RAPORT Euroopa Parlamendi kodukorra muudatused, mis käsitlevad Euroopa Parlamendi liikmete käitumiskoodeksit

16.12.2005 - (2005/2075(REG))

Põhiseaduskomisjon
Raporöör: Gérard Onesta

EUROOPA PARLAMENDI OTSUSE ETTEPANEK

Euroopa Parlamendi kodukorra muudatuste kohta, mis käsitlevad Euroopa Parlamendi liikmete käitumiskoodeksit

(2005/2075(REG))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse parlamendi presidendi 18. märtsi 2005. aasta kirja;

–   võttes arvesse juhatuse 7. märtsi 2005. aasta ettepanekuid kodukorra muutmiseks;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 202;

–   võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A6-0413/2005),

A. arvestades vajadust tagada parlamendi töös väärikus, säilitades samas arutelude elavuse;

B.  arvestades, et kodukorra praegused sätted ei võimalda parlamendi ruumides toimuva parlamendi töö ja muu tegevuse häirimisele adekvaatselt reageerida;

C. arvestades vajadust luua sarnaselt kõikide teiste parlamentaarsete esinduskogudega võimalus rakendada sanktsioone parlamendiliikmete suhtes, kes ei järgi käitumiskoodeksit, mille peamiste põhimõtete kindlaksmääramine on parlamendi pädevuses, samuti arvestades vajadust töötada kaitseõiguste tagamiseks välja sanktsioone käsitlevate otsuste sisemise edasikaebamise menetlus,

1.  otsustab teha kodukorras alltoodud muudatused;

2.  otsustab, et nimetatud muudatused jõustuvad vastavalt kodukorra artikli 202 lõikele 3 järgmise osaistungjärgu esimesel päeval;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus teavitamise eesmärgil nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

Kehtiv tekst		Muudatusettepanekud

Muudatusettepanek 1

Artikli 9 pealkiri ja lõike 1 esimene lõik

Käitumiskoodeks	Parlamendiliikmete majanduslikud huvid, käitumiskoodeks ja pääs parlamendi ruumidesse
1. Parlament võib kehtestada oma liikmetele käitumiskoodeksi. Koodeks võetakse vastu artikli 202 lõike 2 alusel ja avaldatakse kodukorra juurde kuuluva lisana.	1. Parlament võib kehtestada parlamendiliikmete majanduslike huvide suhtes kohaldatava läbipaistvuskoodeksi, mis lisatakse kodukorrale.

Justification

Il est nécessaire d'adapter le titre de l'article et le libellé de son premier paragraphe, afin de les rendre cohérents avec les ajouts introduits par les nouveaux paragraphes 1 bis et 1 ter.

