RAPORT Loodusõnnetused (tulekahjud, põuad ja üleujutused) – põllumajanduslikud aspektid

27.4.2006 - (2005/2195(INI))

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon
Raportöör: Luis Manuel Capoulas Santos

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

loodusõnnetuste (tulekahjud, põuad ja üleujutused) kohta – põllumajanduslikud aspektid

(2005/2195(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma 5. septembri 2002. aasta resolutsiooni üleujutuste kohta Kesk-Euroopas[1], 13. jaanuari 2005. aasta resolutsiooni Buenos Airese kliimamuutuste konverentsi tulemuste kohta[2], 14. aprilli 2005. aasta resolutsiooni põua kohta Portugalis[3], 12. mai 2005. aasta resolutsiooni põua kohta Hispaanias[4] ja 8. septembri 2005. aasta resolutsiooni loodusõnnetuste (tulekahjude ja üleujutuste) kohta sel suvel Euroopas[5];

–   võttes arvesse oma 16. veebruari 2006. aasta resolutsioone ELi metsandusstrateegia rakendamise kohta[6] ning riskijuhtimise ja kriisiohjamise kohta põllumajanduses[7];

–   võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 11. detsembri 1997. aasta kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli ja selle ratifitseerimist Euroopa Ühenduse poolt 31. mail 2002. aastal;

–   võttes arvesse rahvusvahelise säästva arengu instituudi teaduslikku aruannet ning komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse uuringut kliimamuutuste ja Euroopa veemajandusliku olukorra kohta[8];

–   võttes arvesse komisjoni kuuenda raamprogrammi (2002–2006) uurimisprojekti üleujutuste riskijuhtimise kohta[9];

–   võttes arvesse Euroopa Keskkonnapoliitika Instituudi raportit kliimamuutuste ja loodusõnnetuste kohta[10];

–   võttes arvesse kehtivaid õigusakte põllumajandusele antava riigiabi kohta[11];

–    võttes arvesse määrust Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta[12];

–    võttes arvesse määrust "Forest Focus"[13];

–    võttes arvesse määrust Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) loomise kohta[14];

–    võttes arvesse otsust kodanikukaitsealase koostöö mehhanismi loomise kohta[15];

–   võttes arvesse komisjoni esitatud teatisi ja ettepanekuid Euroopa metsandusstrateegia kohta (KOM(1998)0649), ülemaailmse keskkonna- ja turvaseire kosmoseprogrammi (GMES) kohta (KOM(2004)0065), riski- ja kriisiohjamise kohta põllumajanduses (KOM(2005)0074), solidaarsusfondi reformi kohta (KOM(2005)0108), suurõnnetustele kiirreageerimiseks valmisoleku rahastamisvahendi kohta (KOM(2005)0113), maaelu arendamist käsitlevate ühenduse strateegiliste suuniste kohta (KOM(2005)0304), üleujutusohu hindamise ja ohjeldamise kohta (KOM(2006)0015), ettepaneku kohta võtta vastu komisjoni määrus erandite kohta põllumajandusele antava riigiabi osas (8. veebruar 2006), biomassi käsitleva tegevuskava kohta (KOM(2005)0628) ja tulevase ELi säästva metsamajanduse tegevuskava kohta, mille esitamine on komisjoni poolt välja kuulutatud 2006. aasta juuniks;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A6‑0152/2006),

A.  arvestades, et põllumajandus- ja metsandustootmine on loodusega tihedalt seotud majandustegevus, mida seetõttu kergesti mõjutavad kliimaga seotud juhulikud asjaolud (põud, pakane, tulekahjud, üleujutused), terviseriskid (haigused, episootiad) ja reostus (happevihmad, juhuslikud geneetilised muudatused);

B.   arvestades, et põud – üks metsatulekahjusid enim mõjutavaid tegureid – on korduv keskkonna hädaolukord, mis on üks tõsisemaid probleeme Euroopa Vahemeremaades ja Pürenee poolsaarel;

C.  arvestades, et ettenägematute loodusnähtuste sageduse pidev kasv võib ohustada põllumajandusettevõtete elujõulisust ja tingida ettevõtlusest loobumist, eriti kõige väiksemate põllumajandusettevõtete ja ettevõtete puhul, mis asuvad struktuuriliselt ebasoodsas olukorras olevates piirkondades koos sellest tulenevate majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnariskidega;

D.  arvestades, et metsatulekahjude struktuurilised põhjused on otseselt seotud maarahvastiku vähenemisega Lõuna-Euroopa riikides, mis tõenäoliselt intensiivistub koos ühekordse makse rakendamisega majandi kohta; arvestades, et põhjused on seega sotsiaalmajandu slikku laadi;

E.   arvestades, et loodusõnnetused mõjutavad säästvat arengut, kiirendades maapiirkondade elanikkonna vähenemist, süvendades erosiooni ja kõrbestumist, kahjustades ökosüsteeme, ohustades bioloogilist mitmekesisust ja seades tõsisesse ohtu maaelanikkonna elukvaliteedi;

F.   arvestades, et Pürenee poolsaare ja Lõuna-Euroopa metsamaad on eelkõige kaitsva funktsiooniga, samas kui Kesk- ja Põhja-Euroopa metsamaad on ennekõike tootmisfunktsiooniga;

