RAPORT Ettepanek võtta vastu nõukogu raamotsus organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta

28.9.2005 - (KOM(2005)0006 – C6‑0061/2005 – 2005/0003(CNS)) - *

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Bill Newton Dunn

Muudatusettepanekud

• 041-045 (PDF - 87 KB)
• 041-045 (DOC - 107 KB)

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu raamotsus organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta

(KOM(2005)0006 – C6‑0061/2005 – 2005/0003(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut (KOM(2005)0006)[1];

–   võttes arvesse ELi lepingu artikli 34 lõike 2 punkti b;

–   võttes arvesse ELi lepingu artikli 39 lõiget 1, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6‑0061/2005);

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 93 ja 51;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ja väliskomisjoni ning õiguskomisjoni arvamusi (A6‑0277/2005),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb kõrvale kalduda Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud tekstist;

4.  kutsub nõukogu üles konsulteerima uuesti parlamendiga, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 3
(3) Haagi programmi punktis 3.3.2 sätestatakse, et kriminaalmateriaalõiguse ühtlustamine peab eelkõige toimuma rahvusvahelise mõõtmega eriti ohtliku kuritegevusega seotud valdkondade puhul ja tuleks eelistada kuritegevusvaldkondi, mida on aluslepingutes konkreetselt nimetatud. Liikmesriikidel tuleks vastastikku ühtlustada kuritegelikku ühendusse kuulumisel toime pandud kuritegude mõisted. Lisaks tuleks selliseid kuritegusid toime pannud või nende eest vastutavate füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes ette näha karistused ja sanktsioonid, mis vastavad selliste kuritegude raskusastmele.	(3) Haagi programmi punktis 3.3.2 sätestatakse, et kriminaalmateriaalõiguse ühtlustamine peab eelkõige toimuma rahvusvahelise mõõtmega eriti ohtliku kuritegevusega seotud valdkondade puhul ja tuleks eelistada kuritegevusvaldkondi, mida on aluslepingutes konkreetselt nimetatud. Liikmesriikidel tuleks vastastikku ühtlustada kuritegelikku ühendusse kuulumisel toime pandud kuritegude mõisted. Samuti on liikmesriikidel vabadus liigitada teisi isikute rühmi kuritegelikuks ühenduseks, sealhulgas rühmi, kelle eesmärk ei ole rahalise või muu materiaalse kasu saamine või kes panevad toime kuritegusid, mille eest on karistuseks ette nähtud alla nelja aasta pikkuse maksimummääraga vabadusekaotus või vabadust piirav julgeolekumeede. Lisaks tuleks selliseid kuritegusid toime pannud või nende eest vastutavate füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes ette näha karistused ja sanktsioonid, mis vastavad selliste kuritegude raskusastmele.
Justification
The framework decision lays down minimum conditions. But the Member States are, of course, free to go beyond these minima when defining what constitutes a criminal organisation.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 4
(4) Tuleks muuta karistatavaks „kuritegeliku ühenduse juhtimine” ning lisada sätted õigusasutuste vahelise koostöö lihtsustamiseks ja nende tegevuse kooskõlastamiseks Eurojusti vahendusel.	(4) Tuleks muuta karistatavaks „kuritegeliku ühenduse toetamine, loomine, selle tegevuse korraldamine või juhtimine” ning lisada sätted õigusasutuste vahelise koostöö lihtsustamiseks ja nende tegevuse kooskõlastamiseks Eurojusti vahendusel.
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 4 a (uus)
	(4 a) Võttes arvesse kolmanda samba andmekaitsevahendi heakskiitmist, tuleks arendada Interpoli ja Europoli koostööd, pidades silmas teabe ühist kasutamist rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse uurimise eesmärgil.
Justification
The relationship between EuroPol and InterPol is not clearly defined and there is overlap. Each has assets that should be shared to effectively combat transnational organised crimes, in particular with a view to information sharing and subject to the third pillar data protection instrument that the European Parliament has been asking for and which the Commission has promised to propose before the end of the year.
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 4 b (uus)
	(4 b) Sõltuvalt nõukogu raamotsuse vastuvõtmisest Euroopa tõendite kogumise määruse kohta, millega nähakse ette esemete, dokumentide ja andmete kogumine nende kasutamiseks kriminaalmenetluses, peaksid liikmesriigid hõlbustama rahvusvaheliste organiseeritud kuritegude toimepanijate vastu saadud tõendite vastastikust tunnustamist.
Justification
The mutual recognition of evidence is a corner stone in improving the combating of international organised crimes. The European Evidence Warrant must therefore be adopted and implemented as soon as possible.
Muudatusettepanek 5 Põhjendus 5 a (uus)
	(5a) Hästi funktsioneerivate ja mobiilsete rahvusvaheliste kuritegelike võrkude areng ja ülesehitus aeglustavad uurimist, seetõttu tuleks antud nähtusele asjakohasema reageerimise ja liikmesriikidevahelise koostöö tõhususe suurendamise huvides mõelda, milliste vahenditega on võimalik toetada liikmesriikide koordineeritud algatust sobivate instrumentide, näiteks eriuurimise ja kuritegelikku maailma sisseimbumise meetodite ja -tehnikate ning osas liikmesriikides juba kasutusel olevate salajaste kaastöötajate kohtlemise reeglite väljatöötamiseks.
Muudatusettepanek 6 Põhjendus 6 a (uus)
	(6 a) Käesolev raamotsus loob eeldatavasti aluse, mille abil on võimalik veenda kolmandaid riike sarnaseid regulatsioone vastu võtma. Liikmesriigid peaksid andma eeskuju, tuues kaalukaid tõendeid oma kindlameelsuse kohta.
Justification
Lack of the EU legislation on fight against organised crime puts EU in a difficult position in discussions with international partners. Having this Framework Council Decision in place will give EU stronger basis for encouraging third countries to adopt similar legislation.
Muudatusettepanek 7 Põhjendus 7 a (uus)
	(7 a) Kuritegelikud ühendused ületavad karistamatult ja märkimisväärset tulu saades Euroopa Liidu sisepiire, samal ajal kui politseiametnikel, kelle õigused piirduvad ainult nende endi liikmesriigiga, selline õigus puudub (välja arvatud mõningad lühiajalise kestvusega erandid). Sellest tuleneb vältimatu vajadus luua Euroopa Liidu politseijõud, et võrdsetel tingimustel organiseeritud kuritegevuse vastu võidelda.
Justification
For as long as law enforcement officers are not given equivalent powers to fight the international organised criminal gangs on equal terms, the Union's citizens will continue to be exploited through trafficking of drugs and of human beings, and through many other types of serious crimes.
Muudatusettepanek 8 Põhjendus 8
(8) Käesolevas raamotsuses võetakse arvesse põhiõigusi, mis on tagatud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooniga, eriti selle artikleid 6 ja 49,	(8) Käesolevas raamotsuses võetakse arvesse põhiõigusi vastavalt inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsioonile selliselt, nagu nad lähtuvad põhiseaduslikest traditsioonidest, mis on liikmesriikides käibel ühenduse õiguse põhimõtetena. EL järgib Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõikes 2 toodud põhimõtteid, mis peegelduvad Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eriti selle kuuendas peatükis. Käesolevat raamotsust ei või mingil juhul tõlgendada nii, nagu püütaks sellega vähendada või piirata selliseid põhiõigusi või -vabadusi nagu streigiõigus, ühinemis- või kogunemisvabadus ning sõnavabadus, kaasa arvatud igaühe õigus luua oma huvide kaitseks ametiühinguid ja nendega ühineda ning sellega seotud õigus meelt avaldada.
Justification
The importance to respect fundamental rights in the context of the fight against organised crime should be clearly underlined in this part of the Framework Decision. This formulation is identical to the one used in the Council Framework Decision on combating terrorism of 13 June 2002.
Muudatusettepanek 9 Artikli 1 lõige 1
Käesoleva raamotsuse tähenduses on kuritegelik ühendus teatud ajavahemiku jooksul toimiv struktuuriline ühendus, millesse kuulub rohkem kui kaks inimest ning mis tegutseb kooskõlastatult, panemaks toime kuritegusid, mille eest on karistuseks ette nähtud vähemalt nelja aasta pikkuse maksimummääraga vabadusekaotus või vabadust piirav julgeolekumeede või sellest rangem karistus, ja mille otseseks või kaudseks eesmärgiks on rahalise või ainelise kasu saamine.	Käesoleva raamotsuse tähenduses on kuritegelik ühendus struktuuriline ühendus, millesse kuulub rohkem kui kaks inimest ning mis tegutseb kooskõlastatult, panemaks toime kuritegusid, mille eest on karistuseks ette nähtud vähemalt nelja aasta pikkuse maksimummääraga vabadusekaotus või vabadust piirav julgeolekumeede või sellest rangem karistus, ja mille otseseks või kaudseks eesmärgiks on rahalise või ainelise kasu saamine.
Justification
