RAPORT
24.3.2006 - (5144/1999 – C5‑0338/1999 – 1998/0304(CNS)) - *
Ettepanek võtta vastu nõukogu ja komisjoni otsus Euroopa Ühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Türkmenistani vahelise kaubandust ja kaubandusega seotud küsimusi käsitleva vahelepingu sõlmimise kohta
Rahvusvahelise kaubanduse komisjon
Raportöör: Daniel Caspary
EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu ja komisjoni otsus Euroopa Ühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Türkmenistani vahelise kaubandust ja kaubandusega seotud küsimusi käsitleva vahelepingu sõlmimise kohta
(5144/1999 – C5‑0338/1999 – 1998/0304(CNS))
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu ja komisjoni otsus (5144/1999);[1]
– võttes arvesse 15. märtsi 2001. aasta resolutsiooni olukorra kohta Türkmenistanis;[2]
– võttes arvesse 23. oktoobri 2003. aasta resolutsiooni Türkmenistani, kaasa arvatud Kesk-Aasia kohta; [3]
– võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklit 133 ja artikli 300 lõike 2 esimest lõiku;
– võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille kohaselt nõukogu konsulteeris parlamendiga (C5-0338/1999);
– võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 83 lõiget 7;
– võttes arvesse väliskaubanduskomisjoni raportit ja väliskomisjoni arvamust (A6‑0085/2006),
1. kiidab lepingu sõlmimise heaks;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Türkmenistani valitsusele ja parlamendile.
SELETUSKIRI
Ajalooline taust
Ühenduse ja Türkmenistani vahelisi suhteid reguleerib praegu 1989. aasta ühenduse ja Nõukogude Liidu vaheline kaubandust ning kaubandus- ja majanduskoostööd käsitlev leping. Türkmenistaniga partnerlus- ja koostöölepingu üle peetud läbirääkimised jõudsid lõpule 24. mail 1997. aastal. Euroopa Parlamendiga konsulteeriti partnerlus- ja koostöölepingu üle 1998. aasta alguses (vastutavaks komisjoniks oli väliskomisjon, raportöör oli pr Lalumière), kuid Euroopa Parlament ei koostanud raportit seetõttu, et inimõiguste olukord ei olnud paranenud. Praeguses seadusandjas on lepingu kallal tööd jätkanud väliskomisjon (raportöör: hr Beglitis) ja rahvusvahelise kaubanduse komisjon on määranud oma arvamuse koostajaks käesoleva raporti projekti autori.
24. veebruaril 1998. aastal parafeeriti vaheleping, mis hõlmas ajavahemikku kuni partnerlus- ja koostöölepingu jõustumiseni ning käsitles kaubandust ja kaubandusega seotud meetmeid. Väliskomisjon võttis oma arvamuse vahelepingu kohta vastu 26. mail 2000 (koostaja Ioannis Souladakis), kuid juhtivkomisjoniks olnud tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon otsustas inimõiguste olukorrale tuginedes taas oma raporti koostamist mitte jätkata. Seda otsust kinnitati plenaaristungil vastu võetud resolutsioonides 2001. aasta märtsis ja 2003. aasta oktoobris.
Lepingute parafeerimisele järgnenud sündmused
Oluline tegur nende lepingute osas tehtava töö peatamisel oli 1999. aasta detsembris vastu võetud otsus kaotada kõik piirangud hr Nijazovi ametiajale, millega temast tehti eluaegne president. 2002. aasta novembris presidendile korraldatud väidetavale atentaadile järgnesid rünnakusse segatud isikute – kellest paljusid süüdistati sidemetes eksiilis asuva opositsiooniga – arreteerimised ja näidiskohtuprotsessid. Sellega kaasnesid uued üliranged liikumis- ja ühinemisvabaduse kontrollimeetmed, sealhulgas karmid registreerimisnõuded kõikide avalike kogunemiste puhuks ning uued registreerimistingimused kõikide usuliste rühmade ja kodanikuühiskonna rühmituste jaoks.
Hiljaaegu võttis Türkmenistan vastu laste töö vastase seaduse ja nõustus OSCE vähemusrahvuste olukorra vaatleja külaskäikudega. Türkmenistanil tuleb siiski veel ratifitseerida mitmed ILO konventsioonid ja neid rakendada.
Inimõiguste ja demokraatiaga seotud olukord ei ole rahuldav, kuigi jääb mulje, et nende küsimuste üle ollakse valmis läbirääkimisi pidama.
