Menetlus : 2004/2259(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0040/2006

Esitatud tekstid :

A6-0040/2006

Arutelud :

PV 23/03/2006 - 6
CRE 23/03/2006 - 6

Hääletused :

PV 23/03/2006 - 11.15
CRE 23/03/2006 - 11.15
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2006)0116

RAPORT     
PDF 187kWORD 114k
24.2.2006
PE 359.887v02-00 A6-0040/2006

Toiduks mittekasutatavate põllukultuuride edendamine

(2004/2259(INI))

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon

Raportöör: Neil Parish

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 EXPLANATORY STATEMENT
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

toiduks mittekasutatavate põllukultuuride edendamise kohta

(2004/2259(INI))

Euroopa Parlament,

- võttes arvesse komisjoni 29. novembri 2000. aasta rohelist raamatut “Euroopa energiavarustuse kindluse strateegia” (KOM(2000)0769);

- võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga “Tulevikuenergia: taastuvad energiaallikad – ühenduse strateegiat ja tegevuskava käsitlev valge raamat” (KOM(1997)0599);

- võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. septembri 2001. aasta direktiivi 2001/77/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kasutamise edendamise kohta elektrienergia siseturul(1);

- võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile taastuva energia osast Euroopa Liidus, mis on koostatud direktiivi 2001/77/EÜ artikli 3 kohaselt (KOM(2004)0366);

- võttes arvesse komisjoni tegevusprogrammi "Arukas energeetika – Euroopa", biomassi tegevuskava ja teatist ELi biokütuste strateegia kohta (KOM(2006)0034);

- võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. mai 2003. aasta direktiivi 2003/30/EÜ, millega edendatakse biokütuste ja muude taastuvkütuste kasutamist transpordisektoris(2);

- võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta direktiivi 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi ning nõukogu direktiivi 93/12/EMÜ muutmise kohta(3);

- võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust 1782/2003/EÜ, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks(4);

- võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta otsust 280/2004/EÜ ühenduse kasvuhoonegaaside heitmete järelevalve mehhanismi ja Kyoto protokolli rakendamise süsteemi kohta(5);

- võttes arvesse nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik(6);

–  võttes arvesse oma 29. septembri 2005. aasta resolutsiooni, mis käsitleb taastuva energia osakaalu ELis ja konkreetseid tegevusettepanekuid(7);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A6‑0040/2006),

A. arvestades, et taastuvate toorainete tootmine on vahendiks ühise põllumajanduspoliitika sidumisel kaasaegse ja innovatiivse poliitikaga, nagu näiteks Euroopa Ülemkogu Lissaboni ja Göteborgi kohtumiste järeldustega;

B.  arvestades, et säästva arenguga seotud lähenemisviiside kohaselt võivad taastuvate toorainete tootmine ja orgaaniliste jäätmete kasutamine edendada keskkonna parendamist, säästvat energiatootmist, tööhõivet ja piirkondliku tasakaalu loomist ning kaasa aidata multifunktsionaalse põllumajanduse mitmekesistamisele ja suuremale autonoomiale;

C. arvestades, et taastuvad toorained võivad koos kõikide energiaallikate tasakaalustatud ja strateegilise ühendamisega osaliselt asendada fossiilseid energiaallikaid ja sellega kaasa aidata ELi energiast sõltumise ning impordist tulenevate poliitiliste ja majandusriskide vähendamisele; arvestades, et samal ajal aitavad taastuvad toorained kaasa kasvuhoonegaaside heitmete vähendamisele ja materjalide elutsükli paremale haldamisele;

D. arvestades, et toiduks mittekasutatavate taimede kasvatamine ei tohi kahjustada toidu omavarustatuse strateegilise eesmärgi saavutamist, mis on algusest peale olnud üks ühenduse põllumajanduspoliitika eesmärk;

E.  arvestades, et ehkki toiduks mittekasutatavad põllukultuurid näikse pakkuvat kaasaegsele põllumajandusele uusi võimalusi eelkõige energeetika valdkonnas, tuleb kehtestada täpne konkurentsiraamistik, et nimetatud asendamine oleks põllumajandustootjatele kasulik ja tööd alustaks uus töötlemistööstus;

F.  arvestades, et Euroopa eesmärk energiaallikaid mitmekesistada kasvuhooneefektiga võitlemiseks on õigustatud ainult juhul, kui biokütuste arendamise ning biomassi hindamise poliitika ise lähtub energiasäästlikest tootmismudelitest;

G. arvestades, et ehkki toiduks mittekasutatavate kultuuride kasvatamine võib globaalset soojenemist leevendada, on samas vajalik kohe alguses teha energia ja keskkonnaga seotud tulude-kulude analüüsid, et välja arvutada kõik tootmiskulud ja põhjalikult hinnata kõikide uute juhiste väärtust, mis võidakse vastu võtta;

H. arvestades, et nafta- ja loodusliku gaasi varud järjekindlalt vähenevad, järgmise 15 aasta jooksul naftatootmine tõenäoliselt väheneb ja seetõttu nafta hind tõuseb; arvestades, et seetõttu on energia säästlikum ja tõhusam kasutamine põllumajandus- ja toiduvaldkonnas tungivalt vajalik, eelkõige marsruutide lühendamise ning detsentraliseeritud toiduainetega varustamise ja energia tootmise abil;

I.   arvestades, et energia tootmine biomassist on interdistsiplinaarne küsimus, mis hõlmab energiavarustust, keskkonnakaitset, standardimist ja energiavarustuse kindlust kohalike taastuvate energiaallikate ja taastuvate toorainete kasutamise abil;

