RAPORT Ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse vedude järelevalve ja kontrolli kohta

10.5.2006 - (KOM(2005)0673 – C6‑0031/2006 – 2005/0272(CNS)) - *

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Raportöör: Esko Seppänen

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse vedude järelevalve ja kontrolli kohta

(KOM(2005)0673 – C6‑0031/2006 – 2005/0272(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2005)0673)[1];

–   võttes arvesse Euratomi asutamislepingu artikli 31 lõiget 2 ja artiklit 32, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6‑0031/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A6‑0174/2006),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euratomi asutamislepingu artikli 119 teist lõiku;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui ta kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 1 a (uus)
	(1 a) On vastu võetud kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutut käitlemist käsitlev rahvusvaheline ühiskonventsioon.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 6
(6) Kuna ühenduses puudub ühine kütusetsüklit käsitlev poliitika, jääb liikmesriigi jurisdiktsioonis olevate tuumajäätmete ja kasutatud tuumkütuse haldamist käsitleva poliitika valik iga liikmesriigi vastutusse, mistõttu ei tohiks käesoleva direktiivi sätted piirata liikmesriikide õigust kasutatud tuumkütust ümbertöötamiseks eksportida ja õigust keelduda nõusoleku andmisest radioaktiivsetele jäätmetele lõpptöötluse või lõppladustamise eesmärgil nende territooriumile sisenemiseks, välja arvatud ümbersuunamisel.	(6) Liikmesriigi jurisdiktsioonis olevate tuumajäätmete ja kasutatud tuumkütuse haldamist käsitleva poliitika valik jääb iga liikmesriigi vastutusse, kusjuures mõned peavad kasutatud tuumkütust kasulikuks ressursiks, mida saab ümber töötada, samal ajal teised otsustavad selle ladustada; seetõttu ei tohiks käesoleva direktiivi sätted piirata päritoluliikmesriikide õigust kasutatud tuumkütust ümbertöötamiseks eksportida ja sihtliikmesriigi õigust keelduda nõusoleku andmisest (i) radioaktiivsetele jäätmetele lõpptöötluse eesmärgil nende territooriumile sisenemiseks, välja arvatud ümbersuunamisel, ning (ii) kasutatud tuumkütusele lõppladustamiseks nende territooriumile sisenemiseks.
Or. en
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 8
(8) Kehtiva korra lihtsustamine ei tohiks piirata liikmesriikide õigusi olla vastu või seada tingimusi radioaktiivsete jäätmete veole, mille jaoks on vaja nende heakskiitu. Vastuväited ei tohiks olla meelevaldsed ning peaksid lähtuma asjakohastest riiklikest või rahvusvahelistest õigusnormidest, mida on lihtne kindlaks teha. Asjakohased õigusaktid ei piirdu valdkondlikke vedusid käsitlevate õigusaktidega. Käesolev direktiiv ei tohiks piirata rahvusvahelisest õigusest tulenevaid liikmesriikide õigusi ja kohustusi, eriti rahvusvahelises õiguses sätestatud laevade ja õhusõidukite mere-, jõe-, ja aeronavigatsiooniga seotud õigusi ja vabadusi.	(8) Kehtiva korra lihtsustamine ei tohiks piirata liikmesriikide õigusi olla vastu või seada tingimusi radioaktiivsete jäätmete veole, mille jaoks on vaja nende nõusolekut. Vastuväited ei tohiks olla meelevaldsed ning peaksid lähtuma asjakohastest riiklikest, ühenduse või rahvusvahelistest õigusnormidest vastavalt käesolevas direktiivis sätestatule. Asjakohased õigusaktid ei piirdu valdkondlikke vedusid käsitlevate õigusaktidega. Käesolev direktiiv ei tohiks piirata rahvusvahelisest õigusest tulenevaid liikmesriikide õigusi ja kohustusi, eriti rahvusvahelises õiguses sätestatud laevade ja õhusõidukite mere-, jõe-, ja aeronavigatsiooniga seotud õigusi ja vabadusi.
Selgitus
Et tagada algatatud mõistete ühtlustamise järjepidevus, kasutatakse transiidi- ja sihtliikmesriigi puhul sõna "nõusolek". Lisaks peab direktiivis määratlema sätted, millel põhinevad keeldumised ja tingimused.
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 8 a (uus)
