RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi „Põhiõigused ja õigusasjad“ raames eriprogramm „Vägivallavastane võitlus (Daphne), uimastiennetus ja teavitustegevus“

19.5.2006 - (KOM(2005)0122 – C6‑0388/2005 – 2005/0037(COD)) - ***I

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon
Raportöör: Lissy Gröner

parandused/addenda

• ERR01 (PDF - 111 KB)
• ERR01 (DOC - 60 KB)

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi „Põhiõigused ja õigusasjad“ raames eriprogramm „Vägivallavastane võitlus (Daphne), uimastiennetus ja teavitustegevus“

(KOM(2005)0122 – C6‑0388/2005 – 2005/0037(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2005)0122)[1];

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 152, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6‑0388/2005);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit ja kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A6‑0193/2006),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil ja nõukogul ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse eriprogramm „Vägivallavastane võitlus (Daphne), uimastiennetus ja teavitustegevus”, jagada kaheks eraldi otsuseks, millest ühega luuakse eriprogramm laste-, noorte- ja naistevastase vägivalla vastu võitlemiseks ja selle ennetamiseks ning ohvrite ja riskirühmade kaitseks (Daphne III) ning teisega eriprogramm „Uimastiennetus ja teavitustegevus”, ning lisada vastavasse otsusesse Euroopa Parlamendi vastu võetud muudatusettepanekud;

3.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Pealkiri
Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi „Põhiõigused ja õigusasjad“ raames eriprogramm „Vägivallavastane võitlus (Daphne), uimastiennetus ja teavitustegevus“	Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi „Põhiõigused ja õigusasjad“ raames eriprogramm laste-, noorte- ja naistevastase vägivalla vastu võitlemiseks ja selle ennetamiseks ning ohvrite ja riskirühmade kaitseks (Daphne III)
Käesolevat muudatusettepanekut kohaldatakse kogu õigusakti teksti suhtes;muudatusettepaneku vastuvõtmine tähendab, et kogu tekstis tuleb teha tehnilisi muudatusi.
Selgitus
Vägivallavastase võitluse ning uimastiennetuse ja teavitustegevusega seotud ühenduse meetmete tähtsuse ja erijoonte tõttu tuleks nimetatud küsimustega tegelda mitte ühes eriprogrammis „Vägivallavastane võitlus (Daphne), uimastiennetus ja teavitustegevus“, vaid eraldi eriprogrammides "Daphne III" ning "Uimastiennetus ja teavitustegevus". Komisjon on kinnitanud, et on sellisele lähenemisviisile avatud ning võtab arutusele muudatusettepanekud, mille eesmärk on jagada komisjoni ettepanek kaheks otsuseks.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 2
(2) Ühenduse meetmed peaksid täiendama siseriiklikke poliitikaid, mille eesmärgiks on rahvatervise parandamine, inimeste tervist ohustavate tegurite kõrvaldamine ja uimastisõltuvusega seotud tervisekahjude vähendamine.	(2) Ühenduse meetmed peaksid täiendama siseriiklikke poliitikaid, mille eesmärgiks on rahvatervise parandamine, inimeste tervist ohustavate tegurite kõrvaldamine ja tervisekahjude vähendamine.
Selgitus
Tuleneb muudatusettepanekust 1.
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 3
(3) Füüsiline, seksuaalne ja psühholoogiline vägivald laste, noorte ja naiste vastu, sealhulgas sellega ähvardamine, ning sundimine ja omavoliline vabaduse võtmine avalikus või eraelus rikuvad nende õigust elule, turvalisusele, vabadusele, väärikusele ning füüsilisele ja emotsionaalsele puutumatusele ning ohustavad tõsiselt sellise vägivalla ohvrite füüsilist ja vaimset tervist. Nimetatud vägivald, mis on ühenduses nii laialt levinud, põhjustab tõelisi tervisehäireid ega võimalda täiel määral nautida turvalist, vaba ja õiglast kodakondsust.	(3) Füüsiline, seksuaalne ja psühholoogiline vägivald laste, noorte ja naiste vastu, sealhulgas sellega ähvardamine, ning sundimine ja omavoliline vabadusevõtmine avalikus või eraelus ning eriti inimkaubandus ja prostitutsioonile sundimine rikuvad nende õigust elule, turvalisusele, vabadusele, väärikusele ning füüsilisele ja emotsionaalsele puutumatusele ning ohustavad tõsiselt sellise vägivalla ohvrite füüsilist ja vaimset tervist. Nimetatud vägivald, mis on ühenduses nii laialt levinud, kujutab endast tõelist inimõiguste rikkumist, põhjustab tervisehäireid ega võimalda täiel määral nautida turvalist, vaba ja õiglast kodakondsust.
Selgitus
Vägivald on samuti ja eelkõige inimõiguste rikkumine.
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 3 a (uus)
	(3 a) Naiste vastu suunatud füüsilise vägivallaga seonduvad traditsioonid ja kultuuritavad, näiteks suguelundite moonutamine ja aumõrvad, kujutavad endast naistevastase vägivalla erivormi, mis avaldab lühi- ja pikaajalist kahjulikku mõju naiste tervisele, kusjuures ohvriteks on valdavalt vähemuskogukondade liikmed.
Selgitus
Naiste vastu suunatud vägivalda ei tohi mingil juhul õigustada kultuuritraditsioonide või -tavadega ja seda tuleb lugeda üheks vägivallavormiks.
Muudatusettepanek 5 Põhjendus 6
Euroopa Liidu põhiõiguste hartas kinnitatakse muu hulgas õigust väärikusele, võrdsusele ja solidaarsusele. Selles on palju erisätteid, mille eesmärgiks on füüsilise ja vaimse puutumatuse kaitsmine ja edendamine, meeste ja naiste võrdne kohtlemine, lapse õigused ja mittediskrimineerimine, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemise, orjanduse ja sunnitöö ning laste töö keelamine. Selles kinnitatakse, et kogu ühenduse poliitika ja meetmete määratlemisel ning rakendamisel tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse.	Vägivallavastane võitlus tuleks seostada põhiõiguste kaitsega, mis on garanteeritud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, milles kinnitatakse muu hulgas õigust väärikusele, võrdsusele ja solidaarsusele. Selles on palju erisätteid, mille eesmärgiks on füüsilise ja vaimse puutumatuse kaitsmine ja edendamine, meeste ja naiste võrdne kohtlemine, lapse õigused ja mittediskrimineerimine, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemise, orjanduse ja sunnitöö ning laste töö keelamine. Selles kinnitatakse, et kogu ühenduse poliitika ja meetmete määratlemisel ning rakendamisel tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse.
Selgitus
Inimeste vastane vägivald kujutab endast mitmete Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõiguste rikkumist. Sellest tulenevalt tuleks sellise vägivalla vastu võitlemisel rakendatavaid meetmeid käsitleda koos vabadusega kasutada vastavaid õigusi, mille poliitiline võim peaks tagama.
Muudatusettepanek 6 Põhjendus 7
(7) Euroopa Parlament nõudis muu hulgas oma 19. mai 2000. aasta resolutsioonis komisjoni teatise kohta nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Täiendavate meetmete võtmiseks võitluses naistega kauplemise vastu” ja 20. septembri 2001. aasta resolutsioonis naiste suguelundite moonutamise kohta, et komisjon koostaks ja viiks ellu tegevusprogrammid sellise vägivalla vastu võitlemiseks.	(7) Euroopa Parlament nõudis muu hulgas oma 19. mai 2000. aasta resolutsioonis komisjoni teatise kohta nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Täiendavate meetmete võtmiseks võitluses naistega kauplemise vastu”, 20. septembri 2001. aasta resolutsioonis naiste suguelundite moonutamise kohta, 17. jaanuari 2006. aasta resolutsioonis seksuaalse kuritarvitamise suhtes kaitsetute naiste ja lastega kaubitsemise ennetusstrateegiate kohta ja 2. veebruari 2006. aasta resolutsioonis naistevastase vägivallaga võitlemise praeguse olukorra ja kavandatavate meetmete kohta, et komisjon koostaks ja viiks ellu tegevusprogrammid sellise vägivalla vastu võitlemiseks.
Selgitus
Komisjonil tuleks arvestada ka Euroopa Parlamendi viimaste resolutsioonidega.
Muudatusettepanek 7 Põhjendus 11
(11) Arvestades, et vastavalt teadusuuringutele mõjutab narkosõltuvusega seotud haigestumus ja suremus olulist osa Euroopa kodanikest, on narkosõltuvusega seotud tervisekahjud rahvatervise oluline probleem.	välja jäetud
Selgitus
Tuleneb muudatusettepanekust 1.
Muudatusettepanek 8 Põhjendus 12
(12) Teatises komisjonilt nõukogule ja Euroopa Parlamendile ELi uimastistrateegia ja uimastite tegevuskava (2000–2004) lõpphindamise tulemuste kohta1 rõhutati vajadust kaasata kodanikuühiskond korrapäraselt ELi uimastipoliitika formuleerimisse.	välja jäetud
_____ 1 KOM(2004)0707.
Selgitus
Tuleneb muudatusettepanekust 1.
Muudatusettepanek 9 Põhjendus 13
(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses, millega võetakse vastu rahvatervise tegevusprogramm (2003–2008), sisaldub elustiiliga seotud tervist määrava olulise tegurina uimastisõltuvuse strateegiate ja meetmete arendamine.	välja jäetud
Selgitus
Tuleneb muudatusettepanekust 1.
Muudatusettepanek 10 Põhjendus 14
(14) nõukogu soovitas 18. juuni 2003. aasta soovituses uimastisõltuvusega seotud tervisekahjude ennetamise ja vähendamise kohta,1 et liikmesriigid seaksid rahvatervise eesmärgiks uimastisõltuvuse ennetamise ja seotud riskide vähendamise ning et nad koostaksid ja rakendaksid vastavad kõikehõlmavad strateegiad.	välja jäetud
__________ 1 ELT L 165, 3.7.2003, lk 31.
Selgitus
Tuleneb muudatusettepanekust 1.
Muudatusettepanek 11 Põhjendus 15
(15) Euroopa Ülemkogu jõustas detsembris 2004 Euroopa Liidu uimastistrateegia 2005–2012, mis hõlmab kõiki Euroopa Liidu uimastitega seotud tegevusi ja milles sätestatakse peamised eesmärgid. Nende eesmärkide hulka kuuluvad kõrgetasemeline tervisekaitse, heaolu ja sotsiaalne ühtekuuluvus, ennetades ja vähendades uimastite kasutamist, uimastisõltuvust ning uimastitega seotud kahjusid tervisele ja ühiskonnale.	välja jäetud
Selgitus
Tuleneb muudatusettepanekust 1.
Muudatusettepanek 12 Põhjendus 16
(16) Komisjon võttis vastu uimastite tegevuskava 2005–2008, mis on oluline vahend Euroopa Liidu uimastistrateegia 2005–2012 muutmisel konkreetseteks meetmeteks. Tegevuskava lõppeesmärk on märkimisväärselt vähendada uimastite kasutamist elanikkonna hulgas ning vähendada sotsiaalseid ja tervisekahjusid, mida põhjustavad uimastite kasutamine ja nendega ebaseaduslik kauplemine.	välja jäetud
Selgitus
Tuleneb muudatusettepanekust 1.
Muudatusettepanek 13 Põhjendus 17
(17) On tähtis ja vajalik, et tunnustatakse tõsiseid vahetuid ja pikaajalisi mõjusid, mida põhjustavad vägivald ja uimastid tervisele, psühholoogilisele ja sotsiaalsele arengule ning asjaomaste, üksikisikute, perekondade ja kogukondade võrdsetele võimalustele, ning suuri sotsiaalseid ja majanduslikke kulusid ühiskonnale kui tervikule.	(17) On tähtis ja vajalik, et tunnustatakse tõsiseid vahetuid ja pikaajalisi mõjusid, mida põhjustab laste-, noorte ja naistevastane vägivald vaimsele ja füüsilisele tervisele, psühholoogilisele ja sotsiaalsele arengule ning asjaomaste, üksikisikute, perekondade ja kogukondade võrdsetele võimalustele, ning suuri sotsiaalseid ja majanduslikke kulusid ühiskonnale kui tervikule.
Selgitus
Järjekindluse huvides lisada sõna „tervisele” ette sõnad „vaimsele ja füüsilisele”.
Muudatusettepanek 14 Põhjendus 17 a (uus)
	(17 a) Tuleb tunnistada, et mõned inimrühmad, nimelt vähemusrühmade, põgenike või migrantide hulka kuuluvad naised, kaugetes või maapiirkondades vaesuses elavad naised, ravi- ja hoolekandeasutustes või kinnipidamiskohtades viibivad naised, tütarlapsed, lesbilised, vanemaealised või puuetega naised on vägivallast eriti ohustatud.
Selgitus
Meeldetuletuseks, et programmi elluviimisel tuleb neile rühmadele pöörata erilist tähelepanu, kuna nende puhul on vägivallaoht tavalisest suurem.
Muudatusettepanek 15 Põhjendus 17 b (uus)
	(17 b) Antud programmi kohaselt tuleks lugeda vägivalla ohvriteks lisaks vahetult vägivalda kogenud lastele ka lapsed, kes näevad pealt nende emade vastu suunatud ründeid.
Selgitus
Emade vastu suunatud vägivald mõjutab otseselt ja kaudselt ka nende lapsi ning mõjub halvasti laste emotsionaalsele ja vaimsele tervisele.
Muudatusettepanek 16 Põhjendus 18
(18) Euroopa Liit võib luua lisandväärtust liikmesriikide võetud meetmetele valdkonnas, mis on seotud uimastialase teabe ja ennetustööga, täiendades neid meetmeid ja edendades sünergiat.	välja jäetud
Selgitus
Tuleneb muudatusettepanekust 1.

