RAPORT Õigusloojale esitatud õigusloomega seotud ettepanekute sõelumise tulemus
27.4.2006 - (2005/2214(INI))
Põhiseaduskomisjon
Raportöör: Sylvia-Yvonne Kaufmann
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
õigusloojale esitatud õigusloomega seotud ettepanekute sõelumise tulemuse kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni 27. septembri 2005. aasta teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile seadusandjale esitatud seadusandlike ettepanekute sõelumise tulemuse kohta (KOM(2005)0462);
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi presidendi 23. jaanuari 2006. aasta kirja komisjoni presidendile[1];
– võttes arvesse komisjoni presidendi 8. märtsi 2006. aasta kirja Euroopa Parlamendi presidendile;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 45;
– võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit ja õiguskomisjoni arvamust (A6‑0143/2006)
ning arvestades, et
A. oma 27. septembri 2005. aasta teatises teatas komisjon kavatsusest võtta tagasi 68 ettepanekut, mida ta ei pea vastavaks Lissaboni strateegia eesmärkidele ja parema õigusliku reguleerimise põhimõtetele; mõnede ettepanekute puhul aga viiakse läbi uus majandusliku mõju analüüs ja vajaduse korral ettepanekuid muudetakse;
B. kirjas, mille Euroopa Parlamendi president saatis komisjoni presidendile pärast seda, kui parlamendikomisjonid olid kõnealust teatist analüüsinud, väljendatakse komisjoni kavatsuse üle üldiselt heameelt, kuid esitatakse konkreetne palve mitut ettepanekut mitte tagasi võtta ja väljendatakse vastuseisu mõnede teiste ettepanekute võimaliku muutmise suhtes;
C. komisjoni presidendi vastuses Euroopa Parlamendi presidendile öeldakse, et komisjon võttis enne oma lõpliku seisukoha vastuvõtmist nõuetekohaselt arvesse parlamendi seisukohta; lisaks esitatakse konkreetsed põhjused, miks komisjon ei järginud mõnesid parlamendi nõudeid, ja võimalikud algatused, mida komisjon kavatseb tulevikus teha mõnede nende nõuete rahuldamiseks;
D. teatis annab suurepärase võimaluse analüüsida põhjalikumalt probleeme, mis on seotud õigusloomega seotud ettepanekute tagasivõtmise või muutmisega komisjoni poolt;
E. enamikku ühenduse õigusaktidest, välja arvatud üksikud erandid, saab vastu võtta üksnes komisjoni ettepaneku alusel ning komisjon on õigusloomealgatuste osas peaaegu monopoolses seisundis;
F. EÜ asutamislepingu artikli 250 lõikes 2 on sätestatud, et komisjon võib "muuta oma ettepanekut" ükskõik millal ühenduse õigusakti vastuvõtmisele viiva menetluse jooksul, "niikaua kui nõukogu ei ole otsustanud";
G. ehkki ajaloolistel põhjustel pole parlamendi rolli artikli 250 lõikes 2 mainitud, tuleb seda sätet tõlgendada koostoimes artikliga 251, kui asi puudutab selle kohaldamist kaasotsustamismenetluse suhtes, ning artikliga 252, kui asi puudutab koostöömenetlust;
H. kõigil juhtudel, mil ühine seisukoht pärast esimest lugemist vastu võetakse, lubab EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 teise lõigu kolmas taane komisjonil üksnes Euroopa Parlamenti oma seisukohast teavitada, ja arvestades, et kui Euroopa Parlament seejärel ühises seisukohas muudatusi teeb, lubab artikli 251 lõike 2 kolmanda lõigu punkt c komisjonil ainult oma arvamuse esitada, mistõttu on selge, et komisjon ei ole enam oma ettepanekute "omanik";
I. asutamislepingutes ei mainita võimalust, et komisjon võtab õigusloomega seotud ettepaneku tagasi;
J. õigusloomega seotud ettepanekute tagasivõtmist käsitlevate sätete puudumine pole takistanud komisjonil õigusloomega seotud ettepanekuid regulaarselt tagasi võtta;
K. parlament, nõukogu ja komisjon tunduvad olevat eri arvamusel küsimuses, mil määral on komisjon volitatud õigusloomega seotud ettepanekuid tagasi võtma;
L. nendest eriarvamustest hoolimata on komisjon õigusloomega seotud ettepanekuid regulaarselt tagasi võtnud, ilma et see oleks kunagi kaasa toonud kohtuasja;
M. parlament on minevikus mõnikord ise palunud komisjonil ettepanekuid tagasi võtta;
