RAPORT Ettepanek võtta vastu nõukogu raamotsus kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta

18.5.2006 - (KOM(2005)0475 – C6‑0436/2005 – 2005/0202(CNS)) - *

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Martine Roure

parandused/addenda

• ERR01 (PDF - 101 KB)
• ERR01 (DOC - 36 KB)

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu raamotsus kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta

(KOM(2005)0475 – C6‑0436/2005 – 2005/0202(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut (KOM(2005)0475)[1];

–   võttes arvesse ELi lepingu artikli 34 lõike 2 punkti b;

–   võttes arvesse ELi lepingu artikli 39 lõiget 1, mille kohaselt nõukogu konsulteeris parlamendiga (C6 0436/2005);

–   võttes arvesse protokolli Schengeni acquis' Euroopa Liitu integreerimise kohta, mille kohaselt nõukogu konsulteeris parlamendiga;

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 93 ja 51;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A6-0192/2006),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub seetõttu komisjonil oma ettepanekut muuta vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 250 lõikele 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti informeerida, kui nõukogu kavatseb kõrvale kalduda Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud tekstist;

4.  palub nõukogul endaga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Volitus 1
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 30, 31 ja artikli 34 lõike 2 punkti b,	– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29, artikli 30 lõike 1 punkti b, artikli 31 lõike 1 punkti c ja artikli 34 lõike 2 punkti b,
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 9
(9) Euroopa kodanike isikuandmete kõrgetasemelise kaitse tagamine nõuab üldsätete olemasolu, mis määraksid kindlaks teiste liikmesriikide pädevates ametiasutustes töödeldavate andmete õiguspärasuse ja kvaliteedinõuded.	(9) Kõigi Euroopa Liidu territooriumil elavate isikute isikuandmete kõrgetasemelise kaitse tagamine nõuab üldsätete olemasolu, mis määraksid kindlaks teiste liikmesriikide pädevates ametiasutustes töödeldavate andmete õiguspärasuse ja kvaliteedinõuded. Samuti nõuab see isikuandmete kogumist ja töötlemist õiguslikel ning spetsiifilistel eesmärkidel.
Selgitus
Euroopa Liit peab kaitsma ühtmoodi nii Euroopa kodanikke kui ka teiste riikide kodanikke.
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 12
(12) Kui Euroopa Liidu liikmesriik edastab isikuandmeid kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele, tuleks tagada selliste andmete nõuetekohane kaitse.	(12) Kui Euroopa Liidu liikmesriik edastab isikuandmeid kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele, tuleks tagada selliste andmete nõuetekohane kaitse. Raamotsuses tuleks tagada kolmandatest riikidest saadud isikuandmete vastavus vähemalt inimõigusi puudutavatele rahvusvahelistele standarditele.
Selgitus
Kolmandate riikidega toimuva andmevahetuse puhul tuleb austada kaht põhimõtet: tuleb tagada, et andmeid edastatakse vaid nendele kolmandatele riikidele, kes tagavad asjakohase andmekaitse taseme ja et kolmandatelt riikidelt saadud andmete osas on austatud põhiõigusi.
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 15
(15) Tuleks kehtestada eeskirjad, mis käsitlevad andmete töötlemise konfidentsiaalsust ja turvalisust, vastutust, andmesubjekti õiguskaitsevahendeid ja sanktsioone, kui pädevad asutused kasutavad andmeid ebaseaduslikult. Lisaks tuleb liikmesriikidel näha ette kriminaalkaristused andmekaitsesätete tõsiste ja tahtlike rikkumiste puhul.	(15) Tuleks kehtestada eeskirjad, mis käsitlevad andmete töötlemise konfidentsiaalsust ja turvalisust, vastutust, andmesubjekti õiguskaitsevahendeid ja sanktsioone, kui pädevad asutused ning pädevate asutuste nimel või avalikke ülesandeid täitvad isikuandmeid töötlevad eraõiguslikud isikud kasutavad andmeid ebaseaduslikult. Lisaks tuleb liikmesriikidel näha ette kriminaalkaristused andmekaitsesätete tõsiste ja tahtlike rikkumiste puhul.
Selgitus
On oluline rõhutada, et kui andmeid haldavad eraõiguslikud isikud, eriti avaliku ja erasektori partnerluse raames, kehtivad eraõiguslikele isikutele vähemalt samad andmete turvanõuded, mis pädevatele avalikele asutustele.
Muudatusettepanek 5 Põhjendus 15
(15) Tuleks kehtestada eeskirjad, mis käsitlevad andmete töötlemise konfidentsiaalsust ja turvalisust, vastutust, andmesubjekti õiguskaitsevahendeid ja sanktsioone, kui pädevad asutused kasutavad andmeid ebaseaduslikult. Lisaks tuleb liikmesriikidel näha ette kriminaalkaristused andmekaitsesätete tõsiste ja tahtlike rikkumiste puhul.	(15) Tuleks kehtestada eeskirjad, mis käsitlevad andmete töötlemise konfidentsiaalsust ja turvalisust, vastutust, andmesubjekti õiguskaitsevahendeid ja sanktsioone, kui pädevad asutused kasutavad andmeid ebaseaduslikult. Lisaks tuleb liikmesriikidel näha ette kriminaalkaristused andmekaitsesätete tõsiste ja tahtlike või ülimast hoolimatusest tingitud rikkumiste puhul.
Muudatusettepanek 6 Põhjendus 20
(20) Käesolev raamotsus ei piira andmekaitsesätete rakendamist, mille asjaomased õigusaktid näevad ette Europoli, Eurojusti ja tolliinfosüsteemi kaudu töödeldavate isikuandmete kaitseks.	(20) Käesolev raamotsus ei piira andmekaitsesätete rakendamist, mille asjaomased õigusaktid näevad ette Europoli, Eurojusti ja tolliinfosüsteemi kaudu töödeldavate isikuandmete kaitseks. Sellegipoolest tuleks Europolile, Eurojustile ja tolliinfosüsteemile kohaldatavad konkreetsed andmekaitse-eeskirjad viia hiljemalt kahe aasta jooksul pärast artikli 35 lõikes 1 nimetatud kuupäeva raamotsusega täielikult vastavusse, et suurendada vastavalt komisjoni ettepanekule andmekaitse õigusliku raamistiku kooskõla ja efektiivsust.
Muudatusettepanek 7 Põhjendus 20 a (uus)
	(20 a) Europol, Eurojust ja tolliinfosüsteem peaksid säilitama need andmekaitse-eeskirjad, milles selgelt sätestatakse, et isikuandmeid võib töödelda, teha kättesaadavaks ja edastada üksnes veelgi spetsiifilisemate ja/või kaitsvamate tingimuste või piirangute alusel.
Muudatusettepanek 8 Põhjendus 22
(22) Käesolevat raamotsust tuleks kohaldada isikuandmete suhtes, mida töödeldakse teise põlvkonna Schengeni infosüsteemis, ja täiendava teabevahetuse suhtes, mis toimub vastavalt otsusele JSK/2006/ … Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomise, toimimise ja kasutamise kohta.	(22) Käesolevat raamotsust tuleks kohaldada isikuandmete suhtes, mida töödeldakse teise põlvkonna Schengeni infosüsteemis, ja täiendava teabevahetuse suhtes, mis toimub vastavalt otsusele JSK/2006/ … Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomise, toimimise ja kasutamise kohta ning viisade infosüsteemis vastavalt otsusele JSK/2006... liikmesriikide pädevate asutuste ja Euroopa Politseiameti (Europol) konsulteerimise eesmärgil toimuva juurdepääsu kohta viisade infosüsteemile.
Selgitus
Tuleb lisada viide viisade infosüsteemile, et raamotsust kohaldataks ka viisade infosüsteemi kättesaadavaks tegemisele õiguskaitseasutustele.
Muudatusettepanek 9 Põhjendus 35 a (uus)
	(35 a) arvestades Euroopa andmekaitseinspektori arvamust;
Selgitus
Raamotsuse koostamisel on hädavajalik võtta arvesse Euroopa andmekaitseinspektori arvamust.
Muudatusettepanek 10 Artikli 1 lõige 2
Liikmesriigid näevad ette, et nad ei piira ega keela isikuandmete avaldamist teise liikmesriigi pädevale asutusele põhjustel, mis on seotud käesolevas raamotsuses sätestatud isikuandmete kaitsega.	Raamotsus ei vabasta liikmesriike kohustusest tagada kaitsemeetmed isikuandmete kaitseks politsei- ja õigusalase koostöö raames seoses kriminaalasjadega, mis on tõsisemad, kui raamotsuses sätestatud kriminaalasjad. Sellegipoolest ei tohi niisugused sätted piirata ega keelata isikuandmete avaldamist teise liikmesriigi pädevale asutusele põhjustel, mis on seotud käesolevas raamotsuses sätestatud isikuandmete kaitsega.
Muudatusettepanek 11 Artikli 3 lõige 2 a (uus)
	2 a. Raamotsust ei kohaldata, kui Euroopa Liidu lepingu VI jaotises määratletud spetsiifilises õigusloomes sätestatakse selgesõnaliselt, et isikuandmeid töödeldakse, tehakse kättesaadavaks või edastatakse üksnes veelgi spetsiifilisemate tingimuste või piirangute alusel.
Selgitus
Raamotsusega ei tohi keelustada spetsiifilisemat õigusloomet, mis reguleerib eriti andmetöötlust.
Muudatusettepanek 12 Artikli 4 lõike 1 punkt d
