RAPORT Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Maroko Kuningriigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimist

4.5.2006 - (KOM(2005)0692 – C6‑0040/2006 – 2005/0280(CNS)) - *

Kalanduskomisjon
Raportöör: Daniel Varela Suanzes-Carpegna

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Maroko Kuningriigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimist

(KOM(2005)0692 – C6‑0040/2006 – 2005/0280(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus (KOM(2005)0692)[1];

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37 ja artikli 300 lõiget 2;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, vastavalt millele nõukogu Euroopa Parlamendiga konsulteeris (C6‑0040/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 83 lõiget 7;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi õigusteenistuse arvamust (SJ-0085-06);

–   võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni ja arengukomisjoni arvamusi (A6‑0163/2006);

1.  kiidab nõukogu määruse ettepaneku muudetud kujul heaks ja kiidab heaks lepingu sõlmimise;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile, samuti liikmesriikide ja Maroko Kuningriigi valitsusele ja parlamendile.

Komisjoni ettepanek	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 2 a (uus)
	(2 a) Euroopa Ühenduse rahalist toetust tuleks kasutada ka Maroko ja Lääne-Sahara kalapüügist elatuva rannikualade elanikkonna arendamiseks ning väikeste ja keskmise suurusega kohalike kalandussektori ettevõtete asutamiseks.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 3 a (uus)
	(3 a) Euroopa Parlamendile on vaja anda paremat teavet; selleks peab komisjon välja töötama aastaaruande lepingu kohaldamise kohta, milles käsitletakse kõiki nimetatud lepingus osutatud kalapüügiviise eraldi ning milles on toodud positiivsed arvamused, mis komisjon on esitanud lepingu artikli 6 lõike 2 alusel.
Selgitus
Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on rõhutada, kui tähtis on anda Euroopa Parlamendile kohast teavet, et ta saaks lepingut hinnata ja kontrollida uute partnerluslepingute toimimist, tugevdades nõnda Euroopa Parlamendi rolli lepingu kohaldamise kontrollimisel.
Muudatusettepanek 3 Artikli 1 esimene lõik
Euroopa Ühenduse ja Maroko Kuningriigi vaheline kalandusalane partnerlusleping kiidetakse ühenduse nimel heaks.	Euroopa Ühenduse ja Maroko Kuningriigi vaheline kalandusalane partnerlusleping kiidetakse ühenduse nimel heaks, tingimusel et selle kohaldamine on kooskõlas rahvusvahelise õigusega.
Selgitus
Enesemääramise õigus, sealhulgas õigus jõukuse ja loodusressursside püsivale suveräänsusele on rahvusvahelise õiguse osa ja selle suhtes ei tehta ühtegi erandit. Ei määruses ega lepingus ei sätestata praegu ühendusele ja liikmesriikidele vastuolude puhuks kaitsemeetmeid.
Muudatusettepanek 4 Artikli 2 sissejuhatav lause
Lepingu protokollis kindlaksmääratud kalapüügivõimalused jagunevad liikmesriikide vahel järgmiselt:	Lepingu protokollis kindlaksmääratud kalapüügivõimalused, mis on sõnastatud vastavalt suhtelise stabiilsuse tagamise põhimõtetele, jagunevad liikmesriikide vahel järgmiselt:
Selgitus
Kalapüügivõimaluste märkimisväärse kahanemise tõttu nõuavad mõned liikmesriigid praegu oma laevastikule rohkem litsentse. Sõltumata mis tahes tulevasest kahepoolsest lepingust, tuleb määruses arvestada suhtelise stabiilsuse põhimõttest tulenevate õigustega sarnaselt lubatud kogupüüki ja kvoote käsitlevale määrusele.
Muudatusettepanek 5 Artikli 3 esimene a lõik (uus)
	Komisjon teavitab nimetatud teatamise põhjal ja käesoleva lepingu artikli 10 alusel moodustatud ühiskomitee poolt esitatud teabe põhjal igal aastal parlamenti ja nõukogu nimetatud lepingu kohaldamisest.
Muudatusettepanek 6 Artikli 3 esimene b lõik (uus)