N. 26. mai 2005. aasta Euroopa Parlamendi ja komisjoni vaheliste suhete raamkokkuleppes[2] on sätestatud:
– kõikide õigusloomega seotud menetluste puhul: "Komisjon kohustub hoolega läbi vaatama Euroopa Parlamendis vastu võetud õigusloomega seotud ettepanekute muudatused, et võtta need kõigis muudetud ettepanekutes arvesse" (punkt 31);
– kõikide õigusloomega seotud menetluste puhul: "Komisjon teatab Euroopa Parlamendile ja nõukogule oma ettepanekute tagasivõtmisest ette" (punkt 32);
– õigusloomega seotud menetluste puhul, mis ei hõlma kaasotsustamist, kohustub komisjon "asjakohastel puhkudel" Euroopa Parlamendis tagasi lükatud õigusloomega seotud ettepaneku tagasi võtma ning kui komisjon otsustab oma ettepaneku juurde jääda, selgitab ta selle otsuse põhjuseid (punkt 33);
O. kolme institutsiooni ühissuunistel põhinev kokkulepe õigusloomega seotud ettepanekute tagasivõtmise ja vajalikul määral muutmise kohta komisjoni poolt annaks panuse õigusloomega seotud menetluste sujuvasse toimimisse,
1. väljendab heameelt komisjoni 27. septembri 2005. aasta teatise üle ning arvab, et valdava enamiku teatises mainitud ettepanekute tagasivõtmine või muutmine aitab tõepoolest ühenduse õiguskeskkonda lihtsustada, kuid rõhutab, et komisjon peaks igati arvesse võtma vastuväiteid, mida Euroopa Parlamendi president oma 23. jaanuari 2006. aasta kirjas esitas;
2. tervitab tõsiasja, et enne lõpliku seisukoha vastuvõtmist vaatas komisjon oma ettepanekud parlamendi vastuväidete valguses uuesti läbi; tunnustab seda, et iga juhtumi puhul, kui komisjon nende vastuväidetega ei nõustunud, esitas ta mittenõustumise põhjused, ja et mõnel juhul esitas ta ka võimalikud algatused, mille abil oleks võimalik parlamendi soovidele vastata;
3. rõhutab, et tulevikus peaks komisjon seda laadi menetluste puhul esitama iga ettepaneku tagasivõtmise või muutmise kohta konkreetsed põhjused, mitte aga piirduma tuginemisega üldistele põhimõtetele, mis ei selgita põhjuseid, miks tuleks konkreetsed ettepanekud komisjoni arvates tagasi võtta või neid muuta;
4. palub komisjonil kohe pärast tema nimetamist koostada ja esitada parlamendile ja nõukogule nimekiri nendest oma eelkäija õigusloomega seotud ettepanekutest, mis ta kavatseb säilitada;
5. palub komisjonil lisada oma iga-aastasesse õigusloome- ja töökavva nimekiri ettepanekutest, mida ta kavatseb tagasi võtta või muuta, et parlament võiks vastavalt asutamislepingutest tulenevatele prerogatiividele ja 26. mai 2005. aasta raamkokkuleppes sätestatud menetlustele oma seisukohta väljendada;
6. võtab teadmiseks tõsiasja, et komisjoni võimalust õigusloomega seotud ettepanekuid tagasi võtta pole mainitud olemasolevate asutamislepingute üheski sättes ning õigusloomega seotud ettepanekute muutmise kohta kehtib põhimõte, et komisjon võib oma ettepanekut muuta ühenduse õigusakti vastuvõtmisele viiva menetluse jooksul, nagu on selgelt sätestatud EÜ asutamislepingu artikli 250 lõikes 2; tunnistab, et seda põhimõtet kohaldatakse ka artiklis 251 osundatud kaasotsustamismenetluse suhtes ning artiklis 252 osundatud koostöömenetluse suhtes;
7. tunnistab siiski, et komisjoni selgelt piiritletud võime õigusloomega seotud ettepanekut õigusakti vastuvõtmisele viiva menetluse jooksul tagasi võtta:
– lähtub tema õigusloomega seotud algatuse õigusest ning kujutab endast loogilist täiendust tema võimele ettepanekuid muuta;
– võib aidata suurendada komisjoni rolli õigusloomega seotud menetluses ja
– võib aidata tagada, et ühenduse õigusakti vastuvõtmisele viivate menetluste ja institutsioonidevahelise dialoogi eesmärk on edendada "ühenduse huve",
8. väidab siiski, et selle võimaluse puhul tuleb arvesse võtta eri institutsioonide asutamislepingus sätestatud prerogatiive õigusloomeprotsessis ning lähtuda institutsioonidevahelise lojaalse koostöö põhimõttest;