J.   arvestades, et lähitulevikus kasvab oluliselt Aasia ja teiste arengupiirkondade kiiresti tööstuslikuks muutuvate majanduste nõudlus tavapäraste kütuste järele, mis on maailma naftavarude kahanemise peamine põhjus;

K. arvestades, et varustuskindlus tuleb tagada energiaallikate mitmekesistamise abil, et vähendada ELi sõltuvust fossiilkütuste impordist kolmandatest riikidest;

L.  arvestades, et maapiirkondades võib biokütuste abil luua rohkem töökohti kui alternatiivsete fossiilkütuste abil ja paljudes piirkondades, kus kodumaiste kultuurtaimede, näiteks suhkrupeedi või puuvilla kasvatamine ühtse põllumajanduspoliitika reformi tõttu väheneb või on hääbumas, võib nende kasvatamine muutuda isegi tõeliseks sotsiaalmajanduslikuks alternatiiviks;

M. arvestades, et taastuvate energiaallikate kasutamise areng võib mõjutada positiivselt muu hulgas töökohtade loomist suure tööpuudusega piirkondades, toetades tootmise arendamist põllumajanduspiirkondades, tööhõive kasvu, tööstuse ja teenuste arengut seoses taastuvate energiaallikatega ning uutes liikmesriikides poliitiliste muutuste tulemusena sööti jäetud põllumajandusmaa taaskasutusse võtmist;

N. arvestades, et biokütuste direktiivis 2000/30 on sätestatud, et 2010. aastaks peaks biokütuste tarbimine kogu transpordiks vajalikust kütusest moodustama 5,75%, mis vastab 40 miljonile tonnile süsinikdioksiidele aastas; arvestades, et biokütuse tarbimise tase liikmesriikides on praegu vaid 1,4% kogu transpordis kasutatavast kütusest; arvestades, et seetõttu on soovitav poliitikat põhjalikult muuta;

O. arvestades, et paljud liikmesriigid loodavad kütusemaksust vabastamisele, et edendada biokütuste tootmist, mida hõlbustab direktiiv 2003/96/EÜfn energia maksustamise kohta;

P.  arvestades, et on vaja luua energia ja kütuse saamiseks kasutatavate põllumajandustoodete siseturg;

Q. arvestades, et kõik Euroopa ja riiklikud toetused, tollid ja määrused või direktiivid energiakultuuride ja biokütuste edendamise kohta peavad olema püsivas kooskõlas WTO kohustustega;

R.  arvestades, et energiakultuuride kasvatamine võib positiivselt mõjutada bioloogilist mitmekesisust, mullastikku ning veeressursse, kui kasvatamisega kaasneb külvikordade suurendamine, täiendavate keskkonnanõuete täielik arvestamine ja aktiivsed meetmed pinnase viljakuse parandamiseks;

S.  arvestades, et energia tootmisel põllumajandustoodetest tuleb rohkem kasutada põllu- ja metsamajanduslikke kõrvalsaadusi, nt puidujäätmeid, villa, sõnnikut, õlgi ja tapajäätmeid;

T.  arvestades, et toiduks mittekasutatavatest põllukultuuridest, biomassi tootmisest ning taastuva energia omadustest ja võimalustest, mida need pakuvad põllumajandus- ja metsandussektorile, tuleb teavitada mitte üksnes tarbijaid, vaid ka põllumajandustootjaid ja metsa valdajaid;

U. arvestades, et viimane ühise põllumajanduspoliitika reform on toetuse toodangust lahutamise, energiakultuuride režiimi ja tootmisest kõrvaldatud maa harimise abil loonud tingimused, mis on vajalikud toiduks mittekasutatavate põllukultuuride arendamiseks;

V. arvestades, et biomassi energia on suure potentsiaaliga taastuv energiaallikas, eriti jätkusuutliku põllumajanduse puhul;

W. arvestades, et biomassi energia põhivormid hõlmavad transpordiks vajalikke kütuseid (valmistatud peamiselt teraviljast, suhkrust , õlitaimedest ja vanaõlist); kodumajapidamises kütmisel kasutatavat biomassi (puidu ja puidujäätmete kasutamine), puidujäätmete, õlgede ja põllumajandusjäätmete põletamist elektrijaamades elektri või soojuse või mõlema tootmiseks;

X. arvestades, et taastuval energial on praegu väljavaateid moodustada 2010. aastaks vaid 9–10% ELi energiatoodangust 12%-lise eesmärgi asemel;

Y. arvestades, et Kesk- ja Ida-Euroopa uued liikmesriigid koos Bulgaaria ja Rumeeniaga, kes on ELiga ühinemas, on potentsiaalsed taastuvate energiaallikate tootjad ning asjaolu tõttu, et nad saavad või hakkavad saama suurt osa tõukefondide ja põllumajandusfondide toetustest, tuleb neid riike julgustada oma ressursse tõhusalt kasutama ning sobitama need ühise põllumajanduspoliitika horisontaaleeskirjadega;

Z.  arvestades, et ELi suhkruturu reformide ja suhkrupeedi kasvatamise lõpetamise tõttu tuleks põhjalikult analüüsida võimalusi suurendada biokütuste tootmist suhkrupeedist või muudest alternatiivsetest kultuuridest nimetatud põllumaal,

Toiduks mittekasutatavate põllukultuuride tulevik

1.  rõhutab, et on tähtis toiduks mittekasutatavate kultuuride tehnoloogia uurimise ja arendamise toetamist suurendada, sest see suurendab tööstuse potentsiaali ja tõhusust; soovitab kõige elujõulisemate energiaprojektide rõhutamist, mis kõige tõenäolisemalt parandavad maapiirkondade majandust ja näitavad, et biomass võib oluliselt kaasa aidata Euroopa energiavajaduse rahuldamisele;