G.  arvestades ühenduse institutsioonide korduvaid avaldusi multifunktsionaalse põllumajanduse toetuseks kogu Euroopa Liidu territooriumil;

H.  arvestades, et kliimamuutustest tingitud looduslikele riskidele lisanduvad muud ohud Euroopa maastiku säilimisel, nagu kolmandate riikide impordi konkurentsivõime suurenemine, millega Euroopa tootjad silmitsi seisavad, kes peavad Euroopa Liidu üha karmimate kvaliteedi- ja toiduohutusnõuete tõttu kandma üha suuremaid tootmiskulusid;

I.    arvestades, et ühise põllumajanduspoliitika hiljutised reformid, mis on seotud turu avanemisega ning põllumajandussaaduste turu reguleerivate mehhanismide järk-järgulise vähenemisega ja põllumajanduse globaliseerumisega, suurendavad Euroopa turgude ebastabiilsust, mis tingib vajaduse uute kriisiohjamismehhanismide järele;

J.    arvestades, et põllumajandus tänu oma multifunktsionaalsele iseloomule ning samuti metsandus aitavad elanikkonda maapiirkondades hoida, aidates seeläbi kaasa loodusõnnetuste ennetamisele ja kaitsele nende vastu;

K.  arvestades, et ühenduse tasandil puuduvad piisavad mehhanismid loodusõnnetuste ja tervise- ning tururiskide üha sagedasemale esinemisele reageerimiseks, mille kõige ilmekam näide on see, et põuda ja külma ei kompenseerita solidaarsusfondist;

L.   arvestades, et metsatulekahjude probleem on järkjärgulise maast, põllumajandusest ja traditsioonilistest tegevustest loobumise tõttu, metsade ebaõige majandamise tõttu, suurte monokultuursete metsamaa-alade tõttu, ebasobivate puude istutamise tõttu ning tõhusa, sobivate vahenditega ja ühenduse tasandil rahastatava kaitsepoliitika puudumise tõttu samuti tõsisemaks muutunud;

M.  arvestades, et EL peab tunnistama Vahemere piirkonnas selliste loodusõnnetuste nagu põud ja tulekahjud erijooni ja kohandama olemasolevaid vahendeid ennetustegevuse, teadusuuringute, riskijuhtimise, kodanikukaitse ja solidaarsuse ning ka ühenduse metsakaitse eriprogrammi osas koos sobivate finantsvahenditega, seades eesmärgiks riskiennetuse ja metsatulekahjude ohjamise;

N.  arvestades, et ühenduse tegevuse ebapiisavust raskendab loodusõnnetuste vastase võitluse riiklike mehhanismide mitmekesisus ja nende ebavõrdne areng, mis on vastuolus Euroopa sotsiaalmudeli ja riikideülese koostöö huvides rakendatavate sidususe ja solidaarsuse põhimõtetega;

O.  arvestades, et põllumajanduslikust maast loobumise, metsamaa väikese otsese kasumlikkuse ja selle hooldamise suurte kuludega kaasneb ebapiisav omanikepoolne juhtimine, mis tingib alustaimestiku, puiestiku ja muude kergestisüttivate ilmingute kogunemise; arvestades, et aladel, kus metsamaa on sotsiaalmajanduslikult tulutoov, on märkimisväärselt vähem tulekahjusid;

P.   arvestades, et tuletõrjesüsteemide tõhususe säilitamisel on tõsiseid probleeme, kuna töö hooajaline iseloomu tõttu on raske leida alalisi töötajaid, tagada piisavat väljaõpet ja varustust rentaablilt kasutada, ning kõige suurem probleem on piisavate õhutranspordivahendite leidmine;

Q.  arvestades, et teatavate õnnetuste ennetamine ja kahjude hüvitamine ei piirdu siseriikliku mõõtmega, vaid nõuab liikmesriikidevahelist koostööd ja koostööd kolmandate riikidega, millel on Euroopa Liiduga ühised piirid;

1.   avaldab heameelt komisjoni hiljuti esitatud teatiste ja ettepanekute üle, mis puudutavad katastroofidele ja kriisidele reageerimise võimekuse parandamist, üleujutusohu hindamist ja ohjeldamist, solidaarsusfondi reformi, kodanikukaitse mehhanismi parandamist, uusi maaelu arendamise suuniseid ajavahemikuks 2007–2013, erandeid põllumajandusele eraldatava riigiabi osas ning riski- ja kriisiohjamist põllumajanduses;

2.   soovib, et looduslikele, sanitaarsetele või tehnoloogilistele õnnetustele reageeritaks asjakohaselt solidaarsusfondi, veterinaariafondi, maaelu arengu poliitika, regionaalpoliitika, põllumajandusele antava riigiabi ning programmi "Forest Focus" ja uue programmi Life+ raames võetavate tulekahjuvastaste meetmete kaudu; on samas seisukohal, et need mehhanismid peavad olema paindlikumad, et ergutada tõhusat ühenduse strateegiat loodusõnnetustele reageerimiseks, täiendades solidaarsusfondi tegevusvaldkonda õnnetuste iseloomule – muuhulgas põuale ja külmale – kohandatud abikõlblikkuse kriteeriumidega, ning nendele mehhanismidele tuleb eraldada tugevdatud finantsvahendid ja erilist tähelepanu pöörata kõige haavatavamatele tootjatele ja piirkondadele;

