RAPORT Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust

8.3.2006 - (KOM(2005)0181 – C6‑0234/2005 – 2005/0090(CNS)) - *

Eelarvekomisjon
Raportöör: Ingeborg Gräßle
Arvamuse koostajad*:
Borut Pahor, Ingeborg Gräßle, eelarvekontrollikomisjon
* Komisjonidevaheline tõhustatud koostöö – kodukorra artikkel 47

Muudatusettepanekud

Menetlus : 2005/0090(CNS)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A6-0057/2006

Esitatud tekstid :

A6-0057/2006

Arutelud :

PV 14/03/2006 - 21
CRE 14/03/2006 - 21

Hääletused :

PV 15/03/2006 - 4.5
CRE 15/03/2006 - 4.5
Selgitused hääletuse kohta
PV 13/06/2006 - 7.9
CRE 13/06/2006 - 7.9
PV 06/07/2006 - 6.10
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2006)0085
P6_TA(2006)0312

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
BEGRÜNDUNG
MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust

(KOM(2005)0181 – C6‑0234/2005 – 2005/0090(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2005)0181)[1];

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 279 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 183, mille kohaselt Euroopa Parlament konsulteeris nõukoguga (C6‑0234/2005);

– võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

– võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ning arengukomisjoni ja eelarvekontrollikomisjoni arvamusi (A6‑0057/2006),

1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2. palub komisjoni oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2 ja Euratomi asutamislepingu artikli 119 teist lõiku;

3. palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4. palub alustada 4. märtsi 1975. aasta ühisdeklaratsioonis sätestatud lepitusmenetlust, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

5. palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui ta kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

6. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek

Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud

Muudatusettepanek 1

PÕHJENDUS 1

(1) Nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (edaspidi „finantsmäärus”) on kehtestatud finantsjuhtimise reformi õiguslikud alused. Sellisena tuleks selle olulisi elemente säilitada ja tugevdada. Peale selle on finantsmäärusega sätestatud eelarvepõhimõtted, mida tuleks järgida kõigis õigusaktides ja millest erandeid tuleks teha võimalikult vähe.

(1) Nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002[2] (edaspidi „finantsmäärus”) on kehtestatud finantsjuhtimise reformi õiguslikud alused. Sellisena tuleks selle olulisi elemente säilitada ja tugevdada. Peale selle on finantsmäärusega sätestatud eelarvepõhimõtted, mis põhinevad EÜ asutamislepingu artiklil 268 ja sellele järgnevatel artiklitel ning mida tuleks järgida kõigis õigusaktides ja millest erandeid tuleks teha võimalikult vähe.

Selgitus

Eelarvepõhimõtted on sätestatud eelkõige EÜ asutamislepingu artiklis 268 ja sellele järgnevates artiklites.

Muudatusettepanek 2

PÕHJENDUS 2

(2) Praktilised kogemused näitavad, et teatavad muudatused on õigustatud, et lihtsustada eelarve täitmist ja selle aluseks olevate poliitiliste eesmärkide saavutamist ning kohandada mõnesid menetluslikke ja dokumentidele esitatavaid nõudeid, et viia need kaasnevate kulude ja riskidega paremini vastavusse.

(2) Praktilised kogemused näitavad, et teatavad muudatused on õigustatud, et lihtsustada eelarve täitmist ja selle aluseks olevate poliitiliste eesmärkide saavutamist. Samuti on soovitatav kinnistada selgelt EÜ asutamislepingu artiklis 5 sätestatud haldusmeetmete proportsionaalsuse põhimõte, et oleks selge, et see on vastavuses kaasnevate kulude ja riskidega.

Selgitus

On asjakohane viidata kõikehõlmavale ühenduse institutsioonide tegevuse proportsionaalsuse põhimõttele, et vältida liidu kodanike ja kolmandate isikute ülemäärast koormamist haldusmeetmete tõttu.

Muudatusettepanek 3

PÕHJENDUS 3

(3) Kõik muudatused peavad kaasa aitama komisjoni reformieesmärkide saavutamisele, peaksid aitama parandada või tagada usaldusväärset finantsjuhtimist ning tõhustada ühenduse finantshuvide kaitset pettuse ja ebaseaduslike tegevuste eest, aidates sellega kaasa piisava kindluse saavutamisele finantstehingute seaduslikkuses ja korrapärasuses.

(3) Kõik muudatused peavad kaasa aitama komisjoni reformieesmärkide saavutamisele, peaksid aitama parandada või tagada usaldusväärset finantsjuhtimist ning tagada tõhusam ühenduse finantshuvide kaitse pettuse ja ebaseaduslike tegevuste eest, aidates sellega kaasa piisava kindluse saavutamisele finantstehingute seaduslikkuses ja korrapärasuses.

Muudatusettepanek 4

PÕHJENDUS 5 A (uus)

(5 a) Vastavalt EÜ asutamislepingule lisatud ning 2. oktoobri 1997. aasta Amsterdami lepingu lisas olevale subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise protokolli punktile 1 on iga institutsioon kohustatud oma volituste kasutamisel järgima proportsionaalsuse põhimõtet, mille kohaselt ükski ühenduse meede ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik lepingu eesmärkide saavutamiseks.

Selgitus

Muudatusettepanek 5

PÕHJENDUS 6

(6) Mõnedes punktides on eelarvepõhimõtteid silmas pidades vaja suuremat tõhusust ja läbipaistvust, et paremini vastata tegevusvajadustele.

(6) Finantsmääruse kohaldamise praktilised kogemused on näidanud, et finantsjuhtimises osalejad kasutavad üksikjuhtumite puhul liiga vähe oma kaalutlusõigust. See tähendab ka, et nad võivad Euroopa Liidu täidesaatva võimuna langetada üksikjuhtumite puhul iseseisvalt ja oma äranägemise järgi otsuse, millal on meede EÜ asutamislepingule lisatud ning 2. oktoobri 1997. aasta Amsterdami lepingu lisas oleva subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise protokolli tähenduses proportsionaalne.

Selgitus

Üks menetluse raskepärasuse põhjusi seisneb selles, et finantsmääruse rakendajad ei kasuta oma kaalutlusõigust.

Muudatusettepanek 6

PÕHJENDUS 12

(12) Praegu peab komisjon enne annetuste, näiteks kingituste või annakute, millega kaasnevad kulutused, vastuvõtmist saama eelarvepädevatelt institutsioonidelt loa. Tarbetute ja tülikate menetluste vältimiseks peaks loa saamine olema kohustuslik vaid oluliste kulutuste korral.

Selgitus

Parlamendi õiguste kaitsmine.

Muudatusettepanek 7

PÕHJENDUS 13

(13) Seoses eelarve sihtotstarbelisuse põhimõttega tuleks assigneeringute ümberpaigutamist reguleerivaid eeskirju teatud punktides lihtsustada ja selgitada, sest praktikas on need osutunud tülikaks ja ebaselgeks. Finantsmääruse artikkel 22 oli mõeldud kohaldamiseks muudes institutsioonides kui komisjon, sest komisjonil on eraldi kord. Seda sätet tuleks seetõttu vastavalt muuta.

välja jäetud

Selgitus

Parlamendi õiguste kaitsmine.

Muudatusettepanek 8

PÕHJENDUS 14

(14) Vastavalt „teatamise korrale” teavitavad komisjon ja teised institutsioonid oma ümberpaigutuste ettepanekutest eelarvepädevaid institutsioone, kes vastuväidete esitamise soovi korral võivad tugineda tavalisele menetluskorrale. Sellistel juhtudel kohaldatakse eelarvepädevate institutsioonide vastuvõetava ümberpaigutusi käsitleva otsuse suhtes teoreetiliselt tavapäraseid tähtaegu. Samas ei ole tekstis välja toodud, mis ajast alates tähtaega arvestama hakatakse, ja see puudus tuleks kõrvaldada.

välja jäetud

Selgitus

Parlamendi õiguste kaitsmine.

Muudatusettepanek 9

PÕHJENDUS 16

(16) Tõhusust silmas pidades peaks komisjonil olema lubatud otsustada iseseisvalt ümberpaigutuste üle reservist, kui eelarve koostamise ajal puudub asjakohase meetme kohta põhiõigusakt finantsmääruse artiklis 49 määratletud tähenduses, kuid see võetakse vastu sama aasta jooksul.

välja jäetud

Selgitus

Parlamendi õiguste kaitsmine.

Muudatusettepanek 10

PÕHJENDUS 17

(17) Komisjoni haldusalaste ümberpaigutuste eeskirjad tuleks viia vastavusse uue tegevuspõhise eelarvestamise struktuuriga. Seega peaks „teatamise kord” piirduma ümberpaigutustega sama jaotise halduspeatüki artiklite vahel, kui need ületavad 10% eelarveaasta assigneeringutest. Teiselt poolt peaks komisjon iseseisvalt otsustama ümberpaigutuste üle erinevate jaotiste artiklite vahel, millest rahastatakse samaliigilisi kulusid.

välja jäetud

Selgitus

Euroopa Parlamendi õiguste kaitsmine.

Muudatusettepanek 11

PÕHJENDUS 22 A (uus)

(22 a) Õiguskindluse suurendamiseks tuleks selgemalt kindlaks määrata eelarvevahendite käsutajate vastutuse kord.

Muudatusettepanek 12

PÕHJENDUS 27

(27) Kehtestama peaks nõuete kehtivuse aegumistähtaja. Erinevalt paljudest liikmesriikidest ei kohaldata ühenduse puhul aegumistähtaegu, mille korral finantsnõuded teatud aja möödudes aeguvad. Samuti ei ole ühenduse jaoks kehtestatud aegumistähtaegu kolmandate isikute vastu pööratud nõuete sissenõudmisel. Sellise aegumistähtaja kehtestamine uues artiklis 73b on vastavuses usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega. Tahtlikud kahjutekitajad ei peaks siiski saama tugineda samal määral aegumisele nagu teised võlgnikud. Seega tuleks aegumisperioodi algus piiritleda ajahetkega, mil kogu nõude ulatus on kindlaks määratud.

Muudatusettepanek 13

PÕHJENDUS 27 A (uus)

(27 a) Pakkumismenetlusi tuleks võimalusel ja sobivusel läbi viia institutsioonidevaheliselt, et vähendada ka väiksemate üksuste halduskoormust.

Selgitus

Antud muudatusettepanekus lisatakse raportööri muudatusettepanekule 14 sõnad „võimalusel ja sobivusel“.

Muudatusettepanek 14

PÕHJENDUS 27 B (uus)

(27 b) Tarne- ja teenuslepingute sõlmimise menetlused tuleb muuta sujuvamaks ja enam pakkujate vajadustele suunatuks. Seejuures tuleb erilist tähelepanu pöörata sellele, et proportsionaalsuse põhimõte laieneks ka dokumenteerimiskuludele. Raamlepingud peavad leidma kajastamist finantsmääruses. Tarbetult pikk lepinguline seotus raamlepingute kaudu ei tohiks kitsendada konkurentsi ning väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid ei tohiks nende suuruse tõttu algusest peale faktiliselt lepingute sõlmimise menetlusest kõrvale jätta.

Muudatusettepanek 15

PÕHJENDUS 29

(29) Finantsmääruse eeskirjad pakkujate menetlusest kõrvale jätmise kohta kehtestavad ühenduse institutsioonide jaoks rangema korra kui on sätestatud direktiivis 2004/18/EÜ. Finantsmääruses ei tehta mingit eristust kõige tõsisemate menetlusest kõrvale jätmise põhjuste ja muude põhjuste vahel. Direktiivis 2004/18/EÜ aga tehakse selline eristus ja sellise eristuse tegemise võimalus tuleks anda ka ühenduse institutsioonidele. Finantsmääruse artiklites 93 ja 94 peaks olema toodud kõige tõsisemad menetlusest kõrvale jätmise juhud, mille korral see peaks olema kohustuslik, jättes samas tellijale võimaluse riskianalüüsi alusel lisada muid menetlusest kõrvale jätmise juhtusid. Sama eristuse peaks tegema toetuste suhtes finantsmääruse artiklis 114. Finantsmääruse artiklis 96 sätestatud karistuste kohta käivaid eeskirju tuleks vastavalt muuta.

(29) Finantsmääruse eeskirjad pakkujate menetlusest kõrvale jätmise kohta kehtestavad ühenduse institutsioonide jaoks rangema korra kui on sätestatud direktiivis 2004/18/EÜ. Pakkujate menetlusest kõrvale jätmisel tuleks järgida proportsionaalsuse põhimõtet. Seejuures ei tohiks kõrvalejätmise periood olla pikem kui kümmet aastat, et vältida ebaproportsionaalseid karistusi. Menetlusest kõrvale jätmine enam kui viieks aastaks peaks toimuma ainult jõustunud kohtuotsuse alusel.

Muudatusettepanek 16

PÕHJENDUS 30 A (uus)

(30 a) Tõendavate dokumentide esitamise nõue peaks olema piiratud vajalike dokumentidega. Dokumentidega seotud nõuded peaksid muu hulgas lähtuma asjaomase lepingu väärtusest.

Selgitus

Raportööri muudatusettepanekule 16 lisati sõnad „muu hulgas,“ et vältida piiravat tõlgendamist komisjonis, mille kohaselt dokumentide esitamist piiratakse ainult väikesemahulistele toetuslepingutele.

Muudatusettepanek 17

PÕHJENDUS 30 B (uus)

(30 b) Institutsioonide halduse õigluse ja nõuetekohasuse väliseks tõendamiseks peaksid toetuse saamise menetlustega seotud ühenduse teenistujad sellest alati teavitama oma ülemusi, et välistada huvide konflikti teket.

Muudatusettepanek 18

PÕHJENDUS 32 A (uus)

(32 a) Kõrvalejäetud pakkujatel peaks olema võimalus tõhusale õiguskaitsele, mille tagamine on ka liikmesriikide kohustus. Selleks tuleb luua sõltumatud järelevalveasutused, mis kontrollivad pakkumismenetlusi kiiresti ja ebaproportsionaalsete kuludeta ning tagavad tõhusa õiguskaitse.

Muudatusettepanek 19

PÕHJENDUS 32 B (uus)

(32 b) Liidu finantshuvide kaitse ei tohi pakkujatele kaasa tuua liiga suuri nõudmisi. Pakkujatelt tagatise nõudmine peaks seetõttu piirduma põhjendatud juhtudega ning tagatis ei tohi ületada tagatise andmise eesmärki.

Muudatusettepanek 20

PÕHJENDUS 34

(34) Toetusi käsitlevaid eeskirju oleks vaja lihtsustada. Nõuded kontrollimistele ja tagatistele peaksid olema paremini vastavuses kaasnevate finantsriskidega. Kõigepealt peaks mõned olulised muudatused tegema finantsmääruses, et hiljem saaks rakenduseeskirjades ette näha üksikasjalikud sätted. Finantsmääruse artiklis 108 tuleks toetuste kohaldamisala selgemaks muuta, seda eelkõige laenudega seotud toimingute ja kapitaliosalustega seonduva rahastamise puhul. Lisada tuleb proportsionaalsuse põhimõte.

(34) Toetusi käsitlevaid eeskirju oleks vaja lihtsustada. Osalejatele esitatavad haldusmenetluse nõuded peavad alati olema proportsionaalsed. Selleks tuleks perspektiivitud pakkumised võimalikult varajases menetlusetapis kõrvale jätta, et säästa taotlejat tarbetust tööst. Finantsmääruse artiklis 108 tuleks toetuste kohaldamisala selgemaks muuta, seda eelkõige laenudega seotud toimingute ja kapitaliosalustega seonduva rahastamise puhul. Eelkõige väikesemahuliste toetuste puhul peab olema võimalus anda toetust mahuka ja keeruka toetuslepingu asemel üksikotsuse alusel.

Selgitus

Muudatusettepanek 21

PÕHJENDUS 36

(36) Eeskirjad, mille kohaselt peab toetusi andma pakkumiskutsete alusel, on tõestanud oma kasulikkust. Ometi on kogemused näidanud, et teatavates olukordades ei jäta meetme iseloom abisaajate suhtes valikuvõimalust, ja finantsmääruse artiklis 110 peaks selliste erandlike juhtude esinemist selgesõnaliselt tunnistama.

(36) Eeskirjad, mille kohaselt peab toetusi andma pakkumiskutsete alusel, on tõestanud oma kasulikkust. Seoses sellega tuleks õigus- ja kavandamiskindluse huvides tagada, et pakkumismenetluse alguses taotlejatele esitatud nõuded menetluse käigus ei muutu. Ometi on kogemused näidanud, et teatavates olukordades ei jäta meetme iseloom abisaajate suhtes valikuvõimalust, ja finantsmääruse artiklis 110 peaks selliste erandlike juhtude esinemist selgesõnaliselt tunnistama.

Muudatusettepanek 22

PÕHJENDUS 37

(37) Eeskirju, mille kohaselt ühe meetme kohta ei tohi ühele ja samale abisaajale anda rohkem kui ühe toetuse, tuleks kohandada, sest mõned põhiõigusaktid lubavad ühenduse rahastatavaid toetusi kombineerida ja selliste juhtude arv võib tulevikus kasvada, et tagada kulutasuvus. Ometi tuleks kasutada juhust, et tuua finantsmääruse artiklis 111 selgelt välja, et samasid kulusid ei saa ühenduse eelarvest kunagi rahastada kaks korda.

(37) Tuleks kasutada juhust, et tuua finantsmääruse artiklis 111 selgelt välja, et samasid kulusid ei saa ühenduse eelarvest kunagi rahastada kaks korda ja toetus ei tohi ületada 100% abikõlblikest kulutustest.

Selgitus

Rakendab muudatusettepanekuid.

Muudatusettepanek 23

PÕHJENDUS 39

(39) Selguse ja läbipaistvuse huvides peaks finantsmääruse uues artiklis 113a lubama kindlasummaliste maksete kasutamist traditsioonilisema meetodi kõrval, mille korral hüvitatakse tegelikult kantud kulud.

Muudatusettepanek 24

PÕHJENDUS 40

(40) Finantsmääruse artiklis 114 peaks kaotama teatavad piirangud abisaajate abikõlblikkusele, et võimaldada toetusi füüsilistele isikutele ja teatavat tüüpi ühendustele, mis ei ole juriidilised isikud.

(40) Toetuse saajate kohustus esitada tõendavaid dokumente ja karistused, mida nende suhtes võib kohaldada, peaksid alati olema võrdelised riskiga. Lisaks sellele peaks kaotama teatavad piirangud abisaajate abikõlblikkusele, et võimaldada toetusi füüsilistele isikutele ja teatavat tüüpi ühendustele, mis ei ole juriidilised isikud.

Selgitus

Muudatusettepanek 25

PÕHJENDUS 40 A (uus)

(40 a) Taotlejate paremaks teavitamiseks tuleks rajada ühine teenistus, mille ülesandeks on sarnaste abitaotluste standardimine, teabe andmine taotlejatele ning võrdlusuuringute läbiviimine toetuste määramise kohta.

Selgitus

Ettepanek teha väike parandus raportööri muudatusettepanekusse 25, asendades sõna „asutus“ sõnaga „teenistus“, mis peaks selgitama teadmiste ühiskasutuse ja parimate tavade uurimise ideed komisjonis, et ületada erinevad tõlgendused ja tavad osakondades ja osakondade vahel ning luua taotlejatele usaldusväärse teabe saamise koht.

Muudatusettepanek 26

PÕHJENDUS 47

(47) Osaliselt või täielikult rakendamata jäetud projektidesse kirjutatud assigneeringuid peaks saama uuesti kasutusele võtta. See peaks olema võimalik ainult rangete tingimuste alusel ja ainult teadusuuringute valdkonnas, sest teadusuuringute projektid on seotud kõrgema finantsriskitasemega kui teiste poliitikavaldkondade omad.

(47) Arvestades teadusuuringute edendamise erilist tähtsust Euroopa Liidu konkurentsivõimele, peaks osaliselt või täielikult rakendamata jäetud projektidesse kirjutatud kasutamata või vabastatud kulukohustuste assigneeringuid saama uuesti kasutusele võtta.

Finantsperspektiiviga 2007–2013 seotud uue institutsioonidevahelise kokkuleppe läbirääkimistel uurib parlament kasutamata või vabastatud kulukohustuste uuesti kasutamise võimalusi. Selline uuesti kasutamine ei tohiks piirduda vaid teadusfondidega.

Muudatusettepanek 27

ARTIKLI 1 PUNKT 2

Artikli 2 esimene lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

Kõik mõnes muus õigusaktis sisalduvad sätted, mis käsitlevad eelarve täitmist tulude ja kuludena, peavad eelkõige olema kooskõlas II jaotises sätestatud eelarvepõhimõtetega.”

Kõik mõnes muus õigusaktis sisalduvad sätted, mis käsitlevad eelarve täitmist tulude ja kuludena, peavad olema kooskõlas ELi asutamislepingu artiklis 268 ja sellele järgnevates artiklites sätestatud eelarvepõhimõtetega.”

Selgitus

Sõna "eelkõige" lisamine on arusaamatu ning seepärast tuleks see välja jätta. Kuid eelarvepõhimõtted on sätestatud juba EÜ asutamislepingu artiklis 268 ja sellele järgnevates artiklites.

Muudatusettepanek 28

ARTIKLI 1 PUNKT 2

Artikli 2 esimene lõik a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

Institutsioonide poolt vastavalt käesolevale määrusele eelarve täitmiseks võetud mis tahes meede peab vastama EÜ asutamislepingu artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttele.

Selgitus

Muudatusettepanek 29

ARTIKLI 1 PUNKT 2

Artikli 2 esimene lõik b (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

Kui komisjon kavatseb mõne muu õigusakti ettepanekus finantsmääruse sätetest kõrvale kalduda, peab ta sellest selgesõnaliselt ja eraldi Euroopa Parlamendis eelarve eest vastutavale komisjonile teada andma.

Selgitus

Finantsmääruse reguleerimisala läbipaistvus.

Muudatusettepanek 30

ARTIKLI 1 PUNKT 6

Artikli 12 teine lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

Siiski võib häda- ja humanitaarabiks mõeldud assigneeringuid nõuetekohaselt põhjendatud erandlikel juhtudel alates jooksva aasta 15. detsembrist kulukohustustega siduda järgmiseks eelarveaastaks ettenähtud assigneeringute arvelt. Sellised kulukohustused ei tohi ületada ühte neljandikku viimase vastuvõetud eelarve vastaval eelarvereal esitatud assigneeringutest.

Selgitus

Parlamendi õiguste kaitsmine.

Muudatusettepanek 31

ARTIKLI 1 PUNKT 6 A (uus)

Artikli 14 lõike 1 teine lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

6 a. Artikli 14 lõike 1 teine lõik

asendatakse järgmisega:

„Ilma et see piiraks artikli 46 lõike 1 punkti 4 kohaldamist, ei või Euroopa Ühendus, Euroopa Aatomienergiaühendus ega artikli 185 kohased ühenduste asutatud asutused võtta laenu, välja arvatud otsese rahastamise puhul, mis on vajalik institutsioonidele kasutamiseks mõeldud kinnisvara soetamiseks, kui eelarvepädevad institutsioonid on vastavalt artikli 179 lõikele 3 esitanud selle kohta heakskiitva arvamuse.”

Selgitus

Kinnisvaraprojektide elluviimiseks on erinevad institutsioonid pidanud kasutama kaudseid rahastamisviise, sellal kui otsene rahastamine pangalaenude abil peaks tooma kaasa soodsamad intressimäärad ja suurema läbipaistvuse.

Muudatusettepanek 32

ARTIKLI 1 PUNKT 7

Artikli 16 lõike 2 teine lause (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

Valuuta konverteerimise operatsioonid teostatakse selliselt, et projektitoetuste ühendusepoolses kaasrahastamises ei toimuks suuremaid muutusi.

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on tagada, et projektipartnerid võivad ELi kaasrahastamises kindlad olla.

Muudatusettepanek 33

ARTIKLI 1 PUNKT 9

Artikli 19 lõigu 2 esimene lause (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

Annetusi, millega kaasnevad olulised rahalised kulutused, võib komisjon vastu võtta ainult Euroopa Parlamendi ja nõukogu loal, kes teevad otsuse kahe kuu jooksul komisjoni taotluse saamise kuupäevast arvates.

Annetusi, millega kaasnevad järelkulud, võib komisjon vastu võtta ainult Euroopa Parlamendi ja nõukogu loal, kes teevad otsuse kahe kuu jooksul komisjoni taotluse saamise kuupäevast arvates.

Selgitus

Parlamendi õiguste kaitsmine.

Muudatusettepanek 34

ARTIKLI 1 PUNKT 10

Artikli 22 lõike 1 punkt b a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

b a) ühest artiklist teise ilma piiranguteta.

Selgitus

Antud muudatusettepanek on tehnilise vea parandus. Selgitatakse, et praegune olukord tuleks säilitada.

Muudatusettepanek 35

ARTIKLI 1 PUNKT 10

Artikli 22 lõike 2 esimene lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

2. Kolm nädalat enne lõikes 1 osutatud ümberpaigutuste tegemist teatavad institutsioonid eelarvepädevatele institutsioonidele ja komisjonile oma kavatsustest. Kui ükskõik kumb eelarvepädev institutsioon esitab kõnealuse aja jooksul mõjuvaid põhjusi, kohaldatakse artiklis 24 sätestatud korda.

2. Kolm nädalat enne lõikes 1 osutatud ümberpaigutuste tegemist teatavad institutsioonid eelarvepädevatele institutsioonidele oma kavatsustest. Kui ükskõik kumb eelarvepädev institutsioon esitab kõnealuse aja jooksul põhjusi, kohaldatakse artiklis 24 sätestatud korda.

Selgitus

Lihtsustus.

Muudatusettepanek 36

ARTIKLI 1 PUNKT 10

Artikli 22 lõike 2 teine lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

Eelarvepädevad institutsioonid teevad otsuse kõnealuste ümberpaigutuste kohta artiklis 24 sätestatud tähtaja jooksul, mida hakatakse arvestama alates kuupäevast, mil eelarvepädev institutsioon neile kavatsetavast ümberpaigutusest teatas.

välja jäetud

Selgitus

Parlamendi õiguste kaitsmine.

Muudatusettepanek 37

ARTIKLI 1 PUNKT 10

Artikli 22 lõige 3 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

3. Iga institutsioon, välja arvatud komisjon, võib eelarvepädevatele institutsioonidele teha ettepaneku ümberpaigutusteks oma eelarveosa piires ühest jaotisest teise, kui need ületavad ülemmäära, milleks on 10% eelarveaasta assigneeringutest eelarvereal, millest ümberpaigutus tehakse. Eelarvepädev institutsioon teavitab komisjoni sellest nõuetekohaselt. Nende ümberpaigutuste suhtes kohaldatakse artiklis 24 kehtestatud korda.

3. Iga institutsioon, välja arvatud komisjon, võib eelarvepädevatele institutsioonidele teha ettepaneku ümberpaigutusteks oma eelarveosa piires ühest jaotisest teise, kui need ületavad ülemmäära, milleks on 10% eelarveaasta assigneeringutest eelarvereal, millest ümberpaigutus tehakse. Nende ümberpaigutuste suhtes kohaldatakse artiklis 24 kehtestatud korda.

Selgitus

Finantsmääruse algne sõnastus oli parem. Komisjoni tehtud muudatusettepanek ei muuda asja kuidagi selgemaks.

Muudatusettepanek 38

ARTIKLI 1 PUNKT 10

Artikli 22 lõige 4 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

4. Iga institutsioon, välja arvatud komisjon, võib oma eelarveosa piires teha ümberpaigutusi peatükkide sees ilma eelarvepädevaid institutsioone sellest eelnevalt teavitamata.

välja jäetud

Selgitus

Parlamendi õiguste kaitsmine.

Muudatusettepanek 39

ARTIKLI 1 PUNKTI 11 ALAPUNKTI A PUNKT I

Artikli 23 lõike 1 punkt b (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

i) punkt b asendatakse järgmisega:

välja jäetud

"b) personali- ja talituskulude puhul paigutada assigneeringuid ümber ühest jaotisest teise ainult artiklite vahel, millest finantseeritakse samaliigilisi kulusid”.

Selgitus

Parlamendi õiguste kaitsmine.

Muudatusettepanek 40

ARTIKLI 1 PUNKTI 11 ALAPUNKTI A ALAPUNKT II

Artikli 23 lõike 1 punkt d (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

ii) Lisatakse punkt d:

välja jäetud

"d) paigutada assigneeringuid artiklis 43 viidatud „määratlemata otstarbega assigneeringute” jaotisest ümber juhul, kui asjakohase meetme kohta puudub põhiõigusakt eelarve koostamise ajal, kuid see võetakse vastu eelarveaasta jooksul.”

Selgitus

Parlamendi õiguste kaitsmine.

Muudatusettepanek 41

ARTIKLI 1 PUNKTI 11 ALAPUNKTI A ALAPUNKT III

Artikli 23 lõike 1 teine lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

iii) Teine lõik jäetakse välja.

iii) Teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kolm nädalat enne esimese lõike punktides b ja c osutatud ümberpaigutuste tegemist teatab komisjon eelarvepädevatele institutsioonidele oma otsusest. Kui ükskõik kumb eelarvepädev institutsioon esitab kõnealuse aja jooksul mõjuvaid põhjusi, kohaldatakse artiklis 24 sätestatud korda.

Kolm kuud enne eelarveaasta lõppu teatab komisjon eelarvepädevatele asutustele punktis b osutatud kulude täitmisest ja annab teada kavatsusest teha vastavalt punktile b ümberpaigutusi, mis puudutavad personali, koosseisuväliseid töötajaid ja teisi teenistujaid. Kui eelarvepädevad institutsioonid ei ole kuue nädala jooksul pärast teatamist kavandatud ümberpaigutustele vastuväiteid esitanud, võib komisjon edasi tegutseda ja teavitab järgneval kuul eelarvepädevaid asutusi ümberpaigutustest.“

Selgitus

Antud muudatusettepanek peegeldab komisjoni vajadust suurema paindlikkuse järele personalikulude osas. Tegemist on kompromissiga paindlikkuse nõudmise ja parlamendi õiguste säilitamise vahel.

