SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE  Nõukogu ühine seisukoht eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb energia lõpptarbimise tõhusust ja energiateenuseid ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/76/EMÜ

30.11.2005 - ***II

(10721/3/2005 – C6‑0298/2005 – 2003/0300(COD))
Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Raportöör: Mechtild Rothe

Muudatusettepanekud

• 053-075 (PDF - 172 KB)
• 053-075 (DOC - 200 KB)
• 076-101 (PDF - 181 KB)
• 076-101 (DOC - 233 KB)

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb energia lõpptarbimise tõhusust ja energiateenuseid ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/76/EMÜ

(10721/3/2005 – C6‑0298/2005 – 2003/0300(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (10721/3/2005 – C6‑0298/2005);

–   võttes arvesse esimese lugemise seisukohta[1] Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2003)0739)[2] küsimuses;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 62;

–   võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni soovitust teisele lugemisele (A6‑0343/2005),

1.  kiidab ühise seisukoha muudetud kujul heaks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Nõukogu ühine seisukoht	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 1 a (uus)
	(1 a) Tuleb rakendada konkreetseid strateegiaid ja meetmeid, et saavutada ohtlike kliimamuutuste ennetamise peamine eesmärk, hoides ülemaailmset keskmist temperatuuri alla kehtestatud kõrgeima väärtuse, milleks on 2 °C üle industrialiseerimisele eelnenud taseme.
(Reinstates Amendment 2 at first reading, adopted on 7 June 2005)
Justification
As pointed out by the Commission in its explanatory memorandum, ‘this target for energy savings does not preclude the possibility for energy consumption to increase, due, for example, to strong economic growth or structural changes. The quantification and verification of savings then serves to show that without these measures energy consumption would have been even higher.’ They will therefore only lead a reduction of the final energy consumption in comparison to what it otherwise would have been.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 3 a (uus)
	(3 a) Eesmärgiks seatud energia säästmise määrad ei too endaga automaatselt kaasa energiatarbimise vähenemist liikmesriikides või ELi tasandil ega võimalda automaatselt saavutada eesmärki vältida ohtlikku kliimamuutust.
Justification
Reinstates Parliament’s position at first reading (Am. 4).
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 7 a (uus)
	(7 a) Seega ei ole käesoleva direktiivi eesmärk edaspidi edendada mitte ainult energiateenuste pakkumiste poolt, vaid luua tugevamaid stiimuleid ka nõudluse poole jaoks. Sellel põhjusel tuleks igas liikmesriigis kohustada avalikku sektorit andma head eeskuju investeeringute, hoolduse ja muude energiat tarbivate seadmetega seotud väljaminekute, energiateenuste ja energiatõhususe parandamise meetmete osas.
Justification
Reinstates Parliament’s position at first reading (Am. 5).
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 8 a (uus)
	(8 a) 14. märtsi 2001. aasta resolutsioonis komisjoni tegevuskava kohta energiatõhususe parandamiseks Euroopa Ühenduses1 kinnitas Euroopa Parlament uuesti oma varasemat seisukohta, et energia lõpptarbimise intensiivsuse iga-aastane vähendamine 2,5% võrra on saavutatav, ning rõhutas energiatõhususe tähtsust Lissaboni eesmärkide saavutamiseks. ---------------------------------- (1) EÜT C 343, 5.12.2001, lk 190.
Justification
Reinstates Parliament’s position at first reading (Am. 6).
Muudatusettepanek 5 Põhjendus 10
(10) Käesolev direktiiv nõuab liikmesriikidelt meetmete kasutuselevõttu, ja selle eesmärkide täitmine sõltub mõjust, mida need meetmed omavad energia lõppkasutajatele. Liikmesriikide meetmete lõpptulemus on seetõttu sõltuv paljudest välisteguritest, mis mõjutavad tarbijate käitumist energiatarbimise suhtes ja nende soovi rakendada energiasäästumeetodeid ja kasutada energiat säästvaid seadmeid. Seega, kuigi liikmesriigid kohustuvad tegema jõupingutusi 6%-lise sihtnäitaja saavutamiseks, on siseriiklik säästueesmärk soovituslik ja sellega ei kaasne liikmesriikidele õiguslikult täitmisele pööratavat kohustust selle saavutamiseks.	(10) Käesolev direktiiv nõuab liikmesriikidelt meetmete kasutuselevõttu, ja selle eesmärkide täitmine sõltub mõjust, mida need meetmed omavad energia lõpptarbijatele. Liikmesriikide meetmete lõpptulemus on seetõttu sõltuv paljudest välisteguritest, mis mõjutavad tarbijate käitumist energiatarbimise suhtes ja nende soovi rakendada energiasäästumeetodeid ja kasutada energiat säästvaid seadmeid.
Justification
Reinstates Parliament’s position at first reading (e.g. Am. 28), which sought to introduce mandatory targets.
Muudatusettepanek 6 Põhjendus 11
(11) Energiasäästu eesmärkide saavutamisel tehnoloogiliste, käitumuslike ja/või majanduslike muutuste kaudu tuleks vältida olulist kahjulikku keskkonnamõju ning austada sotsiaalseid prioriteete.	(11) Energiasäästu eesmärkide saavutamisel tehnoloogiliste, käitumuslike ja/või majanduslike muutuste kaudu tuleks austada sotsiaalseid prioriteete.
Justification
This amendment relates to a part of the Council’s common position which diverges from the proposed 1st reading text. This recital would give the erroneous impression that energy efficiency measures result as a general rule in negative environmental impact.
Muudatusettepanek 7 Põhjendus 15
(15) Energiatarnijad, jaotusvõrgu haldurid ja energia jaemüügiettevõtjad saavad energiatõhusust Euroopa Ühenduses parandada, turustades tõhusamat lõpptarbimist võimaldavaid energiateenuseid, näiteks siseruumide soojusmugavus, soe tarbevesi, jahutus, toodete valmistamine, valgustus ja ajamid. Kasumi maksimeerimine oleks seega energiatarnijate, jaotusvõrgu haldurite ja energia jaemüügiettevõtjate jaoks tihedamalt seotud energiateenuste müügiga võimalikult paljudele tarbijatele, mitte igale tarbijale võimalikult suure energiakoguse müügiga.	(15) Energiatarnijad, jaotusvõrgu haldurid ja energia jaemüügiettevõtjad, samuti energiatõhusust parandavate teenuste pakkujad saavad energiatõhusust Euroopa Ühenduses parandada, kui nende poolt võetavad meetmed hõlmavad ka lõpptarbimise tõhusust, näiteks seoses siseruumide soojusmugavusega, sooja tarbeveega, jahutusega, toodete valmistamisega, valgustusega ja ajamite kasutamisega. Kasumi maksimeerimine oleks seega energiatarnijate, jaotusvõrgu haldurite ja energia jaemüügiettevõtjate jaoks tihedamalt seotud energiateenuste müügiga võimalikult paljudele tarbijatele, mitte igale tarbijale võimalikult suure energiakoguse müügiga. Kõikidele energiateenuste osutajatele võrdsete tingimuste tagamiseks peab energiatarnijate ning jaemüüjate mitmesuguse tegevuse ristsubsideerimine olema rangelt keelatud. Riiklikud reguleerivad asutused peavad aitama vältida konkurentsi moonutamist antud valdkonnas.
Justification
Reinstates Parliament’s position at first reading (Am. 8).
Muudatusettepanek 8 Põhjendus 15 a (uus)
	(15 a) Pakkumise rahastamisel ja nõudmise maksumusel on energiateenuste puhul oluline roll. Fondide loomine energiatõhususe programmide ja muude energiatõhususe meetmete rakendamise rahastamise ning energiateenuste turu arendamise toetamiseks on seega oluline vahend niisuguse turu mittediskrimineeriva rahastamise käivitamiseks.
Justification
Reinstates Parliament’s position at first reading (Am. 9).
Muudatusettepanek 9 Põhjendus 20 a (uus)
	(20 a) Mootorikütuse- ja transpordisektor peab järgima erilisi kohustusi energiatõhususe ja energiasäästude osas.
Justification
Reinstates Parliament’s position at first reading (Am. 52).
