Raport - A6-0389/2005Raport
A6-0389/2005
Euroopa parlament

RAPORT Nõukogu aastaaruanne Euroopa Parlamendile ÜVJP peamiste aspektide ja põhiliste valikuvõimaluste, sealhulgas nende rahalise mõju kohta Euroopa ühenduste üldeelarvele – 2004

1.12.2005 - (2005/2134(INI))

Väliskomisjon
Raportöör: Elmar Brok


Menetlus : 2005/2134(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A6-0389/2005
Esitatud tekstid :
A6-0389/2005
Arutelud :
Hääletused :
Vastuvõetud tekstid :

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

nõukogu aastaaruande kohta Euroopa Parlamendile ÜVJP peamiste aspektide ja põhiliste valikuvõimaluste, sealhulgas nende rahalise mõju kohta Euroopa ühenduste üldeelarvele – 2004

(2005/2134(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu aastaaruannet (7961/2005 PESC 272 FIN 117 PE 70);

–    võttes arvesse 29. oktoobril 2004 Roomas allkirjastatud Euroopa põhiseaduse lepingut;

–    võttes arvesse 12. detsembril 2003 Euroopa Ülemkogu poolt vastu võetud Euroopa julgeolekustrateegiat;

–    võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 6. mail 1999 sõlmitud institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvemenetluse parandamise ja eelarvedistsipliini kohta[1], eriti selle lõiget 40;

–    võttes arvesse ELi lepingu artiklit 21;

–    võttes arvesse 16.–17. juunil 2005 Brüsselis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldusi ja eriti selle deklaratsiooni Euroopa põhiseaduse lepingu ratifitseerimise kohta;

–    võttes arvesse oma 12. jaanuari 2005. aasta resolutsiooni Euroopa põhiseaduse lepingu kohta[2];

–    võttes arvesse oma 14. aprilli 2005. aasta resolutsiooni ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamisel tehtud edusammude kohta (2003)[3];

–    võttes arvesse oma 14. aprilli 2005. aasta resolutsiooni Euroopa julgeolekustrateegia kohta[4];

–    võttes arvesse oma 9. juuni 2005. aasta resolutsiooni Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni reformi kohta[5];

–    võttes arvesse oma 6. juuli 2005. aasta resolutsiooni ülemaailmse üleskutse kohta: vaesuse minevikuks muutmine[6];

–    võttes arvesse oma 26. mai 2005. aasta resolutsiooni ELi ja Venemaa suhete kohta[7];

–    võttes arvesse oma 9. juuni 2005. aasta resolutsiooni atlandiüleste suhete kohta[8] ning viimasel ELi ja USA tippkohtumisel Washington DCs 20. juunil 2005 vastu võetud kaheksat ühisdeklaratsiooni;

–    võttes arvesse oma 23. oktoobri 2003. aasta resolutsiooni rahu ja väärikuse kohta Lähis-Idas[9];

–    võttes arvesse oma 27. jaanuari 2005. aasta resolutsiooni olukorra kohta Lähis-Idas[10];

–    võttes arvesse oma 6. juuli 2005. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja Iraagi ning nende suhete arendamise raamistiku kohta[11];

–   võttes arvesse oma 28. aprilli 2005. aasta resolutsiooni inimõiguste aastaaruande kohta maailmas 2004. aastal ja Euroopa Liidu poliitika kohta inimõiguste valdkonnas[12];

–    võttes arvesse kodukorra artikli 112 lõiget 1;

–   võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A5-0389/2005),

A. arvestades, et nõukogu säilitab jätkuvalt a posterkori-lähenemisviisi, mis seisneb selles, et ta edastab üksnes kirjeldava nimekirja eelmisel aastal läbi viidud ÜVJP tegevustest, selle asemel et konsulteerida parlamendiga eelnevalt, nagu on ette nähtud Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 ja 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppes;

B.  arvestades, es parlament on korduvalt palunud nõukogul asendada see tava tõelise parlamendiga konsulteerimisega tagamaks, et parlamendi seisukohtadel on reaalne mõju järgmiseks aastaks tehtavatele valikutele;

C. arvestades, et vastavalt Brüsselis 16.–17. juunil 2005 kokku tulnud Euroopa Ülemkogu otsusele peaks põhiseaduse lepingu ratifitseerimisprotsessis võetud järelemõtlemisaeg nüüd käima käsikäes kehtivate lepingute optimaalse rakendamisega, et viia ellu ÜVJP, mis on suuteline astuma kindlalt vastu tänapäeva maailma ähvardustele ja väljakutsetele ning tulema toime ülejäänud maailma ees võetud kohustustega;

D. arvestades, et parlament on korduvalt väljendanud seisukohta, et liidu suhted kõikide kolmandate riikide ja piirkondadega peaksid olema asjakohasel tasandil, võttes arvesse liidu huve, asjaomaste kolmandate riikide ja piirkondade lähedust Euroopa mudelile ja väärtustele ning tõsiasja, et liidust on saamas üks tähtsamaid geopoliitilisi osalejaid maailmaareenil ning seetõttu vajab ta tugevaid ja usaldusväärseid poliitilisi ja majanduspartnereid;

E.  arvestades, et demokraatia ning õigusriigi arendamine ja tugevdamine ning inimõiguste ja põhivabaduste austamine on liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika üldised eesmärgid;