Muudatusettepanek 42

ARTIKLI 1 PUNKTI 11 ALAPUNKT B

Artikli 23 lõige 1 a (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

b) Lisatakse lõige 1 a:

välja jäetud

"1 a. Komisjon teavitab eelarvepädevaid institutsioone kolm nädalat enne:

a) ümberpaigutuste tegemist sama jaotise haldusassigneeringutele vastava peatüki artiklite vahel, kui selline ümberpaigutus ületab 10% eelarveaasta assigneeringutest, mis on kirjendatud artiklisse, kust ümberpaigutus tehakse;

b) lõike 1 punktis c osutatud ümberpaigutuste tegemist.

Kui ükskõik kumb eelarvepädev institutsioon esitab kõnealuse aja jooksul mõjuvaid põhjusi, kohaldatakse artiklis 24 sätestatud korda. Eelarvepädevad institutsioonid teevad otsuse kõnealuste ümberpaigutuste kohta artiklis 24 sätestatud tähtaja jooksul, mida hakatakse arvestama alates kuupäevast, mil eelarvepädev institutsioon neile kavatsetavast ümberpaigutusest teatas.

Selgitus

Parlamendi õiguste kaitsmine.

Muudatusettepanek 43

ARTIKLI 1 PUNKTI 11 ALAPUNKT C

Artikli 23 lõige 2 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

c) Lõikes 2 asendatakse sõnad „lõike 1 punktis c” sõnadega „lõigetes 1 ja 1a”.

välja jäetud

Selgitus

Parlamendi õiguste kaitsmine.

Muudatusettepanek 44

ARTIKLI 1 PUNKT 12

Artikli 26 lõike 2 esimene lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

12. Artikli 26 lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

välja jäetud

„Komisjoni ettepaneku põhjal otsustavad eelarvepädevad institutsioonid ümberpaigutuste üle, mille eesmärk on võimaldada hädaabireservi kasutamist. Iga toimingu kohta tuleb esitada eraldi ettepanek.”

Selgitus

Parlamendi õiguste kaitsmine.

Muudatusettepanek 45

ARTIKLI 1 PUNKT 12 A (uus)

Artikli 27 lõige 1 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(12 a) Artikli 27 lõige 1 asendatakse järgmisega:

"1. Eelarveassigneeringuid kasutatakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt ehk säästlikkuse, tõhususe, mõjususe ja proportsionaalsuse põhimõtetest lähtuvalt."

Selgitus

Eesmärk on vältida kontrollimatuid kulutusi ja kulukohustusi.

Muudatusettepanek 46

ARTIKLI 1 PUNKT 12 B (uus)

Artikli 27 lõike 2 kolmas lõik a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

12 b. Artikli 27 lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:

"Proportsionaalsus tähendab asjakohast suhet kulutuste – ka kontrollile tehtavate pingutuste – ja asjaga seotud summade ja riskide vahel."

Selgitus

Muudatusettepanek kutsub komisjoni üles läbi vaatama kontrollimiseks tehtavaid jõupingutusi, et kulutused oleksid vastavuses riskidega.

Muudatusettepanek 47

ARTIKLI 1 PUNKT 12 C (uus)

Artikli 27 lõige 4 a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

12 c. Artiklile 27 lisatakse järgmine lõige:

"4 a. Programmide ja meetmete rakendamisel järgib menetlus nende sisu. Käesoleva artikli nõudeid täpsustatakse rakenduseeskirjades."

Selgitus

ELi poliitikate sisu peab mõjutama administratiivseid menetlusi ja mitte vastupidi.

Muudatusettepanek 48

ARTIKLI 1 PUNKT 12 D (uus)

Artikli 27 lõige 4 b (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(12 d) Artiklile 27 lisatakse järgmine lõige:

„4 b. Institutsioonid loovad riigihangete korra ja toetuste andmise menetluse osas tõhususe ja mõjususe mõõtmise ja võrdlemise süsteemid.”

Selgitus

Komisjon püüab järgida eelarve täitmisel usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid. Usaldusväärse finantsjuhtimise kolm peamist elementi on säästlikkus, tõhusus ja mõjusus. Komisjoni ametnikud keskenduvad peamiselt „säästlikkusele”, mida võib määratleda kui „parimat lisaväärtust läbi menetlustest kinnipidamise”. Tõhususe põhimõtet kirjeldatakse finantsmääruses (artikli 27 punkti 2 teine lõik) kui „parimat võimalikku suhet kasutatud vahendite ja saavutatud tulemuste vahel”. Antud põhimõtte arvestamine sunniks komisjoni keskenduma mitte ainult „menetluste kontrollnimekirjale”, vaid võtma arvesse toetuste ja pakkumismenetluste konteksti ja nende menetlustega kaasnevaid halduskulusid. Kui vaadata võimalikele abisaajatele tekkivaid suuri kulutusi, tundub tõhususe kriteeriumi rõhutamine olevat veelgi olulisem.

Muudatusettepanek 49

ARTIKLI 1 PUNKT 12 E (uus)

Artikli 28 lõige 2 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

12 e. Artikli 28 lõige 2 asendatakse järgmisega:

"2. Eelarvemenetluse käigus esitavad institutsioonid ja teised asutused vajaliku teabe rahavajaduse muutumise võrdlemiseks finantsselgitustes sisalduvate esialgsete hinnangutega. See teave käsitleb muu hulgas tehtud edusamme ja seda, kui kaugele on seadusandja jõudnud esitatud ettepanekute menetlemisel. Vajaduse korral muudetakse rahavajadust sõltuvalt põhiõigusakti käsitleva arutelu edenemisest.”

Selgitus

Ümbersõnastamine: sõna "komisjon" on asendatud sõnadega "institutsioonid ja teised asutused".

Muudatusettepanek 50

ARTIKLI 1 PUNKT 12 F (uus)

Artikli 28 lõige 3 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

12 f. Artikli 28 lõige 3 asendatakse järgmisega:

"3. Pettuste ja rikkumiste tõkestamiseks esitavad institutsioonid ja teised asutused finantsselgituses kogu teabe olemasolevate ja kavandatavate ennetus- ja kaitsemeetmete kohta.”

Selgitus

Ümbersõnastamine: sõna "komisjon" on asendatud sõnaga " institutsioonid".

Muudatusettepanek 51

ARTIKLI 1 PUNKT 13

Artikli 29 lõige 2 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

13. Artikli 29 lõige 2 asendatakse järgmisega:

13. Artikkel 29 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 29

1. Eelarve koostatakse ja seda täidetakse ning raamatupidamisaruandlus toimub kooskõlas läbipaistvuse põhimõttega.

"2. Euroopa Parlamendi president laseb lõplikult vastuvõetud eelarve ja paranduseelarved avaldada Euroopa Liidu Teatajas.

2. Euroopa Parlamendi president laseb lõplikult vastuvõetud eelarve ja paranduseelarved avaldada Euroopa Liidu Teatajas.

Eelarve avaldatakse kolme kuu jooksul alates selle lõpliku vastuvõtmise kuupäevast. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne ja iga institutsiooni koostatud eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruanded avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.”

Eelarve avaldatakse kolme kuu jooksul alates selle lõpliku vastuvõtmise kuupäevast.

Komisjoni aruanded peavad sisaldama teavet ka eelarve märkuste suhtes võetud meetmete kohta."

Selgitus

Eelarvepädevate institutsioonide teavitamine.

Muudatusettepanek 52

ARTIKLI 1 PUNKT 13 A (uus)

9. peatüki artikkel 30 a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(13 a) Esimese osa III jaotisele lisatakse järgmine peatükk ja artikkel:

„9. peatükk

Mõjusa ja tõhusa sisekontrolli põhimõte

Artikkel 30 a

1. Eelarve täitmine tagatakse mõjusa ja tõhusa sisekontrolli abil vastavalt igale juhtimisviisile.

2. Seoses eelarve täitmisega määratletakse sisekontrolli kui kõikidele kontrolliketi tasanditele kohaldatavat protsessi, mille eesmärk on tagada piisav kindlus järgmiste eesmärkide saavutamise suhtes:

a) tegevuse mõjusus ja tõhusus;

b) finantsaruandluse usaldusväärsus;

c) vara ja teabe kaitsmine ning pettuse ja eeskirjade eiramise ennetamine ja tuvastamine;

d) aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrakohasusega seotud riskide nõuetekohane haldamine."

Selgitus

Vastavalt komisjoni tegevuskavas ja 2004. aasta eelarve täitmise kinnitamise resolutsiooni projekti põhjenduses J tehtud ettepanekutele peaks tõhus sisekontroll olema üks finantsmääruse eelarvepõhimõtetest.

Muudatusettepanek 53

ARTIKLI 1 PUNKTI 16 ALAPUNKT A

Artikli 43 lõike 1 teine lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

a) Lõike 1 teises lõigus asendatakse sõnad „artiklis 24” sõnadega „artiklites 23 ja 24”.

välja jäetud

Selgitus

Parlamendi õiguste kaitsmine.

Muudatusettepanek 54

ARTIKLI 1 PUNKTI 16 ALAPUNKT B

Artikli 43 lõige 2 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

b) Lõikes 2 asendatakse sõnad „artikli 24” sõnadega „artiklite 23 ja 24”.

välja jäetud

Selgitus

Parlamendi õiguste kaitsmine.

Muudatusettepanek 55

ARTIKLI 1 PUNKTI 19 ALAPUNKTI A ALAPUNKT II

Artikli 46 lõike 1 alalõike 1 punkt f (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

ii) Punkt f jäetakse välja.

välja jäetud

Selgitus

Senise sõnastuse taastamine, et kaitsta parlamendi õigusi teabele seoses eelarvega.

Muudatusettepanek 56

ARTIKLI 1 PUNKTI 19 ALAPUNKT B

Artikli 46 lõike 1 alalõige 2 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

b) Alalõige 2 asendatakse järgmisega:

välja jäetud

„(2) iga institutsiooni eelarveosas näidatakse tulud ja kulud punktis 1 toodud struktuuri kohaselt.”

Selgitus

Senise sõnastuse taastamine, et kaitsta parlamendi õigusi teabele seoses eelarvega.

Muudatusettepanek 57

ARTIKLI 1 PUNKTI 19 ALAPUNKT C

Artikli 46 lõike 1 alalõike 3 punkt c (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

c) Alalõike 3 punkt c asendatakse järgmisega:

välja jäetud

„c) teadus- ja tehnotöötajate liigitus, mis võib põhineda nende palgaastmestikul igas eelarves sätestatud tingimuste kohaselt; ametikohtade loetelus tuleb täpsustada nende kõrgkvalifitseeritud teadus- ja tehnotöötajate arv, kellele võimaldatakse erisoodustusi personalieeskirjade erisätete alusel;”

Selgitus

Algse teksti taastamine, et kaitsta parlamendi õigusi teabele.

Muudatusettepanek 58

ARTIKLI 1 PUNKTI 19 ALAPUNKT D

Artikli 46 lõike 1 alalõige 5 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

d) Alalõige 5 asendatakse järgmisega:

välja jäetud

„(5) eelarveread, kuhu on kirjendatud tulud ja kulud, mis on vajalikud välistegevuse tagatisfondi kasutamiseks.”

Selgitus

Ühenduse laenusid ja laenutagatisi ei ole veel tühistatud ja välistegevuse tagatisfondi uut varustamismehhanismi ei ole veel vastu võetud. Need peavad eelarves kajastuma.

Muudatusettepanek 59

ARTIKLI 1 PUNKT 20 A (uus)

Artikli 48 lõige 1 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(20 a) Artikli 48 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Institutsioonid täidavad eelarvet nii tulude kui ka kulude osas käesoleva määruse kohaselt, omal vastutusel ja heakskiidetud assigneeringute piires.”

(Vastab määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 48 lõikele 1, kuid sõna „komisjon” on asendatud sõnaga „institutsioonid” ning vastavalt muudetud verbi vormi.)

Selgitus

Redaktsiooniline muudatus.

Muudatusettepanek 60

ARTIKLI 1 PUNKTI 22 ALAPUNKT A

Artikli 53 lõike 3 teise lõigu sissejuhatav osa (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

Vahendite nõuetekohase kasutamise tagamiseks eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega rakendavad liikmesriigid kõiki meetmeid, mis on vajalikud selleks, et:

Vahendite nõuetekohase kasutamise tagamiseks eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega rakendavad liikmesriigid kõiki seadusandlikke, reguleerivaid ja haldusmeetmeid või muid ühenduste finantshuvide kaitsmist võimaldavaid meetmeid, mis on vajalikud selleks, et:

Selgitus

Täpsustus.

Muudatusettepanek 61

ARTIKLI 1 PUNKTI 22 ALAPUNKT A

Artikli 53 lõike 3 teise lõigu punkt b (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

b) vältida rikkumisi ja pettusi ja tegeleda nendega;

b) vältida rikkumisi, ebamajanduslikkust ja pettusi ja tegeleda nendega;

Selgitus

Komisjon peab pöörama võitlusele ebamajanduslikkuse vastu niisama suurt tähelepanu nagu võitlusele pettuste ja rikkumiste vastu.

Muudatusettepanek 62

ARTIKLI 1 PUNKTI 23 ALAPUNKTI B ALAPUNKT -I (uus)

Artikli 54 lõike 2 sissejuhatav osa (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

-i) Sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„2. Täites eelarvet artikli 53 lõike 2 alusel tsentraliseeritult ja delegeerimise teel või artikli 53 lõike 4 alusel, võib komisjon lõikes 1 sätestatud piires anda avaliku võimu teostamise ja eelkõige eelarve täitmisega seotud ülesandeid järgmistele asutustele:”

Selgitus

Eelarve täitmisega seotud ülesannete delegeerimine artikli 54 lõikes 2 nimetatud asutustele piirdub seni kaudse tsentraliseeritud haldusega. See piirab olulisel määral ülesannete delegeerimist, eriti välispoliitika meetmete valdkonnas. Selliseid meetmeid rakendatakse üha enam detsentraliseeritud halduse tingimustes. Eelarve tõhusa täitmise tagamiseks peab seepärast olema võimalik ülesandeid delegeerida ka detsentraliseeritud halduse tingimustes.

Muudatusettepanek 63

ARTIKLI 1 PUNKTI 23 ALAPUNKT C A (uus)

Artikli 54 lõige 3 a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

c a) Lisatakse järgmine lõige:

„3 a. Kasutades komisjoni poolt vastavalt artiklile 50 antud volitusi, võib Euroopa Parlament, kooskõlas oma kodukorra sätetega ning võttes vastu erieeskirjad, delegeerida täitmisülesanded kindlalt määratletud assigneeringute eest oma fraktsioonidele.

Käesolev erisäte ei tohi kõrvale kalduda artiklist 56, kui fraktsioonide toimimise erinõuded seda ei nõua.”

Selgitus

Nagu on sätestatud artiklis 185 ühenduste asutatud asutuste kohta, kellel on juriidilise isiku seisund ja kes saavad eelarvest toetusi, võib samuti eksisteerida vajadus peegeldada kehtivate eeskirjade rakendamisel fraktsioonide eristaatust haldusorganitena ja Euroopa Parlamendi liikmete tegevuse erinõudeid.

Muudatusettepanek 64

ARTIKLI 1 PUNKT 24

Artikli 56 lõike 1 sissejuhatav osa (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

1. Kui komisjon täidab eelarvet kaudse tsentraliseeritud halduse korras, nõuab ta kõigepealt usaldusväärse finantsjuhtimise eeskirjade kohaselt tõendeid, et üksustes, millele ta täitmise delegeerib, kasutatakse järgmisi asjakohaseid ja toimivaid süsteeme ja menetlusi:

1. Kui komisjon või Euroopa Parlament täidab eelarvet kaudse tsentraliseeritud halduse korras, nõuavad nad iga kord kõigepealt usaldusväärse finantsjuhtimise eeskirjade kohaselt tõendeid, et üksustes, millele nad täitmise delegeerivad, kasutatakse järgmisi asjakohaseid ja toimivaid süsteeme ja menetlusi:

Selgitus

Artikli 54 muutmisega loetakse Euroopa Parlamendi fraktsioonidele tehtavad maksed kaudse tsentraliseeritud halduse alla kuuluvaiks. Seetõttu on vaja muuta ka artiklit 56.

Muudatusettepanek 65

ARTIKLI 1 PUNKT 24

Artikli 56 lõige 3 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

3. Komisjon tagab delegeeritud ülesannete täitmise järelevalve, hindamise ja kontrolli. Ta võtab oma kontrollsüsteemide abil kontrollimiste tegemisel arvesse kontrollisüsteemide võrdväärsust.

3. Komisjon ja/või Euroopa Parlament tagavad delegeeritud ülesannete täitmise järelevalve, hindamise ja kontrolli. Nad võtavad oma kontrollsüsteemide abil kontrollimiste tegemisel arvesse kontrollisüsteemide võrdväärsust.

Selgitus

Artikli 54 muutmisega loetakse Euroopa Parlamendi fraktsioonidele tehtavad maksed kaudse tsentraliseeritud halduse alla kuuluvaiks. Seetõttu on vaja muuta ka artiklit 56.

Muudatusettepanek 66

ARTIKLI 1 PUNKT 27

Artikli 60 lõike 7 esimene lause (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(27) Artikli 60 lõike 7 esimene lause asendatakse järgmisega:

„7. Volitatud eelarvevahendite käsutaja annab oma institutsioonile oma ülesannete täitmisest aru iga-aastase tegevusaruande vormis, millele on lisatud finants- ja haldusteave ning deklaratsioon, milles ta tõendab, et aruandes sisalduv teave annab tõese ja erapooletu ülevaate.”

(27) Artikli 60 lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7. Volitatud eelarvevahendite käsutaja annab oma institutsioonile oma ülesannete täitmisest aru iga-aastase tegevusaruande vormis, millele on lisatud finants- ja haldusteave, viimasega seotud mis tahes reservatsioonid ning deklaratsioon, milles ta tõendab, et aruandes sisalduv teave annab tõese ja erapooletu ülevaate.

Selles aruandes võrreldakse tegevuse tulemusi seatud eesmärkidega ja esitatakse tegevusega seotud riskid ning kirjeldatakse käsutusse antud vahendite kasutamist ja sisekontrollisüsteemi toimimist. Siseaudiitor tutvub aastaaruande ja muude üksikasjalike andmetega. Hiljemalt iga aasta 15. juunil saadab komisjon eelarvepädevatele institutsioonidele eelmise aasta tegevusaruannete kokkuvõtte. Nendes aruannetes kirjeldatakse meetmeid, mida võeti vigade riski piiramiseks aruandes käsitletud toimingutes, ning antakse hinnang nende meetmete tõhususele.”

Selgitus

Nende sõnade välja jätmine võis olla viga, mis tuleb parandada. Peale selle on lisatud haldusteabe aruandega seotud reservatsioonide võimalus.

Muudatusettepanek 67

ARTIKLI 1 PUNKTI 28 ALAPUNKT -A (uus)

Artikli 61 lõike 1 punkt -e a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

	-a) Lõikele 1 lisatakse järgmine punkt e a:
	„e a) nende süsteemide tõhus toimimine;”

Selgitus

Lõike 1 punkt f tuleneb otseselt kontrollikoja arvamuse nr 10/2005 punktist 30:

„Selleks, et peaarvepidaja saaks tõendada, et raamatupidamisaruanded annavad tõese ja erapooletu ülevaate vastavalt praeguse finantsmääruse artiklile 123, peaks süsteemide heakskiitmine hõlmama süsteemide tõhusat toimimist asjassepuutuval ajavahemikul”

Muudatusettepanek 68

ARTIKLI 1 PUNKTI 28 ALAPUNKT A

Artikli 61 lõige 2 a (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

2a. Peaarvepidaja koostab raamatupidamisaruanded lõike 2 kohaselt esitatud teabe põhjal. Artikli 129 lõigete 2 ja 3 kohaselt koostatud lõpliku raamatupidamisaruande juurde lisatakse peaarvepidaja koostatud deklaratsioon, millega ta tõendab, et see on koostatud kooskõlas VII jaotisega ja finantsaruannete lisas toodud raamatupidamispõhimõtete, eeskirjade ja meetoditega.	2 a. Enne raamatupidamisaruannete vastuvõtmist institutsiooni poolt kirjutab peaarvepidaja neile alla, tõendades, et need annavad tõese ja erapooletu ülevaate institutsiooni rahaliselt olukorrast.
	Sel eesmärgil veendub peaarvepidaja, et aruanded on koostatud vastavalt raamatupidamise eeskirjadele, meetoditele ja raamatupidamissüsteemidele, mis kuuluvad tema vastutusele, nagu on sätestatud käesolevas määruses tema institutsiooni aruannete kohta, ning et kõik tulud ja kulud on aruannetesse kirjendatud.
	Tal on õigus kontrollida saadud teavet ning samuti teostada mis tahes täiendavaid kontrollimisi, mida ta peab vajalikuks aruannetele alla kirjutamiseks. Vajadusel esitab ta reservatsioone, selgitades täpselt selliste reservatsioonide liiki ja ulatust.
	Volitatud eelarvevahendite käsutajad esitavad peaarvepidajale kogu teabe, mida viimane oma ülesannete täitmiseks vajab. Eelarvevahendite käsutajad jäävad täielikult vastutavaks nende hallatavate rahaliste vahendite nõuetekohase kasutamise ning nende kontrolli all olevate kulude seaduslikkuse ja korrakohasuse eest.
	Teiste institutsioonide ja asutuste peaarvepidajad kirjutavad oma aastaaruannetele alla ja saadavad tõendi komisjoni peaarvepidajale.

Selgitus

Muudatusettepanek järgib parlamendi 2003. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise aruandes sätestatud põhimõtteid:

Peaarvepidaja võtab üldise vastutuse institutsiooni kui terviku aruannete terviklikkuse eest (lõige 7).

Peaarvepidaja kirjutab aruannetele alla ning kui esineb piiravaid tingimusi, selgitab ta täpselt esitatud reservatsioonide liiki ja ulatust (lõige 8).

Parlament on nõus äsjaste uuendustega komisjoni finantsjuhtimises, millega anti vastutus igale peadirektorile, kuid on siiski veendunud, et kinnitust, mille saavad anda peadirektorid, peab toetama üldine kinnitus peaarvepidajalt, kes vastutab täies ulatuses ja kellel on vajalikud vahendid selle vastutuse kandmiseks (lõige 9).

Muudatusettepanek 69

ARTIKLI 1 PUNKTI 32 ALAPUNKT A

Artikli 66 lõige 1 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

a) Lõike 1 esimene lause asendatakse järgmisega:

a) Lõige 1 asendatakse järgmisega:

„Eelarvevahendite käsutaja on rahaliselt vastutav personalieeskirjade kohaselt, milles sätestatakse, et koosseisulist töötajat, kelle suhtes on kohaldatavad vastavad sätted, võidakse kohustada täielikult või osaliselt hüvitama kahju, mida ühendused on kandnud raske rikkumise tagajärjel, mille ametnik on toime pannud oma ülesannete täitmisel või seoses nende täitmisega, eriti kui ta määrab kindlaks sissenõutavaid summasid, väljastab sissenõudekorraldusi, võtab kulukohustusi või allkirjastab maksekorraldusi käesolevat finantsmäärust ja rakenduseeskirju eirates.”

„Eelarvevahendite käsutaja on personalieeskirjade kohaselt rahaliselt vastutav.

Kahju hüvitamise kohustus kehtib eelkõige juhul, kui:

– eelarvevahendite käsutaja määrab kindlaks sissenõutavaid summasid, väljastab sissenõudekorraldusi, võtab kulukohustusi või allkirjastab maksekorraldusi käesolevat finantsmäärust ja rakenduseeskirju tõsise hooletuse tõttu või tahtlikult eirates;

– eelarvevahendite käsutaja jätab tõsise hooletuse tõttu või tahtlikult väljastamata dokumendi, mis põhjendab sissenõutavat summat, jätab väljastamata sissenõudekorraldused või viivitab nende väljastamisega või viivitab maksekorralduste väljastamisega, mille tulemuseks võib olla institutsiooni tsiviilõiguslik vastutus kolmanda isiku ees.

Süü olemasolu ja raskuse kontrollimisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige eelarvevahendite käsutaja kohustuste täitmiseks tema käsutuses olevaid vahendeid.

Eelarvevahendite käsutaja vastutuse suurus oleneb proportsionaalsuse põhimõtet silmas pidades eelkõige süü raskusest. Eelarvevahendite käsutaja hooletu tegutsemise korral piirdub vastutus maksimaalselt 12 kuupalgaga. Eelarvevahendite käsutaja tahtliku või ettekavatsetud tegutsemise korral vastutab ta kogu tekkinud kahju eest.”

Selgitus

Selgendus. Proportsionaalsuse põhimõtte rakendamine.

Muudatusettepanek 70

ARTIKLI 1 PUNKTI 32 ALAPUNKT B A (uus)

Artikli 66 lõige 4 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

	b a) Lõike 4 esimene lõik asendatakse järgmisega:
	„4. Iga institutsioon moodustab sõltumatult tegutseva finantsrikkumiste uurimise toimkonna või osaleb selle ühises moodustamises. Toimkond teeb kindlaks, kas on toimunud finantsrikkumine, ja missugused on võimalikud tagajärjed. Institutsioonide rühm võib moodustada ühise toimkonna. Toimkonna liikmeid võib määrata mis tahes institutsioonist.”

Selgitus

Haldusvahendite ühendamine sellisel viisil võib olla eriti kasulik eelkõige väiksematele institutsioonidele.

Muudatusettepanek 71

ARTIKLI 1 PUNKT 33 A (uus)

Artikli 72 lõige 2 a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

	(33 a) Artiklile 72 lisatakse järgmine lõige:
	„2 a. Alusetult makstud summad kuuluvad ühenduse eelarvesse ning need tuleks sisse nõuda, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, ja eelarves kirjendada.
	Kui tagasinõudmismenetlustega tegelevad liikmesriigid või muud institutsioonid, võib kasutada ühenduse eelarvet tagasinõudmistega seotud kulude hüvitamiseks. Selliste tagasimaksmiste suhtes kohaldatakse rakenduseeskirju.”

Muudatusettepanek 72

ARTIKLI 1 PUNKT 35

Artikkel 73b (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

Piiramata sealjuures erimääruste sätete ja ühenduste omavahendite süsteemi käsitleva nõukogu otsuse kohaldamist, kohaldatakse kolmandatele osapooltele esitatavate ühenduste nõuete ja ühendustele esitatavate kolmandate osapoolte nõuete suhtes viieaastast aegumistähtaega.

Kui nõude aluseks on tahtlik rikkumine, algab aegumistähtaja arvestusperiood kõige varem sellest ajahetkest, mil rikkuv sündmus ja kahjuhüvitisnõue koos põhjuse ja suurusega sai faktiliselt ja õiguslikult teatavaks ning see dokumenteeriti. Aegumisperioodi katkestab nõude esitamine kohtusse. Kui mitu võlgnikku vastutavad solidaarselt, loetakse ühe võlgniku suhtes toimunud katkestamist kehtivaks kõikide solidaarvõlgnike hulka kuuluvate võlgnike suhtes.

Aegumistähtaja arvutamise kuupäev ja selle arvestusperioodi katkestamise tingimused sätestatakse rakenduseeskirjades.

Aegumistähtaja arvutamise kuupäev ja selle arvestusperioodi katkestamise tingimused sätestatakse lisaks rakenduseeskirjades.

Selgitus

Tahtlikult kahju tekitajatel peaks olema võimalus tugineda aegumisele ainult juhul, kui tekkinud kahju on täies ulatuses teada ja sellele vaatamata ei esitata aegumistähtaja jooksul hagi.

Muudatusettepanek 73

ARTIKLI 1 PUNKT 35 A (uus)

Artikli 74 esimene lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

	(35 a) Artikli 74 esimene lõik asendatakse järgmisega:
	„Trahvidest, lepingutest, karistusmaksetest ja sissenõutud summadest saadud tulu ning kogunenud viivis kirjendatakse lõplikult eelarvetuluna alles siis, kui nende määramise otsuseid ei ole enam võimalik Euroopa Kohtus tühistada.”

Muudatusettepanek 74

ARTIKLI 1 PUNKT 37 A (uus)

Artikli 79 esimene lõik a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(37 a) Artiklile 79 lisatakse järgmine lõik:

„Sissenõuded toovad kaasa komisjoni maksed ainult põhjendatud juhtudel.”

Selgitus

Menetluse kiirendamine ja administratiivsete kulutuste vältimine.

Muudatusettepanek 75

ARTIKLI 1 PUNKT 37 B (uus)

Artikli 80 esimene lõik a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(37 b) Artiklile 80 lisatakse järgmine lõik:

„Kui korralisi makseid teostatakse vastavalt osutatud teenustele või tarnitud kaupadele, võib eelarvevahendite käsutaja vastavalt oma riskianalüüsile nõuda otsearveldussüsteemi rakendamist.“

Selgitus

Finantsmääruse kohandamine ajakohaste pangandusvahenditega. See aitab kaasa eriti jooksvate kulude haldamisele (nt elekter, vesi, sideliinid jne).

Muudatusettepanek 76

ARTIKLI 1 PUNKT 37 C (uus)

Artikli 83 esimene lõik a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(37 c) Artiklile 83 lisatakse järgmine lõik:

„Institutsioonid esitavad eelarvepädevatele institutsioonidele aruande rakenduseeskirjades sätestatud tähtaegadest kinnipidamise ja nende tähtaegade arvestamise peatamise kohta.”

Selgitus

Eelarvepädevate institutsioonide parem teavitamine rakendamisest.

Muudatusettepanek 77

ARTIKLI 1 PUNKTI 39 ALAPUNKT A A (uus)

Artikli 88 lõike 1 esimene lõik a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

a a) Lõikele 1 lisatakse järgmine esimene lõik a:

„Lepingu täitmist tohib alustada alles pärast selle allkirjastamist.”

Selgitus

Senine praktika – lepingu täitmise alustamine enne selle allkirjastamist – sisaldab riske kõikide osapoolte jaoks ning võib endaga kaasa tuua liikmesriikide finantsmääruste raskeid rikkumisi. Eesmärgiks on suurem õiguskindlus ja lepingu allkirjastamise kiirendamine.

