RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut

27.2.2006 - (KOM(2005)0081 – C6‑0083/2005 – 2005/0017(COD)) - ***I

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon
Raportöör: Lissy Gröner, Amalia Sartori

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut

(KOM(2005)0081 – C6‑0083/2005 – 2005/0017(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2005)0081);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 13 lõiget 2 ja artikli 141 lõiget 3, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6‑0083/2005);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

-    arvestades põhiseaduskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta;

–   võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit ning eelarvekomisjoni ja põhiseaduskomisjoni arvamusi (A6‑0043/2005),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  täpsustab, et õigusakti ettepanekus märgitud assigneeringud on üksnes juhiseks kokkuleppe saavutamiseni 2007. aasta ja sellele järgnevate aastate finantsperspektiivi osas;

3.  palub komisjonil kinnitada järgmise finantsperspektiivi vastuvõtmise järel summad, mis on esitatud määruse ettepanekus, või vajaduse tekkimisel esitada korrigeeritud summad Euroopa Parlamendile ja nõukogule heakskiitmiseks, tagades sellega nende vastavuse ülemmääradele;

4.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui ta kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Viide 1
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 13 lõiget 2 ja artikli 141 lõiget 3;	võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 3 lõiget 2, artikli 13 lõiget 2 ja artikli 141 lõiget 3;
Selgitus
Amsterdami lepinguga on artiklis 3 toodud ühenduse meetmete loendile lisatud uus lõige 2 järgmises sõnastuses: „Kõigi käesolevas artiklis osutatud meetmete puhul on ühenduse eesmärk meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine.” Ettepaneku õigusliku aluse sidususe ja mõistetavuse huvides tuleks antud uut ühenduse „läbivat eesmärki” tsiteerida koos ettepaneku otseseks õiguslikuks aluseks olevate artiklitega.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 7
(7) Komisjoni tellimusel läbi viidud teostatavusuuringus jõuti järeldusele, et Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi rolliks peaks olema tegelemine nende ülesannetega, millega olemasolevad asutused praegu ei tegele, eelkõige sellistes valdkondades nagu kooskõlastamine, tsentraliseerimine ning uurimisandmete ja teabe levitamine, tähelepanu tõmbamine meeste ja naiste võrdõiguslikkuse küsimusele ning selliste vahendite väljatöötamine, mis aitaksid kaasata soolise võrdõiguslikkuse temaatikat ühenduse kõikidesse tegevusvaldkondadesse.	(7) Komisjoni tellimusel läbi viidud teostatavusuuringus jõuti järeldusele, et Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi rolliks peaks olema tegelemine nende ülesannetega, millega olemasolevad asutused praegu ei tegele, eelkõige sellistes valdkondades nagu kooskõlastamine, tsentraliseerimine ning uurimisandmete ja teabe levitamine, võrgustiku loomine, tähelepanu tõmbamine meeste ja naiste võrdõiguslikkuse küsimusele, soolise aspekti esiletõstmine ning selliste vahendite väljatöötamine, mis aitaksid kaasata soolise võrdõiguslikkuse temaatikat ühenduse kõikidesse tegevusvaldkondadesse.
Selgitus
See ülesanne on üks instituudi peamisi eesmärke komisjoni teostatavusuuringu raames ning see on mõeldud selleks, et suurendada igapäevase vahendina teiste instituudi poolt tehtavate ülesannete tõhusust.
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 10
(10) Meeste ja naiste võrdõiguslikkust käsitleva objektiivse, usaldusväärse ja võrreldava teabe ja andmete kogumine, analüüs ja levitamine, vahendite väljatöötamine soolise võrdõiguslikkuse mõõtme kaasamiseks kõikidesse tegevusvaldkondadesse, huvitatud poolte vahelise dialoogi arendamine ning ELi kodanike teadlikkuse tõstmine on vajalikud, et ühendusel oleks võimalik tõhusalt arendada soolise võrdõiguslikkuse poliitikat, eelkõige laienenud liidus. Seetõttu on asjakohane luua Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut, mis eespool nimetatud ülesannete täitmisega abistaks ühenduse institutsioone ja liikmesriike.	(10) Meeste ja naiste võrdõiguslikkust käsitleva objektiivse, usaldusväärse ja võrreldava dokumentatsiooni ja andmete analüüs ja levitamine, vahendite väljatöötamine soolise diskrimineerimise kõigi vormide kõrvaldamiseks ja soolise võrdõiguslikkuse mõõtme kaasamiseks kõikidesse tegevusvaldkondadesse, huvitatud poolte vahelise dialoogi arendamine ning ELi kodanike teadlikkuse tõstmine on vajalikud, et ühendusel oleks võimalik tõhusalt arendada ja rakendada soolise võrdõiguslikkuse poliitikat, eelkõige laienenud liidus. Seetõttu on asjakohane luua Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut, mis eespool nimetatud ülesannete täitmisega abistaks ühenduse institutsioone ja liikmesriike.
Selgitus
Vahendite säästlik kasutamine tähendab selle vältimist, et instituudi ülesanded piirduvad kogumise ja salvestamisega. Nii ELi kui riiklikul tasandil puudub analüüse kokkuvõttev ning soolist süvalaiendamist ja soolist võrdõiguslikkust puudutavaid uuenduslikke lahendusi pakkuv asutus.
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 10 a (uus)
	(10 a) Arvestades, et soolist võrdõiguslikkust ei ole võimalik saavutada ainuüksi diskrimineerimisvastase poliitika abil, vaid et see nõuab harmoonilist kooseksisteerimist ning meetmeid, mis edendavad meeste ja naiste tasakaalustatud osalemist ühiskonnas, tuleb instituudi ülesannetesse kaasata ka selle eesmärgi saavutamine.
Selgitus
Üks instituudi prioriteetidest peavad olema poliitilised vahendid meeste ja naiste harmoonilise kooseksisteerimise ning nende tasakaalustatud osalemise saavutamiseks ühiskonnas.
Muudatusettepanek 5 Põhjendus 10 b (uus)
	(10 b) Arvestades naiste saavutuste rõhutamise tähtsust kõigis eluvaldkondades, et anda teistele naistele järgimiseks positiivset eeskuju, tuleb instituudi ülesannetesse kaasata ka tegevused selle eesmärgi saavutamiseks.
Selgitus
Instituut peab püüdlema positiivse pildi loomise poole naise rollist tänapäeva ühiskonnas.
Muudatusettepanek 6 Põhjendus 11
(11) Koostöö liikmesriikide vastavate asutustega on tähtis võrreldavate ja usaldusväärsete andmete kogumise edendamise seisukohalt Euroopa tasandil; meeste ja naiste võrdõiguslikkust käsitlev teave puudutab kõiki tasandeid – kohalikku, regionaalset, siseriiklikku ja ühenduse tasandit – ja seetõttu on sellise teabe kättesaadavus kasulik liikmesriikide asutustele nende pädevusalas olevate tegevussuundade ja meetmete määratlemisel kohalikul, regionaalsel ja siseriiklikul tasandil.	(11) Koostöö liikmesriikide vastavate asutuste ja statistikaorganisatsioonidega, eelkõige Eurostatiga on tähtis võrreldavate ja usaldusväärsete andmete kogumise edendamise seisukohalt Euroopa tasandil; meeste ja naiste võrdõiguslikkust käsitlev teave puudutab kõiki tasandeid – kohalikku, regionaalset, siseriiklikku ja ühenduse tasandit – ja seetõttu on sellise teabe kättesaadavus kasulik liikmesriikide asutustele nende pädevusalas olevate tegevussuundade ja meetmete määratlemisel kohalikul, regionaalsel ja siseriiklikul tasandil.
Selgitus
Koostöö Eurostati ja teiste statistikaorganisatsioonidega on andmete kogumise ja salvestamise võtmeelement, võimaldades ressursside võimalikult tõhusat kasutamist ning andmete edastamist analüüsiks ja ekspertiisideks vastavalt instituudi vajadustele.
Muudatusettepanek 7 Põhjendus 12
(12) Instituut hakkab kordamise vältimiseks osalema ühenduse programmides ja tegema võimalikult tihedat koostööd ühenduse asutustega, eelkõige Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi , Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri , Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse ning loodava Põhiõiguste Ametiga.	(12) Instituut hakkab vahendite parima kasutamise tagamiseks osalema ühenduse programmides ja tegema võimalikult tihedat koostööd ühenduse asutustega, eelkõige Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi, Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri, Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse ning loodava Põhiõiguste Ametiga.
Selgitus
Nii sidusrühmade kui institutsioonide korduv väide on, et kättesaadavate andmete kvaliteet on puudulik, st et neid ei saa ELi tasandil võrrelda. Sellest lähtuvalt ning vältimaks hirmutavat mõju edasistele vaatlustele ja uurimustele, on soovitav kasutada esitatud sõnastust.
Muudatusettepanek 8 Põhjendus 12 a (uus)
	(12 a) Instituudil tuleks arendada koostööd ja dialoogi valitsusväliste ja võrdseid võimalusi edendavate organisatsioonidega ning vastavate asutustega, kes aktiivselt püüavad saavutada võrdõiguslikkust riiklikul ja Euroopa tasandil ja kolmandates riikides.
Selgitus
Muudatus on vajalik teksti sidususe tagamiseks, alates vastavate sätete sisseviimisest määruse ettepaneku artiklitesse 8 ja 19.
Muudatusettepanek 9 Põhjendus 13
(13) Vastavalt asutamislepingu artiklile 3 oleks asjakohane soodustada haldusnõukogu moodustamist, kus meeste ja naiste osakaal oleks tasakaalus.	(13) Vastavalt asutamislepingu artikli 3 lõikele 2 oleks asjakohane soodustada haldusnõukogu moodustamist, kus meeste ja naiste osakaal oleks tasakaalus.
Selgitus
Muutmaks EÜ asutamislepingut puudutavat viide sama täpseks kui on teistes põhjendustes esinevad viited.
Muudatusettepanek 10 Põhjendus 19