	Tõendite korral, mille kohaselt käesoleva lepingu kohaldamine on vastuolus rahvusvaheliste kohustustega, võtab komisjon vastavalt käesoleva lepingu artiklile 15 viivitamata meetmed lepingu peatamiseks.
Selgitus
Komisjoni kui asutamislepingute järelevalvaja ülesanne on tagada rahvusvahelise õiguse austamine.
Muudatusettepanek 7 Artikkel 3 a (uus)
	Artikkel 3 a
	Oma Euroopa Parlamendile esitatavasse aastaaruandesse peab komisjon lisama ka teabe kalavarude seisundi jälgimise kohta, nimetatud varude kaitsemeetmete ja majandamise kohta ning vastavalt protokolli artiklile 5 uute liikidega läbi viidud katsepüükide tulemuse kohta.
Selgitus
Kalavarude säilitamine ja majandamine on peamine, mis aitab säilitada säästvat kalapüüki piirkonnas. Komisjon peab neid julgustama ning analüüsima nende arengut ja tegema ettepanekuid kalapüügivõimaluste läbivaatamise kohta, lähtudes nimetatud analüüsidest ja katsepüükidest, nagu näeb ette protokolli artikkel 5, ning teavitama sellest Euroopa Parlamenti.
Muudatusettepanek 8 Artikkel 3 b (uus)
	Artikkel 3 b
	Vastavalt protokolli artiklile 4 peab komisjon peajalgsete ja vähkide varude bioloogilise olukorra paranemise korral, mida kinnitavad positiivsed teaduslikud aruanded, püüdma lisada nimetatud kahe liigi puhul lepingusse uusi kalapüügivõimalusi
Selgitus
Protokolli artikkel 4 kavandab kalapüügivõimaluste võimalike läbivaatamiste tingimused, kui sellega ei kahjustata ressursside säästvat majandamist ja kui see on kooskõlas positiivsete teaduslike arvamustega.
Muudatusettepanek 9 Artikkel 3 c (uus)
	Artikkel 3 c
	Kalapüügi tehnilisi ja haldusmeetmeid, mida Maroko ametivõimud kohalike laevastike huvides võtavad, tuleb samuti kohaldada ühenduse laevastiku suhtes, mis tegutseb käesoleva kokkuleppe alusel.
Selgitus
Muudatusettepaneku eesmärk on teha võimalikuks nimetatud kalapüügi tehniliste ja haldusmeetmete laiendamine ühenduse laevastikule, et vältida mis tahes diskrimineerimist laevastike vahel erinevate tehniliste ja haldusmeetmete kohaldamise tõttu.
Muudatusettepanek 10 Artikkel 3 d (uus)
	Artikkel 3 d
	Protokolli viimasel kehtivusaastal ja enne selle uue pikendamislepingu sõlmimist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande lepingu kohaldamise kohta.
Selgitus
Enne mis tahes uue lepingu sõlmimist peab komisjon paluma selle riigi asutustel, millega ta läbirääkimisi alustab, anda talle teavet. Komisjon esitab selle teabe alusel Euroopa Parlamendile ja nõukogule üldise hindamisaruande.
Muudatusettepanek 11 Artikkel 3 e (uus)
	Artikkel 3 e
	Artiklis 3 d nimetatud aruande alusel ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga võib nõukogu anda komisjonile volitused pidada läbirääkimisi uue protokolli vastuvõtmiseks.
Selgitus
Euroopa Parlament ja nõukogu on võimelised oma kohustusi täitma ainult hindamisaruande põhjal, mis käsitleb kalanduslepingu kohaldamist.
Muudatusettepanek 12 Artikkel 3 f (uus)
	Artikkel 3 f
	Käesoleva lepingu artiklis 10 sätestatud ühiskomitee koosolekutel ja tegevuses võivad osaleda vaatlejana Euroopa Parlamendi liige ja kalandussektori esindajad, kelle tegevust reguleerib käesolev leping.
Selgitus
Nii poliitilisest kui rahalisest seisukohast omab käesolev leping märkimisväärset tähtsust liidu välissuhete eelarvele kalandussektoris. Samuti tuleb tagada lepingu läbipaistvus ja tagatised seoses võimalike muudatusettepanekutega.
Muudatusettepanek 13 Artikkel 3 g (uus)
	Artikkel 3 g
	Komisjon teavitab parlamenti kõikidest algatustest, mille eesmärk on käesoleva lepingu, sealhulgas protokolli, teabelehtede ja lisade sisu muutmine.
Selgitus
Nii poliitilisest kui rahalisest seisukohast omab käesolev leping märkimisväärset tähtsust liidu välissuhete eelarvele kalandussektoris. Samuti tuleb tagada lepingu läbipaistvus ja tagatised seoses võimalike muudatusettepanekutega.