d) andmed on täpsed ja vajaduse korral ajakohastatud. Tuleb võtta kõik mõistlikud meetmed, et kustutada või parandada andmete kogumise või hilisema töötlemise eesmärgi seisukohast ebaõiged või mittetäielikud andmed. Liikmesriigid võivad töödeldavate andmete suhtes ette näha erineva täpsuse ja usaldusväärsuse tasemed, mille puhul tuleb liikmesriikidel sätestada, et selliseid andmeid eristatakse vastavalt nende täpsusele ja usaldusväärsusele ning eelkõige, et faktidel tuginevaid andmeid eristatakse arvamustel ja isiklikel hinnangutel tuginevatest andmetest,	d) andmed on täpsed ja vajaduse korral ajakohastatud. Tuleb võtta kõik mõistlikud meetmed, et kustutada või parandada andmete kogumise või hilisema töötlemise eesmärgi seisukohast ebaõiged või mittetäielikud andmed. Liikmesriigid võivad sellegipoolest töödeldavate andmete suhtes ette näha erineva täpsuse ja usaldusväärsuse tasemed, mille puhul tuleb liikmesriikidel sätestada, et selliseid andmeid eristatakse vastavalt nende täpsusele ja usaldusväärsusele ning eelkõige, et faktidel tuginevaid andmeid eristatakse arvamustel ja isiklikel hinnangutel tuginevatest andmetest, Liikmesriigid tagavad isikuandmete kvaliteedi korrapärase kontrolli. Võimalikult suures ulatuses osutatakse kohtuotsustele ja otsustele süüdistust mitte esitada ning arvamustel või isiklikel hinnangutel põhinevad andmed kontrollitakse allika kaudu ja osutatakse nende täpsuse või usaldusväärsuse astmele. Ilma et see piiraks siseriiklikku kriminaalmenetlust, tagavad liikmesriigid, et isikuandmetele tehakse märge andmesubjekti taotluse korral, kui andmesubjekt nende andmete õigsust eitab ja kui nende täpsust või ebatäpsust ei ole võimalik kindlaks teha. Selline märge kustutatakse ainult andmesubjekti nõusolekul või pädeva kohtu või järelevalveasutuse otsuse alusel.
Selgitus
See lõige on võetud artikli 9 lõikest 6. Need sätted tuleb viia III peatükist II peatükki, et neid kohaldataks kogu õiguskaitseasutuste poolt läbiviidavale andmetöötlusele ja mitte ainult liikmesriikide vahel vahetatavatele andmetele.
Muudatusettepanek 13 Artikli 4 lõige 4
4. Liikmesriigid näevad ette, et isikuandmeid töödeldakse ainult siis, kui –         tuvastatud asjaolude põhjal on põhjust arvata, et asjaomased andmed võimaldaksid, lihtsustaksid või kiirendaksid kuriteo ennetamist, uurimist, avastamist ja kuriteo eest vastutusele võtmist, –         puuduvad muud andmesubjekti vähem mõjutavad meetmed ja –         andmete töötlemine ei ole ulatuslikum, kui kuriteo uurimiseks vaja.	välja jäetud
Selgitus
Selles sõnastuses ei austata Euroopa Inimõiguste Kohtu pretsedendiõiguses seoses Euroopa inimõiguste konventsiooni artikliga 8 kehtestatud kriteeriume. Pretsedendiõiguses sätestatakse, et õigust eraelule tohib piirata üksnes juhul, kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja mitte juhul, kui see lihtsustaks või kiirendaks politsei-või kohtuvõimude tööd. Seetõttu tuleb artikkel asendada. Andmete vajaduse ja proportsionaalsuse kriteeriumid sõnastatakse artiklis 5.
Muudatusettepanek 14 Artikli 4 lõige 4 a (uus)
	4 a. Liikmesriigid võtavad arvesse andmete erinevaid kategooriaid ja andmekogumise erinevaid eesmärke eesmärgiga kehtestada asjassepuutuvate isikuandmete kogumise, ajalise piirangu, edasise töötlemise ning edastamise asjakohased tingimused. Mittekahtlustatavate isikute isikuandmeid töödeldakse piiratud ajavahemiku jooksul ning asjakohaste juurdepääsu- ja edastamispiirangutega vaid sel eesmärgil, milleks need koguti.
Selgitus
Lõikes 3 sätestatud erinevate andmeliikide eristamine on väga kasulik. Seda tuleb tõhustada, omistades erilist tähelepanu mittekahtlustatavate isikute andmetele, millega peavad kaasnema spetsiifilised kaitsemeetmed seoses andmekogumistingimustega, säilitamise kestusega ja asutuste juurdepääsutingimustega.
Muudatusettepanek 15 Artikli 4 a lõige 1 (uus)
	Artikkel 4 a
	Isikuandmete edasine töötlemine
	1. Liikmesriigid näevad ette isikuandmete edasise töötlemise ainult vastavalt raamotsusele, eriti selle artiklitele 4, 5 ja 6:
	a) andmete edastamise või kättesaadavaks tegemise konkreetsel eesmärgil või;
	b) kui see on erijuhul rangelt vajalik raskete kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise või nende eest vastutusele võtmise eesmärgil;
	c) avalikku julgeolekut või üksikisikut ähvardava ohu ennetamise eesmärgil, välja arvatud juhul, kui sellise põhjenduse kaalub üles andmesubjekti huvide või põhiõiguste kaitse vajadus.
Muudatusettepanek 16 Artikli 4 a lõige 2 (uus)
	2. Asjassepuutuvate isikuandmete edasine töötlemine käesoleva artikli lõike 1 punktis c toodud eesmärkidel toimub üksnes isikuandmed edastanud või kättesaadavaks teinud asutuse eelneval loal ja liikmesriigid võivad asjakohaste õiguslike tagatiste alusel võtta õiguslikke meetmeid edasise töötlemise võimaldamiseks.
Selgitus
Vt eelmise muudatusettepaneku selgitust.
Muudatusettepanek 17 Artikkel 5
Liikmesriigid näevad ette, et pädevad asutused tohivad isikuandmeid töödelda ainult siis, kui seadusega on ette nähtud, et selline töötlemine on vajalik asjaomase ametiasutuse õiguspäraste ülesannete täitmiseks ja kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ja kuritegude eest vastutusele võtmiseks.	Liikmesriigid näevad pärast konsulteerimist artiklis 30 sätestatud järelevalveasutusega ette, et pädevad asutused tohivad isikuandmeid töödelda ainult siis, kui:
	a) seadusega on ette nähtud, et selline töötlemine on vajalik asjaomase ametiasutuse õiguspäraste ülesannete täitmiseks ja kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ja kuritegude eest vastutusele võtmiseks;
	b) andmesubjekt on andnud oma ühemõttelise nõusoleku, eeldusel et töötlemine viiakse läbi andmesubjekti huvides; või
	c) töötlemine on vajalik kooskõla saavutamiseks vastutava töötleja õigusliku kohustusega; või
	d) töötlemine on vajalik andmesubjekti oluliste huvide kaitsmiseks.
Muudatusettepanek 18 Artikli 5 lõige 1 a (uus)
	1 a. Liikmesriigid näevad ette, et isikuandmeid töödeldakse ainult siis, kui: – pädevad asutused saavad põhjendatud faktidele tuginedes näidata selget vajadust asjassepuutuvate isikuandmete töötlemise järele seoses kuriteo ennetamise, uurimise, avastamise ja kuriteo eest vastutusele võtmisega ja; – puuduvad muud, andmesubjekti vähem mõjutavad meetmed ja; – andmete töötlemine ei ole ulatuslikum, kui kuriteo uurimiseks vaja.
Selgitus
Tuleb sisse viia eesmärgi ja proportsionaalsuse põhimõtted kui kriteeriumid andmete töötlemise seaduslikkuse hindamiseks.
Muudatusettepanek 19 Artikli 6 lõike 2 esimene taane
–         andmete töötlemine on seadusega ette nähtud ja asjaomase ametiasutuse õiguspäraste ülesannete täitmiseks ja kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ja kohtus menetlemiseks vältimatult vajalik või kui andmesubjekt on andnud nende andmete töötlemiseks oma selgesõnalise nõusoleku ja	– andmete töötlemine on seadusega ette nähtud ja asjaomase ametiasutuse õiguspäraste ülesannete täitmiseks ja kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ja kohtus menetlemiseks vältimatult vajalik ning toimub eriuurimise piirides või kui andmesubjekt on andnud nende andmete töötlemiseks oma selgesõnalise nõusoleku, eeldusel et töötlemine viiakse läbi andmesubjekti huvides ja et nõusoleku andmisest keeldumine ei viiks andmetele avalduvate negatiivsete tagajärgedeni; ja
Selgitus
Asjassepuutuva isiku selgesõnalisel nõusolekul põhinev tundliku sisuga andmete töötlemine peaks olema lubatud vaid juhul, kui töötlemine toimub nimetatud isiku huvides. Lisaks ei tohiks nõusoleku andmisest keeldumine mõjuda negatiivselt asjassepuutuvale isikule.
Muudatusettepanek 20 Artikli 6 lõige 2 a (uus)
	2 a. Tundliku sisuga andmete töötlemiseks kohaldatakse liikmesriikides tehnilisi ja organisatsioonilisi erinõudeid.
Selgitus
Liikmesriigid peavad kehtestama tehnilised erinõuded, et tagada tundliku sisuga andmete turvalisus.
Muudatusettepanek 21 Artikli 6 lõike 2 b (uus)
	2 b. Liikmesriigid näevad ette täiendavad spetsiifilised tagatised seoses biomeetriliste andmete ja DNA profiilidega, et tagada: – biomeetriliste andmete ja DNA profiilide kasutamine vaid hästi põhjendatud ning koostalitlevate tehniliste standardite alusel; – biomeetriliste andmete ja DNA profiilide õigsuse taseme hoolikas arvessevõtmine ja andmesubjektile võimalus seda nõuda koheselt kättesaadavate vahendite abil; – täielikult isikute väärikuse ja terviklikkuse austamine.
Selgitus
On vaja kehtestada biomeetriliste andmete ja DNA profiilide täiendava kaitse standardid. Nimetatud andmed on eriti tundlikud, kuid neid kasutatakse mõnikord politsei- ja õigusalase koostöö raames.
Muudatusettepanek 22 Artikli 7 lõige 1
1. Kui siseriiklikus õiguses ei ole sätestatud teisiti, peavad liikmesriigid nägema ette, et isikuandmeid ei säilitataks kauem, kui seda asjaomase eesmärgi saavutamiseks on vaja. Artikli 4 lõike 3 viimases taandes osutatud isikute andmeid tohib säilitada vaid niikaua, kuni nende talletamine on asjaomase eesmärgi täitmiseks vältimatult vajalik.	1. 1. Liikmesriigid peavad nägema ette, et isikuandmeid ei säilitataks kauem, kui seda asjaomase eesmärgi saavutamiseks on vaja või on hilisemalt töödeldud vastavalt artikli 4 lõike 1 punktile e ja artiklile 4 a. Artikli 4 lõike 3 viimases taandes osutatud isikute andmeid tohib säilitada vaid niikaua, kuni nende talletamine on asjaomase eesmärgi täitmiseks vältimatult vajalik.
