RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus , millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 programm "Kodanikud Euroopale", et edendada aktiivset Euroopa kodakondsust

23.3.2006 - (KOM(2005)0116 – C6‑0101/2005 – 2005/0041(COD)) - ***I

Kultuuri- ja hariduskomisjon
Raportöör: Hannu Takkula

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus , millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 programm "Kodanikud Euroopale", et edendada aktiivset Euroopa kodakondsust

(KOM(2005)0116 – C6‑0101/2005 – 2005/0041(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2005)0116)[1];

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikleid 151 ning 308, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6‑0101/2005);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ja põhiseaduskomisjoni arvamusi (A6-0076/2006),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  rõhutab, et 2006. aasta järgset perioodi puudutavas õigusloome ettepanekus toodud assigneeringud sõltuvad järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta käivast otsusest;

3.  kutsub komisjoni üles pärast järgmise mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmist esitama võimalusel ettepanek käesoleva programmi lähtesumma kohandamise kohta;

4.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui ta kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada oma seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Pealkiri
Ettepanek VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 programm "Kodanikud Euroopale", et edendada aktiivset Euroopa kodakondsust	Ettepanek VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 programm „Euroopa kodanikele”, et edendada aktiivseid Euroopa väärtusi, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, ning aktiivset Euroopa kodakondsust (Antud muudatus kehtib kogu tekstis. Käesoleva muudatusettepaneku vastuvõtmise korral tuleb sisse viia vastavad muudatused kogu tekstis).
Selgitus
Komisjoni ettepanekus toodud nimi annab edasi vale mõtte, st kodanikud peaksid toetama Euroopat. Mõte peaks olema vastupidi: Euroopa peab olema vahend kodanike püüdluste täitmiseks.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 1
(1) Euroopa Liidu kodakondsus peaks olema liikmesriikide kodanike põhistaatus.	1) Asutamisleping sätestab Euroopa Liidu kodakondsuse, mis täiendab liikmesriigi kodakondsust. See on oluline element Euroopa integratsiooniprotsessi tugevdamisel ja tagamisel.
Selgitus
Komisjoni pakutud sõnastus ei ole vastavuses EÜ asutamislepingu artikliga 17–
sellel puudub tähendus. Muudatusettepaneku sõnastus järgib nõuetekohaselt EÜ asutamislepingut.
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 2
(2) Ühendus peaks julgustama Euroopa kodanikke kasutama täielikult kõiki Euroopa Liidu kodakondsusest tulenevaid eeliseid, mida tuleb edendada subsidiaarsust nõuetekohaselt arvesse võttes.	Ühendus peaks Euroopa kodanikke teavitama nende kodakondsusest, sellega kaasnevatest eelistest, õigustest ja kohustustest, mida tuleb edendada subsidiaarsust nõuetekohaselt arvesse võttes ja ühtekuuluvuse huvides.
Selgitus
Euroopa kodakondsuse mõiste jääb kaugeks. EL peaks teadlikkust tõstma teabe ja kommunikatsiooni alaste algatuste kaudu.
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 2 a (uus)
	2a) Euroopa kodanikke on vaja täielikult teavitada nende Euroopa kodakondsusest, pidades silmas Euroopa põhiseaduse lepingu eelnõu osas toimunud hiljutiste referendumite tulemusi. Seetõttu peaks programm „Euroopa kodanikele” komisjoni plaani D täiendama, mitte sellega osaliselt kattuma.
Muudatusettepanek 5 Põhjendus 3
3) Selleks et kodanikud saaksid täielikult toetada Euroopa integratsiooni, tuleks panna rohkem rõhku nende ühistele väärtustele, ajaloole ja kultuurile, mis on võtmeelemendid nende kuulumisel vabadusele, demokraatiale ja inimõiguste austamisele tuginevasse ühiskonda, austades samal ajal nende mitmekesisust.	3) Selleks et kodanikud saaksid täielikult toetada Euroopa integratsiooni, tuleks panna rohkem rõhku nende ühistele väärtustele, ajaloole ja kultuurile, mis on võtmeelemendid nende kuulumisel ühiskonda, kus väärtustatakse vabadust, demokraatiat, inimõiguste austamist kultuurilist mitmekesisust, sallivust ja solidaarsust vastavalt 7. detsembril 2000. a ametlikult välja kuulutatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartale.
Selgitus
Kodakondsus põhineb väärtustel ja põhimõtetel, mis on täielikult vastuolus totalitaarse ideoloogiaga ning inimõiguste ja põhivabaduste rikkumisega. Kõnealuste režiimide ohvrite mälestamine tuletab seda tõsiasja meelde.
Muudatusettepanek 6 Põhjendus 3 a (uus)
	3 a) Aktiivse kodakondsuse edendamine ei ole põhielement mitte ainult rassismi, ksenofoobia ja sallimatusega võitlemisel vaid ka ühtekuuluvuse ja demokraatia arengu tugevdamisel.
Selgitus
Kodakondsuse edendamise eesmärk peaks olema demokraatia ning poliitilise ja sotsiaalse integratsiooni tugevdamine Euroopas.
Muudatusettepanek 7 Põhjendus 3 b (uus)
	3 b) Teabe- ja kommunikatsioonistrateegia kontekstis peab olema tagatud programmi kaudu toetust saavate meetmete hajutamine ja laiaulatuslik mõju.
Selgitus
Kõnealune programm on ELi üks vähimtuntud programme. Inimeste teadlikkuse tõstmiseks oleks vaja selle laiaulatuslikku tutvustamist.
Muudatusettepaneku esitaja(d): Emine Bozkurt
Muudatusettepanek 8 Põhjendus 4 a (uus)
	4 a) Erilist tähelepanu peaks pöörama sisserändajatele ja nende järglastele. Seetõttu on tähtis aidata neil kõige paremini ära kasutada äsja saavutatud Euroopa kodakondsust.
Muudatusettepanek 9 Põhjendus 4 a (uus)
	4 a) Kodanike kaasamiseks Euroopa projekti tuleb neid teavitada konkreetsetest Euroopa kodakondsusest tulenevatest õigustest, mis on seotud näiteks liikumisvabadusega ja õigusega elada liikmesriikide territooriumil, eriti pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ jõustumist, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil1.
	__________________ 1 ELT L 158, 30.4.2004, lk 77.
Selgitus
Direktiiv 2004/38/EÜ on väga oluline samm ELi kodanike tõelise liikumisvabaduse suunas. Kodanikel on õigus saada teavet uute sätete praktilise rakendamise kohta.
Muudatusettepanek 10 Põhjendus 6
6) Euroopa Ülemkogu on mitmel puhul tunnistanud vajadust viia Euroopa Liit ja selle institutsioonid liikmesriikide kodanikele lähemale. See on julgustanud liidu institutsioone pidama avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi kodanikuühiskonnaga ning edendama kodanike osalemist avalikus elus ja otsuste tegemisel, rõhutades samal ajal põhiväärtusi, mida Euroopa kodanikud jagavad.	6) Euroopa Ülemkogu on mitmel puhul tunnistanud vajadust viia Euroopa Liit ja selle institutsioonid liikmesriikide kodanikele lähemale. See on julgustanud liidu institutsioone pidama ja edendama avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi organiseeritud kodanikuühiskonnaga ning seeläbi soodustades kodanike osalemist avalikus elus ja otsuste tegemisel, rõhutades samal ajal põhiväärtusi, mida Euroopa kodanikud jagavad.
Selgitus
Kodanike osaluse ja kodanike- ja institutsioonidevahelise vastastikuse teabevahetuse tõhususe tagamiseks peab selline osalus olema ka organiseeritud.
Muudatusettepanek 11 Põhjendus 7
7) Nõukogu kehtestas oma 26. jaanuari 2004. aasta otsuses ühenduse tegevusprogrammi aktiivse Euroopa Liidu kodakondsuse (kodanike osaluse) edendamiseks, mis on kinnitanud vajadust edendada jätkuvat dialoogi kodanikuühiskonna organisatsioonidega ja haldusüksustega ning toetada kodanike aktiivset kaasamist.	(7) Nõukogu kehtestas oma 26. jaanuari 2004. aasta otsuses ühenduse tegevusprogrammi aktiivse Euroopa Liidu kodakondsuse (kodanike osaluse) edendamiseks, mis on kinnitanud vajadust edendada jätkuvat dialoogi haldusüksustega, kodanikuühiskonna organisatsioonidega ja haldusüksustega ning kodanikega. Dialoogi tuleks kaasata ka organisatsioonid, mis esindavad Euroopa Liidu territooriumil elavaid kolmandate riikide kodanikke. Lisaks väitis Euroopa Parlament oma resolutsioonis laienenud liidu poliitiliste väljakutsete ja eelarvevahendite kohta (2007–2013), et kodanike osaluse programm on jätkuvalt prioriteetne, et lähendada Euroopat oma kodanikele alt-üles suunduva protsessi kaudu.
	_______________ Vastu võetud tekstid, P6_TA(2005)0224.
Selgitus
Komisjon on märkinud, et Euroopa Liidus elavaid kolmandate riikide kodanikke esindavad organisatsioonid võivad osaleda selle programmi raamesse jäävates projektides.
Muudatusettepanek 12 Põhjendus 7 a (uus)
	7a) Kodanike rahvusvahelise ja valdkonnaülese mõõtmega projektid on tähtsad vahendid kodanikeni jõudmiseks ning Euroopa teadlikkuse, poliitilise lõimumise ja sotsiaalse hõlvamise edendamiseks kodanike ja kohalike organisatsioonide poolt korraldatud ürituste ja tegevuse kaudu, keskendudes projektidele, kus erinevad kodanikerühmad, näiteks raamatukogud või amatöörspordiklubid, võivad kokku saada, võideldes seeläbi rassismiga vastavalt põhiõiguste hartale.
Selgitus
Kohalike organisatsioonide korraldatud kodanike projektid on tõhus vahend tavakodanikeni jõudmiseks ning sotsiaalse ühtekuuluvuse tõstmiseks, kuna kõnealustel organisatsioonid tunnevad kõige paremini kohalikku olukorda ning kõige tõhusamaid viise kohalike elanikega suhtlemiseks.
Euroopa kodakondsuse ja selle olemuse edendamine on oluline, et saavutada vastastikkune mõistmine kodanike ning sotsiaalse ja piirkondliku ühtekuuluvuse vahel vältimaks tõrjutust ja diskrimineerimist erinevate elanikkonnarühmade vahel.
Muudatusettepanek 13 Põhjendus 7 a (uus)
	7 a) Ühise Euroopa kodakondsuse jagamine peaks veelgi tugevdama liikmesriikide kodanike vahelisi suhteid ning seda peaks arvesse võtma riiklikud ja piirkondlikud seadusandjad, kohalikud ametiasutused ja need, kelle ülesanne on kaitsta kodanike õigusi riigi tasandil, sealhulgas julgeolekuasutused, õiguslikku kaitset pakkuvad asutused ja sellised asutused nagu ombudsman, kelle ülesanne on pakkuda kodanikele õigusabi; seepärast on Euroopa Liidu huvides soodustada dialoogi ja parimate tavade vahetust nimetatud asutuste ja nende Euroopa tasandil võrgustike vahel.
Muudatusettepanek 14 Põhjendus 8
8) Kodanikuühiskonna organisatsioonid Euroopa, riigi ja piirkonna tasandil on olulised vahendajad kodanikeni jõudmisel. Seepärast tuleks julgustada nende riikidevahelist koostööd.	8) Kodanikuühiskonna organisatsioonid Euroopa, riigi, piirkonna ja kohalikul tasandil on olulised elemendid kodanike aktiivseks kaasamiseks ühiskonda ning, aitavad elavdada avaliku elu kõiki valdkondi. Kõnealused organisatsioonid on ka vahendajad Euroopa ja selle kodanike vahel. Seepärast tuleks edendada ja julgustada nende riikidevahelist koostööd, pöörates erilist tähelepanu kandidaatriikidele, aidates neil luua ja välja arendada sarnaseid organeid.
Selgitus
Kodanikuühiskonna organisatsioonide tähtsus ulatub kaugemale kui lihtsalt vahendajatena tegutsemine.
Muudatusettepanek 15 Põhjendus 9
9) Euroopa poliitika uurimisorganisatsioonid võivad anda ideid ja mõtteid Euroopa tasandil debati pidamiseks. Nad võivad ka luua sideme Euroopa institutsioonide ja kodanike vahel ning seepärast tuleks neid toetada.	9) Euroopa poliitika uurimisorganisatsioonid võivad anda ideid ja mõtteid Euroopa tasandil debati pidamiseks. Seetõttu on sidemena Euroopa institutsioonide ja kodanike vahel soovitav toetada ka tegevusi, mis peegeldavad nende kohustust luua Euroopa identiteet ja kodakondsus, kehtestades läbipaistvate kriteeriumidega menetlused teabe- ja vahetusvõrgustike edendamiseks.
Selgitus
Liit peab looma mehhanismi, mis ergutab vastastikust mõistmist paindlike andmebaaside kaudu ja edendab teabevahetust selliste institutsioonide vahel, et suurendada koostööd kogu Euroopas ja võimaldada kooskõlastada debati ja mõttevahetuse võimalusi.
Muudatusettepanek 16 Põhjendus 10
(10) Eritähelepanu tuleks pöörata kõigi liikmesriikide kodanike ja kodanikuühiskonna organisatsioonide tasakaalustatud integreerimisele riikidevahelistesse projektidesse ja tegevustesse.	Programm peaks olema kättesaadav kõikidele kodanikele sealhulgas ELis elavate kolmandate riikide kodanikele, ning seetõttu tuleks eritähelepanu pöörata kõigi liikmesriikide kodanike ja kodanikuühiskonna organisatsioonide tasakaalustatud integreerimisele riikidevahelistesse projektidesse ja tegevustesse.
Selgitus
Kõnealune programm peaks eelkõige keskenduma neile kodanikerühmadele, kes pole ELi kodakondsusest piisavalt informeeritud ning suhtuvad kõhklevalt ELi integratsiooni. Vaja on tagada tõhus ligipääs programmile ning tasakaalustatud integratsioon.
Muudatusettepanek 17 Põhjendus 10 a (uus)
	10 a) 2000. aasta detsembris vastu võetud Nice'i Euroopa Ülemkogu deklaratsioon spordi kohta rõhutab, et ühendus peab asutamislepingu sätetest tuleneva tegevuse käigus võtma arvesse spordi sotsiaalseid, hariduslikke ja kultuurilisi funktsioone.
Selgitus
Arvestada tuleks spordiürituste tähtsust sallivuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamisel ja võitluses rassismiga ning nende kasutamist programmi eesmärkidel saavutamisel.
Muudatusettepanek 18 Põhjendus 13
13) Käesolevat programmi tuleks koostöös komisjoni ja liikmesriikidega korrapäraselt kontrollida ja hinnata, et seda saaks vajaduse korral kohandada, eelkõige seoses meetmete rakendamise tähtsuse järjekorra muutmisega.	13) Käesolevat programmi tuleks koostöös komisjoni ja liikmesriikidega korrapäraselt kontrollida ja sõltumatult hinnata, et seda saaks vajaduse korral meetmete õigeks rakendamiseks kohandada.
Muudatusettepanek 19 Põhjendus 14
Ühenduse finantshuve kaitsvaid määrusi – nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (edaspidi "finantsmäärus"), ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse nõukogu määruse 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad – tuleb kohaldada, arvestades eelarvevahendite lihtsuse ja järjepidevuse põhimõtteid, selliste juhtude arvu piirangut, mille puhul komisjon võtab otsese vastutuse nende rakendamise ja juhtimise eest, ning vahendite hulga ja nende kasutamisega seotud halduskoormuse nõutavat proportsionaalsust. Samuti tuleb sätestada nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 kohaldamise erikord ja selle rakendusmeetmed ning nende erandid, mis on vajalikud abisaajate eripära ja meetmete laadi tõttu.	Ühenduse finantshuve kaitsvaid määrusi – nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (edaspidi "finantsmäärus"), ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse nõukogu määruse 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad – tuleb kohaldada, arvestades eelarvevahendite lihtsuse ja järjepidevuse põhimõtteid, selliste juhtude arvu piirangut, mille puhul komisjon võtab otsese vastutuse nende rakendamise ja juhtimise eest, ning vahendite hulga ja nende kasutamisega seotud halduskoormuse nõutavat proportsionaalsust.
Muudatusettepanek 20 Artikli 1 lõike 2 esimene taane
– anda kodanikele võimalus koos tegutseda ja osaleda lähemalseisva Euroopa loomisel, mida ühendab ja rikastab selle kultuuriline mitmekesisus	– ergutada kodanikke koos tegutsema ja osalema lähemalseisva Euroopa loomisel, mis on mitmekülgne, õiglane, demokraatlik ja maailmale avatud ning, mida ühendab ja rikastab selle kultuuriline mitmekesisus, innustades seeläbi Euroopa kodakondsuse mõiste arendamist;
Selgitus
Soov, et kodanikud kohtuvad, tegutsevad koos ja töötavad välja oma ideed Euroopa kontekstis, ulatub kaugemale ühe riigiga piirduvast visioonist ja, samaaegselt austades nende mitmekesisust, võimaldab innustada Euroopa kodakondsuse arendamist.
Muudatusettepanek 21 Artikli 1 lõike 2 teine taane
– Euroopa identiteedi tugevdamine, mis põhineb tunnustatud ühistel väärtustel, ajalool ja kultuuril;	– kujundada ja tugevdada ühistel tunnustatud väärtustel, ajalool ja kultuuril põhinevat Euroopa identiteeti ning Euroopa kodakondsust kui institutsioonide legitiimsuse allikat;
Muudatusettepanek 22 Artikli 1 lõike 2 kolmas taane