9. rõhutab, et võimalus ettepanekuid tagasi võtta või muuta ei tohi mõjutada institutsioonide rolli õigusloomeprotsessis viisil, mis seaks ohtu institutsioonide tasakaalu, ja et võimalus ettepanekuid tagasi võtta ei tähenda komisjoni teatava "vetoõiguse" tunnustamist;
10. rõhutab, et õigusloomega seotud ettepanekute tagasivõtmine ja muutmine peavad alluma samadele üldpõhimõtetele, millest komisjon juhindub ettepanekute esitamisel – täpsemalt peavad need sammud lähtuma ühenduse huvidest ja olema piisavalt põhjendatud;
11. arvab – ilma et see piiraks Euroopa Kohtu pädevust määrata asutamislepingutega institutsioonidele antud prerogatiivide täpne ulatus ja piirid –, et kui institutsioonid koostaksid komisjonile õigusloomega seotud ettepanekute tagasivõtmist ja muutmist käsitlevad ühised suunised, mis täiendaksid Euroopa Parlamendi ja komisjoni vaheliste suhete raamkokkuleppes ja paremat õigusloomet käsitlevas institutsioonidevahelises kokkuleppes juba sätestatud asjassepuutuvaid põhimõtteid, oleks see samm õigusloomeprotsessi ja institutsioonidevahelise dialoogi kergendamise suunas;
12. esitab järgmised suunised õigusloomega seotud ettepanekute tagasivõtmise ja muutmise kohta komisjoni poolt:
a) niikaua kui nõukogu ei ole otsustanud, võib komisjon põhimõtteliselt õigusloomega seotud ettepaneku tagasi võtta või seda muuta ükskõik millal õigusakti vastuvõtmisele viiva menetluse jooksul. See tähendab, et kaasotsustamis- ja koostöömenetluse puhul ei tohi komisjon õigusakti enam tagasi võtta ega muuta pärast seda, kui nõukogu on vastu võtnud ühise seisukoha, välja arvatud juhul, kui nõukogu on ühist seisukohta käsitlevas otsuses ületanud oma volitusi komisjoni ettepanekut muuta, nii et otsus on tegelikult nõukogu enda õigusloomega seotud algatus, mida asutamislepingus ette ei nähta;
b) kui parlament on õigusloomega seotud ettepaneku tagasi lükanud või selle kohta olulisi muudatusettepanekuid esitanud või kui parlament on mõnel muul viisil palunud komisjonil õigusloomega seotud ettepaneku tagasi võtta või seda oluliselt muuta, võtab komisjon seda seisukohta igati arvesse. Kui komisjon otsustab mõjuvatel põhjustel parlamendi seisukohta mitte järgida, selgitab ta parlamendile tehtavas avalduses selle otsuse põhjuseid;
c) kui komisjon kavatseb õigusloomega seotud ettepaneku omal algatusel tagasi võtta või seda muuta, annab ta parlamendile oma kavatsusest eelnevalt teada. Kavatsusest teatatakse aegsasti, et parlament jõuaks küsimuses oma seisukoha avaldada, ning teadaanne sisaldab selget põhjendust, miks komisjon arvab, et konkreetne ettepanek tuleks tagasi võtta või miks seda tuleks muuta. Komisjon võtab parlamendi seisukohta igati arvesse. Kui komisjon otsustab mõjuvatel põhjustel parlamendi soovi vastaselt oma ettepaneku tagasi võtta või seda muuta, selgitab ta parlamendile tehtavas avalduses selle otsuse põhjuseid;
13. rõhutab, et sellel, mil määral komisjon võtab arvesse parlamendi seisukohti õigusloomega seotud ettepanekute tagasivõtmise või muutmise kohta, on oluline osa poliitilises usalduses, mis on kahe institutsiooni kindla koostöö alus;
14. arvab, et kui komisjon peaks mõne õigusloomega seotud ettepaneku tagasi võtma või seda oluliselt muutma viisil, mis kahjustab parlamendi õigusloomega seotud prerogatiive, tuleks küsimus saata parlamendi asjakohastele poliitilistele organitele poliitiliseks kaalumiseks; lisaks sellele arvab, et kui komisjon peaks mõne õigusloomega seotud ettepaneku tagasi võtma viisil, mis kahjustab Euroopa Parlamendi ja nõukogu prerogatiive, võivad Euroopa Parlament ja nõukogu lugeda tagasivõtmise kehtetuks ning jätkata menetlust asutamislepingu sätete kohaselt kuni kõnealuse õigusakti võimaliku vastuvõtmiseni;
15. on seisukohal, et kui õigusloomega seotud ettepanek on sõnastatud vastavalt artiklile 138, peaks komisjon nõuetekohaselt teavitama Euroopa sotsiaalpartnereid oma kavatsusest õigusloomega seotud ettepanek tagasi võtta või seda oluliselt muuta;
16. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.