(19) Vastavalt asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele ei ole liikmesriikidel võimalik küllaldaselt saavutada käesoleva määruse eesmärki, milleks on võrreldava ja usaldusväärse teabe ja andmete kogumine Euroopa tasandil, et aidata ühenduse institutsioonidel ja liikmesriikidel saavutada asutamislepingu eesmärki – kõrvaldada ebavõrdsus ja edendada meeste ja naiste võrdõiguslikkust – ning seetõttu saab kavandatava tegevuse ulatuse ja mõju tõttu seatud eesmärki tõhusamalt saavutada ühenduse tasandil. Käesoleva määruse reguleerimisala ei ületa ülalnimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete piire.	(19) Vastavalt asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele ei ole liikmesriikidel võimalik küllaldaselt saavutada käesoleva määruse eesmärki ning seetõttu saab kavandatava tegevuse ulatuse ja mõju tõttu seatud eesmärki tõhusamalt saavutada ühenduse tasandil. Käesoleva määruse reguleerimisala ei ületa ülalnimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete piire.
Selgitus
Esitatud sõnastus vähendab instituudi rolli. Alates eesmärkide selgest määratlemisest asjakohases artiklis, on tarbetu sama määratlust korrata, et mitte tekitada segadust.
Muudatusettepanek 11 Artikli 1 pealkiri (uus)
	Mõiste
Muudatusettepanek 12 Artikli 1 lõiked 1a ja 1 b (uus)
	Instituut täidab oma ülesandeid täiesti iseseisvalt.
	Instituut on juriidiline isik. Tal on kõigis liikmesriikides kõige ulatuslikum õigusaktidega juriidilisele isikule omistatav õigusvõime. Eelkõige võib instituut omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus hagejaks või kostjaks.
Selgitus
Instituudi täielik, igasuguste tingimusteta, sõltumatus, on tema ülesannete täitmise peamine tingimus. Muudatus on kooskõlas komisjoni ettepanekuga luua Põhiõiguste Amet.
Muudatusettepanek 13 Artikkel 2
Instituudi üldisteks eesmärkideks on abistada ühenduse institutsioone, eelkõige komisjoni, ning liikmesriikide ametiasutusi võitluses soolise diskrimineerimisega, edendada soolist võrdõiguslikkust ning suurendada ELi kodanike teadlikkust eespool nimetatud probleemide osas.	Instituudi üldisteks eesmärkideks on abistada ühenduse institutsioone, eelkõige komisjoni, ning liikmesriikide ametiasutusi võitluses soolise diskrimineerimisega, edendada soolist võrdõiguslikkust ning suurendada ELi kodanike teadlikkust soolise võrdõiguslikkuse osas.
Selgitus
Instituudi eesmärkide hulka peab kuuluma avalikkuse teadlikkuse tõstmine soolise võrdõiguslikkuse poliitika osas.
Muudatusettepanek 14 Artikli 1 lõike 3 punkt a
a) kogub, dokumenteerib, analüüsib ja levitab soolist võrdõiguslikkust käsitlevat objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat teavet, mis hõlmab ka liikmesriikide, ühenduse institutsioonide, uurimiskeskuste, võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevate siseriiklike asutuste, valitsusväliste organisatsioonide, asjaomaste kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide edastatud uurimustulemusi	a) analüüsib soolist võrdõiguslikkust käsitlevat objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat teavet, mis hõlmab ka liikmesriikide, ühenduse institutsioonide, uurimiskeskuste, võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevate siseriiklike asutuste, valitsusväliste organisatsioonide, asjaomaste kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide edastatud uurimustulemusi ja parimaid tavasid, juhib eelpool mainitud asutuste tähelepanu uurimata sektoritele ning teeb ettepanekuid algatusteks, mille eesmärk on nende lünkade täitmine.
Selgitus
Instituudi põhieesmärk peaks olema analüüsimine, mis annaks instituudile lisandväärtuse ja äratuntava 'kaubamärgi'. Vt muudatusettepanekut põhjenduse 10 kohta.
Üks instituudi eesmärkidest on analüüside läbiviimine. Selles valdkonnas tuleb tähelepanu pöörata eelkõige analüüsimise toimimisele väheuuritud või vähedokumenteeritud sektorites.
Muudatusettepanek 15 Artikli 3 lõike 1 punkt b
b) töötab välja meetodeid, mis parandavad Euroopa tasandil kogutud andmete võrreldavust, objektiivsust ja usaldusväärsust, kehtestades teavet ühtlustavaid kriteeriume;	b) teeb koostööd Eurostati ja kõikide vastavate statistikaorganisatsioonidega, et töötada välja meetodeid, mis parandavad Euroopa tasandil kogutud andmete võrreldavust, objektiivsust ja usaldusväärsust, kehtestades teavet ühtlustavaid kriteeriume, et nimetatud asutused arvestaksid andmete kogumisel soolist võrdõiguslikkust;
Selgitus
Koostöö Eurostati ja teiste statistikaorganisatsioonidega mitte ainult ei taga olemasolevate vahendite optimaalset kasutamist, vaid võimaldab instituudil ka keskenduda analüüsimisele ning statistikaorganisatsioonidel vajadusel oma uurimused lähtuvalt soospetsiifilisest aspektist ümber suunata.
Muudatusettepanek 16 Artikli 3 lõike 1 punkt c
c) töötab välja, analüüsib ja hindab metodoloogilisi vahendeid, eesmärgiga toetada soolise võrdõiguslikkusega seotud küsimuste kaasamist ühenduse kõikidesse tegevusvaldkondadesse;	c) töötab välja, analüüsib, hindab, levitab ja edendab metodoloogiliste vahendite kasutamist, eesmärgiga toetada soolise võrdõiguslikkusega seotud küsimuste kaasamist ühenduse kõikidesse poliitikavaldkondadesse ja seonduvatesse riiklikesse poliitikavaldkondadesse ning hinnata nende tõhusust, toetada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist ühenduse kõikides institutsioonides ja organites;
Selgitus
Seda ülesannet tuleks tugevdada, mis võimaldaks instituudil osaleda soolise süvalaiendamise rakendamisel teistes ühenduse asutustes.
Kui soolise võrdõiguslikkuse poliitika on suuremal määral ELi poliitikavaldkondadesse kaasatud, tuleb instituudil edendada metodoloogilisi vahendeid ning eelkõige hinnata nende tõhusust.
Muudatusettepanek 17 Artikli 3 lõike 1 punkt d a (uus)
	(d a) loob artiklis 4 a toodud Euroopa soolise võrdõiguslikkuse võrgustiku, kaasates soolise võrdõiguslikkusega seotud uurimiskeskuseid, pädevaid riiklikke asutusi, organisatsioone ja soolise võrdõiguslikkuse ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisega tegelevaid eksperte, et toetada ja ergutada teadustööd, optimeerida olemasolevate vahendite kasutamist ning edendada teabe vahetamist ja levitamist;
Selgitus
Soolise võrdõiguslikkuse võrgustik peaks toimima teabekasutuse ja -vahetuse telemaatilise toena. Võrgustik on parim lahendus ületamaks ajast ja geograafilistest vahemaadest tingitud piiranguid ning võimaldamaks uurimustöö ja levitamise pidevat parandamist instituudi tasandil ettenähtud harvade kohtumiste vaheaegadel.
Muudatusettepanek 18 Artikli 3 lõike 1 punkt e
e) avaldab aastaaruandeid instituudi tegevuse kohta;	välja jäetud
Selgitus
Vt muudatusettepanek 19.
Muudatusettepanek 19 Artikli 3 lõike 1 punkt f
f) korraldab uurimistöö toetamiseks ekspertide kohtumisi;	f) korraldab instituudi uurimistöö toetamiseks ekspertide ajutisi kohtumisi, hoogustab teabevahetust ekspertide vahel ja tagab, et nende uurimustesse oleks alati kaasatud sooline aspekt;
Selgitus
Vahetuse dünaamika jagatakse soolise võrdõiguslikkuse võrgustiku ja nõuandva kogu vahel. Kordamise vältimiseks instituudi tegevustes, tuleks kohtumisi korraldada teatud teema kohta, mida iseloomustab teabe lünklikkus.
Muudatusettepanek 20 Artikli 3 lõike 1 punkt g
g) korraldab Euroopa tasandil koos asjaomaste huvitatud pooltega konverentse, kampaaniaid, ümarlaudu, seminare ja kohtumisi;	g) korraldab ja edendab Euroopa tasandil koos asjaomaste huvitatud pooltega konverentse, kampaaniaid ja kohtumisi eesmärgiga tõsta ELi kodanike seas soolise võrdõiguslikkuse alast teadlikkust.
Selgitus
Vahetuse dünaamika jagatakse soolise võrdõiguslikkuse võrgustiku ja nõuandva kogu vahel. Selliseid kohtumisi tuleks kasutada sidusrühmade poolt läbiviidavate teadvustamistegevuste toetamiseks.
Muudatusettepanek 21 Artikli 3 lõike 1 punkt g a (uus)
	(g a) kogub süstemaatiliselt teavet naiste saavutuste kohta igas eluvaldkonnas, esitab tulemusi, samuti teeb ettepanekuid poliitikaks ja algatusteks, et need edulood avalikustada ja nendest kasu saada.
a
Selgitus
Instituut peab püüdlema positiivse pildi loomise poole naise rollist tänapäeva ühiskonnas.
Muudatusettepanek 22 Artikli 3 lõike 1 punkt g b (uus)
	(g b) arendab dialoogi ja koostööd valitsusväliste ja võrdseid võimalusi edendavate organisatsioonidega ning asjaomaste asutustega, kes aktiivselt püüavad saavutada võrdõiguslikkust riiklikul ja Euroopa tasandil;
Selgitus
Instituudi ja valitsusväliste, samuti teiste organisatsioonide vaheline koostöö peab olema kaasatud mitte ainult artikli 8 sätetesse, vaid ka instituudi ülesannete nimekirja.
Muudatusettepanek 23 Artikli 3 lõike 1 punkt h
h) loob avalikkusele kättesaadavad dokumentatsiooniallikad.	h) loob avalikkusele kättesaadavad dokumentatsiooniallikad ja kutsub üles asjasthuvitatud sotsiaalpartnereid toetama neid ressursse asjaomase dokumentatsiooni esitamisega.
Selgitus
Sotsiaalpartnerid peaksid lisama oma dokumentatsiooni ressurssidele.
Muudatusettepanek 24 Artikli 3 lõike 1 punkt h a (uus)
	(h a) pakub soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise alaseid ekspertteadmisi avalikele ja eraorganisatsioonidele;
Selgitus
Piiratud ressursid ELi tasandil, samuti instituudi kogutud ekspertteadmised ning lõppeesmärgina nende tõhus rakendamine kõigil avaliku ja erahalduse tasanditel, õigustavad instituudi sellist eriülesannet.
Muudatusettepanek 25 Artikli 3 lõike 1 punkt h b (uus)
	(h b) esitab ühenduse institutsioonidele soovitusi ja juhiseid selle kohta, kuidas tõhusalt kaasata soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist õigusloomesse;
Selgitus
