RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse kohta

3.4.2006 - (KOM(2005)0399 – C6‑0256/2005 – 2005/0166(COD)) - ***I

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Frederika Brepoels

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse kohta

(KOM(2005)0399 – C6‑0256/2005 – 2005/0166(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2005)0399)[1];

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 152, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6‑0256/2005);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A6‑0124/2006),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui ta kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 7 a (uus)
	(7 a) Üks keskuse ülesannetest peaks olema teabe edastamine parimate tavade ja suuniste kohta liikmesriikides ning nendevahelise parimate tavade vahetamise soodustamine.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 8
(8) Nõukogu 15. novembri 2001. aasta otsusega narkootiliste ainete viie peamise epidemioloogilise näitaja kohta õhutatakse liikmesriike tagama riikide teabekeskuste kaudu võrreldava teabe kättesaadavus viie peamise epidemioloogilise näitaja kohta.	(8) Nõukogu 15. novembri 2001. aasta otsusega narkootiliste ainete viie peamise epidemioloogilise näitaja kohta õhutatakse tungivalt liikmesriike tagama riikide teabekeskuste kaudu võrreldava teabe kättesaadavus viie peamise epidemioloogilise näitaja kohta. Käesolevas määruses sätestatud keskuse ülesannete täitmise eeltingimus on, et liikmesriigid rakendavad antud näitajaid.
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 9 a (uus)
	(9 a) Keskuse töö korraldus ja töömeetodid peaksid olema kooskõlas soovitud tulemuste objektiivse iseloomuga, eelkõige narkootikumidega seotud teabeallikate ning meetodite võrreldavuse ja ühitatavuse osas.
Selgitus
Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on komisjoni ettepanekust välja jäetud põhjenduse taaskehtestamine. Et tagada objektiivset võrdlust, peab keskuse kogutav teave olema võrreldav ja ühitatav.
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 11
(11) Sellise teabe edastamiseks on riiklikud, Euroopa ja rahvusvahelised organisatsioonid ja asutused juba olemas ning eelpool nimetatud keskus peaks oma ülesandeid täitma tihedas koostöös nendega.	(11) Sellise teabe edastamiseks on riiklikud, Euroopa ja rahvusvahelised organisatsioonid ja asutused juba olemas ning eelpool nimetatud keskus peab oma ülesandeid täitma tihedas koostöös nendega.
Muudatusettepanek 5 Põhjendus 16
(16) Euroopa Parlamendi hea informeerituse tagamiseks narkomaania kui nähtuse olukorrast Euroopa Liidus peab tal olema õigus keskuse direktorilt aru pärida.	(Ei puuduta eestikeelset versiooni).
Muudatusettepanek 6 Artikli 1 lõige 2
2. Keskuse eesmärk on anda ühendusele ja selle liikmesriikidele artiklis 3 osutatud valdkondades narkootikume, narkomaaniat ning selle tagajärgi käsitlevat objektiivset, usaldusväärset ja Euroopa tasandil võrreldavat teavet.	2. Keskuse eesmärk on anda ühendusele ja selle liikmesriikidele artiklis 3 osutatud valdkondades narkootikume, narkomaaniat ning selle tagajärgi käsitlevat faktitäpset, objektiivset, usaldusväärset ja Euroopa tasandil võrreldavat teavet.
Selgitus
Keskuse edastatav teave peab olema faktitäpne ja asjakohane, tagamaks, et keskus osutab valitustele, institutsioonidele ja organisatsioonidele üksnes vajalikku abi.
Muudatusettepanek 7 Artikli 1 lõige 3
3. Töödeldud või koostatud statistiline, dokumentaalne või tehniline teave peaks andma ühendusele ja liikmesriikidele tervikliku ülevaate narkootikumide ja narkomaania olukorrast ja seega võimaldama neil nende pädevusse kuuluvates valdkondades võtta asjakohaseid meetmeid ja teha otsuseid edasise tegevuse kohta. Kõnealuse teabe statistiline osa töötatakse välja koostöös asjaomaste statistikaasutustega, kasutades vajaduse korral sünergia suurendamiseks ja tegevuste kattumise vältimiseks ühenduse statistikaprogrammi.	3. Töödeldud või koostatud statistiline, dokumentaalne või tehniline teave peaks andma ühendusele ja liikmesriikidele tervikliku ülevaate narkootikumide ja narkomaania olukorrast ja seega võimaldama neil nende pädevusse kuuluvates valdkondades võtta asjakohaseid meetmeid ja teha otsuseid edasise tegevuse kohta. Kõnealuse teabe statistiline osa töötatakse välja koostöös asjaomaste statistikaasutustega, kasutades vajaduse korral sünergia suurendamiseks ja tegevuste kattumise vältimiseks ühenduse statistikaprogrammi. Arvesse võetakse ka muid Maailma Tervishoiuorganisatsiooni ja ÜRO ülemaailmselt kättesaadavaid andmeid.
Selgitus
Tegevuste kattumise vältimine.
Muudatusettepanek 8 Artikli 1 lõige 5
5. Keskus ei kogu andmeid, mis võimaldavad identifitseerida üksikisikuid või nendest koosnevaid väikesi rühmi. Ta hoidub ka konkreetsete nimeliste juhtudega seotud teabe edastamisest.	5. Keskus ei kogu andmeid, mis võimaldavad identifitseerida üksikisikuid või nendest koosnevaid väikesi rühmi. Ta hoidub ka konkreetsete nimeliste juhtudega seotud teabe edastamisest, kui ei ole toime pandud kuritegusid.
Selgitus
Oleks vastuvõetamatu, kui kuritegude uurimiseks olulise tähtsusega teave on küll olemas, aga seda ei avaldata.
Muudatusettepanek 9 Artikli 2 punkti a alapunkt i
i) liikmesriikide edastatud ning ühendusest, mitteriiklikest allikatest ja pädevatelt rahvusvahelistelt organisatsioonidelt pärineva teabe, kaasa arvatud uurimistöö andmete kogumine, registreerimine ja analüüsimine; kõnealune kogumis-, registreerimis- ja analüüsimistöö hõlmab ka andmeid arengutendentside kohta erinevate ainete korraga tarbimises, sealhulgas seaduslike ja ebaseaduslike psühhoaktiivsete ainete korraga tarbimise kohta;	i) liikmesriikide edastatud ning ühendusest, mitteriiklikest allikatest ja pädevatelt rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, sealhulgas Europolilt pärineva teabe, kaasa arvatud uurimistöö andmete kogumine, registreerimine ja analüüsimine; teabe edastamine parimate tavade kohta liikmesriikides ning nendevahelise parimate tavade vahetamise soodustamine; kõnealune kogumis-, registreerimis-, analüüsimis- ja teavitustöö hõlmab ka andmeid arengutendentside kohta erinevate ainete korraga tarbimises, sealhulgas seaduslike ja ebaseaduslike psühhoaktiivsete ainete korraga tarbimise kohta;
Selgitus
Üks asutuse ülesannetest peaks loomulikult olema parimate tavade vahetamisele kaasaaitamine.
Muudatusettepanek 10 Artikli 2 punkti a alapunkt v
v) teabevahetuse soodustamine otsuse tegijate, spetsialistide ja isikute vahel, kes on seotud narkootikumidevastase võitlusega riiklikes ja mitteriiklikes organisatsioonides;	v) teabevahetuse soodustamine otsuse tegijate, spetsialistide ja isikute vahel, kes tegelevad narkootikume puudutavate küsimustega riiklikes ja mitteriiklikes organisatsioonides;
Muudatusettepanek 11 Artikli 2 punkti d alapunkt ii a (uus)
	ii a) aktiivne koostöö Europoliga, et saavutada uimastiprobleemi jälgimise maksimaalne tõhusus;
Selgitus
Uimastitarbimist ja uimastitega seonduvat kuritegevust puudutava teabe vahetamine oleks kasulik nii EMCDDAle kui Europolile.
Muudatusettepanek 12 Artikli 2 punkt d a (uus)
	d a) Teavitamiskohustus Keskus on kohustatud uute arengute ja muutuvate suundumuste ilmnemisel teavitama liikmesriikide pädevaid asutusi.
Selgitus
Peab olema selge, et keskus peab tegutsema ennetavalt ja omal algatusel viivitamatult ohtudest teavitama.
Muudatusettepanek 13 Artikli 5 lõike 2 punkt a
a) Riikide teabekeskused on ühenduslüli osalevate riikide ja keskuse vahel. Nad aitavad kaasa peamiste näitajate ja andmete (sealhulgas nende rakendamise suuniste) väljatöötamisele eesmärgiga saada Euroopa Liidu tasandil usaldusväärne ja võrreldav teave. Nad koguvad ja analüüsivad riigi tasandil kogu asjakohast narkootiliste ainete ja narkomaaniaga ning kohaldatud poliitika ja lahendustega seonduvat teavet. Eelkõige esitavad nad andmeid keskuse määratletud viie epidemioloogilise näitaja kohta.	a) Riikide teabekeskused on ühenduslüli osalevate riikide ja keskuse vahel. Nad aitavad kaasa peamiste näitajate ja andmete (sealhulgas nende rakendamise suuniste) väljatöötamisele eesmärgiga saada Euroopa Liidu tasandil usaldusväärne ja võrreldav teave. Nad koguvad ja analüüsivad objektiivselt riigi tasandil kogu asjakohast narkootiliste ainete ja narkomaaniaga ning kohaldatud poliitika ja lahendustega seonduvat teavet, ühendades erinevate valdkondade (tervishoiu, õigusemõistmise ja õiguskaitseorganite) kogemuse ning tehes koostööd uimastipoliitika valdkonnas tegutsevate ekspertide ja riiklike organisatsioonidega. Eelkõige esitavad nad andmeid keskuse määratletud viie epidemioloogilise näitaja kohta.
Selgitus
Riikide teabekeskused peaksid arvesse võtma valitsusväliste organisatsioonide ja antud valdkonnas tegutsevate ekspertide oskusteavet.
Muudatusettepanek 14 Artikli 6 lõiked -1 ja -1 a (uued)
	Keskusele edastatud või sealt saadud andmeid narkootikumide ja narkomaania kohta võib avaldada vastavalt informatsiooni levitamist ja konfidentsiaalsust käsitlevatele ühenduse ja siseriiklikele eeskirjadele. Isikuandmeid ei tohi avaldada ega avalikkusele kättesaadavaks teha.
	Liikmesriigid ja spetsialiseeritud keskused ei ole kohustatud andma teavet, mis siseriiklike õigusaktidega on tunnistatud konfidentsiaalseks.