Türkmenistani majandus
Türkmenistanis on kõigi selle piirkonna riikidega võrreldes olnud edusammud üleminekul kõige aeglasemad. Erastatud on vaid mõned üksikud riigi omanduses olnud ettevõtted ning valitsus kontrollib jätkuvalt rangelt gaasi, nafta ja puuvilla tootmist ning veel mõningaid teisigi tööstusharusid. Riigi telefonikeskjaamade ajakohastamisse on kaasatud Saksa ettevõte Siemens ja Prantsuse Alcatel. Välismaised otseinvesteeringud on võrreldes teiste energiarikaste Kesk-Aasia riikidega jäänud siiski madalaks.
BP koostatud dokumendi “Maailma energiaolukorra statistiline ülevaade” kohaselt oli Türkmenistan 2002. aasta lõpul tõestatud gaasivarude osas maailmas 15. kohal, omades ülemaailmsetest gaasivarudest 1,3% ja jäädes endiste nõukogude liiduvabariikide seas alla vaid Venemaale. Tõestatud naftavarud oli 2002. aasta lõpul 500 miljonit barrelit, s.t 0,1% kogu maailma naftavarudest. Nafta ja gaas annavad umbes 75% riigi eksporditulust.
Teiseks peamiseks majandussektoriks on põllumajandus, mis moodustab peaaegu 30% sisemajanduse kogutoodangust. Puuvilla töötlemine on suurenenud ning umbes 30% puuvillakiust töödeldakse riigis endas (1992. aastal oli see näitaja 3%). Valitsus on tähelepanu keskmesse seadnud ka naftakeemiatööstuse arendamise.
Vahelepingu sisu
Vaheleping sisaldab partnerlus- ja koostöölepingu kaubanduse ja kaubandusega seotud meetmete klausleid. Sealhulgas:
· enamsoodustusrežiim ja koguseliste piirangute tühistamine (vastavalt kaitseklauslitele);
· Türkmenistani kohustus saavutada viie aasta jooksul intellektuaalomandi kaitse standardid, mis on sarnased ühenduses kehtivatega, ja
· vastastikuse haldusabi protokoll tolliküsimustes.
Demokraatia ning põhi- ja inimõiguste austamist kirjeldatakse “käesoleva lepingu olulise elemendina” ning on lisatud säte, et lepingu denonsseerimine peab toimuma kuuekuulise etteteatamisega.
Kas leping tuleks ratifitseerida?
Kuigi on selge, et inimõiguste olukord Türkmenistanis on kaugel rahuldavast, on selle valupunkti kontrollimine väljaspool rahvusvahelise kaubanduse komisjoni pädevust. Siiski väärib äramärkimist, et Euroopa Liidul on ka nelja teise Kesk-Aasia vabariigiga partnerlus- ja koostöölepingud ja kõik need sisaldavad sätet, mis võimaldab lepingu ühepoolselt peatada juhul, kui mõnda lepingu peamistest põhimõtetest rikutakse. Just see säte on võimaldanud Euroopa Liidul vastukaaluks 13. mai 2005. aasta Andižani sündmustele peatada Euroopa Liidu ja Usbekistani vahel sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingu teatud osasid.
Kaubanduse seisukohalt on endise Nõukogude Liiduga sõlmitud kehtiva lepingu asendamine uuega ilmselgelt kasulik. Isegi kui mõned lepingu osad võivad tunduda ebareaalsed, näiteks Türkmenistani jõudmine intellektuaalomandi õiguste kaitsel ELi normidele vastavale tasemele viie aasta jooksul alates lepingu jõustumisest, on see vähemalt selgeks, Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirjadega kooskõlas olevaks võrdlusaluseks, mille abil on võimalik arengut mõõta.
Ja kõige olulisem aspekt: majandusliku integratsiooni puudumine ELi ja Türkmenistani vahel viimastel aastatel ei ole aidanud kaasa Türkmenistani rahva olukorra parandamisele. Vahelepingu allkirjastamist tuleks pidada ELi sammuks Türkmenistani poole ja püüdeks suurendada sealse elanikkonna heaolu kaubavahetuse abil. Vastuseks loodab EL suurt edu. Partnerlus- ja koostöölepingu allkirjastamist võib kaaluda alles pärast demokraatia ja inimõigustega seotud edusamme ning majandusreformide tulemuslikku rakendamist.