– vastastikuse mõistmise parandamine Euroopa kodanike vahel, austades ja tunnustades kultuurilist mitmekesisust ning aidates samal ajal kaasa kultuuridevahelisele dialoogile.	– vastastikuste teadmiste ja vastastikuse mõistmise parandamine Euroopa kodanike vahel ning kultuurilise mitmekesisuse austamise ja kõrgelt hindamise edendamine, aidates samal ajal kaasa kultuuridevahelisele dialoogile, eelkõige võideldes rassismi, ksenofoobia ning rassismi ja sallimatuse kõikide vormidega;
Selgitus
Võõrkeelte valdamine annab positiivse panuse kultuuridevahelisele dialoogile ning vastastikusele mõistmisele kodanike vahel. Käesolev muudatusettepanek selgitab neid ideid.
Muudatusettepanek 23 Artikli 1 lõike 2 kolmas taane a (uus)
	– tagada senisest suuremal määral Euroopa kodakondsusega seotud nõuete arvesse võtmine riiklikes, piirkondlikes ja kohalikes valitavates, kohtu- ja kodanikke toetavates asutustes.
Muudatusettepanek 24 Artikli 2 sissejuhatav osa
Programmil on järgmised erieesmärgid, mida rakendatakse riikidevaheliselt:	Kooskõlas asutamislepingu põhieesmärkidega on programmil järgmised erieesmärgid, mida rakendatakse riikidevaheliselt:
Muudatusettepanek 25 Artikli 2 punkt b
(b) Edendada tegevust, debatti ja mõttevahetust seoses Euroopa kodakondsusega, tehes koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel Euroopa tasandil;	(b) Edendada tegevust, debatti ja mõttevahetust seoses Euroopa kodakondsuse, ja demokraatia, jagatud väärtuste ning ühise ajaloo ja kultuuriga, tehes kodanikuühiskonna-siseselt koostööd Euroopa tasandil;
Selgitus
Nii Euroopa kodakondsus kui ka ühised väärtused ja ajalugu aitavad kaasa kuulumise tunde tekkimisele.
Muudatusettepanek 26 Artikli 2 punkt b a (uus)
	b a) edendada piiriülese koostöö hoogustamise ning üleeuroopaliste kontaktvõrkude loomise ja olemasolevate võrkude tugevdamise kaudu Euroopa kodakondsusega seotud kogemuste vahetust kohalike, piirkondlike ja riiklike valitavate asutuste vahel ja samuti selliste asutuste vahel, kelle ülesandeks on kodanikele õigusliku kaitse ja haldusliku abi osutamine;
Muudatusettepanek 27 Artikli 3 lõike 1 punkti b teine taane
– struktuuriabi kodanikuühiskonna organisatsioonidele Euroopa tasandil;	– struktuuriabi kodanikuühiskonna organisatsioonidele, ühingutele ja võrgustikele Euroopa tasandil;
Selgitus
In addition to integration, cooperation - as interaction - is important. It is important to develop and support closer relations between the citizens of Member States which have recently acceded and also between their civil-society and minority organisations, which will also reflect a Europe of Diversity and the values and goals of the Constitutional Treaty. Vt ka muudatusettepaneku 13 selgitust.
Muudatusettepanek 28 Artikli 3 lõike 1 punkti c esimene taane
– avalikkuse teravdatud tähelepanu all olevaid sündmusi, nagu mälestuse jäädvustamised, auhinnad, üleeuroopalised konverentsid;	– avalikkuse teravdatud tähelepanu all olevaid sündmusi, nagu mälestuse jäädvustamised, auhinnad, kunstisündmused, üleeuroopalised konverentsid;
Muudatusettepanek 29 Artikli 3 lõike 1 punkt c a (uus)
	c a) Aktiivne Euroopa Mälu, mis hõlmab: - natsistliku ja stalinistliku režiimi massilise küüditamise ja hävitamise ohvrite mälestamist käsitlevate projektide toetamist.
Selgitus
Kõnealune element on programmis uus.
Muudatusettepanek 30 Artikkel 5
Programmis võivad osaleda kõik huvirühmad, kes edendavad aktiivset Euroopa kodakondsust, eriti kohalikud kogukonnad, Euroopa poliitika uurimisorganisatsioonid (ekspertrühmad), kodanikerühmad ja muud kodanikuühiskonna organisatsioonid, nagu valitsusvälised organisatsioonid, platvormid, võrgustikud, assotsiatsioonid ja liidud, ametiühingud.	Programmis võivad osaleda kõik huvirühmad, kes tugevdavad oma tegevuse kaudu programmi eesmärke, eriti: – kodanike- ja ühiskonnarühmad, kohalikud liidud, organisatsioonid ja asutused, koolituskeskused, poliitika uurimiskeskused, platvormid, võrgustikud – Euroopa küsimustega aktiivselt tegelevad Euroopa sihtasutused nagu Euroopa Liikumine ja teised kodanikuühiskonna organisatsioonid; Juurdepääsu rahastamisvõimalustele lihtsustab dokumentide esitamise suhtes rakendatav proportsionaalsuse põhimõte ning taotluste esitamiseks loodav andmebaas.
Selgitus
Programmi eesmärgid peavad olema kesksel kohal. Euroopa sihtasutused pakuvad võimalust edendada arusaamist Euroopa kodakondsusest ning äratada selle vastu huvi. Valikumenetluse läbipaistvuse kiiremaks saavutamiseks ning programmile juurdepääsu hõlbustamiseks tuleb meetodeid ja menetlusi lihtsustada.
Muudatusettepanek 31 Artikkel 6
Programmiga võib hõlmata ühistegevusi rahvusvaheliste organisatsioonidega, mis on pädevad kodanikuaktiivsuse vallas, nagu Euroopa Nõukogu ja UNESCO, ühiste panuste alusel ja kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 ja iga institutsiooni või organisatsiooni vastavate eeskirjadega.	Programm võib hõlmata või sisaldada ühistegevusi rahvusvaheliste organisatsioonidega, mis on pädevad kodanikuaktiivsuse vallas ja eelkõige Euroopa kodakondsuse küsimustes, nagu Euroopa Nõukogu ja UNESCO, ühiste panuste alusel ja kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 ja iga institutsiooni või organisatsiooni vastavate eeskirjadega.
Selgitus
Programm ei pruugi üksnes nimetatud koostöövorme hõlmata, vaid võib neid ka sisaldada. Kodanikuaktiivsuse vallas on muidugi Euroopa kodakondsuse küsimus programmi jaoks eriti oluline.
Muudatusettepanek 32 Artikli 7 lõige 4 a (uus)
	4a. Komisjon tagab, et ELi teabe- ja kommunikatsioonistrateegia kontekstis ning teiste teabe, kirjastamise ning levitamisega seotud tegevusega on tagatud programmi kaudu toetust saavate meetmete hajutamine ja laiaulatuslik mõju.
Selgitus
Kõnealune programm on ELi üks vähimtuntud programme. Inimeste teadlikkuse tõstmiseks oleks vaja selle laiaulatuslikku tutvustamist.
Muudatusettepanek 33 Artikli 8 lõige 2
2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artiklit 8. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtaeg on kaks kuud.	välja jäetud
Selgitus
Otsuse 1999/468/EÜ artiklid 3 ja 7 väljendavad komitoloogia-alast lähenemist, mida eelistab Euroopa Parlament, samas kui artikkel 4 ei kindlusta parlamendi rolli.
Muudatusettepanek 34 Artikli 9 lõige 1
1. Komisjon tagab kooskõla ja vastastikuse täiendavuse käesoleva programmi ning muude ühenduse tegevusvaldkondade vahendite vahel, eriti hariduse, kutsehariduse, kultuuri, spordi, põhiõiguste- ja vabaduste, sotsiaalse kaasamise, sugupoolte võrdõiguslikkuse, diskrimineerimisvastase võitluse, teadusuuringute ning ühenduse välistegevuse (eelkõige Euroopa naabruspoliitika kontekstis) valdkonnas.	1. Komisjon tagab kooskõla ja vastastikuse täiendavuse käesoleva programmi ning muude ühenduse tegevusvaldkondade vahendite vahel, eriti hariduse, kutsehariduse, kultuuri, noorsoo, spordi, keskkonna, audiovisuaalsektori ja massiteabevahendite, põhiõiguste- ja vabaduste, sotsiaalse kaasamise, sugupoolte võrdõiguslikkuse, kõikide diskrimineerimise vormide vastase, rassismi- ja ksenofoobiavastase võitluse, teadusuuringute ning ühenduse välistegevuse (eelkõige Euroopa naabruspoliitika tasandil) valdkonnas.
Selgitus
Tagama pea, et kõnealune programm täiendaks ELi tegevust noorsoo valdkonnas.
Muudatusettepanek 35 Artikli 9 lõige 2
2. Programmil võivad olla ühised rahalised vahendid teiste ühenduse ja liidu vahenditega, et rakendada meetmeid, mis täidavad nii käesoleva programmi kui asjaomaste muude vahendite eesmärke.	2. Programmil on ühised rahalised vahendid teiste ühenduse ja liidu vahenditega, ning teabejuhised, et rakendada meetmeid, mis täidavad nii käesoleva programmi kui asjaomaste muude vahendite eesmärke.
Selgitus
Pärast kahe peamise teabekava (tegevuskava ning demokraatia, dialoogi ja diskussiooni D-kava) käivitamist on oluline, et kõik Euroopa kodanikule orienteeritud ja komisjoni poolt rakendatud meetmed teeniksid ühte eesmärki.
Muudatusettepanek 36 Artikli 10 lõige 1
1. Programmi rakendamise eelarveks artiklis 1 osutatud ajavahemikul nähakse ette 235 miljonit eurot.	1. Programmi rakendamise soovituslikuks eelarveks artikli 1 lõikes 1 osutatud seitsmeaastasel ajavahemikul alates 1. jaanuaris 2007 nähakse ette vähemalt 235 miljonit eurot.
Selgitus
Vt ka Neena Gilli arvamuse projekti eelarvekomisjonis. Lähtesumma on toodud miinimumi ja soovituslikuna kuni finantsperspektiivi vastuvõtmiseni. Pärast finantsperspektiivi vastuvõtmist peaks komisjon esitama õigusloome ettepaneku, et lähtuvalt finantsraamistiku ülemmäärast kehtestada lähtesumma.
Muudatusettepanek 37 Artikli 10 lõige 2 a (uus)
	2a. Programmi üldised halduskulud, sealhulgas ameti sisemised kulutused ja halduskulud peaksid olema proportsionaalsed kõnealuses programmis ettenähtud kohustustega ning nende suhtes peaks kehtima eelarvepädeva ja õigusloomepädeva institutsiooni otsus.
Selgitus
Ametile ettenähtud assigneeringud peaksid olema kooskõlas rakendusasutuse asutamise toimimisjuhendi ning nõukogu määruse nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende rakendusasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded) sätetega.
See tagab programmi tegevuste sobiva rahastamise.
Muudatusettepanek 38 Artikli 11 lõige 2
2. Rahalist abi antakse toetustena juriidilistele isikutele. Toetusi võib teatavatel juhtudel anda füüsilistele isikutele vastavalt nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 114 lõike 1 tingimustele.	2. Rahalist abi antakse toetustena juriidilistele isikutele või Euroopa tasandi ühingutele, mis ühendavad kodanike õiguste kaitsega tegelevaid riigiasutusi. Toetusi võib teatavatel juhtudel anda füüsilistele isikutele vastavalt nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 114 lõike 1 tingimustele.
Muudatusettepanek 39 Artikli 13 lõige 2
2. Komisjon tagab programmi korrapärase ja sõltumatu välishindamise.	2. Komisjon tagab programmi korrapärase ja sõltumatu välishindamise ja teavitab sellest korrapäraselt Euroopa Parlamendi pädevaid komisjone.
Muudatusettepanek 40 Artikli 13 kolmanda lõike punktid a, b ja c
a) hiljemalt 31. detsembriks 2010 hindamise vahearuande programmi rakendamisel saavutatud tulemuste ja rakendamisega seotud kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta;	(a) hindamise vahearuande programmi rakendamisel saavutatud tulemuste ja rakendamisega seotud kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta kolm aastat pärast selle vastuvõtmist;
b) hiljemalt 31. detsembriks 2011 teatise programmi jätkumise kohta;	b) teatise programmi jätkumise kohta neli aastat pärast selle vastuvõtmist;
(c) hiljemalt 31. detsembriks 2015 järelhindamise aruande.	c) hiljemalt 31. detsembriks 2015 üksikasjaliku pideva hindamise aruande programmi rakendamise lõpuleviimise kohta, mis kajastab programmi rakendamist ja tulemusi.
Selgitus
Programmi tuleb õigeaegselt jälgida ja hinnata, et tagada demokraatlik järelevalve.
Muudatusettepanek 41 Lisa I osa meetme 1 teine lõik
See meede on suunatud tegevustele, mis sisaldavad või edendavad Euroopa kodanike otsekontakte nende osalemisel sõpruslinnade tegevuses. Need võivad olla ühekordsed või esmakordsed tegevused või esineda struktureeritud, mitmeaastaste, mitmepoolsete lepingutena, mis järgivad kindlaksmääratud programmi ja koosnevad mitmest tegevusest, alates kodanike kohtumistest kuni üldist huvi pakkuvatel teemadel toimuvate erikonverentside või -seminarideni (koos vastavate väljaannetega), mis korraldatakse sõpruslinnade tegevuse raames. See meede aitab aktiivselt kaasa vastastikuste teadmiste ja mõistmise tugevdamisele kodanike ja kultuuride vahel.	See meede on suunatud tegevustele, mis sisaldavad või edendavad Euroopa kodanike otsekontakte nende osalemisel sõpruslinnade tegevuses. Need võivad olla ühekordsed või esmakordsed tegevused või esineda struktureeritud, mitmeaastaste, mitmepoolsete lepingutena, mis järgivad kindlaksmääratud programmi ja koosnevad mitmest tegevusest, alates kodanike kohtumistest (näiteks sõprus-spordiklubide korraldatud üritused) kuni üldist huvi pakkuvatel teemadel toimuvate erikonverentside või -seminarideni (koos vastavate väljaannetega), mis korraldatakse sõpruslinnade tegevuse raames. See meede aitab aktiivselt kaasa vastastikuste teadmiste ja mõistmise tugevdamisele kodanike ja kultuuride vahel.
Selgitus
Spordiga seotud sõprusprogrammid on osutunud edukaks aktiivse Euroopa kodakondsuse kujundamisel.
Muudatusettepanek 42 Lisa I osa meetme 1 neljas lõik
Kõnealuse meetme alusel toetatakse mitmeid riikidevahelise ja valdkondadeülese mõõtmega projekte, millesse kodanikud on otse kaasatud. Sellised projektid otsivad uuenduslike lähenemisviiside kaudu võimalikke vastuseid kindlaksmääratud vajadustele ning nende ulatus ja rakendusala sõltub ühiskonna arengutest. Julgustatakse uute tehnoloogiate, eriti infoühiskonna tehnoloogiate kasutamist. Need projektid ühendavad eri taustaga kodanikke, kes teevad koostööd või peavad debatte ühistel Euroopa teemadel, arendades sellega vastastikust arusaamist ning tõstes teadlikkust Euroopa integratsiooniprotsessist.	Kõnealuse meetme alusel toetatakse mitmeid riikidevahelise ja valdkondadeülese mõõtmega projekte, millesse kodanikud on otse kaasatud. Prioriteediks on projektid, mille eesmärgiks on edendada kohalikul tasandil aktiivsete organisatsioonide, nagu kohalikud amatöörspordiklubid osalust. Sellised projektid otsivad uuenduslike lähenemisviiside kaudu võimalikke vastuseid kindlaksmääratud vajadustele ning nende ulatus ja rakendusala sõltub ühiskonna arengutest. Kõnealuse meetme all esindatud projektidele ei esitata sõpruslinna nõuet. Julgustatakse uute tehnoloogiate, eriti infoühiskonna tehnoloogiate kasutamist. Need projektid ühendavad eri taustaga kodanikke, kes teevad koostööd või peavad debatte ühistel Euroopa teemadel, arendades sellega vastastikust arusaamist ning tõstes teadlikkust Euroopa integratsiooniprotsessist.
Selgitus
Kohalikud amatöörspordi klubid on eriti tähtsad passiivsete ning euroskeptiliste inimesteni jõudmisel, kuna kõnealused klubid tegutsevad kohalikul tasandil ja nad on kodanikele kergesti ligipääsetavad.
Euroopas on 700 000 aktiivselt tegutsevat spordiklubi umbes 100 miljoni liikmega. Paljude spordiklubide haldamine toimub vabatahtlikkuse alusel. Toetada tuleb neid aktiivselt tegutsevaid spordiklubisid, millel on suur külastajate arv ning, mis suudavad täita käesoleva programmi eesmärke.
Sõpruslinnade ja kodanike projektide vahelisi erinevusi on vaja täpsustada.
Muudatusettepanek 43 Lisa I osa meetme 2 kolmas lõik
Kodanikuühiskonna organisatsioonid peavad olema olemas ning nad peavad suutma toimida ja teha koostööd Euroopa tasandil mitmes üldist huvi pakkuvas valdkonnas (nt ühised väärtused ja pärand, vabatahtlikkus, sotsiaalküsimused). See meede pakub neile suutlikkust ja stabiilsust, et tegutseda riikidevaheliste katalüsaatoritena oma liikmete jaoks ja kodanikuühiskonna jaoks Euroopa tasandil. Üleeuroopaliste võrkude tugevdamine on selles valdkonnas oluline element. Toetusi võib anda mitmeaastaste tööprogrammide alusel, mis koondavad eri teemasid või tegevusi.	Kodanikuühiskonna organisatsioonid pakuvad ühiskonnas osalemiseks olulist kodanikke hõlmavat, haridusalast, kultuurilist ja poliitilist tegevust. Nende olemasolu on vajalik ning nad peavad suutma toimida ja teha koostööd Euroopa tasandil. Samuti peavad nad olema võimelised konsultatsiooni kaudu osalema poliitika kujundamisel. See meede pakub neile suutlikkust ja stabiilsust, et tegutseda sektoriüleselt ja horisontaalselt riikidevaheliste katalüsaatoritena oma liikmete jaoks ja kodanikuühiskonna jaoks Euroopa tasandil, aidates seega kaasa programmi eesmärkide saavutamisele. Üleeuroopaliste võrkude ja Euroopa ühingute tugevdamine on selles valdkonnas oluline element. Toetusi võib anda mitmeaastaste tööprogrammide alusel, mis koondavad eri teemasid või tegevusi.
Selgitus
Programmi eesmärgid peaksid olema kodanikuühiskonna organisatsioonidele tegevuse juhiseks kuna mõiste "üldised huvid" võib segadust tekitada.