3.   usub, et solidaarsusfondist tuleks jätkuvalt rahastada sekkumisi õnnetuste puhul, mis on küll märkimisväärsed, ent mille kahjud jäävad alla sätestatud miinimumläve, kuid mis annavad tõsiseid ja kestvaid tagasilööke piirkonna elanike elamistingimustele, ning sellisel juhul peab olema võimalik osutada erakorralist abi;

4.   nõuab tungivalt, et komisjon esitaks õigusloomealase ettepaneku paindlikkuse klausli sisseviimise kohta, mis võimaldaks piisaval määral rahastada olemaolevaid poliitikavahendeid, eelkõige solidaarsusfondi, mis on ette nähtud reageerimiseks loodusõnnetustele põllumajandussektoris, kasutades ühise põllumajanduspoliitika assigneeringuid, mis igal aastal kasutamata jäävad;

5.   juhib tähelepanu asjaolule, et rahvusvaheline koostöö on teatud liiki loodusõnnetuste ennetamise ja kahjude hüvitamise oluline tingimus; rõhutab, et eriti läbi mitmete riikide voolavate jõgede puhul tuleb koostada ja rahastada piiriüleseid programme ning teostada järelevalvet nende üle;

6.   on arvamusel, et kuigi komisjoni poolt loodusõnnetuste korral ühise põllumajanduspoliitika raames võetavad erandlikud meetmed (muu hulgas kumulatiivsed maksed, teraviljavarude vabastamine sekkumisvarudest, tootmisest kõrvaldatud maa loomasööda kasvatamiseks kasutamise lubamine) on kasulikud, jäävad need tekkinud kaotuste korvamisega seotud vajaduste rahuldamisest väga kaugele ning nende rakendamise kasuks ei otsustata alati vajaliku kiirusega;

7.   rõhutab, et põllumajanduslike VKEde laia võrgustiku ja säästvamaid tootmismeetodeid edendava põllumajanduspoliitika olemasolu, eriti vee ja pinnase kasutuse osas, on väga oluline eeltingimus võitluseks põua ja metsatulekahjude tagajärgedega;

8.   on arvamusel, et maaelu arendamise poliitikal võib loodusõnnetuste ennetamisel olla oluline roll; rõhutab, et maaelu arenguks mõeldud vahendite drastiline kärpimine pidurdab loodusõnnetuste tekitatava kahju ennetamiseks ja korvamiseks ettenähtud tegevuskavade kooskõlastatud koostamist; soovitab siiski maaelu arendamise riiklikes või piirkondlikes kavades käsitleda prioriteedina õnnetuste põhjustele suunatud meetmeid (muu hulgas võitlus erosiooniga, taasmetsastamine asjakohaste liikidega, hüdraulilised tööd, puhtad metsad, veemajandusega seotud põllumajanduslik-keskkondlikud meetmed)

9.   nõuab tungivalt, et komisjon toetaks rahaliselt ja õigusloomega metsade süttivuse vähendamise meetmeid, nagu metsade tulususe ja nende säästliku haldamise soodustamine, kasutades metsade jääkbiomassi taastuva energiana, omanike ühenduste soodustamine elujõuliste haldusüksuste moodustamiseks ja metsade potentsiaali arendamine töökohtade säilitamiseks ja tekkimiseks maapiirkondades;

10. kutsub liikmesriike ja komisjoni üles rakendama programmi, mis käsitleb uute tehnoloogiate rakendamist metsatulekahjude riskide ja tagajärgede ohjamiseks ja seireks puudutavate kogemuste vahetust, ning töötama Euroopa tasandil välja menetlused tehnilise personali kvalifikatsioonide tunnustamiseks, et parandada nende koolitust;

11. nõuab talunikele varem tuletõkestusvööndite loomiseks ja säilitamiseks lubatud abi jätkumist järgmisel rahastamise planeerimisperioodil;

12. peab hädavajalikuks, et maaelu arendamise kavade raames antaks prioriteet tegevustele, mille eesmärk on võidelda maakeskkonna struktuuriliste probleemidega (muu hulgas rahvastiku vähenemine, põllumaade hülgamine, maapiirkondade kaitse hoogsa ehitustegevuse vastu, metsade hävitamine, metsaomandi liigne killustatus), mis lahendamata jätmise korral suurendavad tulevikus ohuvõimalust;

13. on veendunud, et järgmises, aastateks 2007–2013 ette nähtud finantsraamistikus on oluline luua ühenduse programm kaitseks metsatulekahjude eest, et edendada metsatulekahjudega seonduvaid teadlikkuse tõstmise kampaaniaid ning riskiennetuse ja -ohjamise meetmeid, mida rahastataks piisaval määral ja mida täiendaks põllumajanduse struktuuripoliitika; rõhutab, et selline programm peab võtma arvesse Vahemere piirkonna metsade erijooni;

14. palub maaelu arendamise strateegilistes suunistes ajavahemikuks 2007–2013 suurendada metsade, erosioonivastase võitluse, hüdrauliliste infrastruktuuride ja programmiga Natura 2000 seotud erimeetmete kaasfinantseerimise protsendimäärasid;