F.  arvestades, et usaldusväärsuse tagamiseks peab ÜVJPle ja ESDPle eraldama eelarve, mis oleks kooskõlas nende ambitsioonidega, ja mõistes hukka asjaolu, et käesoleval ajal on nende kahe poliitikavaldkonna jaoks eraldatud vahendid jäänud ebapiisavaks; viimasena avaldab kahetsust, et Euroopa Liidu sõjaliste operatsioonide rahastamine on endiselt liialt sageli väljaspool demokraatlikku kontrolli,

1.  võtab teadmiseks põhjaliku aastaaruande, mille nõukogu esitas 2005. aasta aprilli keskel ÜVJP peamiste aspektide ja põhiliste valikuvõimaluste kohta 2004. aastal; sellest tulenevalt peab end 2004. aasta sündmustest hästi teavitatuks; kordab siiski, et parlamendil on õigus olla igakülgselt seotud ja õigus iga-aastasele eelnevale konsulteerimisele eelseisvate aspektide ja valikuvõimaluste suhtes, nagu on ette nähtud kehtivates lepingutes;

2.  palub seetõttu parlamendi õiguskomisjonil uurida, kas on asjakohane pöörduda Euroopa Kohtusse seoses nõukogu tavaga parlamenti üksnes teavitada ja edastada kirjeldav nimekiri eelmisel aastal läbi viidud ÜVJP tegevustest, selle asemel et konsulteerida parlamendiga iga aasta algul kõnealuse aasta peamistes aspektides ja põhilistes valikuvõimalustes ning anda hiljem parlamendile aru, kas ja kuidas võeti arvesse parlamendi panust, nagu on ette nähtud ELi lepingu artiklis 21 ja 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes;

3.  nõuab tungivalt, et nõukogu edendaks palju avatumat, läbipaistvamat ja arusaadavamat ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, tehes ülesandeks Euroopa Parlamendi väliskomisjoni ette astumise selleks, et esitada aruanne iga üldasjade ja välissuhete nõukogu ning iga peamiste rahvusvaheliste partneritega peetud kõrgetasemelise tippkohtumise kohta;

Põhiseaduse lepingu ratifitseerimisprotsessis võetud järelemõtlemisaja mõju ÜVJP peamistele aspektidele ja põhilistele valikuvõimalustele 2006. aastal

4.  tuletab meelde juba astutud samme ennetamaks mõnede uue põhiseaduse lepingu ÜVJPd/EJKPd käsitlevate sätete kohaldamist, nagu Euroopa Kaitseagentuuri loomine, "lahinggrupi" kontseptsiooni arendamine, ELi tunduvalt edasi arendatud naabruspoliitika loomine ning solidaarsusklausli kohaldamine terrorismiohu või terrorirünnakute tõrjumiseks;

5.  kordab kehtivate lepingute raamistikus üleskutset nõukogule ja kõrgele esindajale / nõukogu peasekretärile osaleda aktiivselt iga-aastases arutelus koos Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentidega ÜVJP järgmise aasta peamiste aspektide ja põhiliste valikuvõimaluste üle ning ka Euroopa julgeolekustrateegia üle;

6.  on seisukohal, et vastavalt Brüsselis 16.–17. juunil 2005 kokku tulnud Euroopa Ülemkogu otsusele põhiseaduse lepingu ratifitseerimisprotsessis võetud järelemõtlemisaeg kujutab suurepärast võimalust teha kindlaks kõik olemasolevad puudused ÜVJP/EJKP valdkondades, neid puudusi uurida ning leida viise nende asjakohaseks kõrvaldamiseks, kasutades esiteks võimalikult hästi ära kehtivaid lepingud ja teiseks, kui saabub aeg, uute põhiseaduslike sätete kohaldamisega;

7.  tunneb seetõttu kahetsust mõnede liikmesriikide suhtumise pärast, kes, hoolimata põhiseaduse vastuvõtmisest Euroopa Ülemkogul, on riigisisestel põhjustel kuritarvitanud vetoõigust tähtsate välisasjade küsimuses; rõhutab, et ÜVJPd ei saa muuta ainult täiendiks üksikute liikmesriikide välispoliitikatele, ning kutsub seetõttu kõiki liikmesriike üles tegutsema konstruktiivselt kooskõlas põhiseaduse vaimuga nii, et teha võimalikuks ELi tõhus osalemine maailmalaval;

Eriettepanekud erinevate temaatiliste aspektide kohta 2006. aastaks

8.  tervitab nõukogu lähenemisviisi, mille kohaselt rühmitatakse ÜVJP ja EJKP valdkonna peamised arengud erinevate temaatiliste aspektide alla, mis on toodud Euroopa Ülemkogu poolt 12. detsembril 2003 vastu võetud Euroopa julgeolekustrateegias;