Muudatusettepaneku esitaja(d): Hannu Takkula

Muudatusettepanek 44 Lisa I osa meetme 2 viies lõik
Kodanikuühiskonna organisatsioonid, nagu valitsusvälised organisatsioonid, ametiühingud, liidud, ekspertrühmad jne, suudavad debattide, väljaannete, propageerimise ja muude konkreetsete riikidevaheliste projektide kaudu kaasata kodanikke või esindada nende huve. Kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevusse Euroopa mõõtme lisamine või sellele tuginemine võimaldab neil tõsta oma suutlikkust ning jõuda laiema publikuni. Otsene koostöö eri liikmesriikide kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel aitab kaasa eri kultuuride ja vaatenurkade vastastikusele mõistmisele ning ühiste murede ja väärtuste kindlakstegemisele. Kuigi see võib olla üksikute projektide kujul, tagab pikaajalisem lähenemine ka jätkusuutlikuma mõju ning võrgustike ja koostoime arengu.	Kodanikuühiskonna organisatsioonid, nagu valitsusvälised organisatsioonid, ametiühingud, liidud, ekspertrühmad, täiskasvanute hariduse keskused jne, suudavad debattide, väljaannete, propageerimise, kursuste ja muude konkreetsete riikidevaheliste projektide kaudu kaasata kodanikke või esindada nende huve. Kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevusse Euroopa mõõtme lisamine või sellele tuginemine võimaldab neil tõsta oma suutlikkust ning jõuda laiema publikuni. Otsene koostöö eri liikmesriikide kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel aitab kaasa eri kultuuride ja vaatenurkade vastastikusele mõistmisele ning ühiste murede ja väärtuste kindlakstegemisele. Kuigi see võib olla üksikute projektide kujul, tagab pikaajalisem lähenemine ka jätkusuutlikuma mõju ning võrgustike ja koostoime arengu.
Or. en
Selgitus
Mõiste „täiskasvanute õppekeskus” muutmine täpsemaks. Mitteametlikku täiskasvanute koolitust pakkuvad institutsioonid on kraadi mitteandvad eriõppekavaga koolid, mis pakuvad õpet kõikidele inimestele, olenemata nende haridustasemest või vanusest. Seetõttu on nimetatud keskused suurepärane vahend erinevate inimeste lähendamiseks organiseeritud kursuste kaudu, kus nad saavad õppida tundma ELi ja sellest huvituda. Mõiste „kursused” muutmine mõisteks „koolitustegevus”, kuna nimetatud termin võimaldab peegeldada laialdasemaid tegevusalasid.
Muudatusettepanek 45 Lisa I osa meetme 2 kuues lõik
Soovituslikult kasutatakse selle meetme jaoks ligikaudu 30% programmi kogueelarvest.	Soovituslikult kasutatakse selle meetme jaoks ligikaudu 38% programmi kogueelarvest.
Selgitus
Suurenemine on tingitud eelkõige kodanikuühiskonna organisatsioonide algatatud arvukate projektide tõttu.
Muudatusettepanek 46 Lisa I osa meetme 3 teine lõik
Need üritused võivad olla ajalooliste sündmuste jäädvustamine, Euroopa saavutuste tähistamine, teatavatest teemadest teadlikkuse tõstmine, üleeuroopalised konverentsid ning suuremate kordaminekute esiletõstmiseks auhindade andmine. Julgustatakse uute tehnoloogiate, eriti infoühiskonna tehnoloogiate kasutamist.	Need üritused võivad olla ajalooliste sündmuste jäädvustamine, Euroopa saavutuste tähistamine, kunstisündmused, teatavatest teemadest teadlikkuse tõstmine, üleeuroopalised konverentsid, euroopa amatöörspordi sündmused ning suuremate kordaminekute esiletõstmiseks auhindade andmine. Julgustatakse uute tehnoloogiate, eriti infoühiskonna tehnoloogiate kasutamist.
Muudatusettepanek 47 Lisa I osa meetme 3 neljas lõik
Arvestades keskendumist kodanikele ja eri algatustele kodanikuaktiivsuse vallas, tuleb anda põhjalikku teavet programmi eri tegevuste, muude kodakondsusega seotud Euroopa meetmete ning muude interneti ja teiste vahendite kaudu pakutavate asjakohaste algatuste kohta.	Arvestades keskendumist kodanikele ja eri algatustele kodanikuaktiivsuse vallas, tuleb anda põhjalikku teavet programmi eri tegevuste, muude kodakondsusega seotud Euroopa meetmete ning muude interneti ja teiste vahendite kaudu pakutavate asjakohaste algatuste kohta. Eelkõige loetakse prioriteetseks teabe andmist direktiivi 2004/38/EÜ kohta, mille liikmesriikidepoolne ülevõtmise tähtaeg on 30. aprill 2006. aasta.
Selgitus
Direktiiv 2004/38/EÜ on väga oluline samm ELi kodanike tõelise liikumisvabaduse suunas. Kodanikel on õigus saada teavet uute sätete praktilise rakendamise kohta.
Muudatusettepanek 48 Lisa I osa meetme 3 viies lõik
Struktuuriabi võib anda otse Association Jean Monnet'le ja Centre européen Robert Schuman'ile, s.o asutustele, mille eesmärk on tegutseda Euroopa üldistes huvides.	Struktuuriabi võib anda otse Association Jean Monnet'le, Centre européen Robert Schuman'ile ja Maisons de l’Europe’ile, mis on astunud liitu riiklikul ja Euroopa tasandil, kui asutustele, mille eesmärk on tegutseda Euroopa üldistes huvides.
Selgitus
Robert Schumani Euroopa Keskus edendab Robert Schumani ideid ja mälestust ning korraldab seminare ja koolituskursusi koos Maisons de l’Europe’i Prantsuse Föderatsiooniga. Seega on struktuurifondidest rahastamise võimaluste laiendamine arusaadav riiklikul ja Euroopa tasandil liitu astunud Maisons de l’Europe’i kaasamiseks, et säilitada kavandatavate tegevuste rahvusvaheline olemus.
Muudatusettepanek 49 Lisa I osa meetme 3 kuues lõik
Soovituslikult kasutatakse selle meetme jaoks ligikaudu 15 % programmi kogueelarvest.	Soovituslikult kasutatakse selle meetme jaoks ligikaudu 8% programmi kogueelarvest.
Selgitus
Kõnealuseks meetmeks ettenähtud summat ei muudeta. Sõltumata selle osakaalust eelarve üldises vähenemises.
Muudatusettepanek 50 Lisa I osa meede 3 a (uus)
	MEEDE 3 a: AKTIIVNE EUROOPA MÄLU Käesoleva meetme all võib toetada järgmisi tegevusprojekte: - projektid, mis käsitlevad natsistliku režiimi massiküüditamise, endiste koonduslaagrite ja teiste laiaulatuslike piinamiste ja hävitamistega seotud paikade ja mälestusmärkide ning neid sündmusi kajastavate dokumentide säilitamist ja ohvrite mälestuse hoidmist; - projektid nende inimeste mälestuse hoidmiseks, kes äärmuslikes tingimustes päästsid inimesi holokaustist; - projektid stalinistliku režiimi massiküüditamise ja massilise hävitamise ohvrite mälestuseks ning neid sündmusi käsitlevate dokumentide arhiivide ja mälestusmärkide säilitamiseks. Kõnealuse meetme alla kuuluvad projektid peaksid olema rahvusvahelise tähtsusega või peaksid sisaldama rahvusvahelist elementi ning toetama demokraatia, vabaduse ja inimõiguste austamise põhimõtte mõistmist Euroopa rahvaste hulgas. Selle meetme tarbeks kasutatakse ligikaudu 4% programmi kogueelarvest.
Selgitus
Natsistliku ja stalinistliku režiimi massiküüditamise ohvrite mälestamist ei tohi kasutada inimestevahelise usaldamatuse õhutamiseks vaid seda tuleb kasutada Euroopa alustaladeks olevate vabaduse ja õigusriigi väärtuste ning inimõiguste austamise meeldetuletamiseks. Eeldades, et praeguse rahastamise keskmise tase jääb püsima peaks toetama 60 projekti, mis moodustab umbes 4% kogu eelarvest.
Muudatusettepanek 51 Lisa II osa lõige 2
Programmis arendatakse mitmeaastase partnerluse põhimõtet kokkulepitud eesmärkide põhjal, tuginedes tulemuste analüüsile, et tagada vastastikune kasu nii kodanikuühiskonnale kui Euroopa Liidule.	Programmis arendatakse mitmeaastase partnerluse põhimõtet kokkulepitud eesmärkide põhjal, tuginedes tulemuste analüüsile, et tagada vastastikune kasu nii kodanikuühiskonnale kui Euroopa Liidule. Vahendite eraldamine ühe toetuslepingu kaudu käesoleva programmi raames kestab maksimaalselt kolm aastat.
Selgitus
Rahastamise ajalised piirangud peaksid tagama, et organisatsioonid ei muutuks, eriti struktuuritoetuste kaudu ELi rahastamisest liiga sõltuvaiks.
Muudatusettepanek 52 Lisa II osa kolmas lõik
Teatavate meetmete puhul võib tekkida vajadus kasutada kaudset tsentraliseeritud juhtimist.	Teatavate meetmete, eriti meetme 1 puhul võib tekkida vajadus kasutada kaudset tsentraliseeritud juhtimist. Vajadusel peaks programmi haldamisel kasutama olemasolevaid haldus- ja rakendamisressursse ning struktuure.
Selgitus
Olemasolevaid ressursse ja struktuure riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil peaks kasutama võimalikult palju, et programmi haldamise käigus vältida kordamist ja suuemaid kulutusi.
Muudatusettepanek 53 Lisa II osa lõige 4 a (uus)
	Valikukriteeriumid ning hindamisskaala on kättesaadavad kõikidele asjakohastele operaatoritele. Rahastamistaotluste hindamisel peetakse silmas järgmisi kriteeriume: - kooskõla programmi eesmärkidega; - kavandatavate meetmete kvaliteet; - kõnealuste meetmete tõenäoline mitmekordistav mõju avalikkusele; - rakendatud meetmete geograafiline mõju; - kodanike osalus asjaomaste organite korralduses. 2. Olenemata sellest, kas operaatorile eraldati toetus on taotlejatel õigus asjakohasele teabele lõpliku otsuse põhjuste kohta.
Selgitus
Õiglane ja läbipaistev valikumenetlus eeldab avatust.

• [1]  ELTs seni avaldamata.

EXPLANATORY STATEMENT

BACKGROUND

The European Union faces a difficult period of time at the moment. Citizens' participation in the last European Parliament elections was alertly low and the Constitutional Treaty was rejected in France and the Netherlands. Moreover, European citizens have become increasingly sceptical towards the EU's institutions and the rapid enlargement process of the Union.

The Commission proposed the programme "Citizens for Europe" in order to promote active European citizenship and to decrease the current dissatisfaction and alienation that citizens feel towards the European institutions and the process of European integration. The programme is part of the new generation of programmes for the period of 2007-2013. It is based on the experience of the first Community programme "Civic participation" for the period of 2004-2006.[1] The main aim of the new programme "Citizens for Europe" is to promote European values, achievements and cultural diversity in order to bring citizens closer to the Union, strengthening the connection between citizens and the European institutions and fostering cohesion among Europeans.

The need to act is immense: the EU is facing growing scepticism; the on-going enlargement of the Union increases cultural diversity. If the EU wants to ensure public support for its future actions, these developments need to be accompanied by measures that encourage citizens to learn more about each other and to identify with European integration as a whole. The Union has to keep in touch with the people in the street. Making people aware of their common values without questioning their cultural differences would be a big step forward to forge their European identity. The Union citizenship and the Charter of Fundamental Rights are important points of reference in this respect. This programme is one of the tools that could help the EU to achieve these goals.

RAPPORTEUR'S REMARKS

The rapporteur emphasises the importance of this programme for making active citizenship a priority for the EU and for promoting European values. The programme should be accessible to all citizens and should not focus only on well-educated and privileged groups. It should reach ordinary citizens and stimulate passive and sceptical ones to take part actively in European integration by providing them with the opportunity to learn about EU and share experiences and ideas with people from other Member States and different cultural backgrounds.

In order to stress the significance the EU attaches to the involvement of citizens in European integration, the rapporteur suggests that the name of the programme should be changed into "Europe for citizens". Europe should be the vehicle to fulfil citizens' aspirations. At the same time, the EU should ensure increased awareness amongst citizens regarding the activities supported by this programme.

The rapporteur is concerned about the fact that some organisations have become too dependent on structural EU funding under the current programme "Civic participation". Therefore, the rapporteur proposes that funding through a single grant agreement of this programme shall be limited to a maximum of 3 years after which organisations may apply for a renewal of funding.

The following actions 1 to 3 are described in annex 1 of the Commission proposal; the figures used are based on the proposal's legislative financial statement.

1) Action 1

Town twinning

Town twinning activities have developed into a successful instrument linking people from local communities across borders and fostering mutual understanding throughout Europe.[2] The rapporteur proposes to increase the number of "citizens' meetings" within the town twinning measure from the proposed 8900 meetings to at least 10 000 citizens' meetings between 2007 and 2013. Town-twinning should not be limited to the administrative and political elite of the communities involved. Therefore, the rapporteur emphasises the importance of citizens' meetings because they are the most effective tools within this measure to include ordinary citizens in town twinning activities.

Citizens' projects

Citizens' projects aim to gather citizens to act on or debate together common European issues and to develop mutual understanding between them. The rapporteur underlines that a broader public can be reached by granting eligibility to a wide range of organisations under this measure, especially by including clubs and associations active at local level. In particular, the rapporteur stresses the importance of local amateur sports clubs. Involving those clubs is an efficient way of bringing together people in commonly organized events and actions, which increase tolerance, mutual understanding and the fight against racism. In this way, passive or even euro-sceptical citizens can be reached. Seeing that there are not many ways to get in touch with and activate ordinary citizens a high degree of support for this measure is important. The rapporteur proposes that 60 citizens´ projects should be funded per year instead of 13 projects, as proposed by the Commission.

2) Action 2

Structural support for organisations of civil society at European level

Civil society deals with European policy-making on a broad range of issues. Keeping a close link with civil society organisations is of high interest for the European institutions. In order to achieve a higher degree of transnational activity in the civil society sector, the setting-up of European networks should be supported. The rapporteur suggests increasing the amount of grants for establishing European networks between civil society organisations under this measure to 25 grants per year, instead of 15 as proposed by the Commission.

Support for projects initiated by civil society organisations

Civil society organisations, which can be found from the grass roots to the national level, are an essential element of European active society, ensuring citizens' involvement in the societal life of a municipality, a region or a state. The rapporteur emphasises the importance of including bodies such as adult education centres in the scope of this measure. Adult education centres are extra-curricula, non-degree based schools, which provide teaching for all types of people regardless of their level of education or age. They provide evening courses on all kinds of subjects for interested citizens. These centres are an excellent tool for reaching ordinary citizens and involve them in questions related to the EU, European identity, history and culture. They could do so by using materials elaborated by European think tanks. It is therefore important to support activities organised by such centres and to foster European wide networks amongst them through which these centres can exchange best practices and develop new educational tools. The rapporteur proposes to support 100 projects per year instead of 85 projects as proposed by the Commission.

3) Action 3

The rapporteur supports the idea of including high visibility events, studies and information tools into this programme as proposed by the Commission.

4) Action 4

Active European remembrance

The rapporteur accepted to include the preservation of the memorial sites related to Nazi and Stalinist deportation and mass extermination in this programme, which originally was foreseen under the Culture 2007 programme. The aim of this new action is to provide support for projects which commemorate the victims of Nazi and Stalinist mass deportation and mass extermination. The rapporteur suggests funding only to Nazi and Stalinist memorial sites because the impact of these totalitarian regimes was a European-wide one and was not limited to a single country. Funding for the sites takes place under a new action, which is added to the programme. At the moment, the Commission is providing EUR 800.000 annually for the funding of sites related to Nazi-Camps. Thus, around 30 projects receive co-financing every year. Since the scope of funding is to be extended also to Stalinist memorial sites, the rapporteur suggests increasing the number of projects to 60 projects per year.

5) Management

The rapporteur stresses that the management of the programme should be efficient and transparent. Bureaucracy and unnecessary restrictions should be avoided in the application procedures. The rapporteur stresses that clear selection criteria should be applied when applicants are assessed by the Commission. The rapporteur also proposes that indirect centralised management should be used if existing management resources and structures are available in a national, regional or local level.

6) Budget

Within the Financial Perspectives 2007-2013 this programme is placed under Heading 3. The proposed total budget for the programme is EUR 235 million for the period of 2007- 2013 which provides for an annual budget of only EUR 29 million for all 4 actions together, excluding administrative expenditures. This amount is not sufficient to achieve the demanding objectives of the programme, nor does it reflect its importance as a tool for making citizens aware of their European identity and common values and to increase support for European integration as a whole. It should also be noted that this programme is open to 36 countries: Member States, candidate countries, EEA countries and Western Balkan countries. Therefore a sufficient budget is needed to fulfil the objectives of the programme.

The rapporteur proposes that the budget breakdown should be as follows: around 40% for Action 1 (as in the Commission proposal), around 38 % for Action 2 (30% in the Commission proposal), around 8% for Action 3 (15% in the Commission proposal) and around 4 % for new Action 4. The remaining 10 % of the budget cover the administrative expenditure.

           Budget proposed by the rapporteur (EUR million)

Action 1 - active citizens for Europe	Per Measure	Per Action
		117, 57
1. Town-twinning	107, 29
2. Citizens' projects	10, 28
Action 2 - active civil society in Europe		111, 43
1. Structural support for "think tanks"	19,95
2. Structural support to civil society organisations	35,48
3. Civil society projects	56,00
Action 3 - Together for Europe		24,19
1. High visibility events	17, 5
2. Studies	1,73
3. Dissemination, Information	4,96
Action 4 - active European remembrance	10,96	10,96
SUB-TOTAL		264, 15
Administrative expenditure		27, 53
TOTAL		291,68

Taking into account all the changes proposed by the rapporteur, including the new fourth action, the overall amount of the budget would be EUR 291,68 million. This is the absolute minimum necessary to enable this programme to have some effect and to provide some added value.