15. on veendunud, et tõsised tururiskid on prognoosimatud ja erandlikud sündmused, mis põhjustavad põllumajandusettevõtete jaoks riske, mis võivad olla niisama suured kui loodusõnnetuste poolt põhjustatud riskid, millest tuleneb vajadus Euroopa Liidu eritoetuse järele;

16. kinnitab oma otsust paluda komisjonil seoses raportiga riski- ja kriisiohjamise kohta põllumajanduses:

- luua talunike, liikmesriikide ja Euroopa Liidu poolt ühiselt rahastatav riiklik kindlustus, mis võimaldaks luua riskiohjamisele ja kriisiennetamisele parimad raamtingimused;

   - luua sidus ja kõigile liikmesriikidele ühise põllumajanduspoliitika raames juurdepääsetav edasikindlustussüsteem;

17. on arvamusel, et selline võimalik uus riskiohjamisvahend peab hõlmama eriotstarbelist metsade kindlustust, mis katab vähemalt taasmetsastamise ja metsatulekahjus kannatanud piirkondade ökoloogilise taastamise kulud, ning et komisjoni ettepanekule vastava muudatuse puhul on raske tagada tugevat avaliku sektori abi, mis on selle vahendi tõhususeks vajalik;

18. palub komisjonil esitada omavahel seostatud ettepanekud kriisiohjamise kohta põllumajanduses, kus sisalduksid rahastamise ratsionaalsed meetodid ja realistlikud allikad, mis reaalselt ergutaksid talunikke neid kasutama ning mis oleksid paindlik vahend turu reguleerimiseks, ilma et sellega kaasneks konkurentsimoonutuse ohtu ja siseturu sujuva toimimise rikkumist;

19. on seisukohal, et kiiresti tuleb lahendada komisjoni esitatud teatises riski- ja kriisiohjamise kohta põllumajanduses osutatud probleemid ning komisjon peaks viima läbi süvendatud uuringud hindade või tulude stabiliseerimissüsteemi loomise kohta, mille tulemuste kohaselt kehtiva ühtse otsemaksete kava aspektid kas jäetakse alles või mitte, et tagada Euroopa põllumajandustootjatele samasugune kaitsesüsteem nagu on nende peamistel kaubanduspartneritel;

20. kordab, et tõeline õnnetuste mõjude vastane põllumajanduslik strateegia ei saa piirduda šokimeetmetega ning arvesse tuleb võtta koolitus-, teavitus-, ennetus- ning teadlikkuse tõstmise tegevust, mida tuleb rahastada kodanikukaitse mehhanismi, programmi "Forest Focus", maaelu arendamise poliitika ja Euroopa Sotsiaalfondi raames; rõhutab seoses metsatulekahjudega vajadust tugevdada aktiivset ennetustööd, tuletõrjemeetodite ja -süsteemide optimeerimist ja koordineerimist, ühiskonna osalemise soodustamist, tulekahjude põhjuste paremat uurimist ja tugevamaid kuritegevuse vastaseid meetmeid;

21. rõhutab vajadust töötada välja metsanduspoliitika, mis sisaldab meetmeid loodusõnnetuste tõhusaks ohjamiseks ja nende vastu võitlemiseks; nõuab tuletõrjevõrgustiku rajamist, mis võimaldaks rahastada tegevuskavade väljatöötamist ja vahendite soetamist, mille tõhusust suurendaks asjakohane kooskõlastamine mitte üksnes Euroopa tasandil, vaid ka liikmesriikide vahel; on seisukohal, et oluliseks tuleb pidada metsade mõistliku majandamise ning loodusõnnetuste korral kohustusliku taasmetsastamise reeglite kehtestamist;

22. palub komisjonil arvata oma tulevasse metsade säästva majandamise tegevuskavasse konkreetsed meetmed aktiivse ennetustöö ja maaelanikkonna keskkonnaalase hariduse programmide rakendamiseks, et selgitada uusi metsakeskkonnaga tegelemise viise ja tõsta teadlikkust metsamaade tulevasest rollist nende piirkonnas ning nende säilitamisest tulenevast tulust;

23. nõuab ELi tasemel teadlikkuse tõstmise kampaaniate korraldamist, mis oleksid suunatud maakogukondadele, metsamaade omanikele ja linnaelanikele, pöörates erilist tähelepanu koolilastele ja noortele, vabatahtlike organisatsioonidele ja meediale, et edendada suhtumise muutumist tule kasutamise suhtes;

24. leiab, et riskipiirkondade kaardistamine ja halduskavade väljatöötamine ei peaks piirduma ainult üleujutustega, nagu komisjoni praeguses direktiivi ettepanekus, vaid laienema põuale ja tulekahjudele koos ELi sisese suure tule ja põua riskiga piirkondade kaardistamisega ja vastavate juhtimiskavadega;

25. kordab oma nõudmist luua Euroopa põuaseire keskus, mis vastutaks põua tagajärgede uurimise, leevendamise ja seire eest alusel, tegutsedes alalise teabevahetussüsteemina, mis toetab tulekahjude ennetamist kogu Euroopa Liidus;

26. nõuab konkreetsete riskiennetusmeetmete, mis võimaldavad seiret ja planeerimist seoses kergestisüttivate metsakoostisosadega ja metsaalade majandamist, lisamist tulevasse metsade säästva majandamise tegevuskavasse; nõuab samuti, et nimetatud kava laieneks välismõjude tulemuste hindamisele metsaalade osas, nende sotsiaalse ja majandusliku väärtuse arvestamisele ning püüetele leida sektori suhtes kohaldatavaid uusi toetusvahendeid;