In its opinion (e.g. Art. 8(2)), Parliament repeatedly stressed the importance of taking particular account of the transport sector. This point must be made with at least equal emphasis in a recital.
Muudatusettepanek 10 Artikli 1 punkt b
b) luues tingimused energiateenuste turu arenguks ja muude energiatõhususe parandamise meetmete pakkumiseks lõppkasutajatele.	b) luues tingimused energiateenuste turu arenguks ja edendamiseks ning muude energiatõhususe parandamise ja energiasäästu meetmete pakkumiseks lõpptarbijatele.
Justification
This amendment relates to a part of the Council’s common position which diverges from the substance of the proposed 1st reading text. The directive also provides for the active promotion of energy efficiency improvement services: this was provided for in the Commission’s proposal and also appears in the Council's common position (Art. 6 et al.). Parliament, too, emphasised this in several additional changes it made in its opinion (e.g. in Article 8). If these are not reinstated once again, then at least their background must be made clear in Article 1(Purpose).
Muudatusettepanek 11 Artikli 2 lõige 1 a (uus)
	1 a) liikmesriigid tagavad, et nende energiasektoris täidetakse energiatõhususe ja energiasäästude alaseid spetsiifilisi kohustusi, mis on määratud kindlaks vastavalt sektori tähtsusele majanduses ja eelmiste aastate tarbimissuundade valguses;
Justification
Reinstates Parliament’s position at first reading (Am. 53). Parliament stressed on several occasions in its opinion (e.g. Art. 8(3)) that it is important for all sectors to be taken into account. This must be made clear in Article 2 (Scope).
Muudatusettepanek 12 Artikli 2 punkt b
b) lõpptarbijate suhtes; direktiivi ei kohaldata siiski selliste äriühingute suhtes mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem I lisas loetletud tegevusaladega ning transpordiettevõtjate nende osade suhtes, mis põhinevad peamiselt lennukikütuse ja laevade punkivaru kasutamisel;	b) lõpptarbijate suhtes; direktiivi ei kohaldata siiski selliste äriühingute suhtes, mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ (millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem) I lisas loetletud tegevusaladega;
Justification
This amendment relates to a part of the Council’s common position which diverges from the substance of the proposed 1st reading text. The whole transport sector should be covered, including aviation and shipping. This is also made clear in Am. 15 of Parliament’s opinion.
Muudatusettepanek 13 Artikli 3 punkt a
a) energia – kõik kaubanduslikult kättesaadavad energialiigid, sealhulgas elektrienergia, maagaas (sealhulgas veeldatud maagaas ja veeldatud naftagaas), kõik kütteks ja jahutuseks (sealhulgas kaugkütteks ja -jahutuseks kasutatavad kütused), kivisüsi ja pruunsüsi, turvas, mootorikütus (välja arvatud lennukikütus ja laevade punkrivaru), ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. septembri 2001. aasta direktiivis 2001/77/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kasutamise edendamise kohta elektrienergia siseturul[3]määratletud biomass;	a) energia – kõik kaubanduslikult kättesaadavad energialiigid, sealhulgas elektrienergia, maagaas (sealhulgas veeldatud maagaas ja veeldatud naftagaas), kõik kütteks ja jahutuseks (sealhulgas kaugkütteks ja -jahutuseks kasutatavad kütused), kivisüsi ja pruunsüsi, turvas, mootorikütus, ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. septembri 2001. aasta direktiivis 2001/77/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kasutamise edendamise kohta elektrienergia siseturul määratletud biomass;
Justification
Reinstates Parliament’s position at first reading (Am. 15).
Muudatusettepanek 14 Artikli 3 punkt e
e) energiateenus – füüsiline hüve, kasu või kaup, mis tuleneb energia ja energiatõhusa tehnoloogia kombinatsioonist, mille hulka võib kuuluda teenuse osutamiseks vajalik tegevus, hooldus ja kontroll, mis on tarnitud lepingu alusel ja mis tavaliselt viib kontrollitava ja mõõdetava või hinnatava energiatõhususe paranemiseni.	e) energiateenus – füüsiline hüve, kasu või kaup, mis tuleneb energia ja energiatõhusa tehnoloogia ja/või toimimise kombinatsioonist, mille hulka võib kuuluda teenuse osutamiseks vajalik tegevus, hooldus ja kontroll, mis on tarnitud lepingu alusel ning mis viib kontrollitava ja mõõdetava või hinnatava energiatõhususe paranemiseni ja/või energiasäästuni;
Muudatusettepanek 15 Artikli 3 punkt r
(r) väiketarnija, väike jaotusvõrgu haldur ja väike energia jaemüügiettevõtja – füüsiline või juriidiline isik, kes tegeleb energia müügiga lõpptarbijatele, ja kes jaotab või müüb vähem kui 100 GWh energiat aastas või kellel on vähem kui 10 töötajat või kelle aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht on alla 2 miljoni euro. Nimetatud künniste kohaldamisel käsitletakse mootorikütuse jaotamist või müüki teistest energialiikidest eraldi;	r) väiketarnija, väike jaotusvõrgu haldur ja väike energia jaemüügiettevõtja – füüsiline või juriidiline isik, kes tegeleb energia müügiga lõpptarbijatele ja kes jaotab või müüb vähem kui 75 GWh energiat aastas või kellel on vähem kui 10 töötajat või kelle aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht on alla 2 miljoni euro;
Muudatusettepanek 16 Artikli 4 lõige 1
Liikmesriigid võtavad vastu ja seavad sihiks saavutada käesoleva direktiivi kohaldamise kuue aastaga üldine siseriiklik soovituslik eesmärk 6%, mis saavutatakse energiateenuste ja muude energiatõhususe parandamise meetmete kaudu. Liikmesriigid võtavad nimetatud eesmärgi saavutamiseks kavandatud kuluefektiivseid, teostatavaid ja põhjendatud meetmeid.	1. Liikmesriigid võtavad vastu ja seavad sihiks saavutada käesoleva direktiivi kohaldamise üheksa aastaga üldine siseriiklik soovituslik energia säästmise eesmärk 11,5 %, mis saavutatakse energiateenuste ja muude energiatõhususe parandamise meetmete kaudu. Liikmesriigid võtavad nimetatud eesmärgi saavutamiseks kavandatud kuluefektiivseid, teostatavaid ja põhjendatud meetmeid.
Muudatusettepanek 17 Artikli 4 lõige 2
2. Kooskõlas artikliga 14 esitatava esimese aruande koostamise eesmärgil määravad liikmesriigid ajutise siseriikliku soovitusliku säästueesmärgi käesoleva direktiivi kohaldamise kolmandaks aastaks. Nimetatud ajutine eesmärk peab olema realistlik ja kooskõlas lõigus 1 osutatud üldise soovitusliku eesmärgiga.	2. Kooskõlas artikliga 14 esitatavate energiatõhususe tegevuskavade (EEAP) koostamise eesmärgil määravad liikmesriigid kolm järjestikkust kolmeaastast ajutist siseriiklikku soovituslikku säästueesmärki. Esimene eesmärk peab olema vähemalt 3%. Nimetatud ajutised eesmärgid peavad olema realistlikud ja kooskõlas lõigus 1 osutatud üldise soovitusliku eesmärgiga ning komisjon kontrollib ja hindab neid artikli 14 lõike 3 alusel.
Muudatusettepanek 18 Artikli 4 lõige 4 a (uus)
	4a. Juhul kui artikli 14 alusel esitatud aruanded näitavad, et mõne liikmesriigi poolt rakendatavad meetmed ei aita suurenda energiatõhusust, nagu sätestatud lõigetes 1 ja 2, nõuab komisjon asjaomaselt liikmesriigilt lisameetmete rakendamist, et saavutada püstitatud eesmärke, mis ei ole sel juhul enam soovituslikud.   Sealjuures rakendatakse spetsiifilisi võrdlusarve.
Muudatusettepanek 19 Artikli 4 lõige 4 b (uus)
	4 b. Liikmesriigid astuvad samme ühiste võrdlusarvude kehtestamiseks kogu ELile, et suurendada energiatõhusust kõikides asjakohastes valdkondades sektorisiseste energiatõhususe näitajate alusel.
	Kooskõlas artiklis 16 sätestatud menetlusega alustab komisjon tööd energiatõhususe näitajate ja nendel põhinevate võrdlusarvude ühtlustamiseks IV a lisas määratletud energia muundamise turgude ja allturgude jaoks.
	Püstitatud eesmärkide saavutamiseks lülitavad liikmesriigid nimetatud näitajad ja võrdlusarvud oma energiatõhususe tegevuskavasse.