The requirement for an organisation to have been established over a period of time should not be seen as an essential criterion for defining this offence, as there may be cases where criminal organisations have only recently been established. Furthermore, as the provision is general and vague, it would create doubts about the period of time necessary. Lastly, it would entail an excessive burden of proof.
Muudatusettepanek 10 Artikli 1 lõige 2
Struktuuriline ühendus tähistab ühendust, mis ei ole moodustatud kuriteo vahetuks toimepanekuks juhuslikult ning kus liikmete ülesanded, ühenduse ülesehituse järjepidevus ja struktuur ei pruugi olla ametlikult määratletud.	Struktuuriline ühendus tähistab ühendust, mis ei ole moodustatud ühe või enama kuriteo vahetuks kooskõlastatud toimepanekuks juhuslikult ning kus liikmete ülesanded, ühenduse ülesehituse järjepidevus ja hierarhiline struktuur ei pruugi olla ametlikult määratletud.
Justification
The structuring of a criminal organisation is something very different from persons merely acting in concert to commit an offence and a distinction should be drawn between these two circumstances.
It would seem more appropriate to place the emphasis on the absence of a hierarchical structure rather than on how developed the structure of a criminal organisation may be, which may be difficult to determine.
Muudatusettepanek 11 Artikkel 1 a (uus)
	Artikkel 1a Ennetamine ja kontroll kuritegevuse üle
	Liikmesriigid tagavad Europoli kui kriminaaljälitust teostava organi tugevdamise, et võimaldada täita ülesandeid, nagu teabe ja operatiivinformatsiooni andmine liikmesriikidele, mis viib mõjusamate tulemusteni organiseeritud kuritegevuse ennetamisel ja sellega võitlemisel.
Justification
The support and co-operation of citizens, duly informed about different types of crime and its far-reaching consequences, is essential to ensure the effectiveness of the fight against organised crime.
The prevention and control of organised crime require global co-operation and should be based on the principles of transparency and democratic control.
Muudatusettepanek 12 Artikli 2 punkt a
(a) kuritegeliku ühenduse juhtimine;	(a) kuritegeliku ühenduse toetamine, loomine, selle tegevuse korraldamine või juhtimine;
Muudatusettepanek 13 Artikli 2 punkt b
(b)       isiku tegevus, kes tahtlikult ning teadlikuna ühenduse eesmärgist ja üldisest tegevusest või ühenduse kavatsusest panna toime kõnealuseid kuritegusid, võtab aktiivselt osa ühenduse kuritegelikest toimingutest, mis kuuluvad artikli 1 alla, ka juhul, kui asjaomane isik ei osale kõnealuste kuritegude tegelikus täideviimises või kui kõnealuseid kuritegusid tegelikult toime ei panda või muust tegevusest, sealhulgas viimase teabe või muude aineliste vahenditega varustamine, uute liikmete värbamine samuti nagu ühenduse tegevuse rahastamine mis tahes viisil, mille puhul kõnealune isik on teadlik, et tema osalus aitab kaasa ühenduse kuritegevusele.	(b)       isiku tegevus, kes tahtlikult ning teadlikuna ühenduse eesmärgist ja üldisest tegevusest või ühenduse kavatsusest panna toime kõnealuseid kuritegusid, võtab aktiivselt osa ühenduse kuritegelikest toimingutest, mis kuuluvad artikli 1 alla, ka juhul, kui asjaomane isik ei osale kõnealuste kuritegude tegelikus täideviimises või kui kõnealuseid kuritegusid tegelikult toime ei panda või muust tegevusest, sealhulgas viimase teabe või muude aineliste vahenditega varustamine, kuritegelikele toimingutele õhutamine, uute liikmete värbamine, samuti nagu ühenduse tegevuse rahastamine mis tahes viisil, mille puhul kõnealune isik on teadlik, et tema osalus aitab kaasa ühenduse kuritegevusele.
Justification
The incitement to criminal activities, in particular among young and consequently easily influenced people, should be strongly condemned.
Muudatusettepanek 14 Artikli 2 lõige 1 a (uus)
	Käesolev raamotsus ei mõjuta kohustust austada põhiõigusi ja õiguse aluspõhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 6.
Justification
The obligation to respect fundamental rights and fundamental legal principles as enshrined in Article 6 of the Treaty on European Union. This formulation, as it is the case of the Council Framework Decision on combating terrorism of 13 June 2002, should be included in the operative part of the text, rather than in the recital's.
Muudatusettepanek 15 Artikli 3 lõige 2 a (uus)
	2a. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et isikute suhtes, kes on toime pannud kuriteo artikli 2 tähenduses, oleks võimalik lisaks käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 kirjeldatud karistustele kohaldada ka järgmisi karistusi:
	(a) asjaomase kuriteo sooritamisel kasutatud või selleks kavandatud eseme ning eseme, mis kujutab tasu, tulu või kasumit, või eseme, mis oli kuriteo objekt, kinnipidamine;
	(b) asjaomase kuriteo toimepanekul omandatud kauba, vahendite ja toodete konfiskeerimine;
	(c) kaupade hävitamine;
	(d) kohtuotsuste avaldamine;
	(e) ajutine või alaline kutsealase või ärilise tegevuse keeld;
	(f) poliitilistele ja riiklikele ametikohtadele asumise ja kandideerimise keeld.
Muudatusettepanek 16 Artikli 3 lõige 2 b (uus)
	2 b. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et artiklis 2 kirjeldatud kuritegude eest oleks võimalik määrata käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud vabadusekaotustest rangem vabadusekaotus, kui:
	(a) kuritegelik ühendus tegutseb terroristlikel eesmärkidel;
	(b) kuritegelik ühendus tegeleb inimkaubandusega;
	(c) kuritegelik ühendus on maffia tüüpi, st kuritegude toimepanemiseks, otsese või kaudse juhtimise või kontrolli saavutamiseks majandustegevuse, litsentside, lubade, riigihangete ja avalike teenuste üle või endale põhjendamatu tulu või eeliste saamiseks või valimistel hääleõiguse vaba teostamise takistamiseks või vältimiseks või endale või teistele häälte kogumiseks kasutatakse ühendusega seotuse hirmutavat mõju ja sellest tulenevat allumise ja vaikimiskohustuse nõuet.
Muudatusettepanek 17 Artikli 3 lõige 2 c (uus)
	2 c. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et organiseeritud kuritegevusega saadud tulu oleks võimalik konfiskeerida või hävitada.
Justification
Profits and goods which are the fruit of organised crime must not be used for illegal or other purposes.
Muudatusettepanek 18 Artikli 4 punkt a
(a) loobub kuritegevusest ja	(a) loobub kuritegevuses, näitab tahet ühiskonda tagasi pöörduda ja
Justification
It is essential to avoid the risk of recidivism, and the renouncement of criminal activities should be followed by the reinsertion of an individual into society in the presumption that he fully assumes the rights and obligations of citizen.
Muudatusettepanek 19 Artikli 4 punkti b taane 1
– vältida või leevendada kuriteo mõju;	– vältida, kõrvaldada või leevendada kuriteo mõju;
Justification
This provides a more precise definition of the scope of the cooperation.
Muudatusettepanek 20 Artikli 4 punkti b taane 2
– teha kindlaks või võtta vastutusele teisi teo toimepanijaid;	– teha kindlaks või tabada artiklis 2 kirjeldatud kuritegude eest vastutavad isikud;
Justification
This provides a more precise definition of the scope of the cooperation.
Muudatusettepanek 21 Artikli 4 punkti b taane 3
– leida tõendeid;	– leida tõendeid artiklis 2 kirjeldatud kuritegude kohta;
Justification
It is worth clarifying that the evidence may relate to the offence of belonging to a criminal organisation as well as offences relating to participation in it.
Muudatusettepanek 22 Artikli 4 punkti b taane 5
– takistada teiste artiklis 2 kirjeldatud kuritegude toimepanemist.	– takistada teiste artiklis 2 kirjeldatud kuritegude toimepanemist.
Justification
It is worth clarifying that the evidence may relate to the offence of belonging to a criminal organisation as well as offences relating to participation in it.
Muudatusettepanek 23 Artikli 5 pealkiri
Juriidiliste isikute vastutus	(Ei mõjuta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 24 Artikli 5 lõike 1 sissejuhatav osa
(1) Kõik liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et juriidilisi isikuid saab võtta vastutusele mis tahes artiklis 2 nimetatud kuriteo eest, mille on nende kasuks toime pannud iseseisvalt või juriidilise organi liikmena tegutsenud isik, kes on juriidilise isiku juures juhtival kohal, mis põhineb ühel järgmistest õigustest:	(1) Kõik liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et juriidilisi isikuid saab võtta vastutusele mis tahes artiklis 2 nimetatud kuriteo eest, mille toimepanemiseks organisatsioon asutati ja mille on nende kasuks toime pannud iseseisvalt või juriidilise organi liikmena tegutsenud isik, kes on juriidilise isiku juures juhtival kohal, mis põhineb ühel järgmistest õigustest:
Justification
