Menetlus : 2005/2147(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0041/2006

Esitatud tekstid :

A6-0041/2006

Arutelud :

PV 23/03/2006 - 5
CRE 23/03/2006 - 5

Hääletused :

PV 23/03/2006 - 11.14
CRE 23/03/2006 - 11.14
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2006)0115

RAPORT     
PDF 170kWORD 153k
24.2.2006
PE 362.607v02-00 A6-0041/2006

Demograafilised väljakutsed ja põlvkondadevaheline solidaarsus

(2005/2147(INI))

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon

Raportöör: Philip Bushill-Matthews

Arvamuse koostaja (*): Edite Estrela, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon

(*) Komisjonidevaheline tõhustatud koostöö – kodukorra artikkel 47

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS*
 KESKKONNA-, RAHVATERVISE- JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

demograafiliste väljakutsete ja põlvkondadevahelise solidaarsuse kohta

(2005/2147(INI))

Euroopa Parlament,

–         võttes arvesse oma resolutsiooni komisjoni aruande kohta, mis käsitleb demograafilist olukorda Euroopa Liidus 1995. aastal(1);

–         võttes arvesse oma resolutsiooni komisjoni aruande kohta, mis käsitleb demograafilist olukorda 1997. aastal(2);

–         võttes arvesse oma resolutsiooni komisjoni teatise kohta "Euroopa igale vanusele – heaolu ja põlvkondadevahelise solidaarsuse edendamine"(3);

–         võttes arvesse komisjoni teatist "Euroopa vastus maailma rahvastiku vananemisele – majandusliku ja sotsiaalse progressi edendamine vananevas maailmas. Euroopa Komisjoni panus teisele maailmakonverentsile vananemise teemal" (KOM(2002)0143);

–         võttes arvesse Euroopa noortepakti, mille Euroopa Ülemkogu võttis vastu Brüsseli kohtumisel 22.–23. märtsil 2005. aastal;

–         võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut "Silmitsi demograafiliste muutustega – uus põlvkondadevaheline solidaarsus" (KOM(2005)0094);

–         võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–         võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ja keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikke komisjoni arvamusi (A6-0041/2006),

A.       arvestades, et demograafilisi muutusi – mis osaliselt on tingitud keskmise eluea pikenemisest – ei tule käsitleda üksnes probleemina, vaid näha neis ka positiivset väljakutset ühiskonnale kaasata inimesi kõigist vanuserühmadest ja pakkuda võimalusi, mida varem ei olnud;

B.       arvestades, et Lissaboni strateegias rõhutatakse vajadust suurendada naiste osalust tööturul, et saavutada Lissaboni eesmärgid, mis käsitlevad täielikku tööhõivet samaaegselt kvaliteetsete töökohtadega;

C.       arvestades, et nõukogu direktiiv 92/85/EMÜ kehtestab meetmed, mis parandavad rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutust ja töötervishoidu,

1.        tervitab komisjoni teatist, mis käsitleb rohelist raamatut "Silmitsi demograafiliste muutustega – uus põlvkondadevaheline solidaarsus";

2.        tervitab asjaolu, et oma rohelise raamatu „Silmitsi demograafiliste muutustega – uus põlvkondadevaheline solidaarsus“ (KOM(2005)0094) esitamisega võttis komisjon Euroopa tasandil seisukoha ühe suurema väljakutse suhtes poliitilises ja ühiskondlikus plaanis; rõhutab samas, et ühiskonna demograafiliste muutustega seonduvad arvukad küsimused kuuluvad liikmesriikide ainupädevusse ja seetõttu pole üldist ühenduse pädevust selle valdkonna reguleerimiseks Euroopa tasandil;

3.        avaldab kahetsust, et komisjoni roheline raamat ei kaasa soolist aspekti süstemaatiliselt makro- ja mikromajanduslikku analüüsi, kuigi see on olulise tähtsusega põhjalike arutluste käivitamiseks ja laiaulatuslike meetmete kehtestamiseks;

4.        on seisukohal, et demograafilised muutused ja nende mõju ühiskonnale on liikmesriikide ja liidu tulevikule otsustava tähtsusega; kutsub seetõttu komisjoni üles käsitlema demograafilisi muutusi valdkondadevahelise küsimusena ning võtma neid asjakohaselt arvesse liidu kõigis tegevustes, rakendades süvalaiendamise tüüpi lähenemist;

5.        täheldab, et demograafilised muutused koos madala majanduskasvu ning tööpuuduse jätkuvalt kõrge tasemega suurendavad neid väljakutseid ajapikku märkimisväärselt; järeldab seega, et majanduskasvu tuleks suurendada ja kõrget tööpuudust vähendada, astumaks vastu demograafiliste muutuste kahjulikele tagajärgedele;

6.        on üllatunud, et roheline raamat mainib üksnes möödaminnes demograafiliste muutuste tervishoiuaspekti; rõhutab, et rahvastiku vananemise tõttu suureneb nõudlus tervishoiuteenuste ning pikaajalise hoolduse järele kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt; on veendunud, et investeeringud pikaajaliste haiguste ennetamise meetmetesse on olulised, et demograafiliste muutustega inimlikust ja rahalisest aspektist toime tulla; märgib, et mida kauem inimesed suudavad tervena elust rõõmu tunda, seda kauem saavad nad aktiivseks jääda ja töötada;

7.        nõustub, et kui sündimus langeb, võib majanduskasvu säilitada ainult meetmetega, mille eesmärk on suurem tööhõive, innovatsioon ja tootlikkuse kasv, samuti sotsiaalkaitse moderniseerimine;

8.        toetab, pidades silmas märgatavaid muutusi demograafilises olukorras, põlvkondi ühendavat uut solidaarsust ja Euroopa sotsiaalmudeli edasiarendamist, mille peamine eesmärk peaks olema ühiskonnas osalemise, sotsiaalse turvalisuse ja sotsiaalse solidaarsuse tagamine kõigile inimestele ning kõigi põlvkondade potentsiaali edendamine;

9.        tunnistab, et erinevad liikmesriigid näevad selles vallas vaeva ühesuguste väljakutsetega ning uurivad erinevaid lahendusi, mille edukuse tase on erinev; arvab, et ei ole ühtainust kõigile sobivat "õiget" vastust, seda eriti 25 või enama liikmesriigiga liidus; rõhutab, et demograafiliste väljakutsete lahendamisel kasvab edaspidi vajadus erinevate lähenemisviiside järele nende põhjalike erinevuste tõttu, mida kogetakse liikmesriikide eri piirkondades ja alampiirkondades; seesugused erinevused nõuavad loovaid, mittestandardseid lähenemisviise;

10.      avaldab kahetsust, et roheline raamat ei rõhuta soojätkamis- ja seksuaalhügieeni tähtsust seoses demograafiliste muutustega; rõhutab, et viljatus, eelkõige meeste viljatus suureneb eriti kõige enam industrialiseeritud piirkondades ja et mõnedes Euroopa riikides on praegu kuni 15% paaridest viljatud, keemiline reostus on üks viljatuse põhjustest;

11.      avaldab kahetsust, et roheline raamat ei pööra tähelepanu ühe vanemaga perede kasvavale arvule, 85% juhtudest on perekonnapea naine, kellest enamikku ähvardab suurem vaesusrisk ja seetõttu tuleb neile anda eritoetust;

12.      väljendab muret asjaolu üle, et mitmes liikmesriigis kasvab vaesuse all kannatavate ja hooletusse jäetud inimeste, eriti laste arv; teeb ettepaneku rakendada uuenduslikke, eelkõige lastele suunatud projekte, eriti neis linnaosades, kus probleeme tekitavad vaesus ja hooletussejätmine; kutsub ühtlasi lapsevanemaid üles neis projektides osalema, et nad teadvustaksid vastutust oma laste heaolu eest; rõhutab lastele mõeldud usaldustelefonide laialdase võrgustiku olulisust;

13.      on seisukohal, et oleks huvipakkuv läbi viia uuring elatusraha keskmise suuruse ja selle tegeliku maksmise kohta Euroopa Liidu liikmesriikides, samuti pensioniõiguste ja sotsiaalkindlustusõiguste jaotumise tavade kohta;

14.      võtab teadmiseks nende liikmesriikide kogemuse, kus on olemas „garanteeritud alampalk“;