Muudatusettepanek 17

Põhjendus 19

(19) Vägivalla ennetamise osas, sealhulgas laste, noorte ja naiste kuritarvitamine ja seksuaalne ekspluateerimine ning ohvrite ja riskirühmade kaitse, võib Euroopa Liit lisada väärtust meetmetele, mida valdavalt võtavad liikmesriigid, tehes järgmist: teabe, kogemuste ja heade tavade levitamine ja vahetamine; uuendusliku lähenemisviisi edendamine; ühine prioriteetide määramine; asjakohaste võrgustike loomine; kogu ühendust hõlmavate projektide valimine; ning kõigi asjaomaste motiveerimine ja mobiliseerimine. Need meetmed peaksid hõlmama ka lapsi ja naisi, kes on toodud liikmesriikidesse inimkaubanduse teel.

(19) Vägivalla ennetamise osas, sealhulgas sülelaste julm kohtlemine või laste, noorte ja naiste kuritarvitamine ja seksuaalne ekspluateerimine ning ohvrite ja riskirühmade kaitse, lisab Euroopa Liit väärtust meetmetele, mida peamiselt võtavad liikmesriigid, tehes järgmist: naiste vastu suunatud vägivalla vastase võitluse õigusliku aluse määratlemine Euroopa kehtivate õigusaktide põhjal ja antud õigusaktide täitmine liikmesriikides; teabe, kogemuste ja heade tavade levitamine ja vahetamine; uuendusliku lähenemisviisi edendamine; prioriteetide ühine määramine; asjakohaste võrgustike loomine eelkõige seksuaalse, psühholoogilise või füüsilise vägivalla ohvrite ja riskirühmade toetamiseks; kogu ühendust hõlmavate projektide valimine; ning kõigi asjaomaste motiveerimine ja mobiliseerimine. Need meetmed peaksid puudutama ka lapsi ja naisi, kes on toodud liikmesriikidesse inimkaubanduse teel.

Muudatusettepanek 18 Põhjendus 19 a (uus)
	(19 a) Euroopa Liidu vägivallavastaste meetmete üldeesmärk on ennetada ja tõkestada vägivalda selle igasugusel kujul, et see kuritegu ja inimõiguste räige rikkumine täielikult kaotada. Selle eesmärgi saavutamiseks vajatakse selgeid ja usutavaid sihteesmärke, nagu näiteks vähendada järgmise kümne aastaga vägivalla ja inimkaubanduse ohvriks langevate inimeste arvu poole võrra.
Selgitus
Üldeesmärgi, naiste- ja lastevastase vägivalla täieliku kaotamise poole liikumiseks on vaja konkreetseid sihteesmärke.
Muudatusettepanek 19 Põhjendus 20 a (uus)
	(20 a) Programmis pööratakse tähelepanu tänavalaste olukorrale, mis on muutumas dramaatiliseks, kuna lisaks narko- ja inimkaubanduse ohvriks langemisele kannatavad tänavalapsed ka vägivalla ja seksuaalse väärkohtlemise all. Nende laste ühiskonda tagasi toomiseks on vaja programmi, mis pakub lahendusi sotsiaalsetele ja perekonnaprobleemidele ning arvestab nimetatud laste vajadustega.
Selgitus
Enamasti hülgavad tänavalapsed perekonna sellepärast, et on seal juba langenud vägivalla ohvriks. Tavaliselt satuvad nad lõpuks lastejõukudesse, mida juhivad uimastitega kaubitsejad ja teised kuritegelikud jõugud. Mida varem ja nooremas eas hoolekandeorganisatsioonid sellised lapsed oma hoole alla võtavad, seda edukam on nende ühiskonda tagasi toomine, ning saadav haridus ja kutseõpe võib takistada nende tänavaellu tagasilangemist.
Muudatusettepanek 20 Põhjendus 20 b (uus)
	Laste õigusvahemeeste Euroopa võrgustik ühendab 24 Euroopa Nõukogu liikmesriigi laste õigustega tegelevaid sõltumatuid asutusi. Võrgustiku eesmärk on soodustada lapse õiguste konventsiooni võimalikult täielikku täitmist, toetada kollektiivset lobitööd laste õiguste kaitseks, jagada teavet, lähenemisviise ja strateegiad ning edendada lastega tegelevate tulemuslike ja sõltumatute ametite arengut.
Selgitus
Laste õigusvahemeeste Euroopa võrgustik (ENOC) loodi ametlikult 1997. aasta juunis Norras Trondheimis toimunud koosolekul. Võrgustik ühendab 12 Euroopa riigi ja 24 Euroopa Nõukogu liikmesriigi lastega tegelevaid sõltumatuid ameteid.
Muudatusettepanek 21 Põhjendus 21
(21) Kavandatava meetme eesmärki, milleks on ennetada igasugust vägivalda laste, noorte ja naiste vastu ning võidelda selle vastu ja uimastiennetus ning teavitamine, ei saa liikmesriigid piisavalt täita, sest tuleb vahetada teavet ELi tasandil ning levitada häid tavasid kogu ühenduses. Seda on võimalik paremini saavutada ühenduse tasandil. Seoses kooskõlastatud ja mitut valdkonda hõlmava lähenemisviisi vajadusega ning arvestades algatuse mõju laiaulatuslikkust, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.	(21) Kavandatava meetme eesmärki, milleks on ennetada igasugust vägivalda laste, noorte ja naiste vastu ning võidelda selle vastu, ei saa liikmesriigid piisavalt täita, sest tuleb vahetada teavet ELi tasandil ning levitada häid tavasid kogu ühenduses. Seda on võimalik paremini saavutada ühenduse tasandil. Seoses kooskõlastatud ja mitut valdkonda hõlmava lähenemisviisi vajadusega ning arvestades algatuse mõju laiaulatuslikkust, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.
Selgitus
Tuleneb muudatusettepanekust 1.
Muudatusettepanek 22 Artikli 1 pealkiri
Programmi loomine	Programmi teema, sisu ja rakendusala
Selgitus
Programmide lahutamise korral luuakse ettepanekuga uue programmi asemel programmi Daphne III etapp.
Muudatusettepanek 23 Artikli 1 lõige 1
1. Käesoleva otsusega luuakse osana üldprogrammist „Põhiõigused ja õigusasjad“ eriprogramm „vägivallavastane võitlus (Daphne), uimastiennetus ja teavitustegevus“, edaspidi „programm“, et aidata kaasa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala tugevdamisele.	1. Programmides Daphne ja Daphne II väljatöötatud poliitikatele ja eesmärkidele tuginedes luuakse käesoleva otsusega osana üldprogrammist „Põhiõigused ja õigusasjad“ eriprogramm laste-, noorte- ja naistevastase vägivalla vastu võitlemiseks ja selle ennetamiseks ning ohvrite ja riskirühmade kaitseks (Daphne III), edaspidi „programm“, et luua Euroopa kodanikele sisepiirideta, vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala.
Selgitus
Tuleneb muudatusettepanekust 1.
Vaata õigusloomeettepaneku pealkirja puudutavat muudatusettepanekut.
Lisaks tuleks selgelt näidata, et kavandatav vägivallavastane programm on lihtsalt kahe varasema programmi – „Daphne (2000–2003)” ja „Daphne II (2004–2008)” jätk.
Muudatusettepanek 24 Artikli 1 lõige 2
2. Programm hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013.	2. Programm hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013. Programmi kestust võib pikendada.
Selgitus
Eeldades, et vägivallaga seotud probleeme ilmneb tõenäoliselt ka tulevikus, tuleb olla valmis programmi kestuse pikendamiseks.
Muudatusettepanek 25 Artikkel 1 a (uus)
	Artikkel 1a
	Mõisted
	1. Käesoleva programmi tähenduses hõlmab laste mõiste vastavalt laste õigusi käsitlevatele rahvusvahelistele dokumentidele 0–18 aasta vanuseid lapsi.
	2. Samas projektide puhul, mille meetmed on kavandatud spetsiaalselt sellistele abi saavatele rühmadele nagu näiteks teismelised (vanuses 13–19 aastat) või 12–25 aasta vanused isikud, loetakse sihtrühmaks noored.
Selgitus
Programmi rakendusala kindlaksmääramiseks on väga tähtis õiguslikult määratleda laste ja noorte mõiste kooskõlas antud valdkonna rahvusvahelise õigustikuga.
Muudatusettepanek 26 Artikli 2 lõike 1 punkt a
(a) Aidata kaasa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomisele, võideldes vägivalla vastu ning jagades teavet uimastite kasutamise kohta ja ennetades seda.	a) Aidata kaasa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala hoidmisele ja arendamisele Euroopa Ühenduses, võideldes laste-, noorte- ja naistevastase vägivalla vastu ja ennetades seda ning kaitstes ohvreid ja riskirühmi.
Selgitus
Vaata õigusloomeettepaneku pealkirja puudutavat muudatusettepanekut.