Selgitus

Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on taaskehtestada kaks komisjoni ettepanekust välja jäetud lõiget ning muuta lõigete järjekorda.

Muudatusettepanek 15 Artikli 9 lõige 4
4. Pärast konsulteerimist teaduskomiteega ning komisjoni arvamuse saamist võtab haldusnõukogu keskuse direktori esitatud eelnõu põhjal vastu kolmeaastase töökava ning saadab selle Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.	4. Pärast konsulteerimist teaduskomiteega ning komisjoni ja Euroopa Parlamendi arvamuse saamist võtab haldusnõukogu keskuse direktori esitatud eelnõu põhjal vastu kolmeaastase töökava ning saadab selle Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.
Selgitus
Enne töökava vastuvõtmist peaks Euroopa Parlamendiga konsulteerima.
Muudatusettepanek 16 Artikli 9 lõige 6
6. Juhul kui komisjon ei ole aastase või kolmeaastase töökavaga nõus, võtab haldusnõukogu need vastu 4/5 häälteenamusega.	6. Kui komisjon ei ole aastase või kolmeaastase töökavaga nõus, võtab haldusnõukogu need vastu 3/4 häälteenamusega.
Selgitus
Vajalik häälteenamus muudetakse 4/5-lt 3/4-le, et lihtsustada otsuste vastuvõtmist juhul, kui komisjon ei ole töökavade projektidega nõus.
Muudatusettepanek 17 Artikkel 10
1. Haldusnõukogu abistab täitevkomitee. Täitevkomiteesse kuuluvad haldusnõukogu esimees ja aseesimees ning kaks komisjoni esindajat. Direktor osaleb koosolekutel ilma hääleõiguseta.	1. Haldusnõukogu abistab täitevkomitee. Täitevkomiteesse kuuluvad haldusnõukogu esimees ja aseesimees, kaks haldusnõukogu nimetatud haldusnõukogu liiget, kes esindavad liikmesriike, ning kaks komisjoni esindajat. Direktor osaleb koosolekutel.
2. Täitevkomitee käib koos vähemalt kaks korda aastas või alati, kui see vajalikuks osutub, et valmistada ette haldusnõukogu otsuseid ning direktorit aidata ja talle nõu anda. Täitevkomitee teeb haldusnõukogu nimel otsuseid EMCDDA finantseeskirjades ettenähtud küsimustes, mis ei ole käesoleva määrusega haldusnõukogu pädevusse jäetud. Täitevkomitee võtab otsuseid vastu lihthäälteenamusega.	2. Täitevkomitee käib koos vähemalt kaks korda aastas või alati, kui see vajalikuks osutub, et valmistada ette haldusnõukogu otsuseid ning direktorit aidata ja talle nõu anda. Täitevkomitee teeb haldusnõukogu nimel otsuseid EMCDDA finantseeskirjades ettenähtud küsimustes, mis ei ole käesoleva määrusega haldusnõukogu pädevusse jäetud. Otsused võetakse vastu konsensuse alusel.
Muudatusettepanek 18 Artikli 11 lõige 1
1. Keskust juhib direktor, kelle haldusnõukogu nimetab komisjoni ettepanekul viieks aastaks ja kelle ametiaega võib komisjoni ettepanekul ja hindamise järel pikendada üks kord kuni viieks aastaks.	1. Keskust juhib direktor, kelle haldusnõukogu nimetab komisjoni ettepanekul ja Euroopa Parlamendi heakskiidul viieks aastaks. Ettepanek sisaldab komisjoni poolt avatud konkursi põhjal valitud parimate kandidaatide loetelu. Komisjoni ettepanekul ja hindamise järel võib direktori ametiaega pikendada üks kord kuni viieks aastaks.
Hindamise käigus hindab komisjon eelkõige:	Hindamise käigus hindab haldusnõukogu eelkõige:
- esimesel ametiajal saavutatud tulemusi ja viisi, kuidas need saavutati;	- esimesel ametiajal saavutatud tulemusi ja viisi, kuidas need saavutati;
- lähiaastatel keskuse ees seisvaid ülesandeid ja nõudmisi.	- lähiaastatel keskuse ees seisvaid ülesandeid ja nõudmisi.
	Hindamistulemused esitatakse viivitamatult komisjonile ja Euroopa Parlamendile.
Selgitus
Lõpliku valiku peaks tegema haldusnõukogu. Sellist sõnastust on viimasel ajal kasutatud mitmete ühenduse asutuste (Euroopa Ravimiamet, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus) asutamismäärustes. Kõigi võimalike kandidaatide tähelepanu köitmiseks peaks kandideerimis- ja valikumenetlus olema võimalikult läbipaistev. Direktori tööd peaks hindama haldusnõukogu kui direktorit ametisse nimetav organ. Direktori ametiaja pikendamise otsus tehakse vajaduse korral alles pärast hindamist. Kuna hindamine puudutab avaliku sektori ametikohta ja ühenduse asutust, on tähtis teha selle tulemused kättesaadavaks komisjonile ja Euroopa Parlamendile.
Muudatusettepanek 19 Artikli 11 lõige 2
2. Kuni kahest ametiajast esimeseks ametisse nimetamisel võidakse kandidaat, kelle haldusnõukogu on direktori ametikohale nimetanud, kutsuda viivitamatult Euroopa Parlamendi ette esinema ja selle institutsiooni liikmete küsimustele vastama.	2. Kuni kahest ametiajast esimeseks ametisse nimetamisel kutsutakse kandidaat, kelle haldusnõukogu on direktori ametikohale nimetanud, viivitamatult Euroopa Parlamendi ette esinema ja selle institutsiooni liikmete küsimustele vastama.
Selgitus
Valitud direktorikandidaadi esinemine Euroopa Parlamendi ees enne tema lõplikku ametissenimetamist tuleks muuta kohustuslikuks, nagu see on teistes detsentraliseeritud asutustes.
Muudatusettepanek 20 Artikli 12 pealkiri
Direktori Euroopa Parlamendi ees aruandmine	Direktori ja haldusnõukogu esimehe aruandmine Euroopa Parlamendi ees
Selgitus
Haldusnõukogu esimehe teadmised ja nägemus võivad Euroopa Parlamendile suurt huvi pakkuda.
Muudatusettepanek 21 Artikkel 12
Direktor esitab igal aastal Euroopa Parlamendile keskuse tegevuse kohta üldise aruande. Euroopa Parlament võib ka paluda direktoril anda aru keskuse tegevusega seotud mis tahes teemal.	Direktor esitab igal aastal Euroopa Parlamendile keskuse tegevuse kohta üldise aruande. Euroopa Parlament võib ka paluda direktoril ja haldusnõukogu esimehel anda aru keskuse tegevusega seotud mis tahes teemal.
Selgitus
Haldusnõukogu esimehe teadmised ja nägemus võivad Euroopa Parlamendile suurt huvi pakkuda.
Muudatusettepanek 22 Artikli 13 lõike 2 esimene lõik
2. Haldusnõukogu nimetab teaduskomiteesse igast liikmesriigist ühe liikme liikmesriikide ettepanekute põhjal isikute kohta, kes on valitud nende kogemuste ja teadusalase kompetentsuse alusel, mis neil on narkootikumide ja narkomaania valdkonnas, ning võttes arvesse komitee vajadust olla oma laadilt mitmeid teadusvaldkondi hõlmav ja katta kõik teadusvaldkonnad, mis on seotud narkootikumide ja narkomaania probleemidega. Kõnealuste valdkondade hulka kuuluvad muu hulgas: biomeditsiini alased teadusuuringud, neuroteadus, kriminoloogia, haridusteadus, epidemioloogia, majandus, kriminalistika, õigusteadus, poliitika hindamine ja analüüs, politoloogia, ennetamise hindamine/uuringud, sõltuvuse psühhiaatria, psühholoogia, psühhofarmakoloogia, rahvatervis, kvalitatiivsed uuringud, sotsiaaltöö, statistika, sotsioloogia, uuringutealane teadustöö, toksikoloogia ja ravi hindamine/uuringud.	2. Teaduskomiteesse kuulub kuni viisteist tuntud teadlast, kelle nimetab haldusnõukogu nende teadusalase kompetentsuse ja sõltumatuse alusel pärast seda, kui Euroopa Liidu Teatajas on avaldatud kutse konkursil osalemise huvist teatamiseks. Valikumenetlus peab tagama, et teaduskomitee liikmete erialad kataksid kõige asjakohasemad teadusvaldkonnad, mis on seotud narkootikumide ja narkomaania probleemidega.
Selgitus
Teaduskomitee, kuhu kuulub üks esindaja igast liikmesriigist, ei anna tunnistust heast haldustavast. Avatud konkursi põhjal nimetatud piiratud arvu ekspertidega süsteem tagab komitee sõltumatu ja tõhusa toimimise.
Muudatusettepanek 23 Artikli 13 lõike 2 teine lõik a (uus)
	Enne mis tahes lõpliku otsuse tegemist peab teaduskomitee võtma arvesse erinevaid riikliku tasandi ekspertarvamustes väljendatud seisukohti, kui need on kättesaadavad.
Muudatusettepanek 24 Artikli 13 lõike 2 kolmas lõik
Haldusnõukogu valib liikmesriikide ettepandud isikute hulgast ekspertide rühma, kelle hulgast võib direktor teaduskomitee esimehe soovitusel valida mis tahes ajal kuni viis eksperti nõukogu 10. mai 2005. aasta otsuse nr 2005/387/JSK (uusi psühhoaktiivseid aineid käsitleva teabe vahetuse, riski hindamise ja kontrolli kohta) artikli 6 lõikes 2 sätestatud laiendatud teaduskomiteesse.	välja jäetud
Muudatusettepanek 25 Artikli 20 teine lõik
Kõnealune koostöö peaks põhinema eespool osutatud ametiasutuste ja organisatsioonidega sõlmitud töökokkulepetel. Kokkulepped võtab haldusnõukogu vastu direktori esitatud eelnõu alusel pärast komisjonilt arvamuse saamist. Juhul kui komisjon ei ole nimetatud kokkulepetega nõus, võtab haldusnõukogu need vastu 4/5 häälteenamusega.	Kõnealune koostöö peaks põhinema eespool osutatud ametiasutuste ja organisatsioonidega sõlmitud töökokkulepetel. Kokkulepped võtab haldusnõukogu vastu direktori esitatud eelnõu alusel pärast komisjonilt arvamuse saamist. Juhul kui komisjon ei ole nimetatud kokkulepetega nõus, võtab haldusnõukogu need vastu 3/4 häälteenamusega.
Selgitus
Võime viidata muudatusettepanekut 6 puudutavale selgitusele.
Muudatusettepanek 26 Artikli 23 teine lõik
Kui see on asjakohane, esitab komisjon sealjuures vastavalt asutamislepingu artiklis 251 kehtestatud menetlusele ettepaneku käesoleva määruse sätete läbivaatamiseks, pidades silmas regulatiivasutustega seonduvaid arenguid. Euroopa Parlament ja nõukogu vaatavad kõnealuse ettepaneku läbi ja kaaluvad eriti seda, kas Euroopa regulatiivasutuste jaoks vastuvõetud üldise raamistiku kohaselt on haldusnõukogu koosseis vaja läbi vaadata.	Kui see on asjakohane, esitab komisjon sealjuures vastavalt asutamislepingu artiklis 251 kehtestatud menetlusele ettepaneku käesoleva määruse sätete läbivaatamiseks, pidades silmas regulatiivasutustega seonduvaid arenguid.
Selgitus
Haldusnõukogu koosseisu otsene mainimine määruse sätete läbivaatamise kontekstis ei ole vajalik.
Muudatusettepanek 27 I lisa A jao punkt 2
2) narkootikumidega seonduvate probleemide puhul kasutatud lahenduste jälgimine;	2) narkootikumidega seonduvate probleemide puhul kasutatud lahenduste jälgimine; teabe edastamine parimate tavade kohta liikmesriikides ning nendevahelise parimate tavade vahetamise soodustamine;
Selgitus
Üks asutuse ülesannetest peaks loomulikult olema parimate tavade vahetamisele kaasaaitamine.