15.      on mures liikmesriikide, piirkondade ja sotsiaalsete rühmade tervishoiusüsteemide erinevuste pärast; märgib, et tervishoiusüsteemide erinevus (madal keskmine eluiga, laialt levinud kroonilised haigused, elamistingimustest põhjustatud haigused) koos madala sündimuse ja väljarändega võivad põhjustada piirkondlike erinevuste jätkuvat suurenemist ja nõiaringi, millest on raske välja pääseda; palub liikmesriikidel teatada tervishoiussüsteemide erinevustest, et komisjoni abiga saavutada parimate tavade korrapärane vahetamine ja selle küsimuse tõhus lahendamine;

16.      kutsub liikmesriike üles teadvustama demograafilisi muutusi ühise väljakutsena ning Euroopa Ülemkogu kevadisel kohtumisel võtma vastu otsuse elavdada arvamuste vahetust demograafiliste muutuste mõjude ja vastavate kogemuste üle, eriti sellistes valdkondades nagu aktiivne vananemine, perede elamistingimused ning tasakaal töö- ja pereelu vahel;

17.      on veendunud, et kõik liikmesriigid saavad õppida rohkem üksteiselt, kui jagavad aktiivsemalt parimaid tavasid, eriti nende Skandinaaviamaadega, kus üheaegselt meeste ja naiste kõrge osalusmääraga tööturul on üks kõige kõrgemaid sündimuse tasemeid Euroopas ning kus tasuta või odavad lapsehooldusvõimalused, vanemapuhkuse võimalused ja sünnituspuhkuse eeskirjad on tegurid, mis soodustavad naiste suurt osalust tööturul;

18.      tervitab asjaolu, et Euroopa Liit soovib toetada liikmesriike nende püüdlustes vähendada lahknevust vanemate soovitud laste arvu (2,3) ja tegeliku laste arvu (1,5) vahel meetmetega, mille eesmärk on parandada raamtingimusi;

19.      kutsub komisjoni ja liikmesriike üles läbi viima ja levitama üksikute liikmesriikide rahvastikumuutusi käsitlevaid uuringuid, milles võetakse arvesse muutuste põhjuseid ja tõenäolisi lähemaid tagajärgi;

20.      soovitab, et kui võrreldakse liikmesriikide parimaid tavasid, mis puudutavad naiste osalust tööturul, võetakse võrdluse alla ka teised riigid;

21.      rõhutab, et soodsate tingimuste loomine, võimaldamaks paaridel saada soovitud arvul lapsi on iga ühiskonna eksisteerimise ja arengu üks tingimusi, võttes arvesse sündimuse taseme langusest tulenevaid sotsiaalseid ja majanduslikke väljakutseid, seetõttu tuleks võtta meetmeid emaduse ja isaduse toetamiseks;

22.      arvab, et paljude naiste või paaride otsus piirata laste arvu või lükata lapse või laste saamine edasi ei pruugi olla nende endi eelistus, vaid eelistus, milleks sunnib neid väljakutse sobitada kokku töö, era- ja perekonnaelu; arvab, et see ei ole üksnes vanemate huvides saada soovitud arvul ja soovitud ajal lapsi, vaid see on ka ühiskonna kui terviku huvides, arvestades praegust sündimuse langust Euroopas; nõuab seetõttu tungivalt, et riiklikest vahenditest toetatakse lastesõimede ja lasteaedade rajamist ja toimimist ning vanemate inimeste hooldust, kes seda vajavad; rõhutab, et lapsehooldusteenuste, eakate, puudega inimeste ja teiste abist sõltuvate inimeste hooldamise teenuste piisav kättesaadavus on olulise tähtsusega, et võimaldada meeste ja naiste täielikku ja võrdset osalust tööturul;

23.      kutsub liikmesriike tungivalt üles edendama sündimuse tõusu toetavaid maksumeetmeid ning juhib tähelepanu vajadusele tagada naistele, eriti noortele üksikemadele sünnitusjärgne erikaitse ja -toetus;

24.      kutsub liikmesriike üles võtma vastu meetmeid, mis lubavad asutada häid ja taskukohaseid päevakodusid lastele ning teistele abist sõltuvatele isikutele, et võimaldada nii sobitada kokku perekonnaelu ja töö;

25.      kutsub liikmesriike üles uurima sellise palgata, vabatahtliku ja ajutise töö kulusid ja tulusid, mida noored teevad tööturule pääsemiseks; osutab võimalikele seostele selliste tegevuste ja madala sündimuse vahel eluaseme ebapiisava kättesaadavuse ning väiksema stabiilsuse tõttu; kutsub eraettevõtteid üles oma poliitikat sellega seoses üle vaatama;

26.      on seisukohal, et sooline võrdõiguslikkus ja võitlus naiste diskrimineerimise vastu töökohal – mis puudutab nii tööhõive taset, usaldatud töökohustusi kui ka palgataset – peaksid mängima olulist rolli pereloomisel, perede toetamisel ning ühtlasi Euroopa madala sündimuse taseme tõstmisel;

27.      on seisukohal, et paljude lapsevanemate aktiivne osalus tööturul sõltub võimalusest kasutada head ja usaldusväärset lastehoiu ning haigete ja vanurite hooldamise teenust, mille hind on taskukohane kõigile sissetulekust olenemata; kutsub liikmesriike üles tagama selliste teenuste osutamist;

28.      kutsub liikmesriike üles aktiivsemalt välja selgitama ja kõrvaldama kõiki tegureid, mis võiksid takistada pereloomist, sealhulgas takistusi väljaspool töökohta, võttes selleks järgnevaid meetmeid:

i)         võimaldama suuremat paindlikkust tööl, arvestades töötajate vajadustega, nii et nad saaksid paremini kohandada oma tööaja vastavalt pere nõuetele ja vajalike sisseostude tegemisele;

ii)        parandama piiratud juurdepääsu elamuturule, soodustades näiteks hüpoteeklaenude andmist, et rohkem inimesi saaks kinnisvaraomanikeks ja seega ka varem iseseisvaks;

iii)        töötama välja peresõbralikuma maksupoliitika;

iv)       edendama laialdasemaid ja kättesaadavamaid lapsehooldusvõimalusi ja abist sõltuvate inimeste hooldusvõimalusi;

v)        soodustama elujõulisi kohalikke koole;

vi)       parandama koolipäeva pikkuse vastavust vanemate tööajale, soodustades samas tööaja paindlikkust ning võideldes töökorraldusega, mis eeldab pikki tööpäevi;

vii)       jätkuvalt edendama võrdõiguslikkust töökohal;

viii)      uuendama jõupingutusi, et edendada võrdõiguslikkust kodus, majapidamis- ja perekohustuste õiglasemat jaotumist ning stereotüüpide kummutamist avalike teavitus- ja teadlikkuse tõstmise kampaaniate kaudu;

29.      kutsub liikmesriike üles parandama korraliku eluaseme kättesaadavust peredele, eriti üksikvanemaga peredele ja eakatele inimestele, näiteks nn põlvkondadevahelised projektid linnaarenduse ja -planeerimise raames;

30.      kutsub üles kaasajastama ja arendama riiklikke sotsiaalkindlustussüsteeme, eriti valdkonnas, mis on seotud laste päevahoolduse ja abivajavate inimeste hooldusega, võttes arvesse, et see valdkond kuulub liikmesriigi pädevusse; märgib, et eriti üksikvanemaga peresid ja üksikuid vanemaid naisi ohustab sotsiaalne tõrjutus, isolatsioon ja vaesumine, seepärast tuleks seesuguse reformi kavandamisel pöörata erilist tähelepanu selle suure rahvastikurühma elatustaseme ja ühiskonnaelus osalemise parandamisele;

31.      soovib näha liikmesriikide tööd bürokraatia vähendamiseks seoses meetmetega, mis toetavad peresid lapsehooldusel;

32.      rõhutab, et vaatamata liikmesriikide edusammudele naiste tööhõive suurendamisel on muud naiste tööhõivega seotud diskrimineerimisvormid säilinud või süvenenud; sellega seoses kutsub liikmesriike üles eelkõige rakendama nõuetekohaselt nõukogu 10. veebruari 1975. aasta direktiivi meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte kohaldamisega seotud seaduste ühtlustamise kohta liikmesriikides(4); rõhutab, et naiste ja meeste palgavahe ning naiste jätkuv värbamine madalapalgalistele ja nende kvalifikatsioonile mittevastavatele töökohtadele vähendab naistele vajalikku majanduslikku sõltumatust, mis mõjutab otseselt nende otsust saada lapsi; soovitab liikmesriikidel toetada naiste tööhõivet ning naiste juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele, samuti võrdset kohtlemist töötasu osas;