Selgitus
Tuleb kaotada võimalus teha ette nähtud tagatiste suhtes üldine erand üksnes tingimusel, et siseriiklikes õigusaktides on sätestatud teisiti. See seaks ohtu andmekaitsekriteeriumide ühtlustamise ja on vastuolus andmekaitsealaste õigusaktidega.
Muudatusettepanek 23 Artikli 7 lõige 2
2. Liikmesriigid näevad ette tehnilised ja menetluslikud meetmed, millega tagatakse isikuandmete säilitamise tähtaegade järgimine. Tähtaegadest kinnipidamist tuleb korrapäraselt kontrollida.	2. Liikmesriigid näevad ette tehnilised ja menetluslikud meetmed, millega tagatakse isikuandmete säilitamise tähtaegade järgimine. Nimetatud meetmete hulka kuulub isikuandmete automaatne ja korrapärane kustutamine teatud ajavahemiku tagant. Tähtaegadest kinnipidamist tuleb korrapäraselt kontrollida.
Selgitus
Säilitamise kestust tagavate meetmetega tuleb sätestada automaatne kustutamine kindlaksmääratud ajavahemiku tagant.
Muudatusettepanek 24 III peatüki I osa pealkiri
Isikuandmete edastamine ja kättesaadavaks tegemine teiste liikmesriikide pädevatele asutustele	Isikuandmete edastamine ja kättesaadavaks tegemine
Selgitus
Vt artiklite 8 a, 8 b ja 8 c muudatusettepanekuid, mida tuleks kohaldada kõikidele andmetele ja mitte ainult siis, kui teise liikmesriigi pädevad asutused on need edastanud või kättesaadavaks teinud. Selle muudatusettepaneku tulemusena kehtib see osa kõigi andmete (k.a riigisiseste andmete) töötlemise kohta.
Muudatusettepanek 25 Artikkel 8
Liikmesriigid näevad ette, et teise liikmesriigi pädevale asutusele tohib isikuandmeid edastada või kättesaadavaks teha ainult siis, kui see on vajalik asjaomaste saatvate ja saavate ametiasutuse õiguspäraste ülesannete täitmiseks ja kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks.	Liikmesriigid näevad ette, et teise liikmesriigi pädevale asutusele tohib pädevate asutuste poolt kogutud ja töödeldud isikuandmeid edastada või kättesaadavaks teha ainult siis, kui see on vajalik asjaomaste saatvate ja saavate ametiasutuse õiguspäraste ülesannete täitmiseks ja teatud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks.
Selgitus
Pädevatele asutustele tohib edastada vaid andmeid, mis on kogutud pädevate asutuste poolt. See võimaldab piirata eraõiguslike isikute valduses olevate andmete kättesaadavaks tegemist ja edastamist.
Muudatusettepanek 26 Artikkel 8 a (uus)
	Artikkel 8 a
	Isikuandmete edastamine muudele ametiasutustele, mis ei ole pädevad asutused
	Liikmesriigid näevad ette, et isikuandmeid edastatakse liikmesriigi muudele ametiasutustele kui pädevatele asutustele üksnes hästi tõendatud üksikjuhtudel, kui on täidetud kõik järgmised nõuded:
	a) andmete edastamine on seadusega ette nähtud selge kohustus või pädevus ja;
	b) andmete edastamine on
	vajalik selleks, milleks neid koguti, edastati või kättesaadavaks tehti, või kriminaalkuritegude ennetamiseks, uurimiseks, avastamiseks või nende eest vastutusele võtmiseks või avalikku või üksikisiku turvalisust ähvardavate ohtude ennetamiseks, välja arvatud juhul, kui seda ei kaalu üles andmesubjekti huvide või põhiõiguste kaitsmise vajadus
	või
	vajalik, sest asjaomased andmed on ametiasutusele, kellele need edasi saadetakse, hädavajalikud tema seaduspärase ülesande täitmiseks, tingimusel, et eesmärk, mille tarvis see asutus andmeid kogub või töötleb, ei ole vastuolus esialgse töötlemise esmärgiga ja et andmeid edastada kavatseva pädeva asutuse juriidilised kohustused ei ole sellega vastuolus
	või
	kahtlemata andmesubjekti huvides ja andmesubjekt on andnud nõusoleku või asjaolud võimaldavad sellist nõusolekut selgesti eeldada.
Selgitus
Muudatusettepanek vastab artiklile 13 ning raportööri muudatusettepanekutele artikli 13, selle sissejuhatuse ja punkti b esimese lõigu kohta. Vt raportööri selgitusi. Kuna seda artiklit võib raportööri poolt muudetud kujul kohaldada kõigile politsei- ja õigusalastele andmetele, kaasa arvatud andmetele, mida teise liikmesriigi pädevad asutused ei ole edastanud või kättesaadavaks teinud, on parem tõsta see III peatüki esimesse ossa. Vt ka muudatusettepanekut III peatüki esimese osa pealkirja kohta.
Muudatusettepanek 27 Artikkel 8 b (uus)
	Artikkel 8 b
	Isikuandmete edastamine eraisikutele
	Ilma et see piiraks siseriiklike kriminaalmenetluseeskirjade kohaldamist, näevad liikmesriigid ette, et isikuandmeid võib edastada liikmesriigi eraisikutele ainult erijuhtudel ja siis, kui on täidetud kõik järgmised nõuded:
	a) andmete edastamine on seadusega ette nähtud selge kohustus või pädevus ja;
	b) andmete edastamine on vajalik selleks, milleks neid koguti, edastati või kättesaadavaks tehti või kriminaalkuritegude ennetamiseks, uurimiseks, avastamiseks või nende eest vastutusele võtmiseks või avalikku või üksikisiku turvalisust ähvardavate ohtude ennetamiseks, välja arvatud juhul, kui seda ei kaalu üles andmesubjekti huvide või põhiõiguste kaitsmise vajadus.
	Liikmesriigid näevad ette, et pädevatele asutustele tehakse kättesaadavaks ja nad tohivad töödelda eraisikute käsutuses olevaid isikuandmeid vaid iga üksikjuhtumi puhul eraldi tehtava otsuse alusel, täpsustatud tingimustel, täpsustatud eesmärkidel ning liikmesriikide kohtuliku kontrolli all.
Muudatusettepanek 28 Artikkel 8 c (uus)
	Artikkel 8 c
	Eraõiguslike isikute poolt avaliku ülesande raames läbiviidav andmete töötlemine
	Liikmesriigid näevad oma siseriiklikes õigusaktides ette, et eraõiguslike isikute poolt avaliku ülesande raames toimuva andmete kogumise ja töötlemise korral kehtivad neile vähemalt samaväärsed või rangemad kohustused kui pädevatele asutustele kehtivad kohustused.
Muudatusettepanek 29 Artikkel 8 d (uus)
	Artikkel 8 d
	Isikuandmete edastamine kolmandate riikide pädevatele asutustele või rahvusvahelistele organisatsioonidele
	1. Liikmesriigid näevad ette, et isikuandmeid ei edastata kolmandate riikide pädevatele asutustele või rahvusvahelistele organisatsioonidele, välja arvatud juhul, kui selline edastamine on kooskõlas raamotsusega, ning eelkõige siis, kui on täidetud kõik järgmised nõuded:
	a) andmete edastamine on seadusega ette nähtud selge kohustus või pädevus;
	b) andmete edastamine on vajalik selleks, milleks neid koguti, edastati või kättesaadavaks tehti või kriminaalkuritegude ennetamiseks, uurimiseks, avastamiseks või nende eest vastutusele võtmiseks või avalikku või üksikisiku turvalisust ähvardavate ohtude ennetamiseks, välja arvatud juhul, kui seda ei kaalu üles andmesubjekti huvide või põhiõiguste kaitsmise vajadus.
	c) kolmandas riigis või rahvusvahelises organisatsioonis, kuhu asjaomased andmed edastatakse, on tagatud andmekaitse piisav tase.
	2. Liikmesriigid tagavad kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni andmekaitse taseme piisavuse hindamise, võttes arvesse iga edastamise või edastamise kategooria kõiki asjaolusid. Hindamisel pööratakse eelkõige tähelepanu järgmistele elementidele: andmete laad, edastatavate andmete kavandatava töötlemise eesmärk ja kestus, päritoluriik ja lõppsihtkohaks olev riik, kõnealuses kolmandas riigis või organisatsioonis kehtivad nii üldised kui ka eriõigusnormid, seal kohaldatavad ameti- ja turvaeeskirjad ning andmete vastuvõtja kehtestatud piisavate kaitsemeetmete olemasolu.
	3. Liikmesriigid ja komisjon teatavad üksteisele ja Euroopa Parlamendile juhtudest, mille puhul nad leiavad, et kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon ei taga kaitse piisavat taset lõike 2 tähenduses.
	4. Kui komisjon teeb pärast konsulteerimist nõukogu ja Euroopa Parlamendiga kindlaks, et kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon ei taga kaitse piisavat taset lõike 2 tähenduses, võtavad liikmesriigid meetmeid, mis on vajalikud isikuandmete kõnealusesse kolmandasse riiki või rahvusvahelisse organisatsiooni edastamise ärahoidmiseks.
	5. Komisjon võib pärast konsulteerimist nõukogu ja Euroopa Parlamendiga teha kindlaks, et kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon tagab kaitse piisava taseme lõike 2 tähenduses oma riigisisese õigusega või endale võetud rahvusvaheliste eraelu puutumatuse ning üksikisikute põhivabaduste ja -õiguste kaitse kohustustega.
	6. Erandjuhtudel, erandina lõike 1 punktile c võib saadud isikuandmeid esitada kolmandate riikide pädevatele asutustele või rahvusvahelistele organisatsioonidele, kelle andmekaitse tase ei ole piisav, kui andmete edastamine on hädavajalik asjaomase liikmesriigi oluliste huvide kaitsmiseks või riigi julgeolekut, konkreetset isikut või isikuid ähvardava tõsise ohu vältimiseks. Sellisel juhul töötleb isikuandmed saanud asutus neid vaid sellisel määral, mis on tingimata vajalik nende edastamise konkreetse põhjuse seisukohast. Sellistest edastamistest teavitatakse pädevat järelevalveasutust