9.  palub Euroopa Liidu julgeolekustrateegiat ajakohastada, säilitades selle kahekordse tsiviil-sõjalise lähenemisviisi ning ennetava tegutsemise ja tõhusa mitmepoolsuse võtmekontseptsioonid, kajastades „vastutust kaitsta”, mis võeti vastu ÜRO tippkohtumisel 2005. aasta septembris; soovitab pöörata kõnealusel ajakohastamisel erilist tähelepanu liidu kasvavale sõltuvusele energiast ja teistest strateegilistest tarnetest, mis pärinevad üha ebastabiilsematest riikidest ja piirkondadest, tõstes esile võimalikke tulevasi stsenaariume ning alternatiivsetele allikatele juurdepääsu ja nende arengu küsimust; on seisukohal, et nii kliimamuutust kui ka vaesuse levikut maailmas tuleks nüüd samuti vaadelda olulise ähvardusena liidu julgeolekule, mis nõuab otsustavat tegutsemist, tõelisi kompromisse ja ranget ajakava; nõuab strateegiat ELi energiavarustuse kindluse hindamiseks; on siiski seisukohal, et massihävitusrelvade levikut tuleks pidada kõige suuremaks ohuks rahvusvahelisele julgeolekule;

10. seetõttu peab sisekaitset Euroopa Liidu julgeolekustrateegia oluliseks osaks, kuna see puudutab välispiire ja olulist infrastruktuuri;

11. kordab seetõttu oma seisukohta, et julgeolek on kõikehõlmav kollektiivne mõiste, mida ei ole võimalik kohandada üksnes ühe riigi huvidele ja vajadustele ning mille poole tuleb mitmepoolses raamistikus püüelda;

12. rõhutab NATO rolli tähtsust Euroopa välis- ja julgeolekupoliitikas;

13. rõhutab Euroopa Liidu olulist huvi globaalse valitsemise, rahvusvaheliste institutsioonide ja rahvusvahelise õiguse väärtuse tugevdamiseks; on seisukohal, et ÜVJP üks põhieesmärke peaks olema Hiina ja India kui tekkivate suurjõudude ning ka Venemaa kaasamine globaalse valitsemise olukorra ja globaalsete väljakutsete lahenduste eest vastutamisse; rõhutab seda asendamatut rolli, mida atlandiülesed partnerid peaksid ühiselt selles kontekstis mängima;

14. mõistab teravalt hukka 7. juulil 2005 Londonis toime pandud suuremõõtmelised terrorirünnakud; väljendab solidaarsust Briti rahvaga ja edastab kaastundeavaldused nende julmade rünnakute ohvritele ning nende peredele;

15. kordab veel kord, et terrorismivastast võitlust tuleb vaadelda ühena liidu prioriteetidest ja tema välistegevuse tähtsaima osana, kinnitades samal ajal veel kord inimõiguste ja kodanikuvabaduste austamise tähtsust; arvab, et sise- ja välisjulgeoleku vahelist piirjoont tuleks käsitleda muutuvana; rõhutab, et on oluline teha see sisemine ja välimine prioriteet täiesti selgeks kõikides suhetes kolmandate riikide ja piirkondadega ning et tuleks teha palju enam rahvusvahelise koostöö tugevdamiseks terrorismivastases võitluses; kutsub veel kord nõukogu üles teavitama täielikult välisasjade komisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ELi terroristlike ühenduste nimekirja küsimusest ja nendega selles küsimuses konsulteerima;

16. rõhutab tungivat vajadust vaesuse leviku peatamise järele maailmas, häbimärgistamise ja diskrimineerimise vastu ning suuremate haigustega võitlemise järele ja kinnitab veel kord selle tähtsust, et liit säilitaks kohustused saavutada aastatuhande arengueesmärgid;

17. tunnustab liidu meetmete otsustavat tähtsust konflikti ennetamisel ja jõupingutusi rahu tagamisel ning kordab oma kohustust võidelda karistamatuse vastu sõjakuritegude, inimsusevastaste kuritegude ja muude tõsiste inimõiguste rikkumiste eest, kaasa arvatud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu rolli tugevdamise teel;

18. rõhutab tungivat vajadust jätkata ELi massihävitusrelvade strateegia rakendamise edendamist rahvusvahelisel tasandil ühtselt, et panna suuremat rõhku desarmeerimisalgatustele ja tuumarelva leviku tõkestamise küsimustele, tugevdada mitmepoolseid lepinguid, mis moodustavad tuumarelva leviku tõkestamise korra, ja näha ette vajalikud rahalised vahendid ELi massihävitusrelvade strateegia rakendamiseks; väljendab kahetsust juhtivate riikide ja valitsuste võimetuse üle jõuda ÜROga uuele ja põhjalikule kokkuleppele tuumarelvade leviku tõkestamist käsitleva lepingu allkirjastamise osas;

19. usub, et sisserännet puudutavad küsimused, sh illegaalse sisserände vastu võitlemine, peaksid moodustama väga silmapaistva osa liidu välistegevusest, nii suhetes päritolu- kui ka transiidiriikidega; nõuab, et nõukogu ja komisjon annaksid antud teemal parlamendile regulaarselt aru kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ning väliskomisjoni kaudu;

20. arvab, et sisekaitse väärib Euroopa strateegilises mõtlemises suuremat silmapaistvust ning et liidu välispiiride kaitse peaks olema selle tähtis element; arvab, et välispiiride ühine haldamine peaks muutuma Euroopa naabruspoliitika oluliseks osaks; on seisukohal, et liit peaks omandama välispiiride kaitseks ühise varustuse;

21. nõuab, et võetaks arvesse teatavate liikmesriikide muret nende energiavarude osas, arvestades, et energiavarusid saab käsitleda poliitilise vahendina;