• [1]  ELTs seni avaldamata.

SELETUSKIRI

Ettepanekul muuta nõukogu määrust (EMÜ) nr 302/93 Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Järelevalvekeskuse asutamise kohta on pikk ajalugu.

Määruse muutmise õiguslike aspektide üle on arutletud 2003. aasta lõpust, kui komisjon esitas esialgse ettepaneku nõukogu määruse (EMÜ) nr 302/93 muutmiseks. Sel ajal valiti õiguslikuks aluseks asutamislepingu artikkel 308. Sellest tulenevalt konsulteeriti Euroopa Parlamendiga, kes esitas oma arvamuse 2004. aasta aprillis (COD 2003/0311).

Pärast arutelu asjaomases nõukogu töörühmas (horisontaalne narkootiliste ainete töörühm) otsustati ettepaneku õiguslikku alust muuta ja aluseks võeti rahvatervise peatüki artikkel 152. Õiguslikku alust muutes tuli muuta ka menetlust, sest artikkel 152 näeb ette kaasotsustamismenetluse.

Euroopa Parlamendi õigusteenistuse arvamusest nähtus, et esialgse ettepaneku alusel edasitöötamise korral võib tekkida probleeme. Seetõttu esitas komisjon uue ettepaneku, mis tõi kaasa kaasotsustamismenetluse Euroopa Parlamendiga. Käesoleva ettepanekuga tühistatakse ja asendatakse varasem komisjoni ettepanek, mille komisjon võttis tagasi "parema reguleerimise" raames.

Uue komisjoni ettepaneku eesmärk on ühendada asutamismääruse kolm varasemat muudatusettepanekut, suurendada keskuse osatähtsust ning kohandada keskus uue, laienenud Euroopa tegelikkusele.

Seega hakkab keskus edaspidi pöörama rohkem tähelepanu narkomaania uutele suundumustele, nagu seaduslike ja ebaseaduslike psühhoaktiivsete ainete korraga tarbimine. Ettepaneku eesmärgiks on ka keskuse organite tegevuse kohandamine, et võtta arvesse laienemist ning Euroopa Liidu tavasid.

Raportööri seisukoht

Raportöör kiidab ettepaneku üldiselt heaks. Ettepaneku viimases versioonis on juba mitmeid esimeses raportis (COD 2003/0311) esitatud Euroopa Parlamendi ideid ja soovitusi arvesse võetud. See puudutab näiteks Euroopa Parlamendi esindatust keskuse haldusnõukogus ning tähelepanu pööramist mitme narkootilise aine, näiteks seaduslike ja ebaseaduslike psühhoaktiivsete ainete korraga tarbimisele. Mitmeid teisi Euroopa Parlamendi ettepanekuid ei ole hõlmatud.

Raportöör toetab üleskutset tagada andmete suurem objektiivsus ja võrreldavus. Praegu ei ole mõnelt liikmesriigilt võimalik piisavalt andmeid saada või siis on andmed peaaegu võrreldamatud, ning see takistab Euroopa narkootikume puudutava olukorra üldist jälgimist. Seetõttu teeb raportöör ettepaneku sätestada uuesti üks säte vanast määrusest põhjendusena 9 a (uus).

Raportöör on seisukohal, et teabe tõhusaks kogumiseks tuleb otsuste tegemist lihtsustada ja organisatsiooni ülesehitust läbipaistvamaks muuta. Seetõttu toetab raportöör keskuse asutamismäärusesse täitevkomiteed puudutavate sätete lisamist ning kiidab heaks ka keskuse töö ja Reitoxi süsteemi korralise hindamise ning välise hindamise iga kuue aasta järel: kõik need muudatused tõhustavad ja edendavad keskuse tegevust.

Täitevkomitee tegevuse tõhustamiseks tundub olevat asjakohane nimetada lisaks esimehele ja aseesimehele kaks nõukogu ja kaks komisjoni esindajat, kes peavad alati tegema otsuseid konsensuse alusel.

Raportööri arvates on soovitav, et lisaks keskuse direktorile peaks Euroopa Parlamendile aru andma ka haldusnõukogu esimees.

Keskuse haldusnõukogu ja direktorit abistab teaduskomitee, kelle ülesanne on esitada arvamusi keskuse tegevust puudutavate teaduslike küsimuste kohta. Raportöör on seisukohal, et liikmesriigid on juba haldusnõukogus piisavalt esindatud, ning arvab, et osaliselt seetõttu aga eelkõige selle organi sõltumatu tegevuse tagamiseks ei tohiks teaduskomiteesse kuuluda rohkem kui 15 liiget, kes tuleks valida nende teadmiste põhjal avatud menetluse käigus.

Teaduskomiteed võib laiendada ainult seoses nõukogu 10. mai 2005. aasta otsusega uusi psühhoaktiivseid aineid käsitleva teabe vahetuse, riski hindamise ja kontrolli kohta, et komitee hõlmaks eksperte komisjonist, Europolist ja EMEAst ning selliste teadusvaldkondade eksperte, mis ei ole piisavalt või üldse esindatud. Komitee liikmete arvu piiramine tundub olevat ainuõige viis töökorralduse ja otsuste tegemise tõhustamiseks.

Kuna keskuse peamine ülesanne on koguda ja levitada teavet narkootikumide ja nende tarbimise kohta, siis teabe edastamine narkoprobleemi käsitlemise parimate tavade kohta ning nende tavade vahetamise soodustamine aitaks kaasa liikmesriikide poliitika elluviimisele.