Muudatusettepanek 30 Artikli 9 lõige 6
6. Ilma et see piiraks siseriiklikku kriminaalmenetlust, tagavad liikmesriigid, et isikuandmetele tehakse märge andmesubjekti taotluse korral, kui andmesubjekt nende andmete õigsust eitab ja kui nende täpsust või ebatäpsust ei ole võimalik kindlaks teha. Selline märge kustutatakse ainult andmesubjekti nõusolekul või pädeva kohtu või järelevalveasutuse otsuse alusel.	välja jäetud
Selgitus
Need sätted tuleb viia III peatükist II peatükki, et neid kohaldataks kogu õiguskaitseasutuste poolt läbiviidavale andmete töötlemisele ja mitte ainult liikmesriikide vahel vahetatavatele andmetele.
Muudatusettepanek 31 Artikli 9 lõike 7 kolmas taane
–         kui need andmed ei ole enam vajalikud sel eesmärgil, milleks neid edastati või kättesaadavaks tehti.	– ja mis tahes juhul, kui need andmed ei ole enam vajalikud sel eesmärgil, milleks neid edastati või kättesaadavaks tehti.
Selgitus
Andmeid tuleb süsteemselt kustutada, kui nad ei ole enam vajalikud sel eesmärgil, milleks nad edastati või kättesaadavaks tehti.
Muudatusettepanek 32 Artikli 9 lõige 9 a (uus)
	9 a. Liikmesriigid näevad ette kolmandate riikide poolt edastatud või kättesaadavaks tehtud isikuandmete kvaliteedi spetsiifilise hindamise kohe pärast nende kättesaamist ning andmete õigusele ja usaldusväärsusele osutamise.
Selgitus
Tuleb kontrollida kolmandatelt riikidelt saadud andmete kvaliteeti, et osutada nende usaldusväärsusele, sealhulgas seoses põhiõiguste austamisega.
Muudatusettepanek 33 Artikli 10 lõige 1
1. Liikmesriigid näevad ette, et iga eelkõige automaatse otsejuurdepääsu kaudu toimuv automaatne isikuandmete edastus ja vastuvõtt registreeritakse, et hiljem oleks võimalik tõendada andmete edastamise põhjusi, edastatud andmeid, andmeedastuse aega, asjaomaseid ametiasutusi ning andmeid vastuvõtva asutuse puhul ka isikud, kellele andmed edastati ning kes andmed tellisid.	1. Liikmesriigid näevad ette, et iga eelkõige automaatse otsejuurdepääsu kaudu toimuv automaatne isikuandmete kättesaadavaks tegemine, edastus ja vastuvõtt registreeritakse, et hiljem oleks võimalik tõendada andmete kättesaadavaks tegemise ja edastamise põhjusi, edastatud või kättesaadavaks tehtud andmeid, andmeedastuse või andmete kättesaadavaks tegemise aega, asjaomaseid ametiasutusi ning andmeid vastuvõtva asutuse puhul ka isikud, kellele andmed edastati ning kes andmed tellisid.
Selgitus
Andmete kättesaadavaks tegemine tuleb samuti registreerida, et tagada kogu andmetele juurdepääsu õiguspärasus.
Muudatusettepanek 34 Artikli 10 lõige 2
2. Liikmesriigid näevad ette, et iga mitteautomaatne isikuandmete edastus ja vastuvõtt dokumenteeritakse, et hiljem oleks võimalik tõendada andmete edastamise põhjusi, edastatud andmeid, andmeedastuse aega, asjaomaseid ametiasutusi ning andmeid vastuvõtva asutuse puhul ka isikud, kellele andmed edastati ning kes andmed tellisid.	2. Liikmesriigid näevad ette, et iga mitteautomaatne isikuandmete kättesaadavaks tegemine, edastus ja vastuvõtt dokumenteeritakse, et hiljem oleks võimalik tõendada andmete kättesaadavaks tegemise või edastamise põhjusi, edastatud või kättesaadavaks tehtud andmeid, andmeedastuse või kättesaadavaks tegemise aega, asjaomaseid ametiasutusi ning andmeid vastuvõtva asutuse puhul ka isikud, kellele andmed edastati ning kes andmed tellisid.
Selgitus
Andmete kättesaadavaks tegemine tuleb samuti registreerida, et tagada kogu andmetele juurdepääsu õiguspärasus.
Muudatusettepanek 35 Artikli 10 lõige 3
3. Ametiasutus, kes sellise teabe registreeris või dokumenteeris, edastab selle viivitamatult ka pädevale järelevalveasutusele, kui viimane seda taotleb. Seda teavet kasutatakse ainult andmekaitse kontrollimiseks, nõuetekohase andmetöötluse ja andmete terviklikkuse tagamiseks ning andmekaitseks.	3. Ametiasutus, kes sellise teabe registreeris või dokumenteeris, hoiab seda pädeva järelevalveasutuse käsutuses ja edastab selle viivitamatult ka nimetatud asutusele. Seda teavet kasutatakse ainult andmekaitse kontrollimiseks, nõuetekohase andmetöötluse ja andmete terviklikkuse tagamiseks ning andmekaitseks.
Selgitus
Registreerimispäevik peab olema pädeva järelevalveasutuse käsutuses, ilma et ta seda küsiks.
Muudatusettepanek 36 Artikkel 12 a (uus)
	Artikkel 12 a
	Kui isikuandmed on saadud teise liikmesriigi pädevalt asutuselt või see on need kättesaadavaks teinud, võib neid andmeid edasi saata vaid teatud hästi dokumenteeritud üksikjuhtudel ja kooskõlas artiklis 8 a sätestatud tingimustega ning pädevatele asutustele vaid siis, kui liikmesriik, kes on asjaomased andmed edastanud või kättesaadavaks teinud pädevale asutusele, kes kavatseb need andmed edasi saata, on andnud oma eelneva nõusoleku nende edasisaatmiseks.
Selgitus
Antud muudatusettepanek on põhimõtteliselt sama, mis raportööri muudatusettepanek artikli 13 punkti c kohta. Vt raportööri selgitusi.
Muudatusettepanek 37 Artikkel 12 b (uus)
	Artikkel 12 b
	Kui isikuandmed on saadud teise liikmesriigi pädevalt asutuselt või see on need kättesaadavaks teinud, võib neid andmeid edasi saata vaid erijuhtudel ja kooskõlas artiklis 8 b sätestatud tingimustega ning eraisikutele vaid siis, kui liikmesriik, kes on asjaomased andmed edastanud või kättesaadavaks teinud pädevale asutusele, kes kavatseb need andmed edasi saata, on andnud oma eelneva nõusoleku nende edasisaatmiseks.
Selgitus
Antud muudatusettepanek on põhimõtteliselt sama, mis raportööri muudatusettepanek artikli 14 viimase osa kohta. Vt raportööri selgitusi.
Muudatusettepanek 38 Artikkel 12 c (uus)
	Artikkel 12 c
	Kui isikuandmed on saadud teise liikmesriigi pädevalt asutuselt või see on need kättesaadavaks teinud, ei või neid andmeid kolmandate riikide pädevatele asutustele või rahvusvahelistele organisatsioonidele edasi saata, välja arvatud siis, kui on täidetud artiklis 8 c sätestatud tingimused ja liikmesriik, kes on asjaomased andmed edastanud või kättesaadavaks teinud pädevale asutusele, kes kavatseb need andmed edasi saata, on andnud oma eelneva nõusoleku nende edasisaatmiseks.
Selgitus
Antud muudatusettepanek on põhimõtteliselt sama, mis raportööri muudatusettepanek artikli 15 lõike 1 esimese lõigu (uus) kohta. Vt raportööri selgitusi.
Muudatusettepanek 39 Artikkel 13
Artikkel 13	välja jäetud
Andmete edastamine muudele ametiasutustele
Liikmesriigid näevad ette, et teise liikmesriigi pädevalt asutuselt saadud või selle poolt kättesaadavaks tehtud isikuandmeid esitatakse edasi või tehakse kättesaadavaks liikmesriigi muudele ametiasutustele, kui on täidetud kõik järgmised nõuded:
(a)       isikuandmete edastamine on seadusega ettenähtud selge kohustus või pädevus ja
(b)       isikuandmete edastamine
on vajalik selleks, milleks neid edastati või kättesaadavaks tehti, samuti kuritegude ennetamiseks, uurimiseks, avastamiseks või kuritegude eest vastutusele võtmiseks või avalikku turvalisust või isiku turvalisust ähvardavate ohtude ennetamiseks, välja arvatud juhul, kui selliseid kaalutlusi ei kaalu üles andmesubjekti põhiõiguste kaitsemisega seotud huvid
või
on vajalik, sest asjaomased andmed on hädavajalikud ametiasutusele tema enda seaduspärase ülesande täitmiseks, tingimusel et eesmärk, mille tarvis saaja andmeid kogub ja töötleb, ei ole kokkusobimatu esialgse eesmärgiga ja et andmeid edastava pädeva asutuse juriidilised kohustused ei ole sellega vastuolus
või
edastamine on kahtlemata andmesubjekti huvides ja andmesubjekt on andnud nõusoleku või kui asjaolud võimaldavad sellist nõusolekut selgesti eeldada,
(c)       Liikmesriigi pädev asutus, kes on asjaomased andmed edastanud või kättesaadavaks teinud pädevale asutusele, kes kavatseb neid andmeid edasi esitada või kättesaadavaks teha, on andnud oma eelneva nõusoleku nende andmete edasiesitamiseks.
Selgitus
Isikuandmete edastamise lubamine teistele pädevatele asutustele (vt artikkel 12) on õigustatud. Samas ei ole raamotsuse projektis toodud mingit õigustust isikuandmete edastamise jaoks teistele asutustele, mis ei ole pädevad asutused.
Muudatusettepanek 40 Artikkel 15
Artikkel 15	välja jäetud
Andmete edastamine kolmandate riikide pädevatele asutustele või rahvusvahelistele organisatsioonidele
1. Liikmesriigid näevad ette, et teise liikmesriigi pädevalt asutuselt saadud või selle poolt kättesaadavaks tehtud isikuandmeid ei esitata edasi ega tehta kättesaadavaks kolmandate riikide pädevatele asutustele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele, välja arvatud juhul, kui selline edastamine on kooskõlas käesoleva raamotsusega ning kui on täidetud kõik järgmised nõuded:
(a)       isikuandmete edastamine on seadusega ettenähtud selge kohustus või pädevus,
(b)       andmete edastamine on vajalik selleks, milleks neid edastati või kättesaadavaks tehti, samuti kuritegude ennetamiseks, uurimiseks, avastamiseks või kuritegude eest vastutusele võtmiseks või avalikku turvalisust või isiku turvalisust ähvardavate ohtude ennetamiseks, välja arvatud juhul, kui selliseid kaalutlusi ei kaalu üles andmesubjekti põhiõiguste kaitsemisega seotud huvid,