It is worth stipulating that the liability of legal persons should be extended to cover all offences referred to in Article 2. Furthermore, in establishing the liability of legal persons, reference should be made both to the offence of belonging to a criminal organisation and to the offences committed by it.
Muudatusettepanek 25 Artikli 5 lõike 1 punkt a
(a) õigusel esindada seda juriidilist isikut;	(a) õigusel esindada seda juriidilist isikut, sealhulgas faktiline õigus;
Muudatusettepanek 26 Artikli 5 lõike 1 punkt b
(b) õigusel teha otsuseid selle juriidilise isiku nimel;	(b) õigusel teha otsuseid selle juriidilise isiku nimel, sealhulgas faktiline õigus;
Muudatusettepanek 27 Artikli 5 lõige 3
3. Juriidilise isiku vastutusele võtmine vastavalt lõigetele 1 ja 2 ei välista paralleelse kriminaalmenetluse algatamist füüsilise isiku suhtes, kes on pannud toime artiklis 2 nimetatud kuriteo või olnud selle kaasosaline.	3. Juriidilise isiku vastutusele võtmine vastavalt lõigetele 1 ja 2 ei välista paralleelse kriminaalmenetluse algatamist füüsilise isiku suhtes, kes on pannud toime artiklis 2 nimetatud kuriteo, mille toimepanemiseks organisatsioon asutati.
Justification
It is worth clarifying that the evidence may relate to the offence of belonging to a criminal organisation as well as offences relating to participation in it.
Muudatusettepanek 28 Artikli 6 punkt b
(b) ajutine või alaline äritegevuse keeld;	(Ei mõjuta eestikeelset versiooni.)
Justification
The concept of business activities is much wider than that of commercial activities and includes, for example, industrial, agricultural, banking and financial activities, etc.
Muudatusettepanek 1529 Artikli 6 punkt e a (uus)
	ea) asjaomase kuriteo sooritamisel kasutatud või selleks kavandatud eseme või vahendi, mis kujutab tasu, tulu või kasumit, või eseme, mis oli artiklis 2 e kirjeldatud kuriteo objekt, kinnipidamine;
Justification
Confiscating goods, instruments and proceeds from offences is one of the most effective ways of effectively combating crime as it removes the financial basis of their criminal activities.
Muudatusettepanek 30 Artikli 6 punkt e b (uus)
	e b) kaupade hävitamine;
Muudatusettepanek 31 Artikli 6 punkt e c (uus)
	e c) kohtuotsuste avaldamine.
Muudatusettepanek 32 Artikli 7 lõiked 2 ja 3
Kui artiklis 2 nimetatud kuritegu kuulub enama kui ühe liikmesriigi jurisdiktsiooni alla ja kui ükskõik kes neist on võimeline nõuetekohaselt esitama süüdistuse samade faktide alusel, teevad kõnealused liikmesriigid koostööd otsustamaks, kes neist esitab kuriteo toimepanijale süüdistuse, et koondada menetlus võimaluse korral ühte liikmesriiki. Selleks kasutavad liikmesriigid vajaduse korral Eurojusti.	Kui artiklis 2 nimetatud kuritegu kuulub enama kui ühe liikmesriigi jurisdiktsiooni alla ja kui ükskõik kes neist on võimeline nõuetekohaselt esitama süüdistuse samade faktide alusel, teevad kõnealused liikmesriigid koostööd otsustamaks, kes neist esitab kuriteo toimepanijale süüdistuse, et koondada menetlus võimaluse korral ühte liikmesriiki. Selleks kasutavad liikmesriigid vajaduse korral Eurojusti. Juhul kui liikmesriigid ei jõua kahe kuu jooksul ühisele otsusele, teeb otsuse Eurojust.
Arvesse võetakse järgmisi tegureid allpool esitatud järjekorras:	Arvesse võetakse järgmisi tegureid allpool esitatud järjekorras:
(a) liikmesriik, mille territooriumil tegu on toime pandud;	(a) liikmesriik, mille territooriumil tegu on toime pandud;
(b) liikmesriik, mille kodanik või resident teo täideviija on;	(b) liikmesriik, kust ohvrid pärit on;
(c) liikmesriik, kust ohvrid pärit on;	(c) liikmesriik, mille kodanik või resident teo täideviija on;
(d) liikmesriik, mille territooriumil teo täideviija on leitud.	(d) liikmesriik, mille territooriumil teo täideviija on leitud.
Justification
Any delay in criminal investigations resulting from jurisdiction disputes must be avoided at all costs. The Member States must agree upon who is to carry out the criminal investigation, and the list of determining factors is very useful for this purpose. It must, however, be made clear what is to happen if the Member States fail to come to an agreement.
The order of the determining factors must be changed. It is of significantly greater importance for the Member State of origin of the victims to carry out an investigation than for the Member State of origin of the perpetrators.
Muudatusettepanek 33 Artikli 7 lõike 3 punkt d a (uus)
	d a) liikmesriik, kus kriminaalmenetlus esimesena algatati.
Justification
This provision is intended to resolve any disputes over jurisdiction between different Member State authorities.
Muudatusettepanek 34 Artikli 8 lõige 1
1. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva raamotsusega hõlmatud kuritegude uurimine või nende suhtes süüdistuse esitamine ei sõltu kuriteoohvri tunnistustest või süüdistustest vähemalt juhul, kui teod on toime pandud liikmeriigi territooriumil.	1. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva raamotsusega hõlmatud kuritegude uurimine või nende suhtes süüdistuse esitamine toimub tõhusaimal viisil, austades igakülgselt inimõigusi ja ei sõltu kuriteoohvri tunnistustest või süüdistustest vähemalt juhul, kui teod on toime pandud liikmeriigi territooriumil.
Justification
The investigations should be conducted in a most efficient way while granting full respect of human rights.
Muudatusettepanek 35 Artikli 8 lõige 2
2. Lisaks nõukogu 15. märtsil 2001. aastal vastu võetud raamotsusele 2001/220/JSK ohvrite seisundi kohta kriminaalmenetluses võtab iga liikmesriik vajaduse korral kõik võimalikud meetmed, et tagada kriminaalmenetluse raames ohvri perekonnale asjakohane abi.	2. Lisaks nõukogu 15. märtsil 2001. aastal vastu võetud raamotsusele 2001/220/JSK ohvrite seisundi kohta kriminaalmenetluses võtab iga liikmesriik vajaduse korral kõik võimalikud meetmed, et tagada kriminaalmenetluse raames ohvrile ja ta perekonnale asjakohane kaitse ja abi.
Justification
The importance to respect fundamental rights in the context of the fight against organised crime should be clearly underlined in this part of the Framework Decision. This formulation is identical to the one used in the Council Framework Decision on combating terrorism of 13 June 2002.
Muudatusettepanek 36 Artikkel 8 a (uus)
	Artikkel 8 a
	Raskete ja organiseeritud kuritegude uurimise üksuse ja varade tagasinõudmise üksus
	Iga liikmesriik moodustab raskete ja organiseeritud kuritegude uurimise üksuse ja varade tagasinõudmise üksuse, et tagada tegevuse kooskõlastatus riiklikul tasandil ja tegutseda ühtse kontaktpunktina.
Justification
It is important to ensure proper and simplified coordination and to hit the criminals in the pockets where it hurt the most. Based on recent and successful introduction of such units in the UK and Ireland, Member States ought to consider setting up similar units.
Muudatusettepanek 37 Artikkel 8 b (uus)
	Artikkel 8 b
	Tunnistajate ja politsei kaastöötajate kaitse
	Kõik liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et kaitsta isikuid, kes annavad teavet, mis aitab kaasa kuritegelike ühenduste poolt sooritatavate kuritegude ärahoidmisele, avastamisele ja/või kuritegude eest karistamisele, olenemata sellest, kas tegemist on tunnistajate või kuriteo toimepanijatega artikli 4 tähenduses, kaitstakse asjakohasel viisil nende või nende perekondade vastu suunatud kättemaksuohu, ähvarduste ja otsese hirmutamise eest.
Muudatusettepanek 38 Artikkel 8 c (uus)
	Artikkel 8 c
	Rahvusvaheline koostöö
	Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid rahvusvahelise koostöö tagamiseks, muu hulgas ühiste uurimisrühmade moodustamine.
Muudatusettepanek 39 Artikli 10 lõige 1 a (uus)
	1 a. Liikmesriigid koguvad statistilisi andmeid artiklis 2 kirjeldatud kuritegude kohta ja edastavad need andmed komisjonile, mis koostab alates 2006. aastast ühtlustatud ja võrreldavat statistikat.
Justification
Without proper statistics that are coherent and comparable, the Union is not in a position to effectively deal with or quantify the problem of organised crime.
Muudatusettepanek 40 Artikli 10 lõige 2
2. Liikmesriigid edastavad hiljemalt (…) nõukogu peasekretariaadile ja komisjonile sätete teksti, millega võetakse siseriiklikku õigusse üle käesolevast raamotsusest tulenevad kohustused. Selle teabe põhjal koostatud aruande ja komisjoni aruande alusel kontrollib nõukogu hiljemalt (…), kas liikmesriigid on võtnud käesoleva raamotsuse järgimiseks vajalikud meetmed.	2. Liikmesriigid edastavad hiljemalt (…) nõukogu peasekretariaadile ja komisjonile sätete teksti, millega võetakse siseriiklikku õigusse üle käesolevast raamotsusest tulenevad kohustused. Selle teabe põhjal koostatud aruande ja komisjoni poolt Euroopa Parlamendile ja nõukogule saadetud aruande alusel kontrollivad Euroopa Parlament ja nõukogu hiljemalt (…), kas liikmesriigid on võtnud käesoleva raamotsuse järgimiseks vajalikud meetmed.
Justification
Both co-legislative bodies should be equally involved.