Muudatusettepanek 78

ARTIKLI 1 PUNKT 39 A (uus)

Artikli 89 lõiked 3 ja 4 (uued) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(39 a) Artiklile 89 lisatakse järgmised lõiked:

„3. Piirkulude minimeerimiseks ja paralleelsete hankemenetluste vältimiseks peab tellija sobivate meetmete abil tagama hankemenetluste läbiviimise institutsioonidevaheliselt.

4. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate huvisid võetakse nõuetekohaselt arvesse, eelkõige jagades lepingud vajaduse korral erialasteks või osalepinguteks. Artiklites 105 ja 167 sätestatud künnistest ei tohi sellise jagamise abil kõrvale hoida.”

Selgitus

Ettevõtjaid ei tohi suurte kuludega eemale hirmutada pakkumise esitamisest. Meetme abil lihtsustatakse turul osalejate juurdepääsu ning samaaegselt tugevdatakse konkurentsi. Hankelepingute sõlmimisel tuleb parandada haldussuutlikkust ja tasuvust. Samal ajal peaksid väiksemad üksused, mis viivad hankemenetlusi harva läbi, saama kasu suuremate üksuste praktilistest kogemustest. Väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid ei tohiks seada hankelepingute sõlmimisel majanduslikult ebasoodsamasse olukorda üksnes seetõttu, et nad ei ole võimelised täitma lepingu kogumahtu. Sellistel juhtudel peaks tellija kaaluma osa- ja/või erialaste lepingute sõlmimist, pidades kinni asjakohastest künnistest.

Muudatusettepanek 79

ARTIKLI 1 PUNKT 39 B (uus)

Artikli 90 lõike 1 esimese lõigu teine lause (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(39 b) Artikli 90 lõike 1 esimesele lõigule lisatakse järgmine lause:

„See kehtib ka raamlepingu raames sõlmitud lepingute kohta, juhul kui ühe lepingu sõlmimine või raamlepingu raames sõlmitud lepingute liidetud maht ületab artiklites 105 ja 167 sätestatud künniseid.”

Selgitus

Avaldamiskohustuse laiendamine ja sellega seotud läbipaistvuse parandamine raamlepingute valdkonnas.

Muudatusettepanek 80

ARTIKLI 1 PUNKT 41 A (uus)

Artikkel 91 a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(41 a) Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 91 a

1. Kui tellija teeb kindlaks, et

a) mitme samaaegse või üksteisele järgneva samalaadse hankemenetluse läbiviimise eeldatavad halduskulud ületavad eeldatavat hankemenetluste läbiviimisel saavutatavat kokkuhoidu ning on seetõttu ebatõhusad või

b) seda eeldab hanke sisu ja

c) see ei piira ebaproportsionaalselt konkurentsi,

siis võib ta otsustada sõlmida raamlepingu. Eelarvevahendite käsutaja peab lisama dokumentatsioonile põhjendatud otsuse raamlepingu sõlmimise kohta.

2. Teenuste osutamiseks sõlmitud raamlepingu kestus ei tohi ületada 24 kuud, kusjuures lubatud on vaikimisi pikendamine kuni 24 kuu võrra (põhikestus). Kui lepingu eesmärk seda võimaldab, tuleb ette näha lepingu osalise lõpetamise võimalus.

3. Lepingut võib vaikimisi pikendada ainult siis, kui pikendamise hetkel on täidetud lõikes 1 sätestatud tingimused. Eelarvevahendite käsutaja kontrollib, kas tingimused on täidetud, ning lisab tulemuse dokumentatsioonile.

4. Kui lepingu sõlmimise ajal antud hinnangu kohaselt on lepingu eesmärgi teostamine võimalik ainult põhikestust ületava ajavahemiku jooksul, peab eelarvevahendite käsutaja lisama dokumentatsioonile ka põhikestuse ületamise põhjused.

5. Kui hanke sisuks on esemete tarnimine, tuleb lõikes 1 sätestatud tingimustele vaatamata raamlepingu sõlmimise ajal asjakohase korralduse abil tagada, et tellijale ei tekiks raamlepingu kestuse tõttu majanduslikku kahju.”

Selgitus

Raamlepingud sisaldavad endas olulisi majandusriske. Tegemist on tavalise halduspraktikaga ning seetõttu peaks finantsmäärus sisaldama ka nende õiguslikku alust. Raamlepingute sõlmimine peab võimalikult vähe konkurentsi piirama. Samaaegselt tuleb liidu varalisi huve kaitsta nii ulatuslikult kui võimalik. Eelkõige tuleb võtta ennetavaid meetmeid hinnalanguse puhuks. Seda on võimalik saavutada tarnelepingute puhul nt ainuõiguslike lepingute vältimisega või hindade kohandamise või lepingu lõpetamise klausliga.

Muudatusettepanek 81

ARTIKLI 1 PUNKT 41 B (uus)

Artikkel 92 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(41 b) Artikkel 92 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 92

1. Pakkumiskutsega seotud dokumentides esitatakse hanke sisu täielik, selge ja täpne kirjeldus.

2. Valikukriteeriumid taotlejate või pakkujate suutlikkuse hindamiseks ja lepingute sõlmimise kriteeriumid pakkumiste sisu hindamiseks määratakse eelnevalt kindlaks ja esitatakse üksikasjalikult pakkumiskutse dokumentides.

3. Kõrvalejätmise põhjused (artiklid 93 ja 94) tehakse taotlejatele või pakkujatele eelnevalt teatavaks.

4. Kui artiklis 93 a ei sätestata teisiti, tuleb taotlejate või pakkujate tähelepanu juhtida sellele, et nad on kohustatud viivitamatult teatama välistamiskriteeriumite olemasolust ning nende puudumise korral seda kinnitama. Tähelepanu juhitakse artiklist 96 tulenevatele õiguslikele tagajärgedele.

5. Raamlepingu puhul tuleb taotlejate ja pakkujate tähelepanu juhtida sellele, et ka teistel institutsioonidel on õigus saada tarneid raamlepingus sätestatud tingimustel.”

Selgitus

Loetavuse parandamine ja erinevate artiklite vahel jaotatud pakkumiskutsega seotud dokumentide sisu käsitlevate sätete süstemaatiline koondamine. Selgitus, et menetlusest kõrvalejätmise põhjuste kohaldamine tuleneb õigusaktidest. Pakkuja või taotleja teavitamiskohustuse selgitus. Viide võimalikele sanktsioonidele rikkumiste puhul on vajalik üllatusefektide vältimiseks. Ka teistel institutsioonidel peab olema võimalus saada osa raamlepingu majanduslikest eelistest.

Muudatusettepanek 82

ARTIKLI 1 PUNKT 42

Artikli 93 lõike 1 punkt a (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

a) nad on res judicata jõudu omava kohtuotsusega süüdi mõistetud pettuses, korruptsioonis, kuritegelikus ühenduses osalemises, rahapesus või mõnes muus ebaseaduslikus tegevuses, mis kahjustab ühenduste finantshuve;

a) nad on viie aasta jooksul enne pakkumiskutse avaldamise kuupäeva kohtuotsusega süüdi mõistetud pettuses, korruptsioonis, kuritegelikus ühenduses osalemises, rahapesus või mõnes võrreldavas karistatavas tegevuses; menetlusest kõrvalejätmise kestust võib pikendada kuni kümne aastani, kui taotleja või pakkuja on res judicata jõudu omava kohtuotsusega süüdi mõistetud teos, mis kahjustab ühenduste finantshuve;

Selgitus

Õiguskindluse huvides ja õigusnormide hierarhia tõttu tuleb finantsmääruses sätestada kohtuliku süüdimõistmise tõttu menetlusest kõrvalejätmise kestus. Seejuures võib kõrvalejätmise kestus oleneda sellest, kas süüdimõistmise aluseks on kolmanda osapoole vastu suunatud varavastane kuritegu või ühenduste vara vastu suunatud varavastane kuritegu. Viimasel juhul võib olla õigustatud menetlusest kõrvalejätmine kuni kümneks aastaks vastavalt artiklile 96. Menetluse pika kestuse tõttu majanduskuritegude puhul ei loeta kõrvalejätmise perioodi alguseks kohtuotsuse jõusse astumist, et vältida õiguslikku ebaselgust ning ülipikki menetlusest kõrvalejätmise perioode. Esimese astme kohtu otsust loetakse sellistel juhtudel tõendiks ka enne jõustumist.

Muudatusettepanek 83

ARTIKLI 1 PUNKT 42

Artikli 93 lõige 3 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

3. Menetlusest kõrvale jätmise tingimused määratletakse eelnevalt ja tehakse taotlejatele või pakkujatele teatavaks.

välja jäetud

Selgitus

Säte lisati artikli 92 lõikesse 3.

Muudatusettepanek 84

ARTIKLI 1 PUNKT 42

Artikli 93 lõike 4 esimene lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

4. Taotlejad või pakkujad peavad tõendama, et nende puhul ei kehti ükski lõikes 1 loetletud olukord, ja kui see on asjakohane, siis ka seda, et nende puhul ei kehti ükski lõikes 2 loetletud olukord.

4. Kui artikli 93 a sätetest ei tulene teisiti, peavad taotlejad või pakkujad tõendama, et nende puhul ei kehti ükski lõikes 1 loetletud olukord, ja kui see on asjakohane, siis ka seda, et nende puhul ei kehti ükski lõikes 2 loetletud olukord.

Selgitus

Eesmärk on halduse lihtsustamine taotlejate ja pakkujate suhtes: ausõnalise kinnituse kohaldamisala peab vastama proportsionaalsuse põhimõttele.

Muudatusettepanek 85

ARTIKLI 1 PUNKT 42

Artikli 93 lõike 4 teine lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

Juhul kui taotlejad ja pakkujad on juriidilised isikud peab tellija nõudmisel tõendama, kes on pakkumise esitanud juriidilise isiku omanikud.

välja jäetud

Selgitus

Käesolev lõige hõlmati süstemaatilise liigitamise raames tõendite esitamise ja tõendamiskohustuste eeskirjade juurde artikli 93 a lõike 1 punkti c.

Muudatusettepanek 86

ARTIKLI 1 PUNKT 42

Artikkel 93 a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

Artikkel 93 a

1. Olenemata artikli 89 sätetest peavad haldusnõuded ja dokumentide esitamise nõuded olema hankemenetluse igal ajahetkel selgelt kindlaks määratud ning seotud kõnealuse menetlusega. Eelkõige:

a) võivad eelarvevahendite käsutajad loobuda enda riskihinnangu põhjal ühe või mitme tõendi esitamise nõudest, välja arvatud väikese väärtusega lepingute puhul, mille puhul on lubatud üks pakkumine läbirääkimistega menetluses;

b) võib tellija muude hankemenetluste puhul vastavalt artikli 91 lõikele 3 nõuda kinnitust või muid tõendeid selle kohta, et kandidaat ei ole üheski artiklites 93 ja 94 nimetatud olukordadest ja et ta vastab ka muudele pakkumise vastuvõtmise kriteeriumitele;

c) võib tellija kõikidel muudel juhtudel nõuda selliseid tõendeid, mida ta peab vajalikuks hankemenetluse läbiviimiseks.

Lisaks peavad taotlejad või pakkujad tellija nõudmisel tõendama, kes on pakkumise esitanud juriidilise isiku omanikud või kuuluvad selle juhatusse või järelevalveorganisse või kellel on selle esindusõigus.

2. Olenemata 4. jao sätetest, ei tohi ositimakseid kinni pidada ainuüksi seetõttu, et ei kasutatud võimalust nõuda taotlejatelt või pakkujatelt tõendavaid dokumente.

Selgitus

Käesolev säte kohaldab proportsionaalsuse põhimõtet tõendamiskohustuse suhtes. Selle eesmärk on leida sobiv tasakaal ühelt poolt ühenduse huvide kaitse ja teiselt poolt halduskoormuse vahel.

Muudatusettepanek 87

ARTIKLI 1 PUNKT 42

Artikli 94 esimene lõik a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

	Olenemata muudest huvide konflikte käsitlevatest sätetest, eelkõige artikli 52 sätetest, eeldatakse, et huvide konflikt punkti a tähenduses esineb siis, kui taotleja või pakkuja oli toetuse andmise menetluse mis tahes etapis ühenduste teenistuja, välja arvatud juhul, kui tema ülemus oli talle hankemenetluses osalemiseks eelnevalt loa andnud.

Selgitus

Piirab selle artikli kohaldamist toetusmenetlustele, sest ühenduste töötajatel on iseenesest keelatud ühendustega lepinguid sõlmida.

Muudatusettepanek 88

ARTIKLI 1 PUNKT 43

Artikkel 95 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(43) Artiklile 95 lisatakse järgmine lõik:	(43) Artikkel 95 asendatakse järgmisega:
„Samas võivad kaks või enam institutsiooni kulude kokkuhoiu eesmärgil leppida kokku ühise andmekogu kasutamises.”	„Artikkel 95
	1. Iga institutsioon esitab komisjoni hallatavasse keskandmebaasi andmed nende taotlejate ja pakkujate kohta, kes on mõnes artiklites 93 ja 94 kirjeldatud olukordadest.
	2. Enne lepingu sõlmimist tutvuvad andmebaasiga kõikide institutsioonide ja asutuste peaarvepidajad. Juurdepääs andmebaasile antakse ka liikmesriikide asjaomastele asutustele. Juurdepääsu võib anda kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele, kui see on vajalik olulistel avaliku huviga seotud põhjustel, piiramata isikuandmete töötlemist käsitlevate ühenduse eeskirjade kohaldamist.
	3. Liikmesriigid esitavad komisjonile andmed ettevõtjate kohta, kes on ühes artikli 93 lõike 1 punktis a ja lõike 2 punktides b ja c nimetatud olukordadest, kui nende ettevõtjate tegevus kahjustas ühenduste finantshuve ja ühendused ei ole veel osalenud kohtumenetluses. Liikmesriikide asutused tutvuvad lepingu sõlmimisel komisjoni andmebaasidega, kui on kaasatud rahalised vahendid ELi fondidest, ja kasutavad teavet vastavalt.”

Muudatusettepanek 89

ARTIKLI 1 PUNKT 44

Artikli 96 lõige 2 a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

2 a. Taotleja või pakkuja võib menetlusest kõrvale jätta kauemaks kui viieks aastaks ainult kohtuotsuse või kohtuotsusega võrdse dokumendi alusel, millega taotleja või pakkuja mõisteti res judicata jõudu omava kohtuotsusega süüdi menetlusest kõrvalejätmise seisukohalt olulise ühenduste huve kahjustava toimingu eest.

Selgitus

Kooskõla artikliga 93.

Muudatusettepanek 90

ARTIKLI 1 PUNKT 44 A

Artikli 97 ees 3. jagu a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(44 a) Artikli 97 ette lisatakse järgmine uus 3. jagu a:

„3. jagu a

Hankemenetluses osalejate õigused”

Selgitus

Selgitab, et osalejatel ei ole ainult kohustused, vaid ka õigused, millega tellija peab arvestama.

Muudatusettepanek 91

ARTIKLI 1 PUNKT 44 B (uus)

Artikli 97 lõige 1 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(44 b) Artikli 97 lõige 1 jäetakse välja.

Selgitus

Loetavuse parandamine ja süstemaatiline koondamine.

Muudatusettepanek 92

ARTIKLI 1 PUNKTI 46 ALAPUNKT A A (uus)

Artikli 98 lõige 2 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

a a) Lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Üksnes nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib tellija vastavalt rakenduseeskirjadele nõuda pakkujatelt eelnevalt tagatist, mis kindlustab, et tehtud pakkumisi tagasi ei võeta.”

Selgitus

Pakkujatelt tagatise nõudmise vajaduse minimeerimine.

Muudatusettepanek 93

ARTIKLI 1 PUNKT 46 A (uus)

Artikli 100 lõige 2 a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(46 a) Artiklile 100 lisatakse järgmine lõige:

„2 a. Lepingut ei tohi allkirjastada enne 14 nädalapäeva möödumist hetkest, mil taotlejaid või pakkujaid tagasilükkamisest teavitati (lõike 2 esimene osalause), kui sellega ei tekitata ühendustele olulist kahju. Ajavahemik hakkab kulgema alles siis, kui taotlejaid või pakkujaid on kirjalikult teavitatud kättesaadavatest õiguskaitsevahenditest antud otsuse vastu, eelkõige asjaomasest asutusest, tähtajast ja vormist. Enne selle ajavahemiku lõppu allkirjastatud leping on õigustühine.”

Selgitus

Kõrvalejäetud pakkujaid tuleb teavitada õiguslikest võimalustest lepingu sõlmimise otsuste vaidlustamiseks. See tagab tõhusa kontrolli lepingu sõlmimise otsuse üle ning seeläbi suurema läbipaistvuse.

Muudatusettepanek 94

ARTIKLI 1 PUNKT 46 B (uus)

Artikkel 100 a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(46 b) Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 100 a

1. Komisjon võtab vajalikke meetmeid tagamaks, et finantsmääruse reguleerimisalasse kuuluvate avalike hankelepingute sõlmimise menetluste puhul saaks kontrollida hankemenetlust läbi viivate asutuste otsuseid tõhusalt ja eelkõige võimalikult kiiresti vastavalt artikli 100 b lõikes 7 sätestatud tingimustele, et teha kindlaks, kas kõnealused otsused ei ole vastuolus avalikke hankeid reguleeriva ühenduse õigusega või muude sätetega, mis seda õigust rakendavad.

2. Komisjon tagab, et läbivaatamismenetlus on vastavalt rakenduseeskirjades sätestatavatele tingimustele kättesaadav vähemalt kõigile neile isikutele, kellel on või oli huvi konkreetse tarne- või ehitustöölepingu vastu ja kes on väidetava õigusrikkumise tõttu kahju kannatanud või võivad kahju kannatada. Eelkõige võib komisjon nõuda, et läbivaatamismenetluse alustamist taotlev isik peab olema eelnevalt teatanud tellijale väidetavast õigusrikkumisest ja kavatsetavast läbivaatamisest.”

Selgitus

Samasugused nõuded, nagu on kehtestatud liikmesriikidele 21. detsembri 1989. aasta direktiiviga 89/665/EMÜ.

Muudatusettepanek 95

ARTIKLI 1 PUNKT 46 C (uus)

Artikkel 100 b (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(46 c) Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 100 b

1. Komisjon tagab, et artiklis 100 a nimetatud läbivaatamismenetluse jaoks nähakse ette vajalikud volitused, et:

a) võtta esimesel võimalusel esialgse kohtukorralduse korras ajutisi meetmeid väidetava õigusrikkumise kõrvaldamiseks või asjaomaste huvide edasise kahjustamise vältimiseks; nende hulka kuuluvad meetmed avaliku hanke lepingu sõlmimise menetluse peatamiseks või peatamise korraldamiseks või meetmed tellija iga muu otsuse rakendamiseks;

b) jätta kõrvale ebaseaduslikud otsused või tagada nende kõrvalejätmine ning kõrvaldada pakkumiskutsest, lepingudokumentidest ning teistest kõnesolevat hankemenetlust käsitlevatest dokumentidest diskrimineerivad tehnilised, majanduslikud või finantsalased tingimused;

c) maksta kahjutasu isikutele, kellele on õigusrikkumisega kahju tekitatud.

2. Lõikes 1 nimetatud volitusi võib delegeerida eraldi mitmele läbivaatamismenetluse eri aspektide eest vastutavale asutusele.

3. Läbivaatamismenetlus ei pruugi automaatset viia vastavate hankemenetluste peatamiseni.

4. Komisjon võib ette näha, et ajutiste meetmete rakendamise otsuse tegemisel võib vastutav asutus võtta arvesse kõnealuste meetmete võimalikke tagajärgi kõigile huvidele, mida võidakse kahjustada, ja üldsuse huvidele, ning ta võib otsustada kõnealuseid meetmeid mitte rakendada, kui nende negatiivsed tagajärjed võivad olla suuremad kui neist saadav kasu. Otsus ajutisi meetmeid mitte rakendada ei piira kõnealuseid meetmeid taotleva isiku muid õigusi.

5. Komisjon võib teha ettekirjutuse, et otsuse õigusvastasusel põhinevate kahjuhüvitisnõuete puhul peab see otsus olema kõigepealt tühistatud selleks vajalike volitustega asutuse poolt.

6. Lõikes 1 nimetatud volituste kasutamise mõju hankemenetluse alusel sõlmitud lepingule sätestatakse rakenduseeskirjades.

Välja arvatud juhul, kui otsus tuleb tühistada enne kahjutasu maksmist, võib komisjon lisaks ette näha, et pärast hankemenetluse alusel lepingu sõlmimist piirduvad läbivaatamismenetluse eest vastutava asutuse volitused kahjutasu maksmisega õigusrikkumise tõttu kahju kannatanud isikutele.

7. Komisjon tagab, et läbivaatamismenetluse eest vastutavate asutuste otsuseid oleks võimalik tõhusalt ellu viia.

8. Kui läbivaatamismenetluse eest vastutav asutus ei ole kohtuasutus, peab ta oma otsuseid alati kirjalikult põhjendama. Lisaks tuleb sellisel juhul ette näha kord, mille kohaselt tagatakse, et järelevalveasutuse võetud väidetavalt ebaseaduslikud meetmed või talle antud volituste väidetava väärkasutamise võib saata kohtulikule läbivaatusele või läbivaatamiseks mõnele teisele asutusele, mis EÜ asutamislepingu artikli 234 tähenduses on kohus ning mis on sõltumatu nii tellijast kui järelevalveasutusest.

Sellise sõltumatu asutuse liikmed nimetatakse ametisse ja vabastatakse ametist samasugustel tingimustel – mis puudutab nende ametisse nimetamise eest vastutavat asutust, ametiaja kestust ja ametist vabastamist – nagu kohtu liikmed. Vähemalt kõnealuse sõltumatu asutuse juhil on samasugune juriidiline ja erialane kvalifikatsioon nagu kohtu liikmetel. Sõltumatu asutus teeb oma otsused pärast mõlema poole ärakuulamist; tema otsused on komisjoni poolt kindlaksmääratavas korras õiguslikult siduvad.”

Selgitus

Samasugused nõuded, nagu on kehtestatud liikmesriikidele 21. detsembri 1989. aasta direktiiviga 89/665/EMÜ.

Muudatusettepanek 96

ARTIKLI 1 PUNKT 46 D (uus)

Artikkel 102 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

46 d. Artikkel 102 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 102

Teatavatel põhjendatud juhtudel nõuab tellija töövõtjatelt tagatist, et:

a) tagada lepingu nõuetekohane täitmine;

b) piirata eelrahastamise ja ositimaksetega seotud finantsriske. Ositimaksete puhul nõutakse tagatisi ainult siis, kui ei toimu tasumist juba osutatud tarnete või teenuste eest vastavalt eelnevalt kokku lepitud osadele.”

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on halduse lihtsustamine. Juhul kui tarned on juba sooritatud või teenused osutatud, on tagatis ülearune.

Muudatusettepanek 97

ARTIKLI 1 PUNKT 50 -A (uus)

Artikli 108 lõike 1 sissejuhatav osa (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

-a) Lõike 1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

"1. Toetused on Euroopa ühenduste eelarvest antavad rahalised otsetoetused, mille abil rahastatakse:"

Selgitus

Raportööri algse muudatusettepaneku 91 juriidiline täpsustamine. "Institutsioonide" eelarvele viitamine võib olla eksitav ja tekitada segadust. Korrektsem tundub olevat rääkida "Euroopa ühenduste eelarvest". Toetus on alati eraldus ühenduse eelarvest hoolimata sellest, millise institutsiooni ametnik eelarvevahendite käsutaja on.

Muudatusettepanek 98

ARTIKLI 1 PUNKTI 50 ALAPUNKT -A A (uus)

Artikli 108 lõike 1 teine lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

-a a) Lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

"Toetuse andmise kohta sõlmitakse kirjalik leping või tehakse otsus, millest teavitatakse taotlejat. Toetuse andmise otsusesse võib lisada tingimusi, nõudeid või tähtaegu, mis oleksid võinud sisalduda ka toetuse andmise lepingus."

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on võimaldada toetuste andmist ka komisjoni otsuste, mitte ainult lepingute alusel. Otsused on ühenduste õigusliku meetmena ette nähtud EÜ asutamislepingu artiklis 249. Seetõttu võib toetuste andmine vastavate otsuste alusel olulisel määral aidata kaasa bürokraatia vähenemisele, eelkõige väiksemate summade puhul, ning lühendada menetlust. Tingimuste, tähtaegade ja nõuete toetuse andmise lepingusse lisamise võimalus suurendab rakendamise paindlikkust.

Muudatusettepanek 99

ARTIKLI 1 PUNKT 50 A

Artikli 108 lõike 2 punktid g a ja g b (uued)(määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

g a) kulutused peamiselt institutsioonide (endistest) liikmetest ja töötajatest koosnevatele organisatsioonidele, mis:

– edendavad institutsiooni huve või toetavad selle tegevust; ja/või

– organiseerivad institutsiooni ja/või selle (endiste) liikmete ja töötajate huvides kultuurilist, sportlikku, sotsiaalset ja muud tegevust; ning

g b) kolmandate isikutega tehtava koostöö raames tehtavad kulutused, mida ei reguleeri hankesätted ja mis on seotud institutsiooni teabepoliitikaga.

Need kategooriad loetakse artikli 49 tähenduses halduskuludeks. Neid käsitletakse eraldi eelarvepunktis.

Selgitus

Rahaline toetus, mida eraldatakse institutsioonisisestele organisatsioonidele ja mis on vajalik nende tegutsemiseks, tuleks toetusi käsitlevate sätete kohaldamisalast välja arvata, kuna mitmed toetuste suhtes kohaldatavad põhimõtted – näiteks iga-aastased projektikonkursid ja kahanevuse põhimõte – ei ole kohased rahalise toetuse puhul, mida institutsioonid annavad oma liikmetest või töötajatest moodustatud organisatsioonidele.

Muudatusettepanek 100

ARTIKLI 1 PUNKT 52

Artikli 109 lõike 1 teine lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

Toetused ei või kumuleeruda, neid ei tohi anda tagasiulatuvalt ja nendega peab kaasnema kaasrahastamine.

Toetused ei või kumuleeruda, neid ei tohi anda tagasiulatuvalt ja nendega peab – olenemata sätetest toetuste andmise kohta ühekordsete maksetena või kindlasummaliste maksetena (artikli 113 lõike 1 punktid b ja c) – kaasnema kaasrahastamine.

Selgitus

Nende sätete kohaselt ei allu ühekordsete maksetena või kindlasummaliste maksetena antavad toetused kaasrahastamise nõudele.

Muudatusettepanek 101

ARTIKLI 1 PUNKT 52

Artikli 109 lõike 3 punkt d (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

d) madala maksumusega toetuste suhtes, mis on artikli 113 lõike 1 punktides b või c sätestatud vormis või nende kombinatsioonis vastavalt rakenduseeskirjadele.

d) toetuste suhtes, mis on artikli 113 a lõike 1 punktides b või c sätestatud vormis või nende kombinatsioonis vastavalt rakenduseeskirjadele.

Selgitus

Kasumi taotlemist keelava eeskirja erandite piiramine vaid madala maksumusega toetuste kindlasummalise ja ühekordse rahastamisega ei parandaks toetusesaajate olukorda oluliselt. Toetusesaajaid karistatakse nn protsendireegli tõttu sageli omavahendite kogumise eest, kuna on teada, et neile antavat ELi toetust vähendatakse, kui omavahendite osa suurendada, mis toob kaasa omavahendite kogumist pärssiva mõju. Seetõttu tuleks rohkem kasutada mitte kindlat kaasrahastamise protsenti, vaid kindla suurusega toetusi ja ühekordseid makseid, vajadusel koos maksimaalse kaasrahastamise protsendiga. Antud muudatusettepanekut tuleb vaadelda seotuna sama esitaja muudatusettepanekuga artiklile 113 a.

Muudatusettepanek 102

ARTIKLI 1 PUNKT 52

Artikli 109 lõike 3 punkt d a (uus)(määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

	d a) omavahendite, eelkõige sissemaksete ja liikmetasude suhtes, mida määruse (EÜ) nr 2004/2003 artikli 2 lõigete 1 ja 2 kohane Euroopa tasandi erakond kasutab oma iga-aastaseks tegevuseks ning mis ületavad 25% abikõlblikest kogukuludest, mida määruse (EÜ) nr 2004/2003 artikli 10 lõike 2 kohaselt peab kandma abisaaja.

Muudatusettepanek 103

ARTIKLI 1 PUNKT 52 A (uus)

Artikkel 109 a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(52 a) Lisatakse järgmine artikkel 109 a:

"Artikkel 109 a

Taotlejate teavitamise ja nõustamise ülesannet täidab ühine teenistus. Eelkõige on selle teenistuse ülesandeks:

– koostada ühised standardid samaliigiliste toetuste taotluse vormile ning jälgida taotluse vormide mahtu ja loetavust,

– anda potentsiaalsetele taotlejatele teavet (eelkõige seminaride ja juhendite abil) ning

– pidada andmebaasi, mille abil komisjon teavitab taotlejaid."

Selgitus

Ettepanek teha väike parandus raportööri muudatusettepanekusse 95, asendades sõna "asutus" sõnaga"„teenistus", mis peaks selgitama teadmuse ühiskasutuse ja parimate tavade uurimise ideed komisjonis, et ületada erinevad tõlgendused ja tavad osakondades ja osakondade vahel ning luua taotlejatele usaldusväärse teabe saamise koht.

Muudatusettepaneku esitaja(d): Catherine Guy-Quint

Muudatusettepanek 104

ARTIKLI 1 PUNKT 52 B (uus)

Artikli 110 lõike 1 esimene lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(52 b) Artikli 110 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

"1. Toetused, välja arvatud hädaabi ja humanitaarabi, põhinevad aastaprogrammil, mis avaldatakse aasta alguses, kuid kindlasti mitte hiljem kui 15. märtsil.

Vastavalt käesoleva määruse artiklile 112 makstavad tegevustoetused kuuluvad samuti aastaprogrammi raamesse ning need võib avaldada juba eelneval aastal, kui järgmise aasta assigneeringud selleks on olemas."

Or. fr

Selgitus

Oluline on selgelt eristada tegevustoetusi ja erimeetmetele mõeldud toetusi, millele kehtivad erinevad piirangud.

