RAPORT Euroopa Keskpanga 2004. majandusaasta aruanne

20.6.2005 - (2005/2048(INI))

Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Kurt Joachim Lauk

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa Keskpanga 2004. majandusaasta aruande kohta

(2005/2048(INI))

Euroopa Parlament,  võttes arvesse Euroopa Keskpanga 2004. majandusaasta aruannet;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 113;

–   võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artiklit 15;

–   võttes arvesse 2. aprilli 1998. aasta resolutsiooni demokraatliku vastutuse kohta majandus- ja rahaliidu (EMU) kolmandas etapis[1] ;

–   võttes arvesse 26. oktoobri 2004. aasta resolutsiooni Euroopa Keskpanga 2003. majandusaasta aruande kohta[2] ;

–   võttes arvesse 22. veebruari 2005. aasta resolutsiooni Euroopa majandusliku olukorra kohta ja ettevalmistusaruannet majanduspoliitika üldsuuniste kohta[3] ;

–   võttes arvesse kontrollikoja 16. septembri 2004. aasta aruannet Euroopa Keskpanga 2003. majandusaasta juhtimise efektiivsuse kontrollimise kohta[4];

–   võttes arvesse Euroopa Keskpanga 19. veebruari 2004. aasta[5] ja 17. juuni 2004. aasta[6] otsuseid, millega võeti vastu vastavalt Euroopa Keskpanga kodukord ja Euroopa Keskpanga üldnõukogu kodukord;

–   võttes arvesse EKP nõukogu seisukohavõttu majandus- ja rahandusministrite nõukogu 21. märtsi 2005. aasta aruande kohta, mis käsitleb stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamise parandamist;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 106 ja artikli 112 lõiget 1;

–    võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A6-0203/2005),

A. tunnustades Euroopa Keskpanga (EKP) ja Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) täielikku sõltumatust;

B. arvestades, et EKP peamine eesmärk on hoida hindade stabiilsust ja toetada ka muidu Euroopa Ühenduse üldist majanduspoliitikat, nagu näeb ette EÜ asutamislepingu artikkel 2;

C. arvestades, et 2004. aastal oli uus ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus vajalik EMU liikmesriikide Kreeka ja Hollandi, samuti Ühendkuningriigi ja mitme uue liikmesriigi, nimelt Malta, Poola, Slovakkia, Tšehhi Vabariigi, Ungari ja Küprose suhtes;

D. arvestades, et osa EKP aastaaruandest käsitleb liikmesriikide finantsstabiilsust ning stabiilsuse ja kasvu pakti reformi ning arvestades, et see sisaldab ka kommentaare defitsiidimenetluse kohta mitme liikmesriigi suhtes;

E.   arvestades, et Euroopa viimase kümne aasta keskmine kasvumäär oli ainult 2,1%, võrreldes dünaamilisema ülemaailmse kasvuga, mis oli 3,75% (WEO), ning et euroala avaliku sektori keskmine eelarvepuudujääk oli 2,6% (EKP, 1995–2003); arvestades, et 2004. aastat iseloomustas jätkusuutlik rahvusvaheline majanduskasv, mida mõjutasid peamiselt USA (4,4%) ja Hiina (9,5%); arvestades, et ELi reaalne SKT kasv oli ainult 2,3% ja euroalal 1,8%, mis oli rohkem kui 0,9% ja 0,5% 2003. aastal;

F.   arvestades, et eelarvealane olukord oli jätkuvalt ebarahuldav – keskmine eelarve puudujääk oli 2,7% euroala SKTst (2,8% 2003. aastal); arvestades, et erasektori laenud kasvasid ja tööpuudus püsis üldjoontes muutumatuna (8,8%, võrreldes 8,7%ga 2003. aastal);

G. arvestades, et EKP 2004. aasta raamatupidamise aastaaruandes kajastub euro vahetuskursi jätkuvast tõusust ning konservatiivse raamatupidamistava järgimisest tulenevalt 1,636 miljardi euro suurune netokahjum pärast 2003. aasta 477 miljoni euro suurust netokahjumit;