Lisaks peab olema selge, et antud õigusloomeettepanekuga aidatakse arendada ühenduses ja ELis suures osas juba loodud vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala.

Muudatusettepanek 27 Artikli 2 lõike 1 punkt b
(b) Kodanike kaitsmine vägivalla eest ja tervisekaitse kõrge taseme, heaolu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse saavutamine.	b) Laste, noorte ja naiste kaitsmine vägivalla eest ning füüsilise ja vaimse tervise kaitse kõrge taseme, heaolu, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja tervete inimsuhete saavutamine.
Selgitus
Tähtis on selgelt määratleda programmi keskne siht.
Muudatusettepanek 28 Artikli 2 lõike 1 punkt c
(c) Ära hoida ja vähendada uimastite kasutamist, uimastisõltuvust ja uimastitega seotud kahjusid.	välja jäetud
Selgitus
Tuleneb muudatusettepanekust 1.
Muudatusettepanek 29 Artikli 2 lõige 2
2. Ilma et see piiraks Euroopa Ühenduse eesmärke ja volitusi, aitavad programmi üldeesmärgid kaasa ühenduse poliitikate arendamisele, mis on eelkõige seotud rahvatervise kaitse, soolise võrdsuse, laste õiguste kaitse ning võitlusega inimkaubanduse ja seksuaalse ekspluateerimise vastu.	2. Ilma et see piiraks Euroopa Ühenduse eesmärke ja volitusi, aitavad programmi üldeesmärgid kaasa ühenduse poliitikate arendamisele, mis on eelkõige seotud rahvatervise kaitsega, eriti kui see puudutab lapsi, noori ja naisi, soolise võrdsusega, võitlusega koduvägivalla ja konfliktsituatsioonides avalduva soopõhise vägivalla vastu, laste õiguste kaitse ning võitlusega inimkaubanduse, seksuaalse ekspluateerimise ja naiste suguelundite moonutamise vastu.
Selgitus
Võitlus koduvägivalla ja naiste suguelundite moonutamise vastu peaksid olema esmatähtsad ja seetõttu tuleb need koos muude üldeesmärkidega ära nimetada.
Muudatusettepanek 30 Artikli 3 punkti a esimene lõik
(a) Ennetada igasugust, nii avalikku kui eraelulist vägivalda laste, noorte ja naiste vastu ning võidelda selle vastu, võttes ennetavaid meetmeid ning toetades ohvreid ja riskirühmi järgmisel viisil:	a) Ennetada igasugust, nii avalikku kui eraelulist vägivalda laste, noorte ja naiste vastu ning võidelda selle vastu, võttes ennetavaid meetmeid ning toetades ja kaitstes ohvreid ja riskirühmi järgmisel viisil:
Selgitus
Programmi eesmärkide hulka lisatakse ohvrite kaitsmine.
Muudatusettepanek 31 Artikli 3 punkti a esimene alapunkt
• abistada ja julgustada valitsusväliseid ja muid organisatsioone, kes tegelevad vägivallavastase võitluse ja vägivalla ennetamise ning ohvrite abistamisega;	• abistada ja julgustada valitsusväliseid organisatsioone, asutusi, organisatsioone ja ühendusi, kes tegelevad laste-, noorte- ja naistevastase vägivalla vastu võitlemise, vägivalla ennetamise ning ohvrite abistamisega nii riiklikul kui ka üleeuroopalisel tasandil ja kolmandates riikides.
Muudatusettepanek 32 Artikli 3 punkti a esimene a alapunkt (uus)
	• jätkata kasutajatoe teenuse osutamist valitsusvälistele ja muudele organisatsioonidele, et abistada neid projektide koostamisel ja teiste partneritega kontaktide loomisel;
Selgitus
Valitsusvälistele organisatsioonidele, eriti neile, kes osalevad Daphne programmis esmakordselt, on kasutajatugi olnud äärmiselt kasulik, kuna see annab neile teavet kõigi programmi sätete kohta. Sellepärast tuleb nimetatud teenuse osutamist jätkata.
Muudatusettepanek 33 Artikli 3 punkti a esimene b alapunkt (uus)
	· moodustada ekspertrühm, kes varustab komisjoni projektide valiku ja täiendavate meetmete sotsiaalset, kultuurilist ja poliitilist konteksti puudutavate suunistega. Ekspertrühm koosneks Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni esindajatest, lisaks kuuluksid sinna antud valdkonnaga tegelevate suuremate valitsusväliste organisatsioonide esindajad;
Selgitus
Euroopa Komisjonil, kes korraldab projektide valikut ja elluviimist, ei ole piisavalt teadmisi liikmesriikide sotsiaalsetest, kultuurilistest ja poliitilistest oludest.
Muudatusettepanek 34 Artikli 3 punkti a teine alapunkt
• koostada ja viia ellu konkreetsetele sihtrühmadele suunatud teadlikkust tõstvaid meetmeid, koostada täiendavaid materjale juba olemasolevatele meetmetele või kohandada ja kasutada olemasolevaid materjale muudes geograafilistes piirkondades või muude sihtrühmade puhul;	• koostada ja viia ellu konkreetsetele sihtrühmadele, näiteks teatud kutsealade esindajatele, teatud elanikkonnarühmadele ja vägivallategude toimepanijatele suunatud teadlikkust tõstvaid meetmeid, koostada täiendavaid materjale juba olemasolevatele meetmetele või kohandada ja kasutada olemasolevaid materjale muudes geograafilistes piirkondades või muude sihtrühmade puhul;
Selgitus
Teadlikkust tõstvate meetmete sihtrühmadeks olevate kutsealade esindajad on näiteks sellised naiste- ja lastevastase vägivallaga tegelevad töötajad nagu politseinikud, kohtuametnikud, meditsiinitöötajad, õpetajad, noorsootöö ja sotsiaaltöö tegijad, vägivallategude toimepanijatega tegelevad töötajad, lastepsühholoogid ja raviarstid. Siia tuleks lisada ka aumõrvadega seotud teadlikkust tõstev koolitus, mis on suunatud konkreetsete kutsealade ja elanikkonnarühmade esindajatele.
Muudatusettepanek 35 Artikli 3 punkti a teine a alapunkt (uus)
	· propageerida naistevastase vägivallaga võitlemise Euroopa aastat ja toetada nimetatud sündmusega seotud tegevust;
Selgitus
Naistevastase vägivallaga võitlemise Euroopa aasta oleks teadlikkuse tõstmise ja heade tavade jagamise seisukohalt väga tähtis ja väärtuslik ning seetõttu peaks Daphne programm seda toetama.
Muudatusettepanek 36 Artikli 3 punkti a teine b alapunkt (uus)
	• võtta meetmeid, mille sihtmärgiks on kultuuriliselt eristuvatesse kogukondadesse või etnilistesse vähemusrühmadesse kuuluvad naised ja nende vastu suunatud vägivalla erivormid;
Selgitus
Kultuuriliselt eristuvatesse kogukondadesse või vähemusrühmadesse kuuluvaid naisi ohustavad vägivalla erivormid, millega tegelemine nõuab erimeetodeid. Daphne programmis tuleks pöörata vajalikku tähelepanu nende naiste poolt kogetava vägivalla probleemile ja võtta vastavaid erimeetmeid.
Muudatusettepanek 37 Artikli 3 punkti a teine c alapunkt (uus)
	• töötada välja ja rakendada meetmeid vägivallaohvrite tagasitoomiseks tööturule ja ühiskondlikku ellu;
Selgitus
Vägivallaohvritel ilmneb sageli kalduvus ühiskonnast eemale tõmbuda. Seepärast peaks üks põhieesmärke olema nende sujuv ühiskonda tagasitoomine. Esimene põhjapanev samm selles suunas on hõlbustada nende pääsu tööturule.
Muudatusettepanek 38 Artikli 3 punkti a teine d alapunkt (uus)
	• uurida seksuaalse ärakasutamise eesmärgil naiste ja lastega kaubitsemise põhjuseid ja hetkeseisu ning viia läbi sellealased tulemuslikud üldsuse teadlikkuse tõstmise kampaaniad;
Selgitus
Daphne programm võib ja peaks sisaldama tulemuslikke meetmeid tegelemiseks väga laiaulatuslikuks muutunud naiste ja lastega kaubitsemise küsimusega.
Muudatusettepanek 39 Artikli 3 punkti a kolmas alapunkt
· levitada kahe Daphne programmi raames saadud tulemusi, sealhulgas nende kohandamine, siire ja kasutamine teiste abisaajate poolt või muudes geograafilistes piirkondades;	· tugineda kahe Daphne programmi eesmärkidele ja konkreetsetele meetmetele ning levitada nende raames saadud tulemusi nagu programmide kohandamine, siire ja kasutamine teiste abisaajate poolt või muudes geograafilistes piirkondades;
Selgitus
Tuleks selgelt näidata, et kavandatav vägivallavastane programm on lihtsalt kahe varasema programmi – „Daphne (2000–2003)” ja „Daphne II (2004–2008)” jätk.
Muudatusettepanek 40 Artikli 3 punkti a neljas alapunkt
· määrata kindlaks ja edendada meetmeid, mis aitavad kaasa kergemini vägivalla ohvriks langevate inimeste positiivsele kohtlemisele, eelkõige järgida lähenemisviisi, mis austab neid ning edendab nende heaolu ja eneseteostust.	· määrata kindlaks ja edendada meetmeid, mis aitavad kaasa vägivalla ohvriks langenud ja/või kergemini vägivalla ohvriks langevate laste, noorte ja naiste positiivsele kohtlemisele ja ühiskonda tagasitoomisele, eelkõige järgida lähenemisviisi, mis austab neid ning edendab nende heaolu ja eneseteostust.
Selgitus
Tähtis on selgelt määratleda programmi keskne siht.
Programm peab aitama tugevdada meetmeid, millega püütakse vägivallaohvrite ja kergemini vägivalla ohvriks langevate inimeste elu paremaks muuta ja tagada nende ühiskonda tagasitoomine.
Muudatusettepanek 41 Artikli 3 punkti a neljas a alapunkt (uus)
	• koostada ja viia ellu konkreetselt riskirühmadele ette nähtud meetmeid, et ennetada vastsündinud laste väärkohtlemist;
Muudatusettepanek 42 Artikli 3 punkti a neljas b alapunkt (uus)
	• keskenduda eriti migrantidest naiste inimõiguste rikkumise vastase võitluse toetamisele.
Selgitus
Tähtis on selgelt ja põhjalikult määratleda programmi eesmärgid.