• [1]  ELTs seni avaldamata.

SELETUSKIRI

I          SISSEJUHATUS

Ühendus ja Maroko Kuningriik pidasid läbirääkimisi assotsiatsioonilepingu üle kalandussektoris, mis kinnitati 28. juulil 2005. aastal ning mis annab ühenduse kaluritele kalapüügivõimalused, samuti protokolli ja selle lisa, millega määratakse kindlaks ühenduse laevade kalapüügi tehnilised ja rahalised tingimused neljaks aastaks alates lepingu jõustumisest. Protokoll ja lisa koos oma lisadokumentidega moodustavad ühtse terviku lepinguga ning neid peetakse vastavalt lepingu artiklile 16 selle lahutamatuks osaks, kusjuures leping on esitatud Euroopa Parlamendile, et see esitaks selle kohta oma arvamuse.

Kalandusleping Marokoga oli traditsiooniliselt kõige tähtsam ühenduse sõlmitud leping, kuid nagu me hiljem näeme, ei ole see käesoleva lepingu puhul enam nii, sest selle tingimusi muudeti põhjalikult võrreldes eelmiste lepingutega niivõrd, et võib väita, et meil on tegemist uut tüüpi Marokoga sõlmitud kalanduslepinguga.

Eelmine leping Marokoga hõlmas ajavahemikku 1995 – 1999 ning tegemist oli lepinguga, mis oli väga ambitsioonikas nii rahaliselt kui ka – vastukaaluks – laiendatud kalapüügivõimaluste poolest, mille see andis ühendusele.

Pärast pikki ja raskeid läbirääkimisi ei õnnestunud ühendusel Marokot veenda alla kirjutama sama tüüpi lepingule, sest Maroko jäi kindlaks oma seisukohale välistada kaubanduslikud liigid (mis pakuvad ühendusele suurt huvi ja annavad kalapüügivõimaluste osas lubamatuid tehnilisi võimalusi), mis halvasid täielikult kalapüügi, sest olid ebamajanduslikud ja ühenduse kalandussektor ei saanud neid kasutada, nii et ametlikud kalandussuhted katkesid. Seetõttu restruktureeriti oluliselt ühenduse kalandussektorit selles piirkonnas, milleks kasutati muuhulgas lepingus ette nähtud rahalisi vahendeid, kiites heaks asjaomase laevastiku spetsiifilise restruktureerimiskava, mis ainult Hispaanias puudutas umbes 244 laeva 397st, mis tegutsesid selles piirkonnas ja andsid otseselt tööd umbes 4000 meeskonnaliikmele.

Uus leping, mis on praegu Euroopa Parlamendile arvamuse avaldamiseks esitatud, on niisiis väga erinev eelmisest: palju tagasihoidlikum projektide ja eesmärkide, loa saavate laevade ning antavate kalapüügivõimaluste osas, ning järelikult ka rahalise toetuse osas, mis on 36 100 000 eurot aastas, kui võrrelda eelmisest lepingust tuleneva enam kui 100 miljoni euroga aastas, mille õiguslikuks tulemuseks oli see, et Euroopa Parlament pidi selle heaks kiitma nõusolekumenetluse kohaselt; praeguse lepinguga ei ole see nii. Praegu on kogusummast üks 13 500 000 euro suurune osa mõeldud kohaliku kalandussektori arendamiseks ning reederitele on ette nähtud abi, et nad suudaksid maksta lubade eest lõivu, mille summa ulatub umbes 3,4 miljoni euroni aastas.

629 laeva asemel, mis eelmises lepingus nähti ette esimeseks aastaks seoses järk-järgulise vähenemisega, näeb praegune leping algselt ette 119 laeva, peamiselt käsitöönduslikud, samuti aastakvooti 60 000 tonni tööstusliku pelaagilise püügi puhul peamiselt Põhja-Euroopa riikides, lubades nende riikide suured võrgupüügilaevad, kaasa arvatud need, mille tonnaaž on üle 3000 gigatonni.