(c)       liikmesriigi pädev asutus, kes edastas asjaomased andmed või tegi need kättesaadavaks pädevale asutusele, kes kavatseb neid andmeid edasi esitada või kättesaadavaks teha, on nende andmete edasiesitamiseks andnud oma eelneva nõusoleku,
(d)       kolmandas riigis või rahvusvahelises organisatsioonis, kuhu asjaomased andmed edastatakse, on tagatud andmekaitse piisav tase.
2. Liikmesriigid näevad ette, et hindavad andmekaitse taset kolmandates riikides või rahvusvahelises organisatsioonis, pidades silmas kõiki andmete edastamise või andmete edastamise kategooriate asjaolusid. Hindamisel pööratakse eelkõige tähelepanu andmete laadile, kavandatud töötlemistoimingu eesmärgile ja kestusele, päritoluriigile ja lõppsihtkohaks olevale riigile, kõnealuses kolmandas riigis või kõnealuse rahvusvahelise organisatsiooni suhtes kehtivatele nii üldistele kui ka konkreetse sektori õigusnormidele ja kõnealuses kolmandas riigis või rahvusvahelises organisatsioonis järgitavatele ametieeskirjadele ja turvameetmetele ning andmete vastuvõtja kehtestatud piisavate kaitsemeetmete olemasolule.
3. Liikmesriigid ja komisjon teatavad üksteisele juhtudest, mille puhul nad leiavad, et kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon ei taga kaitse piisavat taset lõike 2 tähenduses.
4. Kui artiklis 16 ettenähtud korras leitakse, et kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon ei taga kaitse piisavat taset käesoleva artikli lõike 2 tähenduses, võtavad liikmesriigid meetmeid, mis on vajalikud isikuandmete kõnealusesse kolmandasse riiki või rahvusvahelisse organisatsiooni edastamise ärahoidmiseks.
5. Artiklis 16 sätestatud korras võidakse kehtestada, et kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon tagab kaitse piisava taseme käesoleva artikli lõike 2 tähenduses oma siseriikliku õigusega või endale võetud rahvusvaheliste kohustustega, et kaitsta eraelu puutumatust ja üksikisikute põhivabadusi ja õigusi.
6. Erandjuhtudel võib teise liikmesriigi pädevalt asutuselt saadud isikuandmeid edasi esitada kolmandate riikide pädevatele asutustele või rahvusvahelistele organisatsioonidele, kelle andmekaitse tase ei ole piisav, kui andmete edastamine on hädavajalik asjaomase liikmesriigi oluliste huvide kaitsmiseks või riigi julgeolekut, konkreetset isikut või isikuid ähvardava tõsise ohu vältimiseks.
Selgitus
Vt muudatusettepanekuid artiklite 8 c ja 12 c kohta.
Muudatusettepanek 41 Artikkel 16
Artikkel 16 Komitee 1. Käesoleva artikli alusel abistab komisjoni komitee, kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad ja mida juhatab komisjoni esindaja. 2. Komitee võtab eesistuja ettepanekul vastu oma töökorra, mille aluseks on töökorra standardeeskirjad ja mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. 3. Võetavate meetmete eelnõu esitab komiteele komisjoni esindaja. Komitee esitab eelnõu kohta arvamuse tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest. Arvamus esitatakse sellise häälteenamusega, nagu on ette nähtud Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 205 lõikes 2 komisjoni ettepaneku põhjal tehtud nõukogu otsuste vastuvõtmiseks. Liikmesriikide esindajate häälte osakaal komitees määratakse kõnealuses artiklis osutatud viisil. Eesistuja ei hääleta. 4. Kui kavandatavad meetmed on komitee arvamusega kooskõlas, võtab komisjon need vastu. Kui kavandatavad meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas või kui komitee ei esita oma arvamust, esitab komisjon võetavate meetmete kohta viivitamata ettepaneku nõukogule ning teavitab sellest Euroopa Parlamenti. 5. Nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega teha ettepaneku suhtes otsuse kahe kuu jooksul alates nõukogu poole pöördumisest. Kui nõukogu on selle tähtaja jooksul kvalifitseeritud häälteenamusega otsustanud, et ta on ettepaneku vastu, vaatab komisjon selle uuesti läbi. Komisjon võib esitada nõukogule muudetud ettepaneku või sama ettepaneku uuesti või teha õigusloome ettepaneku. Kui nimetatud tähtaja möödumisel ei ole nõukogu ettepandud rakendusakti vastu võtnud ega väljendanud oma vastuseisu rakendusmeetmete ettepanekule, võtab ettepandud rakendusakti vastu komisjon.	välja jäetud
Selgitus
Komitoloogiamenetlust ei kohaldata kolmandale sambale.
Muudatusettepanek 42 Artikkel 18
Liikmesriigid näevad ette, et nad teavitavad isikuandmed edastanud või kättesaadavaks teinud pädevat asutust nende andmete edasisest töötlemisest ja tulemustest, kui viimane seda taotleb.	Liikmesriigid näevad ette, et nad teavitavad isikuandmed edastanud või kättesaadavaks teinud pädevat asutust nende andmete edasisest töötlemisest ja tulemustest.
Selgitus
Isikuandmed edastanud pädevaid asutusi tuleb alati teavitada kogu edasisest töötlemisest.
Muudatusettepanek 43 Artikli 19 lõike 1 punkti c neljas a taane (uus)
	– andmete säilitamise tähtaeg,
Selgitus
Asjassepuutuvat isikut tuleb teavitada teda puudutavate andmete säilitamise tähtajast.
Muudatusettepanek 44 Artikli 19 lõike 2 sissejuhatav osa ning punktid a ja b
2. Lõikes 1 sätestatud teabe andmisest keeldutakse või seda esitatakse ainult piiratud ulatuses, kui see on vajalik	2. Lõikes 1 sätestatud teavet ei anta või seda esitatakse ainult piiratud ulatuses, kui see on vajalik
(a)       vastutavale töötlejale oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks,
(b)       käimasolevate uurimiste, kohtu- või haldusmenetluste kahjustamise vältimiseks või pädevate asutuste ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks,	käimasolevate uurimiste, kohtu- või haldusmenetluste kahjustamise vältimiseks või vastutava töötleja ja/või pädevate asutuste ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks,
Selgitus
Andmete rahuldav töötlemine ei tohi olla kriteerium, millest lähtuvalt keeldutakse asjassepuutuvat isikut puudutava teabe edastamisest nimetatud isikule. See oleks liiga suur ja segane erand asjassepuutuva isiku õiguste suhtes.
Muudatusettepanek 45 Artikli 19 lõige 4
4. Lõike 2 kohase keeldumise või piiramise põhjusi ei esitata, kui nende avalikustamine takistaks püstitatud eesmärgi saavutamist. Sellisel juhul teavitab vastutav töötleja andmesubjekti tema õigusest pöörduda pädeva järelevalveasutuse poole, ilma et see piiraks õiguskaitsevahendite ja siseriikliku kriminaalmenetluse kohaldamist. Kui andmesubjekt esitab järelevalveasutusele kaebuse, vaatab järelevalveasutus selle läbi. Kaebuse läbivaatamisel teavitab järelevalveasutus andmesubjekti sellest, kas andmeid on töödeldud nõuetekohaselt, ning kui mitte, siis kas vajalikud parandused on tehtud.	4. Lõike 2 kohase keeldumise või piiramise põhjusi ei esitata, kui nende avalikustamine takistaks püstitatud eesmärgi saavutamist. Sellisel juhul teavitab vastutav töötleja andmesubjekti tema õigusest pöörduda pädeva järelevalveasutuse poole, ilma et see piiraks õiguskaitsevahendite ja siseriikliku kriminaalmenetluse kohaldamist. Kui andmesubjekt esitab järelevalveasutusele kaebuse, vaatab järelevalveasutus selle läbi. Järelevalveasutus teavitab kaebuse läbivaatamisel andmesubjekti kaebuse tulemustest.
Selgitus
Asjassepuutuvat isikut tuleb teavitada tema kaebuse tulemustest igal juhul ja mitte ainult paranduste korral.
Muudatusettepanek 46 Artikli 20 lõike 1 sissejuhatav osa
1. Kui andmed ei ole saadud andmesubjektilt või on saadud andmesubjektilt tema teadmata, näeb liikmesriik ette, et hiljemalt isikuandmete salvestamise ajal, või kui andmed kavatsetakse avalikustada kolmandale isikule, siis hiljemalt andmete esmakordse avaldamise ajal esitab vastutav töötleja või tema esindaja andmesubjektile vähemalt järgmise tasuta teabe, välja arvatud juhul, kui andmesubjektil on see teave juba olemas, kui nimetatud teabe andmine osutub võimatuks või nõuaks ülemääraseid jõupingutusi:	1. (Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Selgitus
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 47 Artikli 20 lõike 2 sissejuhatav osa ja punkt a
2. Lõikes 1 osutatud teavet ei esitata, kui see on vajalik	Lõikes 1 osutatud teavet ei esitata vaid juhul, kui see on vajalik
(a)       vastutavale töötlejale oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks,
Selgitus
Andmete rahuldav töötlemine ei tohi olla kriteerium, millest lähtuvalt keeldutakse asjassepuutuvat isikut puudutava teabe edastamisest nimetatud isikule. See oleks liiga suur ja segane erand asjassepuutuva isiku õiguste suhtes.
Muudatusettepanek 48 Artikli 21 lõike 1 punkt c
(c)       teatise saatmist kolmandatele isikutele, kellele andmed on avalikustatud, kõigi punkti b kohaste paranduste, kustutamiste või sulgemiste kohta, kui see ei ole võimatu või kui sellega ei kaasne ülemääraseid jõupingutusi.	c) teatise saatmist kolmandatele isikutele, kellele andmed on avalikustatud, kõigi punkti b kohaste paranduste, kustutamiste või sulgemiste kohta.