• [1]  OJ L 30, 2.2.2004
• [2] According to the Council of European Municipalities and Regions nearly 30.000 town twinning partnerships exist nowadays in Europe

ARVAMUS Esitaja: EELARVEkomisjon (3.2.2006)

Saaja: kultuuri- ja hariduskomisjon

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 programm "Kodanikud Euroopale", et edendada aktiivset Euroopa kodakondsust
(KOM(2005)0116 – C6‑0101/2005 – 2005/0041(COD))

Arvamuse koostaja: Neena Gill

LÜHISELGITUS

Tutvustus

Programm "Kodanikud Euroopale" on osa laiema ulatusega meetmetest, millega soovitakse julgustada liidu institutsioone edendama kodanike osalemist avalikus elus ja otsuste tegemisel. Sellega seoses on programmi eesmärgiks teadvustada Euroopa kodanikele nende kohustusi kodanikena ning innustada neid osalema aktiivselt Euroopa integratsioonis, arendades kuuluvustunnet ja Euroopa identiteeti.

Seetõttu on kavandatavate meetmete eesmärgid järgmised[1]:

1.  anda kodanikele võimalus koos tegutseda ja osaleda lähemalseisva Euroopa loomisel, mida ühendab ja rikastab selle kultuuriline mitmekesisus (meede 1: aktiivsed Euroopa kodanikud);

2.  tugevdada Euroopa identiteeti, mis põhineb tunnustatud ühistel väärtustel, ajalool ja kultuuril (meede 2: aktiivne kodanikuühiskond Euroopas);

3.  parandada vastastikust mõistmist Euroopa kodanike vahel, austades ja tunnustades kultuurilist mitmekesisust ning aidates samal ajal kaasa kultuuridevahelisele dialoogile (meede 3: üheskoos Euroopa heaks).

Rahalised vahendid

Seitsmeaastaseks ajavahemikuks ettenähtud üldeelarve on 235 miljonit eurot. Juhtimisega tegeleb peamiselt hariduse ja kultuuri peadirektoraat. Kuna programm toob kaasa palju suhtlemist mitme teise peadirektoraadiga (õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste peadirektoraat ning infoühiskonna ja meedia peadirektoraat), siis viiakse meetmed ellu tihedas koostöös, et saavutada maksimaalne sünergia.

Meetmele 1: aktiivsed Euroopa kodanikud, mis hõlmab sõpruslinnade tegevust, eraldatakse 102 miljonit eurot (43 protsenti kogu eelarvest);

meetmele 2: aktiivne kodanikuühiskond Euroopas, mis hõlmab toetuste andmist mitmele organisatsioonile nagu Notre Europe või Euroopa Liikumine, eraldatakse 80,73 miljonit eurot (34,35 protsenti kogu eelarvest);

meetmele 3: üheskoos Euroopa heaks on seitsmeaastasel ajavahemikul ette nähtud 24,19 miljonit eurot.

Märkused

Arvamuse koostaja võtab ettepaneku teadmiseks, väljendab muret ambitsioonikuse ja kujutlusvõime puudumise pärast ning soovitab hakata välja andma iga-aastast auhinda piirkonnale, mis on silmapaistvalt Euroopa kodakondsust edendanud.

Arvamuse koostaja tuletab meelde, et on äärmiselt oluline, et komisjon tagaks programmi kättesaadavuse kõigile sidusrühmadele, muu hulgas valitsusvälistele organisatsioonidele, ekspertrühmadele ja Euroopa võrgustikele ning sõltumatutele Euroopa küsimustega tegelevatele sihtasutustele, nagu 2006. aasta eelarve läbivaatamisel paluti. Seda tuleks teha asjakohase teabe edastamiseks kodanikuühiskonnale ning ühiste Euroopa ideaalide teadvustamiseks kodanikele.

Arvamuse koostaja tuletab meelde, et programmile assigneeritud summa on soovituslik ning programmi tuleb õigel ajal jälgida ja hinnata, et tagada demokraatlik järelevalve.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval kultuuri- ja hariduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Õigusloomega seotud resolutsiooni projekt

Muudatusettepanek 1 Lõige 1 a (uus)
1 a.     rõhutab, et 2006. aasta järgset perioodi puudutavas õigusloome ettepanekus toodud assigneeringud sõltuvad järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta käivast otsusest;
Muudatusettepanek 2 Lõige 1 b (uus)
1 b.     kutsub komisjoni üles pärast järgmise mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmist esitama võimalusel ettepaneku käesoleva programmi lähtesumma kohandamise kohta;
Selgitus
Lähtesummat ei saa kindlaks määrata enne kui finantsperspektiiv on heaks kiidetud. Pärast finantsperspektiivi vastuvõtmist peaks komisjon esitama õigusloome ettepaneku, et kehtestada lähtesumma vastavalt finantsraamistiku ülemmäärale.
Ettepanek võtta vastu otsus
Komisjoni ettepanek[2]   Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 14
(14) Ühenduse finantshuve kaitsvaid määrusi – nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (edaspidi "finantsmäärus")[1], ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse nõukogu määruse 1605/2002[2] üksikasjalikud rakenduseeskirjad – tuleb kohaldada, arvestades eelarvevahendite lihtsuse ja järjepidevuse põhimõtteid, selliste juhtude arvu piirangut, mille puhul komisjon võtab otsese vastutuse nende rakendamise ja juhtimise eest, ning vahendite hulga ja nende kasutamisega seotud halduskoormuse nõutavat proportsionaalsust. Samuti tuleb sätestada nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 kohaldamise erikord ja selle rakendusmeetmed ning nende erandid, mis on vajalikud abisaajate eripära ja meetmete laadi tõttu.	(14) Ühenduse finantshuve kaitsvaid määrusi – nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (edaspidi "finantsmäärus")[1], ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse nõukogu määruse 1605/2002[2] üksikasjalikud rakenduseeskirjad – tuleb kohaldada, arvestades eelarvevahendite lihtsuse ja järjepidevuse põhimõtteid, selliste juhtude arvu piirangut, mille puhul komisjon võtab otsese vastutuse nende rakendamise ja juhtimise eest, ning vahendite hulga ja nende kasutamisega seotud halduskoormuse nõutavat proportsionaalsust.
Muudatusettepanek 4 Artikli 2 sissejuhatav osa
Programmil on järgmised erieesmärgid, mida rakendatakse riikidevaheliselt:	Kooskõlas asutamislepingu põhieesmärkidega on programmil järgmised erieesmärgid, mida rakendatakse riikidevaheliselt:
Muudatusettepanek 5 Artikkel 5
Programmis võivad osaleda kõik huvirühmad, kes edendavad aktiivset Euroopa kodakondsust, eriti kohalikud kogukonnad, Euroopa poliitika uurimisorganisatsioonid (ekspertrühmad), kodanikerühmad ja muud kodanikuühiskonna organisatsioonid, nagu valitsusvälised organisatsioonid, platvormid, võrgustikud, assotsiatsioonid ja liidud, ametiühingud.	Programmis võivad osaleda kõik huvirühmad, kes edendavad aktiivset Euroopa kodakondsust, eriti kohalikud kogukonnad, Euroopa poliitika uurimisorganisatsioonid (ekspertrühmad), Euroopa küsimustega aktiivselt tegelevad Euroopa sihtasutused nagu Euroopa Liikumine, kodanikerühmad ja muud kodanikuühiskonna organisatsioonid, nagu valitsusvälised organisatsioonid, platvormid, võrgustikud, assotsiatsioonid ja liidud, ametiühingud. Juurdepääsu rahastamisvõimalustele lihtsustab dokumentide esitamise suhtes rakendatav proportsionaalsuse põhimõte ning taotluste esitamiseks loodav andmebaas.
Selgitus
Euroopa sihtasutused pakuvad võimalust edendada arusaamist Euroopa kodakondsusest ja suurendada selle vastu huvi. Valikumenetluse läbipaistvuse kiiremaks saavutamiseks ning programmile juurdepääsu hõlbustamiseks tuleb meetodeid ja menetlusi lihtsustada.
Muudatusettepanek 6 Artikli 8 lõige 2
2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artiklit 8. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtaeg on kaks kuud.	välja jäetud
Selgitus
Otsuse 1999/468/EÜ artiklid 3 ja 7 väljendavad komitoloogia-alast lähenemist, mida eelistab Euroopa Parlament, samas kui artikkel 4 ei kindlusta parlamendi rolli.
Muudatusettepanek 7 Artikli 9 lõige 2
2. Programmil võivad olla ühised rahalised vahendid teiste ühenduse ja liidu vahenditega, et rakendada meetmeid, mis täidavad nii käesoleva programmi kui asjaomaste muude vahendite eesmärke.	2. Programmil on ühised rahalised vahendid teiste ühenduse ja liidu vahenditega, ning teabejuhised, et rakendada meetmeid, mis täidavad nii käesoleva programmi kui asjaomaste muude vahendite eesmärke.
Selgitus
Pärast kahe peamise teabekava (tegevuskava ning demokraatia, dialoogi ja diskussiooni D-kava) käivitamist on oluline, et kõik Euroopa kodanikule suunatud ja komisjoni poolt rakendatud meetmed teeniksid ühte eesmärki.
Muudatusettepanek 8 Artikli 10 lõige 1
1. Programmi rakendamise eelarveks artiklis 1 osutatud ajavahemikul nähakse ette 235 miljonit eurot.	1. Programmi rakendamise soovituslikuks eelarveks artikli 1 lõikes 1 osutatud seitsmeaastasel ajavahemikul alates 1. jaanuarist 2007 nähakse ette 235 miljonit eurot.
Selgitus
Lähtesumma on toodud minimaalse ja soovituslikuna kuni finantsperspektiivi vastuvõtmiseni. Pärast finantsperspektiivi vastuvõtmist peaks komisjon esitama õigusloome ettepaneku, et kehtestada lähtesumma vastavalt finantsraamistiku ülemmäärale (vt õigusloomega seotud resolutsiooni muudatusettepanekut).
Muudatusettepanek 9 Artikli 10 lõige 2 a (uus)
	2 a. Programmi üldised halduskulud, sealhulgas ameti sisemised kulutused ja halduskulud, peaksid olema proportsionaalsed kõnealuses programmis ettenähtud kohustustega ning nende suhtes peaks kehtima eelarvepädeva ja õigusloomepädeva institutsiooni otsus.
Selgitus
Ametile ettenähtud assigneeringud peaksid olema kooskõlas rakendusasutuse asutamise tegevusjuhendi ning nõukogu määrusega nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende rakendusasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded). See tagab programmi tegevuste sobiva rahastamise.
Muudatusettepanek 10 Artikli 13 lõike 3 punktid a, b ja c
(a) hiljemalt 31. detsembriks 2010 hindamise vahearuande programmi rakendamisel saavutatud tulemuste ja rakendamisega seotud kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta;	(a) hindamise vahearuande programmi rakendamisel saavutatud tulemuste ja rakendamisega seotud kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta kolm aastat pärast selle vastuvõtmist;
(b) hiljemalt 31. detsembriks 2011 teatise programmi jätkumise kohta;	(b) teatise programmi jätkumise kohta neli aastat pärast selle vastuvõtmist;
(c) hiljemalt 31. detsembriks 2015 järelhindamise aruande.	(c) hiljemalt 31. detsembriks 2015 üksikasjaliku pideva hindamise aruande programmi rakendamise lõpuleviimise kohta, mis kajastab programmi rakendamist ja tulemusi.
Selgitus
Programmi tuleb õigel ajal jälgida ja hinnata, et tagada demokraatlik järelevalve.

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 programm "Kodanikud Euroopale", et edendada aktiivset Euroopa kodakondsust
Viited	KOM(2005)0116 – C6‑0101/2005 – 2005/0041(COD)
Vastutav komisjon	CULT
Arvamuse esitaja(d)   istungil teadaandmise kuupäev	BUDG 10.5.2005
Tõhustatud koostöö – istungil teadaandmise kuupäev
Arvamuse koostaja   nimetamise kuupäev	Neena Gill 9.6.2005
Endine arvamuse koostaja
Arutamine parlamendikomisjonis	28.11.2005		2.2.2006
Vastuvõtmise kuupäev	2.2.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	ühehäälselt 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Laima Liucija Andrikienė, Richard James Ashworth, Reimer Böge, Paulo Casaca, Gérard Deprez, Valdis Dombrovskis, Brigitte Douay, Bárbara Dührkop Dührkop, James Elles, Szabolcs Fazakas, Louis Grech, Catherine Guy-Quint, Jutta D. Haug, Ville Itälä, Anne E. Jensen, Alain Lamassoure, Janusz Lewandowski, Vladimír Maňka, Gérard Onesta, Giovanni Pittella, Antonis Samaras, Esko Seppänen, Nina Škottová, László Surján, Helga Trüpel, Kyösti Tapio Virrankoski, Ralf Walter, Marilisa Xenogiannakopoulou
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed	Albert Jan Maat, Hans-Peter Martin, Paul Rübig, Margarita Starkevičiūtė
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)	...

• [1]  KOM(2005)0116, punkt 3, lk 4.
• [2]  ELTs seni avaldamata.

ARVAMUS Esitaja: kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon (06.3.2006)

Saaja: kultuuri- ja hariduskomisjon

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 programm "Kodanikud Euroopale", et edendada kodakonikuaktiivsust Euroopa Liidus
(KOM(2005)0116 – C6‑0101/2005 – 2005/0041(COD))