Instituudi proaktiivne lähenemine annab võimaluse esitada selliseid soovitusi soolise võrdõiguslikkuse tõhusaks rakendamiseks.
Muudatusettepanek 26 Artikli 3 lõike 1 punkt h c (uus)
	(h c) astub rahvusvahelisel tasandil dialoogi soolise võrdõiguslikkuse eest vastutavate asutuste ja organisatsioonidega;
Selgitus
Instituudi töö lisandväärtus peaks saama kasutada ka eeskujuna rahvusvahelisel tasandil.
Muudatusettepanek 27 Artikli 3 lõike 1 punkt h d (uus)
	(h d) esitab ühenduse institutsioonidele aruandeid soolise võrdõiguslikkuse ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise olukorra kohta ühinemisläbirääkimisi pidavates ja kandidaatriikides;
Selgitus
Instituudi ekspertteadmised peaksid aitama ühenduse institutsioonidel võimalikult täpselt hinnata kandidaatriikide edusamme käesolevas määruses käsitletud valdkondades.
Muudatusettepanek 28 Artikli 3 lõike 1 punkt h e (uus)
	(h e) levitab parimate tavade näiteid.
Selgitus
See muudatus peaks viima lisandväärtuse tekkimiseni riiklikul tasandil soolise võrdõiguslikkuse osas tehtud töö osas.
Muudatusettepanek 29 Artikli 3 lõige 1 a (uus)
	1a. Instituut avaldab aastaaruande oma tegevuse kohta;
Selgitus
Instituudi aastaaruanne on eriülesanne, mis peaks olema eraldi äratoodud.
Muudatusettepanek 30 Artikli 4 lõige 3
3. Oma tegevuses võtab instituut kordamise vältimiseks ja ressursside võimalikult tõhusaks kasutamiseks arvesse mis tahes allikast pärit teavet ning eelkõige ühenduse institutsioonides, muudes asutustes ja pädevates siseriiklikes ja rahvusvahelistes organisatsioonides juba tehtud tööd ning teeb tihedat koostööd komisjoni pädevate talitustega. Instituut kooskõlastab oma töö vastavate ühenduse ametite ja liidu asutustega, mis määratakse vajadusel kindlaks vastastikuse mõistmise memorandumiga.	3. Oma tegevuses võtab instituut ressursside võimalikult tõhusaks kasutamiseks arvesse mis tahes allikast pärit teavet ning eelkõige ühenduse institutsioonides, muudes asutustes ja pädevates siseriiklikes ja rahvusvahelistes organisatsioonides juba tehtud tööd ning teeb tihedat koostööd komisjoni pädevate talitustega. Instituut kooskõlastab oma töö vastavate ühenduse ametite ja liidu asutustega, mis määratakse vajadusel kindlaks vastastikuse mõistmise memorandumiga.
Selgitus
Vt muudatusettepanekut põhjenduse 12 kohta.
Muudatusettepanek 31 Artikli 4 lõike 5 alapunkt 1 a (uus)
	Teavet selliste lepingute kohta, sealhulgas ülesannete üksikasjade ja organite kohta, kellele need on usaldatud, avaldatakse instituudi tegevuse aastaaruandes vastavalt artikli 3 lõikele 1 a.
Selgitus
Eriülesannete delegeerimine peab olema instituudi aastaaruandes selgelt välja toodud.
Muudatusettepanek 32 Artikkel 4 a (uus)
	Artikkel 4a Soolise võrdõiguslikkuse võrgustik 1. Et artikli 3 lõike 1 punktis d mainitud võrgustiku saaks luua võimalikult kiiresti ja tõhusalt, teeb instituut avatud pakkumiskutse, eesmärgiga koostada nimekiri keskustest, organisatsioonidest ja ekspertidest, kes tegelevad soolise võrdõiguslikkuse ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisega. 2. Halduskogu kutsub organisatsioone ja lõikes 1 osutatud nimekirja kuuluvaid eksperte võrgustikus osalema.
Selgitus
Vt muudatusettepanekut soolise võrdõiguslikkuse võrgustiku kohta.
Muudatusettepanek 33 Artikkel 5
Artikkel 5	välja jäetud
Instituudi sõltumatus
Instituut tegutseb siseriiklikest asutustest ja kodanikuühiskonnast sõltumatult ning ei sõltu ühenduse institutsioonidest.
Selgitus
Lisatud artiklile 1.
Muudatusettepanek 34 Artikkel 6
Artikkel 6	välja jäetud
Õigus- ja teovõime
Instituut on juriidiline isik. Tal on kõigis liikmesriikides kõige ulatuslikum õigusaktidega juriidilisele isikule omistatav õigusvõime. Eelkõige võib instituut omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus hagejaks või kostjaks.
Selgitus
Lisatud artiklile 1.
Muudatusettepanek 35 Artikli 7 lõige 4
4. Isikuandmeid töödeldakse või edastatakse üksnes juhtudel, mil see on vältimatult vajalik instituudi eesmärkide täitmiseks. Sellistel juhtudel kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta.	4. Andmete töötlemise korral instituudis kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduses.
Selgitus
Esitatud muudatus on selgem ja kooskõlas teiste olemasolevate ametite asutamist puudutavate määrustega.
Muudatusettepanek 36 Artikli 8 lõige 1
1. Oma ülesannete täitmisel teeb instituut koostööd liikmesriikide organisatsioonidega, sealhulgas võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevate asutuste, uurimiskeskuste, valitsusväliste organisatsioonide, tööturu osapoolte ning vastavate Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil tegutsevate organisatsioonidega ning kolmandate riikidega.	1. Oma ülesannete täitmisel teeb instituut koostööd liikmesriikide organisatsioonide ja ekspertidega, sealhulgas võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevate asutuste, uurimiskeskuste, ülikoolide, valitsusväliste organisatsioonide, tööturu osapoolte ning vastavate Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil tegutsevate organisatsioonidega ning kolmandate riikidega.
Selgitus
Võttes arvesse soolise diskrimineerimise kui nähtuse mitmemõõtmelisust, võivad erivaldkondade eksperdid instituudi tööle tõhusalt kaasa aidata.
Muudatusettepanek 37 Artikli 10 lõige 1
1. Haldusnõukogu koosneb kuuest nõukogu poolt nimetatavast esindajast, kuuest komisjoni poolt nimetatavast esindajast ning kolmest komisjoni poolt nimetatavast hääleõiguseta esindajast, kellest igaüks esindab üht järgmistest huvigruppidest:	1. Halduskogu koosneb ühest komisjoni esindajast ja veel üheksast liikmest, keda Euroopa Parlamendiga konsulteerides nimetab nõukogu komisjoni koostatud nimekirja põhjal, milles on kandidaate märksa rohkem kui ametisse nimetatavaid nõukogu liikmeid. Komisjoni koostatud kandidaatide nimekiri edastatakse koos asjaomaste dokumentidega Euroopa Parlamendile. Võimalikult kiiresti ja kolme kuu jooksul pärast vastavate andmete saamist võib Euroopa Parlament kutsuda kandidaadid vestlusele ja esitada oma seisukohad kaalumiseks nõukogule, kes seejärel nimetab haldusnõukogu liikmed.
a) asjaomane ühenduse tasandil tegutsev valitsusväline organisatsioon, kellel on õigustatud huvi võidelda soolise diskrimineerimisega ning edendada soolist võrdõiguslikkust;
b) ühenduse tasandil tegutsevad tööandjate organisatsioonid ning
c) ühenduse tasandil tegutsevad töötajate organisatsioonid.
Selgitus
Ühenduse asutuste haldusnõukogude koosseisu üle on juba pikemat aega vaieldud. Tavaliselt teeb komisjon ettepaneku määrata haldusnõukogusse kuus komisjoni poolt ja kuus nõukogu poolt nimetatud liiget, nõukogu aga tahab enamasti, et iga liikmesriik nimetaks sinna oma esindaja.
Selline kulukaks minev praktika on eriti ebasobiv väikeste, väikese eelarve ja koosseisuga asutuste puhul. Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudil on esialgu 13 töötajat.
Käesolevas muudatusettepanekus pakutavat lahendust kasutati 2002. aastal Euroopa Toiduohutusameti asutamisel[1]. See võimaldab õiglast ja tõhusat rollide jaotust komisjoni, Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel ning võiks aidata üle saada antud küsimuses kujunenud ummikust. Samasugust lahendust soovitati Euroopa Parlamendi 13. jaanuari 2004. aasta otsuses uute Euroopa asutuste tegevusraamistiku kohta[2].
Muudatusettepanek 38 Artikli 10 lõige 2
2. Haldusnõukogu liikmed määratakse ametisse nii, et oleks tagatud pädevuse kõrgeim tase ning laialdased teadmised soolise võrdõiguslikkuse kohta.	2. Haldusnõukogu liikmed määratakse ametisse nii, et oleks tagatud pädevuse kõrgeim tase ning laialdased ja transdistsiplinaarsed teadmised soolise võrdõiguslikkuse kohta.
Muudatusettepanek 39 Artikli 10 lõike 2 teine lõik
2. Komisjoni ja nõukogu eesmärk on tagada meeste ja naiste võrdne esindatus haldusnõukogus.	2. Komisjoni, Euroopa Parlamendi ja nõukogu eesmärk on tagada meeste ja naiste võrdne esindatus. Igal juhul tuleb neil tagada, et haldusnõukogu liikmete puhul ei oleks kummagi soo osakaal vähem kui 40%.
Muudatusettepanek 40 Artikli 10 lõike 2 viies lõik
Nõukogu avaldab haldusnõukogu liikmete nimed Euroopa Liidu Teatajas ja instituudi koduleheküljel.	Nõukogu avaldab haldusnõukogu liikmete nimed Euroopa Liidu Teatajas, instituudi koduleheküljel ja kõikidel asjakohastel veebilehekülgedel.
Muudatusettepanek 41 Artikli 10 lõige 3
3. Haldusnõukogu valib oma esimehe ja aseesimehe üheaastaseks ametiajaks, mida võib pikendada.	3. Haldusnõukogu valib oma esimehe ja aseesimehe kahe ja poole aastaseks ametiajaks, mida võib pikendada.
Selgitus
Kaks ja pool aastat on sobivam aeg, mis võimaldab esimehel ja aseesimehel paremini tegevusi algatada ja arendada.
Muudatusettepanek 42 Artikli 10 lõike 5 punkt b
b) võtab vastu artikli 3 punktis e osutatud iga-aastase aruande, milles eelkõige võrreldakse saavutatud tulemusi iga-aastase tööprogrammi eesmärkidega. Nimetatud aruanne edastatakse hiljemalt 15. juunil Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ja regioonide komiteele;	b) võtab vastu artikli 3 punktis e osutatud iga-aastase aruande, milles eelkõige võrreldakse saavutatud tulemusi iga-aastase tööprogrammi eesmärkidega. Nimetatud aruanne edastatakse hiljemalt 15. juunil Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ja regioonide komiteele ning avaldatakse instituudi koduleheküljel;
Selgitus
Instituudi keskne roll õigustab maksimaalset läbipaistvust iga-aastase aruande avaldamisel.
Muudatusettepanek 43 Artikli 10 lõige 7