	(8 a) Iga liikmesriik on täielikult vastutav radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse käitlemise eest tema jurdisdiktsiooni alla kuuluval alal; miski käesolevas direktiivis ei tohiks viidata sellele, et sihtliikmesriik peab vastu võtma radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse veoseid lõpptöötluse või lõppladustamise eesmärgil, välja arvatud juhul, kui jäätmed või kütus on mõeldud ümbersuunamiseks. Sellistest veostest keeldumist tuleks põhjendada käesolevas direktiivis sätestatud kriteeriumide alusel.
Selgitus
Uut lõiku on vaja selleks, et selgitada artiklis 6 väljendatud eesmärki.
Muudatusettepanek 5 Artikli 1 lõige 3 a (uus)
	3 a. Käesolev direktiiv ei piira rahvusvahelisest õigusest tulenevaid õigusi ja kohustusi, muu hulgas ÜRO mereõiguse konventsioonis (UNCLOS) sätestatud rahumeelse läbisõidu ja transiidi õigust.
Selgitus
Et tagada kooskõla IAEA ühiskonventsiooniga, mille ühes artiklis (artikli 27 lõige 3 i) tagatakse sõnaselgelt rahvusvahelise õigusega tunnustatud navigatsiooniõiguste ja -vabaduste kaitse.
Muudatusettepanek 6 Artikli 3 punkt 1
1) radioaktiivsed jäätmed – gaasilises, vedelas või tahkes olekus radioaktiivne materjal, millele päritolu- või sihtriik ega füüsiline või juriidiline isik, kelle otsust nimetatud riigid tunnustavad, ei näe ette edasist kasutust, ja/või mida reguleeriv organ kontrollib päritolu-, transiidi- või sihtriigi õiguslikus ja reguleerivas raamistikus kui radioaktiivseid jäätmeid;	1) radioaktiivsed jäätmed – gaasilises, vedelas või tahkes olekus radioaktiivne materjal, millele päritolu- või sihtriik ega füüsiline või juriidiline isik, kelle otsust nimetatud riigid tunnustavad, ei näe ette edasist kasutust, ja mida reguleeriv organ kontrollib päritolu- või sihtriigi õiguslikus ja reguleerivas raamistikus kui radioaktiivseid jäätmeid;
Selgitus
Ettepanekus esitatud radioaktiivsete jäätmete uut määratlust on tutvustatud IAEA ühiskonventsioonis toodud määratlusega kooskõlas olevana. Tegelikult esinevad mõned erinevused, mis tekitavad segadust. Et vältida erinevust ning tagada kooskõla ühiskonventsiooniga, millega Euratom liitus 2. jaanuaril 2006. aastal, on soovitatud jääda ühiskonventsioonis esitatud määratluse juurde.
Muudatusettepanek 7 Artikli 3 punkt 2
2) kasutatud tuumkütus – tuumkütus, mida on kiiritatud ning mis on reaktori südamikust alaliselt eemaldatud;	2) kasutatud tuumkütus – tuumkütus, mida on kiiritatud ning mis on reaktori südamikust alaliselt eemaldatud; kasutatud tuumkütust võib pidada kasulikuks ressursiks, mida saab ümber töötada, või määrata lõppladustamiseks edasise kasutuseta, käsitledes seda radioaktiivsete jäätmetena;
Selgitus
Parema ühilduvuse saavutamiseks IAEA ühiskonventsiooniga, milles sõnaselgelt määratletakse, et kasutatud tuumkütust võib ladustada või käsitleda väärtusliku ümbertöötatava ainena.
Muudatusettepanek 8 Artikli 5 esimene lõik a (uus)
	Asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused võtavad vajalikke meetmeid, et tagada kogu käesoleva direktiiviga hõlmatud veoseid käsitleva teabe hoolikas haldamine ja kaitsmine väärkasutuse eest.
Selgitus
Kooskõlas olemasolevas direktiivis 92/3/Euratom kehtestatud korra toimimise parandamiseks mõeldud kontrolliprotsessi eesmärgiga.
Muudatusettepanek 9 Artikkel 5 a (uus)
	Artikkel 5 a Pädeva asutuse kinnitus taotluse kättesaamise kohta
	Hiljemalt 15 kalendripäeva pärast seda, kui sihtliikmesriigi ning mis tahes transiidiliikmesriigi pädev asutus on taotluse kätte saanud, on nimetatud asutused kohustatud:
	a) saatma kirjaliku teatise päritoluliikmesriigi pädevale asutusele esitatud taotluse kättesaamise kohta, tingimusel, et taotlus on vastavalt artikli 14 sätetele nõuetekohaselt vormistatud; või
	b) kui taotlus ei ole nõuetekohaselt vormistatud, nagu on nimetatud punktis a, siis paluma päritoluliikmesriigi pädevalt asutuselt puuduvad andmed ning teavitama sihtliikmesriigi ja vajaduse korral teiste transiidiliikmesriikide pädevaid asutusi vastavast palvest. Palve koopia saadetakse valdajale. Sellise palve saatmine lükkab edasi avalduse kättesaamise teatise väljastamise tähtaja. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused edastavad puuduvad andmed asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele põhjendamatu viivituseta. Hiljemalt seitse kalendripäeva pärast palutud puuduvate andmete kättesaamist saadavad andmeid palunud siht- või transiidiliikmesriigi pädevad asutused päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele teatise nõuetekohaselt vormistatud taotluse kättesaamise kohta.