Lisaks tundub tulenevalt finantsmääruse üksikasjalike rakenduseeskirjade muutmisest 2005. aasta oktoobris ja asjakohaste halduspiirangute valguses mõistlikum määrata erimeetmetele mõeldud toetuste aastaprogrammi avaldamise kuupäevaks 31. märts.

Muudatusettepanek 105

ARTIKLI 1 PUNKT 53

Artikli 110 lõike 1 teine lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

Seda tööprogrammi rakendatakse pakkumiskutsete avaldamise teel, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel või juhul, kui abisaaja või asjaomase meetme tunnuste tõttu ei ole vastava meetme puhul muud valikut. Pakkumiskutsed võib avaldada juba eelmisel aastal, tingimusel, et järgmisel aastal on olemas vajalikud assigneeringud. Avaldamise ajast ning artiklis 115 sätestatust olenemata teavitatakse kutses kõikidest eeskirjadest, mida toetuse andmise suhtes kohaldatakse (eelkõige artiklites 93 ja 94 sätestatud hankemenetlusest kõrvale jätmise kriteeriumidest), kusjuures viited sätetele on lubatud. Kohaldatavad eeskirjad on kogu menetluse kestel siduvad sõnastuses, mis kehtis pakkumiskutse avaldamise ajal.

Selgitus

Pakkumiskutsete avaldamisega juba eelmisel aastal püütakse vältida toetusemenetluste kuhjumist aasta algusesse ning sellest tulenevaid viivitusi. Taotlejatel peab kogu menetluse ajal olema õiguskindlus. Muudatuste keelamisega käimasoleva menetluse ajal vähendatakse abisaajate ja komisjoni halduskoormust, koondatakse menetlusi ja ühtlustatakse toetuste andmise poliitikat.

Muudatusettepanek 106

ARTIKLI 1 PUNKT 53 A (uus)

Artikli 110 lõige 2 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(53 a) Artikli 110 lõige 2 asendatakse järgmisega:

"2. Kõik eelarveaasta käigus antud toetused tehakse (vajadusel elektroonilisel kujul) teatavaks kord aastas, võttes nõuetekohaselt arvesse konfidentsiaalsus- ja turvalisusnõudeid."

Selgitus

Finantsmääruse kohandamine ajakohaste sidevahenditega.

Muudatusettepanek 107

ARTIKLI 1 PUNKT 53 B (uus)

Artikli 110 lõige 2 a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(53 b) Artiklile 110 lisatakse järgmine lõige 2 a:

"2 a. Samaaegselt avaldamisega vastavalt lõikele 2 edastab komisjon Euroopa Parlamendile aruande, milles on järgmised andmed:

a) taotlejate arv eelmisel aastal;

b) edukate taotluste arv ja protsent iga pakkumiskutse kohta ja iga toetava asutuse kohta;

c) menetluse keskmine kestus pakkumiskutse avaldamisest kuni toetuslepingu sõlmimiseni või toetuse otsuse väljastamiseni iga pakkumiskutse kohta ja iga toetava asutuse kohta;

d) keskmiselt lõpliku hindamise ja lõppmakseni kulunud aeg (vt artikli 119 lõiget 1)."

Selgitus

Toetustega seotud menetluste pika kestuse tõttu on aruandlus kui oluline tingimus paranduste tegemiseks vältimatu. See võimaldab koostada diferentseeritud eduhinnangu, võrreldes töökava ja selle rakendamist.

Muudatusettepanek 108

ARTIKLI 1 PUNKT 54

Artikkel 111 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

Ühe meetme kohta võib ühele ja samale abisaajale anda eelarvest ainult ühe toetuse, välja arvatud juhul, kui asjaomaste põhiõigusaktidega on lubatud teisiti.

1. Ühe meetme kohta võib ühele ja samale abisaajale anda eelarvest ainult ühe toetuse, välja arvatud juhul, kui asjaomaste põhiõigusaktidega on lubatud teisiti.

Abisaajale võib anda eelarvest ainult ühe tegevustoetuse eelarveaasta kohta.

2. Abisaajale võib anda eelarvest ainult ühe tegevustoetuse eelarveaasta kohta. Taotleja peab eelarvevahendite käsutajaid viivitamatult teavitama korduvast taotluse esitamisest ja projekti korduvast toetamisest.

Mingil juhul ei rahastata samasid kulusid ühenduse eelarvest kaks korda.

3. Mingil juhul ei rahastata samasid kulusid ühenduse eelarvest kaks korda. Mingil juhul ei tohi ületada abikõlblike kulutuste kogusummat.

Selgitus

Asjaga lähemalt seotud abisaaja teavitamiskohustus aitab vältida lubamatuid topelttoetusi ja maksimaalsete lubatud toetussummade ületamist.

Muudatusettepanek 109

ARTIKLI 1 PUNKT 55 A (uus)

Artikli 113 lõige 2 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(55 a) Artikli 113 lõige 2 asendatakse järgmisega:

"2. Kui põhiõigusaktis ei ole sätestatud teisiti, vähendatakse Euroopa Liidu üldistes huvides tegutsevate asutuste puhul olenemata sätetest toetuste andmise kohta ühekordsete maksetena või kindlasummaliste maksetena (artikli 113 a lõike 1 punktid b ja c) tegevustoetuste korduval andmisel nende suurust järk-järgult proportsionaalselt ja õiglaselt."

Selgitus

Kindlasummaline ja ühekordne rahastamine ei tohiks kahaneda halduskoormuse vähendamise tõttu.

Muudatusettepanek 110

ARTIKLI 1 PUNKT 56

Artikli 113 lõike 1 punkt a (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

a) teatava protsendi tegelikult kantud abikõlblike kulude hüvitamine;

a) maksimaalse osa või teatava protsendi tegelikult kantud abikõlblike kulude hüvitamine;

Selgitus

Toetusesaajaid karistatakse nn protsendireegli tõttu sageli omavahendite kogumise eest, kuna on teada, et neile antavat ELi toetust vähendatakse, kui omavahendite osa suurendada, mis toob kaasa omavahendite kogumist pärssiva mõju. Seetõttu tuleks rohkem kasutada mitte kindlat kaasrahastamise protsenti, vaid kindla suurusega toetusi ja ühekordseid makseid, vajadusel koos maksimaalse kaasrahastamise protsendiga. Antud muudatusettepanekut tuleb vaadelda seotuna sama esitaja muudatusettepanekuga artiklile 109.

Muudatusettepanek 111

ARTIKLI 1 PUNKT 56

Artikli 113 a lõige 1 a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

1 a. Abikõlblikud kulutused võivad eelkõige olla:

a) toetuse saaja vastavalt artiklile 118 esitamisele kuuluvale pangatagatisele või võrreldavale tagatisele tehtud kulutused;

b) käibemaksu summad, mida toetuse saaja ei saa sisendilt makstud maksult maha arvata;

c) kulutused välisauditile (artiklid 117 ja 119);

d) halduskulud, kulutused tööjõule ja töövahenditele;

e) amortisatsioon.

Selgitus

Just väikesed ettevõtjad ja organisatsioonid ei suuda tagatise esitamise kulusid ise kanda. Neid ei tohi seetõttu toetamisest siiski faktiliselt kõrvale jätta. Sama kehtib valitsusvälistele organisatsioonide kohta, mis ei saa sisendilt makstud maksu maha arvata.

Muudatusettepanek 112

ARTIKLI 1 PUNKT 57

Artikli 114 lõike 3 teine lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

Taotlejad peavad tõendama, et ükski esimeses lõigus mainitud olukord nende puhul ei kehti.

Taotlejad tõendavad artiklis 109 sätestatud põhimõtteid arvestades eelarvevahendite käsutaja nõudmisel, et ükski esimeses lõigus mainitud olukord nende puhul ei kehti.

Selgitus

Eelarvevahendite käsutajal peaks olema võimalik kasutada kinnitust paindlikult ja enda riskihinnangu kohaselt. See vähendab halduskoormust.

Muudatusettepanek 113

ARTIKLI 1 PUNKT 57

Artikli 114 lõike 4 teine lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

Selliseid karistusi võib määrata ka abisaajatele, kes on toetuslepingu täitmise ajal eelarvevahendite käsutaja nõutavate andmete esitamisel esitanud valeandmeid või on andmed esitamata jätnud.

Selliseid karistusi võib määrata ka abisaajatele, kes on toetuslepingu täitmise ajal eelarvevahendite käsutaja nõutavate andmete esitamisel esitanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu valeandmeid või on andmed esitamata jätnud.

Selgitus

Täpsustamine.

Muudatusettepanek 114

ARTIKLI 1 PUNKT 57

Artikli 114 lõige 4 a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

4 a. Eelarvevahendite käsutaja teeb ettepaneku andmete või taotluste esitamiseks või andmete või taotluste parandamiseks, kui neid pole esitatud või on need ebaõigesti esitatud ilmselgelt ainult kogemata või teadmatusest. Vajaduse korral ning kui see on võimaluste raames teostatav ja lubatav, annab ta teavet menetluses osalejate õiguste ja kohustuste kohta.

Eelarvevahendite käsutaja peab menetluse kestel taotlejatega olnud kontaktid nõuetekohaselt dokumenteerima.

Selgitus

Selle sätte eesmärk on anda võimalus esitada edukaid taotlusi ka nendele taotlejatele, kes ei ole harjunud toetusi andvate asutustega asju ajama ega saa ka õigusnõustamist. Valitsusvälised organisatsioonid on kaevanud vähese koostöö üle. Sätte eesmärk on muuta Euroopa Liit rahastava partnerina atraktiivsemaks. Dokumenteerimise nõude eesmärgid on menetluse läbipaistvus ja kindlus.

Muudatusettepanek 115

ARTIKLI 1 PUNKT 57 A (uus)

Artikli 115 lõige 1 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(57 a) Artikli 115 lõige 1 asendatakse järgmisega:

"1. Võttes arvesse artikli 109 lõikes 1 nimetatud põhimõtteid ja ettepanekute esitamise kutses eelnevalt teatavaks tehtud valikukriteeriumite abil hinnatakse taotleja suutlikkust viia lõpule väljapakutud meede või tööprogramm. See ei piira artikli 110 lõike 1 kohaldamist.

Valikukriteeriumid peavad andma ettekujutuse projektide eripärast, nende kvaliteedist ja elluviimisest."

Selgitus

Raportööri muudatusettepaneku 104 väike parandus, millega täpsustatakse, et artiklis 109 toodud põhimõtteid – läbipaistvus, proportsionaalsus ja võrdne kohtlemine – tuleb arvestada ka valikukriteeriumite ja toetuse andmise kriteeriumite määramisel. Oluline on see ka raportööri muudatusettepanekus 105 esitatud kaheosalist menetlust silmas pidades. Lisaks parandatakse väike viga: kui raportööri muudatusettepanek mainib valikukriteeriume kaks korda, siis siin on sõna valikukriteeriumid kasutatud teises lõigus, mis on kooskõlas artiklis 115 tehtud eristusega.

Muudatusettepanek 116

ARTIKLI 1 PUNKT 57 B (uus)

Artikli 115 lõiked 2 a ja 2 b (uued) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(57 b) Artiklile 115 lisatakse järgmised lõiked 2 a ja 2 b:

"2 a. Toetuste andmise menetlus jagatakse põhimõtteliselt mitmeks menetlusetapiks ning esimene etapp piirdub esitatud vastuvõetavate taotluste esmase hindamisega. Kui mõnel taotlusel ei ole juba pärast seda menetlusetappi väljavaateid edule, teatatakse sellest vastavalt artikli 116 lõikele 3 taotlejale. Iga järgmine menetlusetapp peab eelmisest etapist selgelt erinema, eelkõige taotleja poolt nõutavate tõendite hulga ja sisu poolest. Ühte tõendit võib taotlejalt menetluse jooksul nõuda ainult ühe korra. Kogutud andmeid säilitatakse andmebaasis (artikkel 109 a). Menetlus püütakse kiiresti lõpule viia.

2 b. Vaatamata artikli 109 lõikes 1 sätestatud põhimõtetele, peab eelarvevahendite käsutaja pöörama kogu menetluse käigus tähelepanu eelkõige sellele, et taotleja jõupingutused seoses toetuse saamiseks vajaliku avaldamis-, dokumentatsiooni ja muude tõendamiskohustustega ei oleks ebaproportsionaalsed võrreldes saadava toetuse väärtusega."

Selgitus

Menetluse jagamine mitmeks etapiks peaks hõlbustama eelvaliku tegemist. Sel viisil saab vähendada ka dokumentide esitamist varasel menetlusetapil. Sama eesmärki täidab ka eelarvevahendite käsutaja kontrollifunktsioon.

Muudatusettepanek 117

ARTIKLI 1 PUNKT 58

Artikli 116 lõige 1 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

1. Ettepanekuid hinnatakse eelnevalt teatavaks tehtud valikukriteeriumide ja toetuste andmise kriteeriumide põhjal, et kindlaks teha, millised ettepanekud on rahastamiskõlblikud.	1. Ettepanekuid hinnatakse kahe kuu jooksul eelnevalt teatavaks tehtud valikukriteeriumide ja toetuste andmise kriteeriumide põhjal, et kindlaks teha, millised ettepanekud on rahastamiskõlblikud.

Selgitus

Sätte eesmärk on kehtestada otsustamiseks selge ajaraamistik.

Muudatusettepanek 118

ARTIKLI 1 PUNKT 58 A (uus)

Artikli 116 lõige 3 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

	(58 a) Artikli 116 lõige 3 asendatakse järgmisega:
	"3. Vastutav eelarvevahendite käsutaja teatab taotlejale tema taotluse kohta tehtud otsusest kirjalikult ning allkirjastab lepingu pärast artikli 100 lõikes 2 a nimetatud ajavahemiku lõppu.
	Kui taotletavat toetust ei anta, põhjendab institutsioon taotluse tagasilükkamist, tuginedes seejuures eeskätt juba teatavaks tehtud valikukriteeriumidele ja toetuste andmise kriteeriumidele."

Selgitus

Sätte eesmärk on kehtestada otsustamiseks selge ajaraamistik.

Muudatusettepanek 119

ARTIKLI 1 PUNKT 58 B (uus)

Artikkel 117 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(58 b) Artikkel 117 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 117

1. Maksete ajakavade koostamisel lähtutakse asjakohastest finantsriskidest, meetme kestusest ja edenemisest või abisaaja kantud kuludest. Maksed tuleb sooritada mõistliku aja jooksul.

Kui maksete ajakava on lepinguga või otsusega kindlaks määratud, tuleb maksed sooritada tähtaja saabudes ilma täiendava nõudmiseta. See ei piira artikli 119 lõike 2 kohaldamist.

2. Võttes arvesse artikli 109 lõikes 1 nimetatud põhimõtteid, võib eelarvevahendite käsutaja nõuda toetuse saajalt sõltumatu audiitori tõendi esitamist, et teha kindlaks finantsriskid. Rakendamissätted võivad näha ette juhtumid, millal tuleb esitada välisaudiitori tõend ja millal pole tõendit vaja."

(Lõike 2 esimene lause on identne määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikliga 117)

Selgitus

Sätte eesmärk on kiirendada menetlust. Institutsioonidel, kellel on oma audiitorid, peaks olema võimalus välisaudiitorite asemel neid kasutada. See aitab vältida menetluskulusid.

Muudatusettepanek 120

ARTIKLI 1 PUNKT 58 C (uus)

Artikkel 118 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(58 c) Artikkel 118 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 118

Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib nõuda abisaajalt eelneva tagatise esitamist, et piirata eelmaksetega seotud finantsriske, kui tema käsutuses ei ole teisi sama tõhusaid riski maandamise vahendeid."

(Sama sõnastus nagu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 118, kuid lisatud on sõnad "kui tema käsutuses ei ole teisi sama tõhusaid riski maandamise vahendeid.")

Selgitus

Tagatise nõudmine pangatagatise vormis seab eriti väikesed ettevõtjad, teatud liikmesriikide ettevõtjad ja väikesed valitsusvälised organisatsioonid oluliste raskuste ette. Seetõttu tuleks selgitada, et see on ainult viimane abinõu, kui teiste niisama tõhusate tagamise võimalustega ei saa arvestada.

Muudatusettepanek 121

ARTIKLI 1 PUNKT 58 D (uus)

Artikkel 119 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(58 d) Artikkel 119 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 119

1. Toetuse summa loetakse lõplikuks alles siis, kui institutsioon on lõplikud aruanded ja arveldused heaks kiitnud, ilma et see takistaks institutsiooni tegemast hilisemaid kontrolle. Sellisel juhul algab institutsiooni suhtes aegumistähtaja arvestamine (artikkel 73 b) viimase makse sooritamisest. Abisaaja suhtes aegumistähtaja arvestamine (artikkel 73 b) algab hetkest, mil toetuse summa loetakse lõplikuks.

2. Kui abisaaja ei täida oma juriidilisi, lepingulisi või toetuse andmise otsuses sätestatud kohustusi, võib rakenduseeskirjades sätestatud juhtudel toetuse maksmise peatada või lõpetada või toetust vähendada, olles abisaajale eelnevalt andnud võimaluse esitada oma seisukohad.

Toetuse vähendamine peab olema proportsioonis deklareeritud eksimusega.

Kui kohustuste täitmata jätmise põhjuseks ei ole abisaaja käitumine, võib toetuse maksmise peatada või lõpetada või toetust vähendada ainult erandjuhtudel, eelkõige juhul, kui toetuse maksmise või säilitamisega ületatakse projekti abikõlblike kulutuste kogusummat või kui kohustuste täitmata jätmise tõttu ei ole enam võimalik saavutada toetuse eesmärki."

Selgitus

Säte kohaldab proportsionaalsuse põhimõtet. Eelkõige ELi panuse automaatne vähendamine ühe või mitme kaasrahastaja äralangemise tõttu abisaajast sõltumatult võib viia kogu projekti nurjumiseni. Seda tuleks põhimõtteliselt vältida. Viitega aegumist käsitlevatele sätetele õhutatakse institutsiooni viima lõpliku kontrolli läbi hiljemalt enne aegumisperioodi lõppu. Sellega suurendatakse toetuse saaja õiguskindlust.

Muudatusettepanek 122

ARTIKLI 1 PUNKT 59

Artikli 120 lõige 1 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

1. Kui meetme rakendamine eeldab abisaajalt hankelepingute sõlmimist, sätestatakse sellekohased menetlused vastavalt rakenduseeskirjadele.

1. Kui meetme rakendamine eeldab hankelepingute sõlmimist, lähtutakse käesoleva osa V jaotises sätestatud põhimõtetest.

Olenevalt lepingu mahust võivad rakenduseeskirjad sätestada lihtsustatud menetluskorra.

Selgitus

Halduse lihtsustamine.

Muudatusettepanek 123

ARTIKLI 1 PUNKT 61

Artikkel 122 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(61) Artiklis 122 asendatakse sõnad "artiklis 185" sõnadega "artiklis 121".

(61) Artikkel 122 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 122

Institutsioonide ja artiklis 121 osutatud asutuste raamatupidamisaruannetele lisatakse aruanne, mis käsitleb muu hulgas vastava eelarveaasta eelarve haldamist ja finantsjuhtimist, assigneeringute kasutamise taset ja assigneeringute ümberpaigutamist erinevate eelarvepunktide vahel."

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on täpsustada erinevate finantsmääruses ette nähtud aruannete eesmärke ja sisu. Eelarvevahendite käsutajate aastaaruannetes tuleks keskenduda vahendite kasutamisele, eesmärkide saavutamisele, tegevuse arendamisele ja sisekontrolli raamistikule, kuna aga eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruanne keskendub eelarve täitmise aspektidele.

Muudatusettepanek 124

ARTIKLI 1 PUNKT 68 A (uus)

Artikli 139 lõige 2 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(68 a) Artikli 139 lõige 2 asendatakse järgmisega:

"2. Institutsioonid saadavad kontrollikojale ja eelarvepädevatele institutsioonidele teadmiseks oma sisemised finantseeskirjad."

Selgitus

Eelarvepädevate institutsioonide teavitamine.

Muudatusettepanek 125

ARTIKLI 1 PUNKT 68 B (uus)

Artikli 143 lõige 3 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(68 b) Artikli 143 lõige 3 asendatakse järgmisega:

"3. Aastaaruanne sisaldab hinnangut finantsjuhtimise usaldusväärsuse kohta. See sisaldab eelarve- ja majandusjuhtimise tõhususe ja korrakohasuse hinnangut."

Selgitus

Diferentseerimine peab selgitama, et kontrollikoda ei pea kontrollimise käigus piirduma ainult tulude ja kulude formaalse õiguspärasuse hindamisega, vaid peab hindama ka kontrollitavate tehingute sisulist asjakohasust.

Muudatusettepanek 126

ARTIKLI 1 PUNKT 75

Artikli 153 lõige 1 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

75. Artikli 153 lõige 1 asendatakse järgmisega:

välja jäetud

"1. Kui komisjon võib artikli 23 kohaselt assigneeringuid ümber paigutada, teeb ta oma otsuse hiljemalt järgneva eelarveaasta 31. jaanuaril ja teavitab eelarvepädevaid institutsioone kolm nädalat enne artikli 23 lõike 1 punktis a osutatud ümberpaigutuste tegemist."

(Artikli 153 lõige 1 vastab muudetud kujul määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 algsele versioonile.)

Selgitus

Parlamendi õiguste kaitsmine.

Muudatusettepanek 127

ARTIKLI 1 PUNKT 82 A (uus)

Artikkel 160 b (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(82 a) Artikli 160a järele lisatakse artikkel 160b:

"Artikkel 160b

Erandina artiklist 110 võib pakkumiskutseid avaldada juba eelmisel aastal, tingimusel, et järgmisel aastal on olemas vajalikud assigneeringud. Avaldamise ajast ning artiklis 115 sätestatust olenemata teavitab komisjon kõikidest eeskirjadest, mida toetuse andmise suhtes kohaldatakse (eelkõige artiklites 93 ja 94 sätestatud hankemenetlusest kõrvale jätmise kriteeriumidest), kusjuures viited sätetele on lubatud. Kohaldatavad eeskirjad on kogu menetluse kestel siduvad sõnastuses, mis kehtis pakkumiskutse avaldamise ajal."

Selgitus

Vaata muudatusettepanekut artikli 110 kohta. Pakkumiskutsete avaldamisega juba eelmisel aastal püütakse vältida toetusmenetluste kuhjumist aasta algusesse ning sellest tulenevaid viivitusi. Taotlejatel peab kogu menetluse ajal olema õiguskindlus. Muudatuste keelamisega käimasoleva menetluse ajal vähendatakse abisaajate halduskoormust, koondatakse menetlusi ja ühtlustatakse toetuste andmise poliitikat.

Muudatusettepanek 128

ARTIKLI 1 PUNKT 85 A (uus)

Artikli 168 lõike 1 esimene lõik a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(85 a) Artikli 168 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

„Ühenduse välisabi osas kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 2110/2005 (ühenduse välisabi kättesaadavuse kohta)¹ ja nõukogu 21. novembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 2112/2005 (ühenduse välisabi kättesaadavuse kohta)² kehtestatud pakkumismenetlustes osalemise eeskirju.

_______________

¹ ELT L 344, 27.12.2005, lk 1.

² ELT L 344, 27.12.2005, lk 23."

Selgitus

Kaks määrust ühenduse abi lahtisidumise kohta võeti vastu 2005. aastal. Nende määrustega avatakse pakkumismenetlused muile kui ELi ja abisaavate riikide isikutele, eelistades arengumaid ja kohaldades vastastikkuse põhimõtet ELi väliste arenenud riikide suhtes. Antud eeskirju tuleb kohaldada ja need tuleks lisada finantsmäärusesse.

Muudatusettepanek 129

ARTIKLI 1 PUNKT 87

Artikli 169a esimene lõik a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

Abikõlblikud kulutused võivad eelkõige olla:

a) toetuse saaja vastavalt artiklile 118 esitamisele kuuluvale pangatagatisele või võrreldavale tagatisele tehtud kulutused;

b) käibemaksu summad, mida toetuse saaja ei saa sisendilt makstud maksult maha arvata;

c) käibemaksu summad, mida toetuse saaja ei saa sisendilt makstud maksult maha arvata;

d) kulutused välisauditile (artiklid 117 ja 119);

e) halduskulud, kulutused tööjõule ja töövahenditele;

f) amortisatsioon.

Selgitus

Vaata muudatusettepanekut artikli 113a kohta. Just väikesed valitsusvälised organisatsioonid, mis tegutsevad arenguabi valdkonnas, ei suuda tagatise esitamise kulusid ise kanda. Neid ei tohi seetõttu toetamisest siiski faktiliselt kõrvale jätta. Sama kehtib valitsusvälistele organisatsioonide kohta, mis ei saa sisendilt makstud maksu maha arvata.

Muudatusettepanek 130

ARTIKLI 1 PUNKT 94 A (uus)

)

(94 a) Artikli 179 lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

"3. Institutsioonid teatavad mõlemale eelarvepädevale institutsioonile võimalikult kiiresti – kuid vähemalt kolm nädalat enne mis tahes tähtaega, enne mida peavad eelarvepädevad institutsioonid otsuse langetama – igast kinnisvaraprojektist, millel on tõenäoliselt oluline rahaline mõju eelarvele."

Selgitus

Et eelarvepädevad institutsioonid võiksid langetada usaldusväärseid finantsotsuseid ehitusprojekti kohta, millel on mõju Euroopa Liidu eelarvele, peavad artikli 179 lõikes 3 osutatud institutsioonid teavitama eelarvepädevaid institutsioone vähemalt kolm nädalat enne mis tahes tähtaega, enne mida tuleb eelarvepädevatel institutsioonidel otsus langetada. See võimaldab mõlemal eelarvepädeval institutsioonil küsida vajadusel täiendavaid täpsustusi ja viia läbi edasisi uurimisi.

Muudatusettepanek 131

ARTIKLI 1 PUNKT 94 B (uus)

Artikli 183 teine lause (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(94 b) Artiklile 183 lisatakse järgmine lause:

"Ta küsib eelarvepädevate institutsioonide arvamust, mida ta vajaduse korral nõuetekohaselt arvestab."

Selgitus

Parlamendi õiguste kaitsmine.

Muudatusettepanek 132

ARTIKLI 1 PUNKT 94 C (uus)

Artikli 185 lõige 1 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

	(94 c) Artikli 185 lõige 1 asendatakse järgmisega:
	"1. Komisjon kehtestab raamfinantskorra sellistele liidu asutatud asutustele, kellel on juriidilise isiku seisund. Nende asutuste finantseeskirjad ei tohi lahkneda raamkorrast, välja arvatud juhul, kui nende tegevusega seotud erivajadused seda eeldavad ja kui komisjon annab selleks eelnevalt nõusoleku."

Selgitus

Läbipaistvuse, vastutuse ja järjepidevuse tagamiseks peaks kõikidele liidu nimel tegutsevatele asutustele, sõltumata sellest, kas nad saavad eelarvelist toetust, kohaldama raamfinantskorda.

Muudatusettepanek 133

ARTIKLI 1 PUNKT 95

Artikli 185 lõige 3 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

3. Iga lõikes 1 nimetatud asutus näeb ette siseauditi ametiülesande, mida tuleb täita asjakohaste rahvusvaheliste standardite kohaselt. Komisjoni siseaudiitor tõendab, et auditi ülesande täitmisel on järgitud rahvusvahelisi auditeerimise standardeid ja et ta võib selleks kvaliteediauditeid läbi viia.	3. Komisjoni siseaudiitor teostab lõikes 1 nimetatud asutuste auditid. Lõikes 1 nimetatud asutused võivad luua siseaudititalituse. Komisjoni siseaudiitor võib nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel delegeerida oma ülesande nende siseaudiitoritele. See delegeerimine toimub kirjalikult, sätestades delegeerimise põhjused ja vastutavate audiitorite nimed (delegeerijad ja delegaadid). Delegeerimisest hoolimata võib komisjoni siseaudiitor teostada lõikes 1 nimetatud asutuste siseauditeid ning tühistada delegeerimise mis tahes ajal, kui ta seda vajalikuks peab.
	Juhul kui lõikes 1 nimetatud asutused loovad siseaudititalituse, toimub see kooskõlas komisjoni siseaudiitori kehtestatud suunistega. Need suunised hõlmavad kohustust esitada kõik ja mis tahes koostatud aruanded komisjoni siseaudiitorile. Komisjoni siseaudiitor tõendab, et audititalitus järgib oma tegevuses siseauditi standardeid, ja ta võib selleks kvaliteediauditeid läbi viia."

Selgitus

Selgitab komisjoni siseaudiitori positsiooni. Komisjoni siseaudiitoril on õigus delegeerida ülesandeid asutuste siseaudititalitustele, säilitades kontrolli ja vastutuse raamatupidamisarvestuste eest asutustes.

Muudatusettepanek 134

ARTIKLI 1 PUNKT 95

Artikli 185 lõige 4 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

4. Artiklis 121 osutatud asutused kohaldavad artiklis 133 sätestatud raamatupidamiskorda nii, et nende raamatupidamisaruandeid oleks võimalik konsolideerida komisjoni omadega.	välja jäetud

Selgitus

Üleliigne. Hõlmatud artikliga 133.

[1] ELTs seni avaldamata.
[2] fn

BEGRÜNDUNG

Kaum ein Rechtstext betrifft das praktische Leben der Mitarbeiter in Kommission und anderen Institutionen so wie die Haushaltsordnung. Rund 40% der Beschäftigten der Kommission haben mit ihren Vorschriften und Anweisungen zu tun, meist täglich. Dabei machen sie mangelnde Klarheit und Übersichtlichkeit zu einem schwer lesbaren Text; wegen zahlreicher Querverweise entzieht sie sich der Verständlichkeit und der schnellen Klärung von Fragen. Noch fast drei Jahre nach der Verabschiedung der Haushaltsordnung erreichen das Helpdesk der DG Budget an jedem Arbeitstag im Durchschnitt fünf Anfragen von Anwendern, die Antworten auf ihre Probleme mit der Haushaltsordnung und ihren Durchführungsbestimmungen suchen. Umfangreiche Handbücher sind entstanden: Jede Generaldirektion hat eigene Vorschriften und Vorgehensweisen abgeleitet und schriftlich gefaßt. Interne Bestimmungen der DG Budget kamen hinzu. Ein komplexes, widersprüchliches, unübersichtliches Haushaltsanwendungsrecht entstand, das sich erst nach umfangreichen Schulungen (teil)erschließt.