	Kohe kui komisjon on kooskõlas artiklis 16 sätestatud menetlusega töötanud välja kõik V lisas sätestatud näitajad ja võrdlusarvud energia muundamise turgude ja allturgude jaoks, esitab ta Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku asendada lõikes 2 sätestatud üldised eesmärgid võrdlusarvudega, tingimusel, et võrdlusarvude järgimisel säästetakse energiat mahus, mis võimaldab saavutada lõikes 1 sätestatud kohustusliku eesmärgi.
Justification
This amendment reinstates Parliament’s position at first reading (EP opinion, Am. 108) and expands on it so as to strengthen the importance of benchmarks.
This amendment is important for achieving a compromise that gives the Member States greater flexibility in terms of the general targets and the public sector targets.
Muudatusettepanek 20 Artikli 5 lõige 1
1. Liikmesriigid tagavad, et avalik sektor on käesoleva direktiiviga seoses eeskujuks.	1. Liikmesriigid tagavad, et avalik sektor on käesoleva direktiiviga seoses eeskujuks.
Sel eesmärgil tagavad nad, et avalik sektor võtab ühe või mitu energiatõhususe parandamise meetme/meedet, keskendudes kuluefektiivsetele meetmetele, mis annavad suurima energiasäästu lühima ajavahemiku jooksul. Nimetatud meetmed võetakse asjakohasel siseriiklikul, piirkondlikul ja/või kohalikul tasandil ja need võivad sisaldada seadusandlikke algatusi ja/või vabatahtlikke kokkuleppeid või teisi samaväärse mõjuga korraldusi. Ilma et see piiraks siseriiklike ja ühenduse riigihankeid käsitlevate õigusaktide kohaldamist, võib selliseid meetmeid valida V lisas esitatud soovituslikust loetelust. Artiklis 14 osutatud aruandes jälgivad liikmesriigid avaliku sektori siseriikliku soovitusliku säästueesmärgiga seotud tegutsemist.	Sel eesmärgil tagavad liikmesriigid, et avalikule sektorile kehtestatavad energia säästmise soovituslikud eesmärgid on eeskuju andmiseks tavapärasest kõrgemad. Sealjuures tuleb arvesse võta piirkondlikul ja kohalikul tasandil seni võetud energiatõhususe ja energia säästmise meetmeid. Lisaks tagavad liikmesriigid, et avalik sektor võtab energiatõhususe parandamise meetmeid. Nimetatud meetmed võetakse asjakohasel siseriiklikul, piirkondlikul ja/või kohalikul tasandil ja need võivad sisaldada seadusandlikke algatusi ja/või vabatahtlikke kokkuleppeid või teisi samaväärse mõjuga korraldusi. Ilma et see piiraks siseriiklike ja ühenduse riigihankeid käsitlevate õigusaktide kohaldamist, valitakse vähemalt kolm sellist meedet V lisas esitatud soovituslikust loetelust. Lisaks sellele kehtestab ja avaldab avalik sektor suunised energiatõhususe ja energiasäästude kohta seoses investeeringutega ja tegevuseelarvete ning tegevuste korraldamisega ning energiatõhususe kriteeriumi kasutamise kohta avalike hangete võitja selgitamisel. Liikmesriigid lisavad avaliku sektori meetmed kooskõlas artikliga 14 oma energiatõhususe tegevuskavasse ning jälgivad avaliku sektori üldisi tulemusi seoses siseriikliku soovitusliku säästueesmärgiga.
Muudatusettepanek 21 Artikli 5 lõige 2 a (uus)
	2 a. Liikmesriigid määravad kindlaks, millist osa avalikust sektorist nimetatud eesmärk käesoleva direktiivi kontekstis hõlmab. Seega peaks see osa avalikust sektorist, mida nimetatud eesmärk hõlmab, olema:
	– sobiva suurusega, võrreldes kogu avaliku sektori suurusega; – sobiliku suurusega seoses selle eeskuju andva rolliga; – määratletud nii, et võetaks arvesse avaliku sektori kohta hõlpsasti kättesaadavaid statistilisi andmeid.
Justification
This amendment aims to reach a compromise between the Council’s position, which does not lay down a definition for the public sector, and Parliament’s position, which does lay down definitions. The differing circumstances in the individual Member States can best be taken into consideration with a ‘framework definition’.
Muudatusettepanek 22 Artikli 6 lõige 1
1. Liikmesriigid tagavad, et energiatarnijad, jaotusvõrgu haldurid ja energia jaemüügiettevõtjad, kes müüvad energiat:	Liikmesriigid kõrvaldavad takistused energiatõhususe meetmetelt ja teenustelt ja nende pakkumiselt lõpptarbijale ning tagavad, et energiatarnijad, jaotusvõrgu haldurid ja energia jaemüügiettevõtjad, kes müüvad energiat:
(Reinstates partially Amendment 46 at first reading, adopted on 7 June 2005)
Justification
Restrictions on delivery may occur, in particular, in terms of time constraints (both upwards and downwards) on energy services agreements, especially with regard to contracting. However, time restrictions stand in the way of the requisite investment, in particular.
Muudatusettepanek 23 Artikli 6 lõiked 2 ja 3
2. Liikmesriigid:	2. Liikmesriigid:
a) valivad järgmistest nõuetest ühe või mitu nõuet, millele energiatarnijad, jaotusvõrgu haldurid ja/või jaemüügiettevõtjad peavad vastama otseselt ja/või teiste energiateenuste või energiatõhususe parandamise meetmete pakkujate kaudu kaudselt:	a) valivad järgmistest nõuetest ühe või mitu nõuet, millele energiatarnijad, jaotusvõrgu haldurid ja/või jaemüügiettevõtjad peavad vastama otseselt ja/või teiste energiateenuste või energiatõhususe parandamise meetmete pakkujate kaudu kaudselt:
i) lõpptarbijale konkurentsivõimeliste hindadega energiateenuste pakkumise ja edendamise tagamine; või ii) lõpptarbijatele konkurentsivõimeliste hindadega sõltumatult teostatud energiaauditite ja/või energiatõhususe parandamise meetmete kättesaadavuse tagamine ning nende edendamine kooskõlas artikli 9 lõikega 2 ja artikliga 12; või iii) artiklis 11 nimetatud fondide ja rahastamismehhanismide rahastamine; rahastamise tase peab vastama vähemalt lõike 2 punktide a või b kohaste meetmete pakkumise hinnangulistele kuludele ning taseme suhtes tuleb kokku leppida artikli 4 lõikes 3 osutatud asutuse või ametiga; ja/või	i) lõpptarbijale konkurentsivõimeliste hindadega energiateenuste pakkumise ja edendamise tagamine; ii) lõpptarbijatele konkurentsivõimeliste hindadega sõltumatult teostatud energiaauditite ja/või energiatõhususe parandamise meetmete kättesaadavuse tagamine ning nende edendamine kooskõlas artikli 9 lõikega 2 ja artikliga 12 või iii) artiklis 11 nimetatud fondide ja rahastamismehhanismide rahastamine; rahastamise tase peab vastama vähemalt lõike 2 punktide a või b kohaste meetmete pakkumise hinnangulistele kuludele ning taseme suhtes tuleb kokku leppida artikli 4 lõikes 3 osutatud asutuse või ametiga, ja/või
b) tagavad, et oleks olemas või võetaks kasutusele vabatahtlikud kokkulepped ja/või muud turupõhised süsteemid, nagu valged sertifikaadid, mis toimelt vastavad ühele või mitmele punktis a nimetatud nõudele. Liikmesriigid kontrollivad ja jälgivad nimetatud vabatahtlike kokkulepete järgimist, et tagada tegelikkuses nende samaväärne toime ühe või mitme punktis a nimetatud nõudega.	b) tagavad, et oleks olemas või võetaks kasutusele vabatahtlikud kokkulepped ja/või muud turupõhised süsteemid, nagu valged sertifikaadid, mis toimelt vastavad ühele või mitmele punktis a nimetatud nõudele. Liikmesriigid kontrollivad ja jälgivad vabatahtlike kokkulepete järgimist, et tagada tegelikkuses nende samaväärne toime ühe või mitme punktis a nimetatud nõudega. Selleks peab vabatahtlikel kokkulepetel olema selged ja ühemõttelised eesmärgid ning nende suhtes tuleb kohaldada järelevalve ja aruandluse alaseid nõudeid ning menetlusi, mis näeksid ette täiendatud ja/või lisameetmete rakendamise juhul, kui eesmärke ei saavutada või ei saavutata tõenäoliselt. Selleks, et tagada läbipaistvus, tuleb vabatahtlikud lepingud teha avalikkusele kättesaadavaks ja avaldada enne nende kohaldamist ulatuses, mida lubavad kohaldatavad konfidentsiaalsussätted, ning nendes peab sisalduma üleskutse sidusrühmadele avaldada oma arvamust nende suhtes.