Arvamuse koostaja: Giusto Catania

MUUDATUSETTEPANEKUD

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon palub vastutaval kultuuri- ja hariduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Komisjoni ettepanek[1]	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 1
(1) Euroopa Liidu kodakondsus peaks olema liikmesriikide kodanike põhistaatus.	(1) Riikide kodakondsust täiendava Euroopa Liidu kodakondsuse eesmärk on kaasata kodanikke, sealhulgas väljaspool Euroopa Liidu territooriumi elavaid EL kodanikke, veelgi suuremal määral Euroopa integratsiooniprotsessi ning tugevdada ja edendada sel viisil Euroopa identiteeti.
Selgitus
Praeguste lepingute kohaselt ei ole Euroopa kodakondsus liikmesriikide kodanike põhistaatus.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 2
(2) Ühendus peaks julgustama Euroopa kodanikke kasutama täielikult kõiki Euroopa Liidu kodakondsusest tulenevaid eeliseid, mida tuleb edendada subsidiaarsust nõuetekohaselt arvesse võttes.	(2) Ühendus peaks julgustama Euroopa kodanikke kasutama täielikult kõiki Euroopa Liidu kodakondsusest tulenevaid eeliseid ja õigusi, võttes sealjuures nõuetekohaselt arvesse subsidiaarsuse põhimõtet.
Selgitus
Euroopa Liidus tuleb tagada kodanike teavitamine nende õigustest. See on oluline ka Euroopa Liidu kodakondsuse staatuse seisukohast.
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 3
(3) Selleks et kodanikud saaksid täielikult toetada Euroopa integratsiooni, tuleks panna rohkem rõhku nende ühistele väärtustele, ajaloole ja kultuurile, mis on võtmeelemendid nende kuulumisel vabadusele, demokraatiale ja inimõiguste austamisele tuginevasse ühiskonda, austades samal ajal nende mitmekesisust.	(3) Selleks et kodanikud saaksid täielikult toetada Euroopa integratsiooni, tuleks panna rohkem rõhku nende ühistele väärtustele, ajaloole, kultuurile ja traditsioonidele, mis on võtmeelemendid nende kuulumisel vabadusele, demokraatiale, inimõiguste austamisele ja ühiskondlikule solidaarsusele tuginevasse ühiskonda, austades samal ajal kooskõlas põhimõttega "ühtsus mitmekesisuses" nende mitmekesisust.
Selgitus
Põhimõte “ühtsus mitmekesisuses” sõnastab tuumakalt Euroopa Liidu põhikontseptsiooni, julgustades Euroopa kodanikke end kodanikena identifitseerima, ilma et oleks vaja karta, et mitmekesisus – mis on oluline Euroopa väärtus – võiks ohtu sattuda. Traditsioonid, mis sageli ületavad riigipiire, on oluline väärtus, mille abil tugevdada mitmekesisuses peituval ühtsusel tuginevat Euroopa identiteeti. Ühiskondlik solidaarsus on arvatavasti Euroopa kultuuri kõige iseloomulikum väärtus: see on Euroopa identiteedi orgaaniline osa ning selle säilitamine on äärmiselt oluline.
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 4
(4) Selleks et tuua Euroopa oma kodanikele lähemale ning võimaldada neil täielikult osaleda veelgi lähemalseisva Euroopa ülesehitamises, tuleb jõuda kõigi kodanikeni ning kaasata nad riikidevahelisse vahetusse ja koostöösse, andes panuse ühiste Euroopa ideaalide juurde kuulumise tunde tugevdamisse.	(4) Selleks et tuua Euroopa kodanikele lähemale ning võimaldada neil täielikult ja kõikidel tasanditel osaleda veelgi kodanikulähedasema Euroopa ülesehitamises, tuleb jõuda kõigi kodanikeni ning kaasata nad koos kodanikuühiskonna organisatsioonidega riikidevahelisse suhtlusesse ja koostöösse ning kultuuriprogrammidesse ja debattidesse, andes panuse ühiste Euroopa ideaalide, põhimõtete ja väärtuste jagamise tunde tugevdamisse.
Selgitus
On oluline, et programm toimiks tulemuslikult nii kohalikul, piirkondlikul, riigi kui ka Euroopa tasandil, olenevalt sellest, milline tasand on soovitud tulemuse saavutamiseks kõige kohasem. Programmid peaksid olema suunatud mitte ainult üksikutele kodanikele, vaid ka kodanikuühiskonna organisatsioonidele. See aitab sageli soovitud tulemust saavutada ja sel võib olla võimendav mõju. Ühiste Euroopa põhimõtete ja väärtuste edendamine on samuti oluline eesmärk. Ka kultuuriprogrammid ja debatid (nt konverentsid) võivad olla olulised vahendid.
Muudatusettepanek 5 Põhjendus 4 a (uus)
	(4 a) Kodanike kaasamiseks Euroopa ülesehitamisse tuleb neid teavitada konkreetsetest Euroopa kodakondsusest tulenevatest õigustest, näiteks seoses liikumisvabaduse ja õigusega elada kõikide liikmesriikide territooriumil, eriti pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ (mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil) jõustumist1.
	_____________________ 1EÜT L 158, 30.4.2004, lk 77.
Selgitus
Direktiiv 2004/38/EÜ on väga oluline samm kodanike täieliku liikumisvabaduse suunas Euroopa Liidus. Kodanikel on õigus saada teavet uute sätete tegeliku tähenduse kohta.
Muudatusettepanek 6 Põhjendus 7
(7) Nõukogu kehtestas oma 26. jaanuari 2004. aasta otsuses ühenduse tegevusprogrammi aktiivse Euroopa Liidu kodakondsuse (kodanike osaluse) edendamiseks, mis on kinnitanud vajadust edendada jätkuvat dialoogi kodanikuühiskonna organisatsioonidega ja haldusüksustega ning toetada kodanike aktiivset kaasamist.	(7) Nõukogu kehtestas oma 26. jaanuari 2004. aasta otsuses kodanikuaktiivsuse (kodanike osaluse) edendamiseks Euroopa Liidus ühenduse tegevusprogrammi, mis on kinnitanud vajadust edendada jätkuvat dialoogi kodanikuühiskonna organisatsioonidega ja kohalike omavalitsustega ning toetada kodanike aktiivset osalemist. Dialoogi tuleks kaasata ka organisatsioonid, mis esindavad Euroopa Liidu territooriumil elavaid kolmandate riikide kodanikke.
Selgitus
Komisjon on märkinud, et Euroopa Liidus elavaid kolmandate riikide kodanikke esindavad organisatsioonid võivad osaleda käesoleva programmi raamesse jäävates projektides.
Muudatusettepanek 7 Põhjendus 7 a (uus)
	(7 a) Ühise Euroopa kodakondsuse jagamine peaks veelgi tugevdama liikmesriikide kodanike vahelisi suhteid ning seda peaks arvesse võtma riiklikud ja piirkondlikud seadusandjad, kohalikud ametiasutused ja need, kelle ülesanne on kaitsta kodanike õigusi riigi tasandil, sealhulgas julgeolekuasutused, õiguslikku kaitset pakkuvad asutused ja sellised asutused nagu ombudsman, kelle ülesanne on pakkuda kodanikele õigusabi; seepärast on ühenduse huvides soodustada dialoogi ja parimate tavade vahetust nimetatud asutuste vahel Euroopa tasandil.
Muudatusettepanek 8 Põhjendus 8
(8) Kodanikuühiskonna organisatsioonid Euroopa, riigi ja piirkonna tasandil on olulised vahendajad kodanikeni jõudmisel. Seepärast tuleks julgustada nende riikidevahelist koostööd.	Kodanikuühiskonna organisatsioonid Euroopa, riigi ja piirkonna tasandil on kodanike huvide esindajana olulised vahendajad kodanikeni jõudmisel. Seepärast tuleks julgustada nende riikidevahelist koostööd.
Muudatusettepanek 9 Artikli 1 lõike 2 teine taane
– Euroopa identiteedi tugevdamine, mis põhineb tunnustatud ühistel väärtustel, ajalool ja kultuuril;	– kujundada ja tugevdada ühistel tunnustatud väärtustel, ajalool ja kultuuril põhinevat Euroopa identiteeti ning Euroopa kodakondsust kui institutsioonide legitiimsuse allikat;
Muudatusettepanek 10 Artikli 1 lõike 2 kolmas taane
– vastastikuse mõistmise parandamine Euroopa kodanike vahel, austades ja tunnustades kultuurilist mitmekesisust ning aidates samal ajal kaasa kultuuridevahelisele dialoogile.	– parandada vastastikust mõistmist Euroopa kodanike vahel – sõltumata nende elukohast ja kaasates neid, kes elavad väljaspool Euroopa Liidu territooriumi –, austades, tunnustades ja toetades kultuurilist mitmekesisust ning aidates samal ajal kaasa kultuuridevahelisele dialoogile.
Selgitus
EL kodakondsus tagab samad õigused kõigile liidu kodanikele, olenemata nende elukohast. Kuid arvestades väljaspool EL territooriumi elavate kodanike eriolukorda, tuleks vastu võtta vajalikud meetmed, mille abil tagada neile võimalus EL kodanikuõigusi täielikult ja tulemuslikult kasutada.
Muudatusettepanek 11 Artikli 1 lõike 2 kolmas taane a (uus)
	– julgustada Euroopa kodanikke Euroopa Liitu, selle institutsioone, poliitikat ja meetmeid omaks võtma ja nendega samastuma.
Selgitus
Negatiivsed sündmused Euroopa Liidu toimimises, nagu näiteks põhiseadusliku protsessi soikumine, tulenevad osaliselt asjaolust, et Euroopa kodanikud ei ole Euroopa Liitu, selle institutsioone, poliitikat ega meetmeid piisaval määral omaks võtnud ega suuda nendega samastuda, nagu peaks. Euroopa Liidu tuleviku, integratsiooni süvendamise ja kodanikukeskse Euroopa loomise seisukohast on äärmiselt oluline kodanikke selles abistada.
Muudatusettepanek 12 Artikli 1 lõike 2 kolmas taane b (uus)
	– tagada senisest suuremal määral Euroopa kodakondsusega seotud probleemide arvesse võtmine riiklikes, piirkondlikes ja kohalikes valitavates, kohtu- ja sellistes asutustes, mis tegelevad kodanike toetamisega.
Muudatusettepanek 13 Artikli 2 punkt b a (uus)
	b a) edendada piiriülese koostöö hoogustamise ning üleeuroopaliste kontaktvõrkude loomise ja olemasolevate võrkude tugevdamise kaudu Euroopa kodakondsusega seotud kogemuste vahetust kohalike, piirkondlike ja riiklike valitavate asutuste vahel ja samuti selliste asutuste vahel, kelle ülesandeks on kodanikele õigusliku kaitse osutamine ja nende kaitsmine haldusliku omavoli eest;
Muudatusettepanek 14 Artikli 2 punkt d
d) Julgustada iga liikmesriigi kodanike ja kodanikuühiskonna organisatsioonide tasakaalustatud integratsiooni, andes panuse kultuuridevahelisse dialoogi ja tuues esiplaanile Euroopa mitmekesisuse ja ühtsuse, pöörates eritähelepanu hiljuti Euroopa Liiduga ühinenud liikmesriikidega seotud tegevustele.	d) julgustada kõigi liikmesriikide kodanike ja kodanikuühiskonna organisatsioonide, kodanike ühingute ja võrgustike tasakaalustatud integratsiooni ja koostööd, mis annaks panuse Euroopa integratsiooni edendamisse ja kultuuridevahelisse dialoogi ning tooks esiplaanile Euroopa mitmekesisuse ja ühtsuse, pöörates eritähelepanu hiljuti Euroopa Liiduga ühinenud liikmesriikidega seotud tegevustele ning tihedamate suhete arendamisele ja toetamisele nende kodanike, kodanikuühiskonna ja vähemusorganisatsioonide vahel.
Selgitus
Lisaks integratsioonile on oluline ka koostöö, kuna see pakub konkreetseid tegutsemisvõimalusi. On tähtis arendada ja toetada tihedamaid suhteid hiljuti ühinenud liikmesriikide kodanike vahel ning samuti nende kodanikuühiskonna ja vähemusorganisatsioonide vahel, milles samuti kajastub Euroopa mitmekesisus ning põhiseaduse lepingu väärtused ja eesmärgid. Vt ka muudatusettepaneku 13 selgitust.
Muudatusettepanek 15 Artikli 3 lõike 1 punkti a esimene taane -1 (uus)
	– – toetust piiriülesele koostööle kodanike õiguste kaitse eest vastutavate riigiasutuste vahel ning toetust põhiseaduskohtuid, ülemkohtuid, kassatsioonikohtuid, riiginõukogusid, kohtunike ülemkogusid ja ombudsmane ühendavatele algatustele ja koostööstruktuuridele;
Muudatusettepanek 16 Artikli 3 lõike 1 punkti b teine taane
– struktuuriabi kodanikuühiskonna organisatsioonidele Euroopa tasandil;	– struktuuriabi kodanikuühiskonna organisatsioonidele, ühingutele ja võrgustikele Euroopa tasandil;
Selgitus
Vt artikli 2 punkti d selgitust.
Muudatusettepanek 17 Artikli 3 lõike 1 punkti c esimene taane
– avalikkuse teravdatud tähelepanu all olevaid sündmusi, nagu mälestuse jäädvustamised, auhinnad, üleeuroopalised konverentsid;	– avalikkuse teravdatud tähelepanu all olevaid sündmusi, nagu ajalooliste sündmuste mälestuse jäädvustamine, kontserdid, auhindade üleandmine, üleeuroopalised konverentsid;
Selgitus
Kontserdid aitavad luua ühtekuuluvustunnet.
Muudatusettepanek 18 Artikli 3 lõike 1 punkti c teine taane
– uuringuid, vaatlusi ja arvamusküsitlusi;	– uuringuid, teadustöid, vaatlusi ja arvamusküsitlusi;
Selgitus
Teadustöö kodakondsuse valdkonnas on oluline tegevus, mida tuleks rahastada meetme „Üheskoos Euroopa heaks” alusel.
Muudatusettepanek 19 Artikli 3 lõike 1 punkt (c a) (uus)
	(c a) "Euroopa mälu hoidmine", mis hõlmab:
	– toetust projektidele natsliku ja stalinliku massiküüditamise ja massihävituse ning kõikide Euroopa diktatuuride ja kodusõdade ohvrite mälestamiseks.
Selgitus
Lõuna-Euroopa riikides valitsesid 20. sajandil diktaatorlikud režiimid ja toimusid kodusõjad, millel on palju ühiseid jooni. Demokraatia stabiliseerumine Hispaanias, Kreekas ja Portugalis saavutati suuresti tänu nende ühinemisele Euroopa Ühendusega. Ühenduse meede, mille eesmärk on nende ajalooliste perioodide peamiste tegevuskohtade ja ohvrite mälestuse säilitamine, näitab EL toetust oma kodanikele ja suurendab kõnealuse programmi kõlapinda. Nende kolme riigi diktaatorlike režiimide vaheliste ühisjoonte tõttu on selle meetme alusel algatatavad projektid riigiülese iseloomuga.
Muudatusettepanek 20 Artikkel 5
Programmis võivad osaleda kõik huvirühmad, kes edendavad aktiivset Euroopa kodakondsust, eriti kohalikud kogukonnad, Euroopa poliitika uurimisorganisatsioonid (ekspertrühmad), kodanikerühmad ja muud kodanikuühiskonna organisatsioonid, nagu valitsusvälised organisatsioonid, platvormid, võrgustikud, assotsiatsioonid ja liidud, ametiühingud.	Programmis võivad osaleda kõik huvirühmad, kes edendavad Euroopa Liidus kodanikuaktiivsust, eriti kogukonnarühmad ja kohalikud ametiasutused, Euroopa poliitika uurimisorganisatsioonid (ekspertrühmad), vähemuste huvisid kaitsvad organisatsioonid, kodanikerühmad ja muud kodanikuühiskonna organisatsioonid, nagu valitsusvälised organisatsioonid, väljaspool liidu territooriumi elavate EL kodanike organisatsioonid, platvormid, võrgustikud, ühingud ja liidud, ametiühingud, Euroopa Liidus elavate kolmandate riikide kodanike ühingud ning kodanike õiguste tagamisega tegelevaid riigiorganeid ühendavad Euroopa tasandi koostööstruktuurid.
Selgitus
Põhiseaduse lepingu väärtuste ja eesmärkide vaimus võime samuti öelda, et Euroopa vähemustel on oluline roll selles, et Euroopa saaks olla “ühtne mitmekesisuses”. Eespool mainitud vahendid edendavad Euroopas ühtsustunnet ja piiriülest koostööd, mis rikastavad Euroopa identiteeti. Kuna kõnealust programmi ei ole võimalik liikmesriigi tasandil nii tulemuslikult teostada, kujutab see endast subsidiaarsuse põhimõtte vaimus Euroopa poliitika ja koostöö lisaväärtust.
Muudatusettepanek 21 Artikkel 6
Programmiga võib hõlmata ühistegevusi rahvusvaheliste organisatsioonidega, mis on pädevad kodanikuaktiivsuse vallas, nagu Euroopa Nõukogu ja UNESCO, ühiste panuste alusel ja kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 ja iga institutsiooni või organisatsiooni vastavate eeskirjadega.	Programmiga võib hõlmata või see võib sisaldada ühistegevusi rahvusvaheliste organisatsioonidega, kes on pädevad kodanikuaktiivsuse vallas ja eelkõige Euroopa kodakondsuse küsimustes, nagu Euroopa Nõukogu ja UNESCO, ühiste panuste alusel ja kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 ja iga institutsiooni või organisatsiooni vastavate eeskirjadega.
Selgitus
Programm ei pruugi üksnes nimetatud koostöövorme hõlmata, vaid võib neid ka sisaldada. Kodanikuaktiivsuse vallas on muidugi Euroopa kodakondsuse küsimus programmi jaoks eriti oluline.
Muudatusettepanek 22 Artikli 9 lõige 1
1. Komisjon tagab kooskõla ja vastastikuse täiendavuse käesoleva programmi ning muude ühenduse tegevusvaldkondade vahendite vahel, eriti hariduse, kutsehariduse, kultuuri, spordi, põhiõiguste- ja vabaduste, sotsiaalse kaasamise, sugupoolte võrdõiguslikkuse, diskrimineerimisvastase võitluse, teadusuuringute ning ühenduse välistegevuse (eelkõige Euroopa naabruspoliitika kontekstis) valdkonnas.	1. Komisjon tagab kooskõla ja vastastikuse täiendavuse käesoleva programmi ning muude ühenduse tegevusvaldkondade vahendite vahel, eriti hariduse, kutsehariduse, kultuuri, spordi, põhiõiguste- ja vabaduste, sotsiaalse kaasamise, sugupoolte võrdõiguslikkuse, kõikide diskrimineerimise vormide vastase võitluse, rassismi- ja ksenofoobiavastase võitluse, teadusuuringute ning ühenduse välistegevuse (eelkõige Euroopa naabruspoliitika kontekstis) valdkonnas.
Muudatusettepanek 23 Artikli 11 lõige 2
2. Rahalist abi antakse toetustena juriidilistele isikutele. Toetusi võib teatavatel juhtudel anda füüsilistele isikutele vastavalt nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 114 lõike 1 tingimustele.	2. Rahalist abi antakse toetustena juriidilistele isikutele või Euroopa tasandi, ühingutele, mis ühendavad kodanike õiguste kaitsega tegelevaid riigiasutusi. Teatavatel juhtudel võib kooskõlas nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 114 lõikega 1 anda toetusi ka füüsilistele isikutele.
Muudatusettepanek 24 Artikli 13 lõige 2
2. Komisjon tagab programmi korrapärase ja sõltumatu välishindamise.	2. Komisjon tagab programmi korrapärase ja sõltumatu välishindamise ja teavitab sellest korrapäraselt Euroopa Parlamendi pädevaid komisjone.
Muudatusettepanek 25 Lisa I osa meetme 1 sissejuhatav osa
Kõnealune meede moodustab programmi selle osa, mis on suunatud otse tegevustele, mis hõlmavad kas otse või kaudselt kodanikke. Need tegevused kuuluvad kahe järgmise meetmeliigi alla:	Kõnealune meede moodustab programmi selle osa, mis on suunatud otse tegevustele, mis hõlmavad kas otse või kaudselt Euroopa Liidu kodanikke, olenemata sellest, kas nad elavad Euroopa Liidus või sellest väljaspool. Need tegevused võib jaotada kahte rühma:
Selgitus
EL kodakondsus tagab samad õigused kõigile liidu kodanikele, olenemata nende elukohast. Kuid arvestades väljaspool EL territooriumi elavate kodanike eriolukorda, tuleks vastu võtta vajalikud meetmed, mille abil tagada neile võimalus EL kodanikuõigusi täielikult ja tulemuslikult kasutada.
Muudatusettepanek 26 Lisa I osa meetme 1 neljas lõik
Kõnealuse meetme alusel toetatakse mitmeid riikidevahelise ja valdkondadeülese mõõtmega projekte, millesse kodanikud on otse kaasatud. Sellised projektid otsivad uuenduslike lähenemisviiside kaudu võimalikke vastuseid kindlaksmääratud vajadustele ning nende ulatus ja rakendusala sõltub ühiskonna arengutest. Julgustatakse uute tehnoloogiate, eriti infoühiskonna tehnoloogiate kasutamist. Need projektid ühendavad eri taustaga kodanikke, kes teevad koostööd või peavad debatte ühistel Euroopa teemadel, arendades sellega vastastikust arusaamist ning tõstes teadlikkust Euroopa integratsiooniprotsessist.	Kõnealuse meetme alusel toetatakse mitmeid riikidevahelise ja valdkondadeülese mõõtmega projekte, millesse Euroopa Liidu kodanikud, sealhulgas väljaspool ELi territooriumi elavad kodanikud, on otse kaasatud. Sellised projektid otsivad uuenduslike lähenemisviiside kaudu võimalikke vastuseid kindlaksmääratud vajadustele ning nende ulatus ja rakendusala sõltub ühiskonna arengutest. Julgustatakse uute tehnoloogiate, eriti infoühiskonna tehnoloogiate kasutamist. Need projektid ühendavad eri taustaga kodanikke, kes teevad koostööd või peavad debatte ühistel Euroopa teemadel, arendades sellega vastastikust arusaamist ning tõstes teadlikkust Euroopa integratsiooniprotsessist.
Selgitus
EL kodakondsus tagab samad õigused kõigile liidu kodanikele, olenemata nende elukohast. Kuid arvestades väljaspool EL territooriumi elavate kodanike eriolukorda, tuleks vastu võtta vajalikud meetmed, mille abil tagada neile võimalus EL kodanikuõigusi täielikult ja tulemuslikult kasutada.
Muudatusettepanek 27 Lisa I osa meetme 2 kolmas lõik
Kodanikuühiskonna organisatsioonid peavad olema olemas ning nad peavad suutma toimida ja teha koostööd Euroopa tasandil mitmes üldist huvi pakkuvas valdkonnas (nt ühised väärtused ja pärand, vabatahtlikkus, sotsiaalküsimused). See meede pakub neile suutlikkust ja stabiilsust, et tegutseda riikidevaheliste katalüsaatoritena oma liikmete jaoks ja kodanikuühiskonna jaoks Euroopa tasandil. Üleeuroopaliste võrkude tugevdamine on selles valdkonnas oluline element. Toetusi võib anda mitmeaastaste tööprogrammide alusel, mis koondavad eri teemasid või tegevusi.	Kodanikuühiskonna organisatsioonid peavad olema olemas ning nad peavad suutma toimida ja teha koostööd Euroopa tasandil mitmes üldist huvi pakkuvas valdkonnas (nt ühised väärtused ja pärand, vabatahtlik töö, sotsiaalküsimused, integratsioon). See meede pakub neile suutlikkust ja stabiilsust, et tegutseda riikidevaheliste katalüsaatoritena oma liikmete jaoks ja kodanikuühiskonna jaoks Euroopa tasandil. Üleeuroopaliste võrkude ja Euroopa tasandi ühingute tugevdamine on selles valdkonnas oluline element. Toetusi võib anda mitmeaastaste tööprogrammide alusel, mis koondavad eri teemasid või tegevusi.
Muudatusettepanek 28 Lisa I osa meetme 2 neljas lõik
Struktuuritoetusi võib anda otse kahele asutusele, mille eesmärk on tegutseda Euroopa üldistes huvides: Euroopa Sotsiaalsete Valitsusväliste Organisatsioonide Platvorm ja Euroopa Liikumine.	Struktuuritoetusi võib anda otse kolmele asutusele, mille eesmärk on tegutseda Euroopa üldistes huvides: Euroopa Sotsiaalsete Valitsusväliste Organisatsioonide Platvorm, Euroopa Liikumine ning Euroopa Põgenike ja Pagulaste Nõukogu.
Muudatusettepanek 29 Lisa I osa meetme 2 viies lõik
Kodanikuühiskonna organisatsioonid, nagu valitsusvälised organisatsioonid, ametiühingud, liidud, ekspertrühmad jne, suudavad debattide, väljaannete, propageerimise ja muude konkreetsete riikidevaheliste projektide kaudu kaasata kodanikke või esindada nende huve. Kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevusse Euroopa mõõtme lisamine või sellele tuginemine võimaldab neil tõsta oma suutlikkust ning jõuda laiema publikuni. Otsene koostöö eri liikmesriikide kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel aitab kaasa eri kultuuride ja vaatenurkade vastastikusele mõistmisele ning ühiste murede ja väärtuste kindlakstegemisele. Kuigi see võib olla üksikute projektide kujul, tagab pikaajalisem lähenemine ka jätkusuutlikuma mõju ning võrgustike ja koostoime arengu.	Kodanikuühiskonna organisatsioonid, nagu valitsusvälised organisatsioonid, Euroopa tasandi ühingud, võrgustikud, kolmandate riikide kodanike ühingud, ametiühingud, liidud, ekspertrühmad, väljaspool Euroopa Liidu territooriumi elavate EL kodanike organisatsioonid jne, suudavad debattide, väljaannete, propageerimise ja muude konkreetsete riikidevaheliste projektide kaudu kaasata kodanikke ja esindada nende huve. Kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevusse Euroopa mõõtme lisamine või sellele tuginemine võimaldab neil tõsta oma suutlikkust ning jõuda laiema publikuni. Otsene koostöö eri liikmesriikide kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel aitab kaasa eri kultuuride ja vaatenurkade vastastikusele mõistmisele ning ühiste murede ja väärtuste kindlakstegemisele. Pikaajalisem lähenemisviis, mis esialgu väljenduks üksikutes projektides, muudaks koostöö jätkusuutlikumaks ning tagaks võrgustike väljakujunemise ja sünergia tekke.
Selgitus
Vt eelmisi muudatusettepanekuid.
Muudatusettepanek 30 Lisa I osa meetme 3 neljas lõik
Arvestades keskendumist kodanikele ja eri algatustele kodanikuaktiivsuse vallas, tuleb anda põhjalikku teavet programmi eri tegevuste, muude kodakondsusega seotud Euroopa meetmete ning muude interneti ja teiste vahendite kaudu pakutavate asjakohaste algatuste kohta.	Arvestades keskendumist kodanikele ja eri algatustele kodanikuaktiivsuse vallas, tuleb anda põhjalikku teavet programmi eri tegevuste, muude kodakondsusega seotud Euroopa meetmete ning muude interneti ja teiste vahendite kaudu pakutavate asjakohaste algatuste kohta. Eelkõige loetakse prioriteetseks teabe andmist direktiivi 2004/38/EÜ kohta, mille liikmesriikidepoolne ülevõtmise tähtaeg on 30. aprill 2006. aasta.
Selgitus
Vt selgitust, mis järgneb muudatusettepanekule, millega lisatakse põhjendus 4 a.
Muudatusettepanek 31 Lisa I osa meede 3 a (uus)
	Meede 3 a: Euroopa mälu hoidmine
	Selle meetme alusel võib toetada järgmisi projekte:
	– projektid massiküüditamise, endiste koonduslaagrite ning muude natsismi põhjustatud suurte kannatuste ja hävitusega seotud olulisemate kohtade ja mälestusmärkide ning neid sündmusi dokumenteerivate arhiivide säilitamiseks ja ohvrite mälestuse elushoidmiseks nimetatud kohtades;
	– projektid nende inimeste mälestuse elushoidmiseks, kes äärmuslikes tingimustes päästsid teisi holokausti käest;
	– projektid endiste koonduslaagrite ning Euroopa diktatuuride ja kodusõdade ohvritega seotud mälestusmärkide ning neid ajaloolisi perioode dokumenteerivate arhiivide säilitamiseks ja muud tegevused ohvrite mälestuse elushoidmiseks;
	– projektid stalinismiga seotud massihävituse ja massiküüditamise ohvrite mälestamiseks ning neid sündmusi dokumenteerivate mälestusmärkide ja arhiivide säilitamiseks.
	Selle meetme alusel tehtavad projektid peaksid olema riigiülese tähtsusega või sisaldama riigiülest elementi ning süvendama Euroopa rahvaste seas arusaama demokraatia, vabaduse ja inimõiguste austamise vajadusest.
Selgitus
Lõuna-Euroopa riikides valitsesid 20. sajandil diktaatorlikud režiimid ja toimusid kodusõjad, millel on palju ühiseid jooni. Demokraatia stabiliseerumine Hispaanias, Kreekas ja Portugalis saavutati suuresti tänu nende ühinemisele Euroopa Ühendusega. Ühenduse meede, mille eesmärk on nende ajalooliste perioodide peamiste tegevuskohtade ja ohvrite mälestuse säilitamine, näitab EL toetust oma kodanikele ja suurendab kõnealuse programmi kõlapinda. Nende kolme riigi diktaatorlike režiimide vaheliste ühisjoonte tõttu on selle meetme alusel algatatavad projektid riigiülese iseloomuga.
Muudatusettepanek 32 Lisa I osa meetme 3 neljas lõik a (uus)
	Kehtestatud valikukriteeriumid ja kohaldatav liigitustabel tehakse kättesaadavaks kõikidele huvitatud osalistele. Rahastamistaotluste hindamisel arvestatakse järgmisi kriteeriume:
	– kooskõla programmi eesmärkidega;
	– projekti üldine tase;
	– kavandatava tegevuse tõenäoline võimendav mõju avalikkuse suhtes;
	– tegevuse geograafiline haare, nii territoriaalse mõjuala kui ka kaasatud riikide arvu järgi;
	– kodanike osalus osalevate organisatsioonide tegevuses.
	Kui kaks või enam projekti on võrdse tasemega, eelistatakse mittetulunduslikel eesmärkidel tegutsevaid taotlejaid (vabatahtlikud ühingud, mittetulunduslikud ühingud, avalik-õiguslikud asutused jne).
	Olenemata sellest, kas taotlejale eraldati rahalist toetust, on tal õigus asjakohasele teabele lõpliku otsuse põhjuste kohta.
Selgitus
Valikumenetlus peab olema läbipaistev. Veelgi enam, eelistada tuleb mittetulunduslikel eesmärkidel tegutsevaid organisatsioone, kuna sellised organisatsioonid on kodanikuaktiivsuse parim näide.