Muudatusettepanek 2 Artikli 9 lõige 1 a (uus)
	1 a. Parlamendiliikmete käitumine põhineb vastastikusel austusel, Euroopa Liidu alusaktides sätestatud väärtustel ja põhimõtetel, tagab Euroopa Parlamendi väärikuse ning ei tohi ohustada parlamendi töö nõuetekohast toimumist ega rahu parlamendi hoonetes. Nimetatud nõuete mittetäitmine võib kaasa tuua artiklites 146–148 ette nähtud meetmete kohaldamise.
Muudatusettepanek 3 Artikli 9 lõige 1 b (uus)
	1 b. Käesoleva artikli kohaldamine ei piira mingil viisil parlamendis toimuvate arutelude elavust ega parlamendiliikmete sõnavabadust. Artikli kohaldamine põhineb esmastes ühenduse õigusaktides ning parlamendiliikmete põhimääruses sätestatud parlamendiliikmete õiguste täielikul austamisel. Artikli kohaldamine põhineb läbipaistvuse põhimõttel ning tagatakse antud valdkonda puudutavate mis tahes sätete teatavaks tegemine parlamendiliikmetele, keda teavitatakse isiklikult nende õigustest ja kohustustest.
Muudatusettepanek 4 Artikli 22 lõike 3 tõlgendus
	Istungite läbiviimine hõlmab ka küsimusi, mis on seotud parlamendiliikmete käitumisega kõikides parlamendi hoonetes.
Muudatusettepanek 5 Artikli 96 lõige 3
3. Parlamendi komisjonide koosolekud on reeglina avalikud. Siiski võivad komisjonid hiljemalt koosoleku päevakorra vastuvõtmisel võtta vastu otsuse jaotada koosoleku päevakord avalikul ja kinnisel koosolekul käsitletavateks punktideks. Kui parlamendi komisjoni koosolek on kinnine, võib komisjon kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõigetega 1 kuni 4 teha siiski üldsusele kättesaadavaks koosoleku dokumendid ja protokolli.	3. Parlamendi komisjonide koosolekud on reeglina avalikud. Siiski võivad komisjonid hiljemalt koosoleku päevakorra vastuvõtmisel võtta vastu otsuse jaotada koosoleku päevakord avalikul ja kinnisel koosolekul käsitletavateks punktideks. Kui parlamendi komisjoni koosolek on kinnine, võib komisjon kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõigetega 1–4 teha siiski üldsusele kättesaadavaks koosoleku dokumendid ja protokolli. Konfidentsiaalsusnõuete rikkumise korral kohaldatakse artiklit 147.
Muudatusettepanek 6 VI osa 3. peatüki a (uus) pealkiri (uus)
	3. PEATÜKK A
	MEETMED KÄITUMISKOODEKSI RIKKUMISE KORRAL
(Lisada enne artiklit 146)
Justification
La création d'un nouveau chapitre est un compromis visant à ne pas bouleverser la structure actuelle du règlement, mais en même temps à bien souligner que les mesures dont il traite ne sont pas limitées stricto sensu aux "sessions" du Parlement (titre -VI- dont les articles 146 à 148 relèvent), mais s'appliquent à l'ensemble des travaux parlementaires et dans tous les bâtiments du Parlement, tel qu'il est prévu à l'article 9, paragraphe 1 bis (nouveau).
Muudatusettepanek 7 Artikli 146 pealkiri ja lõige 1
Kord istungisaalis	Viivitamatult rakendatavad meetmed
1. President kutsub korrale iga parlamendiliikme, kes segab istungi läbiviimist.	1. President kutsub korrale iga parlamendiliikme, kes takistab istungi nõuetekohast läbiviimist või kelle käitumine ei ole kooskõlas artikli 9 sätetega.
Muudatusettepanek 8 Artikli 146 lõige 3
3. Järgmise korrarikkumise korral võib president parlamendiliikme istungi ülejäänud ajaks istungisaalist välja saata. Peasekretär hoolitseb koos saaliteenindajate ja, vajaduse korral, koos turvateenistusega selle eest, et distsiplinaarkaristus viidaks täide viivitamatult.	3. Korrarikkumise jätkumisel või järgmise korrarikkumise korral võib president parlamendiliikme sõnavõtu katkestada ja parlamendiliikme istungi ülejäänud ajaks istungisaalist välja saata. Tõsiste korrarikkumiste korral võib president nimetatud meedet kasutada viivitamatult ja ilma teistkordse korralekutsumiseta. Peasekretär hoolitseb koos saaliteenindajate ja vajaduse korral koos turvateenistusega distsiplinaarkaristuse viivitamatu täideviimise eest.
Muudatusettepanek 9 Artikli 146 lõige 3 a (uus)
	3 a. Arutelude jätkumist ohustava korrarikkumise korral katkestab president korra taastamiseks istungi kindlaksmääratud ajaks või lõpetab istungi. Kui presidendil ei ole võimalik end kuuldavaks teha, lahkub ta presidenditoolilt ning sellega on istung katkestatud. Istungi jätkamiseks kutsub president parlamendiliikmed uuesti kokku.
(Cet amendement reprend le texte de l'actuel article 148)
Justification
Il s'agit ici du transfert du libellé de l'actuel article 148, dans la mesure où les dispositions que ce dernier prévoit relèvent manifestement des mesures immédiates.
Muudatusettepanek 10 Artikli 146 lõige 3 b (uus)
	3 b. Lõigetes 1–3 sätestatud volitused antakse mutatis mutandis parlamendi organite, komisjonide ja delegatsioonide istungite või koosolekute juhatajatele vastavalt kodukorras sätestatud korrale.
Muudatusettepanek 11 Artikli 146 lõige 3 c (uus)