- [1] Viitenumber Pres-A–Courrier D(2006)300689).
- [2] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0194, lisa.
SELETUSKIRI
Komisjon vaatas läbi kõik enda esitatud praegu õigusloomemenetluses olevad ettepanekud. 27. septembri 2005. aasta teatises teavitas ta Euroopa Parlamenti ja nõukogu kõnealuse läbivaatamise tulemustest. Teatis sisaldab muu hulgas nimekirja 68 ettepanekuga, mille komisjon kavatseb tagasi võtta. Nimetatud teatis ajendas põhiseaduskomisjoni tegelema kõnealuse küsimuse institutsiooniliste aspektidega.
1. Sissejuhatus
Üks Euroopa Ühenduse õigusloome (nagu see on kehtestatud EÜ asutamislepinguga) tüüpilisi tunnuseid on komisjoni peaaegu kõikehõlmav, erandlik algatusõigus, mis võrdub peaaegu algatusmonopoliga. Kui vähesed erandid välja arvata, võetakse kõik õigusaktid EÜs vastu "komisjoni ettepaneku põhjal". Kuid komisjon ei ole õiguslooja. Komisjoni poolt esitatud õigusaktid võtab selle asemel vastu nõukogu või Euroopa Parlament ja nõukogu ühiselt. Nii kehtestab EÜ asutamisleping kolme organi vahelise institutsionaalse tasakaalu õigusloome valdkonnas.
Selle tasakaalu säilitamiseks on eelkõige vajalik, et organid austavad teiste organite volitusi ega ületa omaenda volitusi. Institutsionaalse tasakaalu põhimõte nõuab lisaks aga ka aktiivset lojaalset koostööd organite vahel, mis läheb kirjapandud menetlusreeglitest kaugemale. See koostöö on demokraatliku ja õigusriikliku liidu toimimisvõime seisukohalt vältimatu. Nõnda toob institutsionaalse tasakaalu põhimõte kaasa konkreetsed õiguslikud kohustused, mida organid peavad neile asutamislepinguga antud volituste teostamisel järgima. Seega ei tulene ka õigusloome valdkonnas organite volituste sisu ja ulatus mitte ainult asutamislepingute kirjapandud tekstist.
2. Komisjoni muutmis- ja tagasivõtmisõiguse alus
Vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 250 lõikele 2 võib komisjon muuta ettepanekut veel ka õigusloomemenetluse jooksul. Muudatused võivad seisneda selles, et õigusloomega seotud ettepaneku teatavad sätted asendatakse teiste sätetega või täiendatakse olemasolevat ettepanekut lisasätetega või jäetakse teatavad sätted ettepanekust välja. Õigusloomega seotud ettepaneku osaline tagasivõtmine on seega muudatus, mis on EÜ asutamislepingu artikli 250 lõikes 2 selgesõnaliselt ette nähtud.
Komisjoni õigust võtta õigusloomega seotud ettepanek täielikult tagasi ei ole EÜ asutamislepingus seevastu selgesõnaliselt mainitud. Kuid see on loogiline täiendus EÜ asutamislepingu artikli 250 lõike 2 kohasele muutmisõigusele, sest alles muutmisõigus ja tagasivõtmisõigus koos moodustavad komisjoni algatusõiguse teise külje.
3. Komisjoni muutmis- ja tagasivõtmisõiguse ajaline piir
Vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 250 lõikele 2 võib komisjon oma esitatud ettepanekut muuta, niikaua kui nõukogu ei ole otsustanud. Sellega ei pane kõnealune säte alust mitte ainult komisjoni muutmisõigusele, vaid määratleb ühtlasi selle ajalise piiri, mis kehtib samavõrra muutmisõiguse täienduseks EÜ asutamislepingu artikli 250 lõikest 2 tuletatud tagasivõtmisõiguse kohta.