Muudatusettepanek 43

Artikli 3 punkti b esimene alapunkt

• luua mitut valdkonda hõlmavad võrgustikud;	• luua mitut valdkonda hõlmavad võrgustikud, eelkõige laste-, noorte- ja naistevastase vägivalla ning inimkaubanduse ohvrite toetamiseks;

Muudatusettepanek 44

Artikli 3 punkti b teine a alapunkt (uus)

	• anda asjakohast koolitust ja väljaõpet koduvägivalla juhtude ja vastavate andmete registreerimise eest vastutavatele töötajatele, et hõlbustada selliste juhtude eristamist;

Selgitus

Sageli seostub koduvägivald sotsiaalsete eelarvamustega, mistõttu vägivallajuhtumeid ei registreerita või ei teatata vastavast perekonnaliikmest kui vägivallateo toimepanijast. Vägivallaohvritega kokku puutuvad töötajad peaksid saama koolitust, mis aitab neil koduvägivalla juhtumeid paremini ära tunda, nii et nad saavad ohvreid tulemuslikumalt abistada.

Muudatusettepanek 45 Artikli 3 punkti b kolmas alapunkt
· teadvustada vägivalda selle paremaks mõistmiseks sellistes sihtrühmades nagu spetsiifilised kutsealad, edendada nulltolerantsi vägivalla suhtes ja soodustada ohvrite toetamist ning vägivallast teatamist pädevatele asutustele;	· teadvustada mis tahes kujul esinevat vägivalda selle paremaks mõistmiseks sellistes sihtrühmades nagu riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametivõimud, kutsetöötajad ning teatavad elanikkonnarühmad, edendada nulltolerantsi vägivalla suhtes ja soodustada ohvrite toetamist ning vägivallast teatamist pädevatele asutustele;
Selgitus
Teadlikkust tõstvate meetmete sihtrühmadeks olevate kutsealade esindajad on näiteks sellised naiste- ja lastevastase vägivallaga tegelevad töötajad nagu politseinikud, kohtuametnikud, meditsiinitöötajad, õpetajad, noorsootöö ja sotsiaaltöö tegijad, vägivallategude toimepanijatega tegelevad töötajad, lastepsühholoogid ja raviarstid. Siia tuleks lisada ka aumõrvadega seotud teadlikkust tõstev koolitus, mis on suunatud konkreetsete kutsealade ja elanikkonnarühmade esindajatele.
Muudatusettepanek 46 Artikli 3 punkti b neljas alapunkt
· õppida tundma vägivallaga seotud nähtusi, uurida vägivalla algpõhjuseid ja tegelda nendega kõigil ühiskonnatasanditel;	· õppida tundma laste-, noorte- ja naistevastase vägivallaga seotud nähtusi ning nende ennetamise võimalusi, uurida ja ennetada vägivalla algpõhjuseid ja tegelda nendega kõigil ühiskonnatasanditel;
Selgitus
Tähtis on ka vägivalla põhjuste ennetamine.
Muudatusettepanek 47 Artikli 3 punkti b viies alapunkt
· teadvustada tervise- ja sotsiaalprobleeme, mida põhjustab uimastite kasutamine, ning soodustada avatud dialoogi, et edendada paremat arusaamist uimastinähtusest.	välja jäetud
Selgitus
Tuleneb muudatusettepanekust 1.
Muudatusettepanek 48 Artikli 3 punkt c
(c) Kaasata kodanikuühiskond Euroopa Liidu uimastistrateegia ja tegevuskavade rakendamisse ja koostamisse.	c) Kaasata kodanikuühiskond Euroopa Liidu inimkaubanduse vastase strateegia ning inimkaubanduse vastase võitluse ja inimkaubanduse ennetamise tegevuskava rakendamisse ja koostamisse.
Selgitus
Tuleneb muudatusettepanekust 1.
Muudatusettepanek 49 Artikli 3 punkt d
(d) Kontrollida, viia ellu ja hinnata erimeetmete rakendamist uimastite tegevuskavade alusel aastateks 2005–2008 ja 2009–2012.	d) Kontrollida, viia ellu ja hinnata erimeetmete rakendamist inimkaubanduse vastase võitluse ja inimkaubanduse ennetamise tegevuskava alusel.
Selgitus
Tuleneb muudatusettepanekust 1.
Muudatusettepanek 50 Artikli 4 punkt a
(a) Komisjoni võetud erimeetmed, näiteks uuringud ja teadustöö, arvamusküsitlused ja -uuringud, näitajate ja ühismetoodika formuleerimine, andmete kogumine ja töötlemine ning statistika levitamine, seminarid, konverentsid ja ekspertide kohtumised, avalikkusele suunatud kampaaniate ja ürituste organiseerimine, veebilehekülgede arendamine ja haldamine, teabematerjalide koostamine ja levitamine, riikide ekspertide võrgustiku toetamine ja elavdamine, analüüsivad, järelevalve- ja hindamistegevused; või	(a) Komisjoni võetud erimeetmed, näiteks uuringud ja teadustöö, arvamusküsitlused ja -uuringud, näitajate ja ühismetoodika formuleerimine, andmete kogumine ja töötlemine ning statistika levitamine, seminarid, konverentsid ja ekspertide kohtumised, avalikkusele suunatud kampaaniate ja ürituste organiseerimine, veebilehekülgede arendamine ja haldamine, teabematerjalide (sealhulgas infotehnoloogiarakendused ja koolitusmaterjalid) koostamine ja levitamine, riikide ekspertide võrgustiku toetamine ja elavdamine, analüüsivad, järelevalve- ja hindamistegevused; või
Selgitus
Infotehnoloogiarakendused, eriti arvutiprogrammide ja spetsiaalsete koolitusvahendite väljatöötamine, võivad aidata vägivalda tõkestada ja ennetada.
Muudatusettepanek 51 Artikli 4 punkt b
(b) Konkreetsed ühendusele huvi pakkuvad riikidevahelised projektid, mille on esitanud vähemalt kolm liikmesriiki aasta tööprogrammides sätestatud tingimustel; või	b) konkreetsed ühendusele huvi pakkuvad riikidevahelised projektid, mille on esitanud vähemalt kolm riiki, kellest vähemalt kaks peavad olema liikmesriigid, sealhulgas ka koostöös assotsieerunud või kandidaatriikidega, aasta tööprogrammides sätestatud tingimustel; või
Selgitus
Programm peaks olema osalemiseks avatud ka teistele antud valdkonnas tegutsevatele valitsusvälistele organisatsioonidele.
Programmi tulemuslikkuse tõstmiseks, eriti seoses inimkaubanduse vastu võitlemiseks võetavate meetmetega, oleks kasulik anda võimalus algatada piiriüleseid projekte, milles saavad osaleda ka kolmandad riigid.
Muudatusettepanek 52 Artikli 4 punkt d
(d) tegevustoetus laste õiguste ja kaitse valdkonnas Euroopa üldhuvides tegutseva Kadunud ja Seksuaalselt Ekspluateeritud Laste Euroopa Föderatsiooni alalise tööprogrammiga seotud kulude kaasrahastamiseks.	d) kadunud ja seksuaalselt ekspluateeritud lastega, lapseröövide ja pedofiilia vastase võitlusega ühishuvi alusel tegelevate organisatsioonide kaasrahastamine, kuna need organisatsioonid tegutsevad laste õiguste ja kaitse valdkonnas Euroopa üldhuvides.
Selgitus
Ka teised antud valdkonnas tegutsevad valitsusvälised organisatsioonid peaksid saama programmis osaleda.
Muudatusettepanek 53 Artikli 5 punkt c
(c) Projektidega võivad olla seotud ka programmis mitteosalevad kandidaatriigid, kui see aitab kaasa nende ühinemisettevalmistustele, või kolmandad riigid, kes käesolevas programmis ei osale, kui see on vajalik projektide eesmärkide täitmiseks.	c) Projektidega võivad olla seotud ka programmis mitteosalevad kandidaatriigid, kui see aitab kaasa nende ühinemisettevalmistustele, või kolmandad riigid, kes käesolevas programmis ei osale, kui see on vajalik projektide eesmärkide täitmiseks, eelkõige Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia riigid vastavalt nendega sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingutele ning AKV ja Vahemere piirkonna riigid nendega sõlmitud vastavate lepingute raames.
(Vaata nõukogu 22. juuli 2002. aasta raamotsusega 2002/630/JSK kehtestatud politsei- ja õigusalase koostöö raamprogrammi kriminaalasjades (AGIS) artikli 3 “Programmis osalejad” sõnastust.)
Selgitus
Programm peaks olema teistele riikidele osalemiseks avatud, et laiendada nende partnerriikidega loodud võrgustikke ning võimendada „Daphne õigustiku” mõjusid ja tulemusi.
Muudatusettepanek 54 Artikli 5 lõige 1 a (uus)
	1 a. Komisjon peaks püüdma tagada kõigi riikide osalemist, kellele programm on avatud, ja eriti julgustama selles osalema valitsusväliseid organisatsioone, eelkõige omaabirühmitusi.
Selgitus
10 uut liikmesriiki ei ole siiani programmis ulatuslikumalt osalenud, ehkki vägivallaga seotud probleemid on neis riikides tõsisemad. ELi projektide jaoks taotluste esitamine ja projektide haldamine kujutab tihtipeale valitsusväliste organisatsioonide jaoks halduskoormust. Samas on valitsusvälised organisatsioonid tavaliselt juba võrgustikeks liitunud ja seetõttu tulemuste levitamisel eriti edukad.
Muudatusettepanek 55 Artikli 6 lõige 1
1. Programm on ette nähtud kõigile rühmadele, mis tegelevad otse või kaudselt vägivalla- ja uimastinähtustega.	1. Antud programmi põhjal võetavate meetmete sihtrühmadeks on kõik, kes tegelevad otse või kaudselt ükskõik mis kujul esineva vägivallaga ja inimkaubandusega.
Selgitus
Vaata õigusloomeettepaneku pealkirja puudutavat muudatusettepanekut.
Lisaks on sõnastust selgemaks muudetud ja ümber kujundatud.
Muudatusettepanek 56 Artikli 6 lõige 2
2. Vägivallavastase võitlusega seoses on peamised sihtrühmad vägivalla ohvrid ja rühmad, kes võivad kergemini langeda vägivalla ohvriks. Muud sihtrühmad on muu hulgas õpetajad ja haridusala töötajad, politsei ja sotsiaaltöötajad, kohalikud omavalitsused ja riigiasutused, meedikud ja parameedikud, õigusala töötajad, valitsusvälised organisatsioonid, ametiühingud ja usuringkonnad. Samuti on asjakohane mõelda ühelt poolt ohvrite raviprogrammidele ja teiselt poolt vägivallaakti täideviijate raviprogrammidele vägivalla ärahoidmise eesmärgil.	2. Peamised sihtrühmad on vägivalla ohvrid ja rühmad, kes võivad kergemini langeda vägivalla ohvriks, eriti lapsed, noored ja naised. Muud sihtrühmad on muu hulgas õpetajad ja haridusala töötajad, piirivalvetöötajad, laste- ja noorteorganisatsioonide juhid, lapsevanemad, politsei ja sotsiaaltöötajad, kohalikud omavalitsused ja riigiasutused, meedikud ja parameedikud, õigusala töötajad, valitsusvälised organisatsioonid, ametiühingud ja usuringkonnad. Samuti on asjakohane mõelda ühelt poolt ohvrite ravi- ja taasintegreerimisprogrammidele ja teiselt poolt vägivallaakti täideviijate raviprogrammidele vägivalla ärahoidmise eesmärgil.
Or. fr
Selgitus
Ravi- ja taasintegreerimisprogrammide mõiste hõlmab nii füüsilist ja psüühilist ravi kui ka ühiskonda taasintegreerimise meetmeid, mida vajavad vägivallaaktide ohvrid ja täideviijad, eelkõige selleks, et mis tahes samasugust käitumist tulevikus mitte korrata.
Muudatusettepanek 57 Artikli 6 lõige 3
3. Uimastitega seoses on riskirühmadeks noored, haavatavad rühmad ja probleemsed naabruskonnad ning need tuleks määratleda sihtrühmadena. Muud sihtrühmad on muu hulgas õpetajad ja haridusala töötajad, sotsiaaltöötajad, kohalikud omavalitsused ja riigiasutused, meedikud ja parameedikud, õigusala töötajad, valitsusvälised organisatsioonid, ametiühingud ja usuringkonnad.	välja jäetud
Selgitus
Tuleneb muudatusettepanekust 1.
Muudatusettepanek 58 Artikkel 7
Programm on avatud avalik-õiguslikele ja eraorganisatsioonidele ning institutsioonidele (kohalikud omavalitsused pädevuse tasandil, ülikoolide osakonnad ja teaduskeskused), mis töötavad selleks, et ennetada vägivalda laste, noorte ja naiste vastu ning võidelda sellise vägivalla vastu või kaitsta sellise vägivalla eest või toetada ohvreid või viia ellu suunatud meetmeid sellise vägivalla tõrjumiseks või edendada suhtumise ja käitumise muutmist haavatavate rühmade ja vägivallaohvrite suhtes. Programm on avatud ka avalik-õiguslikele ja eraorganisatsioonidele ning institutsioonidele (kohalikud omavalitsused pädevuse tasandil, ülikoolide osakonnad ja teaduskeskused), mis töötavad selleks, et edastada teavet ja ennetada uimastite kasutamist.	Programm on avatud avalik-õiguslikele ja eraorganisatsioonidele ning institutsioonidele (kohalikud omavalitsused pädevuse tasandil, ülikoolide osakonnad ja teaduskeskused ning ajakirjanikud ja meedia), mis töötavad selleks, et ennetada vägivalda laste, noorte ja naiste vastu ning võidelda sellise vägivalla vastu või kaitsta sellise vägivalla eest või toetada ohvreid või viia ellu suunatud meetmeid sellise vägivalla tõrjumiseks või edendada suhtumise ja käitumise muutmist haavatavate rühmade ja vägivallaohvrite suhtes.
Selgitus
Tähtis on kaasata programmi ka meedia.
Muudatusettepanek 59 Artikli 10 lõige 1
1. Komisjoni abistab komitee, kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad ja eesistujana komisjoni esindaja, edaspidi „komitee“.	1. Komisjoni abistab sooliselt tasakaalustatud liikmeskonnaga komitee, kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad ja eesistujana komisjoni esindaja, edaspidi „komitee“.
Selgitus
See oleks oluline programmi spetsiifilist iseloomu arvestades.
Muudatusettepanek 60 Artikli 10 lõige 3 a (uus)
	3a. Komisjon võib paluda osalejariikide esindajatel võtta osa teabekohtumistest, mis toimuvad komitee koosolekute järel.
Selgitus
On tähtis, et komisjon saaks korraldada teabekohtumisi osalejariikide esindajatega, kuna need esindajad ei ole komitee liikmed ega saa seetõttu arutelude tulemustest kohe teada.
Muudatusettepanek 61 Artikli 11 lõige 1
1. Taotletakse sünergiat ja vastastikust täiendavust muude ühenduse rahastamisvahenditega, eelkõige üldprogrammidega „Turvalisus ja vabaduste kaitse“ ning „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine“, uurimis- ja arendustegevuse seitsmenda raamprogrammiga ning tervisekaitseprogrammidega ja programmiga „Safer Internet Plus”. Püütakse aktiivselt saavutada vastastikust täiendavust Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Järelevalvekeskusega. Koostöös liikmesriikidega koostatakse vägivalla- ja uimastitealase teabe statistiline osa, kasutades vajaduse korral ühenduse statistikaprogrammi.	1. Taotletakse sünergiat ja vastastikust täiendavust muude ühenduse rahastamisvahenditega, eelkõige üldprogrammidega „Turvalisus ja vabaduste kaitse“ ning „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine“, uurimis- ja arendustegevuse seitsmenda raamprogrammiga ning tervisekaitseprogrammidega ja programmiga „Safer Internet Plus”. Püütakse saavutada vastastikust täiendavust ka tulevase Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudiga, eelkõige selleks, et tagada programmi Daphne III meetmete tulemuslikum sihitus riskirühmadele. Koostöös liikmesriikidega koostatakse vägivallaalase teabe statistiline osa, kasutades vajaduse korral ühenduse statistikaprogrammi.
Selgitus
Sünergia tulevase Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudiga võib osutuda kasulikuks vägivallast eriti ohustatud rühmade kohta asjakohase teabe kogumisel, mis võimaldab programmi meetmeid tulemuslikumalt vastavatele rühmadele adresseerida.
Muudatusettepanek 62 Artikli 12 lõige 1
1. Käesoleva rahastamisvahendi rakendamiseks artiklis 1 sätestatud ajavahemikul määratakse eelarve 138,2 miljonit eurot.	1. Käesoleva rahastamisvahendi rakendamiseks artiklis 1 sätestatud ajavahemikul määratakse eelarve 115,87 miljonit eurot.
Selgitus
Tuleneb muudatusettepanekust 1.
Muudatusettepanek 63 Artikli 15 lõike 3 punkt a
(a) hiljemalt 31. märtsiks 2011 vahehindamise aruande käesoleva programmi rakendamisel saavutatud tulemuste ning rakendamisega seotud kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta;	a) hiljemalt 31. märtsiks 2010 vahehindamise aruande käesoleva programmi rakendamisel saavutatud tulemuste ning rakendamisega seotud kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta koos subsideeritud projektide ja meetmete loendiga;
Selgitus
Varasem vahehindamine tuleks programmile kasuks.
Oleks kasulik, et komisjon lisaks aruandele subsideeritud projektide ja meetmete nimekirja.
Muudatusettepanek 64 Artikli 15 lõike 3 punkt b
(b) hiljemalt 30. augustiks 2012 teatise käesoleva programmi jätkamise kohta;	b) hiljemalt 31. detsembriks 2011 teatise käesoleva programmi jätkamise kohta;
Selgitus
Varasem teatis programmi jätkamise kohta tuleks programmile kasuks.
Muudatusettepanek 65 Artikli 15 lõike 3 punkt c
(c) hiljemalt 31. detsembriks 2014 järelhindamise aruande.	c) hiljemalt 31. detsembriks 2014 järelhindamise aruande programmi täitmise ja tulemuste kohta.
Selgitus
Oleks kasulik anda lõplik hinnang kogu programmi täitmise aja jooksul saavutatud tulemustele.
Muudatusettepanek 66 Artikkel 15 a (uus)
	Artikkel 15 a
	Projektide avaldamine
	Igal aastal avaldab komisjon koos liikmesriikidega käesoleva programmi raames rahastatud projektide nimestiku koos kõigi projektide lühikirjeldustega.
Selgitus
See on oluline läbipaistvuse tagamiseks.

• [1]  ELTs seni avaldamata.

KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS (16.5.2006)

naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi „Põhiõigused ja õigusasjad“ raames eriprogramm „Vägivallavastane võitlus (Daphne), uimastiennetus ja teavitustegevus“
(KOM(2005)0122 – C6‑0388/2005 – 2005/0037A(COD))

Arvamuse koostaja: Roberta Angelilli

LÜHISELGITUS

I. SISSEJUHATUS

Euroopa Ülemkogu 4. ja 5. novembri 2004. aasta istungil võeti vastu Haagi programm, mis tugineb 1999. aastal vastu võetud Tampere programmi täitmise viie aasta jooksul saadud kogemustele. Haagi programmis on esitatud uus viieaastane tegevuskava, mis loob ajakava põhieesmärgi – teha Euroopa Liidust vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala – täitmiseks.