Lisaks võimaldaks riikide teabekeskuste ja narkootikumide valdkonnas tegutsevate organisatsioonide vaheline koostöö Euroopa narkootiliste ainetega seotud olukorda operatiivselt ja asjakohaselt jälgida ning liikmesriikidel tõhusamalt narkootikumide ja nende tarbimise uutele arengusuundadele ja nähtustele reageerida.

keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni ARVAMUS  (23.2.2006)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse kohta
(KOM(2005)0399 – C6‑0256/2005 – 2005/0166(COD))

Arvamuse koostaja: Jiří Maštálka

LÜHISELGITUS

Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus loodi nõukogu 8. veebruari 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 302/93 Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Järelevalvekeskuse asutamise kohta, et anda ühendusele ja selle liikmesriikidele objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat teavet narkootikumide ja narkomaania kohta. 2003. aastal esitas komisjon ettepaneku nimetatud määruse uue eelnõu kohta (KOM(2003)0808). Dokumendi õiguslikuks aluseks valiti (nagu ka algse määruse puhul) artikkel 308. Eelnõu osas konsulteeriti ka Euroopa Parlamendiga, kuid pärast mitmeid kuid kestnud arutelusid vastavas nõukogu töörühmas otsustati võtta õiguslikuks aluseks hoopis artikkel 152, mis näeb ette kaasotsustamismenetluse kohaldamist. Seetõttu otsustas komisjon esitada käesoleva uue läbivaadatud ettepaneku (KOM(2005)0399), et Euroopa Parlament saaks antud küsimuses korrakohaselt oma arvamust avaldada.

Ettepaneku eesmärk on keskuse tugevdamine eelkõige selleks, et saaks arvesse võtta narkomaania uusi arengutendentse (sealhulgas seadusega lubatud ja keelatud psühhoaktiivsete ainete kombineerimist) ning võimaldada keskusel kohaneda ELi laienemise järgsete uute oludega. Ettepanek peaks kõrvaldama ka mitmed nõukogu esialgse määruse jõustumise järel ilmnenud ebamäärasused.

Määruse tõeliselt tõhusa toimimise tagamiseks tuleb aga ettepaneku mõningaid sätteid mõneti muuta. Keskus ei peaks tegelema üksnes uimastiküsimustega seotud andmete kogumise, analüüsimise ja töötlemisega, vaid tema ülesandeks peaks olema ka ELi ja liikmesriikide uimastipoliitika ja uimastitarbimise arengutendentside süstemaatiline hindamine. See aitaks liikmesriikidel paremini üksteiselt õppida ja uimastivastase võitluse osas kogemusi vahetada.

Lisaks tuleks nõuda tihedamat koostööd keskuse ja ELi mittekuuluvate riikide vahel vähemalt uimastiküsimustega seonduvate andmete süstemaatilise kogumise ja analüüsimise osas, arvestades eelkõige asjaolu, et suurem osa uimasteid tuleb Euroopa Liitu mitteliikmesriikidest (sageli naaberriikidest).

Keskus peab ka välja töötama ka kõigile osapooltele ühised kriteeriumid ja standardsed andmekogumismeetodid, sest ainult nii saab tagada uimastiküsimustega seonduvate andmete objektiivsuse, usaldusväärsuse ja eelkõige võrreldavuse. Lisaks oleks nii keskusele kui ka Europolile kasulik vahetada omavahel teavet uimastite ja uimastitarbimisega seoses sooritatud kuritegude kohta.

Euroopa Parlamenti tuleks keskuse tegevusse rohkem kaasata ja tema tööst nõuetekohaselt teavitada. Seetõttu tuleks keskuse kolmeaastase töökava koostamisel arvestada mitte üksnes komisjoni arvamusega, vaid küsida ka Euroopa Parlamendi seisukohta. Samuti peaks täitevkomitees olema üks Euroopa Parlamendi esindaja (parlamendi määratud sõltumatu ekspert).

Tagamaks, et komisjon ei avaldaks keskuse tegevusele liiga suurt mõju, peaks tähtsate (näiteks keskuse aastaseid ja kolmeaastaseid töökavu puudutavate) otsuste vastuvõtmiseks haldusnõukogus piisama 3/4 häälteenamusest juhtudel, mil komisjon otsusega nõus ei ole.

Keskuse direktori ametissenimetamine peaks toimuma samuti nagu teistes ühenduse asutustes. Järelikult peaks direktori ametisse määrama haldusnõukogu, tehes valiku kandidaatide seast, kelle esitab komisjon pärast avaliku konkursi korraldamist ning konkursil osalemise kutse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja iga liikmesriigi ühes suuremas päevalehes. Niisugune direktori ametissenimetamise viis on ka läbipaistvam ja avalik konkurss tooks kokku rohkem võimalikke kandidaate.