Peale selle kehtib kõnealune säte kõikide asutamislepingus ette nähtud õigusloomemenetluste kohta. Siiski valitsevad eriti seoses koostöö- ja kaasotsustamismenetlusega eriarvamused selle kohta, millist ajahetke EÜ asutamislepingu artikli 250 lõikes 2 kirjeldatakse. Euroopa Kohtul ei ole seni olnud võimalust kõnealuses küsimuses seisukohta võtta. Euroopa Parlamendi õigusteenistus jõudis põhiseaduskomisjoni taotlusel esitatud arvamuses järgmisele järeldusele:
"Kaasotsustamismenetluses võib komisjon oma ettepaneku esimesel lugemisel tagasi võtta, kuid pärast ühise seisukoha vastuvõtmist nõukogu poolt tal seda võimalust enam ei ole."
See käsitus ei ole pealegi vastuolus EÜ asutamislepingu artikli 251 lõikega 2, mille sätted näevad nimelt üksnes ette, et komisjon teavitab parlamenti enne teist lugemist oma seisukohast nõukogu ühise seisukoha suhtes ja esitab parlamendi võimalike teise lugemise muudatusettepanekute kohta arvamuse. Need sätted teevad sellega selgeks, et EÜ asutamisleping ei näe komisjoni antud ajahetkel enam õigusloomeobjekti "omanikuna", ja kinnitavad nõnda käsitust, et komisjon ei saa sellel ajahetkel õigusloomega seotud ettepanekut põhimõtteliselt enam tagasi võtta ega muuta.
On enesestmõistetav, et öeldu kehtib samavõrra koostöömenetluse kohta. EÜ asutamislepingu artikli 250 lõikes 2 nimetatud nõukogu otsus, mis tähistab muutmis- ja tagasivõtmisõiguse ajalist piiri, on seega koostöömenetluses ühine seisukoht vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 252 punktile a.
Enesestmõistetavalt avaldab ühist seisukohta käsitlev nõukogu otsus komisjoni muutmis- ja tagasivõtmisõigusele piiravat mõju ainult siis, kui otsus ise õiguspäraselt vastu võetakse. Õigusvastane nõukogu otsus oleks selles suhtes kehtetu. Nii oleks see eelkõige siis, kui nõukogu ületaks ühist seisukohta käsitleva otsusega oma volitusi komisjoni ettepaneku muutmiseks, näiteks vahetaks esitatud reguleerimisobjekti täielikult välja. Nimelt kujutaks taoline otsus endast tegelikult nõukogu enda õigusloomealgatust, mis oleks lepingulise aluse puudumise tõttu kehtetu. Seega ei saa sellel otsusel olla ka komisjoni muutmis- ja tagasivõtmisõigust piiravat mõju, isegi kui see võetaks formaalselt "ühise seisukohana" vastu.
4. Komisjoni muutmis- ja tagasivõtmisõiguse teostamine
Komisjoni muutmis- ja tagasivõtmisõiguse teostamise kohta puuduvad EÜ asutamislepingus üldse selgesõnalised sätted. Sellest hoolimata ei ole siinkohal tegemist õigusvaakumiga. Nii tuleneb eelkõige institutsionaalse tasakaalu ja institutsioonidevahelise lojaalse koostöö põhimõttest komisjoni üldine kohustus arvestada Euroopa Parlamendi rolli õigusloomeprotsessis ning mitte minna sellest muutmis- ja tagasivõtmisõiguse teostamise viisi kaudu mööda. Selle üldise kohustuse olemasolu osas on komisjon ja Euroopa Parlament ühel meelel ning 26. mai 2005. aasta Euroopa Parlamendi ja komisjoni vaheliste suhete raamkokkuleppe (raamkokkuleppe) punktides 31–33 on seda osaliselt ka juba üksmeelselt konkretiseeritud.
On enesestmõistetav, et oleks mõistlik, kui asjaosalised organid läheksid selle üldise kohustuse ainult osalisest konkretiseerimisest kaugemale ja jõuaksid üksmeelele ka ulatusliku konkretiseerimise osas. Igal juhul aga peaks Euroopa Parlament esitama oma käsituse sellest küsimusest suuniste vormis. Selleks tuleb eristada kaht erinevat juhtumite rühma:
- õigusloomega seotud ettepaneku muutmine või tagasivõtmine komisjoni poolt Euroopa Parlamendi algatusel ning
- õigusloomega seotud ettepaneku muutmine või tagasivõtmine komisjoni poolt omal algatusel.
a) Muutmine või tagasivõtmine Euroopa Parlamendi algatusel
Raamkokkuleppe punktides 31 ja 33 jõudsid komisjon ja Euroopa Parlament kokkuleppele järgmiselt:
"Komisjon kohustub hoolega läbi vaatama Euroopa Parlamendis vastu võetud õigusloomega seotud ettepanekute muudatused, et võtta need kõigis muudetud ettepanekutes arvesse."