3. Liikmesriigid tagavad, et muudel turuosalistel kui energia tarnijatel, jaotusvõrgu halduritel ja/või energia jaemüügittevõtjatel, nagu näiteks energiateenuse ettevõtjatel, energiaseadmete paigaldajatel, energianõustajatel ja/või energiakonsultantidel – on piisavad stiimulid, võrdsed konkurentsivõimalused ja võrdsed tingimused, et sõltumatult pakkuda ja rakendada lõike 2 punkti a alapunktis ii kirjeldatud energiateenuseid, energiaauditeid ja energiatõhususe parandamise meetmeid.	3. Liikmesriigid tagavad, et muudel turuosalistel kui energia tarnijatel, jaotusvõrgu halduritel ja/või energia jaemüügiettevõtjatel, nagu näiteks energiateenuse ettevõtjatel, paigaldajatel, energianõustajatel ja/või energiakonsultantidel – on piisavad stiimulid, võrdsed konkurentsivõimalused ja võrdsed tingimused, et sõltumatult pakkuda ja rakendada lõike 2 punkti a alapunktides i ja ii kirjeldatud energiateenuseid, energiaauditeid ja energiatõhususe parandamise meetmeid.
Muudatusettepanek 24 Artikli 7 pealkiri
Teabe kättesaadavus	Teave ja nõuanded
Justification
This amendment relates to a part of the Council’s common position which diverges from the proposed 1st reading text. That divergence needs to be supplemented with Parliament’s position at first reading, as this article should concern not just the transparency of information (Council common position) but the demand for more information in general. The lack of information is often one of the principal reasons why energy efficiency services are not taken advantage of.
Muudatusettepanek 25 Artikli 7 lõige 1 a (uus)
	1 a. Liikmesriigid võtavad meetmeid, et varustada kliente kogu asjassepuutuva teabega energia lõpptarbimise tõhususe ja energiasäästude kohta. Eelkõige tagavad liikmesriigid suuremate jõupingutuste tegemise energia lõpptarbimise tõhususe ja energia säästmise edendamiseks koolides, kutsekoolides ja ülikoolides, kutse- ja täiskasvanuteõppes. Liikmesriigid loovad turuosalistele vastavad tingimused ja stiimulid energia lõpptarbimise tõhusust käsitleva teabe ja nõuannete jagamiseks lõpptarbijatele senisest suuremal määral.
Justification
This amendment reinstates Parliament’s position at first reading in a summarised form (EP opinion, amendments 53 and 54), and also complements the new Article 7 of the Council proposal.
Muudatusettepanek 26 Artikkel 8
Tehnilise pädevuse, objektiivsuse ja usaldusväärsuse kõrge taseme saavutamiseks tagavad liikmesriigid juhtudel kui nad peavad seda vajalikuks, et artikli 6 lõike 2 punkti a alapunktis ii osutatud energiateenuste, energiaauditite ja energiatõhususe parandamise meetmete pakkujatele on kättesaadavad asjakohased kvalifikatsiooni-, akrediteerimis- ja/või sertifitseerimissüsteemid.	Tehnilise pädevuse, objektiivsuse ja usaldusväärsuse kõrge taseme saavutamiseks tagavad liikmesriigid, et artikli 6 lõike 2 punkti a alapunktides i ja ii osutatud energiateenuste, energiaauditite ja energiatõhususe parandamise meetmete pakkujatele on kättesaadavad asjakohased kvalifikatsiooni-, akrediteerimis- ja/või sertifitseerimissüsteemid. Selles suhtes kohaldatakse direktiivi 2002/91/EÜ artiklit 10.
Justification
This amendment reinstates Parliament’s position at first reading (see Article 11). It is essential that market players achieve a level of technical competence, objectivity and reliability to be sufficiently qualified to offer energy services. Energy services delivered by energy distributors, distribution system operators and/or retail energy sales companies in accordance with Article 6(2)(a)(i) must also be offered by energy service companies which have achieved that level.
Muudatusettepanek 27 Artikli 12 lõige 3
3. Sertifitseerimine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detembri 2002. aasta direktiivi 2002/91/EÜ ehitiste energiatõhususe kohta artiklile 7, loetakse võrdseks käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 ette nähtud nõuetele vastava energiaauditiga ning käesoleva direktiivi V lisas osutatud energiatõhususe parandamise meetmega. Lisaks käsitletakse asjaomase liikmesriigi poolt nimetatava, kontrollitava ja jälgitava asutuse ja sidusrühmade organisatsioonide vahelistel vabatahtlikel kokkulepetel põhinevate skeemide alusel tehtud auditeid samuti lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele vastavatena.	3. Sertifitseerimine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/91/EÜ ehitiste energiatõhususe kohta artiklile 7, loetakse võrdseks käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 ette nähtud nõuetele vastava energiaauditiga ning käesoleva direktiivi IV a lisas osutatud energiatõhususe parandamise meetmetega. Lisaks käsitletakse asjaomase liikmesriigi poolt nimetatava, kontrollitava ja jälgitava asutuse ja sidusrühmade organisatsioonide vahelistel vabatahtlikel kokkulepetel põhinevate skeemide alusel tehtud auditeid samuti lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele vastavatena.
Justification
This amendment relates to a part of the Council’s common position which diverges from the proposed 1st reading text. The energy efficiency improvement measures relating to the public sector which are provided for in Annex V are not in principle a substitute for energy audits or the building passports referred to in Article 7 of Directive 2002/92/EC. That can only apply to point (e).
Muudatusettepanek 28 Artikli 13 lõige 1
1. Liikmesriigid tagavad, et nii palju kui on tehniliselt võimalik, majanduslikult põhjendatud ja võimaliku säästu suhtes proportsionaalne, pakutakse elektrienergia, maagaasi, kaugkütte ja/või -jahutuse ning sooja tarbevee lõpptarbijatele konkurentsivõimeliste hindadega individuaalseid arvestid, mis näitavad täpselt lõpptarbija energiatarbimist ja annavad teavet tarbimise tegeliku kestuse kohta.	1. Liikmesriigid tagavad, et nii palju kui on tehniliselt võimalik, majanduslikult põhjendatud ja võimaliku säästu suhtes proportsionaalne, pakutakse elektrienergia, maagaasi, kaugkütte ja/või -jahutuse ning sooja tarbevee lõpptarbijatele konkurentsivõimeliste hindadega individuaalseid arvesteid, mis näitavad täpselt lõpptarbija energiatarbimist ja annavad teavet tarbimise tegeliku kestuse kohta. Nimetatud konkurentsivõimeliste hindadega individuaalseid arvesteid pakutakse alati olemasoleva arvesti väljavahetamise korral, va juhul, kui see on tehniliselt võimatu või hinnangulise võimaliku pikaajalise säästuga võrreldes ebatulus. Nimetatud konkurentsivõimeliste hindadega individuaalseid arvesteid pakutakse alati uude ehitisse või ehitiste suurema renoveerimise puhul ( nagu sätestatud direktiivis 2002/91/EÜ) loodava uue ühenduse korral.
Muudatusettepanek 29 Artikli 13 lõige 2
2. Liikmesriigid tagavad, et kui see on vajalik, põhineb energiatarnijate, jaotusvõrgu haldurite ja energia jaemüügiettevõtjate poolt arvete esitamine tegelikul energiatarbimisel ning arved esitatakse selgel ja arusaadaval viisil. Koos arvega tehakse kättesaadavaks asjakohane teave, mille abil saab lõpptarbija tervikliku selgituse jooksvate energiakulude kohta. Kui see on vajalik, sõltuvalt asjaomase tarbija poolt tarbitavast energiahulgast, esitatakse arveid piisava sagedusega, et võimaldada tarbijal oma energiatarbimist reguleerida.	2. Liikmesriigid tagavad, et kui see on vajalik, põhineb energiatarnijate, jaotusvõrgu haldurite ja energia jaemüügiettevõtjate poolt arvete esitamine tegelikul energiatarbimisel ning arved esitatakse selgel ja arusaadaval viisil. Koos arvega tehakse kättesaadavaks asjakohane teave, mille abil saab lõpptarbija tervikliku selgituse jooksvate energiakulude kohta. Tegeliku tarbimisel põhinevad arved esitatakse piisava sagedusega, et võimaldada tarbijal oma energiatarbimist reguleerida.
Muudatusettepanek 30 Artikli 13 lõike 3 sissejuhatav osa