H. arvestades, et EKPSi liikmesriikide keskpangad rakendavad reformimeetmeid, et kohandada oma struktuuri uuele institutsioonilisele raamistikule vastavaks,

I.   arvestades, et asutamislepingu artikli 112 lõike 2 punktis b nähakse ette, et juhatuse liikmed nimetatakse rahandus- või pangandusküsimustes tunnustatud ja vastavate erialaste kogemustega isikute hulgast;

J. arvestades, et Euroopa ei saanud samal määral kasu maailmamajanduse tugevast kasvust nafta hinnatõusu ja vahetuskursi ebasoodsa liikumise tõttu, mis tõi kaasa euro kursitõusu rekordiliselt kõrgele üle 1,36 USA dollarini 2004. aasta detsembris;

K. arvestades, et Euroopa keskendub endiselt ekspordile orienteeritud kasvule, samas kui sisemaine ja eriti kodumajapidamiste nõudlus on jäänud tagasihoidlikuks; arvestades, et paari viimast aastat on iseloomustanud palkade mõõdukamaks tegemine või isegi reaalpalkade alanemine Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias, samas kiirenes tootlikkuse kasv taas 2004. aastal,

1.  tervitab EKP 2004. majandusaasta aruannet ja selle uut formaati ning uut juhatuse liiget, kes, nagu kõik seni ametisse nimetatud liikmed, on tuntud hindade stabiilsuse hoidmise pooldajana;

2.  on veendunud, et EKP reageeris 2004. aastal majandus- ja finantsarengutele õigesti; rõhutab, et EKP peaks olema jätkuvalt valvel naftahindade, eluasemehindade ja endiselt valdava ülemäärase likviidsuse suhtes;

3.  Nõuab tungivalt, et EKP võtaks meetmeid pikaajalise 4,5-protsendilise kontrollväärtuse suhtes valdavalt kõrgete M3 näitajate suhtes; rõhutab üleööhoiuste ja valuutareservide suurt kasvu ning väljendab muret väga madalate intressimäärade üleliigset likviidsust stimuleeriva mõju suhtes; kordab EKP hoiatust varade hindade kiirenenud hinnatõusu arvatavate tagajärgede üle ja sellest tulenevalt kutsub EKPd üles suurenevat tasakaalustamatust uuesti läbi vaatama;

4.  kiidab EKP poliitikat, mis näeb ette keskendumise peamisele hindade stabiilsuse hoidmise eesmärgile, aidates sellega kaasa jätkusuutliku majanduskasvu saavutamisele; arvab, et suhteliselt loid majandustegevus ja erasektori kahanev usaldus euroalal 2004. aastal oli tingitud struktuurireformide puudumisest ja tõsiasjast, et Euroopas on töötundide arv väiksem kui muudes maailma osades; kinnitab, et ELi liikmesriikide kasvupotentsiaali tõhustamiseks on vaja kiiremaid struktuurireforme; tunnistab, et konkurents on ELi turgudel majanduskasvu liikumapanev jõud ja selle mõju efektiivsuse suurendamisele ja uuenduslikkusele ei tohiks takistada;

5.  märgib, et EKP on stabiilsuse ja kasvu pakti ennetavate sätete tugevdamise poolt, kuid on korduvalt võtnud kriitilise seisukoha seoses stabiilsuse ja kasvu pakti korrigeerivate sätete võimaliku leevendamisega, antud seisukoht on kooskõlas kõigi muude euroala keskpankade seisukohtadega, kellest mõned on väljendanud üsna tugevat kriitikat antud teemal;

6.  kiidab heaks konkreetsema statistilise teabe ulatuslikuma avaldamise ja EKP väljaannete suurema korrapärasuse ning nõuab tungivalt, et EKP toetaks liikmesriike EKP finantsstatistika suuniste rangel rakendamisel;

7.  õnnitleb EKPd president Trichet’ juhtimisel pingelise ja tähtaegse ettevalmistuse eest ELi laienemiseks, eriti kümne uue liikmesriigi keskpankade juhtide varajase kaasamisega EKP üldnõukogu koosolekutele, et muuta laienemine edukaks;