Selgitus
Kolmandate isikute teavitamine mis tahes parandustest peab olema süsteemne.
Muudatusettepanek 49 Artikli 21 lõike 2 sissejuhatav osa ja punkt a
2. Andmesubjektil keelatakse teostada lõikes 1 osutatud toiminguid, kui see on vajalik	2. 2. Andmesubjektil keelatakse teostada lõikes 1 osutatud toiminguid vaid juhul, kui see on vajalik
(a)       vastutavale töötlejale oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks,
Selgitus
Andmete rahuldav töötlemine ei tohi olla kriteerium, millest lähtuvalt keeldutakse asjassepuutuvat isikut puudutava teabe edastamisest nimetatud isikule. See oleks liiga suur ja segane erand asjassepuutuva isiku õiguste suhtes.
Muudatusettepanek 50 Artikkel 22 a (uus)
	Artikkel 22 a
	Automatiseeritud üksikotsused
	1. Liikmesriigid annavad igale isikule õiguse, et tema suhtes ei tehta otsust ega võeta meetmeid, millel on teda puudutav õiguslik mõju või mis teda märkimisväärselt mõjutab, ja mis põhineb üksnes andmete automatiseeritud töötlemisel, mis on mõeldud nimetatud isikuga seotud teatud isiklike aspektide, näiteks usaldusväärsuse, teguviisi jne hindamiseks.
	2. Kui raamotsuse muudes artiklites ei ole sätestatud teisiti, näevad liikmesriigid ette, et isiku kohta võib teha lõikes 1 viidatud otsuse, kui see otsus või meede on lubatud õigusaktiga, milles määratletakse samuti andmesubjekti õiguslikke huve tagavad meetmed, nagu näiteks koheselt kättesaadavad vahendid, mis võimaldavad tema teavitamist teda puudutavate andmete automatiseeritud töötlemise loogikast ning oma arvamuse väljendamist, kui see ei ole vastuolus andmete töötlemise eesmärgiga.
Selgitus
Praktiline kogemus näitab, et õiguskaitseasutused kasutavad üha enam andmete automatiseeritud töötlemist, mistõttu tuleb seda raamotsuses käsitleda. Üksnes automatiseeritud töötlemisel põhinevate otsuste suhtes tuleb kehtestada väga ranged tingimused ja kaitsemeetmed, kui neil on asjassepuutuva isiku suhtes õiguslik mõju või kui nad mõjutavad arvestatavalt seda isikut. Nimetatud otsuseid või meetmeid tuleb lubada vaid juhul, kui need on õigusaktis selgesõnaliselt sätestatud ja nende suhtes tuleb võtta asjakohased meetmed, mille eesmärk on asjassepuutuva isiku huvide kaitse.
Muudatusettepanek 51 Artikli 24 lõike 1 teine lõik
Võttes arvesse tehnika taset ja selliste meetmete elluviimise kulusid, peavad kõnealused meetmed tagama töötlemise ja kaitstavate andmete laadiga kaasnevale ohule vastava turvalisuse taseme. Meetmed on vajalikud ainult siis, kui nendega kaasnevad kulutused on proportsionaalsed kavandatud andmekaitse taseme saavutamisega.	Võttes arvesse tehnika taset ja selliste meetmete elluviimise kulusid, peavad kõnealused meetmed tagama töötlemise ja kaitstavate andmete laadiga kaasnevale ohule vastava turvalisuse kõrge taseme.
Muudatusettepanek 52 Artikli 24 lõike 2 punkt j a (uus)
	j a) võtta meetmeid nende turvameetmete tõhususe süsteemseks jälgimiseks ja sellest teatamiseks (turvameetmete süsteemne iseauditeerimine).
Selgitus
Andmete automatiseeritud töötlemist tuleb süsteemselt kontrollida, et tagada töötlemise tõhusus ja turvalisus.
Muudatusettepanek 53 Artikli 25 lõike 1 sissejuhatav osa
1. Liikmesriigid näevad ette, et vastutav töötleja peab andmetöötlemiste registrit või töötlemiste kogumit, millel on üks eesmärk või mitu omavahel seotud eesmärki. Registrisse tuleb kanda järgmised andmed:	1. Liikmesriigid näevad ette, et vastutav töötleja peab kättesaadavaks tegemise ja andmetöötlemiste registrit või töötlemiste kogumit, millel on üks eesmärk või mitu omavahel seotud eesmärki. Registrisse tuleb kanda järgmised andmed:
Selgitus
Registrisse tuleb kanda ka andmete kättesaadavaks tegemine.
Muudatusettepanek 54 Artikli 26 lõige 3
3. Liikmesriigid võivad sellist kontrollimist teostada ka kas liikmesriigi parlamendi meetme või sellisel õigusaktil põhineva meetme ettevalmistamise käigus, millega määratletakse töötlemise laad ja nähakse ette vajalikud tagatised.	3. Andmete töötlemisega seotud õiguslike meetmete väljatöötamisel konsulteeritakse järelevalveasutustega üksikisikute õiguste ja vabaduste kaitsega seonduvate sätete osas.
Selgitus
Andmete töötlemisega seotud õiguslike meetmete väljatöötamisel vastutavad isikute õiguste kaitse eest pädevad järelevalveasutused, mitte liikmesriigid.
Muudatusettepanek 55 Artikli 29 lõige 2
2. Liikmesriigid näevad ette tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad kriminaalkaristused, mida kohaldatakse käesoleva raamotsuse kohaselt vastuvõetud sätete tahtliku rikkumise puhul, eelkõige töötlemise konfidentsiaalsuse ja turvalisuse sätete rikkumiste puhul.	2. Liikmesriigid näevad ette tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad kriminaalkaristused, mida kohaldatakse käesoleva raamotsuse kohaselt vastuvõetud sätete tahtliku või ülimast hoolimatusest tingitud rikkumise puhul, eelkõige töötlemise konfidentsiaalsuse ja turvalisuse sätete rikkumiste puhul.
Muudatusettepanek 56 Artikli 29 lõige 2 a (uus)
	2 a. Liikmesriigid näevad ette, et eraõiguslike isikute poolt avaliku ülesande raames isikuandmete kogumisel või töötlemisel toimunud õigusrikkumiste korral, mis rikuvad tõsiselt raamotsusest tulenevaid sätteid, eriti andmete töötlemise konfidentsiaalsust ja turvalisust puudutavaid sätteid, kohaldatakse efektiivseid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi.
Selgitus
Kui eraõiguslikud isikud koguvad ja töötlevad andmeid avaliku ülesande raames, kehtivad neile andmete väärkasutamise korral kohtulikud karistused.
Muudatusettepanek 57 Artikli 30 lõike 4 esimene a lõik (uus)
	Mis tahes isik võib igale järelevalveasutusele esitada andmete töötlemise õiguspärasuse kontrollimise nõudeid. Sõltumata olukorrast, teavitatakse isikut kontrollimise toimumisest.
Selgitus
Järelevalveasutusele tuleb samuti võimaldada andmete töötlemise õiguspärasuse kontrollimine ja asjassepuutuva isiku sellealane teavitamine.
Muudatusettepanek 58 Artikli 31 lõike 2 teine lõik
Töörühma iga liikme määrab ametisse institutsioon, asutus või asutused, mida asjaomane liige esindab. Kui liikmesriik on ametisse määranud mitu järelevalveasutust, nimetavad need ametisse ühise esindaja.	Töörühma iga liikme määrab ametisse institutsioon, asutus või asutused, mida asjaomane liige esindab vastavalt esindamist reguleerivatele olemasolevatele siseriiklikele eeskirjadele. Kui liikmesriik on ametisse määranud mitu järelevalveasutust, nimetavad need ametisse ühise esindaja.
Selgitus
Direktiivi 95/46/EÜ artiklis 29 sätestatud töörühma juhi osalemine raamotsusega loodud uue töörühma koosolekutel võimaldab kahe rühma vahelise suhtluse ja teabevahetuse edendamist.
Muudatusettepanek 59 Artikli 31 lõike 2 teine a lõik (uus)
	Direktiivi 95/46/EÜ artiklis 29 sätestatud töörühma juht osaleb või on esindatud töörühma koosolekutel.
Selgitus
Direktiivi 95/46/EÜ artiklis 29 sätestatud töörühma juhi osalemine raamotsusega loodud uue töörühma koosolekutel võimaldab kahe rühma vahelise suhtluse ja teabevahetuse edendamist.
Muudatusettepanek 60 Artikli 31 lõige 3
3. Töörühm võtab otsused vastu liikmesriikide järelevalveasutuste esindajate lihthäälteenamusega.	3. Töörühm võtab otsused vastu liikmesriikide järelevalveasutuste esindajate lihthäälteenamusega ja pärast konsulteerimist Euroopa andmekaitseinspektoriga.
Selgitus
Euroopa andmekaitseinspektor tagab vastavuse esimesest sambast tulenevatele direktiividele.
Muudatusettepanek 61 Artikkel 34 a (uus)
	Artikkel 34 a
	Töörühm esitab mitte hiljem kui kaks aastat alates Euroopa Liidu lepingu artikli 35 lõikes 1 sätestatud kuupäevast ja kooskõlas artikliga 29, artikli 30 lõike 1 punktiga b ning artikli 31 lõike 1 punktiga c komisjonile soovitused eesmärgiga viia Europolile, Eurojustile ja tolliinfosüsteemile kohaldatavad andmekaitset käsitlevad eeskirjad raamotsusega täielikult vastavusse.
	Europol, Eurojust ja tolliinfosüsteem peaksid säilitama need andmekaitse-eeskirjad, milles selgelt sätestatakse, et isikuandmeid võib töödelda, teha kättesaadavaks ja edastada üksnes veelgi spetsiifilisemate ja/või kaitsvamate tingimuste või piirangute alusel.
Muudatusettepanek 62 Artikkel 34 b (uus)
	Artikkel 34 b
	Suhted Europoli, Eurojusti ja tolliinfosüsteemiga
	Komisjon esitab mitte hiljem kui kaks aastat alates artikli 35 lõikes 1 sätestatud kuupäevast ettepanekud eesmärgiga viia Europolile, Eurojustile ja tolliinfosüsteemile kohaldatavad andmekaitset käsitlevad eeskirjad raamotsusega täielikult vastavusse.
Selgitus
Vt raportööri selgitust artikli 34 a kohta tehtud muudatusettepanekule. Kuna tegemist on äärmiselt tundlike andmetega, tuleb sätestada raamotsuse andmekaitsepõhimõtete ning Europoli, Eurojusti ja tolliinfosüsteemi põhimõtete kiirem ühitamine.