Selgitus
Et parandada kättesaamisteatise uue korra tõhusust ning täiustada õigustatult oodatud tagatisi, näib olevat asjakohane rakendada meetmeid taotluse vorminõuete täitmise tagamiseks. See vormiline kontroll ja kättesaamisteatise või puuduvate andmete esitamise palve saatmine peab toimuma 15 kalendripäeva jooksul.
Muudatusettepanek 10 Artikli 6 lõige 1
1. Hiljemalt üks kuu pärast nõuetekohaselt täidetud taotluse kättesaamist väljastavad sihtliikmesriigi ja iga transiidiliikmesriigi pädevad asutused kättesaamise kohta teatise.
Hiljemalt kolm kuud pärast nõuetekohaselt täidetud taotluse kättesaamist teatavad sihtliikmesriigi ja iga transiidiliikmesriigi pädevad asutused päritoluriigi pädevatele asutustele oma nõusolekust, vajalikuks peetavatest tingimustest või nõusoleku andmisest keeldumisest.	Hiljemalt kaks kuud pärast nõuetekohaselt täidetud taotluse kättesaamise kinnitamist teatavad sihtliikmesriigi ja iga transiidiliikmesriigi pädevad asutused päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele oma nõusolekust, vajalikuks peetavatest tingimustest või nõusoleku andmisest keeldumisest.
Sihtliikmesriigi või iga transiidiliikmesriigi pädevad asutused võivad oma seisukoha esitamiseks taotleda teises lõigus nimetatud tähtajale kuni ühekuulist pikendust.	Sihtliikmesriigi või iga transiidiliikmesriigi pädevad asutused võivad oma seisukoha esitamiseks taotleda teises lõigus nimetatud tähtajale kuni ühekuulist pikendust.
Selgitus
Nõusoleku andmiseks või sellest keeldumiseks lubatud tähtaegu peaks arvestama alates kättesaamise kinnitamise kuupäevast ning kohandama vastavalt sellele. Direktiivi 92/3/Euratom rakendamine näitab, et veoloa taotluse sisulise analüüsi võib läbi viia kahe kuu jooksul, vajaduse korral võib anda ühe lisakuu. Lisaks pikendab kahe meetme kombinatsioon tähtaegu vähemalt 15 kalendripäeva võrra. Kestuse arvestamisel taotluse kättesaamise kinnitamise kuupäevast ei ole artikli 6 lõikes 2 sätestatud tingimused enam asjakohased.
Muudatusettepanek 11 Artikli 6 lõige 2
2. Kui lõike 1 esimeses ja teises lõigus nimetatud tähtajaks pole sihtliikmesriigi ja/või kavandatavate transiidiliikmesriikide pädevatelt asutustelt vastust saadud, loetakse seda taotletava veoga nõustumiseks, tingimusel et lõikes 1 nimetatud kättesaamisteatis on neilt riikidelt saadud.	2. Kui lõike 1 esimeses ja teises lõigus nimetatud tähtajaks pole sihtliikmesriigi ja/või kavandatavate transiidiliikmesriikide pädevatelt asutustelt vastust saadud, loetakse seda taotletava veoga nõustumiseks.
Selgitus
Nõusoleku andmiseks või sellest keeldumiseks lubatud tähtaegu peaks arvestama alates kättesaamise kinnitamise kuupäevast ning kohandama vastavalt sellele. Direktiivi 92/3/Euratom rakendamine näitab, et veoloa taotluse sisulise analüüsi võib läbi viia kahe kuu jooksul, vajaduse korral võib anda ühe lisakuu. Lisaks pikendab kahe meetme kombinatsioon tähtaegu vähemalt 15 kalendripäeva võrra. Kestuse arvestamisel taotluse kättesaamise kinnitamise kuupäevast ei ole artikli 6 lõikes 2 sätestatud tingimused enam asjakohased.
Muudatusettepanek 12 Artikli 6 lõike 3 punkt b
b) sihtliikmesriikidele radioaktiivsete jäätmete ja tuumkütuse halduse puhul kohaldatavate asjakohaste õigusaktide põhjal ning radioaktiivse materjali veo puhul kohaldatavate asjakohaste riigisiseste, ühenduse ja rahvusvaheliste asjakohaste õigusaktide põhjal.	b) sihtliikmesriikidele radioaktiivsete jäätmete ja tuumkütuse halduse puhul kohaldatavate asjakohaste õigusaktide põhjal või radioaktiivse materjali veo puhul kohaldatavate asjakohaste riigisiseste, ühenduse ja rahvusvaheliste õigusaktide põhjal.
Selgitus
Sõna "ning" tuleb asendada sõnaga "või", et erinevate õigusloojate tahte vahel poleks vastuolu.
Muudatusettepanek 13 Artikli 6 lõike 3 teine lõik a (uus)
	Ühesugust nõusoleku andmise ja nõusoleku andmisest keeldumise menetlust tuleb kohaldada nii radioaktiivsete jäätmete veoste kui ka lõppladustamiseks mõeldud kasutatud tuumkütuse veoste suhtes.
Selgitus
Eesmärk on selgitada, et on olemas ühtne kontrollimenetlus, mida rakendatakse kõigi veoste suhtes, sõltumata sellest, kas veetakse radioaktiivseid jäätmeid või kasutatud tuumkütust või kas neid veetakse lõppladustamise või ümbertöötamise ja tagastamise eesmärgil.