2.  palub komisjonil määratleda ühenduse strateegia ja tegevuskava taastuvate energiaallikate edendamiseks, et aidata kaasa toiduainetega kindlustatuse ning ühenduse energiatõhususe parandamisele, et toiduainetega varustatuse kindlus oleks tugevdatud taastuvate toorainete võimalikult parima kasutamise abil;

3.  palub komisjonil liikmesriikide abiga hinnata asjaomaste ühingute ja osalejate olukorda ning kõiki biomassi kasutamisega seotud (taastuvad toorained ning põllu- ja metsamajanduse orgaanilised jäätmed) individuaalseid ja kollektiivseid kogemusi seoses biokütuste, soojuse ja elektri tootmisega, et käivitada huvipakkuvaid algatusi kogu Euroopa Liidus;

4.  tunneb heameelt, et komisjon on teinud jõupingutusi toiduks mittekasutatavate põllukultuuride edasist rakendamise ning energiakasutuse tõhususe suurendamise edendamiseks programmi „Arukas energia – Euroopa“ ning biomassi tegevuskava loomise ning biokütuste alase teatise abil; julgustab komisjoni järgima teatatud algatuste ajakava ja rakendama nendest tulenevaid meetmeid võimalikult kiiresti;

5.  peab vajalikuks kehtestada ELi energiapoliitika pikaajalise kavandamise raames, mis peab investoritele ja tootjatele tagama majandusliku ning ettevõtlusalase kindluse, riiklikud biomassi tegevuskavad ühtlustatud ettepanekute alusel, milles sätestatakse erinevate biomassi liikide kasutamise prioriteedid ning määratletakse sihipärased keskkonnameetmed ja tegevuspõhimõtted kodanike teavitamiseks biomassi eelistest, probleemidest ja taastuvate energiaallikate panusest säästvasse arengusse;

6.  juhib tähelepanu vajadusele viia läbi majanduslike ja tehniliste tegurite uuring, mis mõjutavad igas piirkonnas kasvatamiseks sobivate sortide valimist vastavalt pinnasele ja kliimale;

7.  palub komisjonil põllumajandussektoris nagu muudeski sektorites edendada esmajärjekorras energia säästmist, kõrvalsaaduste kasutamist energia tootmiseks ning taastuvate toorainete hajutatud kasutamist;

8.  rõhutab, et biomassist biodiisli ja bioetanooli ning soojuse ja elektri tootmiseks vajalikud toorained peavad esmajoones pärinema üksikute liikmesriikide kohalikest toorainevarudest;

9.  rõhutab toiduks mittekasutatavate põllukultuuride arendamise ja sellesse tehtavate investeeringute võimalusi põllumajandustootjatele, keda suhkruturu reform mõjutab;

10. rõhutab, et biokütuste direktiivis 2003/30/EÜ sätestatud eesmärgid tuleb muuta kohustuslikuks ja luua ranged järelevalvemehhanismid, et saavutada võetud kohustused eelkõige kohalike Euroopa toodete abil; seetõttu arvab, et ELi kaubanduspoliitika peab olema selle eesmärgiga kooskõlas;

11. rõhutab, et kohustuslike eesmärkide kehtestamine ei tohi põhjustada ELis toodetavate biokütuste praeguste soodustuste vähendamist või kaotamist; arvab, et enne niisuguste eesmärkide kehtestamist tuleks läbi vaadata energiatoodete maksustamist käsitlevad ühenduse eeskirjad;

12. rõhutab toorainevarude vähenemise taustal turumajanduse mehhanismide tähtsust, mille tõttu biomassi energiaallikad muutuvad püsivalt konkurentsivõimeliseks ka ilma riiklike toetusteta;

13. rõhutab, et otsused taastuvate energiaallikate kasutamise arendamise kohta tuleb võtta vastu üksikutes liikmesriikides, pidades silmas kohalikke tingimusi ning eelkõige nimetatud arendamise võimalusi;

14. märgib, et kõikides maapiirkondades on palju võimalusi biomassi tootmiseks, kuid vaesematel piirkondadel on alati raskem neid võimalusi kasutada madalama tootmistaseme ning looduslike ja struktuuriliste takistuste tõttu; märgib, et nendele piirkonnad peaksid seetõttu saama eelisjärjekorras kasutada struktuurifonde, et kõnealuseid võimalusi ära kasutada;

15. rõhutab vajadust riiklikes ja piirkondlikes arengustrateegiates aastateks 2007–2013 kehtestada ka tegevusprogrammid biomassi kasutamise kohta ning tagada nende rahaline toetamine tõuke- ja ühtekuuluvusfondidest ning teadusuuringute seitsmendast raamprogrammist;

16. nõuab, et energiakultuuride kasvatamise edendamise meetmed ei tohi põhjustada majapidamiste ja ettevõtete energiavarustuse täiendavat kallinemist ning seega asetada Euroopa konkurentsi halvemasse olukorda ülemaailmses konkurentsis;

17. ärgitab komisjoni läbi vaatama tootmisest kõrvale jäetud maa kasutust energiakultuuride kava alusel, nagu on sätestatud ühise põllumajanduspoliitika reformis, ning suurendama oluliselt pindala, mille alusel on õigus saada lisatoetust, ning muutma toetuse taset; märgib sellega seoses, et on äsja palunud tõsta energiakultuuride kasvatamise toetust 80 euroni hektari kohta, kui tagatakse kuni 2 200 000 hektari suuruse maa kasutamine;