VÄLISKOMISJONI ARVAMUS (21.3.2006)
Saaja: rahvusvahelise kaubanduse komisjon
Ettepanek võtta vastu nõukogu ja komisjoni otsus Euroopa Ühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Türkmenistani vahelise kaubandust ja kaubandusega seotud küsimusi käsitleva vahelepingu sõlmimise kohta
(5144/1999 - C5-0338/1999 - 1998/0304(CNS))
Arvamuse koostaja: Panagiotis Beglitis
SHORT JUSTIFICATION
The draftsman proposes to recommend to the Committee on International Trade that it give its approval to the conclusion of the Interim Agreement with Turkmenistan on trade and trade-related matters for the following reasons.
1. What is the Interim Agreement?
Relations between the EU and Turkmenistan are still governed by the 1989 Agreement on Trade and Commercial Cooperation between the erstwhile European Communities and the USSR. In 1997, a decision was taken to progress to a Partnership and Cooperation Agreement (PCA) with Turkmenistan, in order to update these relations and reflect the changed political situation. The PCA is a 'mixed' agreement, establishing a political dialogue and covering trade in goods, investment-related questions, and cooperation, in a wide range of areas.
Given the normally protracted time-scale for ratification of a PCA, the Commission also negotiated and initialled an Interim Agreement with Turkmenistan in 1997. This would provide - as its name suggests - for provisional implementation of the part of the PCA which deals with trade-related matters, thereby greatly facilitating trade between the two parties. The Council is required to conclude the Agreement on behalf of the European Community, and Parliament (lead committee: Committee on International Trade) is consulted. (It should be noted that, while INTA is the lead committee on trade matters, AFET is the competent committee on the PCA). While the Interim Agreement is more restrictive in scope than the PCA, it also contains a clause allowing for suspension in cases of breaches of respect for democracy or human rights.
2. Brief Background
In 2000, Parliament was consulted on the Interim Agreement. AFET's draftsman at the time, Mr Souladakis, had recommended approval, with the proviso that the committee would expect to see improvements in the human rights situation before drawing up its report on the PCA. However, the lead committee on the Interim Agreement decided not to move ahead with its report. Today, the dossier is again before the two relevant committees.
3. The situation now
As AFET's draftsman on the Interim Agreement - and rapporteur on the forthcoming PCA - I repeat the recommendation made by my predecessor, basing my judgement on the new willingness shown by the Turkmen side to engage with the EU in a dialogue on several issues, including individual human rights cases, and a strongly-held view that, by isolating Turkmenistan even further than it is already, the possibility of democratisation and improvements in human rights will be made much more remote.
The abolition of the death penalty, the announcement of a general amnesty whereby a number of prisoners will be released next year, the recently introduced law against child labour, and visits from the OSCE rapporteur on national minorities, are all steps in the right direction. The fact that new business and political classes are emerging, albeit very tentatively, may well be a precursor to a strengthened civil society sector and, eventually, to the emergence of political parties.
But let us be under no illusions - the Turkmen regime is still a repressive one, run by a president who in 1999 extended his term of office indefinitely and was elected, without opposition, with 99.5% of the vote.
President Niyazov (or "Turkmenbashi" - great leader of the Turkmens) has stated he will leave office in 2010, making way for multi-party elections. By definition, in this single-party state formal opposition parties are outlawed and the clampdown on freedom of movement and association following the 2002 attempt on the president's life still continues. There is strict censorship, repression of political dissent, ill-treatment of prisoners, and an all-pervasive "cult of personality". The authorities control virtually all aspects of civil life, to the extent that opera, ballet and even car radios are banned!
While Turkmenistan has some of the world's largest natural gas reserves and important oil reserves and is a major cotton exporter, half the population live in poverty; it still has to ratify/implement many ILO conventions. Turkmenistan is neutral and is recognised by the UN as such. It maintains good relations with Iran and Turkey as well as with Russia, which could be helpful in the region. It should also be noted that Turkmenistan's foreign policy is closely linked with energy and that access to external markets is one of its main objectives. While the EU clearly has energy needs, it should be at the same time cautious about subsuming its human rights principles to commercial considerations.
4. Conclusion
The above-mentioned willingness to engage in dialogue is welcome and a step in the right direction towards the next stage.
This committee believes that a stimulus for improvement in Turkmenistan must be provided and that is why, 7 years after the Interim Agreement was first proposed, we think it is time to approve it.
What we now expect to see from Turkmenistan - before any further discussion on the PCA is possible - is significant progress on human rights.
The Interim Agreement is an indication of the EU's goodwill; now it is up to Turkmenistan to take this opportunity to respond.