8.  tervitab Küprose, Läti ja Malta ühinemist Euroopa vahetuskursimehhanismiga (ERM2) 2. mail 2005; on veendunud vajaduses järgida Maastrichti kriteeriume selliselt, nagu neid 1997. aastal esimeste osaliste suhtes mõisteti, s.t on vaja täita lepingus määratletud lähenemiskriteeriumid ja vähemalt kahe aasta pikkune periood ERM2s; toetab euro kasutuselevõtmist kõikides liikmesriikides; arvab, et seoses lähenemiskriteeriumide järgimisega tuleks pöörata kohast tähelepanu riikliku statistika täpsusele ja usaldusväärsusele; tervitab seda, et 2004. aastal ei olnud ERM2ga seoses vaja EKP välisvaluutatehinguid;

9.  märgib rahuolevalt ära liikmesriikide valuutade üldise tugevnemise euro suhtes väljaspool ERM II 2004. aastal, mida mõjutasid eriti kaubavood; tervitab vahetuskursside suuremat lähenemist ja arvab, et need suundumused muudavad euroala väliste liikmesriikide tulevase euroalale ülemineku sujuvamaks;

10. tuletab erinevate inflatsiooni- ja kasvumäärade taustal meelde vajadust suurema lähenemise järele euroalal;

11. tervitab EKP selget pühendumist põhiseaduse ratifitseerimisele, mis loetleb majandus- ja rahaliidu rahapoliitilise raamistiku kõiki põhielemente nii rahapoliitilise kui majandusliku ja eelarvepoliitilise samba alusel;

12. ootab ühtse TARGET 2 süsteemi rakendamist, mis parandab likviidsuse juhtimist EKPSis ja toob kaasa tõhususe märkimisväärse kasvu; nõuab tungivalt, et EKPS koostaks põhjaliku, läbipaistva ja jõulise õigusliku raamistiku TARGET 2 tulevaseks toimimiseks;

13. tervitab reservide hoidmisperioodi ajastuse kohandamist, samuti põhiliste refinantseerimistehingute tähtaja lühendamist eesmärgiga tasakaalustada turul osalejate pakkumiskäitumist ja turu üldist tugevdamist likviidsustingimuste tasakaalustamist puudutavate EKP kavatsuste korrapärase teavitamisega;

14. tervitab seda, et EKP on avalikkuse ja Euroopa Parlamendi ees täies ulatuses täitnud lepingus sätestatud läbipaistvust käsitlevaid sätteid; on veendunud, et rahapoliitiline dialoog Euroopa Parlamendi ja EKP vahel on olnud edukas; nõuab tungivalt, et EKP kaaluks võimalust avaldada kokkuvõtvad protokollid; tervitab seda, et alates 2004. aasta detsembrist avaldab EKP igakuiselt lisaks intressimäärasid käsitlevatele otsustele ka EKP nõukogu otsused; kordab siiski üleskutset avaldada igal aastal suundumuste ülevaade mitte ainult riikide kaupa, vaid ka piirkondlikult ja piiriüleselt, sarnaselt USA Föderaalreservi "beeži raamatuga", mis annaks EKPle võimaluse mõjutada tootlikkuse suundumusi ning hinna- ja palgaootusi käsitlevat arutelu;

15. rõhutab, kui oluline on rajada EKP ja eurosüsteemi ühtlustatud majandusarvestuse põhimõtted konservatiivsuse põhimõtetele ja tagada, et keskpanga tegevus ei ole ajendatud kasumi teenimise soovist;

16. kinnitab oma seisukohta, et EKP peaks teostama usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet Euroopa Investeerimispanga tegevuse üle ja esitama aruande Euroopa Parlamendile;

17. mõistab hukka eurodes tehtavate piiriüleste jaemaksete endiselt kõrge hinna ja palub EKPl avaldada survet asjakohase määruse täielikuks rakendamiseks; toetab Euroopa ühise makseala loomist 2010. aastaks;

18. kutsub EKPd üles tugevdama olemasolevaid suhteid arveldustoimingute eest vastutajatega väljaspool EKPSi, et saavutada ülemaailmsete tehingute parem vastavus ja tõhusus, edendades seeläbi ELi konkurentsivõimet rahvusvahelistel finantsturgudel;