18. palub komisjonil laiendada toetussüsteemide raames biokütuste tootmiseks sobivate kultuuride loetelu, tagada kõige sobivamate kultuuride valik kohalikul ja piirkondlikul tasandil, tagada vastavas vormis toetused kõikidele taastuvatele energiaallikatele nagu bioetanool, biodiisel ja anaeroobne kääritaja (biogaas) ning pakkuda tootjatele piisavaid soodustusi, et nad läheksid üle niisugust tüüpi kultuuride kasvatamisele;

19. rõhutab, et toiduks mittekasutatavate põllukultuuride edendamist peab rahastama asjakohaselt, et maaelu arengufonde säästlikumalt kasutada;

20. palub komisjonil kõrvaldada takistused energiakultuuride kasvatamise arendamiselt uutes liikmesriikides, mis rakendavad ühtsete pindalatoetuste kava (SAPS) ning seega ei saa ELilt rahalist abi;

21. peab vajalikuks lahutada energiakultuuride kasvatamise toetus järkjärgulise kohaldamise mehhanismist uutes liikmesriikides;

22. arvab, et energiakultuuride kasvatamist tuleks uutes liikmesriikides edendada SAPS-kava raames, et anda lisatoetust energiakultuuride kasvatamisele;

23. rõhutab, et pikema aja jooksul peavad toiduks mittekasutatavad põllukultuurid muutuma majanduslikult tulusaks, ning palub komisjonil tagada tööstusele jätkusuutlikud lahendused ning stabiilne õiguslik korraldus, et edendada vastavaid kohandamisi ja investeeringuid, et nimetatud kultuure ei peaks enam rahastama riiklikest vahenditest;

24. rõhutab, et erilist tähelepanu tuleb pöörata kasvatamise intensiivistamise vältimisele, mille tagajärjeks oleks negatiivne mõju keskkonnale, näiteks pinnase saastumine väetiste ning taimekaitsevahendite jääkidega või veevarude vähenemine või reostumine;

25. rõhutab põllumajandus- ja töötlemissektori vahelise suhtluse soodustamise tähtsust selgete lepingute, tehnoloogia ülevõtu ja muude stiimulite abil;

26. palub komisjonil proportsionaalselt iga liikmesriigi olukorraga soodustada toetus- ja laenuprogramme ELi ning riiklikul ja piirkondlikul tasandil töötlemisettevõtete rajamise ja toorainete arendamise eesmärgil;

27. palub komisjonil hinnata toiduks mittekasutatavate põllukultuuride võimalikku kasu tööhõivevõimalustele ja veokulude vähendamisele, mida taastuvat energiat tootvate elektrijaamade ehitamine maapiirkondades võib anda;

28. rõhutab imporditud toorainete kindla kvaliteedi tagamise meetmete vastuvõtmise ja ELis kehtivatel standarditel põhinevate sotsiaalsete ja keskkonnastandardite järgimise tähtsust;

29. ärgitab komisjoni tegema täiendavaid jõupingutusi, et koondada tootestandardid ning toetada taastuvaid tooraineid terves ELis, et edendada taastuvate energiaallikate siseturgu;

30. palub komisjonil toiduks mittekasutatavate põllukultuuride edendamist õigusaktide kohandamise abil toetada sellisel määral, et edendamine vastab säästva arengu kriteeriumidele ning tugevdab multifunktsionaalset põllumajandust terves Euroopa Liidus;

31. rõhutab, et tuleb jälgida energiakultuuride kasvatamise mõju maapiirkonnale ning tuleb kontrollida sissetungivate võõrliikide kasvatamise kontrollimatu leviku tõkestamisega seotud õigusaktide rakendamist;

32. nõuab kehtivate kontrollisüsteemide, näiteks täiendavate keskkonnanõuete kasutamist, millega tagatakse, et kütuse, energia ja materjalide biopõhine tootmine ei kahjustaks bioloogilist mitmekesisust ega loodusvarasid (pinnas, vesi ja õhk), ning et saavutatakse kasvuhoonegaaside tegelik vähenemine;

33. palub komisjonil kaaluda läbipaistva, avalike andmebaaside arendamist ELi tasandil, mis hõlmab taastuvate toorainete olelustsükli kasu koos elutsükli hindamise tulemustega;

34. palub, et riigihangete strateegiad toetaksid biomassist saadud toodete kasutamist, et tõsta teadlikkust taastuvate toorainete võimalikest kasutusviisidest ning nende suuremast kasust keskkonnale ja tervisele;

35. ärgitab komisjoni toetama Euroopa teadusuuringute levitamist ning tehnoloogia ülevõttu, biomaterjalide, -energia ja -kütuste arendamist ja katsetamist ning toetama avaliku teadlikkuse suurendamise kampaaniaid;

36. rõhutab vajadust integreerida riikide biomaterjalide teadusuuringud, arendus- ja katsetegevus ELi tasandil, pidades eelkõige silmas terves ELis kehtiva teadusuuringute programmi loomist tehnoloogia uurimiseks, mis muudab biomassi energiaks, kütuseks ja kemikaalideks;

37. palub komisjonil võtta meetmeid, et leida biokütuste tootmise osas võimalikult kiiresti kompromiss autotööstuse ja naftasektori vahel vastavalt põhimõttele, et biokütused on sõidukite jaoks, mitte sõidukid biokütuste jaoks;

Erikultuuridest ja -toodetest tulenevad võimalused

38. palub komisjonil võtta meetmeid, et soodustada erikemikaalide tootmist põllumajanduslikest toorainetest, suurendamaks põllumajandusettevõtete sissetulekuid ning varustamaks turgu keskkonnasõbralike ja tervislike toodetega, mis asendavad mittelagundatavaid keemiatooteid;