Praegused partnerluslepingud põhinevad meie laevastiku kalastamisvõimaluste omandamisel vastutasuks rahalise abi ja vahendite eest kolmanda riigi kohaliku sektori arengu huvides, võttes arvesse selle vete ressursside olukorda teaduslike hinnangute ning kontrolli- ja valvesüsteemide alusel, et vältida varude üleekspluateerimist.

Üldjoontes käsitleb uus kompromiss 6 kalapüügitegevust, erinevaid tingimuste osas kehtestatud norme, masinaid ja piirkondi, nagu on kokkuvõtlikult esitatud lisatud tabelites, mis toovad välja järgmise: Vahemere piirkond on kalapüügitegevuse puhul välistatud ega ole peajalgsete (kaheksajalg ja kalmaar) ega vähkide (krevetid, Norra salehomaarid, langustid) püügi piirkond. See püük oli oma kõrge majandusliku kasu tõttu väga oluline eelmistes lepingutes. Leping keskendub käsitöönduslikule kalapüügile ja hõlmab uuendusena tööstuslikku pelaagilist püüki peamiselt inimtarbimiseks.

II KALAPÜÜK LÄÄNE-SAHARA RANNIKUVETES

Üks küsimus, mida on alati arutatud kõikide kalanduslepingute ja -protokollide puhul, mida Euroopa Liit on Maroko Kuningriigiga sõlminud, puudutab rahvusvaheliste õigusaktide järgimist ühenduse laevastiku tegevuste puhul, neid õigusakte on järginud kõik lepingud.

Lääne-Sahara territoorium asub geograafiliselt Põhja-Aafrikas Atlandi ookeani rannikul ning selle piiriks on põhjas Maroko piir ja lõunas Mauritaania piir. Alates 1884. aastast oli see Hispaania provints.

1976. aastal lahkus Hispaania territooriumilt. Otsekohe okupeerisid Lääne-Sahara naaberriikide Maroko ja Mauritaania väeüksused, kes põrkusid põhiliselt Front Polisario ümber koondunud kohaliku elanikkonna laiema üldsuse vastupanule.

Relvastatud vastupanu tulemusena hülgas Mauritaania 1979. aastal oma pretensioonid territooriumile, jättes Maroko endise Hispaania provintsi peremeheks de facto. See olukord viis relvastatud konflikti ja rahvusvahelise aruteluni, mis ei näi niipea ÜROs lahenevat.

Sõjalised operatsioonid Front Polisario ja Maroko vahel lõppesid 1991. aastal, kui ÜRO hakkas püüdma lahendada vaidlust Maroko Kuningriigi ja Lääne-Sahara valitsuse vahel lepinguga, mis näeb ette referendumi ÜRO egiidi all (MINURSO), et elanikkond saaks väljendada oma õigust enesemääramisele, otsustades, kas moodustada oma riik või liituda Marokoga. Et kaks poolt ei suuda jõuda kokkuleppele küsimuses, millisel elanikkonnal on hääletamisõigus, on konflikt seiskunud.

Praegu on Lääne-Saharal rahvusvahelise õiguse kohaselt “mitteautonoomse territooriumi” staatus (Non Self-Governing Territory), nagu näeb ette ÜRO harta artikkel 173. Hispaania ei teosta oma de iure haldamise rolli, haldab territooriumi de facto Maroko.

Siin analüüsitud kalandusleping austab nagu kõik eelmised ühenduse sõlmitud lepingud juriidilis-rahvusvahelist status quod, püüdes niisiis mitte sekkuda vaidlusesse ja järgides rahvusvahelist õigust, nagu on rõhutatud erinevate Euroopa Liidu institutsioonide kõikides juriidilistes arvamustes, mille hulgas on ka Euroopa Parlamendi õigustalituse arvamus, mis töötati välja arengukomisjoni taotlusel. Võimkond, kes territooriumi, st Maroko Kuningriiki de facto haldab, peab tagama, et vastavalt ÜRO õigusnormidele peegelduksid juhul, kui Lääne-Sahara vetes tegutsemiseks antakse lubasid, majandustegevusest saadavad kasumid nende territooriumide kohaliku elanikkonna rahulolus.