27. palub esitada direktiivi ettepaneku, milles käsitletakse tulekahjudega võitlemist ja nende ennetamist ning mis võimaldaks probleemi lahendamiseks ning piirkondade ja liikmesriikide vahelise kooskõlastamise parandamiseks optimeerida ühenduse erinevate olemasolevate vahendite, sealhulgas Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (FEADER) kasutamist;

28. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

• [1]  ELT C 272 E, 13.11.2003, lk 471.
• [2]  ELT C 247 E, 6.10.2005, lk 144.
• [3]  ELT C 33 E, 9.2.2006, lk 599.
• [4]  ELT C 92 E, 20.4.2006, lk 309.
• [5]  Sel kuupäeval vastu võetud tekstid, P5_TA(2005)0334.
• [6]  Sel kuupäeval vastu võetud tekstid, P5_TA(2006)0068.
• [7]  Sel kuupäeval vastu võetud tekstid, P5_TA(2006)0067.
• [8] http://ies.jrc.cec.eu.int/fileadmin/Documentation/Reports/Inland_and_Marine_Waters/Climate_Change_and_the_European_Water_Dimension_2005.pdf
• [9] www.floodsite.net
• [10]  Institute for European Environmental Policy (2006): Climate change and natural disasters: Scientific evidence of a possible relation between recent natural disasters and climate change, raport Euroopa Parlamendi keskkonnakomisjonile (IP/A/ENVI/FWC/2005-35), 25. jaanuar 2006.
• [11]  Nõukogu 7. mai 1998. aasta määrus (EÜ) nr 994/98, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 92 ja 93 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes (EÜT nr 142, 14.5.1998, lk 1), mida on täiendatud komisjoni määrusega nr 1/2004, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist riigiabi suhtes, mida antakse põllumajandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (ELT 1, 3.1.2004) ja ühenduse põllumajandussektori riigiabi käsitlevaid suuniseid (EÜT C 28, 1.2.2000 ja EÜT C 232, 12.8.2000, lk 19).
• [12]  Nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta (EÜT 311, 14.11.2002, lk 3).
• [13]  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2152/2003 metsade ja keskkonna vastastikuse mõju seire kohta ühenduses (Forest Focus) (ELT L 324, 11.12.2003, lk 3), muudetud määrusega (EÜ) nr 788/2004 (ELT 138, 30.4.2004).
• [14]  Nõukogu 20. septembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT nr 277, 21.10.2005, lk 1).
• [15]  23. oktoobri 2001. aasta otsus 2001/792/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse mehhanism tugevdatud koostöö soodustamiseks kodanikukaitse abimissioonidel (EÜT L 297, 15.11.2001, lk 7).

SELETUSKIRI

1. Põllumajanduslik vaatenurk loodusõnnetustele

2005. aastal registreeritud loodusõnnetuste kogu ühendust hõlmav ulatus veenis Euroopa Parlamenti, et saabunud on hetk teha kvalitatiivne hüpe loodusõnnetustega võitlemise riikideülese strateegia suunas, mis oli ka 8. septembri 2005. aasta resolutsiooni (P6_TA(2005)0334) vastuvõtmise motiiv.

Sama teemat käsitleb käesolev omaalgatuslik raport loodusõnnetuste põllumajanduslike aspektide kohta, mille eesmärk, nagu ka teiste komisjonide – keskkonnakomisjoni ja säästva arengu komisjoni – koostatud raportite eesmärk oli viia edasi arutelu õnnetuste vastu suunatud ühenduse tegevuse parandamise kohta ja toetada komisjoni algatusi[1].

On selge, et põllumajanduslikku, territoriaalset ja keskkonnaalast temaatikat on raske üksteisest lahutada ning sellest tulenevalt kasutatakse käesolevas raportis lähenemisviisi, mis toetub eelkõige põllumajanduslikule vaatepunktile, nähes eesmärgina säästva arengu ja Euroopa Liidu maaelu konsolideerimist, mis oleks sidus Euroopa põllumajandus- ja sotsiaalmudeliga ja mis säilitaks põllumajandustegevuse mitmekesisust.

2. Põllu- ja metsamajandus – loodusriskidest mõjutatav sektor

Põllu- ja metsamajanduslik tootmine on erandlik majandustegevus, mis on tihedalt seotud loodusega ja seetõttu eriti mõjutatav kliimaga seotud juhuslikest asjaoludest, bioloogilis-sanitaarsetest riskidest ja reostusest.

Mõnel juhul ohustavad need nähtused ettevõtete, eriti väikeste ettevõtete elujõulisust. See läheb vastuollu ühenduse institutsioonide korduvate deklaratsioonidega, mis toetavad multifunktsionaalset põllumajandust kogu Euroopa Liidu territooriumil.

3. Riikliku poliitika puudujäägid bioloogiliste, looduslike ja tehnoloogiliste riskide ohjamisel

Tavapäraselt tegelevad ettenägematute riskide leevendamisega riigiasutused, kas turgude reguleerimise mehhanismide kaudu konjunktuurilistest kõikumistest tingitud kriiside korral või erakorraliste toetusmeetmete kaudu suuremõõtmeliste loodusõnnetuste, sealhulgas sanitaarkriiside korral.