Seda ambitsioonikat poliitilist eesmärki ei saa aga täita, kui selleks ei eraldata aegsasti vajalikke rahalisi vahendeid.

Sellega seoses näeb finantsperspektiiv aastateks 2007–2013 ette vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomiseks suunatavate rahaliste vahendite märkimisväärse suurendamise.

II. FINANTSPERSPEKTIIVIS AASTATEKS 2007–2013 VABADUSE, TURVALISUSE JA ÕIGUSE VALDKONNA JAOKS ETTE NÄHTUD RAAMPROGRAMMID JA ERIPROGRAMMID

Finantsperspektiivis aastateks 2007–2013 sisalduv ettepanek, mis käsitleb Euroopa Liidu kui vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala arendamist, on üles ehitatud kolme üldprogrammi ümber, millele eraldatakse kokku 7154 miljoni euro ulatuses rahalisi vahendeid ja mis realiseeritakse kümne eriprogrammi kaudu. Iga üldprogramm hõlmab erinevat valdkonda.

A. Üldprogramm "Põhiõigused ja õigusasjad" (543 miljonit eurot) hõlmab õigusasjade valdkonda ning sisaldab nelja eriprogrammi, millest käesoleva arvamuse projekti teemaks on üks (Daphne), mis on ette nähtud vägivallavastaseks võitluseks, uimastiennetuseks ja teavitustegevuseks.

Eriprogrammiga Daphne eraldatakse 138,2 miljonit eurot, et saavutada aastatel 2007–2013 kaks suurt poliitilist eesmärki:

a) kooskõlas programmide Daphne (2000–2003) ja Daphne II (2004–2008) üldise poliitikaga peetav võitlus riskirühmade (lapsed, noored ja naised) vastu suunatud vägivallaga, mille jaoks on eraldatud 115,850 miljonit eurot.

b) uimastitarbimise ennetamine ja avalikkuse teavitamine uimastitarbimise küsimustes. Selle eesmärgi jaoks on eraldatud kokku 22,330 miljonit eurot.

B. Üldprogramm "Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine" (5866 miljonit eurot) hõlmab vabadusel rajaneva ala arendamist nelja Euroopa fondi kaudu: need on Euroopa Pagulasfond, välispiiride fond, integratsioonifond ja tagasisaatmisfond.

C. Üldprogramm "Turvalisus ja vabaduste kaitse" (745 miljonit eurot) hõlmab turvalisusel rajaneva ala loomist kahe eriprogrammi kaudu, millest üks on suunatud võitlusele kuritegevuse vastu ja teine terrorismi ennetamisele ja selle tagajärgede juhtimisele.

III. ARVAMUSE KOOSTAJA SEISUKOHT

Kõigepealt nõustub arvamuse koostaja täielikult kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoniga, kes soovitavad jagada käesolev eriprogramm kaheks eraldi eriprogrammiks, mis oleksid seotud kahe erineva eelarvereaga ning järgiksid kaht erinevat poliitilist eesmärki – ühel puhul võitlust vägivalla vastu ning teisel uimastitarbimise ennetamist. Tegelikult ei ole erilist vajadust siduda vägivallavastast võitlust tihedalt uimastitarbimise vastase kampaaniaga.

Sellest lähtuvalt leppisid naiste õiguste komisjon ja kodanikuvabaduste komisjon kokku, et kumbki koostab raporti ühe eriprogrammi kohta tervikuna, kuid naiste õiguste komisjon kõrvaldab sellest kõik viited uimastitevastasele programmile ja keskendub ainult vägivalla küsimusele, kuna aga kodanikuvabaduste komisjon teeb vastupidist, s.t kõrvaldab kõik viited vägivallale ja keskendub ainult uimasteid puudutavatele küsimustele. Euroopa Komisjon on sellest otsusest teadlik.

Eelnevat arvesse võttes leiab Daphne eriprogrammi käsitleva arvamuse koostaja, et eriti tuleks rõhutada vägivallavastase võitlusega seotud aspekte ning seepärast tuleks ettepanekust süstemaatiliselt välja jätta kõik viited uimastiprobleemile, nagu juba soovitas pr Inger Segelström oma raporti projektis eriprogrammi uimastiprobleemi käsitleva osa kohta, mis kuulub kodanikuvabaduste komisjoni vastutusalasse.

Seetõttu teeb arvamuse koostaja komisjoni liikmetele ettepaneku hääletada tervikuna kõigi muudatusettepanekute üle, mille eesmärk on õigusakti ettepanekust välja jätta kõik, mis puudutab uimastiennetust ja teavitustegevust. Need on muudatusettepanekud 1, 2, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 15, 18, 26, 33, 34, 35, 41, 42 ja 45.