Parlamendi prioriteedid erinevates geograafilistes piirkondades aastal 2006

22. on seisukohal, et 16.–17. detsembri 2004. aasta Euroopa Ülemkogul otsustatud liidu järjestikused laienemised peaksid 2006. aastal jääma liidu poliitilise tegevuskava tippu koos tõelise Euroopa naabruspoliitika, sealhulgas Euroopa riikide spetsiaalselt kavandatud Euroopa Majandus- ja Poliitilise Piirkonna arendamisega;

23. toetab nõukogu seisukohta, et liidu, kes püüab olla globaalne osaleja, ÜVJP tulevased prioriteedid määratlevad end mitmes mõttes ise ning et eriti Vahemere maad, atlandiülesed suhted ja Lähis-Ida, Balkanimaad, Ida-Euroopa ja konfliktiolukorrad, samuti rahu, julgeoleku ja kõikide nende aspektide edendamine, jätkuv terrorismivastane võitlus, desarmeerimine ja massihävitusrelvade leviku tõkestamine peavad 2006. aastal jääma ÜVJP keskmesse;

24. palub nõukogu eesistujal hoida parlamenti kursis Bosnia ja Hertsegoviina EUFORi missiooni mandaadi läbivaatamise ja kavandamisega ning lahinggruppide algatuse arenguga; on seisukohal, et koostööd nii NATO kui ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga tuleks tunduvalt tugevdada, toetudes ELi hiljutiste tsiviil- ja sõjaliste operatsioonide käigus saadud kogemustele; on seisukohal, et EL peaks olema valmis Kosovo politseimissiooni ülevõtmiseks;

25. kutsub nõukogu üles aktiivselt osalema, et leida rahvusvahelise õiguse ja ÜRO Julgeolekunõukogu asjakohaste resolutsioonide põhjal konstruktiivne lahendus Kosovo tulevase staatuse küsimusele, austades selle territoriaalset terviklikkust, seistes nõuetekohaselt vähemuste õiguste eest, mitte ohustades liidu kogu Balkanimaade poliitikat ja aidates kindlustada rahu, stabiilsuse ja julgeoleku piirkonnas; kutsub nõukogu ja liikmesriike üles sõnastama ühist strateegiat ja osalema aktiivselt läbirääkimistel ja kontaktgruppides ning tegema tihedat koostööd ÜROga; tervitab edasiminekut suhetes Serbia ja Montenegroga, mis viisid stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu läbirääkimiste alustamiseni;

26. nõuab tungivalt, et nõukogu muudaks Balkani riikide ELi perspektiivi esmatähtsaks, hoolimata praegusest sisemisest kriisist seoses põhiseaduse ratifitseerimisprotsessiga; on seisukohal, et Lääne-Balkani riikide ühinemine tulevikus on järgmine samm Euroopa taasühendamise suunas;

27. kutsub nõukogu ja komisjoni üles hoogustama jõupingutusi, et lõpetada stabiliseerimis- ja partnerluslepingute üle peetavad läbirääkimised Lääne-Balkani riikidega ning kordab oma toetust Lääne-Balkani riikide Euroopa perspektiivile Thessaloniki Agenda alusel;

28. kordab, et Aafrika areng peab olema liidu välistegevuse prioriteet olulise solidaarsuspõhimõtte alusel ja et selleks peab liit etendama Aafrika tohutute vajadustega tegelemisel juhtivat rolli, seades lõplikuks eesmärgiks piirkonnas rahu, stabiilsuse, heaolu ja hea valitsemistava (eriti korruptsioonivastase võitluse teel) edendamise; nõuab seetõttu poliitilise dialoogi tugevdamist; tunneb heameelt komisjoni traditsioonilistest arenguabipoliitikatest ulatuslikuma ühise Aafrika strateegia algatuse üle ja taotleb Aafrika mandri riikide majanduslikku ja sotsiaalset ülesehitamist; ootab, et Aafrika valitsused täidavad oma osa kokkuleppest, pühendudes demokraatiale, õigusriigile ja inimõiguste austamisele;

29. rõhutab seetõttu, et konfliktide ärahoidmine, ohjamine ja rahuvalve, tegevuse toetus ja kohalik suutlikkuse suurendamine vastavalt „Aafrika omandi” põhimõttele on tõepoolest äärmiselt olulised, samal ajal kui Aafrika elanike jaoks jäävad kõige teravamateks probleemideks vaesus, nälg, majanduslik ebavõrdsus, poliitiline ülekohus, konflikte võimendav vägivald, vägivaldsed väljasaatmised, epideemiad, ressursside nappus ja mitmesugused ökoloogilised ohud; on väga mures, kuna rahvusvaheline kogukond ei suuda adekvaatselt reageerida massilistele sõjakuritegudele ja inimõiguste rikkumistele, mida Darfuris võib tõlgendada genotsiidina;

30. kutsub nõukogu ja komisjoni üles andma koos parlamendiga 2005. aasta lõpul üldise hinnangu ELi tippkohtumistele Indiaga, Hiinaga (september 2005), Venemaaga (oktoober 2005), Ukrainaga ja Kanadaga (november 2005), pidades silmas, et "strateegilise partnerluse" kontseptsioon peab põhinema ühiste väärtuste jagamisel ja edendamisel ning et parlament tuleb igal juhul täielikult kaasata;