19. nõuab tungivalt, et EKP oleks jätkuvalt väga valvas euro pangatähtede ja müntide võltsimise suhtes, kuna võltsimise maht suurenes 2003. aastaga võrreldes 7,8%;

20. juhib EKP tähelepanu probleemile, mille tekitas EKP taotlus Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komiteele tegutseda börsitehingute arvelduse valdkonnas, mis paneb küsimused paika enne, kui demokraatlikud institutsioonid, sealhulgas parlament, saavad tööd alustada;

21. tervitab 2004. aastal tehtud otsustavaid samme seoses EKP uute hoonete kavandamisega Maini-äärses Frankfurdis;

22. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja EKPle.

• [1]  EÜT C 138, 4.5.1998, lk 177.
• [2]  P6_TA(2004)0037.
• [3]  P6_TA(2005)0037.
• [4]  ELT C 286, 23.11.2004, lk 13.
• [5]  ELT L 80, 18.3.2004, lk 33.
• [6]  ELT L 230, 30.6.2004, lk 61.

EXPLANATORY STATEMENT

The European Parliament would like to thank the ECB for the regular exchange of views between the members of its Executive Board and the Members of the Committee on Economic and Monetary Affairs. Besides the Monetary Dialogue, which takes place on a quarterly basis, a delegation of the Committee visits the ECB's premisses in Frankfurt/Main on a regular basis. As part of the accountability exercise, Article 113 of the Treaty provides for a general debate to be held by the European Parliament on the ECB's annual report.

The Rapporteur welcomes the ECB's clear commitment to price stability with HICP inflation in the euro area remaining on historically low levels (2.1 %), appreciates the carefully conducted monetary policy, and disapproves of policies, such as suggested by some economists, which may or may not result in short term decreases in unemployment, but which are known to increase both inflation and unemployment in the medium and long term. The ECB should continue to be vigilant with regard to M3 growth which accelerated again in the second half of 2004 (annual year end M3 growth of 6.4% compared to the ECB's target of 4.5%) and to rising oil prices which had a negative impact on Euro area growth in the second half of 2004;

The year 2004 has been a very important year for the European Monetary Union. The ECB and the European System of Central Banks (ESCB) celebrated its fifth anniversary and looked back on a successful start and implementation of a common European currency. Furthermore, the accession of ten new member states to the European Union has enlarged the ESCB by ten new national central banks. The ECB has to be commended for its very constructive and early preparation of the EU enlargement and the smooth transition to an enlarged General Council.

However, despite these very positive events and with regard to the founding principles of the common European currency, 2004 has to be seen as a particulary difficult year. The discussion on the implementation of the Stability and Growth Pact gained ground and led to a much critised reform of the Pact, i.e. to a less credible commitment to fiscal discipline. Furthermore, the decision taken by the Ecofin Council in January 2005 to suspend further measures in the context of the excessive deficit procedure for Germany and France, in particular their declaration that corrective measures implemented in both countries would be effective, at a time when it was already clear that they would not lead to a adequate correction of the budget deficit, further impaired the credibility of the whole exercise.

In the rapporteur's view, the reform of the Stability and Growth Pact (SGP) aims at a weakening of the commitment to budget discipline and contradicts the aims of the body of budgetary rules and regulations underlying the EMU in so far as the new concept of a medium term budget balancing requirement that takes into account country specific aspects and the newly added exceptions from the 3% deficit-to-GDP criteria does not sufficiently respect the criteria of budget discipline and gives more leeway to new public debt. The reform of the corrective arm of the SGP let to a higher complexity and it is to be expected that this implicate less transparency and will thus worsen the enforceability of the SGP; the ECB's clear objection to the weakening of the corrective arm of the Stability and Growth Pact during the debate is therefore broadly welcomed and there is full agreement with its stance, as emphasised by the Vice President of the ECB on the occasion of the presentation of this annual report in the Committee meeting of 26 April 2005, that a possible exceeding of the 3% deficit-to-GDP limit can only be small and short-term in nature and that the promises made by the Council with regard to the strengthening of the preventive arm of the Stability and Growth Pact have to be taken very seriously by national governments and need to be translated into national fiscal policy.