Kõik ülejäänud muudatusettepanekud puudutavad võitlust riskirühmade (lapsed, noored ja naised) vastu suunatud vägivallaga ja meetmeid vägivallavastase võitluse eriprogrammi asjakohase rakendamise ja elluviimise tagamiseks.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon palub vastutaval naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Komisjoni ettepanek[1]	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Pealkiri
Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi „Põhiõigused ja õigusasjad“ raames eriprogramm „Vägivallavastane võitlus (Daphne), uimastiennetus ja teavitustegevus“	Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi „Põhiõigused ja õigusasjad“ raames eriprogramm „Vägivallavastane võitlus (Daphne)“ (Antud muudatus kehtib kogu teksti ulatuses. Selle vastuvõtmise korral tuleb sisse viia vastavad muudatused kogu tekstis).
Selgitus
On vägagi tõenäoline, et laste, noorte, naiste ja muude elanikkonnarühmade vastase vägivalla probleem jääb tagaplaanile, kui see seostatakse uimastitarbimise vastase võitlusega.
Seetõttu tuleks luua kaks eraldi programmi, mida rahastatakse erinevatest eelarveassigneeringutest – üks võitluseks vägivalla vastu ja teine uimastiennetuseks. Esimene programm kuuluks naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni vastutusalasse ning teine programm kodanikuvabaduste, justiits- ja siseküsimuste komisjoni vastutusalasse.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 2
(2) Ühenduse meetmed peaksid täiendama siseriiklikke poliitikaid, mille eesmärgiks on rahvatervise parandamine, inimeste tervist ohustavate tegurite kõrvaldamine ja uimastisõltuvusega seotud tervisekahjude vähendamine.	(2) Ühenduse meetmed peaksid täiendama siseriiklikke poliitikaid, mille eesmärgiks on rahvatervise parandamine ja inimeste tervist ohustavate tegurite kõrvaldamine.
Selgitus
Vaata õigusloomeettepaneku pealkirja puudutavat muudatusettepanekut.
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 3
(3) Füüsiline, seksuaalne ja psühholoogiline vägivald laste, noorte ja naiste vastu, sealhulgas sellega ähvardamine, ning sundimine ja omavoliline vabadusevõtmine avalikus või eraelus rikuvad nende õigust elule, turvalisusele, vabadusele, väärikusele ning füüsilisele ja emotsionaalsele puutumatusele ning ohustavad tõsiselt sellise vägivalla ohvrite füüsilist ja vaimset tervist. Nimetatud vägivald, mis on ühenduses nii laialt levinud, põhjustab tõelisi tervisehäireid ega võimalda täielikult kasutada turvalist, vaba ja õiglast kodakondsust.	(3) Füüsiline, seksuaalne ja psühholoogiline vägivald laste, noorte ja naiste vastu, eriti koduvägivald ja seksuaalse ärakasutamise eesmärgil toimuva inimkaubandusega seotud vägivald, sealhulgas sellega ähvardamine, ning sundimine ja omavoliline vabadusevõtmine avalikus või eraelus rikuvad nende õigust elule, turvalisusele, vabadusele, väärikusele ning füüsilisele ja emotsionaalsele puutumatusele ning ohustavad tõsiselt sellise vägivalla ohvrite füüsilist ja vaimset tervist. Nimetatud vägivald, mis on ühenduses nii laialt levinud, põhjustab tõelisi tervisehäireid ega võimalda täielikult kasutada turvalist, vaba ja õiglast kodakondsust.
Selgitus
Vägivallavastane võitlus peab hõlmama mis tahes kujul avalduvat ja eriti inimkaubandusega seotud vägivalda. Seetõttu tuleb antud aspekti programmi konkreetsete eesmärkide hulgas selgelt nimetada.
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 6
Euroopa Liidu põhiõiguste hartas kinnitatakse muu hulgas õigust väärikusele, võrdsusele ja solidaarsusele. Selles on palju erisätteid, mille eesmärgiks on füüsilise ja vaimse puutumatuse kaitsmine ja edendamine, meeste ja naiste võrdne kohtlemine, lapse õigused ja mittediskrimineerimine, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemise, orjanduse ja sunnitöö ning laste töö keelamine. Selles kinnitatakse, et kogu ühenduse poliitika ja meetmete määratlemisel ning rakendamisel tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse.	Vägivallavastane võitlus tuleb seostada põhiõiguste kaitsega, mis on garanteeritud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, milles kinnitatakse muu hulgas õigust väärikusele, võrdsusele ja solidaarsusele. Selles on palju erisätteid, mille eesmärgiks on füüsilise ja vaimse puutumatuse kaitsmine ja edendamine, meeste ja naiste võrdne kohtlemine, lapse õigused ja mittediskrimineerimine, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemise, orjanduse ja sunnitöö ning laste töö keelamine. Selles kinnitatakse, et kogu ühenduse poliitika ja meetmete määratlemisel ning rakendamisel tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse.
Selgitus
Inimeste vastane vägivald kujutab endast mitmete Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõiguste rikkumist. Sellest tulenevalt tuleks sellise vägivalla vastu võitlemisel rakendatavaid meetmeid käsitleda koos vabadusega kasutada vastavaid õigusi, mille poliitiline võim peaks tagama.
Muudatusettepanek 5 Põhjendus 7
(7) Euroopa Parlament nõudis muu hulgas oma 19. mai 2000. aasta resolutsioonis komisjoni teatise kohta nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Täiendavate meetmete võtmiseks võitluses naistega kauplemise vastu” ja 20. septembri 2001. aasta resolutsioonis naiste suguelundite moonutamise kohta, et komisjon koostaks ja viiks ellu tegevusprogrammid sellise vägivalla vastu võitlemiseks.	(7) Euroopa Parlament nõudis muu hulgas oma 19. mai 2000. aasta resolutsioonis komisjoni teatise kohta nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Täiendavate meetmete võtmiseks võitluses naistega kauplemise vastu”, 20. septembri 2001. aasta resolutsioonis naiste suguelundite moonutamise kohta ja 17. jaanuari 2006. aasta resolutsioonis seksuaalse kuritarvitamise suhtes kaitsetute naiste ja lastega kaubitsemise ennetusstrateegiate kohta, et komisjon koostaks ja viiks ellu tegevusprogrammid sellise vägivalla vastu võitlemiseks.
Muudatusettepanek 6 Põhjendus 10 a (uus)
	(10 a) Antud eriprogrammi „Vägivallavastane võitlus (Daphne)“ rakendamisel tuleks tagada tasakaalustatud rõhuasetus kolme sihtrühma, s.o laste, noorte ja naiste suhtes.
Muudatusettepanek 7 Põhjendus 11
(11) Arvestades, et vastavalt teadusuuringutele mõjutab narkosõltuvusega seotud haigestumus ja suremus olulist osa Euroopa kodanikest, on narkosõltuvusega seotud tervisekahjud rahvatervise oluline probleem.	välja jäetud
Selgitus
Vaata õigusloomeettepaneku pealkirja puudutavat muudatusettepanekut.
Muudatusettepanek 8 Põhjendus 12
(12) Teatises komisjonilt nõukogule ja Euroopa Parlamendile ELi uimastistrateegia ja uimastite tegevuskava (2000–2004) lõpphindamise tulemuste kohta1 rõhutati vajadust kaasata kodanikuühiskond korrapäraselt ELi uimastipoliitika formuleerimisse. _____________ 1 KOM(2004)0707.	välja jäetud
Selgitus
Vaata õigusloomeettepaneku pealkirja puudutavat muudatusettepanekut.
Muudatusettepanek 9 Põhjendus 13
(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses, millega võetakse vastu rahvatervise tegevusprogramm (2003-2008), sisaldub elustiiliga seotud tervist määrava olulise tegurina uimastisõltuvuse strateegiate ja meetmete arendamine.	välja jäetud
Selgitus
Vaata õigusloomeettepaneku pealkirja puudutavat muudatusettepanekut.
Muudatusettepanek 10 Põhjendus 14
(14) nõukogu soovitas 18. juuni 2003. aasta soovituses uimastisõltuvusega seotud tervisekahjude ennetamise ja vähendamise kohta,1 et liikmesriigid seaksid rahvatervise eesmärgiks uimastisõltuvuse ennetamise ja seotud riskide vähendamise ning et nad koostaksid ja rakendaksid vastavad kõikehõlmavad strateegiad.	välja jäetud
_________________________ 1 ELT L 165, 3.7.2003, lk 31.
Muudatusettepanek 11 Põhjendus 15
(15) Euroopa Ülemkogu jõustas detsembris 2004 Euroopa Liidu uimastistrateegia 2005-2012, mis hõlmab kõiki Euroopa Liidu uimastitega seotud tegevusi ja milles sätestatakse peamised eesmärgid. Nende eesmärkide hulka kuuluvad kõrgetasemeline tervisekaitse, heaolu ja sotsiaalne ühtekuuluvus, ennetades ja vähendades uimastite kasutamist, uimastisõltuvust ning uimastitega seotud kahjusid tervisele ja ühiskonnale.	välja jäetud
Selgitus
Vaata õigusloomeettepaneku pealkirja puudutavat muudatusettepanekut.
Muudatusettepanek 12 Põhjendus 16
(16) Komisjon võttis vastu uimastite tegevuskava 2005-20081, mis on oluline vahend Euroopa Liidu uimastistrateegia 2005–2012 muutmisel konkreetseteks meetmeteks. Tegevuskava lõppeesmärk on märkimisväärselt vähendada uimastite kasutamist elanikkonna hulgas ning vähendada sotsiaalseid ja tervisekahjusid, mida põhjustavad uimastite kasutamine ja nendega ebaseaduslik kauplemine.	välja jäetud
___________________ 1 KOM(2005)0045, 14. veebruar 2005.
Selgitus
Vaata õigusloomeettepaneku pealkirja puudutavat muudatusettepanekut.
Muudatusettepanek 13 Põhjendus 17
(17) On tähtis ja vajalik, et tunnustatakse tõsiseid vahetuid ja pikaajalisi mõjusid, mida põhjustavad vägivald ja uimastid tervisele, psühholoogilisele ja sotsiaalsele arengule ning asjaomaste, üksikisikute, perekondade ja kogukondade võrdsetele võimalustele, ning suuri sotsiaalseid ja majanduslikke kulusid ühiskonnale kui tervikule.	(17) On tähtis ja vajalik, et tunnustatakse tõsiseid vahetuid ja pikaajalisi mõjusid, mida põhjustab laste-, noorte ja naistevastane vägivald tervisele, psühholoogilisele ja sotsiaalsele arengule ning asjaomaste, üksikisikute, perekondade ja kogukondade võrdsetele võimalustele, ning suuri sotsiaalseid ja majanduslikke kulusid ühiskonnale kui tervikule.