7. Haldusnõukogu teeb otsused antud häälte absoluutse enamusega. Esimehel on otsustav hääl.	7. Haldusnõukogu teeb otsused antud häälte absoluutse enamusega. Esimehel ei ole otsustav hääl.
Selgitus
Haldusnõukogu otsuste tegemise lihtsustamiseks, peaks esimees olema võrdsustatud teiste haldusnõukogu liikmetega.
Muudatusettepanek 44 Artikli 10 lõige 9
9. Haldusnõukogu tuleb esimehe kutsel kokku vähemalt kaks korda aastas. Esimees võib kokku kutsuda lisakoosolekuid omal algatusel või ühe kolmandiku halduskogu liikmete taotlusel.	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 45 Artikli 10 lõige 11
11. Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi, Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri, Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse ning tulevase Põhiõiguste Ameti direktoreid võidakse vastavalt vajadusele kutsuda vaatlejatena haldusnõukogu koosolekutele.	11. Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi, Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri, Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse ning tulevase Põhiõiguste Ameti direktoreid võidakse vastavalt vajadusele kutsuda vaatlejatena haldusnõukogu koosolekutele, mainitud asutuste tööprogrammide koordineerimiseks soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise osas.
Selgitus
Kooskõlas artikli 2 muudatustega peaks selline osalemine haldusnõukogu töös tugevdama koostööd ühenduse erinevate kaasatud asutuste vahel.
Muudatusettepanek 46 Artikli 11 lõige 1
1. Instituuti juhib direktor, kelle haldusnõukogu nimetab ametisse komisjoni ettepanekul. Enne ametisse nimetamist võidakse paluda haldusnõukogu valitud kandidaadil esineda Euroopa Parlamendi pädeva(te) komitee(de) ees avaldusega ning vastata selle(nende) liikmete esitatud küsimustele.	1. Instituuti juhib direktor, kelle haldusnõukogu nimetab ametisse komisjoni ettepanekul koostatud nimekirja alusel; nimekiri koostatakse Euroopa Ühenduste Teatajas ja mujal avaldatud osalemiskutsete põhjal korraldatud avaliku konkursi alusel. Enne ametisse nimetamist kutsutakse kandidaadid viivitamata Euroopa Parlamendi pädeva(te) komisjoni(de) ette esinema ning selle(nende) liikmete küsimustele vastama. Ametisse nimetamisel võtab haldusnõukogu nõuetekohaselt arvesse Euroopa Parlamendi arvamust.
Selgitus
Direktori otsustav osa instituudi eesmärkide saavutamisel nõuab avatud ja valikulist menetlust, et leida ametikoha täitmiseks võimalikult hästi sobiv isiksuseprofiil.
Muudatusettepanek 47 Artikli 11 lõike 2 sissejuhatav osa
2. Direktori ametiaeg on viis aastat. Komisjoni ettepanekul ja pärast hindamist võidakse seda ametiaega üks kord pikendada kõige rohkem viie aasta võrra. Hindamise käigus hindab komisjon eelkõige:	2. Direktori ametiaeg on viis aastat. Pärast hindamist võidakse seda ametiaega üks kord pikendada kõige rohkem viie aasta võrra. Hindamise käigus hindavad komisjon, Euroopa Parlament ja halduskogu eelkõige:
Selgitus
Tagamaks täielikku sõltumatust ning andmaks haldusnõukogule suuremat vastutust, pole komisjoni osalemine hindamisel soovitav.
Muudatusettepanek 48 Artikli 11 lõige 4
4. Direktor annab oma tegevusest aru haldusnõukogule ning osaleb selle koosolekutel ilma hääleõiguseta.	4. Direktor annab oma tegevusest aru haldusnõukogule ning osaleb selle koosolekutel ilma hääleõiguseta. Samuti võivad Euroopa Parlament ja nõukogu igal ajal paluda tal osaleda mis tahes instituudi tegevusega seotud küsimuse arutamisel.
Muudatusettepanek 49 Artikli 12 lõige 1
1. Nõuandev kogu moodustatakse soolise võrdõiguslikkuse küsimuses pädevate asutuste liikmetest, kusjuures iga liikmesriik määrab ühe esindaja ning komisjon nimetab kolm hääleõiguseta liiget, kes esindavad Euroopa tasandil tegutsevaid huvitatud osapooli, nagu valitsusvälised organisatsioonid, kellel on õigustatud huvi võidelda soolise diskrimineerimisega ning edendada soolist võrdõiguslikkust, ning tööandjate ja töötajate organisatsioonid ühenduse tasandil. Esindajaid võib asendada samal ajal ametisse nimetatud asetäitjatega.	1. Nõuandev kogu moodustatakse soolise võrdõiguslikkuse küsimuses pädevate asutuste liikmetest, kusjuures iga liikmesriik määrab kaks esindajat, sealhulgas ühe nende valitsusväliste organisatsioonide, kellel on õigustatud huvi võidelda soolise diskrimineerimisega ning edendada soolist võrdõiguslikkust, ning tööandjate ja töötajate organisatsioonide esindaja ühenduse tasandil.
Selgitus
Valitsusvälised organisatsioonid peavad olema aktiivselt kaasatud Nõuandva kogu töösse.
Muudatusettepanek50 Artikli 12 lõige 4
4. Nõuandev kogu loob mehhanismi soolise võrdõiguslikkusega seotud teabe vahetamiseks ning teadmiste ühiseks kasutamiseks. Nõuandev kogu tagab tiheda koostöö instituudi ja liikmesriikide pädevate asutuste vahel.	4. Nõuandev kogu toetab direktorit instituudi iga-aastase ja keskmise tähtajaga tööprogrammide koostamisel.
	See moodustab mehhanismi riiklike ametiasutuste koostööks soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise meetmete rakendamisel riiklikesse poliitikavaldkondadesse ja instituudi tegevuste jälgimiseks.
Selgitus
Võrgustiku moodustamisega tuleb nõuandva kogu roll uuesti määratleda, et täiendada instituudi uute ülesannete täitmist ning tagada rakendamise järelevalve ja koordinatsioon.
Muudatusettepanek 51 Artikli 12 lõige 8
8. Direktor võib kutsuda eksperte või esindajaid vastavast majandussektorist, tööandjate organisatsioonidest, ametiühingutest, kutseühendustest või teadusasutustest või instituudi tööga seotud valdkondades tunnustatud pädevusega valitsusvälistest organisatsioonidest tegema koostööd konkreetsete ülesannete täitmiseks ja osalema nõuandva kogu asjakohases tegevuses.	8. Direktor võib omal algatusel või nõuandva kogu liikmete soovitusel kutsuda eksperte või esindajaid vastavast majandussektorist, tööandjate organisatsioonidest, ametiühingutest, kutseühendustest või teadusasutustest või instituudi tööga seotud valdkondades tunnustatud pädevusega valitsusvälistest organisatsioonidest tegema koostööd konkreetsete ülesannete täitmiseks ja osalema nõuandva kogu asjakohases tegevuses.
Selgitus
Nõuandva kogu liikmed peavad olema eksperdid ning eelisolukorras soovitamaks teiste ekspertide osalemist.
Muudatusettepanek 52 Artikli 19 lõige 1
1. Instituut on avatud osalemiseks riikidele, kes on sõlminud kokkulepped Euroopa Ühendusega, mille alusel nad kohustuvad vastu võtma ning kohaldama ühenduse õigusakte käesoleva määrusega reguleeritavas valdkonnas.	1. Instituut on avatud osalemiseks riikidele, kes on sõlminud kokkulepped Euroopa Ühendusega, mille alusel nad kohustuvad vastu võtma ning kohaldama ühenduse õigusakte käesoleva määrusega reguleeritavas valdkonnas, näiteks küsimustes, mis käsitlevad naistevastast vägivalda, naiste suguelundite moonutamist, inimkaubandust, konfliktide lahendamist ning naiste osalust tööturul ning sotsiaalses, majanduslikus ja poliitilises otsustamisprotsessis.
Muudatusettepanek 53 Artikli 20 lõige 1
1. Kolmanda aasta lõpuks pärast määruse jõustumist korraldab instituut haldusnõukogu antud komisjoniga kooskõlastatud volituste alusel oma saavutuste sõltumatu välise hindamise. Hinnangus vaadeldakse instituudi mõju soolise võrdõiguslikkuse edendamisele ja analüüsitakse ka koostoime mõju. Eelkõige käsitletakse võimalikku vajadust muuta või laiendada instituudi ülesandeid, sealhulgas ka ülesannete võimaliku laiendamise finantstagajärgi. Hinnangu andmisel võetakse arvesse huvirühmade seisukohti nii ühenduse kui ka siseriiklikul tasandil.	1. Kolmanda aasta lõpuks pärast määruse jõustumist korraldab instituut haldusnõukogu antud komisjoniga kooskõlastatud volituste alusel oma saavutuste sõltumatu välise hindamise. Hinnangus vaadeldakse instituudi mõju soolise võrdõiguslikkuse edendamisele ja analüüsitakse ka koostoime mõju. Eelkõige käsitletakse võimalikku vajadust muuta või laiendada instituudi ülesandeid, sealhulgas ka ülesannete võimaliku muutmise või laiendamise finantstagajärgi. Hinnangu andmisel võetakse arvesse huvirühmade seisukohti nii ühenduse kui ka siseriiklikul tasandil.
Selgitus
Hindamine peaks hõlmama ka ülesannete igasuguse muutmise ja mitte ainult nende laiendamise finantstagajärgede hinnangut.
Muudatusettepanek 54 Artikkel 21
Haldusnõukogu tutvub eelmises artiklis mainitud hindamise tulemustega ning annab vajaduse korral komisjonile instituudi, selle töökorralduse ning tegevusvaldkonna muutmiseks vajalikud soovitused. Komisjon edastab hindamisaruande ja soovitused Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ja regioonide komiteele ning avalikustab need. Pärast hindamisaruande ja soovitustega tutvumist võib komisjon esitada käesolevale määrusele parandusettepanekuid, kui ta peab seda vajalikuks.	Komisjon edastab hindamisaruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ja regioonide komiteele ning avalikustab need. Pärast hindamisaruandega tutvumist teeb komisjon vajadusel ettepaneku käesoleva määruse läbivaatamiseks. Kui komisjoni arvates ei ole seatud eesmärke silmas pidades instituuti enam vaja, võib ta teha ettepaneku määruse tühistamiseks. Nimetatud ettepaneku põhjal kaaluvad Euroopa Parlament ja nõukogu määruse muutmise või kehtetuks tunnistamise vajadust.
Muudatusettepanek 55 Artikkel 23
Instituut alustab tegevust kaheteistkümne kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.	Instituut alustab tegevust võimalikult kiiresti ning igal juhul mitte hiljem kui pärast kaheteistkümne kuu möödumist käesoleva määruse jõustumisest.
Selgitus
Võttes arvesse, et algusetapp on instituudi edu jaoks otsustava tähtsusega, ei tohi tekkida viivitust seoses asukoha määramisega.