• [1]  ELT C ... / ELTs seni avaldamata.

EXPLANATORY STATEMENT

International Organised Crime is huge, and growing. If it were a country, it would be the fourth largest economy in the world.

The public knows little about it. Local police forces in each member state are supervised democratically so the public is aware of local successes and failures. But there is no democratic oversight or control of international crime-fighting at European or world level.

Local crime is fuelled by international crime. For example, it is estimated that each kilo of heroin sold in our streets causes over two hundred street muggings or house-burglaries.

Who are the international criminal gangs ?They are based mainly outside the EU in places where law enforcement is weak and opportunity for corruption is strong - such as Russia, eastern Europe, central Asia, China, Nigeria, Brazil. Anywhere where there are clever people without opportunities for legitimate employment. They target where the money is, which is inside the EU and inside the USA.

Their principal activities are:

a.        drugs - importing heroin from Afghanistan, and cocaine from Columbia, and exporting Ecstasy from Europe.

b.        smuggling counterfeit goods which are made cheaply and are of low quality - such as CDs and DVDs, imitation jeans and perfumes, but also fake condoms, aircraft parts, car brakes, medicines, baby-foods and much more. These undermine honest EU workers' jobs and oblige taxpayers to pay extra to compensate for what is lost.

c.        identity theft, mainly on the internet, persuading gullible Europeans to voluntarily reveal their bank details, or social security numbers, to enable the thieves to steal their money

d.        trafficking of women for prostitution, children for paedophilia, and illegal immigrants into the EU

e.        currency counterfeiting

f.         violent theft of luxury cars for sale in eastern Europe

g.        smuggling of cigarettes and alcohol because of very different local taxes

h.        money-laundering to conceal the criminal origins of money - such as the Mafia buying banks in Latvia before EU Enlargement, and the IRA seeking to buy a Bulgarian bank before that state joins the EU.

Some terrorist groups use organised crime to finance their political activities. The Madrid bombers sold fake CDs and DVDs to hep finance their activities.

How is the European Union fighting against the organised criminal gangs ? The answer is : probably badly, but we are not being told so we do not know. The member states do not know either because there are no standard statistics across the EU to record and reveal the overall extent of organised crime. Nobody has a clear overall picture.

In the EU, our internal borders are open. For businessmen and individual travellers this a huge advantage. So it is for criminals. But Europe's law enforcement agencies are all national, their officers cannot cross frontiers, and their efforts are therefore limited.

The EU has EuroPol. It is our intelligence-coordinating centre at The Hague in the Netherlands. However its officers do not have power of arrest and EuroPol does not have power to compel any national agency to take action. It was left leaderless by the bickering Council of Ministers for several months in 2004-5. EuroPol is an EU agency but its budget is inter-governmental, so EU citizens have no control or even insight over its spending and resources.

There is also InterPol, at Lyon in France. This is a policemen's club entirely financed by contributions from police forces around the world. It has no officers who can make arrests either. The relationship between EuroPol and InterPol is not clearly defined and there is overlap. Each has assets cannot be shared with the other agency because national governments have rules which impede cooperation.