Muudatusettepanek 14 Põhjendus 17 a (uus)
	(17 a) Lisaks otsest vägivalda kogenud lastele tuleks lugeda vägivalla ohvriteks ka lapsed, kes näevad pealt nende emade vastu suunatud ründeid.
Selgitus
Emade vastu suunatud vägivald mõjutab otseselt ja kaudselt ka nende lapsi ning mõjub halvasti laste emotsionaalsele ja vaimsele tervisele.
Muudatusettepanek 15 Põhjendus 18
(18) Euroopa Liit võib luua lisandväärtust liikmesriikide võetud meetmetele valdkonnas, mis on seotud uimastialase teabe ja ennetustööga, täiendades neid meetmeid ja edendades sünergiat.	välja jäetud
Selgitus
Vaata õigusloomeettepaneku pealkirja puudutavat muudatusettepanekut.
Muudatusettepanek 16 Põhjendus 19
(19) Vägivalla ennetamise osas, sealhulgas laste, noorte ja naiste kuritarvitamine ja seksuaalne ekspluateerimine ning ohvrite ja riskirühmade kaitse, võib Euroopa Liit lisada väärtust meetmetele, mida valdavalt võtavad liikmesriigid, tehes järgmist: teabe, kogemuste ja heade tavade levitamine ja vahetamine; uuendusliku lähenemisviisi edendamine; prioriteetide ühine määramine; asjakohaste võrgustike loomine; kogu ühendust hõlmavate projektide valimine; ning kõigi asjaomaste motiveerimine ja mobiliseerimine. Need meetmed peaksid hõlmama ka lapsi ja naisi, kes on toodud liikmesriikidesse inimkaubanduse teel.	(19) Vägivalla ennetamise osas, sealhulgas sülelaste julm kohtlemine või laste, noorte ja naiste kuritarvitamine ja seksuaalne ekspluateerimine ning ohvrite ja riskirühmade kaitse, lisab Euroopa Liit väärtust meetmetele, mida peamiselt võtavad liikmesriigid, tehes järgmist: teabe, kogemuste ja heade tavade levitamine ja vahetamine; uuendusliku lähenemisviisi edendamine; prioriteetide ühine määramine; võrgustike loomine eelkõige seksuaalse, psühholoogilise või füüsilise vägivalla ohvrite ja riskirühmade toetamiseks; kogu ühendust hõlmavate projektide asjakohane valimine; ning kõigi asjaomaste motiveerimine ja mobiliseerimine. Need meetmed peaksid puudutama ka lapsi ja naisi, kes on toodud liikmesriikidesse inimkaubanduse teel.
Selgitus
Rahvusvahelistes lepingutes on kokku lepitud, et “laps” on kuni 18-aastane isik ning “noor” on alla 25 aasta vanune isik [NB! selgituse selles osas viidatakse muudatusettepanekule, mis ei puuduta itaaliakeelset versiooni].
Silmas tuleb pidada seda, et ka imikud langevad väärkohtlemise ohvriks. Ja lõpuks tuleb arvesse võtta inimkaubanduse teel ELi toodud laste ja naiste väärkohtlemise ja nende vastu suunatud vägivalla probleemi.
Muudatusettepanek 17 Põhjendus 20 a (uus)
	(20 a) Laste õigusvahemeeste Euroopa võrgustik ühendab 24 Euroopa Nõukogu liikmesriigi laste õigustega tegelevaid sõltumatuid asutusi. Võrgustiku eesmärk on soodustada lapse õiguste konventsiooni võimalikult täielikku täitmist, toetada kollektiivset lobitööd laste õiguste kaitseks, jagada teavet, lähenemisviise ja strateegiad ning edendada lastega tegelevate tulemuslike ja sõltumatute ametite arengut.
Selgitus
Laste õigusvahemeeste Euroopa võrgustik (ENOC) loodi ametlikult 1997. aasta juunis Norras Trondheimis toimunud koosolekul. Võrgustik ühendab 12 Euroopa riigi ja 24 Euroopa Nõukogu liikmesriigi lastega tegelevaid sõltumatuid ameteid.
Muudatusettepanek 18 Põhjendus 21
(21) Kavandatava meetme eesmärki, milleks on ennetada igasugust vägivalda laste, noorte ja naiste vastu ning võidelda selle vastu ja uimastiennetus ning teavitamine, ei saa liikmesriigid piisavalt täita, sest tuleb vahetada teavet ELi tasandil ning levitada häid tavasid kogu ühenduses. Seda on võimalik paremini saavutada ühenduse tasandil. Seoses kooskõlastatud ja mitut valdkonda hõlmava lähenemisviisi vajadusega ning arvestades algatuse mõju laiaulatuslikkust, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.	(21) Kavandatava meetme eesmärki, milleks on ennetada igasugust vägivalda laste, noorte ja naiste vastu ning võidelda selle vastu, ei saa liikmesriigid piisavalt täita, sest tuleb vahetada teavet ELi tasandil ning levitada häid tavasid kogu ühenduses. Seda on võimalik paremini saavutada ühenduse tasandil. Seoses kooskõlastatud ja mitut valdkonda hõlmava lähenemisviisi vajadusega ning arvestades algatuse mõju laiaulatuslikkust, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.
Selgitus
Vaata õigusloomeettepaneku pealkirja puudutavat muudatusettepanekut.
Muudatusettepanek 19 Artikli 1 lõige 1
1. Käesoleva otsusega luuakse osana üldprogrammist „Põhiõigused ja õigusasjad“ eriprogramm „vägivallavastane võitlus (Daphne), uimastiennetus ja teavitustegevus“, edaspidi „programm“, et aidata kaasa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala tugevdamisele.	1. Programmides Daphne ja Daphne II väljatöötatud poliitikatele ja eesmärkidele tuginedes luuakse käesoleva otsusega osana üldprogrammist „Põhiõigused ja õigusasjad“ eriprogramm „Vägivallavastane võitlus“, edaspidi „programm“, et luua Euroopa kodanikele sisepiirideta, vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala.
Selgitus
Vaata õigusloomeettepaneku pealkirja puudutavat muudatusettepanekut.
Lisaks tuleks selgelt näidata, et kavandatav vägivallavastane programm on lihtsalt kahe varasema programmi – „Daphne (2000–2003)” ja „Daphne II (2004–2008)” jätk.
Muudatusettepanek 20 Artikkel 1 a (uus)
	Artikkel 1 a
	Mõisted
	Käesoleva programmi tähenduses hõlmab laste mõiste vastavalt laste õigusi käsitlevatele rahvusvahelistele dokumentidele 0–18 aasta vanuseid lapsi.
	Samas projektide puhul, mille meetmed on kavandatud spetsiaalselt sellistele rühmadele nagu noorukid (vanuses 13–18 aastat) või 12–25 aasta vanused isikud , tuleb neid käsitleda noortele suunatud meetmetena.
Selgitus
Väga tähtis on õiguslikult määratleda laste ja noorte mõiste kooskõlas antud valdkonna rahvusvahelise õigustikuga.
Muudatusettepanek 21 Artikli 1 lõige 2
2. Programm hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013.	2. Programm hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013. Programmi kestust võib pikendada.
Selgitus
Arvestades, et vägivallaga seotud probleeme ilmneb tõenäoliselt ka tulevikus, tuleb olla valmis programmi kestust pikendama.
Muudatusettepanek 22 Artikli 2 lõike 1 punkt a
(a) Aidata kaasa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomisele, võideldes vägivalla vastu ning jagades teavet uimastite kasutamise kohta ja ennetades seda.	a) Aidata kaasa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala hoidmisele ja arendamisele Euroopa Ühenduses, võideldes vägivalla vastu.
Selgitus
Vaata õigusloomeettepaneku pealkirja puudutavat muudatusettepanekut.
Lisaks peab olema selge, et antud õigusloomeettepanekuga aidatakse arendada ühenduses ja ELis suures osas juba loodud vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala.
Muudatusettepanek 23 Artikli 2 lõike 1 punkt b
(b) Kodanike kaitsmine vägivalla eest ja tervisekaitse kõrge taseme, heaolu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse saavutamine.	b) Kodanike kaitsmine vägivalla eest ning füüsilise ja vaimse tervise kaitse kõrge taseme, heaolu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse saavutamine.
Selgitus
Aitab vältida tervisekaitse mõiste valesti tõlgendamist.
Muudatusettepanek 24 Artikli 2 lõike 1 punkt b
(b) Kodanike kaitsmine vägivalla eest ja tervisekaitse kõrge taseme, heaolu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse saavutamine.	b) Kõigi inimeste kaitsmine vägivalla eest ja tervisekaitse kõrge taseme, heaolu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse saavutamine.
Selgitus
Vägivalla eest kaitstakse kõiki inimesi sõltumata kodakondsusest.
Muudatusettepanek 25 Artikli 2 lõike 1 punkt b
(b) Kodanike kaitsmine vägivalla eest ja tervisekaitse kõrge taseme, heaolu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse saavutamine.	b) Kodanike kaitsmine laste, noorte ja naiste vastu suunatud vägivalla ja inimkaubanduse eest ja seeläbi tervisekaitse kõrge taseme, heaolu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse saavutamine.
Muudatusettepanek 26 Artikli 2 lõike 1 punkt c
(c) Ära hoida ja vähendada uimastite kasutamist, uimastisõltuvust ja uimastitega seotud kahjusid.	välja jäetud
Selgitus
Vaata õigusloomeettepaneku pealkirja puudutavat muudatusettepanekut.
Muudatusettepanek 27 Artikli 3 punkt a
(a) Ennetada igasugust, nii avalikku kui eraelulist vägivalda laste, noorte ja naiste vastu ning võidelda selle vastu, võttes ennetavaid meetmeid ning toetades ohvreid ja riskirühmi järgmisel viisil:	a) Ennetada igasugust, nii avalikku kui eraelulist vägivalda laste, noorte ja naiste vastu ning võidelda selle vastu, võttes ennetavaid meetmeid ning toetades ja kaitstes ohvreid ja riskirühmi järgmisel viisil:
Selgitus
Programmi eesmärkide hulka lisatakse ohvrite kaitsmine.
Muudatusettepanek 28 Artikli 3 punkti a kolmas alapunkt
· levitada kahe Daphne programmi raames saadud tulemusi, sealhulgas nende kohandamine, siire ja kasutamine teiste abisaajate poolt või muudes geograafilistes piirkondades;	· kahe Daphne programmi eesmärkidele ja konkreetsetele meetmetele tuginedes levitada nende raames saadud tulemusi nagu programmide kohandamine, siire ja kasutamine teiste abisaajate poolt või muudes geograafilistes piirkondades;
Selgitus
Tuleks selgelt näidata, et kavandatav vägivallavastane programm on lihtsalt kahe varasema programmi – „Daphne (2000–2003)” ja „Daphne II (2004–2008)” jätk.
Muudatusettepanek 29 Artikli 3 punkti a neljas a alapunkt (uus)
	• koostada ja viia ellu konkreetselt riskirühmadele ette nähtud meetmeid, et ennetada vastsündinud laste väärkohtlemist;