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 programm "Kodanikud Euroopale", et edendada kodanikuaktiivsust Euroopa Liidus
Viited	KOM(2005)0116 – C6‑0101/2005 – 2005/0041(COD)
Vastutav komisjon	CULT
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	LIBE 10.5.2005
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev
Arvamuse koostaja   nimetamise kuupäev	Giusto Catania 6.6.2005
Endine arvamuse koostaja
Arutamine parlamendikomisjonis	21.2.2006
Vastuvõtmise kuupäev	21.2.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:		40 3 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Alexander Nuno Alvaro, Edit Bauer, Johannes Blokland, Mihael Brejc, Kathalijne Maria Buitenweg, Michael Cashman, Giusto Catania, Jean-Marie Cavada, Charlotte Cederschiöld, Carlos Coelho, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Rosa Díez González, Antoine Duquesne, Kinga Gál, Patrick Gaubert, Lilli Gruber, Lívia Járóka, Timothy Kirkhope, Ewa Klamt, Barbara Kudrycka, Romano Maria La Russa, Henrik Lax, Sarah Ludford, Claude Moraes, Hartmut Nassauer, Athanasios Pafilis, Martine Roure, Inger Segelström, Antonio Tajani, Ioannis Varvitsiotis, Manfred Weber, Stefano Zappalà, Tatjana Ždanoka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed	Gérard Deprez, Camiel Eurlings, Evelyne Gebhardt, Genowefa Grabowska, Sophia in 't Veld, Jean Lambert, Katalin Lévai, Kyriacos Triantaphyllides, Rainer Wieland
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Iratxe García Pérez
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)	...

• [1]  ELT C ... / ELTs seni avaldamata.

ARVAMUS Esitaja: põhiseaduskomisjon (25.1.2006)

Saaja: kultuuri- ja hariduskomisjon

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 programm "Kodanikud Euroopale", et edendada aktiivset Euroopa kodakondsust
(KOM(2005)0116 – C6‑0101/2005 – 2005/0041(COD))

Arvamuse koostaja: Maria da Assunção Esteves

LÜHISELGITUS

1.  Aktiivse kodakondsuse edendamiseks mõeldud programm "Kodanikud Euroopale" on Euroopa poliitilise protsessi alusstrateegia.

     Nimetatud programmi eesmärk on julgustada elanikkonda võtma osa poliitilise arvamuse ja poliitilise tahte kujundamisest, seega lisatakse Euroopa poliitilisele protsessile oluline nõuandev komponent, millega kaasneb hõlmatus ja legitiimsus.

     Euroopa kodanike ühine osalemine kultuurilises, sotsiaalses ja poliitilises elus ühendab rahvaid ja soodustab kodanike osalust avalikes asjades.

     Seega aitab programm "Kodanikud Euroopale" kaasa üldsuse ja ELi institutsioonide vahelise koostöö poliitilise mudeli loomisele. Ka siin liigub poliitiline tõuge äärealadest keskele ning asjaolu, et poliitiline tahe kujuneb kõikides ühiskonna kihtides, muudab tavalised inimesed osalejateks Euroopa korra arendamisprotsessis, neist saavad nimetatud korra kaasloojad ja see loob ideaalsed tingimused erinevate kultuuriliste tavade vahelisteks suheteks ja kosmopoliitilise õiguse kehtestamiseks. Samuti takistab see Euroopa poliitika bürokraatlikku eemaldumist Euroopa rahvast.

2.  Kuna programm "Kodanikud Euroopale" edendab paljude omavahel seotud kogukondade vahelisi suhteid, edendab see vastutust, mis nõuab aktiivselt kodanikult enam kui ainult keskendumist tema enda materiaalsetele huvidele.

     Ühistegevus aitab kaasa ühise huvi valdkonda kuuluvate eesmärkide ja standardite laiaulatuslikumale mõistmisele. See soodustab teadlikku kaaseksisteerimist, mis toimub võrdsete õiguste ja vastastikuse austuse põhimõtete alusel. See loob igas isikus pildi demokraatlikel väärtustel ja inimõigustel põhinevast Euroopa elulaadi kollektiivsest vormist.

3.  Programm tugevdab üksmeelsust valdkonnas, kus õitseb sotsiaalne ja kultuuriline mitmekesisus. Ainuüksi ELi institutsioonid ei suuda nimetatud üksmeelt luua – on nõutav ka üldsuse osalemine pidevas kommunikatsiooniprotsessis.

     Kodanikuühiskonnal põhineva poliitilise tahte kujundamine toetab Euroopa õigusprojekti ja aitab sellel ületada riikide ja põlvkondade piire. See avab tee rahvaste liidu tekkimisele, mis ongi täiuslik pilt Euroopast ja Euroopa Res Publicast.

4.  Programmi strateegiline tähtsus seisneb asjaolus, et see edendab mitmeid kommunikatsioonivorme, mis tekitavad seose tavaliste inimeste ja ELi institutsioonide vahel. Kavandatud meetmed teevad osalejatele selgeks, kuidas nad peaksid käituma liikmetena õiglases, mitmekesises ja maailmale avatud Euroopas.

5.  Kodanike aktiivsus loob kommunikatiivse ühenduse, mis rikastab poliitiliste otsuste langetamise meetodit, vähendab bürokraatlikku võõrandumist ja lõhub institutsioonide poliitilist monopoli. Sellega kaasneb suurem legitiimsus ning see rajab teed uute poliitiliste algatuste edule ja uutele põhielementidele Euroopa arengu protsessis.

     "Põhiseaduskriis" ja laienemisega seotud kartused näitavad, et üldsus nõuab sellist osalemise alust.

6.  Ühistegevuse ja dialoogide läbi otsustavad kodanikud, milliseid tavasid nad soovivad säilitada, milliseid ühiseid reegleid kehtestada ning millises Euroopas nad soovivad elada. Sedasi saab poliitiline arutelu nii moraalse kui pragmaatilise mõõtme. Tulevikku tuleb kujundada ettevaatlikult, muutuvad nii aluste kui eesmärkide ulatused ja see annab võimaluse legitiimsema ja edasipüüdlikuma Euroopa loomisele.

7.  Seega toetab raportöör põhimõtteliselt programmi. Programmi võimalikult tõhusaks muutmiseks teeb raportöör ettepaneku, et sellesse kaasatakse kõik ühiskonnas osalejad (ka meedia), kusjuures neist saavad selle juhtfiguurid. Ta rõhutab sponsorluse ja vabatahtliku töö olulisust (mis sageli tekivad iseenesest ja tõstavad esile kodanikke, kes sellisest tegevusest huvituvad). Haridusasutustel on oluline roll (koolid on hariduse, koolituse ja stabiilse koostöö strateegilised keskused). Ta rõhutab demokraatia õpetamise algatuste edendamist ja informatsiooni andmist institutsioonide poliitilise meetmete kanalite kohta ning rõhutab ametivõimude toetust, mis loomulikult on eeldus, et tagada programmi edukus.

     Raportöör teeb ettepaneku meetmele "aktiivne kodanikuühiskond Euroopas" lisada uus rubriik "demokraatiakoolitus". Programm on edukas vaid siis kui ta aitab kaasa inimeste teavitamisele ja õhutab neid poliitikas osalema. Euroopa elulaadi saab mõista kavandatud meetmete põhjal, aga tuleb ka mõista valitsemise rolli.

     Raportöör rõhutab samuti vajadust tugevdada meedet "Teavitamis- ja teabelevitamisvahendid", et suurendada meedia rolli programmis. See õnnestub vaid siis, kui seda toetavad ulatuslikud ja mitmekordistavat mõju omavad reklaamivahendid. Erinevad tegevused nõuavad võimalikult laia meediakatet ning neid tuleb reklaamida televisioonis, ajakirjanduses ja kohalikes raadiojaamades.

     Demokraatia õpetamisega ja reklaamimisega seotud algatused nõuavad eelarve suurendamist 10 miljoni euro võrra (summa jagatakse võrdselt kahe algatuskategooria vahel). Kui nimetatud summa liita raportööri ettepanekule, ulatub kogu eelarve 300 miljoni euroni.

     Tuleb teha jõupingutusi formaalsuste lihtsustamiseks, sest bürokraatia on rahva vaenlane. Veidi kõhklevalt on raportöör jätnud puutumata rakendussätetes toodud viited nõuandekomiteedele.