	3 c. Arvestades käitumiskoodeksi rikkumise tõsidust, võib istungi juhataja vajadusel esitada presidendile taotluse rakendada artiklit 147 hiljemalt kuni järgmise osaistungjärguni või kuni asjaomase organi, komisjoni või delegatsiooni järgmise istungi või koosolekuni.
Justification
Il est nécessaire de prévoir les cas, d'une part où ce n'est pas le Président du Parlement qui préside la séance ou, par analogie, une commission ou une délégation -mais un vice-Président-, d'autre part lorsqu'il s'agit d'un autre organe du Parlement ou d'une situation s'étant produite à l'intérieur de ses locaux. Ceci dans la mesure où il n'appartient qu'au seul Président du Parlement d'arrêter une des sanctions prévues à l'article 147 et qu'il convient dès lors qu'une disposition spécifique organise sa saisine, lorsqu'elle est nécessaire.
Muudatusettepanek 12 Artikkel 147
Parlamendiliikmete väljasaatmine	Sanktsioonid
1. Raske korrarikkumise või parlamendi töö häirimise korral võib president viivitamatult pärast ametliku hoiatuse tegemist või ka hiljem (siiski mitte hiljem kui järgmisel osaistungjärgul) teha parlamendile ettepaneku hääletada sellise noomituse tegemise üle, millega kaasneb parlamendiliikme viivitamatu väljasaatmine istungisaalist ja tema istungil osalemise õiguse peatamine kaheks kuni viieks päevaks.	1. Kui parlamendiliige sooritab väga tõsise korrarikkumise või häirib parlamendi tööd, rikkudes artiklis 9 sätestatud põhimõtteid, võib president pärast asjaomase parlamendiliikme ärakuulamist teha põhjendatud otsuse asjakohase sanktsiooni rakendamise kohta, millest ta teatab asjaomasele isikule ning organite ja komisjonide juhatajatele ja delegatsioonide juhtidele, mille koosseisu kõnealune parlamendiliige kuulub, enne otsuse teatavakstegemist täiskogu istungil.
2. Parlament võtab vastu otsuse nimetatud distsiplinaarkaristuse kohaldamise kohta presidendi kindlaksmääratud ajal, milleks võib olla istung, millel kõnealune juhtum aset leidis, või, juhul kui korrarikkumine toimus väljaspool istungisaali, niipea, kui president rikkumisest teada saab või hiljemalt järgmine osaistungjärk. Kõnealusel parlamendiliikmel on õigus enne parlamendis toimuvat hääletust sõna võtta. Tema sõnavõtuks antav aeg ei tohi ületada viit minutit.	2. Sellise korrarikkumise või parlamendi töö häirimise hindamisel tuleb arvesse võtta nimetatud käitumise erakorralist, korduvat või alalist iseloomu, samuti selle raskusastet, lähtudes kodukorrale lisatud juhistest*.
3. Vastava taotluse esitamise korral toimub hääletus kõnesoleva distsiplinaarkaristuse kohaldamise üle elektrooniliselt ilma eelneva aruteluta. Artikli 149 lõike 3 ja artikli 160 lõike 1 alusel esitatud taotlusi vastu ei võeta.	3. Kehtestatav sanktsioon võib hõlmata ühte või mitut järgmistest meetmetest: a) noomitus; b) päevaraha õigusest ilmajätmine kaheks kuni kümneks päevaks; c) ajutine täielik või osaline kõrvaldamine parlamendi tegevusest kaheks kuni kümneks parlamendi või selle mis tahes organi, komisjoni või delegatsiooni järjestikuseks koosolekupäevaks, ilma et see piiraks hääletusõiguse kasutamist täiskogu istungil tingimusel, et sellisel juhul peetakse käitumiskoodeksist rangelt kinni; d) ettepaneku esitamine esimeeste konverentsile vastavalt artiklile 18 katkestada või lõpetada parlamendiliikme tegevus ühel või mitmel valitaval ametikohal parlamendis;
[* vt XVI lisa a]
Muudatusettepanek 13 Artikkel 148
Korrarikkumised	Sisemine edasikaebamine
Kui parlamendi istungil toimuvad korrarikkumised häirivad oluliselt parlamendi tööd, võib president korra taastamiseks teatud ajaks istungi katkestada või lõpetab selle. Kui presidendil pole võimalik end kuuldavaks teha, tõuseb ta presidenditoolilt ja lahkub. Istung on sellega katkestatud. Istungi jätkamiseks kutsub president parlamendiliikmed uuesti kokku.	Asjaomane parlamendiliige võib kahe nädala jooksul alates presidendi kehtestatud sanktsioonist teatamisest esitada juhatusele sisemise apellatsioonikaebuse, mis toob kaasa sanktsiooni kohaldamise peatamise. Juhatus võib hiljemalt neli nädalat pärast apellatsioonikaebuse esitamist sanktsiooni tühistada, kinnitada või seda leevendada, ilma et see piiraks asjaomase isiku parlamendivälise edasikaebamise õigust. Kui juhatus nimetatud tähtajaks otsust ei tee, loetakse sanktsioon kehtetuks.
Muudatusettepanek 14 XVI lisa a (uus)
	XVI LISA A
	Parlamendiliikmete käitumiskoodeksi tõlgendamise juhised
	1. Tuleb vahet teha visuaalset laadi käitumisel, mis on sallitav, kui see ei ole solvav ja/või laimav, jääb mõistlikesse piiridesse ja ei põhjusta konflikti, ning käitumisel, mis toob kaasa mis tahes parlamentaarse tegevuse aktiivse häirimise.
	2. Parlamendiliikmed vastutavad parlamendiliikmete käitumiskoodeksi rikkumiste eest, mille on parlamendi ruumides toime pannud nende poolt tööle võetud või parlamenti kutsutud isikud. Presidendil või tema esindajatel on distsiplinaarvolitused nimetatud isikute või mis tahes muude parlamendi ruumides viibivate parlamendiväliste isikute suhtes.