• [1]  Määruse (EÜ) nr 178/2002 artikkel 25, EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.
• [2]  P5 TA PROV(2004)0015, lõike 17 punkt e.

EXPLANATORY STATEMENT

1. Historical Background

The idea to create a Gender Institute was first raised in 1995. A draft proposal was then presented by the Swedish Minister for Gender equality in 1999 at a seminar in Stockholm.

The Social Policy Agenda, adopted by the European Council at Nice in December 2000, recognised the need to increase awareness, pool resources and exchange experience in order to promote equality between men and women.

The European Commission subsequently launched a feasibility study, published in January 2002, assessing the need for such an Institute and the tasks it should carry out.

In order to instigate further the debate on the creation of a Gender Institute, the European Parliament launched a study on the justification, the objectives and the organisation of a Gender Institute at EU level. The Study was published in June 2004.

Both Studies emphasize the usefulness of the Institute and recommend its creation.

Commissioner Spidla, during the exchange of views with the FEMM Bureau and coordinators (16th of January 2005), announced the forthcoming proposal to establish the Gender Institute. On the 8 March 2005, International Women's Day, the European Commission published its proposal for a Regulation of the Council and the European Parliament establishing a European Institute for Gender Equality.

The Committee on Women's rights and Gender equality organised a Public Hearing on the 13 September 2005, in order to gather expert opinions on the organisational aspects, the tasks, the coordination function as well as the role of organised civil society.

The Rapporteurs welcome the proposal of the Commission, in particular the effort to create an independent body, focusing specifically on Gender issues. The Rapporteurs fully support the idea of a Body dealing exclusively with Gender equality matters, since it ensures that the overarching objective of Gender Equality, as set out in the Treaty, will not be second to any other anti-discrimination policy at EU level.

2. Main Issues

A. Scope of the Institute :

In the view of the Rapporteurs, the Scope of the Institute ought to underline a more proactive approach in order to create an effective added-value.

B. Tasks of the Institute :

The description of tasks proposed by the Commission does not completely reflect the specific needs at EU level for Gender Equality knowledge.

The need to enable the Institute to focus on the analysis and expertise delivery has to be emphasised.

Although the knowledge on Gender discrimination is dispersed, there is already a certain quantity of data and statistics available to all Institutions, delivered by competent bodies both at EU and national level. The main problem is the pertinence of this data with regard to policy making and policy implementation.

The problem of comparability of data should be dealt with through a specific cooperation with relevant statistical bodies, but the burden of data collection, which would require an amount of resources consequently heavier than the one foreseen by Commission's financial statement, should fall within the respective responsible bodies, with a view to guaranteeing the best possible use of resources.

C. Working Method

Although the Commission proposal emphasizes the need to have a knowledge exchange-based rationale for the work of the Institute, the structure of this exchange seems too static and does not guarantee an effective added value to the output of the Institute.