Keskuse volitused peaksid hõlmama ka järelevalvet psüühikat mõjutavate ainete kuritarvitamise üle. Nimetatud ainete kuritarvitamine põhjustab tõsiseid, pikaajalisi ja sageli pöördumatuid tervisekahjustusi. Tulevikus peaks keskus tegelema ka alkoholi ja tubaka kuritarvitamisest tulenevate probleemidega, kuna narkootikumide ning alkoholi ja tubaka kuritarvitamisest põhjustatud probleemidel on palju ühisjooni. Alkoholi ja tubaka tarbijatel on teistega võrreldes oluliselt suurem risk muutuda uimastisõltlaseks ning tihti minnakse alkoholi ja tubaka tarbimiselt üle uimastitele ja vastupidi.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Komisjoni ettepanek[1]	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 7 a (uus)
	(7 a) Arvesse tuleks võtta psüühikat mõjutavate ainete ebaseaduslikku ja ebaõiget kasutamist, millel võivad olla tõsised tagajärjed füüsilisele ja vaimsele tervisele.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 7 b (uus)
	(7 b) Keskusele tuleks usaldada ka teabe edastamise ja liikmesriikide erinevate uimastipoliitikate hindamise ülesanne, et soodustada parimate tavade levikut ja vahetamist.
Selgitus
Liikmesriigid peaksid õppima üksteise kogemustest seoses uimastite kuritarvitamise vastase võitlusega. Keskus saaks erinevate poliitikate mõju hindamisega sellele kaasa aidata.
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 9
(9) Komisjoni jaoks on soovitav, kui tal oleks võimalik usaldada otse EMCDDAle ühenduse selliste struktuuriabi projektide rakendamine, mis seonduvad narkootikume käsitlevate infosüsteemidega kolmandates riikides, millele Euroopa Ülemkogu on andnud loa ühenduse programmides ja ametites osalemiseks (näiteks kandidaatriigid või Lääne-Balkani riigid).	(9) Komisjoni jaoks on soovitav, kui tal oleks võimalik usaldada otse EMCDDAle ühenduse selliste struktuuriabi projektide rakendamine, mis seonduvad narkootikume käsitlevate infosüsteemidega kolmandates Euroopa riikides, millele Euroopa Ülemkogu on andnud loa ühenduse programmides ja ametites osalemiseks (näiteks kandidaatriigid või Lääne-Balkani riigid).
Selgitus
Struktuuriabi projektid peaksid jätkuvalt piirduma kandidaatriikide ja Lääne-Balkani riikidega.
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 11
(11) Sellise teabe edastamiseks on riiklikud, Euroopa ja rahvusvahelised organisatsioonid ja asutused juba olemas ning eelpool nimetatud keskus peaks oma ülesandeid täitma tihedas koostöös nendega.	(11) Sellise teabe edastamiseks on riiklikud, Euroopa ja rahvusvahelised organisatsioonid ja asutused juba olemas ning eelpool nimetatud keskus peab oma ülesandeid täitma tihedas koostöös nendega.
Muudatusettepanek 5 Põhjendus 16
(16) Euroopa Parlamendi hea informeerituse tagamiseks narkomaania kui nähtuse olukorrast Euroopa Liidus peab tal olema õigus keskuse direktorilt aru pärida.	(Ei puuduta eestikeelset versiooni).
Muudatusettepanek 6 Põhjendus 18
(18) EMCDDA töö kohta tuleks regulaarselt teostada välishinnanguid ja vajaduse korral tuleks käesolevat määrust asjakohaselt kohandada.	(18) EMCDDA töö kohta tuleks iga kolme aasta järel teostada välishinnanguid ja vajaduse korral tuleks käesolevat määrust asjakohaselt kohandada.
Selgitus
EMCDDA tegevuse aluseks on kolmeaastased töökavad (vt artikli 9 lõiget 4). Oleks loogiline viia iga perioodi viimasel aastal läbi välishindamine, et saada lähtematerjali uue kava koostamiseks.
Muudatusettepanek 7 Artikli 1 lõige 2
2. Keskuse eesmärk on anda ühendusele ja selle liikmesriikidele artiklis 3 osutatud valdkondades narkootikume, narkomaaniat ning selle tagajärgi käsitlevat objektiivset, usaldusväärset ja Euroopa tasandil võrreldavat teavet.	2. Keskuse eesmärk on anda ühendusele ja selle liikmesriikidele artiklis 3 osutatud valdkondades narkootikume, narkomaaniat ning selle tagajärgi käsitlevat faktitäpset, objektiivset, usaldusväärset ja Euroopa tasandil võrreldavat teavet.
Selgitus
Keskuse edastatav teave peab olema faktitäpne ja asjakohane, tagamaks, et keskus osutab valitustele, institutsioonidele ja organisatsioonidele üksnes vajalikku abi.
Muudatusettepanek 8 Artikli 1 lõige 3
3. Töödeldud või koostatud statistiline, dokumentaalne või tehniline teave peaks andma ühendusele ja liikmesriikidele tervikliku ülevaate narkootikumide ja narkomaania olukorrast ja seega võimaldama neil nende pädevusse kuuluvates valdkondades võtta asjakohaseid meetmeid ja teha otsuseid edasise tegevuse kohta. Kõnealuse teabe statistiline osa töötatakse välja koostöös asjaomaste statistikaasutustega, kasutades vajaduse korral sünergia suurendamiseks ja tegevuste kattumise vältimiseks ühenduse statistikaprogrammi.	3. Töödeldud või koostatud statistiline, dokumentaalne või tehniline teave peaks andma ühendusele ja liikmesriikidele tervikliku ülevaate narkootikumide ja narkomaania olukorrast ja seega võimaldama neil nende pädevusse kuuluvates valdkondades võtta asjakohaseid meetmeid ja teha otsuseid edasise tegevuse kohta. Kõnealuse teabe statistiline osa töötatakse välja koostöös asjaomaste statistikaasutustega, kasutades vajaduse korral sünergia suurendamiseks ja tegevuste kattumise vältimiseks ühenduse statistikaprogrammi. Arvesse võetakse ka muid Maailma Tervishoiuorganisatsiooni ja ÜRO ülemaailmselt kättesaadavaid andmeid.
Selgitus
Tegevuste kattumise vältimine.
Muudatusettepanek 9 Artikli 1 lõige 5
5. Keskus ei kogu andmeid, mis võimaldavad identifitseerida üksikisikuid või nendest koosnevaid väikesi rühmi. Ta hoidub ka konkreetsete nimeliste juhtudega seotud teabe edastamisest.	5. Keskus ei kogu andmeid, mis võimaldavad identifitseerida üksikisikuid või nendest koosnevaid väikesi rühmi. Ta hoidub ka konkreetsete nimeliste juhtudega seotud teabe edastamisest, kui ei ole toime pandud kuritegusid.