39. tunnistab, et erikultuuride rakendused võivad hajutatult ja väikeses mahus olla väga tõhusad ning võivad seetõttu olla kasulikud paljudele põllumajandustootjatele; palub seetõttu tungivalt komisjonil soodustada selles valdkonna arenguid eesmärgiga suurendada järk-järgult nende tootmist;

40. julgustab viimaseid arenguid plastmaterjalide, määrdeainete ja isolatsioonitööstuses, millega asendatakse suurt fossiilenergia kulu nõudvad tavapärased mineraalkiud taimsete toodetega, näiteks lina- ja kanepikiuga;

41. rõhutab põllumajanduse potentsiaali raviomadustega põllukultuuride tootmisel vaktsiinide ja muude toodete valmistamiseks eesmärgiga varustada meditsiinitööstust piisavate vahenditega tervishoiuks;

42. toetab põllumajanduslikest toodetest saadud ainete kasutamist väetiste, taimekaitsevahendite ja pestitsiididena põllumajanduses, kuna seega edendatakse bioloogilisi tootmismeetodeid seoses väetamise ja taimekaitsega;

43. rõhutab, et tarbijate suurenev nõudlus keskkonnasõbralike ja tervist edendavate toodete järele tekitab väljakutse põllumajandustööstusele, et toota tooraineid loodus- ja hüpoallergilise kosmeetika, looduslike, keskkonnasäästlike tekstiilitoodete ning uudsete toiduainete jaoks;

44. palub komisjonil soodustada ka tulevikus innovatsiooni ja paljulubavaid uusi tehnoloogiaid, näiteks paberi ja bioetanooli kombineeritud tootmine õlgedest;

Põllumajanduslikest ressurssidest soojuse ja elektri tootmise edendamine

45. rõhutab potentsiaali, mida pakub põllumajandusjääkide ja -jäätmete kasutamine kütmisel, jahutamisel ja elektri tootmisel, mis on juba majanduslikult ning keskkonnaalaselt tõhusad ja kasulikud, ning seda majanduslikust ja keskkonnaalasest vaatepunktist tõhusa meetodi abil, mis annaks põllumajandussektorile ja maapiirkondadele suurema autonoomia;

46. nõuab, et teadustegevuse ja maaelu arendamise vahendid suunatakse eelkõige põllu- ja metsamajanduse orgaaniliste jäätmete tõhusamale ja laiemale kasutamisele individuaalsetel ja kollektiivsetel eesmärkidel maapiirkondades;

47. palub komisjonil edendada sooja tootmiseks ja samaaegselt teatavat tüüpi jäätmete kasutamiseks põllu- ja metsamajanduslikest jäätmetest saadava biomassi tõhusat kasutamist ning energiakultuurideks sobivate taimede kasvatamist, näiteks kiiresti kasvavad puittaimed nagu paju, pappel või rohttaimed, nt teatud kõrrelised, ilma et kahjustataks igale liikmesriigile omaseid taimekooslusi;

48. rõhutab kohustuslike nõuete kehtestamise tähtsust taastuvvarudest toodetavale soojusele, mis stimuleerib biomassi tõhusat kasutamist taastuvenergiaallikana ning uute kohalike turgude arendamist põllumajandustoodete jaoks;

49. peab vajalikuks luua võimalikult optimaalsed biomassi kasutamise tingimused, määratleda selged põhimõtted toetussüsteemidele ning suurendada rahalisi kulutusi biomassi tootmise suurendamiseks ning paremaks kasutamiseks;

50. palub komisjonil töötada välja liikmesriikidele suunatud soovitus, et liikmesriigid looksid tõhusamaid soodustusi, näiteks maksuvähendusi, et edendada taastuvate energiate ning toorainete, taastuvate ja kohalike ressursside kasutamist nende tootmises;

51. soovitab jätkata jõupingutuste edendamist põllumajandusettevõtete tasandil, mida paljud väikeettevõtted on juba teinud, et toota ja kasutada taastuvaid energiaid otse põllumajandusettevõttes, kui on olemas head võimalused peatse edu jaoks turul ilma pikaajaliste toetusteta;

52. teavitab põllumajandustootjaid võimalustest ja uutest ettevõtlusalastest võimalustest, mida pakub energiakultuuride kasvatamine pärast piirangute kehtestamist, mille tõi kaasa ühise põllumajanduspoliitika uuendamine;

53 julgustab selliste biorafineerimistehaste rajamist, mis suurendavad lõpptoodete kulutasuvust biomassi kasutamisel tootmise lahutamatu osana;

54. palub liikmesriikidel tõsta kodanike teadlikkust biomassi ja taastuvate energiaallikate kasutamise positiivsest mõjust keskkonnakaitsele ning korraldada nooremale põlvkonnale suunatud reklaamikampaaniaid, kelle keskkonnaalast teadlikkust tuleb tõsta;

55. rõhutab, et ei tohi tähelepanuta jätta põllumajanduse kõrvalsaaduste ning muude biomassijäätmete, sealhulgas ka biolagundatavate tööstusjäätmete kasutamise vajalikkust;

Biokütuste võimalused

56. rõhutab, et fossiilkütuste asendamine võib tuua kaasa majanduslikke võimalusi ning töökohtade loomist kooskõlas Lissaboni strateegiaga;

57. tuletab meelde, et EL peab võtma meetmeid kasvuhooneefektiga võitlemiseks ja keskkonna kaitsmiseks, biokütuste tootmine, mis esindab energiaallikate mitmekesistamise võimalust, peab olema kooskõlas säästva põllumajanduse põhimõtetega;