Die Folgen der komplexen Verfahrensvorschriften sind eine Bürokratisierung der Abläufe, lange Verfahrensdauern und Versuche, sich der Verantwortung durch Einschaltung möglichst vieler Hierarchien und Verfahrensstufen zu entziehen. Auf Seiten der "Kunden", Nachfrager nach Zuschüssen und Aufträgen, greift die Frustration um sich über ein Europa, das es den Bürgern, den Organisationen, der Wirtschaft, den Forschungseinrichtungen nicht nur schwer macht, Gelder abzurufen, sondern über komplexe Antragsverfahren mit hohen Kosten der europäischen Landschaft auch noch beträchtliche Gelder entzieht.

Unauflösbare, grundlegende Widersprüche bleiben: etwa die konkurrierende Gesetzgebung. Der Geltungsbereich der Haushaltsordnung und ihre allgemeine Gültigkeit wird von weitergehender Gesetzgebung, etwa den Basisrechtsakten, eingeschränkt. Sie können jederzeit selbst Kernbestimmungen der Haushaltsordnung zuwider laufen. So wird eine vermeintlich scharfe Waffe in Wirklichkeit stumpf. Außerdem deckt die Haushaltsordnung lediglich die direkte, zentrale Verwaltung ab; andere Verwaltungsarten geben sich eigene Regeln und sind bis jetzt höchstens in Umrissen festgelegt.

Die Kommission hat einen Revisionsentwurf vorgelegt, der teilweise sicherlich in die richtige Richtung geht. Sie hat Vorschläge für einige drängende Verwaltungsprobleme gemacht. Die

Beschneidung von Parlamentsrechten ist eine ihrer Antworten. Erleichterungen für Nachfrager und Bewerber für EU-Gelder gibt es nur, wenn gleichzeitig auch die Verwaltung davon profitiert. Wenig Wert hat die Kommission auf nutzerfreundlichere Zugänge zu EU-Märkten und Subventionen gelegt, auf den Aufbau einer gemeinsamen Problemlösungskompetenz, auf Datenbanken und auf Vereinheitlichung der von Generaldirektion zu Generaldirektion verschieden gehandhabten Verfahren, damit sie Aufwand, Kosten und Vereinfachung auf Seiten der Kommission und der Nutzer bringen. Auch bei den Verwaltungsproblemen der Kommission und der anderen Institutionen bleibt manches offen. Deshalb kritisiert der Europäische Rechnungshof in seiner Stellungnahme10/2005 den eigentlich zu großen Reformumfang (Tz. 50) bei gleichzeitigem Mangel an einer "Lösung für bestimmte Erfordernisse der Verwaltung" und fehlender "Radikalität" (Tz 53).

Die Berichterstatter des Europäischen Parlaments legen Änderungsanträge vor, die 63 Artikel betreffen. Das Parlament setzt dabei andere Schwerpunkte als die Kommission: Beibehaltung von Kontroll- und Informationsrechten des Parlaments sowie Erleichterungen für alle, die mit der EU arbeiten wollen. Im Mittelpunkt stehen die Teile V und VI der Haushaltsordnung, Märkte und Zuschüsse, jene Teile also, mit denen die Bürger über Organisationen, Forschungseinrichtungen und Wirtschaftsunternehmen konfrontiert sind. Verfahrenserleichterungen und die Verhältnismäßigkeit von Aufwand und Auftrag/Zuschuss sind die Leitlinie, an der sich, aus Sicht der Berichterstatter das Verwaltungshandeln messen lassen muss.

Von den 95 Änderungsanträgen der Kommission die 93 Artikel betreffen, wurden 28 verändert. Auch 28mal wurden Einzelvorschläge dabei ganz zurückgewiesen. An 34 Artikeln stellten Kommission und Parlament übereinstimmend Reformbedarf fest. Von den Änderungsanträgen des Parlaments sind 63 Artikel betroffen Insgesamt liegen 185 Änderungsanträge von Kommission und Berichterstattern vor, die 122 der 187 Artikel der Haushaltsordnung betreffen.

Die Berichterstatter sind sich bewusst, dass dies die Verständlichkeit und Anwendbarkeit der Haushaltsordnung nicht einfacher macht. Sie plädieren deshalb weiter für eine mittelfristige vollständige Überarbeitung der Haushaltsordnung unter Beiziehung von Experten für Zuschüsse und Ausschreibungen und legen dies der Kommission und dem Rat als eine der Kernfeststellungen der Berichterstatter nahe: Die Haushaltsordnung ist in ihrer jetzigen Form nur eingeschränkt reformierbar. Eine Neufassung mit dem Ziel der Vereinfachung, der besseren Verständlichkeit und einer ergebnisorientierten Budgetierung wäre der geeignete Weg und das Beste für Europa und seine Verwaltung.

Folgende Hauptüberlegungen kennzeichnen unsere Änderungsvorschläge:

1. Parlamentsrechte wahren

· Die Änderungsvorschläge bei Mittelübertragungen (Art. 2, 19, 22, 23, 26, 153 und 160a) und bei Informationsrechten (Art. 28, 29, 46 Abs. 1 Nr. 1 f, 33, 83 und 110) werden abgelehnt.

· In Art. 183 wird der Erlass der Durchführungsbestimmungen von einer Stellungnahme der Haushaltsbehörde abhängig gemacht.

2. Europa - mit einfacheren Verfahren effizienter handeln

· Verhältnismäßigkeit von Verwaltungshandeln: Das Verhältnis zwischen Aufwand und Kontrollaufwand muss sich an der Höhe der Beträge und Risiken ausrichten (Art 2 Abs. 1a; Art. 27 Abs. 1 und 2 UAbs. 4).

· Verwaltung soll ihr Handeln auf die damit verbundenen Kosten und Risiken überprüfen (Art. 89 Abs. 1, 93 a, 117 bis 119).

· Zeit- und Kostenaufwand für Dokumentation bei Vertragsvergabeverfahren minimieren (Art. 93a, Art. 89 Abs. 3).

· Damit auch die anderen Institutionen von der Erfahrung und den Kostenvorteilen großer Einheiten profitieren können, erfolgen Ausschreibungen grundsätzlich interinstitutionell (Art. 89 Abs. 3).

· Eine zentrale Stelle zur Standardisierung (innerhalb der gleichen "Zuschussfamilie" - etwa der Forschung) mit einheitlichen Formularen, Bestimmungen und weitestgehend Abläufen), zur Information von Antragstellern und zum Benchmarking soll zum besseren Zugang zu Fördermitteln beitragen (Art. 109 a (neu)) und für Entschlackung und Beschleunigung von Antragsverfahren sorgen.

· Eine Datenbank zur Notifizierung von Ausschreibungsbeteiligten (Art. 109 a (neu)) erleichtert die Antragsverfahren und vermeidet die bisher übliche Mehrfacheinreichung gleicher Dokumente durch Antragsteller und deren Prüfung durch die Kommission.

· Kleine und mittlere Unternehmen sollen bei Vergaben möglichst nicht wegen ihrer Größe von vorneherein ausgeschlossen sein (Art. 89 Abs. 4).

· Der Wettbewerb soll nicht durch langfristige Bindungen in Rahmenverträgen beeinträchtigt werden (Art. 91 a (neu)).

· Durch ein zweistufiges Verfahren sollen von vorneherein erfolglose Anträge möglichst frühzeitig ausgesondert werden und erst dann weitere erforderliche Dokumentation nachgefordert werden, um die Kosten erfolgloser Bewerbungen gering zu halten (Art. 115 Abs. 2a)).

· Eine Vergabekammer stellt die Rechtmäßigkeit der Vergaben in einem schnellen und wenig förmlichen Verfahren sicher (Art. 100a, 100b), entlang der Verpflichtungen, wie sie auch für die Mitgliedsstaaten gelten.

3. Europa - verlässlicher handeln

· Die Kosten für die Antragsstellung für Subventionen müssen im Verhältnis zum Betrag stehen (Art. 115 Abs. 4).

· Entscheidungen der Kommission statt umfangreiche Verträge können Grundlage von Finanzhilfen sein (Art. 108). Dies verkürzt und entlastet bei kleinen Fördersummen das Verfahren.

· Anweisungsbefugte sollen (unerfahrene) Antragssteller bei Subventionen im Verfahren unterstützen Art. (Art. 114 Abs. 5).

· Antragsteller sollen die Chancen ihres Antrages bereits von Anfang an einschätzen können, dann aber auch Rechtssicherheit haben, wozu die verbindliche Bekanntgabe aller Vorschriften, die für den Zuschuss gelten (Art. 110 Abs.1 UAbs. 2) dient.

· Die förderfähigen Kosten sind für Zuschussverfahren zu definieren (Art. 113a Abs. 1a), insbesondere sind Bürgschafts- und Prüfungskosten einzubeziehen (Art. 117 Abs. 3).

· Ändern sich die Projektvoraussetzungen bei Subventionen, soll dies nicht automatisch den EU-Anteil verringern, was zu unerwünschten Effekten (z.B. Projektende) führen kann (Art. 119 Abs. 2).

· Einbehalte müssen im Verhältnis zum gerügten Fehler stehen (Art. 119). Ziel ist, die Berechenbarkeit der EU für den Zuschussempfänger zu erhöhen und so für mehr Rechtssicherheit zu sorgen. Dies auch im Bereich der Forschung (Art. 160b).

4. Europa - schneller und kostengünstiger handeln

· Vergabeverfahren sollen effizienter werden. Insbesondere sollen Verfahrensdauern verkürzt und die Kosten für Bieter und Antragsteller verringert werden. Hierzu sind die Nachweispflichten am Verhältnismäßigkeitsgrundsatz auszurichten

· Die Jahresprogramme für Subventionen sind möglichst frühzeitig (d.h. bis 1. März) zu veröffentlichen. Auch können Ausschreibungen bereits vor Jahresbeginn erfolgen, um unterjährige Arbeitsspitzen zu vermeiden (Art. 110 Abs. 1 UAbs. 1), wenn auf die noch nicht abgeschlossenen Haushaltsberatungen verwiesen wird.

· Während und zum Abschluss von Zuschussverfahren können zur Kostenreduzierung unabhängige statt externe Prüfungen vorgesehen werden, wobei die Prüfkosten im Verhältnis zur geprüften Zuschusssumme stehen müssen (Art. 117 Abs. 2).

5. Europa - transparent und konsequent handeln

· Bedienstete der Gemeinschaften haben die Teilnahme an einer Ausschreibung auch für Finanzhilfen ihrem Vorgesetzten anzuzeigen, um die Außendarstellung der Union und die Transparenz zu erhöhen (Art. 94).

· Zur Vermeidung einer Doppelförderung hat der Antragsteller für Subventionen die Mehrfachantragsstellung zur Kenntnis zu geben, die gesamten förderfähigen Kosten dürfen nicht überschritten werden (Art. 111).

· Bereits einmal strafrechtlich in Erscheinung getretene Bieter für fünf bzw. bis zu 10 Jahren von Vergaben ausgeschlossen sein (Art. 93).

In Art. 66 Abs. 1 wird der Grundsatz auf die Haftung des Anweisungsbefugten angewandt. Vorsätzliche Schädigungen führen zu voller Schadenersatzpflicht und unterliegen strengen Anforderungen hinsichtlich der Verjährung (Art. 73b). Ansonsten wird die Haftung auf höchstens 12 Monatsgehälter begrenzt.

22.2.2006

ARVAMUS Esitaja: arengukomisjon

Saaja: eelarvekomisjon

Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust

(KOM(2005)0181 – C6‑0234/2005 – 2005/0090(CNS))

Arvamuse koostaja: Anders Wijkman

LÜHISELGITUS

2002. aasta finantsmäärus ja selle rakenduseeskirjad on toonud kaasa palju probleeme ELi programmidest, eelkõige arenguprogrammidest abisaajatele (arenduskoostöö valdkonna VVOd ja muud abisaajad). Finantsmäärusega määratletakse ELi eelarve täitmise raamistik ja üldeeskirjad. Määrus, millega kehtestatakse 2002. aasta finantsmääruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad, täpsustab finantsmääruse eeskirju. Paljud probleeme tekitavad küsimused on pigem tehnilist laadi ning neid on võimalik lahendada vaid rakenduseeskirjade muutmisega, näiteks rahvuse ja päritolu eeskirjadega seotud probleemid, makseperioodidega seonduvad küsimused ning võimalus muuta toetuslepingut pärast selle heakskiitmist.

Arvamuse koostaja teeb ettepaneku lisada finantsmäärusesse mõned määruse rakendamist parandavad elemendid, näiteks tõhususe mõõtmise ja võrdlemise süsteemide loomine, mis on eelarve täitmisel suhteliselt tähelepanuta jäänud eelarvepõhimõte, maksete valideerimise riskianalüüsi sisseviimine, abi lahtisidumist käsitlevate määruste sidumine finantsmäärusega ja valuuta konverteerimise neutraalne mõju kuludele.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Komisjoni ettepanek[1]	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 PÕHJENDUS 27 A (uus)
	(27 a) Riskianalüüs on juba kasutusel järelkontrolli tegemisel. Riskianalüüsi kasutamine kulude valideerimiseks muudab eelarve täitmise selle osa efektiivsemaks ning see tuleks lisada finantsmääruse artiklisse 79.
Selgitus
Finantsmääruse rakenduseeskirjade artikkel 99 sätestab, et toetuste maksmine sõltub märkest “kuulub maksmisele”. Selle märkega „tõendatakse, et: …b) maksetaotlusel või saadud maksetaotlusele lisatud sisedokumendil on asjakohane õigsust tõendav märge, millele on alla kirjutanud vastutava eelarvevahendite käsutaja volitatud tehniliselt pädev ametnik või muu teenistuja; selle märkega tõendatakse, et abisaaja rakendatud meede või tööprogramm on täielikus kooskõlas finantsabilepinguga; …"
Maksete järelkontrollimisel võimaldavad samad rakenduseeskirjad (artikkel 47), et neid „kontrollimisi võib korraldada riskianalüüsi kasutades valimimeetodi alusel”. Kui viiakse läbi statistiline valimimeetodil põhinev kontroll, on nõude õigsust võimalik tõendada vaid tõenäoliselt (usaldustasemeni).
2002. aastal uuesti koostatud finantsmääruses on ametnike või muude teenistujate vastutust suurendatud (artikkel 66). Koos kasvanud vastutusega on nõue esitada märge „kuulub maksmisele” tekitanud ametnikes ebakindlust ja vastuseisu toetuste maksmise menetlemise suhtes ning nad nõuavad abisaajatelt järjest rohkem dokumente ja tõendeid. Kuna on piisav, kui korraldada järelkontroll „ riskianalüüsi kasutades valimimeetodi alusel”, peaks olema võimalik võtta riskianalüüs kasutusele kulude valideerimise protsessis. Riskianalüüs ei või üldjuhul asendada muid toetuste heakskiitmist käsitlevaid nõudeid, aga see annaks rangelt piiratud ametlike nõuete puudumisel (dokumendid, tõendid) ametnikule teatud otsustamisõiguse toetuste maksed heaks kiita. See võimaldaks leida õige vahekorra riskide ning efektiivsuse ja tulemuslikkuse vahel.
Muudatusettepanek 2 PÕHJENDUS 36 A (uus)
	(36 a) Komisjon peaks andma võimaluse toetuste andmiseks ühenduse välisabi valdkonna projektideks pakkumismenetluseta ka juhtudel, mis ületavad pakkumismenetluseta antava toe üldise piiri, kui projekt on olemuselt väga eriline ja erandlik.
Selgitus
Võimalus anda toetust pakkumismenetluseta on rangelt piiratud, mida arvamuse koostaja põhimõtteliselt toetab. Samas võib olla projektiettepanekud, mis on olemuselt nii erandlikud ja erilised, et on äärmiselt ebatõenäoline, et teine pakkuja võiks neid esitada või teostada. Sellisel juhul võiks komisjonil olla võimalus ületada pakkumismenetluseta toe andmiseks kehtestatud piir.

Muudatusettepanek 3

ARTIKLI 1 PUNKT 7 A (uus)

Artikli 16 lõige 2 a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

7a) Artiklisse 16 lisatakse järgmine lõige:

„Valuuta konverteerimise operatsioonid teostatakse selliselt, et projektitoetuste ühendusepoolse kaasrahastamise tasemes ei toimuks suuremaid muutusi.”

Selgitus

Käesoleva muudatusettepanekuga muudetakse eelarvekomisjoni raportööri esitatud muudatusettepanekut (Ingeborg Gräßle raporti projekti muudatusettepanek 31) ja sellega püütakse teha tekst selgemaks. Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on aidata kaasa selliste olukordade vältimisele, kus abisaajad kannavad valuuta konverteerimise tõttu kahju või kus see toob neile probleeme kulude taseme õigustamisel, kui kulud on kavandatud välisvaluutas, aga need on vahetuskursi muutuste tõttu eurodes erinevad.

Muudatusettepanek 4

ARTIKLI 1 PUNKT 12 A (uus)

Artikli 27 lõige 4 a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

12 a) Artiklisse 27 lisatakse järgmine lõige:

"4 a. Institutsioonid loovad tõhususe ja tulemuslikkuse mõõtmise ja võrdlemise süsteemid pakkumismenetluste ja toetuste andmise menetluse osas.”

Selgitus

Muudatusettepanek 5

ARTIKLI 1 PUNKT 37 A (uus)

Artikli 79 lõige 1 a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

3) Artiklisse 79 lisatakse järgmine lõige:

„Riskianalüüs võib olla kulude valideerimiseks kasutatav kriteerium.”

Selgitus

Vt muudatusettepaneku 1 selgitust.

Muudatusettepanek 6

ARTIKLI 1 PUNKT 85 A (uus)

Artikli 168 lõike 1 esimene lõik a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

85 a) Artikli 168 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

_______________

¹ELT L 344, 27.12.2005, lk 1.

²ELT L 344, 27.12.2005, lk 23.

Selgitus

Kaks määrust abi lahtisidumise kohta võeti vastu 2005. aastal. Nende määrustega avatakse pakkumismenetlused muile kui ELi ja abisaavate riikide isikutele, eelistades arengumaid ja kohaldades vastastikkuse põhimõtet ELi väliste arenenud riikide suhtes. Antud eeskirju tuleb kohaldada ja need tuleks lisada finantsmäärusesse.

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust
Viited	KOM(2005)0181 - C6-0234/2005 - 2005/0090(CNS)
Vastutav komisjon	BUDG
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	DEVE 17.11.2005
Tõhustatud koostöö – istungil teadaandmise kuupäev
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Anders Wijkman 1.12.2005
Endine arvamuse koostaja
Arutamine parlamendikomisjonis	20.2.2006
Vastuvõtmise kuupäev	20.2.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	26 0 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Danutė Budreikaitė, Marie-Arlette Carlotti, Thierry Cornillet, Alexandra Dobolyi, Michael Gahler, Glenys Kinnock, Ģirts Valdis Kristovskis, Maria Martens, Miguel Angel Martínez Martínez, Gay Mitchell, Luisa Morgantini, Józef Pinior, Pierre Schapira, Frithjof Schmidt, Jürgen Schröder, Feleknas Uca
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed	John Bowis, Milan Gaľa, Fiona Hall, Linda McAvan, Manolis Mavrommatis, Karin Scheele, Anne Van Lancker, Anders Wijkman, Zbigniew Zaleski, Gabriele Zimmer
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Robert Sturdy
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

24.2.2006

ARVAMUS Esitaja: eelarvekontrollikomisjon

Saaja: eelarvekomisjon

Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust

(KOM(2005)0181 – C6‑0234/2005 – 2005/0090(CNS))

Arvamuse koostajad (*): Ingeborg Gräßle and Borut Pahor

(*) Komisjonidevaheline tõhustatud koostöö – kodukorra artikkel 47

SHORTJUSTIFICATION

There is hardly any other item of legislation which has such a practical impact on staff at the Commission and the other institutions as the Financial Regulation. Some 40% of the Commission's employees have dealings with its rules and instructions, most of them on a daily basis. Yet the Regulation lacks clarity and structure, making it untransparent; the numerous cross-references impede understanding and render it difficult to find the answers to questions quickly. Nearly three years after the Financial Regulation was adopted, the helpdesk of DG Budget is still receiving an average of five queries from users every working day, seeking answers to their problems with the Financial Regulation and its implementing provisions. Sizeable manuals have been compiled: each DG has drawn up its own rules and procedures on the basis of the Regulation. In addition, DG Budget has adopted its own internal rules. A complex, contradictory and confusing body of law on the implementation of the budget has come into being, which, even after lengthy training, may be only partly comprehended.

The consequences of the complex procedural provisions are bureaucratisation of processes, protracted procedures and attempts to evade responsibility by involving as many hierarchies and procedural stages as possible. 'Clients' - applicants for grants and bidders for contracts - are increasingly frustrated at a Europe which not only makes it difficult for citizens, organisations, industry and research centres to obtain money but also, by means of complex and costly application procedures, renders unobtainable substantial sums intended for disbursement in Europe.

Insoluble, fundamental contradictions remain: for example, competing legislation. The scope of the Financial Regulation and its general validity are restricted by legislation which goes further, for example the basic legal acts. These may at any time contradict even key provisions of the Financial Regulation. Thus a weapon which was thought to be keen-bladed is in reality blunted. Moreover, the Financial Regulation covers only the direct, central administration: other administrative bodies adopt their own rules and where they are concerned, the picture so far remains vague at best.

The Commission has submitted a proposal for a revision which in part certainly represents a step in the right direction. It has made proposals for dealing with a number of pressing administrative problems. One of its answers is to encroach upon Parliament's prerogatives. Life will be made easier for applicants for EU funding only if at the same time the administration also benefits from the changes. The Commission has not attached much importance to more user-friendly access to EU markets and subsidies, building up a joint capacity for problem-solving, databases and harmonisation of procedures, which are applied differently from DG to DG, in order to reduce work and costs and simplify procedures, both for the Commission and for users. Much also remains to be done to tackle the administrative problems of the Commission and the other institutions. In its Opinion no 10/2005, the Court of Auditors therefore criticises the excessive scale of the revision (Paragraph 50) while at the same objecting that the revision does not provide 'the solution to certain management needs' and that it is not 'radical' enough (Paragraph 53).

The rapporteurs of the European Parliament are tabling 116 amendments relating to 63 articles. Parliament's priorities here are not the same as the Commission's: Parliament highlights preserving Parliament's powers of control and rights to information and measures to reduce the difficulties facing anybody wishing to work with the EU. There is a particular focus on Parts V and VI of the Financial Regulation, markets and grants, i.e. those parts with which members of the public come into contact via organisations, research establishments and enterprises. In the view of the rapporteurs, easing of procedures and the proportionality of the effort involved to the size of a contract or grant are the criteria for assessing administrative action.

Of the Commission's 95 amendments concerning 93 articles, 28 are modified. In another 28 cases, the Commission's proposed amendments are rejected entirely. In 34 articles both the Commission and Parliament agree that reform is needed. Parliament's amendments concern 63 articles. Altogether, the Commission and the rapporteurs are proposing 185 amendments to 122 of the 187 articles in the Financial Regulation.

The rapporteurs realise that this will not make the Financial Regulation any simpler to understand and apply. They therefore advocate in addition that, in the medium term, the Financial Regulation should be completely overhauled with the assistance of experts on grants and tender procedures, and one of their key observations to the Commission and Council is that, in its current form, the Financial Regulation can only be reformed to a limited extent. A new version drafted with a view to simplification, better comprehensibility and output budgeting would be the appropriate answer and the best for Europe and its administration.

The main considerations underlying our amendments are as follows:

1. Preserving Parliament's prerogatives

· The amendments concerning transfers of appropriations (Art. 2, 19, 22, 23, 26, 153 and 160a) and rights to information (Art. 28, 29, 46(1)(1)(f), 33, 83 and 110) are rejected.

· In Art. 183 the adoption of implementing provisions is for the first time made conditional on the assent of the budgetary authority.

2. Europe - acting more efficiently, using simpler procedures

· Proportionality of administrative action: the required effort and the work to be put into checking should be proportionate to the amounts and risks involved (Art. 2(1)a; Art. 27(1) and 27(2)(4)).

· The administration should review its actions in relation to the costs and risks involved (Art. 89(1), 93a, 117 to 119).

· In procurement procedures, the time expended on documentation, and its cost, should be minimised (Art. 93a, Art. 89(3)).

· So that the other institutions can also benefit from the experience and economies of scale of large units, procurement procedures should in principle be interinstitutional (Art. 89(3)).

· A central standardisation agency (dealing with a particular 'family' of grants - e.g. research) with uniform forms, provisions and, wherever possible, procedures to provide information to applicants and carry out benchmarking should help to improve access to grants (Art. 109 a (new) and to streamline application procedures.

· A database for the notification of participants in procurement procedures (Art. 109 a (new)) is intended to facilitate application procedures and avoid the hitherto customary requirement for applicants to submit multiple copies of the same documents and for the Commission to consider them more than once.

· In procurement procedures, small and medium-sized enterprises should, if possible, not be excluded in advance on account of their size (Art. 89(4)).

· Competition should not be impeded by long-term commitments in framework contracts (Art. 91 a (new)).

· A two-stage procedure should make it possible in advance to screen out at the earliest possible stage applications which are doomed to failure in advance, and only to request further documentation after that, in order to keep the costs of unsuccessful applications down (Art. 115(2)a)).

· A review body should ensure that awards are made lawfully in a speedy and relatively informal procedure (Art. 100a, 100b), in accordance with the obligations which also apply to the Member States.

3. Europe - acting more reliably

· The costs of applying for grants must be proportionate to the amount to be awarded (Art. 115(4)).

· Commission decisions rather than voluminous contracts may be the basis for grants (Art. 108). This will make procedures less protracted and burdensome in the case of small grants.

· Authorising officers should assist applicants for grants with the procedure, particularly if they are inexperienced (Art. 114(5)).

· Applicants should be able to assess the prospects of success of their application from the outset, but should then also enjoy legal certainty, which is the purpose of compulsory indication of all rules applicable to a grant (Art. 110(1)(2)).

· Eligible costs should be defined for the grants procedure (Art. 113a (1) a); in particular, costs of sureties and audits should be included (Art. 117(3)).

· If the preconditions for a project which is to be subsidised change, this should not automatically lead to a cut in the EU's financial contribution, which can have undesirable effects (e.g. forcing the closure of a project) (Art. 119(2)).

· Reductions must be proportionate to the error objected to (Art. 119). The aim is to make the EU more predictable for beneficiaries of grants, thus increasing legal certainty, including in the field of research (Art. 160b).

4. Europe - acting more quickly and cost-effectively

· Award procedures should become more efficient. In particular, their duration should be reduced and the costs to bidders and applicants should be cut. For this purpose, requirements to produce evidence should accord with the principle of proportionality.

· Annual programmes for grants should be published as early as possible (i.e. by 1 March). Invitations to tender may also be issued even before the beginning of the year, in order to avoid peaks in work during the year (Art. 110(1)(1)), provided that reference is made to the fact that the budget procedure has not yet been completed.

· During grant procedures, and to conclude them, independent rather than external audits may be provided for, in order to cut costs, in which connection audit costs must be proportionate to the amount of the grant being audited (Art. 117(2)).

5. Europe - acting in a transparent and consistent manner

· Community staff must inform their superior if they participate in a tender procedure, including a grant application procedure, in order to improve the image of the Union and transparency (Art. 94).

· In order to avoid duplication of grants, anyone who applies for a grant must make it known that he has applied for more than one grant, and the total costs eligible for financing must not be exceeded (Art. 111).

· Bidders who have committed criminal offences in the past should be debarred from awards for five or ten years (Art. 93).

Art. 66(1) applies the principle of liability of authorising officers. Deliberate damage should give rise to an obligation to compensate the damage in full, and should be subject to strict requirements as regards the limitation period (Art. 73b). Otherwise, liability should be limited to 12 months' salary.

CONCLUSIONS

The Committee on Budgetary Control calls on the Committee on Budgets, as the committee responsible, to accept the legislative proposal as submitted by the Commission with the following amendments:

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekontrollikomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Komisjoni ettepanek

Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud

Muudatusettepanek 1

PÕHJENDUS 1

(1) Nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (edaspidi „finantsmäärus”) on kehtestatud finantsjuhtimise reformi õiguslikud alused. Sellisena tuleks selle olulisi elemente säilitada ja tugevdada. Peale selle on finantsmäärusega sätestatud eelarvepõhimõtted, mis põhinevad EÜ asutamislepingu artiklil 268 ja sellele järgnevatel artiklitel, mida tuleks järgida kõigis õigusaktides ja millest erandeid tuleks teha võimalikult vähe.

Selgitus

Eelarvepõhimõtted on sätestatud eelkõige EÜ asutamislepingu artiklis 268 ja sellele järgnevates artiklites.

Muudatusettepanek 2

PÕHJENDUS 2

(2) Praktilised kogemused näitavad, et teatavad muudatused on õigustatud, et lihtsustada eelarve täitmist ja selle aluseks olevate poliitiliste eesmärkide saavutamist ning rõhutada EÜ asutamislepingu artiklis 5 sätestatud haldusmeetmete proportsionaalsuse põhimõtet, et oleks selge meetmete proportsionaalsus kaasnevate kulude ja riskidega.

Selgitus

Muudatusettepanek 3

PÕHJENDUS 3

(3) Kõik muudatused peavad kaasa aitama komisjoni reformieesmärkide saavutamisele, peaksid aitama parandada või tagada usaldusväärset finantsjuhtimist ning tõhusamalt kaitsta ühenduse finantshuve pettuse ja ebaseaduslike tegevuste eest, aidates sellega kaasa piisava kindluse saavutamisele finantstehingute seaduslikkuses ja korrapärasuses.

Muudatusettepanek 4

PÕHJENDUS 5 A (uus)

(5 a) Vastavalt EÜ asutamislepingule lisatud ning 2. oktoobri 1997. aasta Amsterdami lepingu lisas olevale subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamise protokolli punktile 1 on iga institutsioon kohustatud oma volituste kasutamisel järgima proportsionaalsuse põhimõtet, mille kohaselt ükski ühenduse meede ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik asutamislepingu eesmärkide saavutamiseks.