Selgitus
Oleks vastuvõetamatu, kui kuritegude uurimiseks olulise tähtsusega teave on küll olemas, aga seda ei avaldata.
Muudatusettepanek 10 Artikli 2 punkti a alapunkt i
i) liikmesriikide edastatud ning ühendusest, mitteriiklikest allikatest ja pädevatelt rahvusvahelistelt organisatsioonidelt pärineva teabe, kaasa arvatud uurimistöö andmete kogumine, registreerimine ja analüüsimine; kõnealune kogumis-, registreerimis- ja analüüsimistöö hõlmab ka andmeid arengutendentside kohta erinevate ainete korraga tarbimises, sealhulgas seaduslike ja ebaseaduslike psühhoaktiivsete ainete korraga tarbimise kohta;	i) liikmesriikide ja ühendusse mittekuuluvate Euroopa riikide edastatud ning ühendusest, mitteriiklikest allikatest ja pädevatelt rahvusvahelistelt organisatsioonidelt pärineva teabe, kaasa arvatud uurimistöö andmete kogumine, registreerimine ja analüüsimine; kõnealune kogumis-, registreerimis- ja analüüsimistöö hõlmab ka andmeid arengutendentside kohta erinevate ainete korraga tarbimises, sealhulgas andmeid seaduslike ja ebaseaduslike psühhoaktiivsete ainete korraga tarbimise ning psüühikat mõjutavate ainete seadusevastase tarvitamise kohta, ning teabe edastamist parimate tavade kohta liikmesriikides ja nende tavade vahetamise soodustamist;
Selgitus
Paljud Euroopa Liitu tulevad uimastid on pärit naaberriikidest. Keskus peaks süstemaatiliselt koguma ja analüüsima vähemalt tema töös osalevate ühendusse mittekuuluvate Euroopa riikide andmeid. Arvestades psüühikat mõjutavate ainete ebaseadusliku ja ebaõige kasutamise tõsiseid tagajärgi tervisele, on tähtis, et keskus teostaks järelevalvet ka nende kasutamise üle. Keskus peaks andma teavet ja soodustama parimate tavade vahetamist liikmesriikides.
Muudatusettepanek 11 Artikli 2 punkti b alapunkt i
i) andmete parema võrreldavuse, objektiivsuse ja usaldusväärsuse tagamine Euroopa tasandil, seades selleks sisse vabatahtlikku laadi näitajad ja ühiskriteeriumid, mille järgimist ta võib soovitada, selleks et saavutada liikmesriikides ja ühenduses kasutatavate mõõtmismeetodite suurem ühtsus; eelkõige töötab keskus välja vahendid, mille abil liikmesriigid saavad lihtsustada oma riigi asjaomase poliitika seiret ja hindamist ning Euroopa Komisjon Euroopa Liidu asjaomase poliitika seiret ja hindamist;	i) andmete parema võrreldavuse, objektiivsuse ja usaldusväärsuse tagamine Euroopa tasandil, seades selleks sisse näitajad ja ühiskriteeriumid, mille järgimist ta võib soovitada, selleks et saavutada liikmesriikides ja ühenduses kasutatavate mõõtmismeetodite suurem ühtsus; eelkõige töötab keskus välja vahendid, mille abil liikmesriigid saavad kaasa aidata oma riigi asjaomase poliitika seirele ja hindamisele ning komisjon Euroopa Liidu asjaomase poliitika seirele ja hindamisele; samuti nõustab keskus kogutud andmete põhjal liikmesriike parimate tavade küsimuses;
Selgitus
Andmete kogumiseks ühiste kriteeriumite ja statistiliste meetodite kehtestamine on keskuse töö usaldusväärsuse seisukohalt olulise tähtsusega. Kogutud teabe põhjal peaks keskus nõustama liikmesriike parimate tavade küsimuses.
Muudatusettepanek 12 Artikli 2 punkt b a (uus)
	b a) Uimastipoliitika ja uimastitarbimise arengutendentside süstemaatiline hindamine poliitika väljatöötamise ja heade tavade levitamise eesmärgil
	i) riiklike uimastipoliitikate ja -strateegiate, sealhulgas seadusandluse hindamine kogutud andmete ja kindlaksmääratud näitajate põhjal;
	ii) uimastitarbimise ja -tarnimise arengutendentside hindamine;
Selgitus
Keskus peaks lisaks andmete kogumisele neid ka hindama. See soodustaks poliitika väljatöötamist nii ELi kui ka riikide tasandil.
Muudatusettepanek 13 Artikli 2 punkti d alapunkt ii a (uus)
	ii a) aktiivne koostöö Europoliga, et saavutada uimastiprobleemi järelevalve maksimaalne tõhusus;
Selgitus
Uimastitarbimist ja uimastitega seonduvat kuritegevust puudutava teabe vahetamine oleks kasulik nii EMCDDAle kui Europolile.
Muudatusettepanek 14 Artikli 2 punkt d a (uus)
	d a) Teavitamiskohustus Keskus on kohustatud uute arengute ja muutuvate suundumuste ilmnemisel teavitama liikmesriikide pädevaid asutusi.
Selgitus
Peab olema selge, et keskus peab tegutsema ennetavalt ja omal algatusel viivitamatult ohtudest teavitama.
Muudatusettepanek 15 Artikli 9 lõike 1 neljas lõik
Igat haldusnõukogu liiget võib abistada või esindada asendusliige. Hääleõigusliku täisliikme puudumisel võib seda õigust kasutada asendusliige.	Igat haldusnõukogu liiget võib esindada asendusliige. Hääleõigusliku täisliikme puudumisel võib seda õigust kasutada asendusliige.
Selgitus
Asendusliikme rolli, samuti sõnastuse selgemaks muutmine.
Muudatusettepanek 16 Artikli 9 lõige 4
4. Pärast konsulteerimist teaduskomiteega ning komisjoni arvamuse saamist võtab haldusnõukogu keskuse direktori esitatud eelnõu põhjal vastu kolmeaastase töökava ning saadab selle Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.	4. Pärast konsulteerimist teaduskomiteega ning komisjoni ja Euroopa Parlamendi arvamuse saamist võtab haldusnõukogu oma keskuse direktori esitatud eelnõu põhjal vastu kolmeaastase töökava ning saadab selle Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.
Selgitus
Enne töökava vastuvõtmist peaks Euroopa Parlamendiga konsulteerima.
Muudatusettepanek 17 Artikli 9 lõige 6
6. Juhul kui komisjon ei ole aastase või kolmeaastase töökavaga nõus, võtab haldusnõukogu need vastu 4/5 häälteenamusega.	6. Kui komisjon ei ole aastase või kolmeaastase töökavaga nõus, võtab haldusnõukogu need vastu 3/4 häälteenamusega.
Selgitus
Pakutav piirmäär annaks komisjonile keskuse töö küsimustes liiga suure sõnaõiguse.