Furthermore, the year 2004 brought the awareness that the EU member states failed to comply with the Lisbon agenda and its objectives. It became clear that the common objectives of much needed structural reforms did not translate into adequate national policies. The ECB's emphasis on the need for an ambitious pace of structural reforms as an indispensable prerequisite for growth and for achieving the goals laid down in the Lisbon agenda should be clearly endorsed.

Structural reform as a prerequisite for growth is also considered necessary from a global perspective as this would help to reduce the still prevailing global imbalances together with medium-term fiscal consolidation in the United States and greater exchange rate flexibility in emerging Asia as has been underscored repeatedly and since long by the G7, G20 and the International Monetary Fund.

The implementation of the services directive proposed by the European Commission is important in view of enhancing growth and accomplishing the European internal market. It has to be seen as an important prerequisite for growth and increasing welfare in the long run.

In addition, the year 2004 brought the awareness that government statistics in some EU countries lack accuracy which has contributed to the disappointment about the sincerity of national government in the context of the Stability and Growth Pact. In the case of Greece, a country has been admitted to the EMU on the basis of incorrect statistical data and thus without complying with the Maastricht criteria. Regarding the concerns about the reliability of government finance statistics, the initiative of the Commission for the enhancement of government statistics is welcome but might not be sufficient to exclude inaccurate data notification by EMU countries in the future. The Rapporteur welcomes the ECB's contribution to a further enhancement of the quality of euro area government finance aggregates via the Committee on Monetary, Financial and Balance of Payments Statistics.

Overall, the year 2004 worsened the political environment in which the ECB has to operate. The different pace of reforms within the euro area also translates into a lack of convergence. Whereas the real and nominal convergence of the new member states with the euro area gained pace, the convergence within the euro area remained a cause for concern.

Looking ahead, the current concern about the ratification of the European Constitution, which can partly be interpreted as a sign for an overall fatigue of further EU integration, has to be carefully assessed with regard to its impact on the European Monetary Union. It has to be reemphasised that the European Monetary Union was based on the conviction that a common European monetary policy requires a coordination of the still nationally determined fiscal policies.

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Keskpanga 2004. majandusaasta aruanne
Viited	2005/2048(INI)
Õiguslik alus	art 113 (EÜ) ja Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja art 15
Menetlusalus	art 106 ja art 112 lg 1
EP-le esitamise kuupäev	0.0.0000
Vastutav komisjon   Date announced in plenary	ECON 12.5.2005
Nõuandev komisjon / Nõuandvad komisjonid   istungil teada andmise kuupäev
Arvamuse esitamisest loobumine   otsuse kuupäev
Tõhustatud koostöö   istungil teada andmise kuupäev
Raportis sisalduv(ad) resolutsiooni ettepanek(ud)
Raportöör(id)   Date appointed	Kurt Joachim Lauk 7.3.2005
Aseraportöör(id)	Alain Lipietz
Arutamine komisjonis	9.3.2005	26.4.2005				9.5.2005	15.6.2005
Vastuvõtmise kuupäev	15.6.2005
Lõpphääletuse tulemused	poolt: vastu: erapooletuid:				22 15 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Pervenche Berès, Sharon Margaret Bowles, Udo Bullmann, Ieke van den Burg, David Casa, Jan Christian Ehler, Elisa Ferreira, Jean-Paul Gauzès, Robert Goebbels, Gunnar Hökmark, Benoît Hamon, Karsten Friedrich Hoppenstedt, Sophia in 't Veld, Othmar Karas, Piia-Noora Kauppi, Wolf Klinz, Guntars Krasts, Enrico Letta, Gay Mitchell, Cristobal Montoro Romero, Alexander Radwan, Bernhard Rapkay, Eoin Ryan, Antolín Sánchez Presedo, Peter Skinner, Margarita Starkevičiutė, Ivo Strejček, John Whittaker
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Pilar del Castillo Vera, Jorgo Chatzimarkakis, Mia De Vits, Satu Hassi, Ján Hudacký, Syed Saleh Kamall, Jules Maaten, Tobias Pflüger
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Antonio Masip Hidalgo
Esitamise kuupäev – A6	20.6.2005					A6-0203/2005