Muudatusettepanek 14 Artikli 9 lõige 2
2. Kui vedu ei saa lõpule viia või kui veo tingimused ei ole vastavalt käesoleva direktiivi sätetele täidetud, tagavad päritoluliikmesriigi pädevad asutused, et kõnealuste radioaktiivsete jäätmete või kasutatud tuumkütuse valdaja võtab need tagasi, kui olukorda ei saa just mõne alternatiivse kokkuleppe abil lahendada. Kõnealused asutused tagavad, et veo eest vastutav isik võtab vajaduse korral parandavaid ohutusmeetmeid.	2. Kui vedu ei saa lõpule viia või kui veo tingimused ei ole vastavalt käesoleva direktiivi sätetele täidetud, tagavad päritoluliikmesriigi pädevad asutused, et kõnealuste radioaktiivsete jäätmete või kasutatud tuumkütuse valdaja võtab need tagasi, kui olukorda ei saa just mõne alternatiivse kokkuleppe abil lahendada, lähtudes kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete haldamist reguleerivatest kohaldatavatest õigusaktidest. Kõnealused asutused tagavad, et veo eest vastutav isik võtab vajaduse korral parandavaid ohutusmeetmeid.
Selgitus
Sõnastus "kui olukorda ei saa just mõne alternatiivse kokkuleppe abil lahendada" on ebaselge. Tuleks otseselt viidata alternatiivsele ohutule korraldusele vastavalt kasutatud tuumkütust ja radioaktiivsete jäätmete haldamist reguleerivatele õigusaktidele, eelkõige kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutust käsitlevale IAEA ühiskonventsioonile, millega ühendus ühines 2. jaanuaril 2006.
Muudatusettepanek 15 Artikli 9 lõige 3
3. Kui vedu ei saa või ei tohi lõpule viia, kannab sellest tulenevad kulud valdaja.	3. Kui vedu ei saa või ei tohi lõpule viia lõikes 1 nimetatud põhjustel, vastutab sellest tulenevate kulude eest eelkõige valdaja, välja arvatud juhul, kui mõnes asjakohases kohaldatavas õigusaktis või valdaja ja veoga seotud muu isiku vahel sõlmitud kokkuleppes on sätestatud teisiti.
Selgitus
Direktiivis peaks arvesse võtma asjaolu, et tegelikkuses võib veo toimumata jäämisest tulenevate kulude küsimust reguleerida ka pooltevahelistes kokkulepetes ja/või asjakohastes kohaldatavates õigusaktides.
Muudatusettepanek 16 Artikli 10 lõike 1 kolmas lõik
Kui vedu ei saa või ei tohi lõpule viia, kannab sellest tulenevad kulud saaja.	välja jäetud
Selgitus
Veo toimumata jäämisest tulenevate kulude küsimust käsitletakse artiklis 10 kaks korda (lõikes 1 ja lõikes 5). Loetavuse parandamiseks tuleks küsimust käsitleda vaid ühes lõikes ning sobivaim selleks on artikli 10 lõige 5.
Muudatusettepanek 17 Artikli 10 lõige 5
5. Sihtliikmesriik või mis tahes transiidiliikmesriik võib otsustada, et vedu ei või lõpule viia, kui veotingimused ei ole enam vastavalt käesoleva direktiivi sätetele täidetud või ei ole vastavalt käesolevale direktiivile välja antud lubade või nõusolekutega kooskõlas. Kõnealune liikmesriik teavitab sellest otsusest viivitamata päritoluriigi pädevaid asutusi. Kui vedu ei saa või ei tohi lõpule viia, kannab sellest tulenevad kulud saaja.	5. Sihtliikmesriik või mis tahes transiidiliikmesriik võib otsustada, et vedu ei või lõpule viia, kui veotingimused ei ole enam vastavalt käesoleva direktiivi sätetele täidetud või ei ole vastavalt käesolevale direktiivile välja antud lubade või nõusolekutega kooskõlas. Kõnealune liikmesriik teavitab sellest otsusest viivitamata päritoluriigi pädevaid asutusi. Kui vedu ei saa või ei tohi lõpule viia lõikes 1 nimetatud põhjustel, vastutab sellest tulenevate kulude eest eelkõige saaja, välja arvatud juhul, kui mõnes asjakohases kohaldatavas õigusaktis või saaja ja veoga seotud muu isiku vahel sõlmitud kokkuleppes on sätestatud teisiti.
Selgitus
Direktiivis peaks arvesse võtma asjaolu, et tegelikkuses võib veo toimumata jäämisest tulenevate kulude küsimust reguleerida ka pooltevahelistes kokkulepetes ja/või asjakohastes kohaldatavates õigusaktides.
Muudatusettepanek 18 Artikli 11 lõige 5