31. rõhutab, et praegune partnerlus Venemaaga on rohkem pragmaatiline kui strateegiline, kuna see peegeldab ühiseid majandushuve ilma mingisugust edu saavutamata inimõiguste ja õigusriigi osas; ootab seetõttu konkreetseid tulemusi hiljuti alustatud inimõigusi käsitlevalt kahepoolselt konsultatsioonilt; on seisukohal, et tõeline partnerlus peaks ergutama sõbraliku ja õiglase lahenduse leidmist teatavate naabritega piirilepingute sõlmimise küsimusele ning vallandama tõelise rahuprotsessi Tšetšeenias kõikide demokraatlike ühiskonnaosade kaasamisega nii, et konfliktile leitaks rahumeelne lahendus; taotleb ELi ja Venemaa nelja ühisruumi kokkuleppe viivitamatut rakendamist; toetab partnerite tehtavat ühist tööd kriisiohjamise alal;

32. nõuab relvastuse piiramist Kaliningradi piirkonnas;

33. on seisukohal, et Valgevene suhtes rakendatud Euroopa Liidu poliitika on saavutanud vähe tulemusi ning teeb seetõttu ettepaneku selliste uute meetmete väljatöötamiseks, mis on kavandatud suhete tugevdamiseks Valgevene rahvaga, et võimaldada neil nautida demokraatiaga kaasnevaid hüvesid;

34. rõhutab vajadust arendada suhteid Hiinaga nii, et edusamme ei tehta mitte ainult kaubandus- ja majandusvaldkondades, vaid ka inimõiguste ja demokraatia küsimustes; kordab selleks nõudmist kohustusliku ELi relvaekspordi toimimisjuhendi järele ning kutsub nõukogu üles mitte tühistama relvaembargot enne, kui Hiinas on inimõiguste ja relvaekspordi kontrolli valdkonnas ja väinaülestes suhetes tehtud suuremaid edusamme; toetab nõukogu eesistuja Ühendkuningriigi ettepanekut tagada tihedam ELi ja Hiina koostöö energiavarustuse kindluse ja kliimamuutuse alal; rõhutab vajadust tihedama koostöö järele WTOs, et lahendada tõsised kahepoolse kaubanduse probleemid ning tagada Hiina vastavus organisatsiooni rahvusvahelistele standarditele;

35. kutsub nõukogu üles jätkama oma jõupingutusi neliku raames, et taaselustada läbirääkimised iisraellaste ja palestiinlaste vahel, ning arvab, et tuleks luua põhjalik strateegia Lähis-Ida laiema piirkonna jaoks eesmärgiga kindlustada rahu, julgeolek ja demokraatia;

36. rõhutab vajadust anda uus tõuge Barcelona protsessile, eesmärgiga tõhustada kõnealuste riikide tasakaalustatud majandus-, sotsiaal- ja demokraatlikku arengut;

37. on seisukohal, et ELi asjaomaste suuniste kohaselt aktsepteeritakse inimõiguste dialooge üksnes siis, kui partnerriigis pühendutakse piisavalt inimõiguste olukorra parandamisele kohapeal; kutsub seetõttu nõukogu üles hindama selliste dialoogide tulemusi korrapäraste ajavahemike järel, määramaks kindlaks, kuivõrd tema ootustele on vastatud; kordab oma soovi sellises protsessis edaspidi osaleda;

38. on seisukohal, et liit peab tegema kõik võimaliku koostööks Iraagi ametivõimude, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja teiste asjaomaste piirkondlike osalejatega, et aidata kaasa Iraagi põhiseaduslikule protsessile ning valmistada ette tulevane põhiseaduse rahvahääletus ja üldised valimised, mis peaksid toimuma 15. detsembril 2005; tervitab ÜVJP ühismeedet, mis puudutab Euroopa Liidu integreeritud õigusriigimissiooni Iraagis, ja nõuab täiendavate meetmete rahastamist ühenduse eelarvest; tervitab komisjoni delegatsiooni avamist Bagdadis lähikuudel;

39. on seisukohal, et rahvusliku solidaarsuse, stabiilsuse, rahu ning demokraatliku ja majandusarengu edendamine, mis enam ei sõltu oopiumitootmisest, peab lähiaastatel olema jätkuvalt liidu Afganistani poliitika prioriteet; toetab ISAFi laiendamist NATO juhtimisel, et parandada riigi äsjavalitud parlamendi rolli; kuid rõhutab, et hetkeprioriteet on võitlus terrorismiga ja piiride julgeoleku tagamine ning seda silmas pidades nõuab tungivalt, et seda ülesannet teostataks selge ÜRO mandaadi alusel; on arvamusel, et USA operatsiooni “Kestev vabadus” kaudu teostatavat terrorismivastast võitlust ei tohiks liita rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude (ISAF) ülesehitusmissiooniga; peab vajalikuks, et Euroopa Liit toetaks eelkõige tugevate riiklike institutsioonide arendamist, riigi majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist arengut, relvastatud rühmituste desarmeerimist ning uimastite lähteainete kasvatamise ja uimastikaubanduse vastu võitlemise meetmeid;