Euroopa Liidul ja selle institutsioonidel on kohustus valvata rahvusvahelise õiguse järgimist ning selleks on komisjonil ülesanne analüüsida lepingu artiklis 10 ette nähtud ühiskomitee kaudu, kas Maroko täidab de facto oma volitusi kasutada saadud kasumeid kohaliku elanikkonna ja selle kalandussektori huvides.

III RAPORTÖÖRI MÄRKUSED

Raportöör soovib tuua näiteks hiiglasuured erinevused, mis on selle lepingu ja eelmise ühendusega sõlmitud lepingu vahel.

Siiski soovib ta tuua välja ka seda, et käesolevas lepingus järgitakse poliitilist seisukohta Lääne-Sahara küsimuses, millest EL lähtus kõikides eelmistes kalanduslepingutes Marokoga, püüdes mitte muuta seda seisukohta, et mitte rikkuda arutelu rahvusvahelist status quod, ÜRO põhimõtteid ja rahvusvahelise õiguse järgimist. Seepärast toobki aruanne sisse märke, mis viitavad ELi õigustalituse arvamusele, mis loob eespool nimetatud rahvusvaheliste õigusaktide põhimõtted.

Võttes arvesse, et lepingu ja sellele lisatud ning selle praktilist kohaldamist käsitlevate dokumentide läbirääkimised pikenesid, et need läbirääkimised jätkuvad isegi peale nimetatud lepingu allkirjastamist ja selle arutelu ajal Euroopa Parlamendis, et käsitleda võetavaid otsuseid nüansirikkamalt või, nagu tunnistas Euroopa Komisjon ise kalanduskomisjonile, et “rafineerida” sisu ja tuua sisse selgitusi uute tõlgenduste kohta, pidas raportöör ka vajalikuks tugevdada oma muudatusettepanekutega kontrollimehhanisme, mis on Euroopa Parlamendil, et anda lepingule oma heakskiit ja teha võimalikuks selle jõustumine. Ta nõuab Euroopa Komisjonilt põhjalikku iga-aastast aruannet lepingu ning selle lahutamatuks osaks oleva protokolli ja selle lisade kohaldamise kohta, et võiks hinnata tõhusamalt ja läbipaistvamalt selle erinevate eesmärkide saavutamist, täit tõhusust ja panust lepinguosaliste huvidesse, samuti lepingu tasuvust ühendusele ja tema kalandussektorile, tagades nii nimetatud sektorile parema õiguskindluse, lisades lepingus (artiklis 6) sätestatud ainuõiguslikkuse klausli kohaldamise kohta, et kõrge kaubandusliku väärtusega liikide püüdmise võimalust ei pakutaks eralepingutega teistele, samal ajal kui neid ei anta varude säilitamise ettekäändel avaliku lepinguga komisjonile.

Nimetatud põhjusel viidi sisse ka muudatusettepanek, et Euroopa Parlamenti teavitataks nõuetekohaselt kalavarude seisundi muutustest piirkonnas, võetavatest säilitamise ja haldamise meetmetest, koostatavatest teaduslikest aruannetest ja varude hindamise eesmärgil läbiviidavatest katsepüükidest, et teada varude seisundit ja muutusi ning olla võimeline vaatama üle kalapüügivõimalused, viies positiivsete aruannete puhul sisse praegu väljaarvatud liigid ning seda vastavalt lepingus endas– artikkel 4 ja protokolli artiklites 3, 4 ja 5 – kindlaksmääratud meetoditele.

Lõpuks tekitavad pärast lepingu allkirjastamist lepingu praktilisel kohaldamisel esile tõusnud olulised “tehnilised probleemid”, mida komisjon on tunnistanud ja mis on seotud kalapüügiviisidega, näiteks haardnoot (valgusega kalapüük), õngejada (pikkus, õngekonksud), pelaagilise püügi jagunemise või mahalaadimistega kohalikes sadamates, vajaduse taotleda, et komisjon hoiaks Euroopa Parlamenti kursis tehtavate muudatustega ning et kohalike laevastike suhtes kohaldatavad meetmed ei oleks diskrimineerivad võrreldes nendega, mida kohaldatakse ühenduse laevastiku suhtes.