5. Transiidiliikmesriik võib otsustada, et vedu ei või lõpule viia, kui veotingimused ei ole enam vastavalt käesoleva direktiivi sätetele täidetud või ei ole vastavalt käesolevale direktiivile välja antud lubade või nõusolekutega kooskõlas. Kõnealune liikmesriik teavitab sellest otsusest viivitamata päritoluriigi pädevaid asutusi. Kui vedu ei saa või ei tohi lõpule viia, kannab sellest tulenevad kulud lõikes 1 osutatud vastutav isik.	5. Transiidiliikmesriik võib otsustada, et vedu ei või lõpule viia, kui veotingimused ei ole enam vastavalt käesoleva direktiivi sätetele täidetud või ei ole vastavalt käesolevale direktiivile välja antud lubade või nõusolekutega kooskõlas. Kõnealune liikmesriik teavitab sellest otsusest viivitamata päritoluriigi pädevaid asutusi. Kui vedu ei saa või ei tohi lõpule viia lõikes 1 nimetatud põhjustel, vastutab sellest tulenevate kulude eest eelkõige lõikes 1 osutatud vastutav isik, välja arvatud juhul, kui mõnes asjakohases kohaldatavas õigusaktis või nimetatud isiku ja veoga seotud muu isiku vahel sõlmitud kokkuleppes on sätestatud teisiti.
Selgitus
Direktiivis peaks arvesse võtma asjaolu, et tegelikkuses võib veo toimumata jäämisest tulenevate kulude küsimust reguleerida ka pooltevahelistes kokkulepetes ja/või asjakohastes kohaldatavates õigusaktides.
Muudatusettepanek 19 Artikli 12 lõige 5
5. Päritoluliikmesriik või mis tahes transiidiliikmesriik võib otsustada, et vedu ei või lõpule viia, kui veotingimused ei ole enam vastavalt käesoleva direktiivi sätetele täidetud või ei ole vastavalt käesolevale direktiivile välja antud lubade või nõusolekutega kooskõlas. Kõnealune transiidiliikmesriik teavitab sellest otsusest viivitamata päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi. Kohaldatakse artikli 9 lõiget 2. Kui vedu ei saa või ei tohi lõpule viia, vastutab sellest tulenevate kulude eest valdaja.	5. Päritoluliikmesriik või mis tahes transiidiliikmesriik võib otsustada, et vedu ei või lõpule viia, kui veotingimused ei ole enam vastavalt käesoleva direktiivi sätetele täidetud või ei ole vastavalt käesolevale direktiivile välja antud lubade või nõusolekutega kooskõlas. Kõnealune transiidiliikmesriik teavitab sellest otsusest viivitamata päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi. Kohaldatakse artikli 9 lõiget 2. Kui vedu ei saa või ei tohi lõpule viia lõikes 1 nimetatud põhjustel, vastutab sellest tulenevate kulude eest eelkõige valdaja, välja arvatud juhul, kui mõnes asjakohases kohaldatavas õigusaktis või valdaja ja veoga seotud muu isiku vahel sõlmitud kokkuleppes on sätestatud teisiti.
Selgitus
Direktiivis peaks arvesse võtma asjaolu, et tegelikkuses võib veo toimumata jäämisest tulenevate kulude küsimust reguleerida ka pooltevahelistes kokkulepetes ja/või asjakohastes kohaldatavates õigusaktides.
Muudatusettepanek 20 Artikli 16 lõige 1
1. Liikmesriigid soodustavad kokkulepete sõlmimist, et lihtsustada selliste radioaktiivsete jäätmete ohutut haldamist, sealhulgas lõppladustamist, mis on pärit riikidest, kus seda toodetakse väikestes kogustes ja kus vastavate rajatiste loomine ei oleks radioloogilisest seisukohast põhjendatud.	1. Liikmesriigid soodustavad kokkulepete sõlmimist, et lihtsustada selliste radioaktiivsete jäätmete ohutut haldamist, sealhulgas lõppladustamist, mis on pärit riikidest, kus seda toodetakse väikestes kogustes ja kus vastavate rajatiste loomine ei oleks radioloogilisest, majanduslikust, keskkonna ja ohutuse seisukohast põhjendatud. Sellised kokkulepped tuleb sõlmida tingimusega, et iga liikmesriik jätab endale õiguse keelduda loa andmisest kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete toomiseks tema territooriumile lõpptöötluse või lõppladustamise eesmärgil, välja arvatud ümbersuunamisel.
Selgitus
Eelnimetatud kokkulepped muudaks võimalikuks vajaliku majandusliku mastaabisäästu saavutamise ning piisavalt suure radioaktiivsete jäätmete koguse töötlemise, et korvata ühiste ladustamisrajatiste loomiseks tehtud vajalikke kulutusi ja tagada täielik vastavus kõrgeimatele keskkonna- ja ohutusnormidele.
Liikmesriikide vahel sõlmitavatel vabatahtlikel kokkulepetel põhinev ning vajaduse korral komisjoni vahendusel toimuv koostöö on otstarbekas, kuna see vastab tuumajäätmete väiketootjate vajadustele. Samas peab igas kokkuleppes sõnaselgelt sätestama, et iga liikmesriik jätab endale õiguse igal ajal keelduda loa andmisest nii kasutatud tuumkütuse kui ka radioaktiivsete jäätmete toomiseks tema territooriumile lõpptöötluse või lõppladustamise eesmärgil.