Sellest hoolimata vähendavad põllumajandusturgude järkjärguline liberaliseerimine ja avamine ning riiklikku ja ühenduse rahastamist puudutavate eelarveliste piirangute suurenemine põllumajanduspoliitika rahastamisvahendite võimet põllumajandusettevõtteid turu- või sanitaarkriiside või loodusõnnetuste korral toetada.

-          a) Riikideülesed reageerimismehhanismid

Suuremõõtmelise loodusõnnetuse korral kohaldatavad põllumajanduslikud meetmed[2] jäävad alati ühekülgseks ning neid ei rakendata alati vajaliku kiirusega. Sama kommentaar kehtib veterinaariafondi kohta episootiate ilmnemise korral.

Teisalt, programmi Forest Focus raames võetud meetmed metsade kaitse ja nende haldamise parandamiseks, mis on praegu kehtivast määrusest [3] piiratumad, ei võimalda luua tegelikku ühisstrateegiat metsade ökosüsteemide kaitseks, nagu näitab Euroopa Kohtu otsus, milles kinnitati selgesõnaliselt, et "tühistatud määruste tagajärjed jäävad alles, kuni nõukogu võtab mõistliku aja jooksul vastu uued sama teemat puudutavad määrused"[4], mida praeguseni pole juhtunud.

Samuti jätab solidaarsusfondi tõhusus põllumajandussektoris märgatavalt soovida, muuhulgas on nimetatud fondi rakendusalast välja jäetud põuaga seonduv.

-          b) Riigisisesed reageerimismehhanismid

Ühenduse tasandil rakendatavate meetmete ebapiisavust süvendab riigisisesel tasandil olemasolevate ennetus- ja ohjamismehhanismide mitmekesisus ja nende ebavõrdne arengutase[5], mis toob kaasa tootjate ja territooriumide erineva kohtlemise. See rikub sidususe ja solidaarsuse põhimõtteid, mis on vajalikud Euroopa ülesehitamiseks.

-          c) Kokkuvõte: ebapiisav tegutsemisvõime kriiside tekkimise korral

On paradoksaalne, et riikliku poliitika negatiivne areng langeb kokku ettenägematute sündmuste hulga suurenemisega, millega kaasnevad rahalised kaotused põllumajandusettevõtete jaoks. Lühidalt: suurenevad riskid erinevate faktorite, muuhulgas vaieldamatu kliimamuutuse, uute geenitehnoloogiate ja viimaks globaliseerumise tugevnemise koosmõju tõttu.

Viimase asjaoluga kaasnevad haiguste ja episootiate suurenev levik ja juhuslik saastumine geneetiliselt modifitseeritud organismidega ning selle kiire leviku lihtsustamine. Kui lisada sellele turgude suurenevast avanemisest tulenev ebastabiilsus, tuleb nentida, et Euroopa Liidu riiklik sekkumine ei ole olukorra kõrgusel ning tingib vajaduse uute mehhanismide järele, mis võimaldaksid toime tulla suure ulatusega loodusõnnetustega, mis regulaarselt põllu- ja metsamajandust laastavad.

4. Hiljutised õppetunnid: 2005. aasta loodusõnnetused

Kahjuks kinnitavad varasemaid väiteid 2005. aastal aset leidnud loodusõnnetused mitmes liikmesriigis ja kandidaatriigis, millest kuut (Hispaania, Portugal, Saksamaa, Austria, Prantsusmaa ja Itaalia) külastasid Euroopa Parlamendi delegatsioonid, kes lõid väga kasulikke kontakte riiklike, piirkondlike ja kohalike ametivõimudega ning kodanikuühiskonna esindajatega, kelle koostöövalmidust tuleb rõhutada.

- a) Paduvihmad, laviinid ja üleujutused toimusid Rootsis, Balti riikides, Saksamaa lõunaosas, Austrias, Tšehhis, Horvaatias, Sloveenias, Prantsusmaal, Ungaris, Itaalias, Poolas ja Rumeenias.

- b) Põud saavutas Lõuna-Euroopas erakordse mõõtme ja kestuse, puudutades eriti Portugali, Hispaaniat, Itaaliat ja Prantsusmaad. Veedefitsiit tõestas põllumajanduse haavatavust niisutamata maa-aladel ja karjamaadel. Samuti rõhutas see vajadust pikaajalise poliitika järele sellise haruldase loodusvara nagu vee haldamiseks ja säästmise julgustamiseks. Viimaks on vähenenud vihmatase mõjutanud negatiivselt floorat ja faunat, raskendades juba niigi murettekitavat metsatulekahjude probleemi Vahemere piirkonnas.

- c) Tulekahjud laastasid tuhandeid hektareid metsa ja alusmetsa Euroopa Liidu edelaosas. 2005. aastal loendati 484 000 põlenud hektarit, mis lisandus 2004. aasta 345 000 hektarile ja 2003. aasta 740 000 hektarile, arvestamata teatud juhtudel esinenud inimelude kaotusi. On selge, et määravad faktorid olid kõrge suvine temperatuur ja vihmade vähesus. Sellest hoolimata tuleb neile lisada muid asjaolusid, mis nõrgendavad riiklike ametivõimude poolt maaelu arendamise valdkonnas rakendatavaid meetmeid: maapiirkondade rahvastiku vähenemine ja järkjärguline loobumine põllumajanduslikust tegevusest, mis on tavakohaselt metsasäästlik; biomassi kogumist motiveerivate faktorite vähesus; metsaomandi liigne killustumine; inimtegevuse ebapiisav kontroll suure tuleohuga ajavahemikel ja piirkondades; põllumajanduslike või metsamaade linnastumise lubamine.