Muudatusettepanek 18 Artikli 10 lõige 1
1. Haldusnõukogu abistab täitevkomitee. Täitevkomiteesse kuuluvad haldusnõukogu esimees ja aseesimees ning kaks komisjoni esindajat. Direktor osaleb koosolekutel ilma hääleõiguseta.	1. Haldusnõukogu abistab täitevkomitee. Täitevkomiteesse kuuluvad haldusnõukogu esimees ja aseesimees, üks Euroopa Parlamendi määratud sõltumatutest ekspertidest ning üks komisjoni esindaja. Direktor osaleb koosolekutel ilma hääleõiguseta.
Selgitus
Üks Euroopa Parlamendi määratud sõltumatu ekspert peaks olema tähtsat ettevalmistavat funktsiooni täitva täitevkomitee liige. Selline lahendus tagaks Euroopa Parlamendi nõuetekohase informeerituse keskuse tööst. Pealegi piisaks antud komitees ühest komisjoni esindajast.
Muudatusettepanek 19 Artikli 11 lõige 1
1. Keskust juhib direktor, kelle haldusnõukogu nimetab komisjoni ettepanekul viieks aastaks ja kelle ametiaega võib komisjoni ettepanekul ja hindamise järel pikendada üks kord kuni viieks aastaks.	1. Keskust juhib direktor, kelle haldusnõukogu nimetab komisjoni ettepanekul viieks aastaks komisjoni esitatud kandidaatide nimekirja alusel pärast avaliku konkursi korraldamist, millele eelneb konkursil osalemise huvist teatamise kutse avaldamine Euroopa Liidu Teatajas ja iga liikmesriigi ühes suuremas päevalehes ning kelle ametiaega võib komisjoni ettepanekul ja haldusnõukogu hindamise järel pikendada üks kord kuni viieks aastaks.
Hindamise käigus hindab komisjon eelkõige:	Hindamise käigus hindab haldusnõukogu eelkõige:
- esimesel ametiajal saavutatud tulemusi ja viisi, kuidas need saavutati;	- esimesel ametiajal saavutatud tulemusi ja viisi, kuidas need saavutati;
- lähiaastatel keskuse ees seisvaid ülesandeid ja nõudmisi.	- lähiaastatel keskuse ees seisvaid ülesandeid ja nõudmisi.
	Hindamistulemused esitatakse viivitamatult komisjonile ja Euroopa Parlamendile.
Selgitus
Sellist sõnastust on viimasel ajal kasutatud mitmete ühenduse asutuste (Euroopa Ravimiamet, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus) asutamismäärustes. Kõigi võimalike kandidaatide tähelepanu köitmiseks peaks kandideerimis- ja valikumenetlus olema võimalikult läbipaistev. Direktori tööd peaks hindama haldusnõukogu kui direktorit ametisse nimetav organ. Direktori ametiaja pikendamise otsus tehakse vajaduse korral alles pärast hindamist. Kuna hindamine puudutab avaliku sektori ametikohta ja ühenduse asutust, on tähtis teha selle tulemused kättesaadavaks komisjonile ja Euroopa Parlamendile.
Muudatusettepanek 20 Artikli 11 lõige 2
2. Kuni kahest ametiajast esimeseks ametisse nimetamisel võidakse kandidaat, kelle haldusnõukogu on direktori ametikohale nimetanud, kutsuda viivitamatult Euroopa Parlamendi ette esinema ja selle institutsiooni liikmete küsimustele vastama.	2. Kuni kahest ametiajast esimeseks ametisse nimetamisel kutsutakse kandidaat, kelle haldusnõukogu on direktori ametikohale nimetanud, viivitamatult Euroopa Parlamendi ette esinema ja selle institutsiooni liikmete küsimustele vastama.
Selgitus
Valitud direktorikandidaadi esinemine Euroopa Parlamendi ees enne tema lõplikku ametissenimetamist tuleks muuta kohustuslikuks, nagu see on teistes detsentraliseeritud asutustes.
Muudatusettepanek 21 Artikli 20 teine lõik
Kõnealune koostöö peaks põhinema eespool osutatud ametiasutuste ja organisatsioonidega sõlmitud töökokkulepetel. Kokkulepped võtab haldusnõukogu vastu direktori esitatud eelnõu alusel pärast komisjonilt arvamuse saamist. Juhul kui komisjon ei ole nimetatud kokkulepetega nõus, võtab haldusnõukogu need vastu 4/5 häälteenamusega.	Kõnealune koostöö peaks põhinema eespool osutatud ametiasutuste ja organisatsioonidega sõlmitud töökokkulepetel. Kokkulepped võtab haldusnõukogu vastu direktori esitatud eelnõu alusel pärast komisjonilt arvamuse saamist. Juhul kui komisjon ei ole nimetatud kokkulepetega nõus, võtab haldusnõukogu need vastu 3/4 häälteenamusega.
Selgitus
Komisjoni vastuseisu korral otsuse langetamiseks vajaliku häälteenamuse määr on liiga kõrge.
Muudatusettepanek 22 Artikli 23 esimene lõik
Komisjon algatab keskuse välise hindamise iga kuue aasta järel, mis langeb kokku keskuse kaheaastaste töökavade lõpule viimisega. Kõnealune hindamine peaks hõlmama ka Reitoxi süsteemi. Komisjon esitab hindamisaruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ja haldusnõukogule.	Komisjon algatab keskuse välise hindamise iga kolme aasta järel, mis langeb kokku keskuse iga kolmeaastase töökava lõpule viimisega. Kõnealune hindamine peaks hõlmama ka Reitoxi süsteemi. Komisjon esitab hindamisaruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ja haldusnõukogule.
Selgitus
Kuueaastane hindamistsükkel on liiga pikk, kuna keskuse tegutsemiskeskkond muutub kiiresti. Õigem oleks hinnata keskuse tööd sagedamini, soovitavalt iga töökava viimasel aastal.
Muudatusettepanek 23 I lisa A jao teise lõigu punktid 1 ja 2
1) narkootikumide probleemiga seonduva olukorra jälgimine eelkõige epidemioloogilisi või muid näitajaid kasutades ning arengutendentside jälgimine (eriti nende, mis seonduvad erinevate ainete korraga tarbimisega);	1) narkootikumide probleemiga seonduva olukorra, sealhulgas psüühikat mõjutavate ainete tarvitamise jälgimine eelkõige epidemioloogilisi või muid näitajaid kasutades ning arengutendentside jälgimine (eriti nende, mis seonduvad erinevate ainete korraga tarbimisega);
2) narkootikumidega seonduvate probleemide puhul kasutatud lahenduste jälgimine;	2) narkootikumidega seonduvate probleemide puhul kasutatud lahenduste jälgimine, teabe edastamine ja meetmete hindamine, et selgitada välja parimad tavad ja soodustada nende vahetamist liikmesriikides;
Selgitus