ETTEPANEKUD
Väliskomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
1. mitmete hoolikalt vaetud kaalutluste põhjal ja tingimusel, et nõukogu seostab kõik Türkmenistaniga edaspidi sõlmitavad kaubandus- või majandustehingud mitmete küsimuste, eelkõige inimõiguste alase olukorra parandamisega, kiidab heaks kaubandust ja kaubandusega seotud küsimusi käsitleva vahelepingu sõlmimise Türkmenistaniga;
2. juhib tähelepanu sellele, et reformide puudumine ja ülemäära laialdane riiklik kontroll Türkmenistanis on kaasa toonud välispoliitika, mis isoleerib riigi demokraatlike, vaba turumajandusega riikide kogukonnast, kes austavad inimõigusi; märgib, et Türkmenistani majandus ei põhine vaba turu mehhanismidel ja et eraettevõtlust on vähe ning et lisaks sekkub riik ärevusttekitavalt palju majandusse;
3. tunnistab, et ehkki inimõiguste olukord ja Türkmenistani isoleeritus on endiselt äärmiselt murettekitav, on siiski ilmnenud esimesi märke muutustest, nagu näiteks surmanuhtluse tühistamine ja vangide üldine amnestia; kavatseb väljendada oma toetust nimetatud muutustele; kutsub Türkmenistani valitsust üles tegema muudatusi, mis kajastavad OSCE Türkmenistani raportööri ja ÜRO inimõiguste komisjoni soovitusi; peab vahelepingut – tingimusel, et need muudatused leiavad aset – esimeseks oluliseks sammuks, et julgustada Türkmenistani kiiremini parandama olukorda inimõiguste valdkonnas ja alustama ELiga dialoogi inimõiguste küsimustes;
4. märgib, et ametivõimud loevad kahjuks konkureerivaid poliitilisi parteisid endiselt seadusevastasteks, suruvad maha igasugust kriitikat ja teisitimõtlemist, kitsendavad valitsusväliste organisatsioonide ja ametlikult sanktsioneerimata usurühmituste tegevust, kontrollivad sisuliselt kodanike elu kõiki külgi ja isoleerivad aktiivselt oma riigi elanikke rahvusvahelisest kogukonnast; kordab üleskutset kaotada kohe ja täielikult poliitiliste vastaste piinamine, vabastada meelsusvangid, uurida erapooletult kõiki teadaolevaid vangide surmajuhtumeid ja lubada sõltumatutel vaatlejatel jälgida kohtuistungeid;
5. nõuab tungivalt, et Türkmenistan annaks oma 1992. aasta põhiseadusele tõelise sisu ja täidaks täiel määral oma kohustusi tulenevalt neist tähtsamatest inimõigusi käsitlevatest rahvusvahelistest lepingutest, millega ta on ühinenud;
6. tervitab 28. juulil 2005. aastal toimunud Jan Kubise määramist nõukogu poolt ELi esimeseks eriesindajaks Kesk-Aasias, mis kajastab ELi kasvavat aktiivsust selles tähtsas piirkonnas; väljendab lootust, et ELi eriesindaja annab panuse tõhusa ja paremini kooskõlastatud rahvusvahelise seisukoha kujundamisse Türkmenistani küsimuses;
7. märgib, et ÜRO on Türkmenistani neutraliteeti ametlikult tunnustanud ning et Türkmenistanil on head suhted Iraani ja Türgiga ning tihedad kahepoolsed sidemed Venemaaga; on teadlik, et tänu maailma suurimate hulka kuuluvatele maagaasivarudele ja märkimisväärsetele naftavarudele on Türkmenistani välispoliitika tihedalt seotud energeetikaga;
8. juhib tähelepanu, et ehkki leping käsitleb peamiselt kaubandusküsimusi, on demokraatia ja inimõiguste austamine lahutamatu osa koostööstrateegiast, mis on vajalik vahelepingu sõlmimiseks ja partnerlus- ja koostöölepingu võimalikuks ratifitseerimiseks tulevikus ning hõlmab inimõiguste ja demokraatia klausli tingimusteta kohaldamist; juhib Türkmenistani tähelepanu asjaolule, et EL on valmis osaliselt peatama lepingud riikidega, kes asjakohast klauslit ei täida, nagu see toimus 2005. aasta oktoobris Usbekistaniga;
9. rõhutab, et enne partnerlus- ja koostöölepingu ratifitseerimiseks soovitamist ootab ta uusi ja kontrollitavaid tõendeid inimõiguste olukorra olulise paranemise kohta;
10. tuletab meelde oma palvet, et komisjon annaks teavet inimõiguste olukorra kohta ja teeks seda hiljemalt 2006. aasta märtsiks.