Selgitus

Muudatusettepanek 5

PÕHJENDUS 6

(6) Mõnedes punktides on eelarvepõhimõtteid silmas pidades vaja suuremat tõhusust ja läbipaistvust, et paremini vastata tegevusvajadustele.

(6) Finantsmääruse kohaldamise praktilised kogemused on näidanud, et finantsjuhtimises osalejad kasutavad üksikjuhtumite puhul liiga vähe oma kaalutlusõigust. See tähendab ka, et nad võivad langetada üksikjuhtumite puhul iseseisvalt ja oma äranägemise järgi otsuse, millal on meede EÜ asutamislepingu artikli 5 ja EÜ asutamislepingule lisatud ning 2. oktoobri 1997. aasta Amsterdami lepingu lisas oleva subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamise protokolli tähenduses proportsionaalne.

Selgitus

Üks menetluse raskepärasuse põhjusi seisneb selles, et finantsmääruse kohaldajad ei kasuta oma kaalutlusõigust.

Muudatusettepanek 6

PÕHJENDUS 12

Selgitus

Parlamendi õiguste kaitsmine.

Muudatusettepanek 7

PÕHJENDUS 13

välja jäetud

Selgitus

Parlamendi õiguste kaitsmine.

Muudatusettepanek 8

PÕHJENDUS 14

(14) Vastavalt "teatamise korrale" teavitavad komisjon ja teised institutsioonid oma ümberpaigutuste ettepanekutest eelarvepädevaid institutsioone, kes vastuväidete esitamise soovi korral võivad tugineda tavalisele menetluskorrale. Sellistel juhtudel kohaldatakse eelarvepädevate institutsioonide vastuvõetava ümberpaigutusi käsitleva otsuse suhtes teoreetiliselt tavapäraseid tähtaegu. Samas ei ole tekstis välja toodud, mis ajast alates tähtaega arvestama hakatakse, ja see puudus tuleks kõrvaldada.

välja jäetud

Selgitus

Parlamendi õiguste kaitsmine.

Muudatusettepanek 9

PÕHJENDUS 16

välja jäetud

Selgitus

Parlamendi õiguste kaitsmine.

Muudatusettepanek 10

PÕHJENDUS 17

(17) Komisjoni haldusalaste ümberpaigutuste eeskirjad tuleks viia vastavusse uue tegevuspõhise eelarvestamise struktuuriga. Seega peaks "teatamise kord" piirduma ümberpaigutustega sama jaotise halduspeatüki artiklite vahel, kui need ületavad 10% eelarveaasta assigneeringutest. Teiselt poolt peaks komisjon iseseisvalt otsustama ümberpaigutuste üle erinevate jaotiste artiklite vahel, millest rahastatakse samaliigilisi kulusid.

välja jäetud

Selgitus

Parlamendi õiguste kaitsmine.

Muudatusettepanek 11

PÕHJENDUS 22 A (uus)

(22 a) Õiguskindluse suurendamiseks tuleks selgemalt kindlaks määrata eelarvevahendite käsutajate vastutuse kord.

Muudatusettepanek 12

PÕHJENDUS 27

(27) Kehtestama peaks nõuete kehtivuse aegumistähtaja. Erinevalt paljudest liikmesriikidest ei kohaldata ühenduse puhul aegumistähtaegu, mille korral finantsnõuded teatud aja möödudes aeguvad. Samuti ei ole ühenduse jaoks kehtestatud aegumistähtaegu kolmandate isikute vastu pööratud nõuete sissenõudmisel. Sellise aegumistähtaja kehtestamine uues artiklis 73b on vastavuses usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega. Tahtlikud kahjutekitajad ei peaks siiski saama tugineda samal määral aegumisele nagu teised võlgnikud. Seetõttu tuleks aegumisperioodi algus piiritleda ajahetkega, kui kogu nõude ulatus on kindlaks määratud.

Muudatusettepanek 13

PÕHJENDUS 27 A (uus)

(27 a) Tarne- ja teenuslepingute sõlmimise menetlused peavad olema sujuvamad ning vastama rohkem pakkujate vajadustele. Seejuures tuleb erilist tähelepanu pöörata sellele, et proportsionaalsuse põhimõte laieneks ka dokumenteerimisele. Raamlepingud peavad leidma kajastamist finantsmääruses. Konkurentsi ei tohi piirata tarbetult pikk lepinguline seotus raamlepingute kaudu ning väikseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid ei tohi nende suuruse tõttu algusest peale faktiliselt lepingute sõlmimise menetlustest kõrvale jätta.

Muudatusettepanek 14

PÕHJENDUS 27 B (uus)

(27 b) Pakkumismenetlusi tuleks läbi viia institutsioonidevaheliselt, et vähendada ka väiksemate üksuste halduskoormust.

Muudatusettepanek 15

PÕHJENDUS 29

(29) Finantsmääruse eeskirjad pakkujate menetlusest kõrvale jätmise kohta kehtestavad ühenduse institutsioonide jaoks rangema korra kui on sätestatud direktiivis 2004/18/EÜ. Pakkujate menetlusest kõrvale jätmisel tuleks järgida proportsionaalsuse põhimõtet. Kõrvalejätmise periood ei tohiks olla pikem kui kümme aastat, et vältida ebaproportsionaalseid karistusi. Menetlusest kõrvale jätmine kauemaks kui viieks aastaks peaks toimuma ainult edasikaebamisele mittekuuluva kohtuotsuse alusel.

Muudatusettepanek 16

PÕHJENDUS 30 A (uus)

(30 a) Tõendavate dokumentide esitamise nõue peaks olema piiratud vajalike dokumentidega. Dokumentidega seotud nõuded peaksid lähtuma asjaomase lepingu väärtusest.

Muudatusettepanek 17

PÕHJENDUS 30 B (uus)

(30 b) Halduse õigluse ja nõuetekohasuse väliseks tõendamiseks peaksid pakkumis- ja toetusemenetlustega seotud ühenduse teenistujad sellest alati teavitama oma ülemusi, et välistada huvide konflikti teket.

Muudatusettepanek 18

PÕHJENDUS 32 A (uus)

(32 a) Kõrvale jäetud pakkujatel peaks olema võimalus tõhusale õiguskaitsele, mille tagamine on ka liikmesriikide kohustus. Selleks tuleks luua sõltumatud järelevalveasutused, mis kontrollivad pakkumismenetlusi kiiresti ja ebaproportsionaalsete jõupingutusteta ning tagavad tõhusa õiguskaitse.

Muudatusettepanek 19

PÕHJENDUS 32 B (uus)

(32 b) Liidu finantshuvide kaitse ei tohi kaasa tuua pakkujatele liiga suuri nõudmisi. Pakkujatelt tagatise nõudmine peaks seepärast piirduma põhjendatud juhtudega ning tagatis ei tohi ületada tagatise andmise eesmärki.

Muudatusettepanek 20

PÕHJENDUS 34

(34) Toetusi käsitlevaid eeskirju oleks vaja lihtsustada. Haldusmenetluse nõuded, mida esitatakse osalejatele, peaksid olema alati proportsionaalsed. Selleks tuleks perspektiivitud pakkumised võimalikult varajases menetlusetapis kõrvale jätta, et säästa taotlejaid tarbetust tööst. Finantsmääruse artiklis 108 tuleks toetuste kohaldamisala selgemaks muuta, seda eelkõige laenudega seotud toimingute ja kapitaliosalustega seonduva rahastamise puhul. Eelkõige väikeste summade puhul peab olema võimalik anda toetust mahuka ja keeruka toetuslepingu asemel üksikotsuse alusel.

Selgitus

Muudatusettepanek 21

PÕHJENDUS 36

(36) Eeskirjad, mille kohaselt peab toetusi andma pakkumiskutsete alusel, on tõestanud oma kasulikkust. Seoses sellega tuleks õigus- ja kavandamiskindluse huvides tagada, et pakkumisprotsessi alguses taotlejatele esitatud nõuded menetluse käigus ei muutu. Ometi on kogemused näidanud, et teatavates olukordades ei jäta meetme iseloom abisaajate suhtes valikuvõimalust, ja finantsmääruse artiklis 110 peaks selliste erandlike juhtude esinemist selgesõnaliselt tunnistama.

Muudatusettepanek 22

PÕHJENDUS 37

Tuleks kasutada juhust, et tuua finantsmääruse artiklis 111 selgelt välja, et samasid kulusid ei saa ühenduse eelarvest kunagi rahastada kaks korda ja et toetus ei tohi ületada 100% abikõlblikest kulutustest.

Selgitus

Rakendab muudatusettepanekuid.

Muudatusettepanek 23

PÕHJENDUS 39

Muudatusettepanek 24

PÕHJENDUS 40

(40) Toetuse saajate kohustus esitada tõendavaid dokumente ja karistused, mida nende suhtes võib kohaldada, peaksid alati olema proportsionaalsed seotud riskiga. Lisaks sellele peaks finantsmääruse artiklis 114 kaotama teatavad piirangud abisaajate abikõlblikkusele, et võimaldada toetusi füüsilistele isikutele ja teatavat tüüpi ühendustele, mis ei ole juriidilised isikud.

Selgitus

Muudatusettepanek 25

PÕHJENDUS 40 A (uus)

(40 a) Taotlejate paremaks teavitamiseks tuleks rajada ühine asutus, mille ülesandeks on sarnaste abitaotluste standardimine, teabe andmine taotlejatele ning võrdlusuuringute läbiviimine toetuste määramise kohta.

Muudatusettepanek 26

PÕHJENDUS 47

(47) Arvestades teadusuuringute edendamise erilist tähtsust Euroopa Liidu konkurentsivõimele, peaks osaliselt või täielikult rakendamata jäetud projektidesse kirjutatud assigneeringuid saama uuesti kasutusele võtta. See peaks siiski olema võimalik ainult rangete tingimuste alusel.

Selgitus

Rakendab muudatusettepanekuid.

Muudatusettepanek 27

ARTIKLI 1 PUNKT 2

Artikli 2 lõige 1 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

Kõik mõnes muus õigusaktis sisalduvad sätted, mis käsitlevad eelarve täitmist tulude ja kuludena, peavad eelkõige olema kooskõlas II jaotises sätestatud eelarvepõhimõtetega.

Kõik mõnes muus õigusaktis sisalduvad sätted, mis käsitlevad eelarve täitmist tulude ja kuludena, peavad olema kooskõlas EÜ asutamislepingu artiklis 268 ja sellele järgnevates artiklites sätestatud eelarvepõhimõtetega.

Selgitus

Sõna "eelkõige" lisamine on arusaamatu ning seepärast tuleks see välja jätta. Kuid eelarvepõhimõtted on sätestatud juba EÜ asutamislepingu artiklis 268 ja sellele järgnevates artiklites.

Muudatusettepanek 28

ARTIKLI 1 PUNKT 2

Artikli 2 lõige 1 a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

Institutsioonide poolt vastavalt käesolevale määrusele eelarve täitmiseks võetud mis tahes meede peab vastama EÜ asutamislepingu artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttele.

Selgitus

Muudatusettepanek 29

ARTIKLI 1 PUNKT 6

Artikli 12 lõige 2 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

Selgitus

Parlamendi õiguste kaitsmine.

Muudatusettepanek 30

ARTIKLI 1 PUNKT 6 A (uus)

Artikli 14 lõige 2 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(6 a) Artikli 14 lõige 2 asendatakse järgmisega:

"Ilma et see piiraks artikli 46 lõike 1 punkti 4 kohaldamist, ei või Euroopa Ühendus, Euroopa Aatomienergiaühendus ega artikli 185 kohased ühenduste asutatud asutused võtta laenu, välja arvatud otsese rahastamise puhul, mis on vajalik institutsioonidele kasutamiseks mõeldud kinnisvara soetamiseks, kui eelarvepädevad institutsioonid on vastavalt artikli 179 lõikele 3 esitanud selle kohta heakskiitva arvamuse."

Selgitus

Muudatusettepanek 31

ARTIKLI 1 PUNKT 7

Artikli 16 lõike 2 teine lõik (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

Valuuta konverteerimise operatsioonid teostatakse selliselt, et projektitoetuste ühendusepoolses kaasrahastamises ei toimuks suuremaid muutusi.

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on tagada, et projektipartnerid võivad ELi kaasrahastamisele kindlad olla.

Muudatusettepanek 32

ARTIKLI 1 PUNKT 9

Artikli 19 lõike 2 esimene lause (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

Annetusi, millega kaasnevad järelkulud, võib komisjon vastu võtta ainult Euroopa Parlamendi ja nõukogu loal, kes teevad otsuse kahe kuu jooksul komisjoni taotluse saamise kuupäevast arvates.

Selgitus

Parlamendi õiguste kaitsmine.

Muudatusettepanek 33

ARTIKLI 1 PUNKT 10

Artikli 22 lõige 1 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

1. Iga institutsioon, välja arvatud komisjon, võib oma eelarveosa piires teha ümberpaigutusi:

1. Iga institutsioon, välja arvatud komisjon, võib oma eelarveosa piires teha ümberpaigutusi ühest jaotisest teise, ühest peatükist teise ja ühest artiklist teise ühtekokku kuni 10% ulatuses eelarveaasta assigneeringutest eelarvereal, millest ümberpaigutus tehakse.

a) ühest jaotisest teise ühtekokku kuni 10% ulatuses eelarveaasta assigneeringutest eelarvereal, millest ümberpaigutus tehakse;

b) ühest peatükist teise ilma piiranguteta.

Selgitus

Parlamendi õiguste kaitsmine.

Muudatusettepanek 34

ARTIKLI 1 PUNKT 10

Artikli 22 lõike 2 esimene lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

Selgitus

Lihtsustus.

Muudatusettepanek 35

ARTIKLI 1 PUNKT 10

Artikli 22 lõike 2 teine lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

välja jäetud

Selgitus

Parlamendi õiguste kaitsmine.

Muudatusettepanek 36

ARTIKLI 1 PUNKT 10

Artikli 22 lõige 3 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

3. Iga institutsioon, välja arvatud komisjon, võib eelarvepädevatele institutsioonidele teha ettepaneku ümberpaigutusteks oma eelarveosa piires ühest jaotisest teise, kui need ületavad ülemmäära, milleks on 10% eelarveaasta assigneeringutest eelarvereal, millest ümberpaigutus tehakse. Nende ümberpaigutuste suhtes kohaldatakse artiklis 24 kehtestatud korda.

Selgitus

Finantsmääruse algne sõnastus oli parem. Komisjoni tehtud muudatusettepanek ei muuda asja kuidagi selgemaks.

Muudatusettepanek 37

ARTIKLI 1 PUNKT 10

Artikli 22 lõige 4 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

4. Iga institutsioon, välja arvatud komisjon, võib oma eelarveosa piires teha ümberpaigutusi peatükkide sees ilma eelarvepädevaid institutsioone sellest eelnevalt teavitamata.

välja jäetud

Selgitus

Parlamendi õiguste kaitsmine.

Muudatusettepanek 38

ARTIKLI 1 PUNKTI 11 ALAPUNKTI A ALAPUNKT I

Artikli 23 lõike 1 punkt b (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

i) punkt b asendatakse järgmisega:

välja jäetud

"b) personali- ja talituskulude puhul paigutada assigneeringuid ümber ühest jaotisest teise ainult artiklite vahel, millest finantseeritakse samaliigilisi kulusid”;

Selgitus

Parlamendi õiguste kaitsmine.

Muudatusettepanek 39

ARTIKLI 1 PUNKTI 11 ALAPUNKTI A ALAPUNKT II

Artikli 23 lõike 1 punkt d (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

ii) Lisatakse punkt d:

"d) paigutada assigneeringuid artiklis 43 viidatud "määratlemata otstarbega assigneeringute" jaotisest ümber juhul, kui asjakohase meetme kohta puudub põhiõigusakt eelarve koostamise ajal, kuid see võetakse vastu eelarveaasta jooksul."

välja jäetud

Selgitus

Parlamendi õiguste kaitsmine.

Muudatusettepanek 40

ARTIKLI 1 PUNKTI 11 ALAPUNKTI A ALAPUNKT III

Artikli 23 lõike 1 teine lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

iii) Teine lõik jäetakse välja.

välja jäetud

Selgitus

Parlamendi õiguste kaitsmine.

Muudatusettepanek 41

ARTIKLI 1 PUNKTI 11 ALAPUNKT B

Artikli 23 lõige 1 a (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

b) Lisatakse lõige 1 a:

välja jäetud

"1a. Komisjon teavitab eelarvepädevaid institutsioone kolm nädalat enne:

b) lõike 1 punktis c osutatud ümberpaigutuste tegemist.

Kui ükskõik kumb eelarvepädev institutsioon esitab kõnealuse aja jooksul mõjuvaid põhjusi, kohaldatakse artiklis 24 sätestatud korda. Eelarvepädevad institutsioonid teevad otsuse kõnealuste ümberpaigutuste kohta artiklis 24 sätestatud tähtaja jooksul, mida hakatakse arvestama alates kuupäevast, mil komisjon eelarvepädev institutsioon kavatsetavast ümberpaigutusest teatas."

Selgitus

Parlamendi õiguste kaitsmine.

Muudatusettepanek 42

ARTIKLI 1 PUNKTI 11 ALAPUNKT C

Artikli 23 lõige 2 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

c) Lõikes 2 asendatakse sõnad "lõike 1 punktis c" sõnadega "lõigetes 1 ja 1a".

välja jäetud

Selgitus

Parlamendi õiguste kaitsmine.

Muudatusettepanek 43

ARTIKLI 1 PUNKT 12

Artikli 26 lõike 2 esimene lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(12) Artikli 26 lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

välja jäetud

"Komisjoni ettepaneku põhjal otsustavad eelarvepädevad institutsioonid ümberpaigutuste üle, mille eesmärk on võimaldada hädaabireservi kasutamist. Iga toimingu kohta tuleb esitada eraldi ettepanek."

Selgitus

Parlamendi õiguste kaitsmine.

Muudatusettepanek 44

ARTIKLI 1 PUNKT 12 A (uus)

Artikli 27 lõige 1 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(12 a) Artikli 27 lõige 1 asendatakse järgmisega:

"1. Eelarveassigneeringuid kasutatakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt ehk säästlikult, tõhusalt ja mõjusalt ning proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt."

Selgitus

Eesmärk on vältida kontrollimatuid kulutusi ja kulukohustusi.

Muudatusettepanek 45

ARTIKLI 1 PUNKT 12 B (uus)

Artikli 27 lõike 2 kolmas lõik a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(12 b) Artikli 27 lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:

"Proportsionaalsus tähendab asjakohast suhet pingutuste – ka kontrollile tehtavate pingutuste – ja asjaga seotud summade ja riskide vahel."

Selgitus

Muudatusettepanek kutsub komisjoni üles läbi vaatama kontrollimiseks tehtavaid jõupingutusi, et kulutused oleksid vastavuses riskidega.

Muudatusettepanek 46

ARTIKLI 1 PUNKT 12 C (uus)

Artikli 27 lõige 4 a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(12 c) Artiklile 27 lisatakse järgmine lõige:

"4 a. Institutsioonid loovad tõhususe mõõtmise ja võrdlemise süsteemid hankemenetluse ja toetuste andmise menetluse jaoks."

Selgitus

Komisjon püüab järgida eelarve täitmisel usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid. Usaldusväärse finantsjuhtimise kolm peamist elementi on säästlikkus, tõhusus ja mõjusus. Komisjoni ametnikud keskenduvad peamiselt "säästlikkusele", mida võib määratleda kui "parimat lisaväärtust läbi menetlustest kinnipidamise". Tõhusust kirjeldatakse finantsmääruses (artikli 27 punkti 2 teine lõik) kui "parimat võimalikku suhet kasutatud vahendite ja saavutatud tulemuste vahel". Antud põhimõtte arvestamine sunniks komisjoni keskenduma mitte ainult "menetluse kontrollnimekirjale", vaid võtma ka arvesse toetuse- ja hankemenetluste konteksti ja nende menetlustega kaasnevaid halduskulusid. Kui vaadata võimalikele abisaajatele tekkivaid suuri kulutusi, tundub tõhususe kriteeriumi rõhutamine olevat veelgi olulisem.

Muudatusettepanek 47

ARTIKLI 1 PUNKT 12 D (uus)

Artikli 27 lõige 4 a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(12 d) Artiklile 27 lisatakse järgmine lõige:

"4 a. Programmide ja meetmete rakendamisel järgib menetlus nende sisu. Käesoleva artikli nõudeid täpsustatakse rakenduseeskirjades."

Selgitus

ELi poliitika sisu peab mõjutama haldusmenetlusi ja mitte vastupidi.

Muudatusettepanek 48

ARTIKLI 1 PUNKT 12 E (uus)

Artikli 28 lõige 2 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(12 e) Artikli 28 lõige 2 asendatakse järgmisega:

(Vastab määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 28 lõikele 2, kuid sõna "komisjon" on asendatud sõnadega "institutsioonid ja teised asutused" ning vastavalt muudetud verbi vormi.)

Selgitus

Ümbersõnastamine: sõna "komisjon" on asendatud sõnadega "institutsioonid ja teised asutused".

Muudatusettepanek 49

ARTIKLI 1 PUNKT 12 F (uus)

Artikli 28 lõige 3 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(12 f) Artikli 28 lõige 3 asendatakse järgmisega:

"3. Pettuste ja rikkumiste tõkestamiseks esitavad institutsioonid ja teised asutused finantsselgituses kogu teabe olemasolevate ja kavandatavate ennetus- ja kaitsemeetmete kohta."

(Vastab määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 28 lõikele 3, kuid sõna "komisjon" on asendatud sõnadega "institutsioonid ja teised asutused" ning vastavalt muudetud verbi vormi.)

Selgitus

Ümbersõnastamine: sõna "komisjon" on asendatud sõnadega "institutsioonid ja teised asutused".

Muudatusettepanek 50

ARTIKLI 1 PUNKT 13

Artikli 29 lõige 2 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(13) Artikli 29 lõige 2 asendatakse järgmisega:

(13) Artikkel 29 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 29

1. Eelarve koostatakse ja seda täidetakse ning raamatupidamisaruandlus toimub kooskõlas läbipaistvuse põhimõttega.

"2. Euroopa Parlamendi president laseb lõplikult vastuvõetud eelarve ja paranduseelarved avaldada Euroopa Liidu Teatajas.

2. Euroopa Parlamendi president laseb lõplikult vastuvõetud eelarve ja paranduseelarved avaldada Euroopa Liidu Teatajas.

Eelarve avaldatakse kolme kuu jooksul alates selle lõpliku vastuvõtmise kuupäevast.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne ja iga institutsiooni koostatud eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruanded avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas."

Komisjoni aruanded peavad sisaldama teavet ka eelarve märkuste suhtes võetud meetmete kohta."

Selgitus

Eelarvepädevate institutsioonide teavitamine.

Muudatusettepanek 51

ARTIKLI 1 PUNKT 13 A (uus)

Artikkel 30 a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

	(13 a) Lisatakse artikkel 30 a:
	"Artikkel 30 a
	Mõjusa ja tõhusa sisekontrolli põhimõte
	1. Eelarve täitmine tagatakse mõjusa ja tõhusa sisekontrolli abil vastavalt igale juhtimisviisile.
	2. Seoses eelarve täitmisega määratletakse sisekontrolli kui kõikidele kontrolliketi tasanditele kohaldatavat protsessi, mille eesmärk on tagada piisav kindlus järgmiste eesmärkide saavutamise suhtes:
	a) tegevuse mõjusus ja tõhusus;
	b) finantsaruandluse usaldusväärsus;
	c) vara ja teabe kaitsmine ning pettuse ja eeskirjade eiramise ennetamine ja tuvastamine; ning
	d) aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrakohasusega seotud riskide nõuetekohane haldamine."

Selgitus

Muudatusettepanek 52

ARTIKLI 1 PUNKTI 16 ALAPUNKT A

Artikli 43 lõike 1 teine lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

a) Lõike 1 teises lõigus asendatakse sõnad "artiklis 24" sõnadega "artiklites 23 ja 24".

välja jäetud

Selgitus

Parlamendi õiguste kaitsmine.

Muudatusettepanek 53

ARTIKLI 1 PUNKTI 16 ALAPUNKT B

Artikli 43 lõige 2 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

b) Lõikes 2 asendatakse sõnad "artikli 24" sõnadega "artiklite 23 ja 24".

välja jäetud

Selgitus

Parlamendi õiguste kaitsmine.

Muudatusettepanek 54

ARTIKLI 1 PUNKTI 19 ALAPUNKTI A ALAPUNKT II

Artikli 46 lõike 1 alalõike 1 punkt f (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

ii) Punkt f jäetakse välja.

välja jäetud

Selgitus

Senise sõnastuse taastamine, et kaitsta parlamendi õigusi seoses teabega eelarves.

Muudatusettepanek 55

ARTIKLI 1 PUNKTI 19 ALAPUNKT B

Artikli 46 lõike 1 alalõige 2 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

b) Alalõige 2 asendatakse järgmisega:

"(2) iga institutsiooni eelarveosas näidatakse tulud ja kulud punktis 1 toodud struktuuri kohaselt."

välja jäetud

Selgitus

Senise sõnastuse taastamine, et kaitsta parlamendi õigusi seoses teabega eelarves.

Muudatusettepanek 56

ARTIKLI 1 PUNKTI 19 ALAPUNKT C

Artikli 46 lõike 1 alalõike 3 punkt c (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

c) Alalõike 3 punkt c asendatakse järgmisega:

välja jäetud

"c) teadus- ja tehnotöötajate liigitus, mis võib põhineda nende palgaastmestikul igas eelarves sätestatud tingimuste kohaselt; ametikohtade loetelus tuleb täpsustada nende kõrgkvalifitseeritud teadus‑ ja tehnotöötajate arv, kellele võimaldatakse erisoodustusi personalieeskirjade erisätete alusel;"

Selgitus

Algse sõnastuse taastamine, et kaitsta parlamendi õigusi seoses teabega.

Muudatusettepanek 57

ARTIKLI 1 PUNKTI 19 ALAPUNKT D

Artikli 46 lõike 1 alalõige 5 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

d) Alalõige 5 asendatakse järgmisega:

välja jäetud

"(5) eelarveread, kuhu on kirjendatud tulud ja kulud, mis on vajalikud välistegevuse tagatisfondi kasutamiseks."

Selgitus

Ühenduse laenusid ja laenutagatisi ei ole veel tühistatud ja välistegevuse tagatisfondi uut varustamismehhanismi ei ole veel vastu võetud. Need peavad eelarves kajastuma.

Muudatusettepanek 58

ARTIKLI 1 PUNKT 20 A (uus)

Artikli 48 lõige 1 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(20 a) Artikli 48 lõige 1 asendatakse järgmisega:

"1. Institutsioonid täidavad eelarvet nii tulude kui ka kulude osas käesoleva määruse kohaselt, omal vastutusel ja heakskiidetud assigneeringute piires."

(Vastab määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 48 lõikele 1, kuid sõna "komisjon" on asendatud sõnaga "institutsioonid" ning vastavalt muudetud verbi vormi.)

Selgitus

Ümbersõnastamine.

Muudatusettepanek 59

ARTIKLI 1 PUNKTI 22 ALAPUNKT A

Artikli 53 lõike 3 teise lõigu sissejuhatav osa (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

Vahendite nõuetekohase kasutamise tagamiseks eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega rakendavad liikmesriigid kõiki meetmeid, mis on vajalikud selleks, et:

Vahendite nõuetekohase kasutamise tagamiseks eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega rakendavad liikmesriigid kõiki seadusandlikke, reguleerivaid ja haldusmeetmeid ning muid ühenduste finantshuvide kaitsmiseks vajalikke mõeldud meetmeid, et:

Selgitus

Täpsustus.

Muudatusettepanek 60

ARTIKLI 1 PUNKTI 22 ALAPUNKT A

Artikli 53 lõike 3 punkt b (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

b) vältida rikkumisi ja pettusi ja tegeleda nendega;

b) vältida rikkumisi, halba juhtimist ja pettusi ja tegeleda nendega;

Selgitus

Komisjon peab pöörama võitlusele halva juhtimise vastu niisama suurt tähelepanu nagu võitlusele pettuste ja rikkumiste vastu.

Muudatusettepanek 61

ARTIKLI 1 PUNKTI 23 ALAPUNKTI B ALAPUNKT -I (uus)

Artikli 54 lõike 2 sissejuhatav lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

-i) Sissejuhatavat osa muudetakse järgmiselt:

"2. Täites eelarvet tsentraliseeritult ja delegeerimise teel artikli 53 lõike 2 või artikli 53 lõike 4 alusel, võib komisjon lõikes 1 sätestatud piires anda ülesandeid, eelkõige eelarve täitmisega seotud ülesandeid, järgmistele asutustele:

Selgitus

Eelarve täitmisülesannete delegeerimine artikli 54 lõikes 2 nimetatud asutustele piirdub seni kaudse tsentraliseeritud haldusega. See piirab olulisel määral ülesannete delegeerimist, eriti välispoliitika meetmete valdkonnas. Selliseid meetmeid rakendatakse üha enam detsentraliseeritud halduse tingimustes. Eelarve tõhusa täitmise tagamiseks peab seepärast olema võimalik ülesandeid delegeerida ka detsentraliseeritud halduse tingimustes.

Muudatusettepanek 62

ARTIKLI 1 PUNKTI 23 ALAPUNKT C A (uus)

Artikli 54 lõige 3 a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

	c a) Lisatakse järgmine lõige:
	"3 a. Kasutades komisjoni poolt vastavalt artiklile 50 antud volitusi, võib Euroopa Parlament, kooskõlas oma kodukorra sätetega ning võttes vastu erieeskirjad, delegeerida täitmisülesanded kindlalt määratletud assigneeringute eest oma fraktsioonidele.
	Käesolev erisäte ei tohi kõrvale kalduda artiklist 56, kui fraktsioonide toimimise erinõuded seda ei eelda."

Selgitus

Nagu on sätestatud artiklis 185 ühenduste asutatud asutuste kohta, kellel on juriidilise isiku seisund ja kes tegelikult saavad eelarvest toetusi, võib samuti eksisteerida vajadus peegeldada kehtivate eeskirjade rakendamisel fraktsioonide eristaatust haldusorganitena ja Euroopa Parlamendi liikmete tegevuse erinõudeid.