58. juhib tähelepanu asjaolule, et taastuvate kütuste tootmise ja kasutamise tehnoloogiate arendamist tuleb pidada esmatähtsaks;

59. palub tungivalt liikmesriikidel kaaluda selliste meetmete võtmist nagu täiendavad maksusoodustused, fossiilkütusega segatava biokütuse määratud sisaldus ja kohustuslikud nõuded ning paljulubavad meetodid biokütuste edendamiseks tulevikus;

60. rõhutab, et maksustamismeetmete võtmist, nagu näiteks maksusoodustused, tuleb käsitleda ettevaatlikult, et vältida turumoonutusi imporditavate biokütuste liighüvitamise tõttu võrreldes muude energiavormidega, mille tootmiskulud on väga väikesed;

61. palub liikmesriikidel tungivalt määrata maksud ja tollimaksud piisavalt pikaks ajaks, et tagada tööstuse usaldus ja stimuleerida investeeringuid;

62. palub komisjonil kaaluda kvalifitseeritud turulepääsu rakendamist biokütuse importimisele kolmandatest riikidest nagu näiteks Brasiilia, et tagada ülemaailmne toiduainetega kindlustatus, bioloogiline mitmekesisus ja süsinikdioksiidi talletamine ürgmetsades sihipärase maksude tõstmise ja maaelu arengu projektide toetamise abil ressursside säästvaks kasutamiseks kolmandates riikides; seega saab kõrgete keskkonnastandarditega biokütuse tööstus Euroopas konkurentsivõimelisena püsida;

63. kutsub üles lisama rahalisi vahendeid teadusuuringutele uute majanduslikult tõhusate ja säästlike tehnoloogiate kohta, mille arendamine on paremini kohandatud biokütuse tööstuse vajadustega;

64. tunneb heameelt, et asjakohast tähelepanu pööratakse uute ja tulusate biokütuse tehnoloogiate teadusuuringute toetamisele;

65. soovitab, et oluliselt tuleb toetada teise põlvkonna biokütustega seotud teadusuuringuid ja arendustegevust, aga samas võtta tõsiselt vaatluse alla olemasolevates ettepanekutes sisalduvad võimalused, mis aitavad oluliselt kaasa keskkonnaprobleemide lahendamisele – nagu näiteks vesiniku tootmine taastuvatest energiaallikatest;

66. tunnistab, et biokütused vähemalt hetkel ja seni, kuni ei õnnestu neid odavamalt toota (seega vastavate vahendite tähtsus teadusuuringute jaoks) on kallimad kui fossiilkütused, aga juhib tähelepanu sellele, et biokütuste segamine fossiilkütustega mõjub keskkonnale positiivselt;

67. palub komisjonil viivitamata teha ettepanek direktiivi 98/70/EÜ (bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta) läbivaatamiseks ning määrata piisavad vahendid, et hõlbustada direktiivi 2003/30/EÜ eesmärkide elluviimist, millega edendatakse biokütuste ja muude taastuvkütuste kasutamist;

o o

o

68. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)

EÜT L 283, 27.10.2001, lk 33.

(2)

ELT L 123, 17.5.2003, lk 42.

(3)

EÜT L 350, 28.12.1998, lk 58. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(4)

ELT L 270, 21.10.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) 2183/2005 (ELT L 347, 30.12.2005, lk 56).

(5)

ELT L 049, 19.2.2004, lk 1.

(6)

EÜT L 283, 31.10.2003, lk 51. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga(EÜ) 2004/75/EÜ, ELT L 157, 30.4.2004, lk 1.

(7)

Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0365.


EXPLANATORY STATEMENT

The main goal of the promotion of crop production for non-food purposes is to provide important new markets for farmers in the European Union. Developing this sector has the potential to bring enormous social, economic and environmental benefits.

The European farming sector today is under increasing pressure, with globalisation and liberalisation of national and international markets making it very difficult for European farmers to compete with countries producing at a lower cost. As this trend continues, farmers will find it more difficult to forge a decent income and the least competitive producers will be forced out of the sector. This will not only have major economic and social implications but will also lead to a decrease of land used for food production.

It is within this context that the promotion of crops for non-food purposes provides major opportunities.

Land use

As the agricultural sector continues to develop, more land will become available for non-food uses. Agriculture nowadays does not only have an economic and social value but also an environmental and ecological importance. The loss of agricultural land would therefore be to the detriment of the environment. If the land could keep its agricultural destiny by using it for the production of crops for non-food purposes, these ecological benefits and our natural heritage would remain.

Current provisions: CAP reform

The decoupling of income support from production introduced by the 2003 CAP reform will help to facilitate the supply of energy crops. In particular, crops that were eligible for direct payments only under the non-food regime on set-aside areas may now be cultivated on any area without loss of income support. Under the new system farmers are, in principle, able to adapt their production system to agronomic conditions and market developments, without any impact on the amount of income support they receive. It will be the net margin of the different crops at local level that will determine their production programme.

The decoupling system also provides for special provisions for some crops (e.g. starch potato, durum wheat). To receive this payment, farmers must comply with a number of good agricultural and environmental practices. The maximum area eligible for support is fixed per region and it can vary within the region, depending on the irrigation, the specific crop concerned and average yields. In addition, Member States are allowed to contribute national aid up to 50% of the total costs associated with establishment of multi-annual crops for biomass production on set aside land.

Set aside land

The set-aside obligation, which was introduced with the 1992 reform as a tool to balance the cereals market, has been integrated into the new single payment scheme. Set-aside land can normally not be used for any type of production, but the cultivation of non-food crops (including energy crops) is authorised if the use of the biomass is guaranteed either by a contract or by the farmer himself. The set-aside regime therefore constitutes an incentive for the cultivation of non-food crops.