33.      kutsub liikmesriike üles võtma meetmeid, et luua kvaliteetseid ja taskukohaste hindadega lapsehooldusvõimalusi ja teiste abist sõltuvate inimeste hooldusvõimalusi kooskõlas Euroopa Ülemkogu 2002. aasta Barcelona kohtumisel seatud eesmärkidega, mille kohaselt liikmesriigid peavad 2010. aastaks tagama lapsehooldusvõimalused vähemalt 90%-le lastest, kelle vanus jääb kolme aasta ja kohustusliku kooliea vahele, ning vähemalt 33%-le alla kolme aasta vanustest lastest; rõhutab, et need meetmed peavad naistel võimaldama kohandada tööturul osalemist vastavalt nende elurütmile; lisaks kutsub liikmesriike üles seadma endale samasuguseid eesmärke eakate ja puudega inimeste hooldusvõimaluste loomiseks;

34.      on seisukohal, et demograafilised muutused nõuavad uut ja tõhusamat hariduse ja sotsiaalinfrastruktuuri nii noorte kui eakate inimeste jaoks, sealhulgas rohkem võimalusi elukestvaks õppeks, lapsehoolduseks, hooldusraviks ja eakate hooldamiseks; juhib tähelepanu vajadusele tõhusamate sotsiaalinfrastruktuuride järele, mis on mõeldud vanemate inimeste elujõulisuse edendamiseks ja nende aktiivsemaks taasintegreerimiseks ühiskonnaellu;

35.      rõhutab, et paljudes liikmesriikides on suur oht, et riigi rahanduse kohustused ei ole pikemas perspektiivis jätkusuutlikud, osutades seega tungivale vajadusele reformi järele; rõhutab, kui äärmiselt oluline on, et ELi tasemel pädevad otsustajad arvestaksid uute ja olemasolevate sotsiaalvaldkonda reguleerivate õigusaktide finantsmõju;

36.      kutsub liikmesriike üles parandama töökohtade ja töökeskkonna kvaliteeti, et lihtsustada elukestva ametialase koolituse läbiviimist, mis võimaldaks naistel ja meestel täita nii perekondlikke kohustusi kui ka vastata tööturu nõuetele;

37.      kutsub liikmesriike üles seadma valitsuse prioriteetideks soolise võrdõiguslikkuse ning tasakaalu töö- ja eraelu vahel;

38.      märgib, et sotsiaalkindlustuskulude kasv nõuab dünaamilist majanduskasvu nende rahastamiseks; juhib tähelepanu, et see saab toimuda ainult innovatiivsuse soodustamise abil; täheldab, et sellised rahandusmeetmed nagu maksude tõstmine sotsiaalkindlustuse rahastamiseks ei ole pikaajaliselt eriti jätkusuutlikud, arvestades alanevat maksubaasi ja ülalpeetavate suhtarvu suurenemist, aga ka tungivat vajadust ergutada Euroopas ettevõtlust; rõhutab sotsiaalkindlustuse reformi kavandamisel seega vajadust tervikliku poliitilise lähenemise järele;

39.      usub, et me peame minema kaugemale “heaoluriigi” kontseptsioonist, mille kohaselt hoolitseb heaolu eest peamiselt riik, ja liikuma edasi “heaoluühiskonna” poole, mille puhul mõistavad kõik osalejad, et ka neil on kohustus hoolitseda üksteise eest ja et sel võib olla vastastikku toetav mõju;

40.      väidab, et üksikisikut puudutava töö ja isikliku elu vahelise tasakaalu parandamine peaks olema kõigi valitsuste püsiv eesmärk; märgib, et seda tasakaalu võib ohustada kasvav tööpuudus ja üksikisikute töökoormuse suurenemine; juhib tähelepanu sellele, et naiste ja meeste paindlikum tööaeg, juhul kui see põhineb vabal valikul ega ole tingitud majanduslikust survest, võib aidata kaasa töö- ja pereelu edukamale ühitamisele; järeldab, et seetõttu peaksid valitsused andma üksikisikutele võimaluse tõeliselt vabade valikute tegemiseks, selle asemel et teha niisugused valikud nende eest;

41.      kutsub komisjoni üles konsulteerima tööturu osapooltega töö- ja pereelu parema tasakaalu küsimuses;

42.      on seisukohal, et töökohtade peresõbralikumaks muutmise majanduslikku argumenti tuleks rohkem rõhutada; soovitab liikmesriikidel kehtestada suunised ettevõtetele, kes soovivad selliseid meetmeid võtta, arvestades seejuures erilisi väljakutseid VKEdele;

43.      kutsub liikmesriike üles rakendama eeskirju, millega kehtestatakse lapse sünni järel tasustatud ema- või isapuhkus, ning soodustama naiste ja meeste vanemapuhkuse õiguse võrdset kasutamist; nõuab seetõttu tungivalt, et liikmesriigid võitleksid nende majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste eelarvamustega, mis on seotud meeste õigusega vanemapuhkusele; kutsub komisjoni muutma direktiivi 96/34/EÜ vanemapuhkuse kohta(5); arvab, et vanemapuhkust, mille ajal on tagatud töökoha säilimine, peaksid võtma nii emad kui isad; pooldab ergutuste süsteemi, mis soodustab partneritel vanemapuhkuse jagamist, ja näeb ette laste kasvatamisega seotud kulude rahalise kompenseerimise; kutsub komisjoni üles konsulteerima tööturu osapooltega võimalike muudatuste üle 1996. aastal läbi viidud vanemapuhkust käsitlevas reformis, mille eesmärk peaks olema pikendada miinimumperioodi kolmelt kuult kuuele;

44.      tuletab liikmesriikidele meelde Euroopa väikeettevõtluse harta kolmandat põhimõtet, nimelt et väikeettevõtted võiks vabastada teatud regulatiivsetest kohustustest; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles seda põhimõtet ka tegudes rakendama;

45.      rõhutab väga hariduse, pädevuste arendamise, tehnoloogia ja elukestva õppimise võimaluste kättesaadavust ning lisaks sellise koolituskultuuri edendamist, mis julgustab igas eas inimeste osalemist, eriti nende, kes alles tulevad või siis naasevad tööturule; rõhutab, et selliseid reaalseid oskusi nagu tehnilised oskused ja keelteoskus tuleks esmatähtsaks pidada, et igati soodustada üksikisiku liikuvust, kohanevust, tööalast konkurentsivõimet ja eneseteostust; rõhutab koolist väljalangemist ennetavate meetmete tähtsust ning vajadust alternatiivsete hindamismeetodite järele, et võimaldada koolituse jätkamist; eriti rõhutab vanemate inimeste koolitusvajadust sellistes valdkondades nagu infotehnoloogia, et kõrvaldada takistused nende edasiselt osalemiselt tööturul; sel eesmärgil soovitab arendada vanematele inimestele mõeldud õppemeetodeid;

46.      kutsub seega liikmesriike üles võimaldama eriti vanematel töötajatel täiendada end erialastes koolitusprogrammides, et tagada nende aktiivne osalus tööelus kuni pensioniikka jõudmiseni; kutsub sellega seoses komisjoni üles kinnitama ainult neid Euroopa Sotsiaalfondile esitatud rakenduskavu, mis sisaldavad ka vanematele inimestele mõeldud koolitusmeetmeid;

47.      pooldab valitsuse ja tööturu osapoolte vaheliste partnerluslepingute sõlmimist vastavalt riigi tavadele, et soodustada vanemate töötajate tööhõivet vanuselise diskrimineerimise vastaste meetmete, paindlikuma tööaja ning vanemaealiste töötute taasintegreerimise meetmete abil;

48.      on seisukohal, et Euroopa äriühingud, pidades eriti silmas vajadust kaitsta sotsiaalseid riskirühmi (sealhulgas vanad inimesed, puudega inimesed ja eelkõige väikelaste vanemad), parandada tööohutust ning edendada juurdepääsu hõlbustavaid töökorraldusvorme, etendavad väga olulist rolli võrdsete võimaluste aktiivsel edendamisel ja rakendamisel, eriti mis puudutab perepoliitikat ning vanuse, soo ja perekonnaseisu alusel diskrimineerimise vastu võitlemist; lisab, et äriühingud peaksid võtma korporatiivse sotsiaalse vastutuse ning vastama rahvastiku vananemisega seotud väljakutsetele selliste algatustega nagu paindliku tööaja ja osalise tööaja võimaldamine eelkõige lapsevanematele, tulevastele lapsevanematele ja vanematele töötajatele;