EXPOSÉ DES MOTIFS

I.         OBJET DU RAPPORT

Compte tenu des incidents répétés qui se sont produits au fil des années principalement, mais pas exclusivement, dans l'hémicycle, il apparaît nécessaire de mieux définir les comportements à respecter par les députés, ainsi que les moyens d'en promouvoir le respect, voire d'en sanctionner la violation. Il convient dès lors de réfléchir à la modification des dispositions actuelles du règlement (articles 146 à 148), qui se sont avérées manifestement insuffisantes, sans excéder pour autant le champ de compétence du Parlement, particulièrement lorsqu'il s'agit des droits inhérents à l'exercice du mandat de député et de la délicate question de la forme que peut - ou ne peut pas - prendre la liberté d'expression parlementaire. L'objectif poursuivi par votre rapporteur en formulant ses propositions a donc été de trouver un équilibre, afin de permettre à notre Parlement d'être vivant mais digne. Digne mais vivant.

II.       PROBLEMES RENCONTRES

Les perturbations au bon déroulement des travaux du Parlement ont augmenté en fréquence et en intensité au fil des années et la présente législature, en raison sans doute d'une plus grande hétérogénéité et diversité dans l'orientation politique des membres qui la composent, se caractérise depuis son commencement par une multiplication des incidents.

Parmi ceux-ci, l'interruption répétée des orateurs, le tapage généralisé ou provoqué par des groupes de députés, le brandissement de pancartes ou de banderoles, le port concerté de vêtements ornés de messages bien déterminés, voire des coups échangés entre députés, ou la perturbation de manifestations organisées par ou au sein du Parlement, y compris par l'intermédiaire de tiers auxquels l'accès aux locaux du Parlement avait été assuré par certains députés.