In this perspective, the Rapporteurs' proposal to create a Gender Equality Network, that would enable all pertinent actors to have a systematic knowledge exchange, focusing on best practices and the most innovative approaches to Gender Mainstreaming has been adopted by the committee.

The Network should be at the same time a tool to pool information and a tool to maintain a constant exchange profitable to the Institute experts, the National experts and decision-makers, as well as the non governmental organisations and the research centres.

D. Independence of the Institute

The independence of the Institute ought to be emphasised further.

Since its tasks go well beyond technical support to the Commission, there is a clear need to underline the independence of the Institute. It is surprising that there are two proposals from the Commission, one concerning the Gender Institute and the other concerning the Fundamental Rights Agency, with substantial difference concerning the independence of such bodies.

E. Structure of the Institute

The structure of the Institute is functional to its objectives, its tasks and its independence.

In this perspective, a nomination procedure of the Management Board inspired by the regulation on the Food Safety Agency has been adopted by the committee in order to give a balanced role to the three Institutions.

The role of the Director is crucial to the good functioning of the Institute, and it should be clearly stated that his/her selection ought to be made in a transparent and open procedure in order to guarantee the most adequate profile for this role. Also the accountability of the Director should be solely towards the management board with no interference from the Commission, since this could lead to a breach of the Institute's independence.

The role of the Advisory Forum ought to be redirected with the creation of the Gender Equality Network.

The aim is to reinforce the connection between policy making and policy implementation as regards gender mainstreaming and gender equality.

The role of the Advisory forum should be to contribute to the strategic planning of the Institute, providing an expert input to the Director, as well as coordinating the Gender Mainstreaming activities at national level, in order to ensure a constant bridge between knowledge, policy and implementation.

3. Conclusions

The amendments proposed aim at enhancing the effectiveness and the pertinence of the Institute's role within the framework of EU policies.

However, it seems very difficult to reach the objectives of the Institute without an appropriate financial contribution. Even if the financial statement of the commission is purely indicative, it is clear that in such circumstances we risk creating a 'paper tiger' that could lead to seriously damage the credibility of the EU commitment to Gender Equality.

2004		2009

Õiguskomisjon

Esimees

Pr Anna Záborská

Esimees

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon

BRÜSSEL

Teema:            Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (KOM(2005)0081 — C6-0083/2005 — 2005/0017(COD))[1] — arvamus õigusliku aluse kohta

Austatud proua esimees

31. jaanuari 2006. aasta kirjas palusite õiguskomisjonilt vastavalt kodukorra artikli 35 lõikele 2 arvamust Euroopa Komisjoni ülalmainitud ettepaneku õigusliku aluse kehtivuse ja sobivuse kohta.

Parlamendikomisjon arutas eespool nimetatud küsimust 23. veebruari 2006. a koosolekul.

Ettepanek põhineb EÜ asutamislepingu artikli 13 lõike 2 ja artikli 141 lõike 3 kahekordsel õiguslikul alusel. Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon võttis 24. jaanuaril 2006. aastal oma raportiga vastu muudatusettepaneku, millega lisatakse EÜ asutamislepingu artikli 3 lõige 2 õigusliku alusena ettepaneku algsele kahekordsele õiguslikule alusele.

Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikast nähtub, et õigusliku aluse valik ei ole subjektiivne, vaid "peab põhinema kohtulikult kontrollitavatel objektiivsetel teguritel[2]". Nende elementide hulka kuuluvad esmajärjekorras õigusakti eesmärk ja sisu[3].

Arvestades, et ettepaneku eesmärk ja sisu on soolise võrdõiguslikkuse instituudi loomine, mis pakuks ühenduse institutsioonidele ja liikmesriikidele tehnilist tuge soolise diskrimineerimise vastases võitluses ning meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamisel ühenduse kõikides pädevusvaldkondades, on vajalik tugineda artikli 141 lõike 3 ja artikli 13 lõike 2 kombineeritud kahekordsele õiguslikule alusele.

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 141 lõige 3 on selliste meetmete määratud õiguslik alus, mille eesmärgiks on tagada meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõte tööhõive ja elukutsega seotud küsimustes, sellal kui asutamislepingu artikli 13 lõige 2 võimaldab võtta vastu ühenduse stimuleerivad meetmed, välja arvatud liikmesriikide õigusnormide mis tahes ühtlustamine, mis toetavad ja edendavad võitlust soolise diskrimineerimisega väljaspool tööhõivevaldkonda.

Asutamislepingu artikli 3 lõike 2 "läbilõikeline eesmärk" ei kujuta endast siiski õiguslikku alust. Selle artikli kohaselt on ühenduse eesmärk meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse aktiivne edendamine kõigis ettevõtmistes, kindlustades seega meeste ja naiste võrdõiguslikkuse dimensiooni kaasamise kogu ühenduse poliitikasse. Artiklis määratletakse ühenduse kohustus kaotada ebavõrdsus ja edendada soolist võrdõiguslikkust kogu ühenduse poliitikas.

Seetõttu ei peaks lisama artikli 3 lõiget 2 määruse ettepaneku kahekordsele õiguslikule alusele.

23. veebruari 2006. aasta koosolekul otsustas õiguskomisjon ühehäälselt[4], et EÜ asutamislepingu artikli 13 lõike 2 ja artikli 141 lõike 3 kahekordne õiguslik alus on ettepanekule sobiv õiguslik alus.

Lugupidamisega

Giuseppe Gargani

• [1]  ELTs seni avaldamata.
• [2]  Euroopa Kohtu 26. märtsi 1987. aasta otsus kohtuasjas 45/86: komisjon v. nõukogu, EKL 1987, lk 1439, punkt 5.
• [3]  Euroopa Kohtu 11. juuni 1991. aasta otsus kohtuasjas C-300/89: komisjon v. nõukogu, EKL 1991, lk I-287, punkt 10.
• [4]  Lõpphääletuse ajal olid kohal: Giuseppe Gargani (esimees), Andrzej Jan Szenja (aseesimees), Diana Wallis (arvamuse koostaja), Maria Berger, Janelly Fourtou (Viktória Mohįcsi asendusliige), Jean-Paul Gauzčs (Kurt Lechneri asendusliige), Adeline Hazan (Katalin Lévai asendusliige), Piia-Noora Kauppi, Aloyzas Sakalas, Nicola Zingaretti ja Jaroslav Zvěřina.

eelarvekomisjonI ARVAMUS (29.11.2005                                                                       )

Saaja: naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut
(KOM(2005)0081 – C6‑0083/2005 – 205/0017(COD))

Arvamuse koostaja: Jutta D. Haug

SHORT JUSTIFICATION

Commission proposal

General

After a positive feasibility study, the Employment, Social Affairs, Health and Consumers Affairs Council of 1-2 June 2004 fully supported the principle of setting up an Institute for Gender Equality, while it stressed the importance of a structure which would bring added value and would not duplicate existing activities. The need for budget neutrality was also mentioned.

Based on an ex-ante evaluation, and in line with the above-mentioned discussions, the Commission has now submitted this proposal for a Regulation establishing an Institute for Gender Equality as a new agency.

Financial implications

From 2007 on a new budget heading with two budget lines will be created:

- 04 05 04 01 : European Institute for gender equality - Subsidy to titles 1 & 2

- 04 05 04 02 : European Institute for gender equality – Subsidy to title 3

The duration of the action/financial impact will be from 1 January 2007 – 31 December 2013. Since from 2007 onwards the allocation of appropriations will depend on the new financial perspective 2007-2013, the annual amounts decided upon for this period, as summarised in the following table, are considered to be purely indicative:

EUR million (to 3 decimal places)

	2007	2008	2009	2010	2011	2012	2013	Total
Subsidy for Titles 1 and 2 CE/CP	2,31	2,925	3,575	3,875	4,159	4,57	4,67	26,084
Subsidy for Title 3 CE/CP	2,19	3,5	3,625	3,625	3,741	3,63	3,83	24,141
Total reference amount	4,5	6,425	7,2	7,5	7,9	8,2	8,5	50,225
Administra-tive expenditure	0,362	0,265	0,268	0,33	0,44	0,348	0,358	2,275
Total indicative financial cost CE/CP	4,862	6,69	7,468	7,83	8,248	8,548	8,858	52,5

Human resource requirements (including officials, temporary and external staff) of the institute are given as follows:

	2007	2008	2009	2010	2011	2012	2013
Total number of statutory personnel	15	20	23	25	27	30	30

Remarks

In addition to the 23 agencies that already figure in the draft for the 2006 budget, the current proposal aims at creating the "European Institute for Gender Equality" as yet another decentralised agency.

While your draftswoman recognises the importance of decentralised agencies as a proper response to operational needs in order to improve the management of the activities of the European Union, their ever-increasing number and financial needs are a constant source of concern.

The Temporary committee on Policy Challenges and Budgetary Means has estimated the overall cost of the existing agencies for the coming seven year period at EUR 2,3 billion. Each new agency will further increase this amount. If an agreement on the next financial framework should bring about reductions compared to the Commission's proposal, the decentralised agencies will need to participate in such a reduction, as has already been pointed out by your draftswoman on several occasions. The establishment of the Gender Equality Institute, or any new agency, at this point, before an agreement on the new financial perspective has been reached, can only come about against a background of significant budgetary uncertainties.