5. Raportööri ettepanekud

Lahendus tegeliku ühenduse ettenägematute sündmuste ohjamise strateegia rajamiseks, mis avaldaks mõju ettevõtetele ja põllumajandussektorile, on raportööri arvates kolmele sambale tugineva uue mudeli loomine põllumajandusettevõtjate kaitsmiseks loodusõnnetuste või sarnaste tagajärgedega juhuslike asjaolude eest, mis seisneks olemasolevate ja täiustatavate ühenduse vahendite, liikmesriikide vahendite ja tulevikus loodavate uute vahendite sidusas lõimimises:

I          Loodusõnnetuste ohjamise süsteem

II        Riskiohjamise süsteem

III       Kahe võimaliku stsenaariumiga stabiliseerimissüsteem

I Loodusõnnetuste ohjamise süsteem

Põllumajandussektorile mõeldud loodusõnnetuste ohjamise süsteem vajab kahte koostisosa. Esiteks, riigisisene panus väiksema mõõtmega loodusõnnetuste ohjamiseks, mis julgustaks ennetustegevust ja mis oleks suuteline kahjudega toime tulema, aidates põllumajandusettevõtjaid oma tegevust jätkata. Teiseks, ühenduse panus abimehhanismide käivitamiseks, mis toetaksid olulisel määral suuremõõtmeliste loodusõnnetuste tõttu kannatanud põllumajandusettevõtjaid.

Esimeses valdkonnas on tagatud parim reageerimine tänu struktuurifondide, muu hulgas praeguse EAGGFi ja tulevase EAFRD raames olemasolevate mehhanismide kasutamisele. Need mehhanismid näevad tänu maaelu arendamise riiklikele programmidele ette abi andmise põllumajandusliku ja metsamajandusliku tootmise loodusõnnetuste poolt kahjustatud potentsiaali taastamiseks, muuhulgas kollektiivse iseloomuga põllumajanduslike ja metsamajanduslike infrastruktuuride rekonstrueerimiseks või asendamiseks või klimaatilistest või muudest asjaoludest tingitud loodusõnnetustest kahjustatud põllumajandusettevõtete põhikapitali taastamiseks.

Teisele valdkonnale peavad vastama riigiabi ning asjakohaseks peetavad ühenduse rahastamisvahendid, muu hulgas laiendatud mõjuväljaga solidaarsusfond, mida praegu ümber formuleeritakse, laiendades selle mõjuvälja muudele loodusõnnetustele, eriti põuale.

II Riskiohjamise süsteem

Esitatud mudeli fundamentaalne koostisosa on tõhus ühtlustatud kasutusega riskiohjamise süsteem, mida juhitakse liikmesriigi tasandil. See süsteem peab sisaldama võrgustikku Euroopa põllumajandust regulaarselt ohustavate peamiste riskide ennetamiseks.

Kasutatavad vahendid peavad olema paindlikud, oluline roll tuleb anda põllumajanduslikule kindlustusele ja edasikindlustusele, vastastikustele fondidele ja vajaduse korral uuenduslikumatele vahenditele, nagu futuuride, optsioonide ja muude tuletisinstrumentide turud.

Seda süsteemi võib rahastada maaelu arendamise riiklike programmide esimese telje raames vastavalt EAFRD alusmäärusele, muu hulgas toetuste ümbersuunamise kaudu.

III Stabiliseerimissüsteem

Käimasolevad ühise põllumajanduspoliitika toetuse ja koostise muudatused õigustavad ristuva iseloomuga kolmanda süsteemi loomist, mis aitab otseselt või kaudselt kaasa põllumajandustulude stabiliseerimisele.

Kui WTOs toimuvate läbirääkimiste raames võetud kohustuste tulemusena vähendatakse oluliselt kaitsetollide kehtivat määra, hakkavad ühenduse põllumajandustoodete hinnad tunduvalt enam sõltuma vastavate maailmaturu hindade kõikumistest. Seetõttu on vajalik meetmete vastuvõtmine eritingimuste korral ühenduse põllumajandustoodete hindade tagamiseks, mis aitab kaudselt kaasa ELi põllumajandustulude stabiliseerimisele.

Sellisest meetmest piisaks ELi põllumajandustulude stabiliseerimiseks, kui ühtsest otsemaksete kavast tulenevad tingimused ja tegevusvõimalused jäävad püsima.

Kui tunnistada, et lähiaastatel läbib ühtne otsemaksete süsteem samuti ümberkorraldused, mis vähendavad tema praeguse mõjuala ulatust, on õigustatud otsese tulude stabiliseerimise süsteemi rajamine, mille tegevusvaldkond on laiem kui lihtsalt põllumajandustoodete hindade stabiliseerimine.