8.  Kodanike Euroopa tuleb luua kiiremas korras. "Euroopat" ei saa luua ilma seoseta eraisikute ja avaliku sektori vahel. See on ainus võimalus üldiste õigluse väärtuste kaasamiseks kosmopoliitilisse ühiskonda, mida iseloomustavad erinevad traditsioonid.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Põhiseaduskomisjon palub vastutaval kultuuri- ja hariduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Komisjoni ettepanek[1]	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 1
(1) Euroopa Liidu kodakondsus peaks olema liikmesriikide kodanike põhistaatus.	(1) Kõikide liikmesriikide kodanike Euroopa Liidu kodakondsus on Euroopa poliitilise protsessi nurgakivi.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 2
(2) Ühendus peaks julgustama Euroopa kodanikke kasutama täielikult kõiki Euroopa Liidu kodakondsusest tulenevaid eeliseid, mida tuleb edendada subsidiaarsust nõuetekohaselt arvesse võttes.	(2) Piiramata subsidiaarsuse põhimõtet, peaksid ELi institutsioonid edendama aktiivsusel, osalusel, vastutusel ja enesemääramisel rajanevat kodakondsust, mis on võimeline stimuleerima riigiasutusi, süvendama demokraatiat ja looma Euroopa tulevikku.
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 3
(3) Selleks et kodanikud saaksid täielikult toetada Euroopa integratsiooni, tuleks panna rohkem rõhku nende ühistele väärtustele, ajaloole ja kultuurile, mis on võtmeelemendid nende kuulumisel vabadusele, demokraatiale ja inimõiguste austamisele tuginevasse ühiskonda, austades samal ajal nende mitmekesisust.	(3) Selleks et kodanikud oleksid Euroopa integratsiooni edendajad, tuleks soodustada sotsiaalset ja poliitilist tegevust, mis ühitaks ajalugu, kultuurilisi tavasid ning kuulumise tunnet laiemasse ühiskonda, mis põhineb demokraatia ja inimõiguste väärtustel.
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 4
(4) Selleks et tuua Euroopa oma kodanikele lähemale ning võimaldada neil täielikult osaleda veelgi lähemalseisva Euroopa ülesehitamises, tuleb jõuda kõigi kodanikeni ning kaasata nad riikidevahelisse vahetusse ja koostöösse, andes panuse ühiste Euroopa ideaalide juurde kuulumise tunde tugevdamisse.	(4) Selleks et luua kodanike Euroopat, kujundada Euroopa avalikku arvamust ning välja töötada kosmopoliitilist identiteeti, peab edendama koostööl ja dialoogil põhinevat kodanikevahelist suhtlemist ning riikidevahelist tegevust, mis soodustaks vastastikust austamist ning ühiste Euroopa ideaalide juurde kuulumise tunnet.
Muudatusettepanek 5 Põhjendus 5
(5) Euroopa Parlament leidis oma 15. aprilli 1988. aasta resolutsioonis, et on soovitav rohkem pingutada, et tugevdada kontakte eri liikmesriikide kodanike vahel, ning märkis, et Euroopa Liidu eritoetus eri liikmesriikide haldusüksuste vaheliste mestimisprojektide väljatöötamiseks on ratsionaalne ja soovitav.	(5) Euroopa Parlament leidis oma 15. aprilli 1988. aasta resolutsioonis, et on strateegiliselt oluline tõhustada kontakte eri liikmesriikide kodanike vahel, ning märkis, et Euroopa Liidu eritoetus nende riikide haldusüksuste vaheliste mestimisprojektide väljatöötamiseks on ratsionaalne ja soovitav.
Muudatusettepanek 6 Põhjendus 6 a (uus)
	(6 a) Põhiõiguste harta peab endastmõistetavaks osalemisel rajaneva kodakondsuse keskset tähtsust, mis on suuteline koostööks institutsioonidega ning tooks endaga kaasa kaasatuse ja legitiimsuse.
Muudatusettepanek 7 Põhjendus 7
(7) Nõukogu kehtestas oma 26. jaanuari 2004. aasta otsuses ühenduse tegevusprogrammi aktiivse Euroopa Liidu kodakondsuse (kodanike osaluse) edendamiseks, mis on kinnitanud vajadust edendada jätkuvat dialoogi kodanikuühiskonna organisatsioonidega ja haldusüksustega ning toetada kodanike aktiivset kaasamist.	(7) Nõukogu kehtestas oma 26. jaanuari 2004. aasta otsuses ühenduse tegevusprogrammi aktiivse Euroopa Liidu kodakondsuse (kodanike osaluse) edendamiseks, mis on kinnitanud vajadust edendada jätkuvat dialoogi haldusüksustega, kodanikuühiskonna organisatsioonidega ja (välja jäetud) kodanikega üldiselt. Lisaks sellele väitis Euroopa Parlament oma poliitiliste väljakutsete ja 2007.‑2013.1 aasta perioodi eelarvevahendite resolutsioonis, et kodanike osaluse programm on jätkuvalt prioriteetne, et lähendada Euroopat oma kodanikele alt-üles protsessi kaudu.
_____________
1 Vastu võetud tekst, P6_TA(2005)0224.
Muudatusettepanek 8 Põhjendus 8
(8) Kodanikuühiskonna organisatsioonid Euroopa, riigi ja piirkonna tasandil on olulised vahendajad kodanikeni jõudmisel. Seepärast tuleks julgustada nende riikidevahelist koostööd.	(8) Kodanikuühiskonna organisatsioonid Euroopa, riigi ja piirkonna tasandil on olulised keskused kodanike tegevusse rakendamiseks. Seepärast tuleks julgustada nende riikidevahelist koostööd.
Muudatusettepanek 9 Põhjendus 9
(9) Euroopa poliitika uurimisorganisatsioonid võivad anda ideid ja mõtteid Euroopa tasandil debati pidamiseks. Nad võivad ka luua sideme Euroopa institutsioonide ja kodanike vahel ning seepärast tuleks neid toetada.	(9) Euroopa poliitika uurimisorganisatsioonid võivad anda ideid ja mõtteid Euroopa tasandil debati pidamiseks. Nad aitavad kujundada avalikku arvamust mitteametlikes suhtlusringides ning nad võivad luua sideme Euroopa institutsioonide ja kodanike vahel. Seega tuleks neid toetada ja nende võrgustike loomist tuleks ergutada.
Muudatusettepanek 10 Põhjendus 10
(10) Eritähelepanu tuleks pöörata kõigi liikmesriikide kodanike ja kodanikuühiskonna organisatsioonide tasakaalustatud integreerimisele riikidevahelistesse projektidesse ja tegevustesse.	(10) Programm peaks arvesse võtma kõigi liikmesriikide kodanike ja kodanikuühiskonna organisatsioonide tasakaalustatud integreerimise põhimõtet riikidevahelistesse projektidesse ja tegevustesse.
Muudatusettepanek 11 Põhjendus 11
(11) Kandidaatriigid ja EFTA riigid, mis on EMP lepingu osapooled, on tunnustatud kui ühenduse programmide võimalikud osalejad vastavalt nendega sõlmitud lepingutele.	(11) Kandidaatriigid ja EFTA riigid, mis on EMP lepingu osapooled, võivad vabalt osaleda ühenduse programmides vastavalt nendega sõlmitud lepingutele.
Muudatusettepanek 12 Põhjendus 12
(12) 19.–20. juuni 2003. aasta Thessaloníki Euroopa Ülemkogu võttis vastu "Lääne-Balkanit käsitlevad Thessaloníki tegevussuunised: Euroopa integratsiooni poole", milles kutsutakse Lääne-Balkani riike osalema ühenduse programmides ja ametites; seepärast tuleks Lääne-Balkani riike tunnustada kui võimalikke osalejaid ühenduse programmides.	(12) 19.–20. juuni 2003. aasta Thessaloníki Euroopa Ülemkogu võttis vastu "Lääne-Balkanit käsitlevad Thessaloníki tegevussuunised: Euroopa integratsiooni poole", milles kutsutakse Lääne-Balkani riike osalema ühenduse programmides ja ametites; seepärast tuleks Lääne-Balkani riikidesse suhtuda kui võimalikesse osalejatesse ühenduse programmides.
Muudatusettepanek 13 Põhjendus 13
(13) Käesolevat programmi tuleks koostöös komisjoni ja liikmesriikidega korrapäraselt kontrollida ja hinnata, et seda saaks vajaduse korral kohandada, eelkõige seoses meetmete rakendamise tähtsuse järjekorra muutmisega.	(13) Käesolevat programmi tuleks koostöös komisjoni ja liikmesriikidega korrapäraselt kontrollida ja sõltumatult hinnata, et seda saaks meetmete õigeks rakendamiseks kohandada.
Muudatusettepanek 14 Põhjendus 17
(17) Kuna liikmesriigid ei saa täiel määral saavutada programmi "Kodanikud Euroopale" eesmärke, mis programmi tegevuste ja meetmete riikidevahelise ja mitmepoolse laadi tõttu on paremini saavutatavad ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks.	(17) Kuna liikmesriigid ei saa täiel määral saavutada programmi "Kodanikud Euroopale" eesmärke, mis programmi tegevuste ja meetmete riikidevahelise ja multipolaarse laadi tõttu on paremini saavutatavad ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks.
Muudatusettepanek 15 Artikli 1 lõige 2
2. Programm aitab saavutada järgmisi üldeesmärke:	2. Programm aitab saavutada järgmisi üldeesmärke:
– anda kodanikele võimalus koos tegutseda ja osaleda lähemalseisva Euroopa loomisel, mida ühendab ja rikastab selle kultuuriline mitmekesisus;	– ergutada kodanikke koos tegutsema ja osalema Euroopa loomisel, mis on mitmekülgne, õiglane, demokraatlik ja maailmale avatud;
– Euroopa identiteedi tugevdamine, mis põhineb tunnustatud ühistel väärtustel, ajalool ja kultuuril;	– riigipiire ületava Euroopa identiteedi väljaarendamine, mis põhineb demokraatlikke väärtusi ja inimõigusi jagaval poliitilisel ühiskonnal ning liikmesriikide tavade ajaloolisel ja kultuurilisel mitmekesisusel;
– vastastikuse mõistmise parandamine Euroopa kodanike vahel, austades ja tunnustades kultuurilist mitmekesisust ning aidates samal ajal kaasa kultuuridevahelisele dialoogile.	– kodanike tegevuste hõlmamine Euroopa poliitilisse integratsiooni ja laienemisprotsessi, edendades dialoogi, vastastikust mõistmist ja ühiste huvide tunnet Euroopa kodanike hulgas;
	– Euroopa avaliku arvamuse kujundamise soodustamine osalusel rajaneva kodanikuühiskonna aluse kohta, mis on võimeline tegema institutsioonidega koostööd ja tagama Euroopa projekti õnnestumise.
Muudatusettepanek 16 Artikkel 2
Programmil on järgmised erieesmärgid, mida rakendatakse riikidevaheliselt:	Programmil on järgmised erieesmärgid, mida rakendatakse riikidevaheliselt:
(a) Viia kokku inimesi kohalikest kogukondadest üle Euroopa, et jagada ja vahetada kogemusi, arvamusi ja väärtusi, õppida ajaloost ning valmistuda tulevikuks;	(a) Viia kokku inimesi kohalikest kogukondadest üle Euroopa, et jagada kogemusi ja mõtteid, et luua Euroopa eluviis ning valmistuda tulevikuks;
(b) Edendada tegevust, debatti ja mõttevahetust seoses Euroopa kodakondsusega, tehes koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel Euroopa tasandil;	(b) Edendada tegevust, debatti ja mõttevahetust seoses Euroopa kodakondsusega ja demokraatiaga, tehes koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel Euroopa tasandil;
(c) Muuta Euroopa idee kodanike jaoks reaalsemaks, edendades ja tunnustades Euroopa väärtusi ja saavutusi ning mäletades ka minevikku;	(c) Muuta Euroopa idee kodanike jaoks reaalsemaks, edendades ja tunnustades Euroopa väärtusi ja saavutusi ning projitseerides ajaloolise mälu ühisesse tulevikuideesse;
(d) Julgustada iga liikmesriigi kodanike ja kodanikuühiskonna organisatsioonide tasakaalustatud integratsiooni, andes panuse kultuuridevahelisse dialoogi ja tuues esiplaanile Euroopa mitmekesisuse ja ühtsuse, pöörates eritähelepanu hiljuti Euroopa Liiduga ühinenud liikmesriikidega seotud tegevustele.	(d) Julgustada liikmesriikide kodanike ja kodanikuühiskonna organisatsioonide tasakaalustatud integratsiooni, andes panuse kultuuridevahelisse dialoogi ja Euroopa teadlikkuse kujundamisse, pöörates eritähelepanu hiljuti Euroopa Liiduga ühinenud liikmesriikidega seotud tegevustele.
Muudatusettepanek 17 Artikli 3 lõike 1 lõigu b taane 3 a (uus)
	– toetust algatustele, mis on seotud demokraatia ja kodakondsuse koolitusega.
Muudatusettepanek 18 Artikli 3 lõike 1 kolmas lõik
(c) „Üheskoos Euroopa heaks“, mis hõlmab:	(c) „Üheskoos Euroopa heaks“, mis hõlmab:
– avalikkuse teravdatud tähelepanu all olevaid sündmusi, nagu mälestuse jäädvustamised, auhinnad, üleeuroopalised konverentsid;	– avalikkuse teravdatud tähelepanu all olevaid sündmusi, nagu mälestuse jäädvustamised, auhinnad, kunstisündmused, üleeuroopalised konverentsid;
– uuringuid, vaatlusi ja arvamusküsitlusi;	– uuringuid, vaatlusi ja arvamusküsitlusi;
– teavitamis- ja teabelevitamisvahendeid.	– teavitamis- ja teabelevitamisvahendeid, sealhulgas reklaam ja massiteabevahendite osalemine.
Muudatusettepanek 19 Artikli 3 lõige 1 a (uus)
	1a. Iga meede peab edendama temaatilist multidistsiplinaarsust, et kaasata võimalikult suurt arvu kodanikke.
Muudatusettepanek 20 Artikli 3 lõige 2
2. Iga meetme puhul võib seada prioriteediks kõigi liikmesriikide kodanike ja kodanikuühiskonna organisatsioonide tasakaalustatud integreerimise, nagu on sätestatud artikli 2 lõikes 4 esitatud erieesmärgis.	2. Iga meede peab kajastama kõigi liikmesriikide kodanike ja kodanikuühiskonna organisatsioonide tasakaalustatud integratsiooni, nagu on sätestatud artikli 2 lõikes 4 esitatud erieesmärgis.
Muudatusettepanek 21 Artikkel 5
Programmis võivad osaleda kõik huvirühmad, kes edendavad aktiivset Euroopa kodakondsust, eriti kohalikud kogukonnad, Euroopa poliitika uurimisorganisatsioonid (ekspertrühmad), kodanikerühmad ja muud kodanikuühiskonna organisatsioonid, nagu valitsusvälised organisatsioonid, platvormid, võrgustikud, assotsiatsioonid ja liidud, ametiühingud.	Programmis võivad osaleda kõik huvirühmad, kes edendavad aktiivset Euroopa kodakondsust, eriti kohalikud kogukonnad, Euroopa poliitika uurimisorganisatsioonid (ekspertrühmad), vabataktlikud algatused ja sponsoralgatused, koolid, kodanikerühmad ja muud kodanikuühiskonna organisatsioonid, nagu valitsusvälised organisatsioonid, platvormid, võrgustikud, assotsiatsioonid ja liidud, ametiühingud.
	Programm peab ka olema avatud massiteabevahenditele, mis teevad programmis ettenähtud tegevustele reklaami.
	Programmi (kodanike algatatud ja neile suunatud) tegevused ei tohi välistada toetust institutsioonidelt, vaid seda isegi taotlema.
Muudatusettepanek 22 Artikli 9 lõige 1
1. Komisjon tagab kooskõla ja vastastikuse täiendavuse käesoleva programmi ning muude ühenduse tegevusvaldkondade vahendite vahel, eriti hariduse, kutsehariduse, kultuuri, spordi, põhiõiguste- ja vabaduste, sotsiaalse kaasamise, sugupoolte võrdõiguslikkuse, diskrimineerimisvastase võitluse, teadusuuringute ning ühenduse välistegevuse (eelkõige Euroopa naabruspoliitika kontekstis) valdkonnas.	1. Komisjon tagab kooskõla ja vastastikuse täiendavuse käesoleva programmi ning muude ühenduse tegevusvaldkondade vahendite vahel, eriti hariduse, kutsehariduse, kultuuri, spordi, keskkonna, audiovisuaalsektori ja massiteabevahendite, põhiõiguste- ja vabaduste, sotsiaalse kaasamise, sugupoolte võrdõiguslikkuse, diskrimineerimisvastase võitluse, teadusuuringute ning ühenduse välistegevuse, eelkõige Euroopa naabruspoliitika tasandil.
Muudatusettepanek 23 Artikli 10 lõige 1
1. Programmi rakendamise eelarveks artiklis 1 osutatud ajavahemikul nähakse ette 235 miljonit eurot.	1. Programmi rakendamise eelarveks artiklis 1 osutatud ajavahemikul nähakse ette 300 miljonit eurot.
Muudatusettepanek 24 Artikli 11 lõige 1
1. Komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artikli 176 lõike 2 kohaselt võib komisjon otsustada vastavalt abisaajate eripärale ja meetmete laadile vabastada nad kavandatava meetme või tööprogrammi lõpuleviimiseks vajaliku kutsealase pädevuse ja kvalifikatsiooni tõendamisest.	1. Komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artikli 176 lõike 2 kohaselt võib komisjon vastavalt abisaajate eripärale, meetmete laadile ja asjaolude selgusele vabastada nad kavandatava meetme või tööprogrammi lõpuleviimiseks üldiselt vajaliku kutsealase pädevuse ja kvalifikatsiooni tõendamisest.
Muudatusettepanek 25 Artikli 11 lõige 5
5. Käesoleva programmi alusel antud tegevustoetusi Euroopa Liidu üldistes huvides tegutsevatele asutustele vastavalt komisjoni määruse nr 2342/2002 artiklis 162 määratletule ei vähendata automaatselt vastavalt nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 113 lõikele 2 nende korduva andmise korral..	(Ei puuduta eestikeelset versiooni)
Muudatusettepanek 26 Artikli 12 lõige 1
1. Komisjon tagab, et käesoleva otsuse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse ühenduse finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetavate meetme kohaldamisega, tõhusa kontrollimisega ja alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning juhul, kui tuvastatakse eeskirjade eiramine, tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega kooskõlas nõukogu määrustega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 ja (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1073/1999.	(Ei puuduta eestikeelset versiooni)
Muudatusettepanek 27 Artikli 12 lõige 4
4. Kui tähtaegadest ei ole kinni peetud või meetme rakendamisel saavutatud edu õigustab ainult osa eraldatud rahalise toetuse kasutamist, nõuab komisjon abisaajalt kindlaksmääratud tähtaja jooksul selgituse esitamist. Kui abisaaja ei anna rahuldavat vastust, võib komisjon ülejäänud rahalise toetuse andmise tühistada ja nõuda juba makstud summade tagasimaksmist.	(Ei puuduta eestikeelset versiooni)
Muudatusettepanek 28 Artikkel 14
Vastavalt 26. jaanuari 2004. aasta otsusele 2004/100/EÜ enne 31. detsembrit 2006 võetud meetmeid reguleerib nende lõpuleviimiseni kõnealune otsus.	(Ei puuduta eestikeelset versiooni)
Muudatusettepanek 29 Lisa I osa meetme 1 lteine lõik
See meede on suunatud tegevustele, mis sisaldavad või edendavad Euroopa kodanike otsekontakte nende osalemisel sõpruslinnade tegevuses. Need võivad olla ühekordsed või esmakordsed tegevused või esineda struktureeritud, mitmeaastaste, mitmepoolsete lepingutena, mis järgivad kindlaksmääratud programmi ja koosnevad mitmest tegevusest, alates kodanike kohtumistest kuni üldist huvi pakkuvatel teemadel toimuvate erikonverentside või -seminarideni (koos vastavate väljaannetega), mis korraldatakse sõpruslinnade tegevuse raames. See meede aitab aktiivselt kaasa vastastikuste teadmiste ja mõistmise tugevdamisele kodanike ja kultuuride vahel.	See meede on suunatud tegevustele, mis sisaldavad või edendavad Euroopa kodanike otsekontakte nende osalemisel sõpruslinnade tegevuses. Need võivad olla ühekordsed või esmakordsed tegevused või esineda struktureeritud, mitmeaastaste, mitmepoolsete lepingutena, mis järgivad kindlaksmääratud programmi ja koosnevad mitmest tegevusest, alates kodanike kohtumistest kuni üldist huvi pakkuvatel teemadel toimuvate erikonverentside või -seminarideni (koos vastavate väljaannetega), mis korraldatakse sõpruslinnade tegevuse raames. Sõpruslinnade loomine Euroopa tasandil ei tohi kahjustada kahel pool piiri asuvate naaberlinnade suhete strateegilist tähtsust, kel loomulikul viisil on antud võimalusi intensiivsemaks ja süstemaatilisemaks suhtlemiseks. See meede aitab aktiivselt kaasa vastastikuste teadmiste ja mõistmise tugevdamisele kodanike ja kultuuride vahel. Nimetatud meede muudab kodanikud Euroopa protsessi protagonistideks nende linnade ja piirkondade kaudu, seob nende traditsiooniliste piirkondlike suhete häid tavasid ning projitseerib need ühise huvi kujundamisse.
Muudatusettepanek 30 Lisa I osa meetme 1 kolmas lõik
Selle meetme rakendamisele kaasaaitamiseks võib anda struktuuritoetust otse Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogule, s.o asutusele, mille eesmärk on tegutseda Euroopa üldistes huvides ja mis tegutseb sõpruslinnade valdkonnas.	(Ei puuduta eestikeelset versiooni)
Muudatusettepanek 31 Lisa I osa meetme 1 neljas lõik
Kõnealuse meetme alusel toetatakse mitmeid riikidevahelise ja valdkondadeülese mõõtmega projekte, millesse kodanikud on otse kaasatud. Sellised projektid otsivad uuenduslike lähenemisviiside kaudu võimalikke vastuseid kindlaksmääratud vajadustele ning nende ulatus ja rakendusala sõltub ühiskonna arengutest. Julgustatakse uute tehnoloogiate, eriti infoühiskonna tehnoloogiate kasutamist. Need projektid ühendavad eri taustaga kodanikke, kes teevad koostööd või peavad debatte ühistel Euroopa teemadel, arendades sellega vastastikust arusaamist ning tõstes teadlikkust Euroopa integratsiooniprotsessist.	Kõnealune meede toetab mitmeid riikidevahelise ja valdkondadeülese mõõtmega projekte, mis kodanikke otseselt kaasavad. Need projektid ühendavad eri taustaga kodanikke, kes teevad koostööd või arutavad ühiseid teemasid ja probleeme, arendades sellega vastastikust arusaamist ning tõstes teadlikkust Euroopa integratsiooniprotsessist. Kodanikud arendavad sel viisil teadlikku kooseksisteerimist dialoogi kaudu, mille abil nad otsustavad, milliseid tavasid nad soovivad säilitada, milliseid ühiseid reegleid kehtestada ja millises Euroopas nad soovivad elada. Käesoleva meetme eesmärk on kodanike igakülgse osaluse loomine, mis täiendaks organisatsioonide funktsionaalset osalust.
Muudatusettepanek 32 Lisa I osa meetme 1 neljas lõik a (uus)
	Soodustatakse uute tehnoloogiate (eriti IT-ühiskonna tehnoloogiate) kasutamist nagu ka sponsorlust hõlmavaid kodanikeprojekte (loometegevuse või humanitaarsel eesmärgil) või vabatahtlikku tööd, mis sageli tekib spontaanselt ja kus kodanikud näitavad üles erilist osalemistahet. Teine oluline meede on koolide mestimine, mis tekitab stabiilse ja süstemaatilise koostöö strateegilistes üldsusele mõeldud koolituskeskustes ning on seotud oluliste "satelliitrühmadega" nagu lapsevanemate, akadeemilised ja spordiühendused.
Muudatusettepanek 33 Lisa I osa meetme 1 viies lõik a (uus)
	Kodanikeprojektid (sageli spontaansed ja organiseerimata) nõuavad institutsioonilistelt ametivõimudelt erilist toetust. Kuigi programm ei ole neile otseselt suunatud, soovivad institutsioonid loomulikult, et see oleks edukas ja nad peavad selle rakendamiseks tegema üldsusega koostööd.
Muudatusettepanek 34 Lisa I osa meetme 2 esimene lõik
Asutused, kes pakuvad uusi ideid ja mõtteid Euroopa teemadel, on olulised institutsioonide koostööpartnerid, kes suudavad anda ELi institutsioonidele sõltumatuid strateegilisi, valdkondadeüleseid soovitusi. Nad võivad läbi viia tegevusi, mis pakuvad ainet eelkõige Euroopa Liidu kodakondsuse ning Euroopa väärtuste ja kultuuride teemalistele debattidele. Selle meetme eesmärk on tugevdada selliste organisatsioonide institutsioonilist suutlikkust, mis on esindavad, pakuvad tõelist Euroopa lisandväärtust, suudavad avaldada olulist mitmekordistavat mõju ning on lisaks valmis tegema koostööd käesoleva programmi teiste abisaajatega. Üleeuroopaliste võrkude tugevdamine on selles valdkonnas oluline element. Toetusi võib anda mitmeaastaste tööprogrammide alusel, mis koondavad eri teemasid või tegevusi.	Asutused, kes pakuvad uusi ideid ja mõtteid Euroopa teemadel, on olulised institutsioonide koostööpartnerid, kes suudavad anda ELi institutsioonidele sõltumatuid strateegilisi, valdkondadeüleseid soovitusi. Nad võivad läbi viia tegevusi, mis pakuvad ainet eelkõige Euroopa Liidu kodakondsuse ning Euroopa väärtuste ja kultuuride teemalistele debattidele. Selle meetme eesmärk on tugevdada selliste organisatsioonide institutsioonilist suutlikkust, mis on esindavad, pakuvad tõelist Euroopa lisandväärtust, suudavad avaldada olulist mitmekordistavat mõju ning on lisaks valmis tegema koostööd käesoleva programmi teiste abisaajatega. Uurimisorganisatsioonid omavad erilist tähtsust avaliku arvamise kujundamisel mitteametlike suhtlusvõrgustike tasandil. Üleeuroopaliste võrkude tugevdamine on selles valdkonnas oluline element. Toetusi võib anda mitmeaastaste tööprogrammide alusel, mis koondavad eri teemasid või tegevusi.
Muudatusettepanek 35 Lisa I osa meetme 2 teine lõik
Struktuuritoetust võib anda otse ühingule Groupement d’études et de recherches Notre Europe, s.o asutusele, mille eesmärk on tegutseda Euroopa üldistes huvides.	(Ei puuduta eestikeelset versiooni)
Muudatusettepanek 36 Lisa I osa meetme 2 neljas lõik
Struktuuritoetusi võib anda otse kahele asutusele, mille eesmärk on tegutseda Euroopa üldistes huvides: Euroopa Sotsiaalsete Valitsusväliste Organisatsioonide Platvorm ja Euroopa Liikumine.	(Ei puuduta eestikeelset versiooni)
Muudatusettepanek 37 Lisa I osa meetme 2 viies lõik
Kodanikuühiskonna organisatsioonid, nagu valitsusvälised organisatsioonid, ametiühingud, liidud, ekspertrühmad jne, suudavad debattide, väljaannete, propageerimise ja muude konkreetsete riikidevaheliste projektide kaudu kaasata kodanikke või esindada nende huve. Kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevusse Euroopa mõõtme lisamine või sellele tuginemine võimaldab neil tõsta oma suutlikkust ning jõuda laiema publikuni. Otsene koostöö eri liikmesriikide kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel aitab kaasa eri kultuuride ja vaatenurkade vastastikusele mõistmisele ning ühiste murede ja väärtuste kindlakstegemisele. Kuigi see võib olla üksikute projektide kujul, tagab pikaajalisem lähenemine ka jätkusuutlikuma mõju ning võrgustike ja koostoime arengu.	Kodanikuühiskonna organisatsioonid, nagu valitsusvälised organisatsioonid, kutseühingud, ametiühingud, liidud, ekspertrühmad jne, suudavad debattide, väljaannete, propageerimise ja muude konkreetsete riikidevaheliste projektide kaudu kaasata kodanikke või esindada nende huve. Kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevusse Euroopa mõõtme lisamine või sellele tuginemine võimaldab neil tõsta oma suutlikkust ning jõuda laiema publikuni. Otsene koostöö eri liikmesriikide kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel aitab kaasa eri kultuuride ja vaatenurkade vastastikusele mõistmisele ning ühiste murede ja väärtuste kindlakstegemisele. Kodanikuühiskonna organisatsioonid omavad seega üldsuse kaasamise protsessis strateegilist tähtsust. Sellised organisatsioonid on ideaalsed kohad, kus saab arendada ühise huvi individuaalseid nägemusi, need on ideaalsed ühiskonna ja riigiasutuste koostööpartnerid ning need on optimaalsed sotsiaalse aluse esindajad Euroopa protsessi legitimeerimisel. Kuigi see võib olla üksikute projektide kujul, tagab pikaajalisem lähenemine ka jätkusuutlikuma mõju ning võrgustike ja koostoime arengu.
Muudatusettepanek 38 Lisa I osa meetme 2 pealkiri ja kuues lõik a (uus)
	Demokraatiakoolituse toetus
	Käesolev meede on mõeldud spetsiifiliste tegevuste jaoks üldsuse poliitilise kultuuri kujundamisel. Aktiivne kodakondsus nõuab demokraatliku süsteemi mõistmist ja informatsiooni edastamist institutsiooniliste teabekanalite kohta. Programmis ettenähtud tegevused loovad "maailmateadlikkust", mis nõuab valitsemise tähtsuse mõistmist. Meede toetab kõiki individuaalseid ja ühiseid algatusi, mis ergutavad tavalisi inimesi Euroopa poliitilist süsteemi arutama: sotsiaalsete organisatsioonide algatusel korraldatud konverentsid, kuhu on kutsutud arvamusliidreid; poliitilised debatid juristide ringkondades; ajakirjanike poliitilise koolitusega seotud algatused (eesmärgiga parandada poliitilise teabe kvaliteeti); algatused Euroopa institutsioonide töökorralduse imiteerimist sisaldavate võistluste korraldamiseks, võttes aluseks praegused Euroopa õiguse võistlused, mida korraldatakse harjutuskohtutes.
Muudatusettepanek 39 Lisa I osa meetme 3 esimene lõik
Selle meetmega toetatakse Euroopa Komisjoni poolt või temaga koostöös korraldatud üritusi, mis on sisult ja haardelt ulatuslikud, leiavad eurooplastes sügavat vastukaja, aitavad neis süvendada ühesse ja samasse ühendusse kuulumise tunnet, teadvustavad neile Euroopa Liidu ajalugu, saavutusi ja väärtusi, kaasavad neid kultuuridevahelisse dialoogi ning aitavad kaasa nende Euroopa identiteedi arendamisele.	Selle meetmega toetatakse Euroopa Komisjoni poolt või temaga koostöös korraldatud üritusi, mis on sisult ja haardelt ulatuslikud, leiavad eurooplastes sügavat vastukaja, aitavad neis süvendada ühesse ja samasse ühendusse kuulumise tunnet, teadvustavad neile Euroopa Liidu ajalugu, saavutusi ja väärtusi, kaasavad neid kultuuridevahelisse dialoogi ning aitavad kaasa nende Euroopa identiteedi arendamisele. Sümboolne poliitika, mis seob sündmuste pidulikke tähistamisi ja mälestusi, on samuti integratsiooniprotsessi osa.
Muudatusettepanek 40 Lisa I osa meetme 3 teine lõik
Need üritused võivad olla ajalooliste sündmuste jäädvustamine, Euroopa saavutuste tähistamine, teatavatest teemadest teadlikkuse tõstmine, üleeuroopalised konverentsid ning suuremate kordaminekute esiletõstmiseks auhindade andmine. Julgustatakse uute tehnoloogiate, eriti infoühiskonna tehnoloogiate kasutamist.	Need üritused võivad olla ajalooliste sündmuste jäädvustamine, Euroopa saavutuste tähistamine, kunstisündmused, üleeuroopalised konverentsid ning suuremate kordaminekute esiletõstmiseks auhindade andmine. Julgustatakse uute tehnoloogiate, eriti infoühiskonna tehnoloogiate kasutamist.
Muudatusettepanek 41 Lisa I osa meetme 3 viies lõik
Struktuuriabi võib anda otse Association Jean Monnet'le ja Centre européen Robert Schuman'ile, s.o asutustele, mille eesmärk on tegutseda Euroopa üldistes huvides.	(Ei puuduta eestikeelset versiooni)
Muudatusettepanek 42 Lisa I osa meetme 3 viies lõik a (uus)
	Programm õnnestub ainult siis, kui seda toetavad massiteabevahendeid hõlmavad ulatuslikud reklaamivahendid. "Reklaami reklaamimine" on nõutav, kui tahetakse, et kavandatavatel meetmetel oleks tõeliselt nakkav ja valdkondi ületav mõju. Meetmed nõuavad võimalikult suurt kajastust massiteabevahendites, kuna see on ainus võimalus ulatusliku mõju ja erinevate publikurühmade vastastikusele tegevusele põhineva suhte saavutamiseks. Meede on mõeldud massiteabevahendite (eriti televisiooni), ajakirjanduse ja kohaliku raadio toetamiseks eesmärgiga tagada programmi tegevuste reklaamimine sarnaselt erinevate institutsiooniliste teavitusvormidega. Euroopa ajakirjanduse võrgustikke ja kohalikke raadiojaamasid tuleks samuti ergutada.
Muudatusettepanek 43 Lisa II osa viies lõik
Võrgustikud ja mitmekordistavale mõjule keskendumine, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutamine on olulised ning kajastuvad nii tegevuste liikides kui ka kaasatud organisatsioonide laias skaalas. Julgustatakse programmi kaasatud eri huvirühmade vahelise vastastikuse mõju ja koostoime arengut.	Võrgustikud ja mitmekordistavale mõjule keskendumine, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutamine ja massiteabevahendite aktiivne osalus üldiselt on olulised ning kajastuvad nii tegevuste liikides kui ka kaasatud organisatsioonide laias skaalas. Julgustatakse programmi kaasatud eri huvirühmade vahelise vastastikuse mõju ja koostoime arengut.