Energy crops scheme

The production of fuel and energy crops is promoted not only through the set aside payment, but also through the Energy Crops Scheme, which provides a per hectare support for producers on non set-aside land. The maximum guaranteed area is 1.5 million hectares and a premium of € 45 per ha is available. Payments are established for two main energy crops: short rotation coppice and miscanthus. In the first year of implementation of the Energy Crops Scheme, 2004, only 300.000 ha (20% of the maximum guaranteed area) were used for this purpose.

Greenhouse effect

The protection of the environment has also become an important part of today's policies, including the agricultural policy. By implementing the Kyoto Protocol, detailed rules have been laid down, for example, a target emission rate per Member State was set to achieve an average of 8% decrease in greenhouse gas emission within the EU. The cultivation of biomass, for example, can contribute efficiently in decreasing the greenhouse effect, which is primarily caused by CO2, by buffering the CO2 emission. Afforestation programmes and agroforestry systems always have been and still are providing the best results in combating the greenhouse effect. The establishment of forests on agricultural land is already promoted within certain policies and needs to be kept that way.

Renewable energy

The European Parliament recently recognized the potential of renewable energy as an important means to boost employment and create regional added value in rural areas, thus conforming to the Lisbon and Gothenburg strategies.

Renewable energies in general

Renewable energy is a general term used for many different kinds of energy, such as renewable electricity, heat and biofuels which are all derived from sources that are inexhaustible, unlike conventional fossil fuels. Examples of renewable sources are wind, solar energy, wood, waste, oilseed rape and other crops and products derived from crops grown for non-food purposes.

The production of renewable energy needs to be promoted within the European Community, especially in the context of sustainable development but also to decrease dependency on conventional fuels, such as petrol. Several current technologies, like energy derived from biomass, are economically viable and competitive.

The European Commission set out a target of 12% of renewable energy consumption in their White Paper on renewable sources of energy (COM/2001/69). Recently, the Parliament adopted an initiative report on renewable energy in this context. Within their opinion the Committee on Agriculture and Rural Development stressed that the production of renewable energy, to which the CAP has contributed, needs to be further developed and the use of renewables needs to be encouraged:

"It is indispensable to increase the possibility of the co-funding of investment schemes by the European Agricultural Fund for Rural Development an the other Structural Funds so as to ensure the balanced and rational development and use of renewable energy, provided the energy and environmental outcomes of this use prove positive and compatible with sustainable production methods."

The Parliament also asked the Commission and the Member States to intensify their efforts in order to meet the target of 12% renewable energy consumption as early as possible.

Biomass Action Plan

The area within the EU-25 eligible for support for cultivation of non-food crops either under set-aside or under the Energy Crops Scheme will total 8 million hectares in 2005, rising up to 9.4 million in 2011. This includes the maximum area allowance in the Energy Crops Scheme and the 30% increase in voluntary set-aside. In order to meet the EU targets for renewable energy and biofuels, it has been estimated that 6.5 million hectares will need to be devoted to solid fuel energy crops, and at least a further 6.6 million for biofuels. The total of 13.1 million hectares needed is 3.5 hectares more than the area that is predicted to receive support.

Currently, the European Commission is drawing up a proposal for a Biomass Action Plan expected to come out at the beginning of next year. This initiative will address the problem stated above. One of the other issues that will be addressed is the reason why the Energy Crops Scheme is not used sufficiently.

Biofuels

Another possibility provided by the growth of crops for non-food purposes is the production of biofuels from starch potatoes, cereals, sugar beet, rapeseed and others. The major markets for biofuels are biodiesel and bioethanol, the first is a substitute for diesel and derived mainly from rapeseed oil, the second is a substitute for petrol and can be derived from many carbohydrate sources.

Today, the EU is the world leader in developing novel technologies for biodiesel production and use. Within the bioethanol industry, the EU has to compete with cheap bioethanol producing countries like Brazil, which implemented a national programme of fuel alcohol (“proalcool”) in 1974. Another issue with the current EU bioethanol technologies is that, above a certain percentage of ethanol mixed with petrol, there is an increase in NOx and aldehyde emissions, which are highly pollutant in terms of air quality and thus larger greenhouse gas emission savings could cause environmental damage.

Directive 2003/30/EC on biofuels sets targets for the market share of biofuels on the energy market: 2% in 2005 to increase until 5.75% in 2010. At present, biofuels contribute less than 1% of the fuel consumption in the EU. The European Commission is currently working on a Communication on biofuels which is expected to have both an agricultural perspective and an international perspective and may make the link with the adjustments of the Directive 1998/70/EC on fuel quality, which are being reviewed during the first half of 2006.

In order to achieve the targets as set out in the Directive 2003/30/EC on biofuels, different strategies could be followed. One way to promote the cultivation of crops for non-food purposes is to make the biofuel targets obligatory. This strategy is supported by many stakeholders in the public consultation on the Biomass Action Plan. Another strategy is based on the fact that by creating a demand for biofuels, the supply will follow. This can be created through tax exemptions, which are already used in Germany, or through support for setting up local biofuel production units, linked to local crop production, within the rural development context. We must also consider whether we need to add a tariff to cheap fuels (for instance bio-ethanol from Brazil) in a manner not dissimilar to the United States.

Finally, the support for biofuel technology research should not only be focussed on first generation biofuels (the biofuel technologies currently being used) but also for novel biofuels (second and third generation) such as syngas based biofuels, and lignocellollosic ethanol. Furthermore, the energy conversion efficiency and the cost efficiency can be significantly increased by stimulating research and development of novel technologies and the improvement of existing technologies.