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Euroopa Parlament nõuab alates kolmanda samba loomisest andmekaitse standardeid politsei- ja õigusalase koostöö raames, mis oleksid võrreldavad ühenduse õiguses kehtivate standarditega. Nimetatud standardid peaksid asendama Euroopa Nõukogu konventsioonis nr 108 ja soovituses 87 praegu kehtivad põhimõtted.

Seega tervitame komisjoni ettepanekut, mis vastab parlamendi nõudele.

Asjassepuutuvat vahendit on vaja peamiselt kahel põhjusel:

- vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva Euroopa ala loomine toob endaga kaasa andmete, sealhulgas isikuandmete suureneva vahetamise kolmanda samba raamesse jäävates valdkondades. Suurenenud andmevahetus peab vastama Euroopa Liidu põhiõiguste kaitse nõuetele ning austama põhiõiguste harta artikleid 7 ja 8 (eraelu austamine ja isikuandmete kaitse);

- parem andmekaitse võimaldab pädevate asutuste vahelise vastastikuse usalduse põhimõtte tugevdamist ning aitab seega kaasa Euroopa Liidu politsei- ja õigusalase koostöö paremale toimimisele.

Komisjoni raamotsuse projekt([2]) on samuti tähtis seoses hiljuti vastu võetud direktiivi projektiga andmete säilitamise kohta, mida on töödeldud üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste osutamisel([3]). Direktiivi vastuvõtmisel liitis Euroopa Parlament direktiivile käesolevat raamotsust puudutava selgesõnalise nõude:

"...arvab, et andmetele juurdepääsemise suhtes kujutab käesolev direktiiv endast üksnes esimest sammu, ja kutsub nõukogu üles lojaalsele koostööle asjakohaste tagatiste kiireks vastuvõtmiseks andmekaitse raamotsuse ning andmete käsitlemise kontekstis õigusasutuste ja politsei kriminaalküsimuste alases koostöös;"

2. Seosed muude ettepanekutega (SIS II, VIS, kättesaadavuse põhimõte)

Kolmanda samba raames toimuvat andmekaitset käsitleva raamotsuse ettepanek on seotud mitmete praegu parlamendis läbivaatamisel olevate ettepanekutega, eriti ettepanekutega, mis käsitlevad valdkondi nagu VIS([4]), SIS II([5]), kättesaadavuse põhimõte([6]) ning justiits- ja siseküsimuste valdkonna Euroopa andmebaaside koostoime([7]), kuna nimetatud ettepanekutes sätestatakse andmebaasid või meetmed, mis lihtsustavad pädevate asutuste juurdepääsu isikuandmetele.

VISi ja SIS II käsitlevad ühenduse ettepanekud sisaldavad samuti kolmandast sambast tulenevat ettepanekut, et sätestada andmete kättesaadavaks tegemine ning kasutamine politsei- ja õigusasutustele. Nimetatud ettepanekutes tuleks edaspidi isikuandmete kaitse osas selgelt viidata käesoleva raamotsuse põhimõtetele.