Muudatusettepanek 63

ARTIKLI 1 PUNKT 24

Artikli 56 lõike 1 sissejuhatav lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

1. Kui komisjon või Euroopa Parlament täidab eelarvet kaudse tsentraliseeritud halduse korras, nõuab ta kõigepealt usaldusväärse finantsjuhtimise eeskirjade kohaselt tõendeid, et üksustes, millele ta täitmise delegeerib, kasutatakse järgmisi asjakohaseid ja toimivaid süsteeme ja menetlusi:

Selgitus

Artikli 54 muutmisega loetakse Euroopa Parlamendi fraktsioonidele tehtavad maksed kaudse tsentraliseeritud halduse alla kuuluvaiks. Seetõttu on vaja muuta ka artiklit 56.

Muudatusettepanek 64

ARTIKLI 1 PUNKT 24

Artikli 56 lõige 3 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

Selgitus

Artikli 54 muutmisega loetakse Euroopa Parlamendi fraktsioonidele tehtavad maksed kaudse tsentraliseeritud halduse alla kuuluvaiks. Seetõttu on vaja muuta ka artiklit 56.

Muudatusettepanek 65

ARTIKLI 1 PUNKT 27

Artikli 60 lõike 7 esimene lause (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(27) Artikli 60 lõike 7 esimene lause asendatakse järgmisega:

"7. Volitatud eelarvevahendite käsutaja annab oma institutsioonile oma ülesannete täitmisest aru iga-aastase tegevusaruande vormis, millele on lisatud finants- ja haldusteave ning deklaratsioon, milles ta tõendab, et aruandes sisalduv teave annab tõese ja erapooletu ülevaate."

(27) Artikli 60 lõige 7 asendatakse järgmisega:

"7. Volitatud eelarvevahendite käsutaja annab oma institutsioonile oma ülesannete täitmisest aru iga-aastase tegevusaruande vormis, millele on lisatud finants- ja haldusteave, viimasega seotud mis tahes reservatsioonid ning deklaratsioon, milles ta tõendab, et aruandes sisalduv teave annab tõese ja erapooletu ülevaate."

Selles aruandes võrreldakse tegevuse tulemusi seatud eesmärkidega ja esitatakse tegevusega seotud riskid ning kirjeldatakse käsutusse antud vahendite kasutamist ja sisekontrollisüsteemi toimimist. Siseaudiitor tutvub aastaaruande ja muude üksikasjalike andmetega. Komisjon saadab igal aastal hiljemalt 15. juunil eelarvepädevate institutsioonidele eelmise aasta tegevusaruannete kokkuvõtte. Nendes aruannetes kirjeldatakse meetmeid, mida võeti vigade riski piiramiseks aruandes käsitletud toimingutes, ning antakse hinnang nende meetmete tõhususele."

Selgitus

Nende sõnade kustutamine võis olla viga, mis tuleb parandada. Peale selle on lisatud haldusteabe aruandega seotud reservatsioonide võimalus.

Muudatusettepanek 66

ARTIKLI 1 PUNKTI 28 ALAPUNKT -A (uus)

Artikli 61 lõike 1 punkt -e a (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

	-a) Lõikele 1 lisatakse punkt e a:
	e a) nende süsteemide tõhus toimimine;

Selgitus

Lõike 1 punkt f tuleneb otseselt kontrollikoja arvamuse nr 10/2005 punktist 30:

"Et peaarvepidaja võiks tõendada, et raamatupidamisaruanne annab tõese ja erapooletu ülevaate, nagu on sätestatud kehtiva finantsmääruse artiklis 123, peaks selline tõendamine hõlmama ka süsteemide tõhusat toimimist kõnealusel perioodil."

Muudatusettepanek 67

ARTIKLI 1 PUNKTI 28 ALAPUNKT A

Artikli 61 lõige 2 a (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

2 a. Peaarvepidaja koostab raamatupidamisaruanded lõike 2 kohaselt esitatud teabe põhjal. Artikli 129 lõigete 2 ja 3 kohaselt koostatud lõpliku raamatupidamisaruande juurde lisatakse peaarvepidaja koostatud deklaratsioon, millega ta tõendab, et see on koostatud kooskõlas VII jaotisega ja finantsaruannete lisas toodud raamatupidamispõhimõtete, eeskirjade ja meetoditega.	2 a. Enne raamatupidamisaruannete vastuvõtmist institutsiooni poolt kirjutab peaarvepidaja neile alla, tõendades, et need annavad tõese ja erapooletu ülevaate institutsiooni rahaliselt olukorrast.
	Sel eesmärgil veendub peaarvepidaja, et aruanded on koostatud vastavalt raamatupidamise eeskirjadele, meetoditele ja raamatupidamissüsteemidele, mis kuuluvad tema vastutusele, nagu on sätestatud käesolevas määruses tema institutsiooni aruannete kohta, ning et kõik tulud ja kulud on aruannetesse kirjendatud.
	Tal on õigus kontrollida saadud teavet ning samuti teostada mis tahes täiendavaid kontrolle, mida ta peab vajalikuks aruannetele alla kirjutamiseks. Vajadusel suurendab ta reserve, selgitades täpselt selliste reservide iseloomu ja ulatust.
	Volitatud eelarvevahendite käsutajad esitavad peaarvepidajale kogu teabe, mida peaarvepidaja oma ülesannete täitmiseks vajab. Eelarvevahendite käsutajad jäävad täielikult vastutavaks nende hallatavate rahaliste vahendite nõuetekohase kasutamise eest ning samuti nende kontrolli all olevate kulude seaduslikkuse ja korrakohasuse eest.
	Teiste institutsioonide ja asutuste peaarvepidajad kirjutavad oma aastaaruannetele alla ja saadavad tõendi komisjoni peaarvepidajale.

Selgitus

Muudatusettepanek järgib Euroopa Parlamendi 2003. aasta eelarve täitmise kinnitamise aruandes sätestatud põhimõtteid.

Peaarvepidaja võtab üldise vastutuse institutsiooni kui terviku aruannete terviklikkuse eest (lõige 7).

Peaarvepidaja kirjutab aruannetele alla ning kui esineb piiravaid tingimusi, selgitab ta täpselt esitatud reservatsioonide liiki ja ulatust (lõige 8).

Muudatusettepanek 68

ARTIKLI 1 PUNKTI 32 ALAPUNKT A

Artikli 66 lõige 1 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

Artiklit 66 muudetakse järgmiselt:

a) lõike 1 esimene lause asendatakse järgmisega:

"Eelarvevahendite käsutaja on rahaliselt vastutav personalieeskirjade kohaselt, milles sätestatakse, et koosseisulist töötajat, kelle suhtes on kohaldatavad vastavad sätted, võidakse kohustada täielikult või osaliselt hüvitama kahju, mida ühendused on kandnud raske rikkumise tagajärjel, mille ametnik on toime pannud oma ülesannete täitmisel või seoses nende täitmisega, eriti kui ta määrab kindlaks sissenõutavaid summasid, väljastab sissenõudekorraldusi, võtab kulukohustusi või allkirjastab maksekorraldusi käesolevat finantsmäärust ja rakenduseeskirju eirates."

Artiklit 66 muudetakse järgmiselt:

a) lõike 1 esimene lause asendatakse järgmisega:

"Eelarvevahendite käsutaja on personalieeskirjade kohaselt rahaliselt vastutav.

Kahju hüvitamise kohustus kehtib eelkõige juhul, kui:

– eelarvevahendite käsutaja jätab tõsise hooletuse tõttu või tahtlikult väljastamata dokumendi, mis põhjendab sissenõutavat summat, jätab sissenõudekorraldused väljastamata või viivitab nende väljastamisega või viivitab maksekorralduste väljastamisega, mille tulemuseks võib olla institutsiooni tsiviilõiguslik vastutus kolmanda isiku ees.

Süü olemasolu ja raskuse kontrollimisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige eelarvevahendite käsutaja kohustuste täitmiseks tema käsutusse antud vahendeid.

Selgitus

Selgendus. Proportsionaalsuse põhimõtte rakendamine.

Muudatusettepanek 69

ARTIKLI 1 PUNKTI 32 ALAPUNKT B A (uus)

Artikli 66 lõige 4 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

	b a) Lõige 4 asendatakse järgmisega:
	4. Iga institutsioon peab moodustama sõltumatult tegutseva finantsrikkumiste uurimise toimkonna või osalema selle ühises moodustamises. Toimkond teeb kindlaks, kas on toimunud finantsrikkumine, ja missugused on võimalikud tagajärjed. Institutsioonide rühm võib moodustada ühise toimkonna. Toimkonna liikmeid võib määrata mis tahes institutsioonist.

Selgitus

Haldusvahendite ühendamine sellisel viisil võib olla eriti kasulik eelkõige väiksematele institutsioonidele.

Muudatusettepanek 70

ARTIKLI 1 PUNKT 33 A (uus)

Artikli 72 lõige 2 a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

	(33 a) Artiklile 72 lisatakse lõige 2 a:
	"2 a. Alusetult makstud summad kuuluvad ühenduse eelarvesse ning need tuleks sisse nõuda, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, ja eelarvesse kirjendada.
	Kui tagasinõudmismenetlusega tegelevad liikmesriigid või muud organisatsioonid, võib kasutada ühenduse eelarvet tagasinõudmisega seotud kulude hüvitamiseks. Neid hüvitisi reguleerivad rakenduseeskirjad."

Muudatusettepanek 71

ARTIKLI 1 PUNKT 35

Artikkel 73 b (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

Kui nõude aluseks on ühenduse huvide tahtlik rikkumine, algab aegumistähtaja arvestusperiood kõige varem sellest ajahetkest, mil rikkuv sündmus ja kahjuhüvitisnõue koos põhjuse ja suurusega sai faktiliselt ja õiguslikult teatavaks ning see dokumenteeriti. Aegumisperioodi katkestab nõude esitamine kohtusse. Kui mitu võlgnikku vastutavad solidaarselt, loetakse ühe võlgniku suhtes toimunud katkestamist kehtivaks kõikide solidaarvõlgnike hulka kuuluvate võlgnike suhtes.

Aegumistähtaja arvutamise kuupäev ja selle arvestusperioodi katkestamise tingimused sätestatakse rakenduseeskirjades.

Aegumistähtaja arvutamise kuupäev ja selle arvestusperioodi katkestamise tingimused sätestatakse lisaks rakenduseeskirjades.

Selgitus

Isikutel, kes tahtlikult kahjustavad ühenduste huve, peaks olema võimalus tugineda aegumisele ainult juhul, kui tekkinud kahju on täies ulatuses teada, kuid sellele vaatamata ei esitata aegumisperioodi jooksul hagi.

Muudatusettepanek 72

ARTIKLI 1 PUNKT 35 A (uus)

Artikli 74 esimene lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

	(35 a) Artikli 74 esimene lõik asendatakse järgmisega:
	"Trahvidest, lepingutest, karistusmaksetest ja sissenõutud summadest saadud tulu ning kogunenud viivis kirjendatakse lõplikult eelarvetuluna alles siis, kui nende määramise otsuseid ei ole enam võimalik Euroopa Kohtus tühistada."

Muudatusettepanek 73

ARTIKLI 1 PUNKT 37 A (uus)

Artikli 79 esimene lõik a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(37 a) Artiklile 79 lisatakse järgmine lõik:

"Sissenõue toob kaasa komisjoni makse ainult nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel."

Selgitus

Menetluste kiirendamine ja bürokraatia vähendamine.

Muudatusettepanek 74

ARTIKLI 1 PUNKT 37 B (uus)

Artikli 83 esimene lõik a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(37 b) Artiklile 83 lisatakse järgmine lõik:

"Institutsioonid esitavad eelarvepädevatele institutsioonidele aruande rakenduseeskirjades sätestatud tähtaegadest kinnipidamise ja nende tähtaegade arvestamise peatamise kohta."

Selgitus

Eelarvepädevad institutsioonid peaksid olema eelarve täitmisest paremini teavitatud.

Muudatusettepanek 75

ARTIKLI 1 PUNKTI 39 ALAPUNKT A A (uus)

Artikli 88 lõike 1 esimese lõigu teine lause (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

a a) Lõikele 1 lisatakse lõik 1 a:

"Lepingu täitmist tohib alustada alles pärast selle allkirjastamist."

Selgitus

Senine praktika – lepingu täitmise alustamine enne selle allkirjastamist – sisaldab riske kõikide osapoolte jaoks ning võib endaga kaasa tuua liikmesriikide finantsmääruste raskeid rikkumisi. Muudatusettepaneku eesmärk on tagada suurem õiguskindlus ja kiirendada lepingu allkirjastamist.

Muudatusettepanek 76

ARTIKLI 1 PUNKT 39 A (uus)

Artikkel 89 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(39 a) Artiklit 89 muudetakse järgmiselt:

"Artikkel 89

1. Kõik riigihankelepingud, mida rahastatakse täielikult või osaliselt eelarvest, on kooskõlas läbipaistvuse, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtetega.

2. Kõikide hankelepingute puhul korraldatakse võimalikult laiaulatuslik pakkumine, välja arvatud juhul, kui rakendatakse artikli 91 lõike 1 punktis d osutatud läbirääkimistega menetlust.

3. Piirkulude minimeerimiseks ja paralleelsete hankemenetluste vältimiseks peab tellija sobivate meetmete abil tagama hankemenetluste läbiviimise institutsioonidevaheliselt.

4. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate huvisid tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta, eelkõige jagades lepingud vajaduse korral erialasteks või osalepinguteks. Artiklites 105 ja 167 sätestatud künnistest ei tohi sellise jagamise abil kõrvale hoida.

Selgitus

Ettevõtjaid ei tohi suurte kuludega eemale hirmutada pakkumise esitamisest. Meetme abil lihtsustatakse turul osalejate juurdepääsu ning samaaegselt tugevdatakse konkurentsi. Hankelepingute sõlmimisel tuleb parandada haldussuutlikkust ja tasuvust. Samal ajal peavad ka väiksemad üksused, mis viivad hankemenetlusi harva läbi, saama kasu suuremate üksuste praktilistest kogemustest. Väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid ei tohi hankelepingute sõlmimisel majanduslikult diskrimineerida üksnes seetõttu, et nad ei ole võimelised täitma lepingu kogumahtu. Sellisel juhul peaks tellija kaaluma osa- ja/või erialaste lepingute sõlmimist, pidades kinni asjakohastest künnistest.

Muudatusettepanek 77

ARTIKLI 1 PUNKT 39 B (uus)

Artikli 90 lõike 1 esimese lõigu teine lause (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(39 b) Artikli 90 lõike 1 esimesele lõigule lisatakse järgmine lause:

"See kehtib ka raamlepingu raames sõlmitud lepingute kohta, juhul kui ühe lepingu sõlmimine või raamlepingu raames sõlmitud lepingute liidetud maht ületab artiklites 105 ja 167 sätestatud künniseid."

Selgitus

Avaldamiskohustuse laiendamine ja sellest tulenev läbipaistvuse suurendamine raamlepingute valdkonnas.

Muudatusettepanek 78

ARTIKLI 1 PUNKT 41 A (uus)

Artikkel 91 a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(41 a) Lisatakse järgmine artikkel:

"Artikkel 91 a

1. Kui tellija teeb kindlaks, et

a) mitme samaaegse või üksteisele järgneva samalaadse sisuga hankemenetluse läbiviimise eeldatavad halduskulud ületavad eeldatavat hankemenetluste läbiviimisel saavutatavat kokkuhoidu ning on seetõttu ebatõhusad või

b) seda eeldab lepingu objekt ja

c) see ei piira ebaproportsionaalselt konkurentsi, siis võib ta otsustada sõlmida raamlepingu. Eelarvevahendite käsutaja peab lisama dokumentatsioonile nõuetekohaselt põhjendatud otsuse raamlepingu sõlmimise kohta.

2. Teenuste osutamiseks sõlmitud raamlepingu kestus ei tohi olla pikem kui 24 kuud, kuid lubatud on vaikimisi pikendamine kuni 24 kuuks (põhikestus). Kui lepingu eesmärk seda võimaldab, võib lepingus ette näha lepingu osalise lõpetamise võimaluse.

3. Lepingut võib vaikimisi pikendada ainult siis, kui pikendamise otsuse langetamise ajal on täidetud lõikes 1 sätestatud tingimused. Eelarvevahendite käsutaja kontrollib, kas tingimused on täidetud, ning lisab tulemuse dokumentatsioonile.

4. Kui lepingu sõlmimise ajal antud hinnangu järgi on lepingu eesmärgi teostamine võimalik ainult põhikestust ületava ajavahemiku jooksul, peab eelarvevahendite käsutaja lisama dokumentatsioonile ka põhikestuse ületamise põhjused.

5. Kui tegu on kaubatarnelepinguga, tuleb lõikes 1 sätestatud tingimustele vaatamata raamlepingu sõlmimise ajal asjakohase korralduse abil tagada, et tellijale ei tekiks raamlepingu kestuse tõttu majanduslikku kahju.

Selgitus

Raamlepingud toovad kaasa olulised majandusriskid. Tegemist on tavalise halduspraktikaga ning seetõttu peaks finantsmäärus sisaldama ka nende kasutamise õiguslikku alust. Raamlepingute sõlmimine peaks võimalikult vähe konkurentsi piirama. Samal ajal tuleks liidu finantshuve kaitsta nii ulatuslikult kui võimalik. Eelkõige tuleb võtta ennetavad meetmed hinnalanguse puhuks. Seda saavutatakse tarnelepingute puhul nt ainuõiguslike lepingute vältimisega või hindade läbivaatamise või lepingu lõpetamise klausliga.

Muudatusettepanek 79

ARTIKLI 1 PUNKT 41 B (uus)

Artikkel 92 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(41 b) Artiklit 92 muudetakse järgmiselt:

"Artikkel 92

1. Lepingu objekti kirjeldatakse pakkumiskutsega seotud dokumentides põhjalikult, selgelt ja täpselt.

2. Valikukriteeriumid taotlejate ja pakkujate suutlikkuse hindamiseks ja lepingute sõlmimise kriteeriumid pakkumiste sisu hindamiseks määratakse eelnevalt kindlaks ja esitatakse pakkumiskutses.

3. Menetlusest kõrvale jätmise tingimused (artiklid 93 ja 94) tehakse taotlejatele ja pakkujatele eelnevalt teatavaks.

4. Kui artiklis 93 a ei sätestata teisiti, tuleb taotlejate ja pakkujate tähelepanu juhtida sellele, et nad on kohustatud tellijat viivitamatult teavitama, kui mõni menetlusest kõrvale jätmise tingimus on nende puhul täidetud, ning vajadusel kinnitama, et ükski tingimus ei ole täidetud. Tähelepanu juhitakse artiklist 96 tulenevatele õiguslikele tagajärgedele.

5. Raamlepingu puhul tuleb taotlejate ja pakkujate tähelepanu juhtida sellele, et ka teistel institutsioonidel on õigus saada tarneid raamlepingus sätestatud tingimustel."

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on parandada loetavust ning koondada praegu erinevate artiklite vahel jaotatud pakkumismenetluse dokumentide sisu käsitlevad sätted. Samuti on eesmärk selgitada, et menetlusest kõrvale jätmist kohaldatakse seaduse põhjal ning rõhutada pakkujate ja taotlejate suhtes kehtivat teavitamiskohustust. Viide võimalikele karistustele rikkumiste puhul on vajalik selleks, et vältida arenguid, mida osapooltel pole põhjust oodata. Ka teistel institutsioonidel peab olema võimalus saada kasu raamlepingu majanduslikest eelistest.

Muudatusettepanek 80

ARTIKLI 1 PUNKT 42

Artikli 93 lõike 1 punkt a (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

a) nad on viie aasta jooksul enne pakkumiskutse avaldamise kuupäeva res judicata jõudu omava kohtuotsusega süüdi mõistetud pettuses, korruptsioonis, kuritegelikus ühenduses osalemises, rahapesus või mõnes võrreldavas kriminaalses tegevuses; menetlusest kõrvale jätmise kestust võib pikendada kuni kümne aastani, kui taotleja või pakkuja on res judicata jõudu omava kohtuotsusega süüdi mõistetud teos, mis kahjustab ühenduste finantshuve;

Selgitus

Õiguskindluse huvides ja õigusnormide hierarhia tõttu tuleb finantsmääruses sätestada süüdimõistva kohtuotsuse tõttu menetlusest kõrvale jätmise kestus. Seejuures peaks kõrvalejätmise kestus sõltuma sellest, kas kuritegu oli suunatud kolmanda osapoole või ühenduste vara vastu. Viimasel juhul võib olla õigustatud menetlusest kõrvale jätmine kuni kümneks aastaks vastavalt artiklile 96. Menetluse pika kestuse tõttu majanduskuritegude puhul ei loeta kõrvalejätmise perioodi alguseks kuupäeva, mil kohtuotsus muutub lõplikuks, et vältida õiguslikku ebaselgust ning ülipikki menetlusest kõrvalejätmise perioode. Sellisel juhul on määrav esimese astme kohtu otsuse kuupäev, isegi kui see otsus pole lõplik.

Muudatusettepanek 81

ARTIKLI 1 PUNKT 42

Artikli 93 lõige 3 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

3. Menetlusest kõrvale jätmise tingimused määratletakse eelnevalt ja tehakse taotlejatele või pakkujatele teatavaks.

välja jäetud

Selgitus

Säte lisati artikli 92 lõikesse 3.

Muudatusettepanek 82

ARTIKLI 1 PUNKT 42

Artikli 93 lõike 4 esimene lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on halduse lihtsustamine taotlejate ja pakkujate suhtes: tõendamist tuleks nõuda kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.

Muudatusettepanek 83

ARTIKLI 1 PUNKT 42

Artikli 93 lõike 4 teine lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

Juhul kui taotlejad ja pakkujad on juriidilised isikud peab tellija nõudmisel tõendama, kes on pakkumise esitanud juriidilise isiku omanikud.

välja jäetud

Selgitus

Seda küsimust käsitletakse tõendavate dokumentide esitamise nõuet käsitlevate sätete süstematiseerimise tulemusena artikli 93 a lõike 1 punktis c.

Muudatusettepanek 84

ARTIKLI 1 PUNKT 42

Artikkel 93 a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

Artikkel 93 a

1. Olenemata artikli 89 sätetest, peavad haldusnõuded ja tõendavate dokumentide esitamise nõuded olema hankemenetluse igal etapil selgelt kindlaks määratud ning otseselt seotud kõnealuse menetlusega.

Eelkõige:

a) võivad eelarvevahendite käsutajad loobuda enda riskihinnangu põhjal ühe või mitme tõendava dokumendi esitamise nõudest, välja arvatud väikese maksumusega lepingute puhul, mille puhul on lubatud läbirääkimistega menetlus ühe pakkujaga;

b) võib tellija artikli 91 lõike 3 kohaselt toimuvate muude hankemenetluste puhul nõuda tunnistust ja/või muid tõendavaid dokumente selle kohta, et kandidaat ei ole mõnes artiklis 93 või 94 nimetatud olukorras ja et ta vastab ka muudele pakkumise vastuvõtmise kriteeriumidele;

c) võib tellija kõikidel muudel juhtudel nõuda taotlejatelt ja pakkujatelt tõendavaid dokumente, mida ta peab vajalikuks pakkumismenetluse läbiviimiseks.

Lisaks peavad taotlejad ja pakkujad tellija nõudmisel avaldama, kes on pakkumise esitanud juriidilise isiku omanikud, kellest koosneb tema juhtkond, kes teostab tema üle kontrolli või kellel on õigus teda esindada.

2. Olenemata 4. jao sätetest, ei tohi ositimakseid kinni pidada ainuüksi seetõttu, et ei kasutatud võimalust nõuda taotlejatelt või pakkujatelt tõendavaid dokumente.

Selgitus

Käesolev säte kohaldab proportsionaalsuse põhimõtet tõendamiskohustuse suhtes. Selle eesmärk on leida sobiv tasakaal ühenduse huvide kaitse ja halduskoormuse vahel.

Muudatusettepanek 85

ARTIKLI 1 PUNKT 42

Artikli 94 esimene lõik a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

	Olenemata muudest huvide konflikte käsitlevatest sätetest, eelkõige artikli 52 sätetest, eeldatakse, et huvide konflikt punkti a tähenduses esineb siis, kui taotleja või pakkuja oli toetusemenetluse mis tahes etapis ühenduste teenistuja, tingimusel, et tema ülemus ei olnud talle hankemenetluses osalemiseks eelnevalt luba andnud.

Selgitus

Piirab selle artikli kohaldamist toetusemenetlustele, sest ühenduste töötajatel on iseenesest keelatud ühendustega lepinguid sõlmida.

Muudatusettepanek 86

ARTIKLI 1 PUNKT 43

Artikkel 95 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

43) Artiklile 95 lisatakse järgmine lõik:	(43) Artikkel 95 asendatakse järgmisega:
"Samas võivad kaks või enam institutsiooni kulude kokkuhoiu eesmärgil leppida kokku ühise andmekogu kasutamises."	"Artikkel 95
	1. Iga institutsioon esitab komisjoni hallatavasse keskandmebaasi andmed nende taotlejate ja pakkujate kohta, kes on mõnes artiklites 93 ja 94 kirjeldatud olukordadest.
	2. Enne lepingu sõlmimist tutvuvad andmebaasiga kõikide institutsioonide ja asutuste peaarvepidajad. Juurdepääs andmebaasile antakse ka liikmesriikide asjaomastele asutustele. Juurdepääsu võib anda kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele, kui see on vajalik olulistel avaliku huviga seotud põhjustel, piiramata isikuandmete töötlemist käsitlevate ühenduse eeskirjade kohaldamist.
	3. Liikmesriigid esitavad komisjonile andmed ettevõtjate kohta, kes on ühes artikli 93 lõike 1 punktis a ja lõike 2 punktides b ja c nimetatud olukordadest, kui nende ettevõtjate tegevus kahjustas ühenduste finantshuve ja ühendused ei ole veel osalenud kohtumenetluses. Liikmesriikide asutused tutvuvad lepingu sõlmimisel komisjoni andmebaasidega, kui on kaasatud rahalised vahendid ELi fondidest, ja rakendavad teavet vastavalt."

Muudatusettepanek 87

ARTIKLI 1 PUNKT 44

Artikli 96 lõige 2 a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

2 a. Taotleja või pakkuja võib menetlusest kõrvale jätta kauemaks kui viieks aastaks ainult res judicata jõudu omava kohtuotsuse või kohtuotsusega võrdse otsuse alusel, millega taotleja või pakkuja mõisteti süüdi ühenduste huve kahjustava tegevuse eest.

Selgitus

Kooskõlas artikliga 93.

Muudatusettepanek 88

ARTIKLI 1 PUNKT 44 A

Artikli 97 lõike 2 a 3. jagu a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(44 a) Artikli 97 ette lisatakse 3. jagu a:

"3. jagu a

Hankemenetlustest osavõtjate õigused."

Selgitus

Selgitab, et hankemenetluses osalejatel ei ole ainult kohustused, vaid ka õigused, millega tellija peab arvestama.

Muudatusettepanek 89

ARTIKLI 1 PUNKT 44 B (uus)

Artikli 97 lõige 1 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(44 b) Artikli 97 lõige 1 jäetakse välja.

Selgitus

Loetavuse parandamine ja süstematiseerimine.

Muudatusettepanek 90

ARTIKLI 1 PUNKTI 46 ALAPUNKT A A (uus)

Artikli 97 lõige 2 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

a a) Lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

"2. Ainult põhjendatud juhtudel võib tellija vastavalt rakenduseeskirjadele nõuda pakkujatelt eelnevalt tagatist, mis kindlustab, et tehtud pakkumisi tagasi ei võeta."

Selgitus

Tagatise nõudmise vajaduse minimeerimine.

Muudatusettepanek 91

ARTIKLI 1 PUNKT 46 A (uus)

Artikli 100 lõige 2 a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(46 a) Artiklile 100 lisatakse järgmine lõige:

"2 a. Lepingut ei tohi allkirjastada enne 14 nädala möödumist kuupäevast, mil taotlejat või pakkujat teavitati tema pakkumise tagasilükkamisest (lõike 2 esimene lause), kui sellega ei tekitata ühendustele olulist rahalist kahju. Ajavahemik hakkab kulgema alles siis, kui taotlejat või pakkujat on kirjalikult teavitatud kättesaadavatest õiguskaitsevahenditest antud otsuse vastu, eelkõige asjaomasest asutusest, tähtajast ja vormist. Enne selle ajavahemiku lõppu allkirjastatud leping on õigustühine."

Selgitus

Kõrvalejäetud pakkujaid tuleks teavitada lepingu sõlmimise otsuste vaidlustamise võimalustest. See tagab tõhusa kontrolli nimetatud otsuste üle ning seeläbi suurema läbipaistvuse.

Muudatusettepanek 92

ARTIKLI 1 PUNKT 46 B (uus)

Artikkel 100 a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(46 b) Lisatakse järgmine artikkel:

"Artikkel 100 a

1. Komisjon võtab vajalikud meetmed tagamaks, et finantsmääruse reguleerimisalasse kuuluvate hankelepingute sõlmimise menetluste puhul saaks kontrollida tellijate otsuseid tõhusalt ja eelkõige võimalikult kiiresti vastavalt artikli 100 b lõikes 7 sätestatud tingimustele, et teha kindlaks, kas kõnealused otsused on vastuolus hankeid reguleeriva ühenduse õigusega või muude sätetega, mis seda õigust rakendavad.

2. Komisjon tagab, et läbivaatamismenetlus on vastavalt tingimustele, mis sätestatakse rakenduseeskirjades, kättesaadav vähemalt kõigile neile isikutele, kellel on või on olnud huvi konkreetse tarne- või ehitustöölepingu vastu ja kes on väidetava rikkumise tõttu kahju kannatanud või võivad kahju kannatada. Eelkõige võib komisjon nõuda, et läbivaatamist taotlev isik peab olema eelnevalt teatanud tellijale väidetavast rikkumisest ja kavatsusest taotleda läbivaatamist."

Selgitus

Samasugused nõuded, nagu on kehtestatud liikmesriikidele 21. detsembri 1989. aasta direktiiviga 89/665/EMÜ.