Oil crops

Most of the vegetable oil is consumed by food markets but there are also important industrial applications: detergents and surfactants, lubricants, paints, solvents, polymers and linoleum, to name just a few. All of these products can be derived from 4 main crops: oilseed rape, soya, sunflower and linseed.

The future use of biolubricants, in particular, is predicted to increase by up to 20% in the next few years. The opportunities to improve the oil content through plant breeding or biotechnology are not yet fully exploited. The main problem in the oil sector is the competition with cheap alternatives (mainly imports), for example palm oil. The cheap production of palm oil in Indonesia has also caused many environmental problems. Possible competition from within the biodiesel market might also reduce the potential future use.

Carbohydrate crops

At present, the most important non-food products derived from carbohydrate crops are: paper, biodegradable polymers, adhesives, glues, agrochemicals, detergents and paints. Wheat, maize and potato are the three main carbohydrate sources in the EU.

Currently 3.6 million tonnes of cereal production per year is used for this purpose and the amount is expected to increase to 5.5 million within the coming 5 years. Although this accounts for only a few percentages of the yearly EU area devoted to cereal production, it can provide high value market opportunities to farmers.

Speciality crops

Pharmaceuticals, medicinal, flavours, biocides and fragrances are provided by the cultivation of such crops as mustard, poppy, sesame, thyme, rosemary, lavender and mint.

These crops are grown on a very small scale but they can provide a high return for farmers. Because of the high quality of products produced in the EU compared to other countries, the competition with cheaper products is less significant.

Finally, industrial and special (non-food) uses of crops can help to add on farm value and some of these uses additionally provide environmental benefits. Biodegradable plastics are only one of the many examples that have huge opportunities for increased future use.

Research and technologies

In the report on the share of renewable energy in the EU and proposals for concrete actions, the Parliament asked the Commission to take new regulatory measures and to increase the Union's financial support for research into renewable energy sources, innovation spreading, information sharing and energy economies. Producers also need to be supported so that they can obtain the appropriate technology by taking part in the relevant national and Community programmes. The Parliament drew attention to the fact that encouraging a greater use of biomass in the production of a renewable form of energy using sustainable production methods must not be an excuse for the European Union not to pursue research aimed at achieving greater energy efficiency and any potential means of lowering the financial burden on farmers.

Final remarks

Six years ago, the European Commission and the Economic and Social Committee stressed the need to develop a centralised non-food policy. The main reason to develop one consolidated policy is to be able to meet the future needs as we seek to use more renewable energy. Current production is discouraged (or at the very least not encouraged) by a number of EU legislations. It has been suggested several times by the European Parliament that the Commission should put more emphasis on the removal of administrative and network-specific obstacles in the Member States and on the creation of attractive encouragement schemes instead.

In order to decrease the competition against European raw agricultural material from cheap imports and other feedstock at the processing level, quality standards must be introduced. Agriculture within the EU generates very high quality, traceable and increasingly safe products in comparison to other countries. This is a comparative advantage that can and must be exploited further by implementing minimum quality levels on imported products.

Finally, there is wide support to promote the cultivation of crops for non-food purposes by making the renewable energy targets obligatory. This will not only be of benefit to the environment but the obligation to comply will also make it easier for Member States to focus a larger amount of their agricultural support on the production for non-food purposes, which will eventually lead to a more sustainable future for the agricultural sector.

Final comment from the Rapporteur

The Rapporteur would like to express his thanks for the input from the other Members, and, in particular, for the fact-finding missions to Austria, Denmark, France, Germany and the UK which have proved extremely useful in drafting this report.


MENETLUS

Pealkiri

Toiduks mittekasutatavate põllukultuuride edendamine

Menetluse number

2004/2259 (INI)

Menetluse alus kodukorras

art 45

Vastutav komisjon
  istungil teadaandmise kuupäev

AGRI
13.1.2005

Arvamuse esitaja(d)
  istungil teadaandmise kuupäev

-

-

 

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine
  otsuse kuupäev

-

 

 

 

 

Tõhustatud koostöö
  istungil teadaandmise kuupäev

-

 

 

 

 

Raportis sisalduv(ad) muu(d) resolutsiooni ettepanek(ud)

+

 

 

Raportöör(id)
  nimetamise kuupäev

Neil Parish
23.11.2004

 

Endine raportöör / Endised raportöörid

-

 

Arutamine parlamendikomisjonis

13.7.2005

11.10.2005

28.11.2005

22.02.2006

 

Vastuvõtmise kuupäev

22.2.2006

Lõpphääletuse tulemused

poolt:

vastu:

erapooletuid:

36

-

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marie-Hélène Aubert, Peter Baco, Katerina Batzeli, Thijs Berman, Niels Busk, Luis Manuel Capoulas Santos, Giuseppe Castiglione, Joseph Daul, Albert Deß, Michl Ebner Carmen Fraga Estévez, Duarte Freitas, Jean-Claude Fruteau, Ioannis Gklavakis, Lutz Goepel, Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorf, María Esther Herranz García, Elisabeth Jeggle, Heinz Kindermann, Stéphane Le Foll, Albert Jan Maat, Diamanto Manolakou, Rosa Miguélez Ramos, Neil Parish, María Isabel Salinas García, Agnes Schierhuber, Willem Schuth, Czesław Adam Siekierski, Marc Tarabella, Jeffrey Titford, Kyösti Virrankoski, Janusz Wojciechowski, Andrzej Tomasz Zapałowski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed

Bernadette Bourzai, Astrid Lulling, Zdzisław Zbigniew Podkański,

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

 

Esitamise kuupäev – A6

24.2.2006

A6-0040/2006

Õigusteave - Privaatsuspoliitika