40. meenutab pikaajalist toetust läbirääkimiste abil saavutatavale lahendusele, tänu millele saaks Iraanist piirkonnas aktiivne partner, kes austab inimõigusi; kooskõlas oma 17. novembri 2005. aasta resolutsiooni[13] lõikes 46 toodud ettepanekutega kordab üleskutset Iraanile astuda vajalikke samme, et taastada rahvusvahelise üldsuse usaldus; toetab kindlalt IAEA seisukohta, et agentuuri tugev kontroll ühendatuna kõikide asjaomaste poolte vahelise aktiivse dialoogiga on parim viis edasi liikumiseks; rõhutab vajadust, et liit ja Ameerika Ühendriigid teeks tihedat koostööd Iraani tuumaküsimuses ja säilitaksid järjekindla poliitika piirkonna kui terviku suhtes, keskendudes nii Iraani rahvale ja režiimile kui ka Iraani demokratiseerimise lõppeesmärgile; avaldab lootust, et läbirääkimised EL-3 ja Iraani vahel saavad jätkuda niipea kui võimalik, võttes vastu Venemaa ettepaneku, mille kohaselt Iraan viiks oma uraani rikastamise üle Venemaale; soovitab olukorda regulaarselt ajakohastada ja pidada selles küsimuses tihedat dialoogi teiste rahvusvaheliste osalejatega, nagu Hiina, Venemaa ja arengumaad;

41. rõhutab, et tõelise edu saavutamine mais 2006 Viinis toimuval neljandal ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide tippkohtumisel on mõlemale partnerile otsustav väljakutse ja tippkohtumine on tõesti hea võimalus anda eriline sisu oma strateegilisele partnerlusele selle tohutu potentsiaali maksimaalseks ärakasutamiseks; on seisukohal, et tuleks hoolitseda selle eest, et tippkohtumise aastal ei saadetaks negatiivseid rahalisi signaale;

42. avaldab kahetsust, et sageli ei ole nõukogu ja komisjon võtnud arvesse parlamendi resolutsioone ja raporteid liidule huvi pakkuvate erinevate geograafiliste piirkondade kohta; rõhutab, et need sisaldavad väärtuslikku panust arutelusse selle üle, kuidas peaks liidu poliitika nende geograafiliste piirkondade suhtes arenema; nõuab, et inimõiguste ja demokraatia klauslit laiendataks kõikidele uutele Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitavatele kokkulepetele, ning arvab, et on vajadus Euroopa Parlamendi suurema kaasamise järele vastava läbirääkimismandaadi koostamisel selliste kokkulepete jaoks;

ÜVJP rahastamine

43. on seisukohal, et kuni põhiseaduse leping pole veel ratifitseeritud, tuleks 6. mai 1999. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe võimalikult kiiresti läbi vaadata, et kohandada seda liidu uuele poliitilisele, institutsioonilisele ja rahalisele olukorrale;

44. teeb ettepaneku, et muudetud institutsioonidevahelise kokkuleppe struktuur arvestaks meetmeid, mida liit peab võtma vastavalt Euroopa julgeolekustrateegiale, ja sellel eesmärgil finantsperspektiivis sisalduvaid eelarvelisi kompromisse;

45. soovitab, et muudetud institutsioonidevaheline kokkulepe astuks sammu edasi ja näeks ette EJKP raames läbiviidavate sõjaliste operatsioonide ühiste kulude rahastamise ühenduse eelarvest, lõpetades sellega praeguse tava kasutada liikmesriikide täiendavaid eelarveid või käivitusfonde;

46. teeb ettepaneku, et muudetud institutsioonidevaheline kokkulepe näeks ette, et kõikide tulevaste EJKP operatsioonide korral ja vastandina kehtivatele eeskirjadele, nagu põhimõte "costs lie where they fall" või teised ajutised kokkulepped nagu niinimetatud "ATHENA mehhanism", tuleks selliste operatsioonide ühiseid kulusid rahastada samuti ühenduse eelarvest;

*

* *

47. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide parlamentidele, ÜRO peasekretärile, NATO peasekretärile ja Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee presidendile.

EXPLANATORY STATEMENT

A preliminary question: referral of the Council practice to the European Court of Justice

On 25 April 2005, the Council adopted its annual report on the main aspects and basic choices of CFSP, including the financial implications for the general budget of the European communities corresponding to 2004. This report was submitted to the Parliament two days later. As stated in paragraph 1 of the accompanying letter from the Council Secretariat to COREPER dated 15 April 2005, the interinstitutional agreement of 6 May 1999 provides that "once a year the Council Presidency will consult the European Parliament on a Council document setting out the main aspects and basic choices of the CFSP, including the financial implications for the general budget of the European Communities". However, as recognised in the same letter, the scope of the Council document is limited to a description of CFSP activities, and it is complementary to the chapter on external relations of the annual report on the progress of the European Union presented to the Parliament in application of Article 4 of the Treaty of the European Union.

Parliament has repeatedly asked to be properly consulted in advance rather than simply kept informed on a comprehensive list of past events. This is the reason that in paragraph 1 of its report for 2003, the Parliament expressly stated "Although satisfied with the manner in which the High Representative/Secretary General of the Council has indeed kept Parliament fully informed of progress regarding the main CFSP issues, emphatically rejects the a posteriori approach followed by the Council so far of merely submitting a descriptive list of CFSP activities carried out in the previous year, and considers such a practice as clearly infringing Article 21 of the Treaty on European Union and the Interinstitutional Agreement of 6 May 1999 as far as prior consultation of the European Parliament is concerned;" The Parliament instead requested the Council, "... to discontinue the existing practice and to replace it with an a priori approach whereby Parliament is consulted at the beginning of each year on the main aspects and basic choices envisaged by the Council for that year both on global and horizontal issues, as well as on the priorities planned for the different geographical areas; further asks the Council to subsequently report on whether and, if so, how Parliament's contribution has been taken into account;"

In its report for 2004, the Council has ignored this repeated request. From the rapporteur's point of view time has arrived to challenge this practice on a legal basis. For this reason, he is proposing to ask the Committee on Legal Affairs to examine the appropriateness of referring to the European Court of Justice the Council's practice of merely informing Parliament and submitting a descriptive list of CFSP activities carried out in the previous year, instead of really consulting Parliament at the beginning of each year on the main aspects and basic choices to be made for that year and subsequently reporting to Parliament whether and, if so, how the Parliament's contribution has been taken into account as provided for in Article 21 of the EU Treaty and in the interinstitutional agreement of 6 May 1999.