PARAMEETRID	VÄIKSEMAHULINE KALAPÜÜK PÕHJAS, PELAAGILISED LIIGID	VÄIKSEMAHULINE KALAPÜÜK PÕHJAÕNGEJADAGA PÕHJAS	VÄIKSEMAHULINE KALAPÜÜK LÕUNAS
Lubatud laevade arv	20	30	20
Laeva tüüp	< 100 GT	< 40 GT, 27 luba > 40 GT ja < 150 GT, 3 litsentsi	< 80 GT
Tasu	67 eurot/GT kvartalis	60 eurot/GT kvartalis	60 eurot/GT kvartalis
Geograafiline piir	Laiusest 38°18´00 põhja pool. Üle 2 miili kaugusel kaldast.	Laiusest 34°18' N põhja pool. Üle 6 meremiili kaugusel kaldast.	Laiusest 30°40' N lõuna pool. Üle 3 meremiili kaugusel kaldast.
Püütav liik	Anšoovis, sardiin ja muud pelaagilised liigid.	Lintsaba, merikogerlased ja muud põhjalähedased liigid	Kotkaskala ja merikogerlased
Lossimiskohustus	Esimesel aastal 25%, teisel aastal 30%, kolmandal aastal 40% ja neljandal aastal 50%.	Vabatahtlik lossimine.	Vabatahtlik lossimine.
Bioloogilise taastumise aeg	Kaks kuud: veebruar ja märts	15. märtsist kuni 15. maini	Ei ole.

PARAMEETRID	PÕHJALÄHEDANE PÜÜK	TUUNIPÜÜK	TÖÖSTUSLIK PELAAGILINE PÜÜK
Lubatud laevade arv	22 laeva maksimaalselt 11 traaleriga aastas.	27	Maksimaalselt 5/6 laevadest üle 3000 gigatonni laeva kohta; 2/3 laevadest 150 – 3000 gigatonni laeva kohta; 10 laeva alla 150 gigatonni laeva kohta.
Laeva tüüp			Tööstusliku pelaagilise püügi traaler.
Lubatud püügivahendid	Õngejadaga laevade puhul põhjaõngejada, seisev-põhjavõrk. Traalerite puhul põhjatraalnoot.	Veetav ritvõng, elussööda püügiks noot.	Pelaagilised või poolpelaagilised.
Lubatud kvoot			60 000 tonni aastas, maksimaalselt 10 000 tonni kuus.
Tasud	53 eurot / gigatonni kvartalis.	25 eurot püütud tonni kohta.	Üheaegselt kalastavate laevade maksimaalne lubatud arv: 18. Laevaomaniku tasu suurus lubatud püügitonni kohta: 20 eurot tonni kohta. Laevaomaniku tasu suurus lubatud püügikogust ületava püügitonni kohta: 50 eurot tonni kohta.
Geograafiline piir	Laiusest 29°N lõuna pool. Üle 200 m samasügavusjoone traalerite puhul (ja üle 12 meremiili kaugusel kaldast õngejadaga laevade puhul).	Üle 3 miili kaugusel kaldast. Sööda püük üle 2 miili kaugusel kaldast. Kogu Maroko Atlandi ookeani vöönd, välja arvatud punkte 33°30’ N/7°35’ W ja 35°48’ N/6°20’ W ühendavast joonest ida pool asuv kaitsevöönd	Laiusest 29°N lõuna pool, üle 15 meremiili kaugusel kaldast, mõõdetuna mõõnajoonest.
Püütavad liigid	Merluus Merluccius senegalensis, lintsabalased, bonito/pelamiid.	Tuunid	Sardiinid, sardinellad, makrellid, hobumakrellid ja anšoovised.
Lossimiskohustused	50% Marokos saadud saagist.	Üks osa Marokos maailmaturuhinnaga.	Iga laev peab Marokos lossima 25% saagist.
Bioloogilise taastumise aeg	Kohaldatakse ainult traalerite suhtes ja bioloogilise taastumise aeg on sama, mis peajalgsete puhul.	Ei ole.	Laevad peavad järgima kõiki ministeeriumi poolt lubatud kalastusvööndis kehtestatud bioloogilise taastumise aegu ja katkestama seal kalapüügi. Maroko ametiasutused teatavad komisjonile sellisest otsusest ette, näidates ära püügikeeluajad ja -alad.
Tööstuslik töötlemine			Saagi tööstuslik töötlemine kalajahuks ja/või õliks on rangelt keelatud.