• [1]  ELT C ... / ELTs seni avaldamata.

SELETUSKIRI

Direktiivi 92/3/Euratom (liikmesriikidevaheliste ning ühendusse suunduvate ja ühendusest väljuvate radioaktiivsete jäätmete vedude järelevalve ja kontrolli kohta) eesmärk oli kehtestada radioaktiivsete jäätmete vedude üle range kontrolli- ja eelloasüsteem. 12. novembril 2004. tegi komisjon ettepaneku (KOM(2004)0716) nimetatud direktiivi muutmiseks. Juulis 2005 võeti ettepanek aga tagasi. Uus ja põhjalikumalt ettevalmistatud ettepanek (KOM(2005)0673) esitati 21. detsembril 2005 ning komisjon on seejuures arvesse võtnud nõukogu tuumaküsimuste grupi eeltööd ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust.

Nimetatud ettepaneku õiguslik alus on Euratomi asutamisleping ning selle artiklid 31 ja 32 (tervisekaitse ja ohutus). Kohaldatakse ainult nõuandemenetlust Euroopa Parlamendiga.

Komisjon põhjendab oma ettepanekut järjepidevusega hilisemate Euratomi direktiivide suhtes, järjepidevusega rahvusvaheliste konventsioonide, eriti kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutust käsitleva IAEA rahvusvahelise ühiskonventsiooni suhtes (millega Euratom on ühinenud), tegelike menetluste selgitamisega ja reguleerimisala laiendamisega kasutatud tuumkütusele.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata direktiivi reguleerimisala laiendamisele, vedudele automaatse nõusoleku andmise menetlusele ning ühendusesiseste ja -väliste vedude eristamisele.