Impact of the reflection period on the Constitutional Treaty ratification process on the main aspects and basic choices of CFSP for 2006

In its report for 2003, rather than examining a list of past events, the Parliament presented proposals on the main aspects and basic choices for CFSP for 2005 in the aftermath of the signing of the Constitutional Treaty. It underlined a number of improvements deriving from the new Constitutional Treaty in the field of CFSP and ESDP and asked in general terms for some of these to be anticipated prior to the ratification of the Constitutional Treaty. The situation has now dramatically changed due to the current uncertainty traversing the ratification process. On a positive note, the rapporteur's viewpoint is that the reflection period on the Constitutional Treaty ratification process decided by the Brussels European Council of 16–17 June 2005 presents an excellent occasion to further identify and examine any existing shortcomings in the CFSP/ESDP fields and proposes that these shortcomings be appropriately addressed, firstly by making the most of the existing treaties, and secondly, when the time comes, according to the new constitutional provisions. In the meantime, the reflection period has gained the utmost importance not only for the European institutions and the Member States, but also for European citizens who are anxious that their worries and concerns be adequately addressed. The rapporteur's recommendation on this point is that the Parliament takes the initiative of favouring a large debate primarily with the national parliaments and secondly with any other interested actors. To this aim, a first discussion will take place in the meeting of its Committee on Foreign Affairs with representatives of the committees of foreign affairs and the committees for defence of the national parliaments on 4 and 5 October 2005. On this occasion, a specific draft opinion will be distributed and discussed. It contains various proposals regarding the current impasse for the ratification process of the Constitutional Treaty as well as a large number of recommendations to make the most of the existing treaties in the meantime. Proposals are also included regarding the future of the proposed new External Action Service. Needless to say, the role that both the European Parliament and the national parliaments can play during this period will be the subject of extended discussion possibly leading to some additional useful recommendations.

Some thematic aspects of the CFSP for 2006

The rapporteur supports the Council approach of grouping the main development in the area of both CFSP and ESDP according to the thematic aspects and risk evaluation included in the European Union's Security Strategy adopted by the European Council on 12 December 2003. He proposes however that the Security Strategy be updated and pay special attention to addressing the Union's increasing dependence on energy and other strategic supplies from countries and regions that are more and more unstable. The recent rise of oil prices and the large dependence of European countries on foreign markets for oil and gas illustrates a clear vulnerability that should be constantly borne in mind and addressed in a concerted manner. Equally, the rapporteur is of the view that both climate change and the spread of poverty in the world should now be seen as major threats to the Union's security, requiring decisive action, tangible compromises and a strict timetable. Obviously the revised Security Strategy should maintain its civil/military dual approach and its main elements of preventive engagement and effective multilateralism. The large scale terrorist attack in London on 7 July 2005 demonstrates that the fight against international terrorism must remain a high priority for the Union and be a key part of its external action. Moreover, to avoid the risk of WMDs falling into the hands of terrorist groups, every effort must continue to advance disarmament initiatives and non-proliferation issues. This report does not enter into detail on these matters, since Parliament is already dealing extensively with these issues.

Priorities in the different geographical areas for 2006

Whatever uncertainty there may be regarding the nature of the European Union, it is clear that it is becoming more and more a global actor. It should be recalled that, according to the latest Eurobarometer, public support exists in all Member States (almost 69%) in favour of a larger role for the Union in external relations and that the new Constitution's provisions in this area have not been questioned during the ratification process. The problem is rather to identify the areas which should receive priority since they connect better with the wishes and concerns of the European citizens and their expectations of the role to be played by the Union in international affairs. From the rapporteur's viewpoint, one of those areas will be the development of a genuine European Neighbourhood Policy, including a European Economic Area for European countries. Other priority areas should be human security and the aforementioned fight against terrorism, as well as the Union's contribution towards more justice and better economic and sustainable development in a globalised world. In addition, the rapporteur supports the Council's view that, in many ways, the future priorities for CFSP for a Union aiming to be a global actor define themselves, and that in particular the Near and Middle East, Balkans, Eastern Europe and conflict situations, as well as the Transatlantic relationship and the ongoing fight against terrorism and non-proliferation of weapons of mass destruction must continue being at the centre of CFSP for 2006.

Furthermore, the rapporteur makes specific proposals on the most demanding foreseeable CFSP issues for 2006 such as the future status of Kosovo; the role that Africa should play in the external action of the Union; the Union's strategic partnerships with Russia and with China, including the recommendation not to lift the arms embargo with China until greater progress is achieved in the field of human rights; the role that the Union should continue playing in Afghanistan and Iraq; and the increasingly complex issue of Iran's nuclear plans and eventual referral of this matter to the United Nations Security Council.