ARENGUKOMISJONI ARVAMUS (22.3.2006)

Saaja: kalanduskomisjon

Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Maroko Kuningriigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimist
(KOM(2005)0692 – C6‑0040/2006 – 2005/0280(CNS))

Arvamuse koostaja: Thierry Cornillet

LÜHISELGITUS

Partnerlusleping Marokoga on ühenduse ja kolmandate riikide vahel sõlmitud lepingutest tähtsaim.

Pärast 28. juulil 2005 lõppenud läbirääkimisi paluti parlamendi arvamust nimetatud lepingu kohta, mis nõukogus vastuvõtmise korral kehtib neli aastat ja mida võib hiljem pikendada.

Kuigi tekib küsimus, miks paluti parlamendi arvamust alles kuus kuud pärast lepingu parafeerimist komisjonis, tuleks selle meie silmis väga olulise lepingu sisule erilist tähelepanu pöörata.

EL on võtnud endale kohustuse edendada ülemaailmsel tasandil säästvat kalapüüki, nagu seda Johannesburgi tippkohtumisel määratleti, tagades kalavarude kaitse või suurendamise ning seades eesmärgiks kalavarude võimalikult säästva kasutamise.

EL allkirjastas ka FAO vastutustundliku kalapüügi juhendi.

ELi kohalolek kaugetes kalapüügipiirkondades on õigustatud eesmärk. Samas tuleb meeles pidada, et liidu kalapüügialaste huvide kaitse eeldab ka lepingu sõlminud riikide arengu jälgimist.

Partnerluslepingus on määratletud Maroko kalanduspoliitika praegused prioriteedid: rannapüügilaevastiku moderniseerimine; triivvõrkude kasutamise lõpetamine; teadusuuringud; väikesemahulise kalapüügi ümberkorraldamine; turustuskanalite moderniseerimine; lossimis- ja käitlemismeetodite mehhaniseerimine; koolitus ja abi Maroko kalandussektori kutseorganisatsioonidele.

Võib arvata, et mõni neist prioriteetidest mõjutab ka kalapüügist või kala turustamisest elatuva rannikualade elanikkonna arengut. Seetõttu oleks tulnud ette näha ka vastavasisulisi meetmeid.

Tuletame meelde, et ELi arengukoostöö poliitika ja ühine kalanduspoliitika peavad olema ühtivad, teineteist täiendavad ja kooskõlastatud, ning nad peavad koos aitama kaasa vaesuse vähendamisele ja säästva arengu edendamisele asjaomastes riikides.

Lepingule lisatud protokollis on sätestatud rahaline toetus ning ühenduse laevade kalastustegevuse liigid ja tingimused Maroko kalastusvööndis.

Rahalise toetuse suurus on 36 100 000 eurot aastas. Sellest veidi enam kui kolmandik on määratud Maroko kalanduspoliitika arendamiseks ja rakendamiseks.

Lepingus on sätestatud järgmised kalapüügivõimalused: 1) väikesemahulise kalapüügi jaoks 20 pelaagilise püügi seinerit põhjas, 20 väikesemahulise kalapüügi laeva lõunas, 30 põhjaõngejadaga kalapüügi laeva põhjas ja 27 ritvõngelaeva; 2) põhjalähedase püügi jaoks 22 traalerit ja põhjaõngejadaga kalapüügilaeva; 3) tööstusliku pelaagilise kalapüügi aastakvoot 60 000 tonni.

Maroko vetes kalastamiseks antakse luba kümnele Euroopa riigile. Esmakordselt on loa saanute seas uutes liikmesriikidest pärinevaid laevu.

Laevaomanike kohustused on sätestatud iga kalapüügiliigi kohta ja need võivad anda Marokole kokku umbes 3 miljonit eurot lisasissetulekut aastas.

Enne kui arengukomisjon esitab oma arvamuse komisjoni ettepaneku kohta, tuleb siiski üle vaadata üks oluline küsimus.

Komisjoni parafeeritud teksti artikli 2 punktis a) on öeldud:

"Maroko kalastusvöönd – veed, mis kuuluvad Maroko Kuningriigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla."

Arengukomisjon palus parlamendi õigusteenistuse arvamust selle kohta, kas ühendus võib heaks kiita ja allkirjastada lepingu, mis annab Euroopa laevadele loa kalastada endise Hispaania Sahara vetes.

Õigusteenistuse vastus oli positiivne.