Keskuse ülesannete hulka peaks kuuluma järelevalve psüühikat mõjutavate ainete kuritarvitamise üle. Samuti peaks EMCDDA üks prioriteetne tegevusvaldkond olema praeguse uimastipoliitika hindamine. Keskuse ülesanne ei ole hinnata erinevate liikmesriikide poliitikat. Sellele vaatamata peaks keskus edastama teavet parimate tavade kohta liikmesriikides ning soodustama parimate tavade vahetamist.

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse kohta
Viited	KOM(2005)0399 – C6‑0256/2005 – 2005/0166(COD)
Vastutav komisjon	LIBE
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	ENVI 15.9.2005
Arvamuse koostaja   nimetamise kuupäev	Jiří Maštálka 22.9.2005
Endine arvamuse koostaja
Arutamine parlamendikomisjonis	24.1.2006		22.2.2006
Vastuvõtmise kuupäev	22.2.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	47 1 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Adamos Adamou, Georgs Andrejevs, Liam Aylward, Johannes Blokland, John Bowis, Frederika Brepoels, Hiltrud Breyer, Dorette Corbey, Avril Doyle, Jillian Evans, Anne Ferreira, Karl-Heinz Florenz, Milan Gaľa, Matthias Groote, Françoise Grossetête, Satu Hassi, Gyula Hegyi, Mary Honeyball, Marie Anne Isler Béguin, Caroline Jackson, Christa Klaß, Eija-Riitta Korhola, Holger Krahmer, Urszula Krupa, Aldis Kušķis, Marie-Noëlle Lienemann, Marios Matsakis, Roberto Musacchio, Miroslav Ouzký, Vittorio Prodi, Frédérique Ries, Karin Scheele, Carl Schlyter, Horst Schnellhardt, Richard Seeber, Jonas Sjöstedt, María Sornosa Martínez, Antonios Trakatellis, Evangelia Tzampazi, Thomas Ulmer, Anja Weisgerber, Åsa Westlund, Anders Wijkman
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed	María del Pilar Ayuso González, Christofer Fjellner, Jutta D. Haug, Erna Hennicot-Schoepges, Jiří Maštálka, Miroslav Mikolášik, Renate Sommer
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Miguel Angel Martínez Martínez
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

• [1]  ELT C /ELTs veel avaldamata.

MENETLUS

Pealkiri		Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse kohta
Viited		KOM(2005)0399 – C6-0256/2005 – 2005/0166(COD)
EP-le esitamise kuupäev		31.8.2005
Vastutav komisjon   istungil teada andmise kuupäev		LIBE 6.9.2005
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev		JURI 6.9.2005		ENVI 6.9.2005
Arvamuse esitamisest loobumine   otsuse kuupäev		JURI 24.10.2005
Tõhustatud koostöö   istungil teada andmise kuupäev
Raportöör(id)   nimetamise kuupäev		Frederika Brepoels 14.9.2005
Endine raportöör / Endised raportöörid
Lihtsustatud menetlus – otsuse kuupäev
Õigusliku aluse vaidlustamine   JURI arvamuse kuupäev
Rahaeraldise määra muutmine   BUDG arvamuse kuupäev
Konsulteerimine Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega – istungil otsuse tegemise kuupäev
Konsulteerimine Regioonide Komiteega – istungil otsuse tegemise kuupäev
Arutamine parlamendikomisjonis		23.11.2005	21.2.2006		21.3.2006
Vastuvõtmise kuupäev		21.3.2006
Lõpphääletuse tulemused	+ – 0	43 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed		Alexander Nuno Alvaro, Roberta Angelilli, Edit Bauer, Johannes Blokland, Mihael Brejc, Kathalijne Maria Buitenweg, Maria Carlshamre, Giusto Catania, Jean-Marie Cavada, Carlos Coelho, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Kinga Gál, Patrick Gaubert, Elly de Groen-Kouwenhoven, Lilli Gruber, Lívia Járóka, Timothy Kirkhope, Ewa Klamt, Magda Kósáné Kovács, Barbara Kudrycka, Stavros Lambrinidis, Romano Maria La Russa, Edith Mastenbroek, Claude Moraes, Hartmut Nassauer, Martine Roure, Inger Segelström, Ioannis Varvitsiotis, Manfred Weber, Stefano Zappalà, Tatjana Ždanoka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed		Frederika Brepoels, Richard Corbett, Gérard Deprez, Lutz Goepel, Ignasi Guardans Cambó, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Antonio Masip Hidalgo, Hubert Pirker, Herbert Reul, Marie-Line Reynaud, Rainer Wieland
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)		Pierre Schapira
Esitamise kuupäev		3.4.2006
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)		...