The EU has an even worse problem. It is simple "lack of trust". Just as the Americans discovered after "9/11", that the CIA and the FBI were not cooperating together but were behaving as rivals, so the same phenomenon exists in Europe but on a greater scale.

Inside member states there is lack of trust between separate local police forces. Information is power, and owners of information are reluctant to share it.

Across EU internal borders, the lack of trust is much greater. What little cross-border police cooperation there is done on the basis of personal contacts. There is no EU centre where the contact numbers and names for police in all 25 member states can be quickly obtained. The EU Directive to enable Joint Investigation Teams has still not come into effect because not all member states have ratified it into their own law. The European Arrest Warrant has still not been ratified by Italy.

Why do national leaders, who know most about the problem because they control national police forces, do so little to fight organised international crime ? Psychologically it is because they want to win national elections, not European elections. They keep their police resources for combating crimes within their own state, even though international crimes fuel local crimes. They win few votes from their public for diverting scarce police resources for fighting international crime elsewhere because the public does not know the extent of organised international crime.

Europe's voters need to know the true picture - of the surprising extent and sophistication of organised criminal gangs, and of the failure of EU member states to agree on action and powers at the EU level. Perhaps only the European Parliament can press for the needed transparency, for an end to national bickering, and for action at EU level before it is too late.

A fundamental question. Are the police supposed to agents of governments or protectors of the public? Those who believe the latter should press for more transparency and for democratic control at EU level.

Notes on particular Articles:

Article 1: The sense of the LIBE committee is that this Article is necessary, although the UK government has communicated that it believes that it is not necessary because it would have to create new offences in UK law

New Article 8B Admissibility of Evidence

Agreement needs to be reached about what evidence is admissible in courts - for example, evidence against criminals from intercepts obtained from telephone tapping or from the UK's worldwide listening centre at Cheltenham, the GCHQ (Government Communications Headquarters) cannot be used in UK courts.

New Article 8D New Agencies

The UK, which has over eighty separate police forces, is creating one central SOCA (Serious & Organised Crime Agency) to coordinate the fight against the criminals. It is known as the UK's new FBI. Other member states should take steps to coordinate their internal agencies' work. The Republic of Ireland was the first to create an Assets Recovery Bureau, which can seize the assets of accused criminals. Hitting the criminals in the pocket hurts them most. Other member states should follow the Irish example.

ARVAMUS Esitaja: väliskomisjon (1.9.2005)

Saaja: kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon

Ettepanek võtta vastu nõukogu raamotsus organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta
(KOM(2005)0006 – C6‑0061/2005 – 2005/0003(CNS))

Arvamuse koostaja: Anna Elzbieta Fotyga

SHORT JUSTIFICATION

The level of organised crime in the EU is increasing and poses serious threats to the society. Organised criminal groups are generally not confined by national borders and take advantage of the free movement of money, goods, personnel and services across the EU. These groups are strengthening their international criminal contacts and targeting the social and business structure of the European society, for example, through money laundering, drug trafficking and economic crime. They seek to influence and hamper the work of law enforcement and the judicial system. This requires a stronger and concerted response at national and European levels adapted to the evolving and multi-faced character of the phenomenon.

The Commission's proposal for a Framework Decision on the fight against organised crime constitutes a step forward towards closer co-operation among Member States and their common approach, inter alia, by harmonising the minimum thresholds of criminal penalties (the definition of offences and penalties), and introducing some provisions to facilitate co-operation between the judicial authorities of Member States.

The draftsperson welcomes the intention of improving the efficiency of the fight against organised crime, which poses, undoubtedly, a threat to the society and tends to undermine our democratic values. In this context, the draftsperson wishes to stress the importance of prevention and increased effectiveness of crime control, while ensuring full respect to human fundamental rights. Special attention should be put on the appropriate protection of victims. The importance of strengthening international co-operation in the framework of existing instruments and fora should also be stressed.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Väliskomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Komisjoni ettepanek[1]	Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 6 a (uus)
	(6 a) Käesolev raamotsus loob eeldatavasti aluse, mille abil on võimalik veenda kolmandaid riike sarnaseid regulatsioone vastu võtma. Liikmesriigid peaksid andma eeskuju, tuues kaalukaid tõendeid oma kindlameelsuse kohta.
Justification
Lack of the EU legislation on fight against organised crime puts EU in a difficult position in discussions with international partners. Having this Framework Council Decision in place will give EU stronger basis for encouraging third countries to adopt similar legislation.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 8
(8) Käesolevas raamotsuses võetakse arvesse põhiõigusi ja inimõiguste ning põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooniga, eriti selle artiklites 6 ja 49 tunnustatud põhimõtteid,	(8) Käesolevas raamotsuses võetakse arvesse põhiõigusi vastavalt inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsioonile selliselt, nagu nad lähtuvad põhiseaduslikest traditsioonidest, mis on liikmesriikides käibel ühenduse õiguse põhimõtetena. EL järgib Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõikes 2 toodud põhimõtteid, mis peegelduvad Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eriti selle kuuendas peatükis. Käesolevat raamotsust ei või mingil juhul tõlgendada nii, nagu püütaks sellega vähendada või piirata selliseid põhiõigusi või -vabadusi nagu streigiõigus, ühinemis- või kogunemisvabadus ning sõnavabadus, kaasa arvatud igaühe õigus luua oma huvide kaitseks ametiühinguid ja nendega ühineda ning sellega seotud õigus meelt avaldada.
Justification
The importance to respect fundamental rights in the context of the fight against organised crime should be clearly underlined in this part of the Framework Decision. This formulation is identical to the one used in the Council Framework Decision on combating terrorism of 13 June 2002.
Muudatusettepanek 3 Artikkel 1 a (uus)
	Artikkel 1 a Ennetamine ja kontroll kuritegevuse üle
	1. Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed selle tagamiseks, et riigi õigustavade kohaselt ja vastavalt olemasolevatele vahenditele parandada kuritegude ennetamist.
	Sellega seonduvalt on väga soovitatavad järgmised meetmed:
	– üldsuse teadlikkuse tõstmine kuritegeliku tegevuse ulatusest ja loomusest üle Euroopa ja ohtudest, mida see kujutab inimeste ausameelsusele ning liikmesriikide heaolule,
	– parimate tavade vahetamise edendamine liikmesriikide vahel. Ühendus peaks andma finantsabi teavitus- ja teadvuse tõstmise kampaaniateks.
	2. Liikmesriigid tagavad Europoli kui kriminaaljälitust teostava organi tugevdamise, et täita ülesandeid, nagu teabe ja operatiivinformatsiooni andmine liikmesriikidele, mis viib kõige mõjusamate tulemusteni organiseeritud kuritegevuse ennetamisel ja sellega võitlemisel.
Justification
The support and co-operation of citizens, duly informed about different types of crime and its far-reaching consequences, is essential to ensure the effectiveness of the fight against organised crime.
The prevention and control of organised crime require global co-operation and should be based on the principles of transparency and democratic control.
Muudatusettepanek 4 Artikli 2 lõige 1 a (uus)
	Käesolev raamotsus ei mõjuta kohustust austada põhiõigusi ja õiguse aluspõhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 6.
Justification
The obligation to respect fundamental rights and fundamental legal principles as enshrined in Article 6 of the Treaty on European Union. This formulation, as it is the case of the Council Framework Decision on combating terrorism of 13 June 2002, should be included in the operative part of the text, rather than in the recital's.
Muudatusettepanek 5 Artikli 2 punkt b
b) isiku tegevus, kes tahtlikult ning teadlikuna ühenduse eesmärgist ja üldisest tegevusest või ühenduse kavatsusest panna toime kõnealuseid kuritegusid, võtab aktiivselt osa ühenduse kuritegelikest toimingutest, mis kuuluvad artikli 1 alla, ka juhul, kui asjaomane isik ei osale kõnealuste kuritegude tegelikus täideviimises või kui kõnealuseid kuritegusid tegelikult toime ei panda või muust tegevusest, sealhulgas viimase teabe või muude aineliste vahenditega varustamine, uute liikmete värbamine samuti nagu ühenduse tegevuse rahastamine mis tahes viisil, mille puhul kõnealune isik on teadlik, et tema osalus aitab kaasa ühenduse kuritegevusele.	b) isiku tegevus, kes tahtlikult ning teadlikuna ühenduse eesmärgist ja üldisest tegevusest või ühenduse kavatsusest panna toime kõnealuseid kuritegusid, võtab aktiivselt osa ühenduse kuritegelikest toimingutest, mis kuuluvad artikli 1 alla, ka juhul, kui asjaomane isik ei osale kõnealuste kuritegude tegelikus täideviimises või kui kõnealuseid kuritegusid tegelikult toime ei panda või muust tegevusest, sealhulgas viimase teabe või muude aineliste vahenditega varustamine, kuritegelikele toimingutele õhutamine, uute liikmete värbamine, samuti nagu ühenduse tegevuse rahastamine mis tahes viisil, mille puhul kõnealune isik on teadlik, et tema osalus aitab kaasa ühenduse kuritegevusele.
Justification
The incitement to criminal activities, in particular among young and consequently easily influenced people, should be strongly condemned.
Muudatusettepanek 6 Artikli 4 punkt a
a) loobub kuritegevusest ja	a) loobub kuritegevuses, näitab tahet ühiskonda tagasi pöörduda ja
Justification
It is essential to avoid the risk of recidivism, and the renouncement of criminal activities should be followed by the reinsertion of an individual into society in the presumption that he fully assumes the rights and obligations of citizen.
Muudatusettepanek 7 Artikli 8 lõige 1
1. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva raamotsusega hõlmatud kuritegude uurimine või nende suhtes süüdistuse esitamine ei sõltu kuriteoohvri tunnistustest või süüdistustest vähemalt juhul, kui teod on toime pandud liikmeriigi territooriumil.	1. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva raamotsusega hõlmatud kuritegude uurimine või nende suhtes süüdistuse esitamine toimub tõhusaimal viisil, austades igakülgselt inimõigusi ja ei sõltu kuriteoohvri tunnistustest või süüdistustest vähemalt juhul, kui teod on toime pandud liikmeriigi territooriumil.
Justification
The investigations should be conducted in a most efficient way while granting full respect of human rights.
Muudatusettepanek 8 Artikli 8 lõige 2
2. Lisaks nõukogu 15. märtsil 2001. aastal vastu võetud raamotsusele 2001/220/JSK ohvrite seisundi kohta kriminaalmenetluses võtab iga liikmesriik vajaduse korral kõik võimalikud meetmed, et tagada kriminaalmenetluse raames ohvri perekonnale asjakohane abi.	2. Lisaks nõukogu 15. märtsil 2001. aastal vastu võetud raamotsusele 2001/220/JSK ohvrite seisundi kohta kriminaalmenetluses võtab iga liikmesriik vajaduse korral kõik võimalikud meetmed, et tagada kriminaalmenetluse raames ohvrile ja ta perekonnale asjakohane kaitse ja abi.
Justification