49.      kiidab heaks komisjoni algatuse koostada raamdirektiiv, et rakendada EÜ asutamislepingu (2001/C 80/01) artiklit 13;

50.      järeldab, et vanemate töötajate potentsiaali arvestades tuleks rohkem rõhutada nende tööle jäämise majanduslikku argumenti; arvab, et inimesi tuleks julgustada kauem töötama, luues selleks ühtlasi võimalusi, ning et tööandjatele tuleks selgitada, et see on mõlema poole huvides; on seisukohal, et hea tervisega vanemates inimestes tuleks näha pigem ühiskonna positiivset ressurssi kui majanduslikku ohtu; arvab, et rohkem tuleks rõhutada eakate inimeste aasta 1993 positiivseid tulemusi;

51.      pöördub äriühingute poole, et nad pakuksid paindlikumat tööajakorraldust, mille puhul võetakse arvesse erinevaid eluetappe, ning võimaldaksid, arendaksid ja kujundaksid töövõimalusi, mis vastavad eelkõige lapsevanemate ja vanemate inimeste vajadustele;

52.      on seisukohal, et sotsiaalpartnerid peaksid tagama muutustele kohanduva tööturu paindlikumate töökohtade loomiseks, et tagada kõigile töökoha ja tegevuse võimalus tööturul;

53.      märgib, et arvestades Euroopa töötajate liikuvust ja tööturgude tsentraliseeritust on nüüd vaja parandada nii vastastikust arusaamist erinevatest sotsiaalkindlustussüsteemidest kui ka tagada sujuv üleminek ühelt riiklikult süsteemilt teisele nii kindlustuse riiklike, era kui ka teiste vormide puhul;

54.      rõhutab, et need teadmised, mida pensionile minevad töötajad saavad edasi anda, on suure tähtsusega, eriti avalikus sektoris, mille töötajatest jõuab näiteks Prantsusmaal 50% järgneva kümne aasta jooksul pensioniikka; nõuab tungivalt, et liikmesriigid julgustaksid nii era- kui avalikku sektorit võtma väärtuslike kogemuste ja teadmiste kaotsimineku vältimiseks ennetavaid meetmeid, näiteks tööturule tulijate juhendamine, astmeline pensionilejäämine ja elukestva õppe programmide juurutamine; kutsub liikmesriike üles pakkuma VKEdele sellega seoses eriabi;

55.      usub, et erilist tähelepanu tuleks pöörata vanimale vanuserühmale (st üle 80-aastastele), kellest 25% ei tule endaga ise toime, kutsub komisjoni üles tegema ettepanekut, mille eesmärk on seda protsenti vähendada ühis- ja üksikmeetmete abil ning lahendada riikliku sotsiaalhoolekande ning tervishoiu- ja sotsiaalteenuste probleemid nende inimeste jaoks, kes ei tule endaga ise toime;

56.      tunnistab siiski, et töömahukad elukutsed, nagu katuseehitus, ehitus ja talupidamine seisavad eakamate töötajate töövõime rakendamisel ja noorte uustulnukate julgustamisel silmitsi suuremate väljakutsetega; julgustab liikmesriike töötama nende elukutsete jaoks välja lahendusi, mis aitaksid vältida tööjõunappust ja oskuste kaotsiminekut;

57.      julgustab liikmesriike ja eraettevõtteid mitte siduma kõrgemat vanust automaatselt kõrgema palgatasemega, tunnistades, et mõned peagi pensioniikka jõudvad inimesed soovivad küll teatud sissetulekut, kuid ei nõua samal tasemel palka või sama tööaega kui varasematel tööaastatel; rõhutab paindlikumate töövõimaluste nagu osalise tööajaga töötamise tähtsust võimaliku lahendusena vanemas eas;

58.      julgustab liikmesriike kõrvaldama kõik tegurid, mis võiksid takistada vanemate inimeste töötamise jätkamist, eriti seoses maksude ja pensioniga, ning otsima võimalusi, et pensioniealised töötajad saaksid osalist pensioni, saades samal ajal edasi ka töötasu;

59.      juhib tähelepanu, et eakad inimesed võivad etendada positiivset rolli laste eest hoolitsemisel ning et vastupidi noorem põlvkond peab sageli osalema abivajajate hooldamisel; kutsub liikmesriike ja tööandjaid üles näitama, et nad arvestavad sellega rohkem;

60.      täheldab, et mõnel juhul, nagu vanuselise diskrimineerimise vastaste õigusaktide korral, võivad seadused mõjuda hoopis vastupidiselt, võttes äriühingutelt julguse või koguni takistades neid vanemaid töötajaid värbamast; palub liikmesriikidel põhjalikumalt uurida selliste õigusaktide mõju ja kohaldamist, et hinnata, kas need meetmed avaldavad soovitud mõju; nõuab tungivalt, et selliseid diskrimineerimisvastaseid õigusakte täidetakse nii kirjapandut kui selle mõtet järgides;

61.      rõhutab, et ELi rahvastiku vananemisega kaasneb ilmselt puudega inimeste suhtarvu suurenemine; märgib, et selles rahvastikurühmas on tööpuuduse määr endiselt suur; kutsub valitsusi ja äriühinguid üles hõlbustama nende inimeste tööleasumist eeskujude abil;

62.      avaldab kahetsust, et “aktiivne vananemine” on Lissaboni strateegias määratletud peaaegu ainult palgatööd silmas pidades, samas kui seda kontseptsiooni tuleks kohaldada laiemalt, nii et see hõlmaks tasustamata tegevusi nagu töötamine kodanikuühiskonna, poliitilistes ja teistes vabatahtlikes organisatsioonides; tunnistab, et selline aktiivne ühiskonda kaasamine tasustamata töö raames eeldab piisavat sissetulekut teistest allikatest; tõdeb, et "aktiivne vananemine" on tihedalt seotud pensioniea tõstmisega ning peab sellist meedet üheks võimalikuks vastuseks demograafilistele muutustele;

63.                 tunnistab, et pensionisüsteemid kuuluvad liikmesriikide pädevusse; arvab siiski, et seoses pensioniõigustega tuleks avaliku ja erasektori töötajaid kohelda võrdselt, andmata eeliseid ühe sektori töötajatele; on seisukohal, võttes arvesse keskmise eluea pikenemist ja paremat rahvatervist, et tuleb ühtlasi astuda samme astmelise ja paindliku pensionilejäämise edendamiseks; tõdeb, et kuna inimesed elavad kauem, suudavad nad ka kauem töötada, ning kutsub valitsusi üles kavandama rahalisi stiimuleid, et julgustada inimesi selleks;

64.      usub, et kõik liikmesriigid saavad õppida rohkem üksteiselt, jagades aktiivsemalt parimaid tavasid seoses pensionireformiga; häid näiteid on tuua reformist Ungari pensionisüsteemis, mis toetub kolmele sambale, kus osaline erastamine tagab parema jätkusuutlikkuse, või siis hooldustasu, mis annab samuti pensioniõiguse ja mis kohustab riigilt saadava tasu eest hooldama abivajavat pereliiget;

65.      rõhutab, pidades silmas demograafilisi arenguid, kui otsustava tähtsusega on tugevad, rahaliselt jätkusuutlikud sotsiaalkindlustussüsteemid, eriti pensionisüsteemid, mis tagavad piisavad, jätkusuutlikud pensioneid, ning tervishoiusüsteemid, mis põhinevad solidaarsuse, õigluse ja universaalsuse põhimõtetel, et parandada nõuetekohase, kõrgekvaliteedilise ravi kättesaadavust kõigile kodanikele haiguse või hooldusvajaduse korral; kutsub liikmesriike üles võtma vajalikke meetmeid pensionisüsteemide kaasajastamiseks, et tagada nende rahaline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus ning võime tulla toime rahvastiku vananemise tagajärgedega;

66.      usub, et riiklike pensionisüsteemide reformid ei peaks keskenduma ainult nende süsteemide rahalise jätkusuutlikkuse parandamisele, vaid peaksid samuti aitama kaasa eakate elu rahalisele kindlustamisele;

67.      tõdeb siiski, et riigi rahastatavate pensionidega on raske täita pensionile jäänud inimeste sissetulekuvajadusi: arvab, et liikmesriikidel tuleks osutada suuremat tähelepanu ning energiat sellele, et välja töötada nõuetekohased täiendavad pensioniskeemid ning julgustada inimesi säästma;