According to the Commission proposal, the new Gender Equality Institute will require some EUR 52 million for the period from 2007 to 2013, an amount which at the moment cannot be guaranteed (Amendments 1 and 2). Unlike in other cases, the creation of the Gender Equality Institute is not to the detriment of other programmes under the same policy area because it is to be fully financed through the Fifth Strand of PROGRESS.

Nevertheless, your draftswoman would still like to reiterate that she is in favour of the establishment of a binding ceiling for agencies which could only be increased by decision of the budgetary authority.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Õigusloomega seotud resolutsiooni projekt

Muudatusettepanek 1

Lõige 1 a (uus)

1 a.     täpsustab, et õigusakti ettepanekus märgitud assigneeringud on üksnes juhiseks kokkuleppe saavutamiseni 2007. aasta ja sellele järgnevate aastate finantsperspektiivi osas;

Muudatusettepanek 2

Lõige 1 b (uus)

1 b.     palub komisjonil kinnitada järgmise finantsperspektiivi vastuvõtmise järel summad, mis on esitatud määruse ettepanekus, või vajaduse tekkimisel esitada korrigeeritud summad Euroopa Parlamendile ja nõukogule heakskiitmiseks, tagades sellega nende vastavuse ülemmääradele;


Ettepanek võtta vastu määrus

Komisjoni ettepanek[1]	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 3 Artikli 20 lõige 1
1. Kolmanda aasta lõpuks pärast määruse jõustumist korraldab instituut haldusnõukogu antud komisjoniga kooskõlastatud volituste alusel oma saavutuste sõltumatu välise hindamise. Hinnangus vaadeldakse instituudi mõju soolise võrdõiguslikkuse edendamisele ja analüüsitakse ka koostoime mõju. Eelkõige käsitletakse võimalikku vajadust muuta või laiendada instituudi ülesandeid, sealhulgas ka ülesannete võimaliku laiendamise finantstagajärgi. Hinnangu andmisel võetakse arvesse huvirühmade seisukohti nii ühenduse kui ka siseriiklikul tasandil.	1. Kolmanda aasta lõpuks pärast määruse jõustumist korraldab instituut haldusnõukogu antud komisjoniga kooskõlastatud volituste alusel oma saavutuste sõltumatu välise hindamise. Hinnangus vaadeldakse instituudi mõju soolise võrdõiguslikkuse edendamisele ja analüüsitakse ka koostoime mõju. Eelkõige käsitletakse võimalikku vajadust muuta või laiendada instituudi ülesandeid, sealhulgas ka ülesannete võimaliku muutmise või laiendamise finantstagajärgi. Hinnangu andmisel võetakse arvesse huvirühmade seisukohti nii ühenduse kui ka siseriiklikul tasandil.
Selgitus
Hindamine peaks hõlmama ka ülesannete igasuguse muutmise ja mitte ainult nende laiendamise finantstagajärgede hinnangut.
Muudatusettepanek 4 Artikkel 23
Instituut alustab tegevust kaheteistkümne kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.	Instituut alustab tegevust kaheteistkümne kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest, kuid mitte enne lõpliku otsuse tegemist instituudi asukoha suhtes.
Selgitus
Instituut alustab oma tegevust lõplikul asukohal, et vältida mittevajalikke kulutusi, nagu ajutisest asukohast ümberkolimine ning muid sellega seotud kulutusi.

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut
Viited	KOM(2005)0081 – C6-0083/2005 – 2005/0017(COD)
Vastutav komisjon	FEMM
Nõuandev komisjon             istungil teada andmise kuupäev	BUDG 12.4.2005
Tõhustatud koostöö – istungil teadaandmise kuupäev	ei
Arvamuse koostaja             nimetamise kuupäev	Jutta D. Haug 20.9.2004
Endine arvamuse koostaja
Arutamine komisjonis	29.11.2005
Vastuvõtmise kuupäev	29.11.2005
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	18   1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Simon Busuttil, Brigitte Douay, Salvador Garriga Polledo, Ingeborg Gräßle, Louis Grech, Catherine Guy-Quint, Jutta D. Haug, Wiesław Stefan Kuc, Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk, Janusz Lewandowski, Vladimír Maňka, Gérard Onesta, Giovanni Pittella, Wojciech Roszkowski, Esko Seppänen, Helga Trüpel, Kyösti Tapio Virrankoski, Ralf Walter
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Lidia Joanna Geringer de Oedenberg
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Märkused (andmed olemas vaid ühes keeles)	...

• [1]  ELT C ...., ..., lk .....

põhiseaduskomisjonI ARVAMUS  (24.1.2006)

Saaja: naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut
(KOM(2005)0081 – C6‑0083/2005 – 2005/0017(COD))