Muudatusettepanek 93

ARTIKLI 1 PUNKT 46 C (uus)

Artikkel 100 b (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(46 c) Lisatakse järgmine artikkel:

"Artikkel 100 b

1. Komisjon tagab, et seoses artiklis 100 a kindlaksmääratud läbivaatamismenetlusega võetavad meetmed sisaldavad volituste andmist, mida on vaja et:

a) võtta esimesel võimalusel vahemenetluse korras ajutisi meetmeid väidetava rikkumise heastamiseks või asjaomaste huvide edasise kahjustamise vältimiseks, sealhulgas meetmeid, mille eesmärk on hankelepingu sõlmimise menetluse või tellijate otsuste rakendamise peatamine või nende peatamise tagamine;

b) jätta kõrvale ebaseaduslikud otsused või tagada nende kõrvalejätmine ning kõrvaldada pakkumiskutsest, lepingu dokumentidest ning teistest kõnesolevat pakkumismenetlust käsitlevatest dokumentidest diskrimineerivad tehnilised, majanduslikud või finantsnäitajad;

c) maksta kahjutasu isikutele, kellele on rikkumisega kahju tekitatud.

2. Lõikes 1 kindlaksmääratud volitusi võib anda mitmele erinevale läbivaatamismenetluse eri aspektide eest vastutavale asutusele.

3. Läbivaatamismenetlus pruugi automaatselt viia vastavate pakkumismenetluste peatamiseni.

4. Komisjon võib ette näha, et ajutiste meetmete rakendamise otsuse tegemisel võib vastutav asutus võtta arvesse kõnealuste meetmete võimalikke tagajärgi kõigile huvidele, mida võidakse kahjustada, ja üldsuse huvidele, ning nad võivad otsustada kõnealuseid meetmeid mitte rakendada, kui nende negatiivsed tagajärjed võivad olla suuremad kui neist saadav kasu. Otsus ajutisi meetmeid mitte rakendada ei piira kõnealuseid meetmeid taotleva isiku õigust esitada muid nõudeid.

5. Komisjon võib sätestada, et kui kahjutasu taotlemist põhjendatakse ebaseaduslikult tehtud otsusega, peab vajalike volitustega asutus vaidlustatud otsuse kõigepealt kõrvale jätma.

6. Lõikes 1 nimetatud volituste kasutamise mõju sõlmitud ja juba täidetud lepingule sätestatakse rakenduseeskirjades.

Lisaks sellele võib komisjon ette näha, et pärast sõlmitud lepingu täitmist piirduvad läbivaatamismenetluse eest vastutava asutuse volitused kahjutasu maksmisega kõigile rikkumise tõttu kahju kannatanud isikutele, v.a juhud, kui otsus tuleb jätta kõrvale enne kahjutasu maksmist.

7. Komisjon tagab, et läbivaatamismenetluse eest vastutavate asutuste otsuseid oleks võimalik tõhusalt ellu viia.

8. Kui läbivaatamismenetluse eest vastutavad asutused ei ole kohtuasutused, peavad nad oma otsuseid alati kirjalikult põhjendama. Lisaks tuleb sellisel juhul ette näha kord, mille kohaselt tagatakse, et kõik nimetatud asutuse võetud väidetavalt ebaseaduslikud meetmed või talle antud volituste väidetava väärkasutamise võib saata kohtulikule läbivaatusele või läbivaatamiseks mõnele teisele asutusele, mis EÜ asutamislepingu artikli 234 tähenduses on kohus ning mis on sõltumatu nii tellijast kui järelevalveasutusest.

Sellise sõltumatu asutuse liikmed nimetatakse ametisse ja vabastatakse ametist samasugustel tingimustel nagu kohtu liikmed – see puudutab ametisse nimetamise eest vastutavat asutust, ametiaega ja ametist vabastamist. Vähemalt kõnealuse sõltumatu asutuse juhil on samasugune juriidiline ja erialane kvalifikatsioon nagu kohtu liikmetel. Sõltumatu asutus teeb oma otsused pärast menetlust, mille käigus kuulatakse ära mõlemad pooled, ja sellised otsused on juriidiliselt siduvad komisjoni kindlaksmääratud korras.

Selgitus

Samasugused nõuded, nagu on kehtestatud liikmesriikidele 21. detsembri 1989. aasta direktiiviga 89/665/EMÜ.

Muudatusettepanek 94

ARTIKLI 1 PUNKT 46 D (uus)

Artikkel 102 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(46 d) Artiklit 102 muudetakse järgmiselt:

"Artikkel 102

Teatavatel põhjendatud juhtudel võib tellija nõuda töövõtjatelt eelneva tagatise esitamist, et:

a) tagada lepingu täielik täitmine;

b) piirata eelfinantseerimise ja ettemaksetega seotud finantsriske. Ettemaksete puhul nõutakse tagatisi ainult siis, kui ei toimu tasumist juba osutatud tarnete või teenuste eest vastavalt eelnevalt kokku lepitud osamaksetele."

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on halduse lihtsustamine. Juhul kui tarned on juba sooritatud või teenused osutatud, on tagatis ülearune.

Muudatusettepanek 95

ARTIKLI 1 PUNKTI 50 ALAPUNKT -A (uus)

Artikli 108 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav osa (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

-a) Lõike 1 esimeses lõigus muudetakse sissejuhatavat osa järgmiselt:

"1. Toetused on institutsioonide eelarvest annetustena antavad rahalised otsetoetused, mille abil rahastatakse:"

(Sama sõnastus nagu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 108 lõike 1 esimeses lõigus, kuid lisatud on sõna "institutsioonide".)

Selgitus

Rakenduseeskirjad tekitavad kahemõttelisust, pannes praktiliste rakendusmeetmete eest vastutama kord komisjoni, kord eelarvevahendite käsutaja. Esitatud täpsustus kaotaks selle segaduse ja laiendaks VI jaotise "Toetused" sätteid kõigile institutsioonidele.

Muudatusettepanek 96

ARTIKLI 1 PUNKTI 50 ALAPUNKT -A A (uus)

Artikli 108 lõike 1 teine lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

-a a) Lõike 1 teist lõiku muudetakse järgmiselt:

"Toetuste kohta sõlmitakse kirjalik leping või tehakse otsus toetuse andmise kohta taotlejale teatavaks. Toetuse andmise otsusesse võib lisada tingimusi, nõudeid või tähtaegu, mis oleksid võinud sisalduda ka toetuse andmise lepingus."

Selgitus

Muudatusettepanek 97

ARTIKLI 1 PUNKTI 50 ALAPUNKT A

Artikli 108 lõike 2 punktid g a ja g b (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

g a) kulutused peamiselt institutsioonide (endistest) liikmetest ja töötajatest koosnevatele organisatsioonidele, mis:

– edendavad institutsiooni huve või toetavad selle tegevust; ja/või

– organiseerivad institutsiooni ja/või selle (endiste) liikmete ja töötajate huvides kultuurilist, sportlikku, sotsiaalset ja muud tegevust; ning

g b) kolmandate isikutega tehtava koostöö raames tehtavad kulutused, mida ei reguleeri hankesätted ja mis on seotud institutsiooni teabepoliitikaga.

Need kategooriad loetakse artikli 49 tähenduses halduskuludeks. Neid käsitletakse eraldi eelarvepunktis.

Selgitus

Muudatusettepanek 98

ARTIKLI 1 PUNKT 52

Artikli 109 lõike 1 teine lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

Toetused ei või kumuleeruda, neid ei tohi anda tagasiulatuvalt ja nendega peab kaasnema kaasrahastamine.

Toetused ei või kumuleeruda, neid ei tohi anda tagasiulatuvalt ja nendega peab – olenemata sätetest toetuste andmise kohta ühekordsete maksetena või kindlasummaliste maksetena (artikli 113 a lõike 1 punktid b ja c) – kaasnema kaasrahastamine.

Selgitus

Nende sätete kohaselt ei allu ühekordsete maksetena või kindlasummaliste maksetena antavad toetused kaasrahastamise nõudele.

Muudatusettepanek 99

ARTIKLI 1 PUNKT 52

Artikli 109 lõike 3 punkt d a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

	d a) omavahendite, eelkõige sissemaksete ja liikmetasude suhtes, mida määruse (EÜ) nr 2004/2003 artikli 2 lõigete 1 ja 2 kohane Euroopa tasandi erakond kasutab oma iga-aastaseks tegevuseks ning mis ületavad 25% abikõlblikest kogukuludest, mida määruse (EÜ) nr 2004/2003 artikli 10 lõike 2 kohaselt peab kandma abisaaja.

Muudatusettepanek 100

ARTIKLI 1 PUNKT 52 A (uus)

Artikkel 109 a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(52 a) Lisatakse järgmine artikkel:

"Artikkel 109 a

Toetusi andvad asutused peavad looma koostöös ühise asutuse, mille ülesandeks on taotlejate teavitamine ja nõustamine. Eelkõige on selle asutuse ülesandeks:

– koostada ühised standardid samaliigiliste toetuste taotluse vormile ning jälgida taotluse vormide mahtu ja loetavust,

– anda potentsiaalsetele taotlejatele teavet (eelkõige seminaride ja juhendite abil) ning

– pidada andmebaasi, mille abil komisjon teavitab taotlejaid."

Selgitus

Koostöös loodav asutus kehtestab ühtsed standardid toetuste saajatega tegelemiseks. See vähendab oluliselt nii abisaajate kui ka lepinguid sõlmivate asutuste halduskulusid. Seoses sellega tuleks taotlemise lihtsustamiseks kehtestada samaliigiliste toetuste jaoks (nt noorsootegevuse toetused, teadusuuringute toetused) võimalikult sarnased standardid. Keskandmebaasi loomine tagab, et tõendavad dokumendid tuleb esitada ainult ühe korra, mis aitab kokku hoida nii komisjoni kui ka taotlejate aega ja raha.

Muudatusettepanek 101

ARTIKLI 1 PUNKT 52 B (uus)

Artikli 110 lõike 1 esimene lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(52 b) Artikli 110 lõike 1 esimest lõiku muudetakse järgmiselt:

"1. Toetused, välja arvatud hädaabi ja humanitaarabi, põhinevad aastaprogrammil, mis avaldatakse aasta alguses, kuid kindlasti mitte hiljem kui 1. märtsil."

(Sama sõnastus nagu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 110 lõike 1 esimeses lõigus, kuid lisatud on sõnad "kuid kindlasti mitte hiljem kui 1. märtsil".)

Selgitus

Tähtaja lühendamise eesmärk on toetuse andmise menetluse kiirendamine.

Muudatusettepanek 102

ARTIKLI 1 PUNKT 53

Artikli 110 lõike 1 teine lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

Selgitus

Muudatusettepanek 103

ARTIKLI 1 PUNKT 53 A (uus)

Artikli 110 lõige 2 a (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(53 a) Artiklile 110 lisatakse lõige 2 a:

"2 a. Samaaegselt avaldamisega vastavalt lõikele 2 edastab komisjon Euroopa Parlamendile aruande, milles on järgmised andmed:

a) taotlejate arv eelmisel aastal;

b) edukate taotluste arv ja protsent iga pakkumiskutse kohta ja iga toetava asutuse kohta;

c) menetluse keskmine kestus pakkumiskutse avaldamisest kuni toetuslepingu sõlmimiseni või toetuse otsuse väljastamiseni iga pakkumiskutse kohta ja iga toetava asutuse kohta;

d) keskmiselt lõpliku hindamise ja lõppmakseni kulunud aeg (vt artikli 119 lõiget 1).

Selgitus

Muudatusettepanek 104

ARTIKLI 1 PUNKT 54

Artikkel 111 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

Ühe meetme kohta võib ühele ja samale abisaajale anda eelarvest ainult ühe toetuse, välja arvatud juhul, kui asjaomaste põhiõigusaktidega on lubatud teisiti.

1. Ühe meetme kohta võib ühele ja samale abisaajale anda eelarvest ainult ühe toetuse.

Abisaajale võib anda eelarvest ainult ühe tegevustoetuse eelarveaasta kohta.

Mingil juhul ei rahastata samasid kulusid ühenduse eelarvest kaks korda.

3. Mingil juhul ei rahastata samasid kulusid ühenduse eelarvest kaks korda. Mingil juhul ei tohi ületada abikõlblike kulutuste kogusummat.

Selgitus

Asjaga lähemalt seotud abisaaja teavitamiskohustus aitab vältida lubamatuid topelttoetusi ja maksimaalsete lubatud toetussummade ületamist.

Muudatusettepanek 105

ARTIKLI 1 PUNKT 56

Artikli 113 a lõige 1 a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

1 a. Abikõlblikud kulutused võivad eelkõige olla:

a) toetuse saaja vastavalt artiklile 118 esitamisele kuuluvale pangatagatisele või võrreldavale tagatisele tehtud kulutused;

b) käibemaksu summad, mida toetuse saaja ei saa sisendilt makstud maksult maha arvata;

c) kulutused välisauditile (artiklid 117 ja 119);

d) halduskulud, kulutused tööjõule ja töövahenditele;

e) amortisatsioon.

Selgitus

Muudatusettepanek 106

ARTIKLI 1 PUNKT 57

Artikli 114 lõike 3 teine lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

Taotlejad peavad tõendama, et ükski esimeses lõigus mainitud olukord nende puhul ei kehti.

Taotlejad tõendavad artiklis 109 sätestatud põhimõtteid arvestades eelarvevahendite käsutaja nõudmisel, et ükski esimeses lõigus mainitud olukord nende puhul ei kehti.

Selgitus

Eelarvevahendite käsutajal peaks olema võimalik kasutada kinnitust paindlikult ja enda riskihinnangu kohaselt. See vähendab halduskoormust.

Muudatusettepanek 107

ARTIKLI 1 PUNKT 57

Artikli 114 lõike 4 teine lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

Selgitus

Selgendus.

Muudatusettepanek 108

ARTIKLI 1 PUNKT 57

Artikli 114 lõige 4 a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

Eelarvevahendite käsutaja peab menetluse kestel taotlejatega olnud kontaktid nõuetekohaselt dokumenteerima.

Selgitus

Muudatusettepanek 109

ARTIKLI 1 PUNKT 57 A (uus)

Artikli 115 lõige 1 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(57 a) Artikli 115 lõige 1 asendatakse järgmisega:

"1. Ettepanekute esitamise kutses eelnevalt teatavaks tehtud valikukriteeriumite abil hinnatakse taotleja suutlikkust viia lõpule väljapakutud meede või tööprogramm. See ei piira artikli 110 lõike 1 kohaldamist.

Valikukriteeriumid peavad andma ettekujutuse projektide eripärast, nende kvaliteedist ja elluviimisest."

(Sama sõnastus nagu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 115 lõikes 1, kuid lisatud on sõnad "ettepanekute esitamise kutses eelnevalt teatavaks tehtud", teine lause ja teine lõik)

Selgitus

Selle sätte abil luuakse paralleel artiklitega 110 ja 116, mille kohaselt tuleb taotlejaid eelnevalt teavitada kõikidest toetuse seisukohast olulistest sätetest. Valikukriteeriumide eelneva avaldamisega suurendatakse menetluse läbipaistvust. Lisaks sellele saavad taotlejad parema võimaluse hinnata juba varakult enda taotluse eduvõimalusi ning väldivad seega ilmselgelt perspektiivitu taotluse esitamisega seotud tarbetuid jõupingutusi.

Muudatusettepanek 110

ARTIKLI 1 PUNKT 57 B (uus)

Artikli 115 lõiked 2 a (uus) ja 2 b (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(57 b) Artiklile 115 lisatakse lõiked 2 a ja 2 b:

Selgitus

Muudatusettepanek 111

ARTIKLI 1 PUNKT 58

Artikli 116 lõige 1 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

1. Ettepanekuid hinnatakse eelnevalt teatavaks tehtud valikukriteeriumide ja toetuste andmise kriteeriumide põhjal, et kindlaks teha, millised ettepanekud on rahastamiskõlblikud.	1. Ettepanekuid hinnatakse kahe kuu jooksul eelnevalt teatavaks tehtud valikukriteeriumide ja toetuste andmise kriteeriumide põhjal, et kindlaks teha, millised ettepanekud on rahastamiskõlblikud.

Selgitus

Sätte eesmärk on kehtestada otsustamiseks selge ajaraamistik.

Muudatusettepanek 112

ARTIKLI 1 PUNKT 58 A (uus)

Artikli 116 lõige 3 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

	(58 a) Artikli 116 lõige 3 asendatakse järgmisega:
	"3. Vastutav eelarvevahendite käsutaja teatab taotlejale tema taotluse kohta tehtud otsusest kirjalikult ning allkirjastab lepingu pärast artikli 100 lõikes 2 a nimetatud ajavahemiku lõppu.
	Kui taotletavat toetust ei anta, põhjendab institutsioon taotluse tagasilükkamist, tuginedes seejuures eeskätt juba teatavaks tehtud valikukriteeriumidele ja toetuste andmise kriteeriumidele."

Selgitus

Sätte eesmärk on kehtestada otsustamiseks selge ajaraamistik.

Muudatusettepanek 113

ARTIKLI 1 PUNKT 58 B (uus)

Artikkel 117 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(58 b) Artikkel 117 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 117

1. Maksete ajakavade koostamisel lähtutakse asjakohastest finantsriskidest, meetme kestusest ja edenemisest või abisaaja kantud kuludest. Maksed tuleb sooritada mõistliku aja jooksul.

Kui maksete ajakava on lepinguga või otsusega kindlaks määratud, tuleb maksed sooritada tähtaja saabudes ilma täiendava nõudmiseta. See ei piira artikli 119 lõike 2 kohaldamist.

(Lõike 2 esimene lause on identne määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikliga 117)

Selgitus

Sätte eesmärk on kiirendada menetlust. Institutsioonidel, kellel on oma audiitorid, peaks olema võimalus välisaudiitorite asemel neid kasutada. See aitab vältida menetluskulusid.

Muudatusettepanek 114

ARTIKLI 1 PUNKT 58 C (uus)

Artikkel 118 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(58 c) Artikkel 118 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 118

(Sama sõnastus nagu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 118, kuid lisatud on sõnad "kui tema käsutuses ei ole teisi sama tõhusaid riski maandamise vahendeid".)

Selgitus

Muudatusettepanek 115

ARTIKLI 1 PUNKT 58 D (uus)

Artikkel 119 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(58 d) Artikkel 119 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 119

Toetuse vähendamine peab olema proportsioonis deklareeritud eksimusega.

Selgitus

Säte kohaldab proportsionaalsuse põhimõtet. Eelkõige ELi panuse automaatne vähendamine ühe või mitme kaasrahastaja äralangemise tõttu abisaajast sõltumatult võib viia kogu projekti nurjumiseni. Seda tuleks vältida. Viitega aegumist käsitlevatele sätetele õhutatakse institutsiooni viima lõpliku kontrolli läbi hiljemalt enne aegumisperioodi lõppu. Sellega suurendatakse toetuse saaja õiguskindlust.

Muudatusettepanek 116

ARTIKLI 1 PUNKT 59

Artikli 120 lõige 1 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

1. Kui meetme rakendamine eeldab abisaajalt hankelepingute sõlmimist, sätestatakse sellekohased menetlused vastavalt rakenduseeskirjadele.

1. Kui meetme rakendamine eeldab hankelepingute sõlmimist, lähtutakse käesoleva osa V jaotises sätestatud põhimõtetest.

Olenevalt lepingu mahust võivad rakenduseeskirjad sätestada lihtsustatud menetluskorra.

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on halduse lihtsustamine.

Muudatusettepanek 117

ARTIKLI 1 PUNKT 61

Artikkel 122 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

61. Artiklis 122 asendatakse sõnad "artiklis 185" sõnadega "artiklis 121".

61. Artikkel 122 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 122

Institutsioonide ja artiklis 121 osutatud asutuste raamatupidamisaruannetele lisatakse raport, mis käsitleb muu hulgas vastava eelarveaasta eelarve haldamist ja finantsjuhtimist, assigneeringute kasutamise taset ja assigneeringute ümberpaigutamist erinevate eelarvepunktide vahel."

Selgitus

Muudatusettepanek 118

ARTIKLI 1 PUNKT 68 A (uus)

Artikli 139 lõige 2 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(68 a) Artikli 139 lõige 2 asendatakse järgmisega:

"2. Institutsioonid saadavad kontrollikojale ja eelarvepädevatele institutsioonidele teadmiseks oma sisemised finantseeskirjad."

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on tagada eelarvepädevate institutsioonide teavitamine.

Muudatusettepanek 119

ARTIKLI 1 PUNKT 69 B (uus)

Artikli 143 lõige 3 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(69 b) Artikli 143 lõige 3 asendatakse järgmisega:

"3. Aastaaruanne sisaldab hinnangut finantsjuhtimise usaldusväärsuse kohta. See sisaldab eelarve- ja majandusjuhtimise tõhususe ja korrakohasuse hinnangut."

Selgitus

Muudatusettepanek 120

ARTIKLI 1 PUNKT 75

Artikli 153 lõige 1 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

75. Artikli 153 lõige 1 asendatakse järgmisega:

välja jäetud

(Artikli 153 lõige 1 vastab muudetud kujul määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 algsele versioonile.)

Selgitus

Parlamendi õiguste säilitamine.

Muudatusettepanek 121

ARTIKLI 1 PUNKT 82 A (uus)

Artikkel 160 b (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(82 a) Artikli 160 a järele lisatakse artikkel 160 b:

"Artikkel 160 b

Olenemata artiklist 110, võib pakkumiskutsed võib avaldada juba eelmisel aastal, tingimusel, et järgmisel aastal on olemas vajalikud assigneeringud. Avaldamise ajast ning artiklis 115 sätestatust olenemata teavitab komisjon kõikidest eeskirjadest, mida toetuse andmise suhtes kohaldatakse (eelkõige artiklites 93 ja 94 sätestatud hankemenetlusest kõrvale jätmise kriteeriumidest), kusjuures viited sätetele on lubatud. Kohaldatavad eeskirjad on kogu menetluse kestel siduvad sõnastuses, mis kehtis pakkumiskutse avaldamise ajal."

Selgitus

Muudatusettepanek 122

ARTIKLI 1 PUNKT 85 A (uus)

Artikli 168 lõike 1 esimene lõik a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

	(85 a) Artikli 168 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:
	"Ühenduse välisabi osas kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 2110/2005 (ühenduse välisabi kättesaadavuse kohta)¹ ja nõukogu 21. novembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 2112/2005 (ühenduse välisabi kättesaadavuse kohta)² kehtestatud pakkumismenetlustes osalemise eeskirju."
	¹ELT L 344, 27.12.2005, lk 1.
	²ELT L 344, 27.12.2005, lk 23."

Selgitus

Muudatusettepanek 123

ARTIKLI 1 PUNKT 87

Artikli 169 a esimene lõik a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

Abikõlblikud kulutused võivad eelkõige olla:

a) toetuse saaja vastavalt artiklile 118 esitamisele kuuluvale pangatagatisele või võrreldavale tagatisele tehtud kulutused;

b) käibemaksu summad, mida toetuse saaja ei saa sisendilt makstud maksult maha arvata;

c) kulutused välisauditile (artiklid 117 ja 119);

d) halduskulud, kulutused tööjõule ja töövahenditele;

e) amortisatsioon.

Selgitus

Vaata muudatusettepanekut artikli 113 a kohta. Just väikesed valitsusvälised organisatsioonid, mis tegutsevad arenguabi valdkonnas, ei suuda tagatise esitamise kulusid ise kanda. Neid ei tohi seetõttu toetamisest siiski faktiliselt kõrvale jätta. Sama kehtib valitsusvälistele organisatsioonide kohta, mis ei saa sisendilt makstud maksu maha arvata.

Muudatusettepanek 124

ARTIKLI 1 PUNKT 94 A (uus)

Artikli 179 lõige 3 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

	(94 a) Artikli 179 lõige 3 asendatakse järgmisega:
	"3. Institutsioonid teatavad mõlemale eelarvepädevale institutsioonile võimalikult kiiresti – kuid vähemalt kolm nädalat enne mis tahes tähtaega, enne mida peavad eelarvepädevad institutsioonid otsuse langetama – igast kinnisvaraprojektist, millel on tõenäoliselt oluline rahaline mõju eelarvele."

Selgitus

Muudatusettepanek 125

ARTIKLI 1 PUNKT 94 B (uus)

Artikkel 183 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

(94 b) Artikkel 183 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 183

Eelarvepädevad institutsioonid annavad käesoleva finantsmääruse rakendussätetele oma nõusoleku."

Selgitus

Parlamendi õiguste säilitamine.

Muudatusettepanek 126

ARTIKLI 1 PUNKT 95 -A (uus)

Artikli 185 lõige 1 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

	(95 -a) Artikli 185 lõige 1 asendatakse järgmisega:
	"1. Komisjon kehtestab raamfinantskorra sellistele liidu asutatud asutustele, kellel on juriidilise isiku seisund. Nende asutuste finantseeskirjad ei tohi lahkneda raamkorrast, välja arvatud juhul, kui nende tegevusega seotud erivajadused seda eeldavad ja kui komisjon annab selleks eelnevalt nõusoleku."

Selgitus

Läbipaistvuse, vastutuse ja järjepidevuse tagamiseks peaks kõikidele liidu nimel tegutsevatele asutustele, sõltumata sellest, kas nad saavad eelarvelist toetust, kohaldama raamfinantskorda.

Muudatusettepanek 127

ARTIKLI 1 PUNKT 95

Artikli 185 lõige 3 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

3. Iga lõikes 1 nimetatud asutus näeb ette siseauditi ametiülesande, mida tuleb täita asjakohaste rahvusvaheliste standardite kohaselt. Komisjoni siseaudiitor tõendab, et auditi ülesande täitmisel on järgitud rahvusvahelisi auditeerimise standardeid ja et ta võib selleks kvaliteediauditeid läbi viia.	3. Komisjoni siseaudiitor teostab lõikes 1 nimetatud asutuste auditid. Lõikes 1 nimetatud asutused võivad luua siseaudititalituse. Komisjoni siseaudiitor võib nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel delegeerida oma ülesande nende siseaudiitoritele. See delegeerimine toimub kirjalikult, sätestades delegeerimise põhjused ja vastutavate audiitorite nimed (delegeerijad ja delegaadid). Delegeerimisest hoolimata võib komisjoni siseaudiitor teostada lõikes 1 nimetatud asutuste siseauditeid ning tühistada delegeerimise mis tahes ajal, kui ta seda vajalikuks peab.
	Juhul kui lõikes 1 nimetatud asutused loovad siseaudititalituse, toimub see kooskõlas komisjoni siseaudiitori kehtestatud suunistega. Need suunised hõlmavad kohustust esitada kõik ja mis tahes koostatud aruanded komisjoni siseaudiitorile. Komisjoni siseaudiitor tõendab, et audititalitus järgib oma tegevuses siseauditi standardeid, ja ta võib selleks kvaliteediauditeid läbi viia."

Selgitus

Muudatusettepanek 128

ARTIKLI 1 PUNKT 95

Artikli 185 lõige 4 (määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)

4. Artiklis 121 osutatud asutused kohaldavad artiklis 133 sätestatud raamatupidamiskorda nii, et nende raamatupidamisaruandeid oleks võimalik konsolideerida komisjoni omadega.	välja jäetud

Selgitus

Üleliigne. Hõlmatud artikliga 133.

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust
Viited	KOM(2005)0181 – C6-0234/2005 – 2005/0090(CNS)
Vastutav komisjon	BUDG
Arvamuse esitaja(d) istungil teadaandmise kuupäev	CONT 16.2.2006
Tõhustatud koostöö – istungil teadaandmise kuupäev	17.11.2005
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Ingeborg Gräßle, Borut Pahor 23.5.2005
Endine arvamuse koostaja
Arutamine parlamendikomisjonis	31.1.2006		26.1.2006
Vastuvõtmise kuupäev	22.2.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	28 1 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Herbert Bösch, Simon Busuttil, Mogens N.J. Camre, Paulo Casaca, Petr Duchoň, Szabolcs Fazakas, Markus Ferber, Christofer Fjellner, Béla Glattfelder, Ingeborg Gräßle, Umberto Guidoni, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Véronique Mathieu, Jan Mulder, Borut Pahor, José Javier Pomés Ruiz, Paul Rübig, Bart Staes, Margarita Starkevičiūtė, Alexander Stubb, Kyösti Virrankoski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed	Jens-Peter Bonde, Daniel Caspary, Robert Goebbels, Joel Hasse Ferreira, Edit Herczog, Silvana Koch-Mehrin, Ashley Mote, Esko Seppänen
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	María del Pilar Ayuso González

[1] ELTs seni avaldamata.

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust
Viited	KOM(2005)0181 – C6‑0234/2005 – 2005/0090(CNS)
EPga konsulteerimise kuupäev	15.7.2005
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	BUDG 17.11.2005
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	DEVE 17.11.2005	CONT 17.11.2005
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev
Tõhustatud koostöö istungil teada andmise kuupäev	17.11.2005
Raportöör nimetamise kuupäev	Ingeborg Gräßle 20.9.2004
Endine raportöör / Endised raportöörid
Arutamine parlamendikomisjonis	31.1.2005 24.1.2006	20.4.2005 6.3.2006		14.6.2005	13.9.2005	5.12.2005
Vastuvõtmise kuupäev	6.3.2006
Lõpphääletuse tulemused	poolt: 28 vastu: erapooletuid:
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Reimer Böge, Herbert Bösch, Simon Busuttil, Paulo Casaca, Brigitte Douay, James Elles, Szabolcs Fazakas, Salvador Garriga Polledo, Neena Gill, Ingeborg Gräßle, Louis Grech, Catherine Guy-Quint, Ville Itälä, Anne E. Jensen, Wiesław Stefan Kuc, Janusz Lewandowski, Vladimír Maňka, Jan Mulder, Gérard Onesta, Wojciech Roszkowski, Antonis Samaras, László Surján, Ralf Walter
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed	Etelka Barsi-Pataky, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Alfred Gomolka, José Albino Silva Peneda, Margarita Starkevičiūtė
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Esitamise kuupäev – A6	8.3.2006		A6-0057/2006
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)	...

Õigusteave - Privaatsuspoliitika