Õigusteenistuse arvamuse kohaselt on oluline, et osa ühenduse rahalisest toetusest kasutatakse Lääne-Sahara elanikkonna arendamiseks.

Õigusteenistus teeb ettepaneku, et parlament võiks saada komisjonilt ja nõukogult kinnituse, et nad nõuavad Marokolt vastavaid tagatisi, ning et ühendusel peaks olema võimalus leping peatada, kui Lääne-Sahara elanikkond ei saa osa rahalisest toetusest.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval kalanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Komisjoni ettepanek[1]	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 2 a (uus)
	(2 a) Euroopa Ühenduse rahalist toetust tuleks kasutada ka Maroko ja Lääne-Sahara kalapüügist elatuva rannikualade elanikkonna arendamiseks ning väikeste ja keskmise suurusega kohalike kalandussektori ettevõtjate asutamiseks.

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Maroko Kuningriigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimist
Viited	KOM(2005)0692 – C6‑0040/2006 – 2005/0280(CNS)
Vastutav komisjon	PECH
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	DEVE 14.2.2006
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev
Arvamuse koostaja   nimetamise kuupäev	Thierry Cornillet 25.1.2006
Endine arvamuse koostaja
Arutamine parlamendikomisjonis	13.3.2006	21.3.2006
Vastuvõtmise kuupäev	21.3.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:		14 12 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Margrietus van den Berg, Danutė Budreikaitė, Marie-Arlette Carlotti, Thierry Cornillet, Nirj Deva, Fernando Fernández Martín, Michael Gahler, Hélène Goudin, Filip Andrzej Kaczmarek, Glenys Kinnock, Ģirts Valdis Kristovskis, Maria Martens, Miguel Angel Martínez Martínez, Gay Mitchell, Luisa Morgantini, José Javier Pomés Ruiz, Horst Posdorf, Toomas Savi, Pierre Schapira, Frithjof Schmidt, Jürgen Schröder, Mauro Zani
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed	Manolis Mavrommatis, Anne Van Lancker, Gabriele Zimmer
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Carlos Carnero González
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

• [1]  ELTs seni avaldamata

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Maroko Kuningriigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimist
Viited	KOM(2005)0692 - C6-0040/2006 -2005/0280(CNS)
EPga konsulteerimise kuupäev	6.2.2006
Vastutav komisjon         istungil teada andmise kuupäev	PECH 14.2.2006
Arvamuse esitaja(d)         istungil teada andmise kuupäev	DEVE 14.2.2006	BUDG 14.2.2006
Arvamuse esitamisest loobumine   otsuse kuupäev	BUDG 24.4.2006
Tõhustatud koostöö         istungil teada andmise kuupäev
Raportöör(id)         nimetamise kuupäev	Daniel Varela Suanzes-Carpegna 15.2.2006
Endine raportöör / Endised raportöörid
Lihtsustatud menetlus – otsuse kuupäev
Õigusliku aluse vaidlustamine         JURI arvamuse kuupäev
Rahaeraldise määra muutmine         BUDG arvamuse kuupäev
Konsulteerimine Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega – istungil otsuse tegemise kuupäev
Konsulteerimine Regioonide Komiteega – istungil otsuse tegemise kuupäev
Arutamine parlamendikomisjonis	22.2.2006	21.3.2006		3.4.2006
Vastuvõtmise kuupäev	3.5.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: −: 0:		21 4 6
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	James Hugh Allister, Stavros Arnaoutakis, Elspeth Attwooll, Iles Braghetto, Niels Busk, Luis Manuel Capoulas Santos, Paulo Casaca, Zdzisław Kazimierz Chmielewski, Carmen Fraga Estévez, Ioannis Gklavakis, Alfred Gomolka, Pedro Guerreiro, Ian Hudghton, Heinz Kindermann, Henrik Dam Kristensen, Albert Jan Maat, Willy Meyer Pleite, Rosa Miguélez Ramos, Philippe Morillon, Willi Piecyk, Dirk Sterckx, Struan Stevenson, Margie Sudre, Daniel Varela Suanzes-Carpegna
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed	Duarte Freitas, Ana Maria Gomes, Luis de Grandes Pascual, Manuel Medina Ortega, Francisco José Millán Mon, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, María Isabel Salinas García, Carl Schlyter
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Esitamise kuupäev	4.5.2006
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)	...