Seetõttu tuleks raamotsus vastu võtta samal ajal kui ettepanekud SIS II kohta.

Raamotsuse ettepanekus viidatakse samuti kättesaadavuse põhimõttele, mille eesmärk on, et kuritegevusevastaseks võitluseks vajalik teave liiguks liikmesriikide õiguskaitseorganitele ja Europoli agentidele tagatud on-line otsejuurdepääsu abil takistusteta üle sisepiiride.

Sellegipoolest võib andmete kättesaadavuse osas täheldada kaht takistust:

– kaitsetasemete erinevused takistavad konfidentsiaalse teabe vahetust;

– puuduvad ühised eeskirjad teiselt liikmesriigilt saadud teabe kasutamise õiguspärasuse kontrollimiseks ning võimalused teabe allika ja eesmärgi leidmiseks on piiratud.

Turvaküsimustega seotud andmete kaitset käsitlevate ühiste eeskirjade vastuvõtmine on seetõttu ka kättesaadavuse põhimõtte kehtestamise eeltingimus. Loomulikult, isegi kui raamotsus tuleb eelkõige vastu võtta kättesaadavuse põhimõtte nõuetekohase toimimise eesmärgil, tuleks otsus kättesaadavuse põhimõtet puudutavate arutelude tulemusi arvestamata siiski vastu võtta.

3. Raportööri esimesed suunised

Peame tagama andmekaitse põhimõtete sidususe ja ühtsuse kogu Euroopa Liidus, sealhulgas esimese ja kolmanda samba vahel. Direktiivis 95/46/EÜ sätestatud põhimõtted peavad moodustama Euroopa Liidu õiguse põhiosa ja määratlema andmekaitse üldised põhimõtted.

Raportöörina soovin kolmandas sambas korrata võimalikult palju ühenduse direktiivides sätestatud andmekaitse põhimõtteid, et tagada sama kaitsetase, võttes samal ajal arvesse politsei- ja õigusalase töö eripärasid. Seetõttu tuleb täiendada direktiivi 95/46/EÜ, sätestades täiendavad eeskirjad kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalase koostöö osas, säilitades samal ajal kooskõla ühenduse õiguses sätestatud üldiste põhimõtetega.

Selles osas näib vajalik, et andmekaitse ühiseid eeskirju kohaldataks politsei- ja õigusalasesse valdkonda kuuluvatele andmetele ning et need ei piirduks liikmesriikidevahelise piiriülese andmevahetusega.

Europol, Eurojust ja tolliinfosüsteem on raamotsuse ettepanekust välja jäetud, kuna neil on omaenda andmekaitse eeskirjad. Andmekaitse eeskirjade sidususe tagamiseks, sealhulgas liidu loodud ametite ja organite poolt, tervitan nimetatud organite spetsiifiliste eeskirjade ja raamotsuse ühtlustamist.

Andmete kogumine peab toimuma vaid konkreetsetel eesmärkidel ning selle raames tuleb austada proportsionaalsuse ja vajaduse põhimõtteid. Seega kehtivad kogu andmete edasisele töötlemisele kindlaksmääratud eeskirjad ja andmete edasine edastamine erinevatel eesmärkidel, mille jaoks andmeid koguti, peab olema rangelt piiratud.

Erinevaid andmekategooriaid (kahtlustatavad, süüdimõistetud, ohvrid, tunnistajad jne) töödeldakse eraldi ja spetsiifiliste kaitsemeetmetega. Tuleb täpsustada, et mittekahtlustatavatega seotud andmeid tuleb kasutada vaid nendel eesmärkidel, milleks neid koguti.

Täiendavad kaitsemeetmed lisatakse DNA ja biomeetriliste andmete osas, et tagada andmete kvaliteedi turvalisus ja põhiõiguste austamine nimetatud andmete kasutamisel.

See vahend võimaldab meil määratleda andmete kättesaadavaks tegemise pädevatele asutustele. Siinkohal tuleb sõnastada eraõiguslike isikute poolt säilitatud andmete kättesaadavaks tegemine, nagu seda on tehtud andmete säilitamist käsitlevas direktiivis. Täpsustame, et nimetatud andmete kättesaadavaks tegemine toimub iga üksikjuhtumi puhul eraldi, kindlaksmääratud eesmärgil ja liikmesriikide kohtuliku kontrolli all.

Mis puudutab eraõiguslike isikute rolli avaliku ülesande raames ja turvalisuse eesmärgil toimuva andmete haldamise ja töötlemise osas, siis teen ettepaneku kehtestada selle tegevuse suhtes siseriiklike õigusaktidega väga ranged tingimused koos kohtuliku karistusega.

Andmete edastamist kolmandate riikide asutustele ei tohi täielikult välja jätta rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse alase koostöö raamistikust, mistõttu tuleb see rangelt piiritleda. Esiteks edastatakse andmeid kolmandatele riikidele üksnes juhul, kui asjassepuutuv riik tagab andmekaitse asjakohase taseme. Teiseks hinnatakse kolmandalt riigilt saadud andmete kvaliteeti, sealhulgas võttes arvesse põhiõigusi. Euroopa Liidu asutused ei kasuta piinamise abil saadud andmeid.

Lisame juurdepääsu ja automatiseeritud otsuste küsimuse sarnaselt muudele andmekaitset käsitlevatele vahenditele. Euroopa Liidu andmebaaside kasvav arv võimaldab asutuste automatiseeritud juurdepääsu teise liikmesriigi asutuste poolt kogutud andmetele. Automatiseeritud juurdepääs ei tohi seada ohtu põhiõigusi. Nimetatud andmebaaside kasutamisel ja nende kättesaadavaks tegemisel pädevatele õiguskaitseorganitele tuleb austada raamotsuse põhimõtteid.

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu nõukogu raamotsus kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta
Viited	KOM(2005)0475 – C6‑0436/2005 – 2005/0202(CNS)
EPga konsulteerimise kuupäev	13.12.2005
Vastutav komisjon   istungil teada andmise kuupäev	LIBE 19.1.2006
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev
Arvamuse esitamisest loobumine   otsuse kuupäev
Tõhustatud koostöö   istungil teada andmise kuupäev
Raportöör(id)   nimetamise kuupäev	Martine Roure 26.9.2005
Endine raportöör / Endised raportöörid
Lihtsustatud menetlus – otsuse kuupäev
Õigusliku aluse vaidlustamine   JURI arvamuse kuupäev			/
Rahaeraldise määra muutmine   BUDG arvamuse kuupäev
Konsulteerimine Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega – istungil otsuse tegemise kuupäev
Konsulteerimine Regioonide Komiteega – istungil otsuse tegemise kuupäev
Arutamine parlamendikomisjonis	21.2.2006		21.3.2006		27.4.2006
Vastuvõtmise kuupäev	15.5.2006
Lõpphääletuse tulemused	Ühehäälselt
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Alexander Alvaro, Roberta Angelilli, Edit Bauer, Johannes Blokland, Mihael Brejc, Kathalijne Maria Buitenweg, Maria Carlshamre, Giusto Catania, Carlos Coelho, Fausto Correia, Kinga Gál, Patrick Gaubert, Elly de Groen-Kouwenhoven, Ewa Klamt, Magda Kósáné Kovács, Barbara Kudrycka, Stavros Lambrinidis, Romano Maria La Russa, Sarah Ludford, Antonio Masip Hidalgo, Claude Moraes, Lapo Pistelli, Martine Roure, Inger Segelström, Antonio Tajani, Ioannis Varvitsiotis, Manfred Weber, Stefano Zappalà, Tatjana Ždanoka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed	Camiel Eurlings, Giovanni Claudio Fava, Sophia in 't Veld, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Marie-Line Reynaud
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Panagiotis Beglitis, Emine Bozkurt, Pasqualina Napoletano
Esitamise kuupäev	18.5.2006
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)	Õiguskomisjoni arvamus vastuvõtmist ootava õigusliku aluse kohta. Vastuvõtmise kuupäev 30.6.2006.

• [1]  ELTs seni avaldamata
• [2]  Ettepanek võtta vastu nõukogu raamotsus kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta (SEC(2005)1241) KOM(2005)0475-CNS 2005/0202.
• [3]  Vt parlamendi poolt 14.12.2005 hääletatud teksti (P6_TA-PROV(2005)0512).
• [4]  Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (SEC(2004)1628) KOM(2004)0835 - COD 2004/0287.
• [5]  Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomise, toimimise ja kasutamise kohta (SIS II) KOM(2005)0236 - COD 2005/0106.
  Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb liikmesriikides sõidukite registreerimistunnistusi väljaandvate teenistuste juurdepääsu teise põlvkonna Schengeni infosüsteemile (SIS II) KOM(2005)0237 - COD 2005/0010.
  Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomise, toimimise ja kasutamise kohta (SIS II) KOM(2005)0230 - CNS 2005/0103.
• [6]  Ettepanek võtta vastu nõukogu raamotsus teabevahetuse kohta vastavalt kättesaadavuse põhimõttele (SEC(2005)1270) KOM(2005)0490 - CNS 2005/0207.
• [7]  Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile justiits- ja siseküsimuste valdkonna Euroopa andmebaaside suurema tõhususe, tugevdatud koostalitusvõime ja koostoime kohta KOM(2005)0597.