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu nõukogu raamotsus organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta
Viited	KOM(2005)0006 – C6-0061/2005 - 2005/0003(CNS)
Vastutav komisjon	LIBE
Nõuandev komisjon           istungil teada andmise kuupäev	AFET 12.04.2005
Tõhustatud koostöö – istungil teadaandmise kuupäev	ei
Arvamuse koostaja            nimetamise kuupäev	Anna Elzbieta Fotyga 30.3.2005
Arutamine komisjonis	21.6.2005		29.8.2005
Vastuvõtmise kuupäev	30.8.2005
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	53 2 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Angelika Beer, Panagiotis Beglitis, Monika Beňová, André Brie, Elmar Brok, Ryszard Czarnecki, Véronique De Keyser, Giorgos Dimitrakopoulos, Camiel Eurlings, Anna Elzbieta Fotyga, Ana Maria Gomes, Alfred Gomolka, Klaus Hänsch, Richard Howitt, Toomas Hendrik Ilves, KJelko Kacin, Ioannis Kasoulides, Helmut Kuhne, Joost Lagendijk, Vytautas Landsbergis, Cecilia Malmström, Emilio Menéndez del Valle, Francisco José Millán Mon, Pasqualina Napoletano, Baroness Nicholson of Winterbourne, Vural Öger, Cem Özdemir, PalJustas Vincas Paleckis, Alojz Peterle, Tobias Pflüger, João de Deus Pinheiro, Mirosław Mariusz Piotrowski, Paweł Bartłomiej Piskorski, Bernd Posselt, Raül Romeva i Rueda, Libor Rouček, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Jacek Emil Saryusz-Wolski, Gitte Seeberg, Marek Maciej Siwiec, Hannes Swoboda, István Szent-Iványi, Geoffrey Van Orden, Ari Vatanen, Luis Yañez-Barnuevo García, Josef Zieleniec.
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Alexandra Dobolyi,Árpád Duka-Zólyomi, Carlo Fatuzzo, Giovanni Claudio Fava, Alexander Lambsdorff, Rihards Pīks, Aloyzas Sakalas, Inger Segelström, Alexander Stubb, Csaba Sándor Tabajdi.
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Märkused (andmed olemas vaid ühes keeles)

• [1]  ELTs seni avaldamata.

ARVAMUS Esitaja: õiguskomisjon (14.7.2005)

Saaja: kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon

Ettepanek võtta vastu nõukogu raamotsus organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta
(KOM(2005)0006 – C6‑0061/2005 – 2005/0003(CNS))

Arvamuse koostaja: Antonio Di Pietro

JUSTIFICATION SUCCINCTE

La criminalité organisée internationale est un véritable fléau dans l'Union européenne.

En effet, outre les énormes profits que leur procurent leurs activités criminelles, lesquelles ont des conséquences dramatiques des points de vue humain et social (trafic de drogues et d'armes, traites des êtres humains, etc.), les organisations criminelles qui exercent leurs activités sur le territoire de l'Union portent atteinte non seulement au libre marché et à la saine concurrence mais aussi à la paix sociale elle‑même.

Là où elles sont le plus solidement implantées, elles investissent et réinjectent systématiquement des capitaux considérables dans des activités économiques apparemment licites, au point même de conditionner le développement de régions tout entières. En effet, les associations criminelles emploient leurs ressources financières ou humaines dans des activités diversifiées, qui vont de la haute finance aux sociétés de services, en passant par l'élimination des déchets et la construction, et, en tout état de cause, là où elles peuvent faire main basse sur des fonds publics substantiels. Violence, corruption et chantage vis‑à‑vis des entreprises libres: le coût, très lourd, de ces activités illégales affecte les citoyens et leur qualité de vie.

Avec raison, la Commission a choisi l'instrument de la décision‑cadre pour obliger les 25 États membres à rapprocher les dispositions de leur droit pénal qui ont trait à la lutte contre la criminalité organisée, étant donné que leurs systèmes juridiques prévoient des mesures différentes pour lutter contre ce phénomène préoccupant et comportent même dans certains cas de graves lacunes.

La proposition de décision‑cadre à l'examen est donc limitée à 11 articles gouvernant les aspects fondamentaux de la lutte contre la criminalité organisée et fixant des règles minimales communes qui devront être reprises dans le droit pénal des États membres afin d'établir:

1. une définition commune de la criminalité organisée, ainsi que de formes spécifiques d'infractions liées à celle‑ci,

2. des sanctions minimales pour les personnes physiques et morales responsables de ces infractions,

3. un régime spécifique pour les personnes qui collaborent avec la justice (lesdits "repentis"), et

4. des règles minimales de procédure pour la détermination de la compétence et la coordination des poursuites entre les États membres.