Direktiivi reguleerimisala laiendatakse ümbertöötatavale või lõppladustatavale kasutatud kütusele. Radioloogilisest seisukohast vaadatuna on see loogiline samm.

Kasutusele võetakse automaatse nõusoleku andmise menetlus ja ükski riik ei saa enam kasutada samasugust nõusoleku andmisest keeldumise menetlust, nagu seda võimaldas vana direktiiv.

Radioaktiivsete ainete ühendusesiseste vedude puhul, mis võivad hõlmata ka transiiti läbi kolmandate riikide, nõutakse üksnes vastavate asutuste teavitamist (artikli 7 lõige 1) pärast veoloa väljastamist.

Lõppladustatava kasutatud tuumkütuse küsimuses on vaja suuremat selgust.

IAEA ühiskonventsiooni preambula punktis xii tunnistatakse, et "igal riigil on õigus keelustada välisriigi kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete sissevedu oma territooriumile".

Sama konventsiooni artikli 27 lõike 1 punktis i öeldakse: "päritoluriigist lepinguosaline astub vajalikud sammud tagamaks, et piiriüleseks veoks on luba antud ja et see toimub üksnes sihtriigi eelneval teavitamisel ja nõusolekul".

Raportis nõukogu direktiivi (Euratom) kohta, mis käsitleb kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemist (PE 322.031 def), ütleb Euroopa Parlament (põhjendus 12 a): "ükski liikmesriik ei ole kunagi kohustatud vastu võtma mis tahes liiki radioaktiivseid jäätmeid teistest liikmesriikidest".

Käesoleva direktiivi ettepaneku põhjenduses 6 öeldakse: "… mistõttu ei tohiks käesoleva direktiivi sätted piirata liikmesriikide õigust kasutatud tuumkütust ümbertöötamiseks eksportida ja õigust keelduda nõusoleku andmisest radioaktiivsetele jäätmetele lõpptöötluse või lõppladustamise eesmärgil nende territooriumile sisenemiseks, välja arvatud ümbersuunamisel."

Järgnevas tekstis (artikli 6 lõike 3 punkt b) on öeldud, et liikmesriik võib nõusoleku andmisest keelduda "sihtliikmesriikidele radioaktiivsete jäätmete ja tuumkütuse halduse puhul kohaldatavate asjakohaste õigusaktide põhjal ning radioaktiivse materjali veo puhul kohaldatavate asjakohaste riigisiseste, ühenduse ja rahvusvaheliste õigusaktide põhjal".

Lause keskel olev sõna "ning" tekitab küsimuse, kas siin ei seata kahtluse alla liikmesriigi õigust ühemõtteliselt keelduda lõppladustatava kasutatud tuumkütuse importimiseks nõusoleku andmisest. Selles mõttes ei anna tekst vastust küsimusele, kas igal riigil on õigus keelustada välisriigi kasutatud tuumkütuse lõppladustamist oma pinnal või pinnases paiknevatesse hoidlatesse.

Euroopa ühisturu õigusaktide kohaselt on radioaktiivsed jäätmed ja kasutatud tuumkütus kaubad, mis tuleb teineteisest lahus hoida. Nende erinevate kaupade vahel tuleb vahet teha.

Teksti selgemaks muutmiseks paneb raportöör ette teha tekstis (mitte aga õiguslikult vähem siduvas põhjenduses) muudatusi, mis näitavad selgelt, et igal riigil on õigus keelustada nii välisriigi radioaktiivsete jäätmete kui ka välisriigi kasutatud tuumkütuse sissevedu lõppladustamise eesmärgil.

Raportöör mõistab vajadust leida lahendus väikeste radioaktiivsete jäätmete tootjate jaoks (artikli 16 lõige 1) ja on nõus mõttega soodustada liikmesriikide vaheliste sellealaste vabatahtlike kokkulepete sõlmimist, aga komisjoni muutmine kohtunikuks, kes otsustab, millal on tegemist "koostöö puudumisega" (artikli 16 lõige 4), kujutab endast komisjonipoolset ülereageerimist.

Artikli 16 selgituses ütleb komisjon: "…tuleb väljendada vajadust koostöökohustuse järele, et vältida olukordi, kus loa/nõusoleku andmise menetlust võib viivitamise eesmärgil kuritarvitada ja põhjendamatuid takistusi luua, näiteks piirates kasutatud tuumkütuse vaba liikumist ühenduse piires."