"Õigusloomega seotud menetluste puhul, mis ei hõlma kaasotsustamist, teeb komisjon järgmist:... kohustub asjakohastel puhkudel Euroopa Parlamendis tagasi lükatud õigusloomega seotud ettepaneku tagasi võtma. Kui mõjuvatel põhjustel ja pärast kolleegiumis arutamist otsustab komisjon oma ettepaneku juurde jääda, selgitab ta Euroopa Parlamendi ees tehtavas avalduses selle otsuse põhjuseid."
Oma kohaldamisalas arvestavad need mõlemad sätted täielikult EÜ asutamislepingus loodud institutsionaalset tasakaalu. Siiski ei hõlma need kõiki reguleerimist vajavaid asjaolusid. Nii piirduvad ühest küljest praegused eeskirjad, mille kohaselt komisjon on põhimõtteliselt kohustatud oma ettepaneku pärast parlamendis tagasilükkamist tagasi võtma, selgesõnaliselt selliste õigusloomemenetlustega, mis ei hõlma kaasotsustamist. Teisest küljest reguleerib kokkulepe komisjoni põhjendamiskohustust parlamendi ees ainult juhul, kui komisjon soovib hoolimata parlamendis tagasilükkamisest oma ettepaneku juurde jääda. Juhtumi jaoks, kui komisjon ei kavatse parlamendi olulisi muudatusettepanekuid arvesse võtta, puuduvad taolised eeskirjad. Ometi ei ole näha põhjust, miks peaks neid raamkokkuleppes hõlmamata, kuid võrreldavaid asjaolusid käsitlema teisiti kui raamkokkuleppes selgesõnaliselt reguleeritud asjaolusid.
b) Muutmine ja tagasivõtmine komisjoni algatusel
Euroopa Parlamendi ja komisjoni vaheliste suhete raamkokkuleppe punktis 32 jõudsid organid kokkuleppele järgmiselt:
"Komisjon teatab Euroopa Parlamendile ja nõukogule oma ettepanekute tagasivõtmisest ette."
Kokku lepitud parlamendi eelnev teavitamine komisjoni poolt on kahtlemata põhjapanev ja vajalik eeltingimus, et rääkida lojaalse koostöö vaimust kantud tagasivõtmismenetlusest. Kuid see ei ole mingil juhul piisav eeltingimus. Sellele vastavalt läks ka komisjon oma 27. septembri 2005. aasta teatises juba kaugemale, teavitades mitte alles juba otsustatud tagasivõtmisest, vaid juba asjaomasest kavatsusest. Kuid ka see üksi ei täida veel kõiki lojaalse koostöö nõudeid.
Komisjoni ja parlamendi lojaalsest koostööst saab selles suhtes rääkida ainult siis, kui komisjon teavitab parlamenti nii õigeaegselt ja ulatuslikult, et parlament saab ettepaneku kavandatud tagasivõtmise suhtes ka seisukoha võtta. Loomulikult ei saa parlamendi seisukoha sisu pidada praeguste lepingute põhjal komisjonile siduvaks. Kuid arvamus muutuks pelgalt formaalsuseks, kui sellega ei kaasneks vähemalt komisjoni kohustust vaadata parlamendi käsitus hoolikalt läbi ja võtta seda lõpliku otsuse tegemisel nõuetekohaselt arvesse. Ja enesestmõistetavalt peab komisjon vajaduse korral parlamendile ka teatama, miks ta parlamendi seisukohta arvesse ei võtnud.
Eespool juba mainitud põhjustel ei saa nende põhimõtete kohaldamisala piirata ainult õigusloomega seotud ettepaneku (täielikule) tagasivõtmisele komisjoni poolt. Ka õigusloomega seotud ettepaneku olulise muudatuse (näiteks ulatusliku osalise tagasivõtmise) puhul komisjoni poolt saab lojaalse koostöö põhimõtte nõudeid ainult sel viisil piisavalt arvestada.