3. Liikmesriigid tagavad, et vajaduse korral teevad energiatarnijad, jaotusvõrgu haldurid või energia jaemüügiettevõtjad lõpptarbijatele arvete, lepingute, tehingute kaudu ja/või jaotuskeskustes antavate kviitungite abil selgel ja arusaadaval viisil kättesaadavaks järgmise teabe:	3. Liikmesriigid tagavad, et energiatarnijad, jaotusvõrgu haldurid või energia jaemüügiettevõtjad teevad lõpptarbijatele arvete, lepingute, tehingute kaudu ja/või jaotuskeskustes antavate kviitungite abil selgel ja arusaadaval viisil kättesaadavaks järgmise teabe:
Justification
This amendment reinstates Parliament’s position at first reading (see Article 11, Am. 65). Parliament had made further changes to the detail. Keeping this single change to the Council common position is therefore to be seen as a compromise.
(In the German translation the phrase ‘where appropriate / soweit angemessen’ was missing.)
Muudatusettepanek 31 Artikli 13 lõike 3 punkt c a (uus)
	(c a) mõju keskkonnale. Elektritööstuse puhul on direktiivi 2003/54/EÜ artikli 3 lõike 6 punkt b käesoleva sätte suhtes ülimuslik.
(Reinstates partially Amendment 68 at first reading, adopted on 7 June 2005)
Justification
It is necessary to set a time for the first report. One year after the directive is transposed into national law also makes sense where a report on the application of a harmonised, Europe-wide bottom-up system is concerned.
Muudatusettepanek 32 Artikli 14 pealkiri
Aruanded	Energiatõhususe tegevuskavad
Justification
This amendment aims to achieve a compromise between the Council and Parliament. Proposals for Energy Efficiency Action Plans were contained in the Energy Efficiency Green Paper. Energy efficiency plans should serve not only as reports but also as guidelines for energy efficiency action and energy savings for each Member State and its citizens. That also means that Member States can integrate the reporting requirements stemming from other directives connected with energy efficiency and energy saving into these Action Plans. This sensible and necessary combining of reporting requirements will also help to reduce red tape, particularly as with this directive the obligations under the SAVE directive will no longer apply. Thus it contributes further to the goal of granting greater flexibility to Member States and the public sector.
Muudatusettepanek 33 Artikli 14 lõige 2
2. Hiljemalt …[4]** esitavad liikmesriigid komisjonile vahearuande direktiivi üldise haldamise ja rakendamise kohta. Aruandes tuuakse ära teave võetud või kavandatavate meetmete kohta. Lõpparuanne, mis kajastab kuue aasta jooksul pärast…[5]*** tehtud edusamme, esitatakse komisjonile hiljemalt …[6]****. Vahearuanne põhineb kättesaadaval teabel, mida täiendavad hinnangud, ja see sisaldab muu hulgas hinnangut antud ajaks saavutatud edust artikli 4 lõikes 2 sätestatud siseriikliku soovitusliku säästueesmärgi ja artikli 5 lõikes 1 sätestatud eesmärgi suhtes. Lõpparuanne sisaldab lõplikke andmeid artikli 4 lõikes 1 osutatud siseriikliku üldise soovitusliku säästueesmärgi ja artikli 5 lõikes 1 osutatud sihi saavutamise kohta.	2. Hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist ja pärast seda iga kolme aasta tagant esitab iga liikmesriik komisjonile energiatõhususe tegevuskava, mis sisaldab meetmeid artikli 4 lõigetes 1 ja 2, artikli 5 lõikes 1 ning artiklites 6 ja 7 sätestatud eesmärkide saavutamiseks ja nõuete täitmiseks. Eraldi peatükk pühendatakse energiatõhususe meetmetele, mida avalik sektor rakendab vastavalt artikli 5 lõikele 1 eeskujuks olemiseks. Nimetatud tegevuskavas sisaldub riiklik kolme aasta eesmärk, mis on määratud kindlaks vastavalt artikli 4 lõikele 2, ja aruanne kavandatavate energiatõhususe parandamise meetmete kohta, mille abil soovitakse nimetatud eesmärki kõikides valdkondades saavutada, kusjuures aruanne sisaldab artikli 4 lõikes 4 b osutatud võrdlusarve ning juhtimis-, rakendamis- ja hindamisalast teavet. Alates teise tegevuskava esitamisest lisandub ülalnimetatule veel eelmiste tegevuskavade analüüs ja hinnang, eelkõige seoses püstitatud eesmärkide saavutamisega, sh "parimate tavade analüüs". Pärast üheksandat aastat esitatud energiatõhususe tegevuskava on käesoleva direktiivi rakendamise lõplikuks aruandeks. See sisaldab lõplikke andmeid artikli 4 lõikes 1 osutatud siseriikliku üldise soovitusliku säästueesmärgi ja artikli 5 lõikes 1 osutatud sihi saavutamise kohta ning selles sätestatakse meetmed perioodiks, mis järgneb kõnealuste eesmärkide saavutamiseks ette nähtud perioodile.   Energiatõhususe tegevuskavasid võib kasutada ka teiste direktiivide alusel energiatõhususe ja energiasäästudega seoses nõutavaks aruandluseks.   Energiatõhususe tegevuskavad põhinevad kättesaadaval teabel, mida täiendavad hinnangud.
Muudatusettepanek 34 Artikli 14 lõiked 3 ja 3 a (uus)
3. Komisjon hindab liikmesriikide vahe- ja lõpparuannete põhjal, kui suurt edu liikmesriigid on saavutanud siseriiklike soovituslike säästueesmärkide täitmisel. Komisjon avaldab aruande oma järeldustega esimeste vahearuannete kohta hiljemalt …[7]*. Hiljemalt üks aasta pärast liikmesriikide poolt lõpparuannete esitamist avaldab komisjon lõpparuandes oma järeldused. Nimetatud aruannetele lisatakse võimalusel ja vajaduse korral Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepanekud lisameetmete kohta, sealhulgas direktiivis sätestatud eesmärkide kehtivuse võimaliku pikendamise kohta. --------- * Kuus kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva	3. Komisjon vaatab energiatõhususe tegevuskavad läbi. Komisjon hindab liikmesriikide teise ja kolmanda energiatõhususe tegevuskava läbivaatamise põhjal, kui suurt edu liikmesriigid on saavutanud siseriiklike soovituslike säästueesmärkide ning artikli 4 lõikes 4 c ja artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud nõuete täitmisel ning seoses avaliku sektori eeskuju andmise kohustusega. Vajadusel kehtestatakse kooskõlas artikli 4 lõikega 4 a lisameetmeid.   Komisjoni poolt vastavalt teisele lõigule koostatud aruanded sisaldavad teavet ühenduse tasandil võetud seonduvate meetmete kohta, sh praegu kehtivate õigusaktide ning tulevikus vastuvõetavate õigusaktide kohta. Komisjon selgitab välja parimad tavad ning tagab, et liikmesriigid vahetavad teavet parimate energiasäästmise tavade kohta, ning teeb kindlaks selle, kui mõni liikmesriik või komisjon ise ei tee piisavalt edusamme.   Komisjon avaldab aruanded koos järeldustega hiljemalt kuus kuud pärast energiatõhususe tegevuskavade saamist. Hiljemalt üks aasta pärast liikmesriikide poolt lõpparuannete esitamist avaldab komisjon lõpparuandes oma järeldused.   Energiatõhususe tegevuskavad ja vastavad aruanded saadetakse viivitamata Euroopa Parlamendile.   Enne selle perioodi lõpu, mille suhtes eesmärgid püstitatakse, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepanekud lisameetmete kohta, sealhulgas direktiivis sätestatud eesmärkide kehtivuse võimaliku pikendamise kohta.
	3 a. Hiljemalt kaks aastat pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist avaldab komisjon kuluefektiivsuse analüüsi, milles uuritakse ELi standardite, normide, poliitika ja meetmete seost energia lõpptarbimise tõhususega.
Muudatusettepanek 35 Artikli 14 lõige 3 b (uus)
	3 b. Energiatõhususe tegevuskavade läbivaatamise raames annab komisjon hinnangu sellele, mil määral on praegu ja tulevikus võimalik energia teisendamise ja paigaldiste arvelt energiakokkuhoidu saavutada, näiteks minnes üle individuaalsetelt kateldelt kaugküttele või fossiilsetelt kütustelt taastuvenergiale.
	Seda hinnangut kasutatakse liikmesriikides lisavahendina suurema kokkuhoiu ja ökoloogilise kasu saamiseks, et saavutada energia säästmisega seotud eesmärgid.
Justification
This amendment reinstates Parliament’s position at first reading (Am. 62).
This assessment is also useful for a ‘best practice’ evaluation in the Energy Efficiency Action Plan.
