega ettepaneku põhjal ühehäälselt[3], et mainitud nõukogu otsuse ettepaneku õiguslik alus peaks viitama EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 teisele lõigule ja mitte sama lõike esimesele lõigule.
Järelikult peab õiguskomisjon õigeks, et Euroopa Parlament nõuab endaga uuesti konsulteerimist eespool mainitud lepingu sõlmimise osas.
Lugupidamisega,
Giuseppe Gargani
- [1] ELTs seni avaldamata.
- [2] Vt eelkõige Euroopa Kohtu 23. veebruari 1999. aasta otsust kohtuasjas C-42/97: parlament versus nõukogu, EKL 1999, lk I-869, punkt 36.
- [3] Hääletamise ajal olid kohal Andrzej Jan Szejna (esimehe kohusetäitja), Manuel Medina Ortega (arvamuse raportöör ja asetäitja Nicola Zingaretti), Alexander Nuno Alvaro (asetäitja Antonio Di Pietro), Maria Berger, Marek Aleksander Czarnecki, Bert Doorn, Piia-Noora Kauppi, Kurt Lechner (asetäitja Antonio López-Istúriz White), Klaus-Heiner Lehne, Alain Lipietz, Antonio Masip Hidalgo, Aloyzas Sakalas ja Jaroslav Zvěřina.
1. MENETLUS
|
Pealkiri |
Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vaheline leping liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamist läbiviiva vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta | ||||||
|
Viited |
13049/2004 – KOM(2004)0593 – C6-0240/2004 – 2004/0200(CNS) | ||||||
|
Õiguslik alus |
art 300 lg 3 esimene lõik (EÜ) | ||||||
|
Menetlusalus |
art 51, art 83 lg 7 ja art 35 | ||||||
|
EP-ga konsulteerimise kuupäev |
3.12.2004 | ||||||
|
Vastutav komisjon |
LIBE | ||||||
|
Nõuandev komisjon / Nõuandvad komisjonid |
AFET |
|
|
|
| ||
|
Arvamuse esitamisest loobumine |
AFET 08.12.2004 |
|
|
|
| ||
|
Tõhustatud koostöö |
|
|
|
|
| ||
|
Raportöör(id) |
Timothy Kirkhope |
| |||||
|
Aseraportöör(id) |
|
| |||||
|
Lihtsustatud menetlus |
| ||||||
|
Õigusliku aluse vaidlustamine |
JURI |
/ |
| ||||
|
Rahaeraldise määra muutmine |
|
/ |
| ||||
|
Konsulteerimine Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteega |
| ||||||
|
Konsulteerimine regioonide komiteega |
| ||||||
|
Arutamine komisjonis |
18.1.2005 |
26.4.2005 |
13.6.2005 |
|
| ||
|
Vastuvõtmise kuupäev |
13.6.2005 | ||||||
|
Lõpphääletuse tulemused |
poolt: vastu: erapooletuid: |
29 0 0 | |||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Edit Bauer, Mihael Brejc, Maria Carlshamre, Michael Cashman, Giusto Catania, Jean-Marie Cavada, Carlos Coelho, Kinga Gál, Elly de Groen-Kouwenhoven, Adeline Hazan, Ewa Klamt, Magda Kósáné Kovács, Wolfgang Kreissl-Dörfler, Barbara Kudrycka, Stavros Lambrinidis, Edith Mastenbroek, Inger Segelström, Manfred Weber, Stefano Zappalà, Tatjana Ždanoka | ||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Panayiotis Demetriou, Gérard Deprez, Jeanine Hennis-Plasschaert, Antonio Masip Hidalgo, Bill Newton Dunn, Siiri Oviir, Herbert Reul, Marie-Line Reynaud, Kyriacos Triantaphyllides | ||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2) |
| ||||||
|
Esitamise kuupäev – A6 |
17.6.2005 |
A6-0201/2005 | |||||
|
Märkused |
... | ||||||
2. MENETLUS
|
Pealkiri |
Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Schengeni aquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise kohta | ||||||
|
Viited |
13054/2004 – KOM(2004)0593 – C6-0241/2004 – 2004/0199(CNS) | ||||||
|
Õiguslik alus |
art 300 lg 3 esimene lõik (EÜ) | ||||||
|
Menetlusalus |
art 51, art 83 lg 7 ja art 35 | ||||||
|
EP-ga konsulteerimise kuupäev |
3.12.2004 | ||||||
|
Vastutav komisjon |
LIBE | ||||||
|
Nõuandev komisjon / Nõuandvad komisjonid |
AFET |
|
|
|
| ||
|
Arvamuse esitamisest loobumine |
AFET 08.12.2004 |
|
|
|
| ||
|
Tõhustatud koostöö |
|
|
|
|
| ||
|
Raportöör(id) |
Timothy Kirkhope |
| |||||
|
Aseraportöör(id) |
|
| |||||
|
Lihtsustatud menetlus |
| ||||||
|
Õigusliku aluse vaidlustamine |
JURI |
/ |
| ||||
|
Rahaeraldise määra muutmine |
|
/ |
| ||||
|
Konsulteerimine Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteega |
| ||||||
|
Konsulteerimine regioonide komiteega |
| ||||||
|
Arutamine komisjonis |
18.1.2005 |
26.4.2005 |
13.6.2005 |
|
| ||
|
Vastuvõtmise kuupäev |
13.6.2005 | ||||||
|
Lõpphääletuse tulemused |
poolt: vastu: erapooletuid: |
28 0 1 | |||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Edit Bauer, Mihael Brejc, Maria Carlshamre, Michael Cashman, Giusto Catania, Jean-Marie Cavada, Carlos Coelho, Kinga Gál, Elly de Groen-Kouwenhoven, Adeline Hazan, Ewa Klamt, Magda Kósáné Kovács, Wolfgang Kreissl-Dörfler, Barbara Kudrycka, Stavros Lambrinidis, Edith Mastenbroek, Inger Segelström, Manfred Weber, Stefano Zappalà, Tatjana Ždanoka | ||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Panayiotis Demetriou, Gérard Deprez, Jeanine Hennis-Plasschaert, Antonio Masip Hidalgo, Bill Newton Dunn, Siiri Oviir, Herbert Reul, Marie-Line Reynaud, Kyriacos Triantaphyllides | ||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2) |
| ||||||
|
Esitamise kuupäev – A6 |
17.6.2005 |
A6-0201/2005 | |||||
|
Märkused |
... | ||||||