68.      on seisukohal, et riigi rahastatavad riiklikud pensionid, olenemata liikmesriigi poolt määratud tasemest, peaksid olema pensioniõigusena võrdselt kättesaadavad kõigile ega tohiks sõltuda majanduslikust olukorrast;

69.      tuletab meelde, et demograafilised muutused puudutavad väikeettevõtete omanikke samamoodi nagu töövõtjaid; on mures, et järgmise kümne aasta jooksul jääb kolmandik Euroopa väikeettevõtete omanikest pensionile, ning julgustab kõiki selles valdkonnas tegutsejaid edendama ettevõtlust mitte ainult selle rühma oskuste ja teadmiste ülevõtmiseks, vaid ka majanduskasvule negatiivsete mõjude korvamiseks;

70.      arvab, et sisserändepoliitikad, mille eesmärgiks on soodustada sisserändajate edukat majanduslikku, sotsiaalset ja õiguslikku integratsiooni, on ülimalt olulised, et saavutada tasakaal sisserändajate ja vastuvõtva ühiskonna õiguste ja kohustuste vahel, ning et kolmandate riikide kodanike vastuvõtmise juhtimine peab olema tõhus ja läbipaistev; integratsiooniprotsessi eeltingimused on sisserändajate ja nende järeltulijate võrdne kohtlemine igasuguse diskrimineerimise kaotamise teel ning nende kaasamine tööturule ja sotsiaalpoliitikasse; selliseid sisserändepoliitikaid tuleks soodustada, et seeläbi leevendada teatud demograafilisi väljakutseid; tunnistab siiski, et sisseränne üksi ei lahenda veel kõiki demograafiliste muutustega seotud probleeme ning toob ühtlasi kaasa omapoolseid väljakutseid;

71.      märgib, et Ida-Euroopa piirkondades on noorte naiste suur väljaränne ning et seal on naiste huvides vaja vastutustundlikku majandus- ja tööhõivepoliitikat ning Euroopa struktuurifondide eesmärgipärast kasutamist nende olemasolevate sätete raames, mis on ette nähtud soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamiseks ja soolisest võrdõiguslikkusest lähtuva eelarve koostamiseks;

72.      tunnistab, et sisserändepoliitika kuulub liikmesriigi pädevusse; on seisukohal, et sisserändajate ja etniliste kogukondade puhul tuleb jõupingutused keskendada enam haridusele ja oskuste arendamisele;

73.      täheldab, et mõnes liikmesriigis suureneb oluliselt pikaajalist hoolt vajavate eakate hulgas etnilisse vähemusse kuuluvate inimeste osakaal; arvab lisaks, et ei tasu eeldada, nagu eelistaksid sisserändajad ja nende järeltulijad naasta oma päritolumaale, eriti vanemas eas või kui nende järeltulijad on ELis üles kasvatanud; lisab, et ehkki kvaliteetse lapsehoolduse ja eakate hoolduse kättesaadavus on tähtis kõigile etnilistele rühmadele, eriti kõigile naistele, mõjutab see iga etnilist rühma erinevalt, ning et nende teenuste kavandamisel tuleb sellele vajalikku tähelepanu pöörata; rõhutab, et nende teenuste osutamisel on mittediskrimineerimine ja võrdne kohtlemine samuti võtmetähtsusega; soovitab sellele aspektile eriti parimate tavade võrdlemisel rohkem tähelepanu pöörata;

74.      märgib, et seni ei ole pööratud piisavalt tähelepanu sisserändajate integreerimisele, mis kajastub osaliselt ka nende uute kaaskodanike väheses haridusalases edukuses ja nende jätkuvas kõrvalejäetuses; kutsub seega liikmesriike üles tõhustama oma meetmeid integratsiooni soodustamiseks, eriti sisserändajate tarvis, kes on juba mõnda aega liidus elanud;

75.      rõhutab sisserändajatest naiste olulist rolli ja kutsub liikmesriike üles pöörama neile oma integratsioonipoliitikas väärilist tähelepanu ning tagama neile kõik nende õigused; rõhutab, et on tekkinud suundumus värvata dokumentideta sisserändajatest naisi koduabilisteks hooldama abist sõltuvaid inimesi; märgib, et seda rühma võidakse ekspluateerida, ning kutsub liikmesriike üles selle küsimusega tegelema;

76.      juhib tähelepanu, et kolmekümnendates-neljakümnendates eluaastates sisserändajad ei pruugi olla üldse seotud mingi pensioniskeemiga; kutsub liikmesriike üles otsima häid lahendusi selliste probleemidega toimetulekuks, et vältida veelgi suuremat survet pensionisüsteemidele;

77.      tuletab liikmesriikidele meelde, et demograafilised muutused toimuvad ka vähimarenenud riikides, kes on samamoodi silmitsi rahvastiku vananemise, vaesuse ja sissetulekute ebavõrdse jaotumisega seotud väljakutsetega, nagu ka noorte tööpuuduse kasvava probleemiga; julgustab liikmesriikide valitsusi ja ELi arvestama selle faktoriga abi- ja koostööprogrammide väljatöötamisel;

78.      juhib tähelepanu, et poliitilised meetmed, mis ELi majanduse tugevdamiseks eelistavad oskustööliste sisserännet, annavad samas vastupidise tagajärje, nõrgestades nende riikide majandust, kust sellised oskustöölised on välja rännanud: arvab, et liikmesriigid peaksid selles osas oma vastutust tunnetama;

79.      nõuab tungivalt, et liikmesriigid parandaksid üldhuviteenuste osutamist maapiirkondades, see võimaldaks vanematel inimestel jätkata kauem iseseisvat elu, vähendaks sõltuvust tervishoiu- ja sotsiaalkindlustussüsteemidest ning väldiks varajast abist sõltuvust;

80.      märgib, et demograafiliste muutuste tulemusel peavad liikmesriigid tagama hooldusteenused, ja nõuab selles valdkonnas heade tavade tõhusat vahetamist; nõuab, et hooldusteenuseid kaitstaks kui üldhuviteenuseid, ning kutsub seepärast komisjoni üles lisama sellise kaitse sotsiaalteenuste rohelisse raamatusse;

81.      rõhutab, kui tähtis on liikmesriikide vahel jagada teavet ja parimaid tavasid selle kohta, kuidas valmistada tervishoiusüsteeme ette elanikkonna vananemisest tingitud suurenevate nõudmiste rahuldamiseks;

82.      soovitab liikmesriikidel kohaldada meetmeid tõrjutuse ohu ennetamiseks, eelkõige seoses koolist väljalangemise ja elukoha kaotusega, ning juhib tähelepanu sellele, kui tähtis on anda eelisõigus kõigile perekondlikku solidaarsust säilitavatele meetmetele, eriti lapse õiguste kaitse valdkonnas, austades samas ka lapsevanemate õigusi;

83.      rõhutab vanemale põlvkonnale mõeldud kultuuri- ja vaba aja ürituste pakkumise tähtsust, arvestades võimalusi, mida pakub "kuldsele eale orienteeritud majandus";

84.      soovitab, et rohkem tähelepanu pöörataks erinevate lähtealuste ühtlustamisele, mida erinevad liikmesriigid kasutavad teabe esitamisel EUROSTATile, nii et parimaid tavasid saaks palju põhjendatumalt võrrelda;

85.      kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama 7. teadusuuringute raamprogrammi demograafiliste suundumuste, perede toetamise ja tervise tugevdamisega seotud küsimuste jaoks;

86.      kutsub komisjoni üles korraldama põhjalikke uuringuid, analüüse ja vastastikuseid eksperthinnanguid seoses demograafiliste muutuste ja nende mõjuga ühiskonnale ning asjaomastele poliitikavaldkondadele komisjoni programmi PROGRESS raames;

87.      järeldab, et kuigi EL peab jätkama liikmesriikide tulemuste, kogemuste ja parimate tavade võrdlemist ja kõrvutamist, et vastata demograafiliste muutuste erinevatele väljakutsetele, on olemasolevad ELi institutsioonid selleks otstarbeks piisavad ning ELi lisastruktuurid ei ole vajalikud;

88.      teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)

EÜT C 115, 14.4.1997, lk 238.

(2)

EÜT C 104, 6.4.1997, lk 222.

(3)

EÜT C 232, 17.8.2001, lk 381.

(4)

EÜT L 45, 19.2.1975, lk 19.