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 programm "Kodanikud Euroopale", et edendada aktiivset Euroopa kodakondsust
Viited	KOM(2005)0116 – C6‑0101/2005 – 2005/0041(COD)
Vastutav komisjon	CULT
Arvamuse esitaja(d)   istungil teadaandmise kuupäev	AFCO 10.5.2005
Tõhustatud koostöö – istungil teadaandmise kuupäev
Arvamuse koostaja             nimetamise kuupäev	Maria da Assunção Esteves 14.9.2005
Endine arvamuse koostaja
Arutamine parlamendikomisjonis	29.11.2005
Vastuvõtmise kuupäev	24.1.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:		15 1 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	James Hugh Allister, Richard Corbett, Jean-Luc Dehaene, Panayiotis Demetriou, Andrew Duff, Maria da Assunção Esteves, Ingo Friedrich, Bronisław Geremek, Jo Leinen, Íñigo Méndez de Vigo, Andreas Mölzer, Hans-Gert Poettering, Marie-Line Reynaud, Alexander Stubb
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed	Maria Berger, Gérard Onesta, Reinhard Rack
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

• [1]  ELT C ... / ELTs seni avaldamata.

MENETLUS

Pealkiri		Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 programm "Kodanikud Euroopale", et edendada aktiivset Euroopa kodakondsust
Viited		KOM(2005)0116 – C6-0101/2005 – 2005/0041(COD)
EP-le esitamise kuupäev		6.4.2005
Vastutav komisjon   istungil teada andmise kuupäev		CULT 10.5.2005
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev		BUDG 10.5.2005		LIBE 10.5.2005		AFCO 10.5.2005
Arvamuse esitamisest loobumine   otsuse kuupäev
Tõhustatud koostöö   istungil teada andmise kuupäev
Raportöör(id)   nimetamise kuupäev		Hannu Takkula 24.5.2005
Endine raportöör
Lihtsustatud menetlus – otsuse kuupäev
Õigusliku aluse vaidlustamine   JURI arvamuse kuupäev				/
Rahaeraldise määra muutmine   BUDG arvamuse kuupäev				/
Konsulteerimine Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteega – istungil otsuse tegemise kuupäev
Konsulteerimine regioonide komiteega – istungil otsuse tegemise kuupäev
Arutamine komisjonis		30.8.2005	3.10.2005		28.11.2005		23.1.2006		23.2.2006
Vastuvõtmise kuupäev		21.3.2006
Lõpphääletuse tulemused	+ – 0	26 0 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed		Maria Badia I Cutchet, Christopher Beazley, Ivo Belet, Giovanni Berlinguer, Guy Bono, Marie-Hélène Descamps, Claire Gibault, Vasco Graça Moura, Lissy Gröner, Luis Herrero-Tejedor, Ruth Hieronymi, Manolis Mavrommatis, Marianne Mikko, Ljudmila Novak, Doris Pack, Rolandas Pavilionis, Zdzisław Zbigniew Podkański, Christa Prets, Karin Resetarits, Nikolaos Sifunakis, Hannu Takkula, Helga Trüpel, Henri Weber, Thomas Wise
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed		Ingeborg Gräßle, Gyula Hegyi, Mario Mauro, Nina Škottová, Jaroslav Zvěřina
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Esitamise kuupäev		23.3.2006
Märkused (andmed olemas vaid ühes keeles)		...