MENETLUS
Pealkiri |
Ettepanek võtta vastu nõukogu ja komisjoni otsus Euroopa Ühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Türkmenistani vahelise kaubandust ja kaubandusega seotud küsimusi käsitleva vahelepingu sõlmimise kohta | |||||
Viited |
5144/1999 - C5-0338/1999 - 1998/0304(CNS) | |||||
Vastutav komisjon |
INTA | |||||
Arvamuse esitaja(d) |
AFET | |||||
Arvamuse koostaja |
Panagiotis Beglitis | |||||
Arutamine parlamendikomisjonis |
23.11.2005 |
20.3.2006 |
|
|
| |
Vastuvõtmise kuupäev |
21.3.2006 | |||||
Lõpphääletuse tulemused |
+: –: 0: |
40 7 1 | ||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Angelika Beer, Panagiotis Beglitis, André Brie, Elmar Brok, Philip Claeys, Véronique De Keyser, Giorgos Dimitrakopoulos, Ana Maria Gomes, Alfred Gomolka, Richard Howitt, Jana Hybášková, Toomas Hendrik Ilves, Michał Tomasz Kamiński, Helmut Kuhne, Vytautas Landsbergis, Emilio Menéndez del Valle, Francisco José Millán Mon, Pasqualina Napoletano, Annemie Neyts-Uyttebroeck, Baroness Nicholson of Winterbourne, Raimon Obiols i Germà, Cem Özdemir, Alojz Peterle, João de Deus Pinheiro, Mirosław Mariusz Piotrowski, Hubert Pirker, Paweł Bartłomiej Piskorski, Libor Rouček, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Jacek Emil Saryusz-Wolski, György Schöpflin, Gitte Seeberg, Marek Maciej Siwiec, István Szent-Iványi, Konrad Szymański, Charles Tannock, Ari Vatanen, Karl von Wogau, Luis Yañez-Barnuevo García, Josef Zieleniec | |||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed |
Irena Belohorská, Alexandra Dobolyi, Patrick Gaubert, Jaromír Kohlíček, Ģirts Valdis Kristovskis, Miguel Angel Martínez Martínez, Aloyzas Sakalas, Tatjana Ždanoka | |||||
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles) |
| |||||
MENETLUS
Pealkiri |
Ettepanek võtta vastu nõukogu ja komisjoni otsus Euroopa Ühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Türkmenistani vahelise kaubandust ja kaubandusega seotud küsimusi käsitleva vahelepingu sõlmimise kohta | |||||
Viited |
5144/1999 – C5-0338/1999 – 1998/0304(CNS) | |||||
EPga konsulteerimise kuupäev |
13.12.1999 | |||||
Vastutav komisjon |
INTA 16.9.2004 | |||||
Arvamuse esitaja(d) |
AFET 16.9.2004 |
|
|
|
| |
Arvamuse esitamisest loobumine |
|
|
|
|
| |
Tõhustatud koostöö |
ei |
|
|
|
| |
Raportöör(id) |
Daniel Caspary 18.1.2005 |
| ||||
Endine raportöör / Endised raportöörid |
|
| ||||
Lihtsustatud menetlus |
| |||||
Õigusliku aluse vaidlustamine |
|
|
| |||
Rahaeraldise määra muutmine |
|
|
| |||
Konsulteerimine Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega |
| |||||
Konsulteerimine Regioonide Komiteega – istungil otsuse tegemise kuupäev |
| |||||
Arutamine parlamendikomisjonis |
12.7.2005 |
22.2.2006 |
|
|
| |
Vastuvõtmise kuupäev |
21.3.2006 | |||||
Lõpphääletuse tulemused |
+: –: 0: |
14 2 1 | ||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Jean-Pierre Audy, Enrique Barón Crespo, Daniel Caspary, Giulietto Chiesa, Sajjad Karim, Caroline Lucas, David Martin, Javier Moreno Sánchez, Georgios Papastamkos, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Tokia Saïfi, Peter Šťastný, Robert Sturdy, Daniel Varela Suanzes-Carpegna, Zbigniew Zaleski | |||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed |
Antolín Sánchez Presedo, Frithjof Schmidt | |||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2) |
| |||||
Esitamise kuupäev |
24.3.2006 |
| ||||
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles) |
| |||||