(5)

EÜT L 10, 16.1.1998, lk 24.


NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS* (25.1.2006)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

Demograafilised väljakutsed ja põlvkondadevaheline solidaarsus

(2005/2147(INI))

Arvamuse koostaja (*): Edite Estrela

(*) Komisjonidevaheline tõhustatud koostöö – kodukorra artikkel 47

ETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikke komisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et Lissaboni strateegia rõhutab naiste suurema tööturul osalemise vajadust püstitatud eesmärkide saavutamiseks;

B.  arvestades, et enamikus liikmesriikides on olemas tugev seos naiste tööhõive kõrge taseme ja sündivuse kõrge taseme vahel, samuti naiste tööhõive madala taseme ja sündivuse madala taseme vahel;

C. arvestades, et naissoost kvalifitseeritud tööjõu olemasolu on hädavajalik Euroopa Liidu liikmesriikide majanduskasvuks ning aitab taastada tasakaalu töötajate ja töötute hulga vahel, lahendades nii pensionide rahastamise probleemi ja edendades sellest tulenevalt põlvkondadevahelist solidaarsust;

D. olles võtnud huviga teadmiseks mitme liikmesriigi käivitatud algatused, mille eesmärk on toetada vanemaid laste kaitsmisel ühiskonna uute ohtude eest, eriti nende eest, mis on seotud Interneti kasutamisega, kanepi ja muude uimastite tarvitamise suurenemisega noorte seas, pornograafia leviku ja vägivalla suurenemisega;

E.  arvestades raskusi, mis tulevad ette perekonnas, kus üks või mitu last on õpiraskustega (düsleksia, düspraksia, düskalkuulia, tähelepanudefitsiit koos hüperaktiivsusega või ilma selleta) või puudega, ning arvestades eri meetodeid, mida liikmesriigid selliste laste ja nende vanemate abistamiseks kasutavad;

F.  arvestades direktiivi 92/85/EMÜ rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutust ning töötervishoidu parandavate meetmete kehtestamise kohta,

1.  tervitab asjaolu, et oma rohelise raamatu „Silmitsi demograafiliste muutustega – uus põlvkondadevaheline solidaarsus“ (KOM(2005)0094) esitamisega võttis komisjon Euroopa tasandil seisukoha ühe suurema väljakutse suhtes poliitilises ja ühiskondlikus plaanis; rõhutab samas, et ühiskonna demograafiliste muutustega seonduvad arvukad küsimused kuuluvad liikmesriikide ainupädevusse ja seetõttu pole üldist ühenduse pädevust selle valdkonna reguleerimiseks Euroopa tasandil;

2.  avaldab kahetsust, et komisjoni roheline raamat ei kaasa soolist aspekti süstemaatiliselt makro- ja mikromajanduslikku analüüsi, kuigi see on olulise tähtsusega põhjalike arutluste käivitamiseks ja laiaulatuslike meetmete kehtestamiseks;

3.  kritiseerib komisjoni rohelises raamatus esinevate diskrimineerivate hinnangute pärast eakate inimeste suhtes;

4.  kutsub liikmesriike üles võitlema eelarvamuste ja stereotüüpide vastu, mis loovad struktuurilisi ebavõrdsusi soolise võrdõiguslikkuse küsimuses ning takistavad ühest küljest naiste täit osalemist ühiskonna kõikidel aladel ja teisest küljest meeste aktiivsemat osalemist perekonnaelus;

5.  avaldab kahetsust, et roheline raamat ei rõhuta soojätkamis- ja seksuaalhügieeni tähtsust seoses demograafiliste muutustega;

6.  kutsub liikmesriike üles vaatama üle oma maksusüsteemid ja kohaldama individuaalsetel õigustel põhinevad maksumäärasid, ning toetab laste ja perekondade suhtes soodsate sotsiaalkindlustussüsteemide arendamist ning muuhulgas laste kasvatamisega seonduvate kulude hüvitamist ja alandatud käibemaksumäärade kohaldamist kõigi lastele mõeldud toodete suhtes;

7.  rõhutab, et vaatamata liikmesriikide edusammudele naiste tööhõive suurendamisel on muud naiste tööhõivega seotud diskrimineerimisvormid säilinud või süvenenud; sellega seoses kutsub liikmesriike üles eelkõige rakendama nõuetekohaselt nõukogu 10. veebruari 1975. aasta direktiivi meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte kohaldamisega seotud seaduste ühtlustamise kohta liikmesriikides;

8.  rõhutab, et naiste ja meeste palgavahe ning naiste jätkuv värbamine madalapalgalistele ja nende kvalifikatsioonile mittevastavatele töökohtadele vähendab naistele vajalikku majanduslikku sõltumatust, mis mõjutab otseselt nende otsust saada lapsi;

9.  juhib tähelepanu sellele, et naiste ja meeste tööaja paindlikkus, juhul kui see põhineb vabal valikul ega ole kohustuslik, võib aidata kaasa pere- ja tööelu paremale ühitamisele, tagades igal juhul õigustel ja palkade võrdsusel põhineva kvaliteetse tööhõive, vältides samas lõplikku loobumist karjäärist või osalise tööajaga tööst;

10. soovitab liikmesriikidel toetada naiste tööhõivet ning naiste juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele, samuti võrdset kohtlemist töötasu osas;

11. rõhutab, et soodsate tingimuste loomine, võimaldamaks paaridel saada soovitud arvul lapsi on iga ühiskonna eksisteerimise ja arengu üks tingimusi, võttes arvesse sündimuse taseme langusest tulenevaid sotsiaalseid ja majanduslikke väljakutseid, seetõttu tuleks võtta meetmeid emaduse ja isaduse toetamiseks;

12. kutsub liikmesriike tungivalt üles edendama sündimuse tõusu toetavaid maksumeetmeid ning juhib tähelepanu vajadusele tagada naistele, eriti noortele üksikemadele sünnitusjärgne erikaitse ja -toetus;

13. rõhutab, et viljatus, eelkõige meeste viljatus suureneb, eriti kõige enam industrialiseeritud piirkondades, ja et mõnedes Euroopa riikides on praegu kuni 15% paaridest viljatud, keemiline reostus on üks viljatuse põhjustest;

14. juhib tähelepanu tõsiasjale, et paljudel paaridel ei ole võimalik lapsi saada, kuigi nad seda sooviksid; kutsub liikmesriike üles tõstma laste adopteerimiseks vajalikku vanusepiiri, et anda adopteerimisõigus vanematele inimestele, rõhutab, et küps iga võib laste eest hoolitsemisel tähendada eelist, kui nende laste esimesed eluaastad on olnud probleemsed;

15. kutsub liikmesriike üles parandama korraliku eluaseme kättesaadavust peredele, eriti üksikvanemaga peredele ja eakatele inimestele, näiteks nn põlvkondadevahelised projektid linnaarenduse ja -planeerimise raames;

16. rõhutab, et naiste tööaja paindlikkus ei tohi kahjustada loodavate töökohtade ega osutatavate lapsehooldusteenuste kvaliteeti, mis on naiste tööalase eneseteostuse tagatisteks;

17. julgustab liikmesriike võtma meetmeid meeste suuremaks kaasamiseks töö- ja eraelu parema ühitamise poliitikasse ning sellist tasakaalu võimaldavatesse struktuuridesse, lisaks korraldama teadlikkuse tõstmise kampaaniaid, et julgustada koduste ja perekondlike kohustuste tasakaalustatumat jaotumist meeste ja naiste vahel;

18. kutsub liikmesriike üles parandama töökohtade ja töökeskkonna kvaliteeti, et lihtsustada elukestva ametialase koolituse läbiviimist, mis võimaldaks naistel ja meestel täita nii perekondlikke kohustusi kui ka vastata tööturu nõuetele;

19. kutsub liikmesriike üles töötama välja võimalusi töökoha paindlikumaks korralduseks, mis võimaldaks ühitada perekohustustega nais- ja meestöötajate vajadusi tööandjate vajadustega, tagades aga igal juhul naiste õiguste kaitse;

20. palub komisjonil välja töötada lähenemine, mis on suunatud inimkesksele töökorraldusele, uuenduslikule tööajakorraldusele ja uuendusmeelsele personalipoliitikale;