Seda arvesse võttes on hädavajalik, et komisjon viiks võimalikult kiiresti läbi neid probleeme käsitlevad vajalikud uuringud, millest oleks võimalik neid kahte stsenaariumit puudutavate asjakohaste otsuste langetamisel lähtuda.

Viitepunktina tuleb võtta praegu rahvusvahelisel tasandil kasutatavaid erinevaid rahastamisvahendite tüüpe:

- praegu Ameerika Ühendriikides kehtivat konjunktuurset maksesüsteemi ühenduse tulevase põllumajandustoodete stabiliseerimissüsteemi väljatöötamise alusena,

- CAIS-süsteemi (Canadian Agriculture Income Stabilization) ELi tulevase põllumajandustulude stabiliseerimissüsteemi väljatöötamise alusena.

Mõlemal juhul on vajalik tagada täielik ülevaade süsteemidest kas toodangu või geograafilise mõõtkava osas.

Sellist tüüpi süsteemide rahastamine tuleb formuleerida tulevikus aset leidvas kulude vähendamise kontekstis koos sekkumise ja eksporditoetustega.

Viimaks peab Euroopa Liit lisaks hädameetmetele rõhutama koolitus-, teavitus- ja ennetustegevust. Neid meetmeid tuleb igal juhul rahastada väljaspool ühist põllumajanduspoliitikat: kas kodanikukaitse, programmi Forest Focus või maaelu arendamise programmide raames. Viimasel juhul peavad ennetusmeetmed, mille vajadus on kõige ilmsem (võitlus erosiooniga, taasmetsastamine, metsade puhastamine, hüdraulilised tööd või põllumajanduslik-keskkondlik tegevus veemajanduse parandamiseks) olema kohustuslikud ja/või tagama riiklikes või piirkondlikes programmides Euroopa põllumajandusettevõtjatele ühesugustel tingimustel sarnase kohtlemise. Seetõttu ei peaks riskipiirkondade kaardistamine ja halduskavade väljatöötamine piirduma ainult üleujutustega, mis on komisjoni direktiivis sisalduva praeguse ettepaneku sisuks, vaid laienema ka põuale ja tulekahjudele Koolitus- ja teavitusmeetmed tuleks katta Euroopa Sotsiaalfondist.  

• [1]  Ettepanekud Euroopa solidaarsusreformi kohta (KOM(2005)0108), üleujutusohu hindamise ja ohjeldamise kohta (KOM(2004)0472 ja KOM(2006)015), suurõnnetusteks valmisoleku ja nendele kiirreageerimise rahastamisvahendi kohta (KOM(2005)0113), kodanikukaitse mehhanismi parandamise kohta (KOM(2005)0137), maaelu arendamist käsitlevate strateegiliste suuniste kohta ajavahemikuks 2007–2013 (KOM(2005)0304), põllumajanduskriiside ohjeldamise kohta (KOM(2005)074) ja põllumajandusele antava riigiabi kava muutmise kohta (8. veebruar 2006, seni avaldamata).
• [2]  Muuhulgas: kumulatiivsed otsemaksed, teraviljavarude tootjatele soodsate hindade kehtestamine, tootmisest kõrvaldatud maa loomasööda kasvatamiseks kasutamise lubamine, loomade maa-alal paiknemise tihedust või loomade hoidmist puudutavate reeglite rakendamise paindlikkus.
• [3]  Nõukogu 23. juuli 1992. aasta määrus (EMÜ) ühenduse metsade kaitse kohta tulekahjude eest.
• [4]  Euroopa Kohtu 25. veebruari 1999. aasta otsus kohtuasjades C-164/97 ja C-165/97, Euroopa Parlament versus Euroopa Liidu Nõukogu.
• [5]  Hüvitusfondid, maalaenud, kindlustused, maksueeskirjad, kodanikukaitse eeskirjad, olemasolevad tulekahju ennetamise meetmed, taasmetsastamise ja metsade puhastamise poliitika, hüdraulilistesse töödesse investeerimise olukord, linnaelu puudutavate normide kategoorilisuse ja nendest kinnipidamise olukord jne.

MENETLUS

Pealkiri	Loodusõnnetused (tulekahjud, põuad ja üleujutused) – põllumajanduslikud aspektid
Menetluse number	2005/2195(INI)
Vastutav komisjon loa kinnitamisest istungil teada andmise kuupäev	AGRI 27.10.2005
Raportöör(id)   nimetamise kuupäev	Luis Manuel Capoulas Santos 13.7.2005
Arutamine parlamendikomisjonis	22.11.2005	25.1.2006	21.3.2006		24.4.2006
Vastuvõtmise kuupäev	24.4.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	22 3 --
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Thijs Berman, Niels Busk, Luis Manuel Capoulas Santos, Giuseppe Castiglione, Joseph Daul, Albert Deß, Carmen Fraga Estévez, Duarte Freitas, Jean-Claude Fruteau, Ioannis Gklavakis, Lutz Goepel, María Esther Herranz García, Elisabeth Jeggle, Heinz Kindermann, Diamanto Manolakou, Rosa Miguélez Ramos, María Isabel Salinas García, Agnes Schierhuber, Willem Schuth, Czesław Adam Siekierski, Csaba Sándor Tabajdi, Witold Tomczak, Janusz Wojciechowski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed	Hans-Peter Mayer, Karin Resetarits
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	--
Esitamise kuupäev	27.4.2006
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)	...