Votre rapporteur estime indispensable de légiférer de manière plus simple et plus claire afin de limiter les problèmes d'interprétation et les retards en matière de transposition.

Il convient de rappeler en effet que ces règles doivent être converties en des instruments concrets pour les autorités judiciaires et les forces de police, qui doivent disposer d'instruments simples et efficaces pour mener à bien leurs investigations et enquêtes.

En particulier, votre rapporteur, s'inspirant de la législation en vigueur dans certains États membres qui, pour des raisons historiques et sociales, ont été les premiers à traiter ce problème en profondeur, propose certains amendements visant uniquement à donner plus de force au texte proposé et à faciliter son application.

En ce qui concerne la définition de la notion d'"organisation criminelle", il est proposé de ne plus exiger que l'association soit établie dans le temps, dans la mesure où cela n'est pas indispensable et, surtout, imposerait, en matière de charge de la preuve, des contraintes excessives qui nuiraient au bon déroulement des enquêtes. Dans cette optique, il est également jugé utile d'introduire un élément caractéristique de l'association criminelle, à savoir une structure de type hiérarchique, alors que la Commission retient comme critère une structure élaborée, notion discutable et difficile à définir.

En revanche, pour d'autres aspects, il a été jugé opportun de modifier plus en profondeur le texte proposé afin de combler certaines lacunes plus importantes.

Ainsi, à l'article 3, il a été jugé opportun d'ajouter aux sanctions pénales privatives de liberté des sanctions matérielles, telle la confiscation des biens, et des mesures d'interdiction, comme l'interdiction temporaire ou permanente d'exercer une activité pour les personnes participant à une organisation criminelle.

Enfin, pour permettre une coordination plus efficace des poursuites entre les États membres, il est proposé d'ajouter à l'article 7 une disposition spécifique afin de trancher d'éventuels conflits de compétence entre les autorités de plusieurs États membres en appliquant une règle temporelle: lorsque, pour les mêmes faits, des poursuites ont déjà été engagées par plusieurs États membres, celles‑ci continueront dans l'État où elles ont été engagées en premier.

Ces suggestions doivent par conséquent permettre, après les multiples déclarations officielles qui ont été faites, de prendre enfin des mesures dans les 25 États membres et de parvenir au parallélisme indispensable des dispositions de droit pénal en vigueur dans les États membres, sans lequel il sera impossible d'extirper véritablement ce mal qui ronge notre société.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Õiguskomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Komisjoni ettepanek[1]		Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud

Muudatusettepanek 1

Artikli 1 esimene lõik

Käesoleva raamotsuse tähenduses on kuritegelik ühendus teatud ajavahemiku jooksul toimiv struktuuriline ühendus, millesse kuulub rohkem kui kaks inimest ning mis tegutseb kooskõlastatult, panemaks toime kuritegusid, mille eest on karistuseks ette nähtud vähemalt nelja aasta pikkuse maksimummääraga vabadusekaotus või vabadust piirav julgeolekumeede või sellest rangem karistus, ja mille otseseks või kaudseks eesmärgiks on rahalise või ainelise kasu saamine.

Käesoleva raamotsuse tähenduses on kuritegelik ühendus struktuuriline ühendus, millesse kuulub rohkem kui kaks inimest ning mis tegutseb kooskõlastatult, panemaks toime kuritegusid, mille eest on karistuseks ette nähtud vähemalt nelja aasta pikkuse maksimummääraga vabadusekaotus või vabadust piirav julgeolekumeede või sellest rangem karistus, ja mille otseseks või kaudseks eesmärgiks on rahalise või ainelise kasu saamine.

Justification

La condition de la durée dans le temps requise pour l'incrimination ne saurait être considérée comme un élément essentiel de l'infraction car il arrive que des associations de malfaiteurs passent à l'acte dès leur constitution. De surcroît, il existerait toujours une incertitude quant au délai nécessaire étant donné que les termes proposés sont vagues et équivoques. Enfin, les contraintes imposées en ce qui concerne la charge de la preuve seraient excessives.