21. kutsub liikmesriike üles võtma meetmeid, et luua kvaliteetseid ja taskukohaste hindadega lapsehooldusvõimalusi ja teiste abist sõltuvate inimeste hooldusvõimalusi kooskõlas Euroopa Ülemkogu 2002. aasta Barcelona kohtumisel seatud eesmärkidega, mille kohaselt liikmesriigid peavad 2010. aastaks tagama lapsehooldusvõimalused vähemalt 90%-le lastest, kelle vanus jääb kolme aasta ja kohustusliku kooliea vahele, ning vähemalt 33%-le alla kolme aasta vanustest lastest; rõhutab, et need meetmed peavad naistel võimaldama kohandada tööturul osalemist vastavalt nende elurütmile;

22. väljendab muret asjaolu üle, et mitmes liikmesriigis kasvab vaesuse all kannatavate ja hooletusse jäetud inimeste, eriti laste arv; teeb ettepaneku rakendada uuenduslikke, eelkõige lastele suunatud projekte, eriti neis linnaosades, kus probleeme tekitavad vaesus ja hooletussejätmine; kutsub ühtlasi lapsevanemaid üles neis projektides osalema, et nad teadvustaksid vastutust oma laste heaolu eest; rõhutab lastele mõeldud usaldustelefonide laialdase võrgustiku olulisust;

23. avaldab heameelt heade tavade vahetamise üle, milleks liikmesriikides kasutatakse avatud koordineerimismeetodit; rõhutab rahvastikupoliitika tõhusust nendes Euroopa Liidu liikmesriikides, kus naiste tööturul osalemise kõrgete näitajatega – mis ületavad juba Lissaboni strateegia eesmärke – kaasnevad ühed kõrgeimad sündimuse taseme näitajad; märgib seevastu, et ELi nendes liikmesriikides, kus naiste tööhõive näitajad on madalaimad, on ka sündimuse tase kõige madalam;

24. kutsub liikmesriike üles looma tööhõive suurendamist võimaldavaid tingimusi, võttes arvesse eriti järgmisi asjaolusid: meeste ja naiste palga erinevused, maksustamise kord, sealhulgas füüsilisest isikutest ettevõtjate jaoks, töötingimused ja tööjaotus meeste ning naiste vahel perekonnas ja majapidamises, samuti abist sõltuvate inimeste hooldamisel;

25. kutsub liikmesriike üles seadma valitsuse prioriteetideks soolise võrdõiguslikkuse ning tasakaalu töö- ja eraelu vahel;

26. rõhutab sisserändajatest naiste olulist rolli ja kutsub liikmesriike üles pöörama neile oma integratsioonipoliitikas väärilist tähelepanu ning tagama neile kõik nende õigused;

27. avaldab kahetsust, et roheline raamat ei pööra tähelepanu ühe vanemaga perede kasvavale arvule, 85% juhtudest on perekonnapea naine, kellest enamikku ähvardab suurem vaesusrisk ja seetõttu tuleb neile anda eritoetust;

28. on seisukohal, et oleks huvipakkuv läbi viia uuring elatusraha keskmise suuruse ja selle tegeliku maksmise kohta Euroopa Liidu liikmesriikides, samuti pensioniõiguste ja sotsiaalkindlustusõiguste jaotumise tavade kohta;

29. võtab teadmiseks nende liikmesriikide kogemuse, kus on olemas „garanteeritud alampalk“;

30. julgustab liikmesriike juhinduma tööhõivepoliitikas soolisest aspektist vastavalt parimatele tavadele;

31. kutsub liikmesriike üles rakendama eeskirju, millega kehtestatakse lapse sünni järel tasustatud ema- või isapuhkus, ning soodustama naiste ja meeste vanemapuhkuse õiguse võrdset kasutamist; nõuab seetõttu tungivalt, et liikmesriigid võitleksid nende majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste eelarvamustega, mis on seotud meeste õigusega vanemapuhkusele; kutsub komisjoni muutma direktiivi 96/34/EÜ vanemapuhkuse kohta;

32. kutsub liikmesriike üles lahendama direktiivi 92/85/EMÜ ülevõtmise järel püsinud probleeme ning juhinduma koostöös sotsiaalpartneritega parimatest tavadest, mis puudutab emapuhkuse pikkust – liikmesriigiti on see 14–28 nädalat – ja selles sisalduvat kohustuslikku perioodi, antud puhkuse vältel saadava toetuse suurust ja nende naiste õigust pöörduda tagasi oma töökohale; kutsub samuti liikmesriike üles juhinduma parimatest tavadest seoses isapuhkuse ning nii naiste kui ka meeste vanemapuhkusega;

33. kutsub liikmesriike üles võtma vajalikke meetmeid pensionisüsteemide kaasajastamiseks, et tagada nende rahaline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus ning võime tulla toime rahvastiku vananemise tagajärgedega;

34. ergutab liikmesriike korraldama teadlikkuse tõstmise kampaaniaid demograafiaküsimustes ja lastesõbralikkuse edendamise üle, mis väärtustaksid rõõmu ja rahulolu, mida lapsed oma vanematele ja ühiskonnale võivad pakkuda, ning uurima kultuurilisi aspekte, mis avaldavad mõju demograafilistele näitajatele ja naiste tööhõivele;

35. soovitab liikmesriikidel kohaldada sotsiaalpoliitikat, mille eesmärk on võimaldada igaühele juurdepääs vajalikele tervishoiuteenustele, eriti puudega inimeste ja abist sõltuvate inimeste puhul;

36. julgustab liikmesriike levitama parimaid tavasid, mis on seotud õpiraskuste leevendamisega (näiteks koolile arvuti hankimine düslektikutest laste jaoks) ja erivajadusega laste toetamisega;

37. soovitab liikmesriikidel kohaldada meetmeid tõrjutuse ohu ennetamiseks, eelkõige seoses koolist väljalangemise ja elukoha kaotusega, ning juhib tähelepanu sellele, kui tähtis on anda eelisõiguse kõigile meetmetele, mille eesmärk on säilitada perekondlik solidaarsus, eriti lapse õiguste kaitse valdkonnas, austades samas ka lapsevanemate õigusi;

38. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tähtsustama enam võitlust ühiskonda ähvardavate uute ohtudega, eriti riskidega, mis tulenevad Interneti kuritarvitamisest laste ja noorte poolt, kanepi ja muude uimastite tarbimise suurenemisest noorte ja isegi laste seas, sealhulgas ka koolis, pornograafiliste materjalide leviku suurenemisest nendesse kategooriatesse kuuluvate noorte seas ning vägivalla suurenemisest; kutsub samuti üles levitama nende valdkondadega seotud häid tavasid;

39. tuletab liikmesriikidele meelde kohustusi, mis nad endale võtsid ja mis Euroopa Ülemkogu Barcelona kohtumisel 2002. aastal heaks kiideti: kaotada takistused naiste ja meeste võrdseks osalemiseks tööturul ning luua 2010. aastaks lasteaiakoht lastele, kelle vanus jääb kolme aasta ja kohustusliku kooliea vahele; kutsub liikmesriike üles seadma endale samasuguseid eesmärke seoses hooldusvõimaluste loomisega eakate, abist sõltuvate ja puudega inimeste jaoks;

40. palub komisjonil korraldada uuring liikmesriikides kohaldatavate maksusüsteemide mõju kohta demograafialistele suundumustele.

MENETLUS

Pealkiri

Demograafilised väljakutsed ja põlvkondadevaheline solidaarsus

Menetluse number

2005/2147(INI)

Vastutav komisjon

EMPL

Arvamuse esitaja(d)
  istungil teadaandmise kuupäev

FEMM

8.9.2005

Tõhustatud koostöö

istungil teadaandmise kuupäev

jah

8.9.2005

Arvamuse koostaja
  nimetamise kuupäev

Edite Estrela

7.9.2005

Arutamine parlamendikomisjonis

28.11.2005

24.1.2006

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

24.1.2006

Lõpphääletuse tulemused

poolt:

vastu:

erapooletuid:

28

2

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Edit Bauer, Edite Estrela, Věra Flasarová, Claire Gibault, Lissy Gröner, Zita Gurmai, Anneli Jäätteenmäki, Piia-Noora Kauppi, Urszula Krupa, Pia Elda Locatelli, Doris Pack, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Teresa Riera Madurell, Raül Romeva i Rueda, Amalia Sartori, Konrad Szymański, Corien Wortmann-Kool, Anna Záborská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed

Katerina Batzeli, Anna Hedh, Mary Honeyball, Elisabeth Jeggle, Karin Jöns, Christa Klaß, Kartika Tamara Liotard, Maria Martens, Zita Pleštinská, Zuzana Roithová, Heide Rühle, Bernadette Vergnaud