Arvamuse koostaja: Borut Pahor

MUUDATUSETTEPANEKUD

Põhiseaduskomisjon palub vastutaval naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Komisjoni ettepanek[1]	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Viide 1
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 13 lõiget 2 ja artikli 141 lõiget 3,	võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 3 lõiget 2, artikli 13 lõiget 2 ja artikli 141 lõiget 3,
Selgitus
Amsterdami lepinguga on artiklis 3 toodud ühenduse meetmete loendile lisatud uus lõige 2 järgmises sõnastuses: „Kõigi käesolevas artiklis osutatud meetmete puhul on ühenduse eesmärk meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine.” Ettepaneku õigusliku aluse sidususe ja mõistetavuse huvides tuleks antud uut ühenduse „läbivat eesmärki” tsiteerida koos ettepaneku otseseks õiguslikuks aluseks olevate artiklitega.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 12
(12) Instituut hakkab kordamise vältimiseks osalema ühenduse programmides ja tegema võimalikult tihedat koostööd ühenduse asutustega, eelkõige Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi, Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri, Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse ning loodava Põhiõiguste Ametiga.	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 13
(13) Vastavalt asutamislepingu artiklile 3 oleks asjakohane soodustada haldusnõukogu moodustamist, kus meeste ja naiste osakaal oleks tasakaalus	(13) Vastavalt asutamislepingu artikli 3 lõikele 2 oleks asjakohane soodustada haldusnõukogu moodustamist, kus meeste ja naiste osakaal oleks tasakaalus
Selgitus
EÜ asutamislepingule tehtava viite täpsuse tõstmine ülejäänud põhjendustes toodud viidetega samale tasemele.
Muudatusettepanek 4 Artikli 3 lõike 1 punkt a
a) kogub, dokumenteerib, analüüsib ja levitab soolist võrdõiguslikkust käsitlevat objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat teavet, mis hõlmab ka liikmesriikide, ühenduse institutsioonide, uurimiskeskuste, võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevate siseriiklike asutuste, valitsusväliste organisatsioonide, asjaomaste kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide edastatud uurimustulemusi;	a) kogub, dokumenteerib, analüüsib ja levitab soolist võrdõiguslikkust käsitlevat objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat teavet, mis hõlmab ka liikmesriikide, ühenduse institutsioonide, uurimiskeskuste, võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevate siseriiklike asutuste, valitsusväliste organisatsioonide, asjaomaste kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide edastatud uurimustulemusi ja parimaid tavasid;
Muudatusettepanek 5 Artikli 4 lõige 4
4. Instituut tagab, et levitatav teave on lõppkasutajatele mõistetav.	välja jäetud
Muudatusettepanek 6 Artikkel 7
Juurdepääs dokumentidele	Juurdepääs dokumentidele ja isikuandmete kaitse
1. Instituudi valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1049/2001.	1. Instituudi suhtes kohaldatakse määrusi (EÜ) nr 1049/2001 ja (EÜ) nr 45/2001.
2. Haldusnõukogu võtab määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakendamiseks vastu menetluse kuue kuu jooksul pärast instituudi loomist.	2. Haldusnõukogu võtab nimetatud määruste rakendamiseks vastu menetluse kuue kuu jooksul pärast instituudi loomist.
3. Otsuste suhtes, mis instituut võtab vastu vastavalt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklile 8, võidakse asutamislepingu artiklite 195 ja 230 alusel esitada kaebus ombudsmanile või algatada kohtuasi Euroopa Ühenduste Kohtus.
4. Isikuandmeid töödeldakse või edastatakse üksnes juhtudel, mil see on vältimatult vajalik instituudi eesmärkide täitmiseks. Sellistel juhtudel kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta.
Selgitus
Muudatusettepanekuga tahetakse täiustada antud sätte sõnastust, jättes muutmata selle normatiivse sisu.
Muudatusettepanek 7 Artikli 8 lõige 1
1. Oma ülesannete täitmisel teeb instituut koostööd liikmesriikide organisatsioonidega, sealhulgas võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevate asutuste, uurimiskeskuste, valitsusväliste organisatsioonide, tööturu osapoolte ning vastavate Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil tegutsevate organisatsioonidega ning kolmandate riikidega.	1. Oma ülesannete täitmisel teeb instituut koostööd liikmesriikide organisatsioonidega, sealhulgas võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevate asutuste, uurimiskeskuste, valitsusväliste organisatsioonide, tööturu osapoolte ja kutseõppekeskuste ning vastavate Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil tegutsevate organisatsioonidega ning kolmandate riikidega.
Muudatusettepanek 8 Artikli 10 lõige 1
Haldusnõukogu   1. Haldusnõukogu koosneb kuuest nõukogu poolt nimetatavast esindajast, kuuest komisjoni poolt nimetatavast esindajast ning kolmest komisjoni poolt nimetatavast hääleõiguseta esindajast, kellest igaüks esindab üht järgmistest huvigruppidest:	Haldusnõukogu   1. Haldusnõukogu koosneb ühest komisjoni esindajast ja veel üheksast liikmest, keda Euroopa Parlamendiga konsulteerides nimetab nõukogu komisjoni koostatud nimestiku põhjal, milles on kandidaate märksa rohkem kui ametisse nimetatavaid nõukogu liikmeid. Komisjoni koostatud kandidaatide nimestik edastatakse koos asjaomaste dokumentidega Euroopa Parlamendile. Võimalikult kiiresti ja kolme kuu jooksul pärast vastavate andmete saamist võib Euroopa Parlament kutsuda kandidaadid vestlusele ja esitada oma seisukohad kaalumiseks nõukogule, kes seejärel nimetab haldusnõukogu liikmed.
a) asjaomane ühenduse tasandil tegutsev valitsusväline organisatsioon, kellel on õigustatud huvi võidelda soolise diskrimineerimisega ning edendada soolist võrdõiguslikkust;
b) ühenduse tasandil tegutsevad tööandjate organisatsioonid ning
c) ühenduse tasandil tegutsevad töötajate organisatsioonid.
Selgitus
Ühenduse asutuste haldusnõukogude koosseisu üle on juba pikemat aega vaieldud. Tavaliselt teeb komisjon ettepaneku määrata haldusnõukogusse kuus komisjoni poolt ja kuus nõukogu poolt nimetatud liiget, nõukogu aga tahab enamasti, et iga liikmesriik nimetaks sinna oma esindaja.
Selline kulukaks minev praktika on eriti ebasobiv väikeste, väikese eelarve ja koosseisuga asutuste puhul. Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudil on esialgu 13 töötajat.
Käesolevas muudatusettepanekus pakutavat lahendust kasutati 2002. aastal Euroopa Toiduohutusameti asutamisel[2]. See võimaldab õiglast ja tõhusat rollide jaotust komisjoni, Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel ning võiks aidata üle saada antud küsimuses kujunenud ummikust. Samasugust lahendust soovitati Euroopa Parlamendi 13. jaanuari 2004. aasta otsuses uute Euroopa asutuste tegevusraamistiku kohta[3].
Muudatusettepanek 9 Artikli 10 lõike 2 teine lõik
Komisjoni ja nõukogu eesmärk on tagada meeste ja naiste võrdne esindatus haldusnõukogus	Komisjoni, Euroopa Parlamendi ja nõukogu eesmärk on tagada haldusnõukogus meeste ja naiste võrdne esindatus ning töötajate ja tööandjate organisatsioonide ja asjakohaste valitsusväliste organisatsioonide esindatus ühenduse tasemel.
Selgitus
Sellise lahendusega välditakse haldusnõukogu jagunemist kahte klassi – täisliikmeteks ja hääleõiguseta liikmeteks, nagu see oleks tulenenud komisjoni ettepanekust.
Muudatusettepanek 10 Artikli 10 lõige 8
8. Haldusnõukogu võtab direktori ettepaneku alusel, mis on komisjoniga kooskõlastatud, vastu oma kodukorra.	8. Haldusnõukogu võtab direktori ettepaneku alusel, mis on komisjoniga kooskõlastatud, vastu oma kodukorra. Kodukorra avaldamine on kohustuslik.
Muudatusettepanek 11 Artikli 11 lõige 4
4. Direktor annab oma tegevusest aru haldusnõukogule ning osaleb selle koosolekutel ilma hääleõiguseta.	4. Direktor annab oma tegevusest aru haldusnõukogule ning osaleb selle koosolekutel ilma hääleõiguseta. Samuti võivad Euroopa Parlament ja nõukogu igal ajal paluda tal osaleda mis tahes instituudi tegevusega seotud küsimuse arutamisel.
Muudatusettepanek 12 Artikli 20 lõige 1
1. Kolmanda aasta lõpuks pärast määruse jõustumist korraldab instituut haldusnõukogu antud komisjoniga kooskõlastatud volituste alusel oma saavutuste sõltumatu välise hindamise. Hinnangus vaadeldakse instituudi mõju soolise võrdõiguslikkuse edendamisele ja analüüsitakse ka koostoime mõju. Eelkõige käsitletakse võimalikku vajadust muuta või laiendada instituudi ülesandeid, sealhulgas ka ülesannete võimaliku laiendamise finantstagajärgi. Hinnangu andmisel võetakse arvesse huvirühmade seisukohti nii ühenduse kui ka siseriiklikul tasandil.	1. Kolmanda aasta lõpuks pärast määruse jõustumist korraldab instituut haldusnõukogu antud komisjoniga kooskõlastatud volituste alusel oma saavutuste sõltumatu välise hindamise. Hinnangus vaadeldakse instituudi mõju soolise võrdõiguslikkuse edendamisele ja analüüsitakse ka instituudi tasuvust võrreldes antud valdkonna vastavate ülesannete täitmisega Euroopa Liidu tasandil teiste pädevate asutuste, eelkõige tulevase Euroopa Põhiõiguste Ameti poolt.
Muudatusettepanek 13 Artikkel 21
Haldusnõukogu tutvub eelmises artiklis mainitud hindamise tulemustega ning annab vajaduse korral komisjonile instituudi, selle töökorralduse ning tegevusvaldkonna muutmiseks vajalikud soovitused. Komisjon edastab hindamisaruande ja soovitused Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ja regioonide komiteele ning avalikustab need. Pärast hindamisaruande ja soovitustega tutvumist võib komisjon esitada käesolevale määrusele parandusettepanekuid, kui ta peab seda vajalikuks.	Komisjon edastab hindamisaruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ja regioonide komiteele ning avalikustab selle. Pärast hindamisaruandega tutvumist teeb komisjon vajadusel ettepaneku käesoleva määruse läbivaatamiseks. Kui komisjoni arvates ei ole seatud eesmärke silmas pidades instituuti enam vaja, võib ta teha ettepaneku määruse tühistamiseks. Nimetatud ettepaneku põhjal kaaluvad Euroopa Parlament ja nõukogu määruse muutmise või kehtetuks tunnistamise vajalikkust.

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut
Viited	(KOM(2005)0081 – C6-0083/2005 – 2005/0017(COD))
Vastutav komisjon	FEMM
Arvamuse esitaja(d)   istungil teadaandmise kuupäev	AFCO 12.4.2005
Tõhustatud koostöö – istungil teadaandmise kuupäev	0.0.0000
Arvamuse koostaja   nimetamise kuupäev	Borut Pahor 6.6.2005
Arutamine parlamendikomisjonis	29.11.2005
Vastuvõtmise kuupäev	24.1.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	15 1 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	James Hugh Allister, Richard Corbett, Jean-Luc Dehaene, Panayiotis Demetriou, Andrew Duff, Maria da Assunção Esteves, Ingo Friedrich, Bronisław Geremek, Jo Leinen, Íñigo Méndez de Vigo, Hans-Gert Poettering, Marie-Line Reynaud, Alexander Stubb
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed	Maria Berger, Gérard Onesta, Reinhard Rack
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)	...

• [1]  ELT C ... / ELTs seni avaldamata.
• [2]  Määruse (EÜ) nr 178/2002 artikkel 25, EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.
• [3]  P5 TA PROV(2004)0015, lõike 17 punkt e.

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut
Viited	KOM (2005)0081 – C6‑0083/2005 – 2005/0017(COD)
EP-le esitamise kuupäev	12.4.2005
Vastutav komisjon   istungil teadaandmise kuupäev	FEMM 12.4.2005
Arvamuse esitaja(d)   istungil teadaandmise kuupäev	AFCO 12.4.2005			BUDG 12.4.2005			LIBE 12.4.2005
Arvamuse esitamisest loobumine   otsuse kuupäev	LIBE 12.12.2005
Tõhustatud koostöö   istungil teadaandmise kuupäev	Ei
Raportöör(id)   nimetamise kuupäev	Lissy Gröner, Amalia Sartori 26.5.2005
Arutamine parlamendikomisjonis	13.9.2005	24.11.2005			24.1.2006
Vastuvõtmise kuupäev	24.1.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:		23 3 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Edit Bauer, Edite Estrela, Věra Flasarová, Claire Gibault, Lissy Gröner, Zita Gurmai, Anneli Jäätteenmäki, Piia-Noora Kauppi, Urszula Krupa, Pia Elda Locatelli, Doris Pack, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Teresa Riera Madurell, Raül Romeva i Rueda, Amalia Sartori, Corien Wortmann-Kool, Anna Záborská
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed	Anna Hedh, Mary Honeyball, Elisabeth Jeggle, Christa Klaß, Maria Martens, Zita Pleštinská, Heide Rühle, Bernadette Vergnaud, Zuzana Roithová
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Miroslav Mikolášik
Esitamise kuupäev	27.2.2006
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)