5. Tulemus
Erinevate organite roll õigusloomeprotsessis määratakse EÜ asutamislepingus. On loomulik, et see õiguste määramine ei saa üheaegselt reguleerida ka kõiki nende teostamise aspekte. Selle ülesande omistab EÜ asutamisleping organitele endile, kes peavad otsustama oma koostöömeetodid ühise kokkuleppe põhjal. Nii on juba praegu ette nähtud EÜ asutamislepingu artikli 218 lõikes 1 ja nii nähakse see ette ka Euroopa põhiseaduse artiklis III-397. Tegemist on seega organitele antud põhiseadusliku ülesandega Euroopa Liidu institutsionaalse struktuuri üksikasjalikumaks kujundamiseks. Käesoleva raportiga annab põhiseaduskomisjon oma panuse selle ülesande täitmisse.
ÕiguskomisjonI ARVAMUS (22.3.2006)
põhiseaduskomisjonile
õigusloojale esitatud õigusloomega seotud ettepanekute sõelumise tulemuse kohta
(2005/2214(INI))
Arvamuse koostaja: Maria Berger
ETTEPANEKUD
Õiguskomisjon palub vastutaval põhiseaduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
A. arvestades, et menetluses olevate õigusaktide sõelumise tulemusena kavatseb komisjon tagasi võtta 68 ettepanekut, mida ei peeta Lissaboni eesmärkide või parema õigusliku reguleerimise põhimõtetega kooskõlas olevateks;
B. arvestades, et parema õigusliku reguleerimise põhimõtete valgusel ei ole õigustatud nelja ettepaneku tagasivõtmine, mis käsitlevad Euroopa ühistu põhikirja, Euroopa vastastikuse ühingu põhikirja ning nimetatud ühistu ja ühingu töötajate kaasamist, kuna sisuliselt on antud ettepanekute eesmärk õiguskeskkonna tegelik parandamine Euroopa kodanike huvides, mistõttu neid ei saa kuidagi pidada asjatu bürokraatliku koormuse tekitamiseks;
C. arvestades, et üldise arvamuse kohaselt on komisjonil seni, kuni nõukogu ei ole veel otsust teinud, vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 250 lõikele 2 õigus menetluses olevaid ettepanekuid tagasi võtta, ja et kaasotsustamismenetluse raames lubab antud säte ettepanekut tagasi võtta seni, kuni esimene lugemine Euroopa Parlamendis ei ole lõpule viidud ja nõukogu ühise seisukoha vastuvõtmisega "kinnitatud";
D. arvestades, et EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2, mis küll algselt koostati nõuandemenetluse jaoks, tuleb tõlgendada asutamislepingu artikli 251 sõnastust ja mõtet silmas pidades ja et seetõttu ei tohi selle järgimine kunagi nõrgestada Euroopa Parlamendi positsiooni otsustusprotsessis;
E. arvestades, et kõigil juhtudel, mil ühine seisukoht esimesel lugemisel vastu võetakse, lubab EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 teise lõigu kolmas taane komisjonil üksnes Euroopa Parlamenti oma seisukohast teavitada ja arvestades, et kui Euroopa Parlament seejärel ühises seisukohas muudatusi teeb, lubab artikli 251 lõike 2 kolmanda lõigu punkt c komisjonil ainult oma arvamust avaldada, mistõttu on selge, et komisjon ei ole enam tehtud ettepanekute "omanik" ega saa neid vabalt tagasi võtta;
F. arvestades, et tulenevalt EÜ asutamislepingu artiklist 10 võimaldab tõelise koostöö põhimõte igal juhul komisjonil oma ettepanekuid tagasi võtta ainult juhul, kui see ei kahjusta Euroopa Parlamendi kui demokraatliku otsustaja rolli ja pädevust,
1. on arvamusel, et kui juriidilisest seisukohast vaadates võibki komisjon kaasotsustamismenetluse raames oma ettepanekuid tagasi võtta, kuni nõukogu pole veel ühist seisukohta vastu võtnud, peab iga selline tagasivõtmine olema kindlasti kooskõlas EÜ asutamislepingu artikliga 10 kehtestatud ja Euroopa institutsioonide vahel kohaldatava tõelise koostöö põhimõttega;
2. kutsub komisjoni üles austama tõelise koostöö põhimõtet alati, kui Euroopa Parlament vastavalt kodukorra artiklile 55 palub komisjonil oma ettepanekud tagasi võtta;