Muudatusettepanek 36 Artikli 15 lõige 2 a (uus)
	2 a. Üldise energiatõhususe parandamise hindamiseks ja üksikmeetmete tõhususe tagamiseks artiklites 4 ja 5 sätestatud energiasäästude mõõtmiseks võetakse kasutusele standardiseeritud arvutusmudel, mille puhul kombineeritakse nii alt-üles kui ülalt-alla arvutusmeetodeid ja mille abil fikseeritakse artiklis 14 osutatud energiatõhususe tegevuskavade jaoks energiatõhususe aastane paranemine.
	Kooskõlas artikli 16 lõikes 2 sätestatud menetlusega koostab komisjon ühe aasta jooksul alates käesoleva direktiivi jõustumisest selge, läbipaistva ja mittebürokraatliku arvutusmudeli, mis kehtib kogu Euroopa Liidus, ja hõlbustab selle kasutuselevõttu.
Justification
This amendment aims to achieve a compromise between the Council and Parliament.
Muudatusettepanek 37 Artikli 15 lõige 3
3. Pärast …[8]* võib komisjon kooskõlas artikli 16 lõikes 2 nimetatud menetlusega otsustada tõsta IV lisas punktis 1 nimetatud ühtlustatud alt-üles arvutusmeetodis kasutatavat protsendimäära, mis ei mõjuta neid liikmesriikide skeeme, milles juba kasutatakse kõrgemat protsendimäära.	3. Komisjon tõstab kooskõlas artikli 16 lõikes 2 nimetatud menetlusega IV lisas punktis 1 nimetatud ühtlustatud alt-üles arvutusmeetodis kasutatavat protsendimäära, mis ei mõjuta neid liikmesriikide skeeme, milles juba kasutatakse kõrgemat protsendimäära, vähemalt 30–40% võrra esimese kolme aasta jooksul ja 40–60% võrra järgmise kolme aasta jooksul. Kuuendaks aastaks võtab komisjon vastu otsuse viimasel kolmel aastal kohaldatava protsendimäära suhtes.
Komisjon võtab arvesse järgmiseid tegureid ning põhjendab oma otsust vastavalt:	Komisjon võtab arvesse järgmiseid tegureid ning põhjendab oma otsust vastavalt:
a) ühtlustatud arvutusmudeli esimeste rakendusaastate jooksul saadud kogemustele;	a) ühtlustatud arvutusmudeli esimeste rakendusaastate jooksul saadud kogemustele;
b) oodatava võimaliku täpsuse suurenemisele, mis saavutatakse, asendades osa ülalt-alla (top-down) arvutusi alt-üles (bottom-up) arvutustega; c) hinnangulistele lisakuludele ja/või halduskoormusele.   Kui komisjon sellega seoses otsustab suurendada ühtlustatud alt-üles arvutuste protsenti, kasutatakse uut ühtlustatud arvutusmeetodit esmakordselt alates …*[9]*	b) oodatava võimaliku täpsuse suurenemisele, mis saavutatakse, asendades osa ülalt-alla (top-down) arvutusi alt-üles (bottom-up) arvutustega; c) hinnangulistele lisakuludele ja/või halduskoormusele.   Kui komisjon suurendab ühtlustatud alt-üles arvutuste protsenti, võetakse uus ühtlustatud arvutusmudel kõikides liikmesriikides viivitamatult kasutusele.
------------- * Kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva. ** Neli aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.	Seda, kas artikli 4 lõikes 1 sätestatud üldine eesmärk on saavutatud, hinnatakse viimati kasutatud arvutusmudeli abil.
Muudatusettepanek 38 Artikli 18 lõike 1 esimene lõik
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid enne …[10]*. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamatult komisjonile. ------- * Kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.	1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid enne …[11]* ------- * ühe aasta möödumist alates käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast.
Justification
This amendment reinstates Parliament’s position at first reading (Article 22). Implementation is needed as soon as possible. There is no reason to delay for two years.
Muudatusettepanek 39 I lisa punkti 1 esimene kuni kolmas lõik
1. Keskmise aastase tarbimise arvutamiseks kasutavad liikmesriigid kõigi käesoleva direktiiviga hõlmatud energiakasutajate aastast sisemaist energia lõpptarbimist viimasel kuuel aastal enne käesoleva direktiivi rakendamist, kui selle perioodi kohta on olemas ametlikud andmed. Selliseks energia lõpptarbimiseks loetakse lõpptarbijatele kuue aasta jooksul jaotatud või müüdud energia hulk, mida ei ole kohandatud kraadööpäevade, struktuurimuutuste või tootmises aset leidnud muutustega.	1. Keskmise aastase tarbimise arvutamiseks kasutavad liikmesriigid kõigi käesoleva direktiiviga hõlmatud energiakasutajate aastast sisemaist energia lõpptarbimist viimasel viiel aastal enne käesoleva direktiivi rakendamist, kui selle perioodi kohta on olemas ametlikud andmed. Selliseks energia lõpptarbimiseks loetakse lõpptarbijatele viie aasta jooksul jaotatud või müüdud energia hulk, mida ei ole kohandatud kraadööpäevade, struktuurimuutuste või tootmises aset leidnud muutustega.
Keskmise aastase tarbimise põhjal arvutatakse siseriiklik soovituslik säästueesmärk ning tulemusena saadud säästetava energia hulka kohaldatakse käesoleva direktiivi kogu kehtivusajal.	Keskmise aastase tarbimise põhjal arvutatakse siseriiklik soovituslik säästueesmärk ning tulemusena saadud säästetava energia hulka kohaldatakse käesoleva direktiivi kogu kehtivusajal.
Siseriiklik soovituslik säästueesmärk:	Siseriiklik säästueesmärk:
a) moodustab 6% eespool osutatud keskmisest aastasest tarbimishulgast;	a) moodustab 11,5 % eespool osutatud keskmisest aastasest tarbimishulgast;
b) mõõdetakse direktiivi kohaldamise kuuenda aasta möödumisel;	b) mõõdetakse direktiivi kohaldamise üheksanda aasta möödumisel;
c) on direktiivi kohaldamise kuueaastase perioodi aastaste energiasäästude kumulatiivne tulemus;	c) on direktiivi kohaldamise üheksa-aastase perioodi aastaste energiasäästude kumulatiivne tulemus, mida mõõdetakse kolmeaastaste perioodide kaupa;
d) saavutatakse energiateenuste ja teiste energiatõhususe parandamise meetmete kaudu.	d) saavutatakse energiateenuste ja teiste energiatõhususe parandamise meetmete kaudu.
Justification
This amendment reinstates Parliament’s position at first reading (Annex I, Amendments 78 and 79 and Article 4, Amendment 29 inter alia).
Muudatusettepanek 40 I lisa punkt 3
Aastase energiasäästu arvutamisel võib võtta arvesse mõne käesoleva direktiivi jõustumisele järgneva konkreetse aasta energiasäästu, mis on seotud varasematel aastatel (kõige varem 1995. aastal) algatatud energiatõhususe parandamise meetmetega ning mis on püsiv. Teatud õigustatud juhtudel võib võtta arvesse ka enne 1995., kuid mitte varem kui 1991. aastat algatatud meetmeid. Kõikidel juhtudel peab saadud energiasääst olema kontrollitav ja mõõdetav või hinnatav kooskõlas IV lisas toodud üldraamistikuga.	Aastase energiasäästu arvutamisel võib võtta arvesse mõne käesoleva direktiivi jõustumisele järgneva konkreetse aasta energiasäästu, mis on seotud varasematel aastatel (kõige varem 1998. aastal) algatatud energiatõhususe parandamise meetmetega ning mis on püsiv. Kõikidel juhtudel peab saadud energiasääst olema kontrollitav ja mõõdetav või hinnatav kooskõlas IV lisas toodud üldraamistikuga.
Justification
This amendment aims to achieve a compromise between the Council and Parliament. Parliament's position was to set the threshold at 2000 (Am. 80). Taking it back to 1998 is already a compromise. Further exceptions, particularly if loosely defined, as proposed by the Council, may have the undesired effect of ‘downgrading’ the national target.
Muudatusettepanek 41 III lisa punkt d a (uus)
	(d a) muudatused hoonete karkassis ja struktuuris eesmärgiga luua elamistingimused suveperioodiks ilma energia tarbimiseta või vähese energia tarbimise abil, kasutades tehnoloogiaid, mis võimaldavad soojavooge ja päikesekiirgust juhtida (parem seinte soojapidavus, madalama soojaeraldusega ja päikeseenergiat juhtivad klaaspinnad, ventilatsiooniga katused, mis on varustatud kiirgusfiltritega) ning ühendada hooneid looduslike madala temperatuuri allikatega (ühendamine pinnasega õhu või veeringe abil ning öine ventilatsioon koos suurendatud soojamahtuvusega materjalide kasutamisega); muudatused hoonete karkassis ja ehituses eesmärgiga luua elamistingimused talveperioodiks (paksemad seinad, katuse ja keldri isolatsioon, madala juhtivuse ja madala imbuvusega aknaraamid, madala kiiratuvusega klaaspinnad);