Bien que concernant principalement l'hémicycle, ces faits ont également parfois affecté d'autres salles de réunion où siégeaient des organes du Parlement ou d'autres espaces dans l'enceinte du Parlement.

III.      ORIENTATIONS RETENUES

Au vu de l'expérience, il s'avère que les instruments actuellement à la disposition des autorités et organes du Parlement chargés d'assurer le bon déroulement des travaux, ne répondent plus à la multiplication et à la diversité des incidents, et ne sont de nature ni à les prévenir ni à les sanctionner de façon mesurée ou simplement efficace.

Les propositions d'amendement du règlement que vous soumet votre rapporteur, à la lumière également de l'étude comparative sur la situation dans les Parlements nationaux (doc. PE 360.483) et de l'avis présenté par le Service juridique lors de la réunion de la commission des affaires constitutionnelles du 13 juin 2005, visent à préciser les comportements à respecter par les membres du Parlement, lorsqu'ils agissent au sein de celui-ci ou dans le cadre d'activités auxquelles il est associé, et à définir les conséquences éventuelles liées à leur violation, ceci afin de garantir à la fois un exercice harmonieux des compétences attribuées au Parlement et la dignité qui sied à une institution de l'Union et à une assemblée parlementaire.

Dans la mesure où il ne s'agit pas ici d'une révision générale du règlement, les modifications proposées s'insèrent dans la structure actuelle de celui-ci et n'affectent pas la numérotation de ses articles.

A l'issue d'un long débat conduit au sein de la commission des affaires constitutionnelles et d'échanges de vues répétés avec les rapporteurs fictifs des différents groupes politiques, votre rapporteur a formulé une double série d'amendements de compromis (doc. PE 364.769 et doc. PE 365.104), dont la deuxième soit complète, soit se substitue en partie à la première.

Outre une simplification des procédures initialement proposées (voir doc. PE 357.945), ces nouveaux amendements visent à renforcer encore les droits des députés, sans remettre en cause l'objectif de garantir à la fois l'efficacité, la non-politisation et la rapidité des mesures, et de confier au Président du Parlement, et non plus à la séance plénière, le pouvoir de les prendre, tout en organisant une procédure de recours interne, destinée à protéger les droits de la défense.

Dans le but de sauvegarder l'aspect vivant des débats, tout en évitant qu'ils ne dégénèrent, votre rapporteur propose de distinguer entre les manifestations de nature silencieuse, et celles entravant manifestement le déroulement des travaux. Les premières pourraient englober l'"affichage" de ses opinions sous quelque forme que ce soit, qui ne saurait cependant être toléré que pour autant qu'il ne porte pas atteinte au respect mutuel et ne soit pas lui-même à l'origine directe de perturbations relevant de la deuxième catégorie. Les secondes pourraient recouvrir toutes les perturbations engendrées par des prises de parole intempestives, des insultes, un tapage ou autre désordre organisé et jusqu'aux actions touchant à l'intégrité physique. La durée et/ou la récurrence de la "perturbation" devra à cet égard être prise en compte, pour apprécier dans quelle mesure elle pourra être tolérée et/ou pour déterminer la sanction applicable.

Le président de séance devra ainsi disposer d'une palette de mesures et d'instruments pour pouvoir réagir immédiatement et efficacement, d'abord en tentant d'éviter que la situation ne dégénère, ensuite en ayant le cas échéant la possibilité de recourir à l'assistance des huissiers, voire - pour des cas d'une gravité extrême - du service de sécurité du Parlement (ce qui est d'ailleurs déjà prévu à l'article 146, paragraphe 3 du règlement), personnel qu'il conviendra aussi de mieux préparer à de telles situations.

Au-delà des mesures immédiates à disposition du président de séance et qui sont déjà prévues par le règlement, se pose ensuite la question d'éventuelles sanctions à appliquer à l'encontre des députés à l'origine des perturbations et des procédures à mettre en place à cet égard.