Ülaltoodud väljendus näitab, et ühenduse siseselt toimub kasutatud tuumkütuse vaba liikumine, kusjuures ei arvestata IAEA ühiskonventsioonist tulenevat sihtriigi õigust keelustada välisriigi lõppladustatava kasutatud tuumkütuse sissevedu.

EÜ asutamislepingute kohaselt tuleb nii ringlusse võetavaid kui ka muid jäätmeid ja kasutatud tuumkütust lugeda kaupadeks, mille liikumist vastavalt EÜ asutamislepingu artiklitele 28 ja 29 ei tohi takistada. Radioaktiivsed jäätmed ja lõppladustatav kasutatud tuumkütus kui kaubad kuuluvad EÜ asutamislepingu artikli 28 ja järgnevate artiklite alla.

EÜ asutamislepingu artikli 30 kohaselt "artiklite 28 ja 29 sätted ei välista ekspordi, impordi või transiitkaupade suhtes kehtestatud keelde või piiranguid, kui need on õigustatud … inimeste … elu ja tervise kaitsmiseks…".

Direktiivi 92/3 muutmise õiguslik alus on Euratomi asutamisleping. Õiguslik alus hõlmab ka elanikkonna elu ja tervise kaitsmist käsitlevaid asjakohaseid artikleid ja õigustab seega radioaktiivsete ainete vabale liikumisele samasuguseid piiranguid, nagu on sätestatud ühenduse õigusaktides.

Asutamislepingutes tunnustatakse liikmesriigi õigust keelustada radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse import lõppladustamise eesmärgil. Sihtriigil tuleb vaid viidata vajadusele kaitsta töötajate ja kogu elanikkonna tervist. Ehkki lõppladustatav tuumkütus on kaup, on selle vabale liikumisele mittediskrimineerivate piirangute seadmine õigustatud.

Et see oleks selge, tuleb komisjoni ettepaneku tekstis teha vastav muudatus.

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse vedude järelevalve ja kontrolli kohta
Viited	KOM(2005)0673 – C6-0031/2006 – 2005/0272(CNS)
EPga konsulteerimise kuupäev	10.1.2006
Vastutav komisjon   istungil teada andmise kuupäev	ITRE 2.2.2006
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	ENVI 2.2.2006
Arvamuse esitamisest loobumine   otsuse kuupäev	ENVI 30.1.2006
Tõhustatud koostöö   istungil teada andmise kuupäev
Raportöör(id)   nimetamise kuupäev	Esko Seppänen 26.1.2006
Endine raportöör / Endised raportöörid
Lihtsustatud menetlus – otsuse kuupäev  otsuse kuupäev
Õigusliku aluse vaidlustamine   JURI arvamuse kuupäev			/
Rahaeraldise määra muutmine   BUDG arvamuse kuupäev			/
Konsulteerimine Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega – istungil otsuse tegemise kuupäev
Konsulteerimine Regioonide Komiteega – istungil otsuse tegemise kuupäev
Arutamine parlamendikomisjonis	21.2.2006		20.3.2006	24.4.2006
Vastuvõtmise kuupäev	4.5.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	36 2 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Šarūnas Birutis, Jan Březina, Renato Brunetta, Philippe Busquin, Jerzy Buzek, Joan Calabuig Rull, Pilar del Castillo Vera, Jorgo Chatzimarkakis, Giles Chichester, Nicole Fontaine, Umberto Guidoni, Fiona Hall, David Hammerstein Mintz, Rebecca Harms, Erna Hennicot-Schoepges, Ján Hudacký, Romana Jordan Cizelj, Anne Laperrouze, Vincenzo Lavarra, Pia Elda Locatelli, Eluned Morgan, Angelika Niebler, Umberto Pirilli, Vladimír Remek, Herbert Reul, Teresa Riera Madurell, Mechtild Rothe, Paul Rübig, Andres Tarand, Britta Thomsen, Catherine Trautmann, Nikolaos Vakalis, Alejo Vidal-Quadras Roca
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed	María del Pilar Ayuso González, Zdzisław Kazimierz Chmielewski, Edit Herczog, Mieczysław Edmund Janowski, Esko Seppänen, Lambert van Nistelrooij, Francisca Pleguezuelos Aguilar
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Esitamise kuupäev	10.5.2006
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)	...