Justification
This amendment reinstates Parliament’s position at first reading (Am. 85).
Muudatusettepanek 42 III lisa punkt d b (uus)
	d b) optimeerimine ja kontrolltehnoloogiad (näiteks hoonete haldamissüsteemid, valgustuse reguleerimissüsteemid, ilmaennustussüsteemid jne);
Justification
This amendment reinstates Parliament’s position at first reading (Am. 93).
Muudatusettepanek 43 III lisa punkt g a (uus)
	g a) sooja ja energia koostootmine, mida tuleb edendada ka tootmise väikseimate mahtude korral, et tagada energiaallikate maksimaalne termodünaamiline kasutamine. Toetada tuleks elektrienergia jaotusvõrkude kohandamist, et need võimaldaks selliselt toodetud energia juhtimist jaotussüsteemi;
Justification
This amendment reinstates Parliament’s position at first reading (Am. 84).
Muudatusettepanek 44 III lisa punkt n a (uus)
	n a) mobiilsus (näiteks kütusesäästlikud mootorid, hübriidautod, elektriautod, trollid, trammid, metrood, kaubarongid, raskeveod raudteel);
Muudatusettepanek 45 III lisa punkt n b (uus)
	n b) meetmed, mille tulemuseks on üleminek biokütuseid kasutavatele sõidukitele;
Justification
This amendment reinstates Parliament’s position at first reading (Am. 91).
Muudatusettepanek 46 III lisa punkt n c (uus)
	n c) autovabad päevad;
Justification
This amendment reinstates Parliament’s position at first reading (Am. 94).
Muudatusettepanek 47 III lisa punkt n d (uus)
	n d) üleminek uutele liikumisviisidele, programmid, mille abil rakendada:   – strateegiaid ja meetmeid transpordivajaduse vähendamiseks; – strateegiaid ja meetmeid ühistranspordi kasutamise edendamiseks; – strateegiaid ja meetmeid raudteetranspordi edendamiseks kaupade veoks; – strateegiaid ja meetmeid, mis transporti üldiselt tõhusamaks muudaksid.
Muudatusettepanek 48 III lisa punkt o a (uus)
	o a) meetmed, mille tulemuseks on lõppkasutajate üleminek fossiilkütustelt taastuvatele energialiikidele;
Justification
This amendment reinstates Parliament’s position at first reading (Am. 89).
Muudatusettepanek 49 III lisa punkt p a (uus)
	p a) nn toprunner-põhimõtte kasutuselevõtmine;
Justification
This amendment reinstates Parliament’s position at first reading (Am. 96).
Muudatusettepanek 50 IV lisa punkti 1.1. viimane lõik
Kui mõne sektori puhul ei ole alt-üles arvutused võimalikud, võib komisjonile esitatavates aruannetes kasutada ülalt-alla indikaatoreid või ülalt-alla ja alt-üles arvutuste kombinatsiooni, kui komisjon annab selleks oma nõusoleku kooskõlas artikli 16 lõikes 2 sätestatud menetlusega. Sel eesmärgil esitatud taotluste läbivaatamisel, kui need on tehtud artikli 14 lõikes 2 kirjeldatud vahearuande raames, näitab komisjon üles asjakohast paindlikkust. Mõningad ülalt-alla arvutused on vajalikud nende meetmete mõju mõõtmiseks, mida rakendati pärast 1995. (teatud juhtudel pärast 1991.) aastat ja mille mõju kestab.	Vastavalt artikli 15 lõike 2 punktile a ja artikli 15 lõikele 3 koostab komisjon kooskõlas artikli 16 lõikes 2 sätestatud menetlusega ühtlustatud arvutusmudeli, milles kasutatakse alt-üles ja ülalt alla arvutusi. Ülalt-alla arvutusmetoodikat kasutatakse peamiselt selliste sektorite puhul, mille puhul ei saa teostada alt-üles arvutusi.
Justification
This amendment aims to achieve a compromise between the Council and Parliament. For further details see above, Amendment …
The calculations follow the principle described in Article 15. A top-down calculation of measures or savings that are lagging behind would lead to unacceptably large inaccuracies.
Muudatusettepanek 51 IV lisa a (uus)
	Võrdlusarvud võib välja töötada järgmiste energia muundamise turgude ja allturgude jaoks:
	1. Kodumasinad, infotehnoloogia ja valgustus: 1.1. köögiseadmed (nn valged kaubad); 1.2 meelelahutus- ja infotehnoloogia; 1.3 valgustus.
	2. Olmeküttetehnoloogia: 2.1 kütmine; 2.2 soojaveevarustus; 2.3 õhukonditsioneerimine; 2.4 ventileerimine; 2.5 soojusisolatsioon; 2.6 aknad.
	3. Tööstusahjud.
	4. Tööstusmasinad.
	5. Avaliku sektori asutused: 5.1 koolid / haldusorganid; 5.2 haiglad; 5.3 ujulad; 5.4 tänavavalgustus.
	6. Transporditeenused.
(Reinstates Amendment 109 at first reading, adopted on 7 June 2005)
Justification
For these energy conversion markets and sub-markets benchmarks can be defined.
Muudatusettepanek 52 V lisa
Avaliku sektori energiatõhususe parandamise meetmete näiteloend	Energiatõhususe alased meetmed, mis sobivad riigihangete puhul kasutamiseks
Ilma et see piiraks siseriiklike või ühenduse riigihankeid käsitlevate õigusaktide kohaldamist, võivad liikmesriigid tagada, et artiklis 5 osutatud eeskuju andmise kontekstis kohaldab avalik sektor järgneva näidisloendi nõudeid:	Ilma et see piiraks siseriiklike või ühenduse riigihankeid käsitlevate õigusaktide kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et artiklis 5 osutatud eeskuju andmise kontekstis kohaldab avalik sektor vähemalt kolme järgneva loendi nõuetest:
a) nõuded kasutada energiasäästu saavutamiseks finantsinstrumente, sealhulgas energiatõhususe lepinguid, milles sätestatakse mõõdetav ning eelnevalt kindlaks määratud energiasääst (kaasa arvatud juhul, kui avaliku sektori asutus kasutab allhanget);	a) nõuded kasutada energiasäästu saavutamiseks laialdaselt finantsinstrumente, sealhulgas energiatõhususe lepinguid, milles sätestatakse mõõdetav ning eelnevalt kindlaks määratud energiasääst (kaasa arvatud juhul, kui avaliku sektori asutus kasutab allhanget);
b) nõuded seadmete ja sõidukite ostmiseks energiatõhusate toodete nimekirja alusel, milles sisalduvad erinevate seadmete ja sõidukite kategooriate spetsifikatsioonid ning mille on koostanud artikli 4 lõikes 3 kirjeldatud avaliku sektori asutused või ametid; võimalusel kasutatakse kuluefektiivsuse tagamiseks olelustsükli minimeeritud kulude analüüsi või võrdlevaid meetodeid;	b) nõuded teostada energiaauditeid ja rakendada nendes tehtavaid soovitusi kuluefektiivsuse parandamiseks;
c) nõuded osta seadmeid, mille energiatarbimine on tõhus seadmete igas olekus, sealhulgas ooterežiimil; võimalusel kasutatakse kuluefektiivsuse tagamiseks olelustsükli minimeeritud kulude analüüsi või võrdlevaid meetodeid;	c) nõuded osta, asendada või täiendada seadmeid ja sõidukeid energiatõhusate toodete nimekirja alusel, milles sisalduvad erinevate seadme- ja sõidukikategooriate spetsifikatsioonid ja mille on koostanud artikli 4 lõikes 3 osutatud asutus või amet, kasutades võimaluse korral kuluefektiivsuse tagamiseks hindamiskriteeriumina olelustsükli minimeeritud kulude analüüsi või võrreldavaid meetodeid;
d) nõuded asendada olemasolevad seadmed ja sõidukid või täiendada neid punktides b ja c kirjeldatud seadmetega;	d) nõuded osta, asendada või täiendada seadmeid, mille energiatarbimine on tõhus seadme igas olekus, sealhulgas ooterežiimil, kasutades võimaluse korral kuluefektiivsuse tagamiseks hindamiskriteeriumina olelustsükli minimeeritud kulude analüüsi või võrreldavaid meetodeid;
e) nõuded teostada energiaauditeid ja rakendada neist tulenevaid soovitusi kuluefektiivsuse parandamiseks.	e) nõuded projekteerida ja ehitada energiatõhusaid ehitisi, kasutades võimaluse korral kuluefektiivsuse tagamiseks hindamiskriteeriumina olelustsükli minimeeritud kulude analüüsi või võrreldavaid meetodeid;
	e a) nõuded osta või rentida energiatõhusaid ehitisi või nende osi või nõuded asendada või täiendada ostetud või renditud ehitisi või nende osi, et suurendada nende energiatõhusust, kasutades võimaluse korral kuluefektiivsuse tagamiseks hindamiskriteeriumina olelustsükli minimeeritud kulude analüüsi või võrreldavaid meetodeid.