Muudatusettepanek 2 Artikli 1 teine lõik
Struktuuriline ühendus tähistab ühendust, mis ei ole moodustatud kuriteo vahetuks toimepanekuks juhuslikult ning kus liikmete ülesanded, ühenduse ülesehituse järjepidevus ja struktuur ei pruugi olla ametlikult määratletud.	Struktuuriline ühendus tähistab ühendust, mis ei ole moodustatud ühe või mitme kuriteo vahetuks ja kooskõlastatud toimepanekuks juhuslikult ning kus liikmete ülesanded, ühenduse ülesehituse järjepidevus ja hierarhiline struktuur ei pruugi olla ametlikult määratletud.
Justification
Une organisation criminelle est, par sa structure, très différente de la simple participation de plusieurs personnes à une infraction et il convient de bien distinguer les deux cas.
Il semble plus approprié de mettre l'accent sur l'absence d'une structure de type hiérarchique plutôt que sur le degré d'élaboration, qui peut exister dans le cas d'une organisation criminelle et qui, de surcroît, serait difficile à déterminer.
Muudatusettepanek 3 Artikli 3 lõige 2 a (uus)
	2 a. Kõik liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et lisaks käesoleva artikli eelmistes lõigetes sätestatud karistustele võidakse artiklis 2 toodud kuritegude eest vastutusele võetud isikutele määrata ka selliseid karistusi nagu:
	a) esemete arestimine, mida kasutati või kavatseti kasutada kuriteo toimepanemiseks, samuti nende esemete arestimine, mis kujutavad endast kuriteost tulenevat tasu, tulu või kasumit või kuriteo objekti;
	b) ajutine või alaline kutse- või ettevõtluskeeld;
	c) õiguste äravõtmine poliitilistel ja avaliku sektori ametikohtadel töötamiseks ja nendele kandideerimiseks.
Justification
Dans bien des cas, outre les sanctions pénales privatives de liberté, les sanctions portant sur les biens ou comportant une interdiction peuvent également être efficaces.
Muudatusettepanek 4 Artikli 4 punkti b sissejuhatus
b) annab haldus- või kohtuorganitele teavet, millele neil muul viisil juurdepääs puuduks, aidates neil:	b) annab haldus- või kohtuorganitele õigeaegset ja ammendavat teavet, mille abil on võimalik:
Justification
Pour que le repentir de l'auteur d'une infraction serve véritablement aux autorités chargées de l'enquête, des informations aussi complètes que possible doivent être fournies en temps utile; en outre, il y lieu de supprimer l'obligation de prouver de quelque manière que ce soit l'impossibilité pour les autorités d'obtenir les mêmes informations autrement, ce qui semble illogique et difficile à démontrer.
Muudatusettepanek 5 Artikli 4 punkti b esimene taane
– vältida või leevendada kuriteo mõju;	– vältida, lõpetada või leevendada kuriteo mõju;
Justification
L'amendement vise à définir de manière plus précise l'étendue de la collaboration.
Muudatusettepanek 6 Artikli 4 punkti b teine taane
– teha kindlaks või võtta vastutusele teisi teo toimepanijaid;	– välja selgitada või vahistada artiklites 1 ja 2 nimetatud kuritegude toimepanijaid;
Justification
L'amendement vise à définir de manière plus précise l'étendue de la collaboration.
Muudatusettepanek 7 Artikli 4 punkti b kolmas taane
– leida tõendeid;	– leida tõendeid, mis on seotud artiklites 1 ja 2 nimetatud kuritegudega;
Justification
Il est utile de préciser que la preuve peut concerner tant l'infraction que l'association constitue en soi que les infractions en vue desquelles l'association a été constituée.
Muudatusettepanek 8 Artikli 4 punkti b viies taane
– takistada teiste artiklis 2 kirjeldatud kuritegude toimepanemist.	– takistada teiste artiklites 1 ja 2 kirjeldatud kuritegude toimepanemist.
Justification
Il est utile de préciser que la preuve peut concerner tant l'infraction que l'association constitue en soi que les infractions en vue desquelles l'association a été constituée.
Muudatusettepanek 9 Artikli 5 pealkiri
Juriidiliste isikute vastutus	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 10 Artikli 5 lõike 1 sissejuhatav osa
1. Kõik liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et juriidilisi isikuid saab võtta vastutusele mis tahes artiklis 2 nimetatud kuriteo eest, mille on nende kasuks toime pannud iseseisvalt või juriidilise organi liikmena tegutsenud isik, kes on juriidilise isiku juures juhtival kohal, mis põhineb ühel järgmistest õigustest:	1. Kõik liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et juriidilisi isikuid saab võtta vastutusele mis tahes artiklis 2 nimetatud kuriteo eest ning artiklis 1 nimetatud kuriteo eest, mille toimepanemiseks ühendus loodi, ja mille on nende kasuks toime pannud iseseisvalt või juriidilise organi liikmena tegutsenud isik, kes on juriidilise isiku juures juhtival kohal, mis põhineb ühel järgmistest õigustest:
Justification
En ce qui concerne la responsabilité des personnes morales, il convient de faire référence tant à l'infraction que constitue en soi l'association qu'aux infractions en vue desquelles l'association a été constituée.
Muudatusettepanek 11 Artikli 5 lõike 1 punkt a
(a) õigusel esindada seda juriidilist isikut;	(a) õigusel esindada seda juriidilist isikut, kaasa arvatud de facto esindamine;
Justification
Dans bien des cas, c'est la position de celui qui dirige l'association ou qui la représente de fait (c'est‑à‑dire le "dominus") qui doit être prise en considération pour étendre la responsabilité pénale à la personne morale.
Muudatusettepanek 12 Artikli 5 lõike 1 punkt b
(b) õigusel teha otsuseid selle juriidilise isiku nimel;	(b) õigusel teha otsuseid, kaasa arvatud de facto, selle juriidilise isiku nimel;
Justification
Bien souvent, les décisions déterminantes pour la vie de la personne morale sont prises non pas par son représentant de droit mais par celui qui dirige ou représente de fait cette personne morale.
Muudatusettepanek 13 Artikli 5 lõige 3
3. Juriidilise isiku vastutusele võtmine vastavalt lõigetele 1 ja 2 ei välista paralleelse kriminaalmenetluse algatamist füüsilise isiku suhtes, kes on pannud toime artiklis 2 nimetatud kuriteo või olnud selle kaasosaline.	3. Juriidilise isiku vastutusele võtmine vastavalt lõigetele 1 ja 2 ei välista paralleelse kriminaalmenetluse algatamist füüsilise isiku suhtes, kes on pannud toime artiklis 2 nimetatud kuriteo või artiklis 1 nimetatud kuriteo, mille toimepanekuks ühendus loodi.
Justification
Il est utile de préciser que la preuve peut concerner tant l'infraction que l'association constitue en soi que les infractions en vue desquelles l'association a été constituée.
Muudatusettepanek 14 Artikli 6 punkt b
(b)       ajutine või alaline äritegevuse keeld;	(b) ajutine või alaline ettevõtluskeeld;
Justification
La notion d'"activité entrepreneuriale" est plus large que celle d'"activité commerciale" et inclut par exemple l'activité industrielle, agricole, bancaire et financière, etc.
Muudatusettepanek 15 Artikli 6 punkt e a (uus)
	e a) esemete arestimine, mida kasutati või kavatseti kasutada kuriteo toimepanemiseks, samuti nende esemete arestimine, mis kujutavad endast kuriteost tulenevat tasu, tulu või kasumit või kuriteo objekti.
Justification
Les sanctions pénales portant sur les biens sont utiles dans la lutte contre la criminalité organisée. Il peut s'agir, par exemple, de biens immobiliers mis au nom d'une société mais utilisés par l'association criminelle à ses propres fins.
Muudatusettepanek 16 Artikli 7 kolmanda lõigu punkt d a (uus)
	d a) liikmesriik, kes esimesena algatas kriminaalmenetluse.
Justification
Cet ajout doit permettre de régler d'éventuels conflits de compétences entre les autorités des divers États membres.

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu nõukogu raamotsus organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta
Viited	[KOM(2005)0006] – C6‑0061/2005 – 2005/0003(CNS)]
Vastutav komisjon	LIBE
Nõuandev komisjon   istungil teada andmise kuupäev	JURI 12.4.2005
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev	ei
Arvamuse koostaja   nimetamise kuupäev	Antonio Di Pietro 21.4.2005
Arutamine komisjonis	20.6.0005		13.7.2005
Vastuvõtmise kuupäev	13.7.2005
Hääletuse tulemused	+: –: 0:	19 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Maria Berger, Antonio Di Pietro, Monica Frassoni, Giuseppe Gargani, Piia-Noora Kauppi, Kurt Lechner, Klaus-Heiner Lehne, Katalin Lévai, Antonio López-Istúriz White, Antonio Masip Hidalgo, Hans-Peter Mayer, Viktória Mohácsi, Aloyzas Sakalas, Diana Wallis, Tadeusz Zwiefka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Evelin Lichtenberger, Arlene McCarthy, Manuel Medina Ortega, József Szájer
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

• [1]  ELTs seni veel avaldamata.

PROCEDURE

Title

Proposal for a Council Framework Decision on the fight against organised crime

Procedure number

COM(2005)0006 - C6-0061/2005 - 2005/0003(CNS)

Basis in Rules of Procedure

Rules 93 and 51

Committee responsible   Date authorisation announced in plenary

LIBE 12.4.2005

Committee(s) asked for opinion(s)   Date announced in plenary

AFET 12.4.2005

JURI 12.4.2005

Not delivering opinion(s)   Date of decision

Enhanced cooperation   Date announced in plenary

Motion(s) for resolution(s) included in report

Rapporteur(s)   Date appointed

Bill Newton Dunn 21.2.2005

Previous rapporteur(s)

Discussed in committee

12.7.2005

26.9.2005

Date adopted

26.9.2005

Result of final vote

for: against: abstentions:

34 2 2

Members present for the final vote

Alexander Nuno Alvaro, Edit Bauer, Johannes Blokland, Mihael Brejc, Kathalijne Maria Buitenweg, Giusto Catania, Jean-Marie Cavada, Charlotte Cederschiöld, Carlos Coelho, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Rosa Díez González, Antoine Duquesne, Kinga Gál, Lívia Járóka, Ewa Klamt, Wolfgang Kreissl-Dörfler, Barbara Kudrycka, Stavros Lambrinidis, Henrik Lax, Sarah Ludford, Edith Mastenbroek, Jaime Mayor Oreja, Martine Roure, Antonio Tajani, Ioannis Varvitsiotis, Stefano Zappalà, Tatjana Ždanoka

Substitutes present for the final vote

Frederika Brepoels, Panayiotis Demetriou, Gérard Deprez, Giovanni Claudio Fava, Sophia in 't Veld, Antonio Masip Hidalgo, Bill Newton Dunn, Herbert Reul, Marie-Line Reynaud, Kyriacos Triantaphyllides

Substitutes under Rule 178(2) present for the final vote

Manuel Medina Ortega

Date tabled – A6

28.9.2005

A6-0277/2005