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Miroslav Mikolášik


KESKKONNA-, RAHVATERVISE- JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (25.1.2006)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

Demograafilised väljakutsed ja põlvkondadevaheline solidaarsus

(2005/2147(INI))

Arvamuse koostaja: Thomas Ulmer

ETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.   tervitab asjaolu, et Euroopa Liit soovib toetada liikmesriike nende püüdlustes vähendada lahknevust vanemate soovitud laste arvu (2,3) ja tegeliku laste arvu (1,5) vahel meetmetega, mille eesmärk on parandada raamtingimusi;

2.   on üllatunud, et roheline raamat mainib üksnes möödaminnes demograafiliste muutuste tervishoiuaspekti; rõhutab, et rahvastiku vananemise tõttu suureneb nõudlus tervishoiuteenuste ning pikaajalise hoolduse järele kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt; on veendunud, et investeeringud pikaajaliste haiguste ennetamise meetmetesse on olulised, et demograafiliste muutustega inimlikust ja rahalisest aspektist toime tulla; märgib, et mida kauem inimesed suudavad tervena elust rõõmu tunda, seda kauem saavad nad aktiivseks jääda ja töötada;

3.   on üllatunud, et rohelises raamatus ei mainita üha sagedamini esinevaid uusi perekonnavorme, eelkõige ühe vanemaga peresid, mille puhul 85 protsendil juhtudest on perekonnapeaks naine, ega ka asjaolu, et sellistel suurema vaesumisriskiga peredel on raskendatud ka juurdepääs tervishoiuteenustele;

4.   rõhutab vajadust tagada naistele, eriti noortele üksikemadele, sünnitusjärgne erikaitse ja -toetus;

5.   nõustub, et kui sündivus langeb, võib majanduskasvu säilitada ainult meetmetega, mille eesmärk on suurem tööhõive, innovatsioon ja tootlikkuse kasv, samuti sotsiaalse kaitse moderniseerimine;

6.   on mures liikmesriikide, piirkondade ja sotsiaalsete rühmade tervishoiusüsteemide erinevuste pärast; märgib, et tervishoiusüsteemide erinevus (madal keskmine eluiga, laialt levinud kroonilised haigused, elamistingimustest põhjustatud haigused) koos madala sündivuse ja väljarändega võivad põhjustada piirkondlike erinevuste jätkuvat suurenemist ja nõiaringi, millest on raske välja pääseda; palub liikmesriikidel teatada tervishoiussüsteemide erinevustest, et komisjoni abiga saavutada parimate tavade korrapärane vahetamine ja selle küsimuse tõhus lahendamine;

7.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles läbi viima ja levitama üksikute liikmesriikide rahvastikumuutusi käsitlevaid uuringuid, milles võetakse arvesse muutuste põhjuseid ja tõenäolisi lähemaid tagajärgi;

8.   tervitab parimate lahenduste vahetamist liikmesriikide vahel avatud koordineerimismeetodi abil ja juhib tähelepanu demograafiliste muutuste mõistlikule juhtimisele Põhjamaades, kus naiste osalus tööturul on kõrge ja sündivus suur; leiab, et komisjon peaks läbi viima uuringu nende kahe arengutrendi vaheliste seoste hindamiseks;

9.   kutsub liikmesriike üles võtma vastu meetmeid, mis lubavad asutada häid ja taskukohaseid päevakodusid lastele ning teistele abist sõltuvatele isikutele, et võimaldada nii sobitada kokku perekonnaelu ja töö;

10. kritiseerib rohelises raamatus enesestmõistetavana ja põhjendusteta esitatud eeldust, et rahvastiku vähenemine toob kindlasti kaasa negatiivsed tagajärjed väljakujunenud sotsiaalsüsteemile; seetõttu soovib järgmiste küsimuste arutamist:

      a)   Kui suures ulatuses saab elanikkonna vähenemise negatiivseid tagajärgi lahendada innovatsiooni, suurema tööhõive ja sotsiaalse kaitse moderniseerimisega?

      b)   Kas elanikkonna vähenemisel võib olla ka positiivseid aspekte, näiteks seoses keskkonna, liiklusummikute, maakasutuse ja muuga?

      c)   Kas on võimalik välja töötada Euroopa elanikkonna pikaajaline soovitav suhtarv (nn Pareto optimum)?

11. palub komisjonil välja töötada järjest suureneva eakate kodanike rühma sotsiaalse integreerimise stsenaariumid, milles võetakse arvesse nende muutunud vajadusi;

12. nõuab komisjonilt ja liikmesriikidelt tungivalt ELi rahvastikuküsimusi käsitlevate kampaaniate korraldamist, et tõsta avalikkuse teadlikkust madala sündivuse negatiivsetest tagajärgedest, eelkõige majanduskasvule ja sotsiaalkindlustussüsteemide jätkusuutlikkusele.

MENETLUS

Pealkiri

Demograafilised väljakutsed ja põlvkondadevaheline solidaarsus

Menetluse number

2005/2147(INI)

Vastutav komisjon

EMPL

Arvamuse esitaja(d)
  istungil teadaandmise kuupäev

ENVI
12.7.2005

Arvamuse koostaja
  nimetamise kuupäev

Thomas Ulmer
12.7.2005

Arutamine parlamendikomisjonis

28.11.2005

24.1.2006

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

24.1.2006

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

37

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Irena Belohorská, Johannes Blokland, John Bowis, Frederika Brepoels, Dorette Corbey, Mojca Drčar Murko, Edite Estrela, Anne Ferreira, Karl-Heinz Florenz, Matthias Groote, Françoise Grossetête, Cristina Gutiérrez-Cortines, Satu Hassi, Gyula Hegyi, Marie Anne Isler Béguin, Dan Jørgensen, Christa Klaß, Peter Liese, Jules Maaten, Linda McAvan, Riitta Myller, Miroslav Ouzký, Dimitrios Papadimoulis, Vittorio Prodi, Frédérique Ries, Guido Sacconi, Karin Scheele, Carl Schlyter, Richard Seeber, Jonas Sjöstedt, Antonios Trakatellis, Evangelia Tzampazi, Thomas Ulmer, Anja Weisgerber, Åsa Westlund

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed

Jutta D. Haug, Jolanta Dičkutė, Ria Oomen-Ruijten, Renate Sommer

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

 


MENETLUS

Pealkiri

Demograafilised väljakutsed ja põlvkondadevaheline solidaarsus

Menetluse number

2005/2147(INI)

Menetluse alus kodukorras

art 45

Vastutav komisjon
  istungil teadaandmise kuupäev

EMPL
8.9.2005

Arvamuse esitaja(d)
  istungil teadaandmise kuupäev

FEMM
8.9.2005

DEVE
8.9.2005

 

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine
  otsuse kuupäev

 

 

 

 

 

Tõhustatud koostöö
  istungil teadaandmise kuupäev

jah

8.9.2005

 

 

 

 

Raportöör(id)
  nimetamise kuupäev

Philip Bushill-Matthews
20.4.2005

 

Endine raportöör / Endised raportöörid

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

26.1.2006

21.2.2006

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

22.2.2006

Lõpphääletuse tulemused

poolt:

vastu:

erapooletuid:

34

6

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jan Andersson, Roselyne Bachelot-Narquin, Emine Bozkurt, Iles Braghetto, Philip Bushill-Matthews, Milan Cabrnoch, Alejandro Cercas, Ole Christensen, Derek Roland Clark, Luigi Cocilovo, Jean Louis Cottigny, Proinsias De Rossa, Harald Ettl, Richard Falbr, Ilda Figueiredo, Joel Hasse Ferreira, Roger Helmer, Stephen Hughes, Karin Jöns, Ona Juknevičienė, Sepp Kusstatscher, Jean Lambert, Raymond Langendries, Bernard Lehideux, Elizabeth Lynne, Thomas Mann, Mario Mantovani, Ana Mato Adrover, Maria Matsouka, Ria Oomen-Ruijten, Csaba Őry, Siiri Oviir, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Pier Antonio Panzeri, José Albino Silva Peneda, Kathy Sinnott, Gabriele Zimmer.

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed

Elspeth Attwooll, Edit Bauer, Mihael Brejc, Agnes Schierhuber, Elisabeth Schroedter.

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

 

Esitamise kuupäev – A6

24.2.2006

A6-0041/2006

Õigusteave - Privaatsuspoliitika