• [1]  7.6.2005 vastu võetud tekst, P6_TA(2005)0212.
• [2]  ELTs seni avaldamata.
• [3]               EÜT L 283, 27.10.2001, lk 33. Direktiivi on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.
• [4] ^**            Viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.
• [5] ^***          Kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.
• [6] ^****        Kümme aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.
• [7] ^*              Kuus aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.
• [8] ^*              Kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.
• [9] ^**            Neli aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.
• [10] ^*              Kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.
• [11] ^*              Kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

EXPLANATORY STATEMENT

1. The European Parliament's position at first reading

On 7 June 2005 the European Parliament adopted the report on the proposal for a directive of the European Parliament and of the Council on energy end-use efficiency and energy services by a large majority, with cross-party support. In it, Parliament gave its support in principle to the approach chosen by the Commission. In its 99 amendments Parliament both focused in particular on greater flexibility for the Member States and greater exploitation of the potential for energy savings, and also attempted, to a greater extent than the Commission, to cover the electricity, heating and fuel markets to an equal extent.

The European Parliament took the view that, against the backdrop of a savings potential of around 30% and of Europe's ambitions, the binding 1% annual general savings target and the 1.5% target for the public sector proposed in the Commission's draft text were too low, and an annual target over six years was too inflexible and too short-term. It therefore adopted a binding three-stage energy savings target of 11.5% over nine years (with binding intermediate targets of 3%, 4% and 4.5%), and a target of 16% for the public sector, on the grounds of its exemplary role. As proposed by the Commission, an evaluation was to be made using a unified bottom-up system. This would also provide greater incentives for the creation of a genuine, functioning market in energy services and secure the aim of creating equal opportunities in the provision of energy services and ensuring that independent, high-quality energy services would be available for each sector. Owing to their predominant role in promoting energy services, energy distributors were to be involved. While they were released from the proposed obligation to offer energy audits free of charge, up to a certain level, they were nonetheless to continue to offer, and actively promote, energy services as an integral component of energy distribution and/or sales. The European Parliament also felt that it was important for the fuel and transport sectors to face up to their special obligations regarding energy efficiency and energy savings. In its amendments, Parliament also highlighted the importance of providing information and advice on energy efficiency and energy savings, and of consumer rights, especially with regard to informative billing of energy consumption.

Finally, Parliament proposed making greater use of setting indicators and benchmarks relating to target attainment.

2. The Council common position

In June 2005 the Council reached a political agreement on the proposal for a directive of the European Parliament and of the Council on energy end-use efficiency and energy services. The Council's common position was forwarded to the European Parliament on 27 September.

In its common position the Council diverges in some respects very sharply from the Commission proposal and thus also from the European Parliament's position. Although the Council accepted a number of Parliament's amendments - substantively, partly or in principle - in its common position, major differences remain on the key points.

Where targets are concerned the Council common position envisages only indicative targets of 6% over six years, and only an exemplary role in principle for the public sector, without setting specific targets. An evaluation is to be carried out using a combination of top-down and bottom-up approaches, but it remains unclear what their relationship to each other is to be, to what extent the bottom-up element is to increase, and how a uniform calculation model can be guaranteed for all the Member States. The inclusion of energy distributors is weakened in that they may also contribute to promoting energy efficiency measures under voluntary agreements. The Council common position makes no provision for the Member States to be responsible for a beefed-up policy on information and advice concerning energy efficiency and energy savings, and similarly informative billing or individual meters will be obtainable only 'where appropriate'. The transport sector is barely mentioned, and even some of the examples of efficiency measures in the transport sector have been deleted from the annex. Benchmarks are not mentioned in the common position.

3. The recommendation for second reading

Your rapporteur seeks to achieve two aims with her report. First, basically to retain the clear approach adopted by the Commission and Parliament, in order to achieve genuine progress on energy efficiency and energy savings and with creating and strengthening a market for energy services, and secondly, to propose compromises which do justice to both standpoints.

In particular, she allows the Member States even greater flexibility with regard to targets and the public sector. Although the binding savings target of 11.5% is retained, the Member States may now set the three intermediate targets themselves. The Member States themselves are now to set binding targets for the public sector which reflect its exemplary role and take account of the energy efficiency and energy savings measures implemented at regional and local level. However, it remains essential for the public sector to take energy efficiency into account in public procurement, to lay down guidelines on energy efficiency and energy savings with regard to investment and operating budgets and activities, and to establish energy efficiency as an assessment criterion in competitive tendering for public contracts.

Particular emphasis is placed on reporting and monitoring, in order to press the Member States into undertaking long-term comprehensive plans for energy efficiency and energy savings. The Member States are to use energy efficiency action plans (these were proposed in the Green Paper on energy efficiency, as well) as a means of informing the Commission, every three years, about the measures that they have planned and implemented to achieve the targets. The action plans are to encompass the setting of an individual national three-year target and present the efficiency measures, in all the relevant areas, which are planned to achieve that target, including benchmarks, together with information about administration, implementation and evaluation. From the second action plan onwards this is to be accompanied by an analysis and assessment of the previous plan, particularly with regard to the achievement of the targets set; this will include a best-practice analysis. After the expiry of the application of this Directive, the energy efficiency action plan will also act as a final report. The energy efficiency plans thus serve the purpose not only of reporting, but in particular as signposts for action on energy efficiency and energy savings for each Member State and its citizens. This also means that Member States can incorporate into these action plans reporting obligations concerning energy efficiency and energy savings which stem from other directives. This rational and necessary pooling of reporting obligations will also help to reduce bureaucracy, especially since the obligations under the SAVE Directive will disappear as a result of this Directive.

Where the evaluation of measures is concerned, your rapporteur now proposes, as a compromise, a combination of bottom-up and top-down calculation methods. However, this must include a predetermined, gradual increase in the bottom-up element, and guarantee that the calculation model becomes uniform throughout Europe. The final target of 11.5% after nine years must then be evaluated with the maximum share of bottom-up which has then been achieved.

Your rapporteur is aware that such a combination indirectly reduces the size of the target, because inaccuracies of 1-2% may occur as a result of top-down calculations. Consequently, maintaining the target at 11.5% is also a concession to the Council, but at the same time this makes it vital to stick to the targets set.

Your rapporteur has also restored the European Parliament's amendments on the inclusion of energy distributors, the Member States' policies on information and advice, and consumers' rights.

4. Concluding remarks

There was no ambiguity in the European Parliament's decision about the need for an energy efficiency offensive. The urgent need for this has become even more obvious recently, with massive oil price increases and devastating environmental disasters. Some Member States have already reacted to these challenges and embarked on, or stepped up, a commitment to increased energy efficiency. Denmark, for instance, as the country with probably the highest standards of energy efficiency, has decided to make binding annual energy savings of 1.7%. The Netherlands will follow, with a binding annual savings target of 1.5%. Upper Austria, which is also an exemplary model for energy savings, has already transposed the substance of the Commission proposal. This commitment demonstrates two things: first, that countries which have already done a great deal with regard to energy efficiency and energy savings still have great potential for cost-effectiveness, and secondly, that those countries, in particular, which already have experience with energy efficiency measures recognise this as a win-win situation and are therefore sticking with it and even increasing their efforts.

This Directive must therefore create an instrument promoting energy efficiency and energy savings which will produce those effects in all the Member States. Examples from many countries show that the measures in this Directive will promote economic growth and innovation and contribute to the achievement of the Kyoto and Lisbon objectives.

MENETLUS

Pealkiri	Nõukogu ühine seisukoht eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb energia lõpptarbimise tõhusust ja energiateenuseid ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/76/EMÜ
Viited	10721/3/205 - C6-0298/205 - 2003/0300(COD)
Õiguslik alus	art 251 lg 2 ja art 175 lg 1 (EÜ)
Menetlusalus	art 62
EP 1. lugemise kuupäev – P-number	7.6.2005	P6_TA(2005)0212
Komisjoni ettepanek	KOM(2003)0739 - C5-0642/2003
Komisjoni muudetud ettepanek
Ühise seisukoha kättesaamisest istungil teada andmise kuupäev	29.9.2005
Vastutav komisjon   istungil teada andmise kuupäev	ITRE 29.9.2005
Raportöör(id)   nimetamise kuupäev	Mechtild Rothe 27.9.2005
Endine raportöör / Endised raportöörid
Arutamine komisjonis	4.10.2005		14.11.2005		22.11.2005
Vastuvõtmise kuupäev	23.11.2005
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	40 1 5
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Ivo Belet, Jan Březina, Philippe Busquin, Jerzy Buzek, Joan Calabuig Rull, Pilar del Castillo Vera, Jorgo Chatzimarkakis, Giles Chichester, Den Dover, Lena Ek, Adam Gierek, Norbert Glante, Umberto Guidoni, András Gyürk, Fiona Hall, David Hammerstein Mintz, Ján Hudacký, Romana Jordan Cizelj, Werner Langen, Anne Laperrouze, Vincenzo Lavarra, Nils Lundgren, Eluned Morgan, Angelika Niebler, Reino Paasilinna, Umberto Pirilli, Miloslav Ransdorf, Vladimír Remek, Herbert Reul, Mechtild Rothe, Paul Rübig, Andres Tarand, Britta Thomsen, Patrizia Toia, Catherine Trautmann, Claude Turmes, Nikolaos Vakalis, Alejo Vidal-Quadras Roca, Dominique Vlasto
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Daniel Caspary, Jan Christian Ehler, Satu Hassi, Erna Hennicot-Schoepges, Vittorio Prodi, Manuel António dos Santos, Hannes Swoboda
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Esitamise kuupäev	30.11.2005	A6-0343/2005
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)