The financing of CFSP for 2006

For years, the lack of constructive political dialogue between the Council and the Parliament on the resources and priorities for the external action policy has been self-evident. For example, the Council's draft budget for the financial year 2006 after the first reading provides for a 0.39% overall cut in commitments as compared to the PDB; however, the reduction of expenditure falling under heading 4 (external action) amounts to 3.16% of the allocations proposed by the Commission. The Committee on Foreign Affairs has considered this as totally unacceptable given the fact that the external policy of the Union, including the pre-accession process, has produced unparalleled results, and must be able to continue to provide the necessary incentives and assistance to achieve its priorities. In addition, response to unforeseen disasters (such as the recent tsunami) or prolonged crises (such as in Iraq) should not be to the detriment of the Community's assistance to other equally strategically important regions. This Committee has therefore recently proposed either a revision of the Financial Perspectives or, alternatively, greater recourse to the Flexibility Instrument in order to cover new operations without undermining existing ones.

With particular reference to the CFSP budget, it has become clear that Parliament does not receive in advance sufficiently detailed information on CFSP expenditure in order to be able to monitor the efficiency or indeed effectiveness of such expenditure. In fact the CFSP budget is currently mainly used for four areas: civilian crisis management operations; programmes to tackle WMD non-proliferation; EU Special Representatives; and programmes to tackle small arms and light weapons reduction. However, the rapid growth in the number of EU Special Representatives in particular since 2004 is a good example of the need for the Council to adopt clear guidelines, based on objective and verifiable criterion before creating new posts. Notably, some CFSP/ESDP operations draw from a variety of sources of funding and that civilian and military components of civilian crisis management operations are becoming more and more interconnected.

The rapporteur therefore proposes the revision of the Interinstitutional Agreement of 6 May 1999 to accommodate the new political, institutional and financial situation of the Union and in order to rectify the above-mentioned shortcomings. Such a revised Interinstitutional Agreement would have a new structure better adapted to the European Security Strategy, improving the quality of information provided on CFSP expenditure, particularly with regard to actions financed under each item, their implementation rates, transfers of appropriations between budget lines and the reasons for such transfers. Finally, the rapporteur recommends in particular that the revised Interinstitutional Agreement makes a step forward and foresees that joint costs for military operations in the framework of the ESDP come from the community budget, in turn repealing the existing practice of fixing subsidiary budget or start-up funds by the Member States.

MENETLUS

Peakiri

Nõukogu aastaaruanne Euroopa Parlamendile ÜVJP peamiste aspektide ja põhiliste valikuvõimaluste, sealhulgas nende rahalise mõju kohta Euroopa ühenduste üldeelarvele – 2004

Menetluse number

2005/2134(INI)

Menetlusalus

art 112(1)

Vastutav komisjon
  istungil teada andmise kuupäev

AFET
22.6.2005

Arvamuse esitaja(d)
  istungil teada andmise kuupäev

 

 

 

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine
  otsuse kuupäev

 

 

 

 

 

Tõhustatud koostöö
  istungil teada andmise kuupäev

 

 

 

 

 

Raportis sisalduv(ad) resolutsiooni ettepanek(ud)

 

 

 

Raportöör(id)
  Date appointed

Elmar Brok
28.6.2005

 

Endine raportöör

 

 

Arutamine komisjonis

4.10.2005

28.11.2005

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

29.11.2005

Lõpphääletuse tulemused

poolt:

vastu:

erapooletuid:

53

6

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Panagiotis Beglitis, Monika Beňová, André Brie, Elmar Brok, Simon Coveney, Véronique De Keyser, Giorgos Dimitrakopoulos, Camiel Eurlings, Jas Gawronski, Ana Maria Gomes, Alfred Gomolka, Klaus Hänsch, Richard Howitt, Jana Hybášková, Anna Ibrisagic, Toomas Hendrik Ilves, Jelko Kacin, Georgios Karatzaferis, Helmut Kuhne, Joost Lagendijk, Vytautas Landsbergis, Edward McMillan-Scott, Cecilia Malmström, Francisco José Millán Mon, Pasqualina Napoletano, Annemie Neyts-Uyttebroeck, Baroness Nicholson of Winterbourne, Cem Özdemir, Justas Vincas Paleckis, João de Deus Pinheiro, Mirosław Mariusz Piotrowski, Poul Nyrup Rasmussen, Michel Rocard, Libor Rouček, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Jacek Emil Saryusz-Wolski, Marek Maciej Siwiec, István Szent-Iványi, Konrad Szymański, Charles Tannock, Paavo Väyrynen, Inese Vaidere, Geoffrey Van Orden, Luis Yañez-Barnuevo García, Josef Zieleniec

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Irena Belohorská, Proinsias De Rossa, Alexandra Dobolyi, Árpád Duka-Zólyomi, Glyn Ford, Milan Horáček, Marie Anne Isler Béguin, Tunne Kelam, Jaromír Kohlíček, Eija-Riitta Korhola, Yiannakis Matsis, Janusz Onyszkiewicz, Doris Pack, Csaba Sándor Tabajdi

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Panayiotis Demetriou, Tadeusz Zwiefka

Esitamise kuupäev – A6

1.12.2005

A6-0389/2005

Õigusteave - Privaatsuspoliitika