À cette fin, le Président du Parlement, compte tenu de la gravité des faits s'étant produits, et saisi, le cas échéant, d'une demande en ce sens, doit avoir le pouvoir d'arrêter les sanctions appropriées, parmi celles prévues explicitement dans le règlement.

L'échelle des sanctions proposées ne fait que reprendre en les rationalisant des mesures déjà prévues à l'annexe VII du règlement, à son article 18 et dans la réglementation sur les frais et indemnités des députés. C'est à dessein que ces sanctions n'affectent pas non plus l'exercice par le député du droit de vote en plénière, en ce que celui-ci représente l'essence même du mandat pour lequel le député a été élu, c'est-à-dire au premier chef la participation au processus législatif de l'Union.

En toute hypothèse, le Président ou -en cas de recours- le Bureau, doivent se voir reconnaître suffisamment de marge d'appréciation et adopter une réaction graduée suivant l'importance de l'incident.

Mais dès lors qu'il y a sanction, il convient de prévoir une procédure contradictoire, qui garantisse les droits de la défense et permette au député incriminé de s'expliquer et, le cas échéant, de faire appel de la décision, au risque, dans le cas contraire, de s'exposer à des recours devant la Cour de justice.

Si un tel dispositif était adopté, il introduirait une plus grande sécurité juridique, ainsi que des droits nouveaux au bénéfice des députés. Parmi ceux-ci, un renvoi explicite à la protection offerte par le droit primaire et le statut des députés, un élargissement des formes d'expression communément admises, l'instauration d'une obligation d'information individuelle de chaque député et de motivation de toutes les mesures prises en application de ces dispositions, le droit d'être entendu et d'introduire un recours interne contre toute sanction éventuelle (recours suspensif et entraînant la caducité de la mesure en cas de non réponse du Bureau), la "sanctuarisation" du droit de vote en plénière.

En recommandant l'approbation de ces propositions, votre rapporteur est convaincu qu'elles apporteront une réponse adéquate et équilibrée aux problèmes ayant amené à les formuler.

MENETLUS

Jaotis

Euroopa Parlamendi kodukorra muudatused, mis käsitlevad Euroopa Parlamendi liikmete käitumiskoodeksit

Menetluse number

2005/2075(REG)

Menetlusalus

art 202

Esialgne muudatusettepanek / esialgsed muudatusettepanekud

Vastutav komisjon                       istungil teada andmise kuupäev

AFCO 9.6.2005

Raporti koostamise otsuse vastuvõtmise kuupäev

20.4.2005

Loa kinnitamisest istungil teada andmise kuupäev

9.6.2005

Arvamuse esitaja(d)                    istungil teada andmise kuupäev

Arvamuse esitamisest loobumine             otsuse kuupäev

Teised muudatusettepanekud

Raportöör(id)   nimetamise kuupäev

Gérard Onesta 20.4.2005

Aseraportöör(id)

Arutamine komisjonis

24.5.2005

13.6.2005

14.9.2005

23.11.2005

29.11.2005

Vastuvõtmise kuupäev

15.12.2005

Lõpphääletuse tulemused

poolt: vastu: erapooletuid:

19 2 1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Carlos Carnero González, Richard Corbett, Panayiotis Demetriou, Andrew Duff, Maria da Assunção Esteves, Genowefa Grabowska, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Jo Leinen, Íñigo Méndez de Vigo, Borut Pahor, Rihards Pīks, Marie-Line Reynaud, Alexander Stubb, Johannes Voggenhuber

Suppléants présents au moment du vote final

Pervenche Berès, Elmar Brok, Klaus Hänsch, Alain Lamassoure, Stavros Lambrinidis, Raimon Obiols i Germà, Gérard Onesta, Reinhard Rack, György Schöpflin, Jacques Toubon

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 178 lg 2)

Sophia in 't Veld, Hans-Peter Martin, Thomas Wise

Esitamise kuupäev – A6

16.12.2005

A6-0413/2005

Märkused

Fraktsiooni PSE vaatlejana viibis kohal: Serban Nicolae