3. on seisukohal, et asutamisleping ei anna komisjonile volitusi pärast ühise seisukoha vastuvõtmist oma õigusloomega seotud ettepanekut tagasi võtta ja et antud piirang kehtib konkreetselt ka komisjoni teatise KOM(2005)0462 lisas loetletud menetluses olevate õigusaktide paketi kohta;
4. kutsub komisjoni üles arutama Euroopa Parlamendiga iga ettepanekut, mille komisjon kavatseb tagasi võtta, ja võtma väga tähelepanelikult arvesse Euroopa Parlamendi seisukohti; kutsub komisjoni üles Euroopa Parlamenti ja nõukogu alati võrdselt kohtlema;
5. kutsub komisjoni üles oma ettepanekute tagasivõtmise õiguse kasutamisel arvestama, et menetluses olevad õigusaktid vastaksid võimalikult hästi parema õigusliku reguleerimise põhimõtetele ja sellistele Lissaboni eesmärkidele nagu kõrge tööhõive määr, sotsiaalkaitse, majanduskasv ja halduskorralduse lihtsustamine;
6. taunib resoluutselt asjaolu, et komisjon on juba otsustanud tagasi võtta järgmised ettepanekud:
a) ettepanek võtta vastu määrus Euroopa ühistu põhikirja kohta (COD/1991/0386)[1];
b) ettepanek võtta vastu direktiiv, millega täiendatakse nimetatud põhikirja töötajate kaasamise osas (COD/1991/0387)[2];
c) ettepanek võtta vastu määrus Euroopa vastastikuse ühingu põhikirja kohta (COD/1991/0390)[3];
d) ettepanek võtta vastu direktiiv, millega täiendatakse nimetatud põhikirja töötajate kaasamise osas (COD/1991/0391)[4].
MENETLUS
|
Pealkiri |
Õigusloojale esitatud õigusloomega seotud ettepanekute sõelumise tulemus | |||||
|
Menetluse number |
||||||
|
Vastutav komisjon |
AFCO | |||||
|
Arvamuse esitaja(d) |
JURI | |||||
|
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev |
| |||||
|
Arvamuse koostaja |
Maria Berger | |||||
|
Endine arvamuse koostaja |
| |||||
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
23.2.2006 |
21.3.2006 |
|
|
| |
|
Vastuvõtmise kuupäev |
21.3.2006 | |||||
|
Lõpphääletuse tulemused |
+: –: 0: |
17 0 0 | ||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Maria Berger, Rosa Díez González, Bert Doorn, Monica Frassoni, Giuseppe Gargani, Piia-Noora Kauppi, Klaus-Heiner Lehne, Katalin Lévai, Hans-Peter Mayer, Aloyzas Sakalas, Francesco Enrico Speroni, Gabriele Hildegard Stauner, Andrzej Jan Szejna, Diana Wallis, Rainer Wieland, Jaroslav Zvěřina, Tadeusz Zwiefka | |||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed |
Jean-Paul Gauzès | |||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2) |
| |||||
|
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles) |
... | |||||
MENETLUS
|
Pealkiri |
Õigusloojale esitatud õigusloomega seotud ettepanekute sõelumise tulemus | ||||||||||
|
Menetluse number |
|||||||||||
|
Vastutav komisjon |
AFCO | ||||||||||
|
Arvamuse esitaja(d) |
kõik |
|
|
|
| ||||||
|
Arvamuse esitamisest loobumine |
AFET |
DEVE |
INTA |
BUDG |
CONT | ||||||
|
|
ECON |
EMPL |
ENVI |
ITRE |
IMCO | ||||||
|
|
TRAN |
REGI |
AGRI |
PECH |
CULT | ||||||
|
|
LIBE |
FEMM |
PETI |
|
| ||||||
|
Tõhustatud koostöö |
|
|
|
|
| ||||||
|
Raportöör(id) |
Sylvia-Yvonne Kaufmann |
| |||||||||
|
Endine raportöör / Endised raportöörid |
|
| |||||||||
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
29.11.2005 |
23.1.2006 |
21.2.2006 |
22.2.2006 |
20.3.2006 | ||||||
|
Vastuvõtmise kuupäev |
25.4.2006 | ||||||||||
|
Lõpphääletuse tulemused |
+ - 0 |
13 0 0 | |||||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Jens-Peter Bonde, Richard Corbett, Jean-Luc Dehaene, Andrew Duff, Maria da Assunção Esteves, Ingo Friedrich, Bronisław Geremek, Genowefa Grabowska, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Jo Leinen, Íñigo Méndez de Vigo, Johannes Voggenhuber | ||||||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed |
Jacek Protasiewicz, György Schöpflin | ||||||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2) |
| ||||||||||
|
Esitamise kuupäev |
26.4.2006 | ||||||||||
|
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles) |
| ||||||||||