Muudatusettepanek 30

Artikli 3 punkti b esimene alapunkt

·  luua mitut valdkonda hõlmavad võrgustikud;	· luua mitut valdkonda hõlmavad võrgustikud, eelkõige laste-, noorte- ja naistevastase vägivalla ning inimkaubanduse ohvrite toetamiseks;

Muudatusettepanek 31 Artikli 3 punkti b kolmas alapunkt
· teadvustada vägivalda selle paremaks mõistmiseks sellistes sihtrühmades nagu spetsiifilised kutsealad, edendada nulltolerantsi vägivalla suhtes ja soodustada ohvrite toetamist ning vägivallast teatamist pädevatele asutustele;	· teadvustada mis tahes kujul esinevat vägivalda selle paremaks mõistmiseks sellistes sihtrühmades nagu riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametivõimud, kutsetöötajad ning teatavad elanikkonnarühmad, edendada nulltolerantsi vägivalla suhtes ja soodustada ohvrite toetamist ning vägivallast teatamist pädevatele asutustele;
Selgitus
Teadlikkust tõstvate meetmete sihtrühmadeks olevate kutsealade esindajad on näiteks sellised naiste- ja lastevastase vägivallaga tegelevad töötajad nagu politseinikud, kohtuametnikud, meditsiinitöötajad, õpetajad, noorsootöö ja sotsiaaltöö tegijad, vägivallategude toimepanijatega tegelevad töötajad, lastepsühholoogid ja raviarstid. Siia tuleks lisada ka aumõrvadega seotud teadlikkust tõstev koolitus, mis on suunatud konkreetsete kutsealade ja elanikkonnarühmade esindajatele.
Muudatusettepanek 32 Artikli 3 punkti b neljas alapunkt
· õppida tundma vägivallaga seotud nähtusi, uurida vägivalla algpõhjuseid ja tegelda nendega kõigil ühiskonnatasanditel;	· õppida tundma laste-, noorte- ja naistevastase vägivallaga seotud nähtusi ning nende ennetamise võimalusi, uurida ja ennetada vägivalla algpõhjuseid ja tegelda nendega kõigil ühiskonnatasanditel;
Selgitus
Tähtis on ka vägivalla põhjuste ennetamine.
Muudatusettepanek 33 Artikli 3 punkti b viies alapunkt
· teadvustada tervise- ja sotsiaalprobleeme, mida põhjustab uimastite kasutamine, ning soodustada avatud dialoogi, et edendada paremat arusaamist uimastinähtusest.	välja jäetud
Selgitus
Vaata õigusloomeettepaneku pealkirja puudutavat muudatusettepanekut.
Muudatusettepanek 34 Artikli 3 punkt c
(c) Kaasata kodanikuühiskond Euroopa Liidu uimastistrateegia ja tegevuskavade rakendamisse ja koostamisse.	välja jäetud
Selgitus
Vaata õigusloomeettepaneku pealkirja puudutavat muudatusettepanekut.
Muudatusettepanek 35 Artikli 3 punkt d
(d) Kontrollida, viia ellu ja hinnata erimeetmete rakendamist uimastite tegevuskavade alusel aastateks 2005-2008 ja 2009-2012.	välja jäetud
Selgitus
Vaata õigusloomeettepaneku pealkirja puudutavat muudatusettepanekut.
Muudatusettepanek 36 Artikli 4 punkt a
(a) Komisjoni võetud erimeetmed, näiteks uuringud ja teadustöö, arvamusküsitlused ja -uuringud, näitajate ja ühismetoodika formuleerimine, andmete kogumine ja töötlemine ning statistika levitamine, seminarid, konverentsid ja ekspertide kohtumised, avalikkusele suunatud kampaaniate ja ürituste organiseerimine, veebilehekülgede arendamine ja haldamine, teabematerjalide koostamine ja levitamine, riikide ekspertide võrgustiku toetamine ja elavdamine, analüüsivad, järelevalve- ja hindamistegevused; või	(a) Komisjoni võetud erimeetmed, näiteks uuringud ja teadustöö, arvamusküsitlused ja -uuringud, näitajate ja ühismetoodika formuleerimine, andmete kogumine ja töötlemine ning statistika levitamine, seminarid, konverentsid ja ekspertide kohtumised, avalikkusele suunatud kampaaniate ja ürituste organiseerimine, veebilehekülgede arendamine ja haldamine, teabematerjalide (sealhulgas infotehnoloogiarakendused ja koolitusmaterjalid) koostamine ja levitamine, riikide ekspertide võrgustiku toetamine ja elavdamine, analüüsivad, järelevalve- ja hindamistegevused; või
Selgitus
Infotehnoloogiarakendused, eriti arvutiprogrammide ja spetsiaalsete koolitusvahendite väljatöötamine, võivad aidata vägivalda tõkestada ja ennetada.
Muudatusettepanek 37 Artikli 4 punkt b
(b) Konkreetsed ühendusele huvi pakkuvad riikidevahelised projektid, mille on esitanud vähemalt kolm liikmesriiki aasta tööprogrammides sätestatud tingimustel; või	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Selgitus
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 38 Artikli 4 punkt d
(d) tegevustoetus laste õiguste ja kaitse valdkonnas Euroopa üldhuvides tegutseva Kadunud ja Seksuaalselt Ekspluateeritud Laste Euroopa Föderatsiooni alalise tööprogrammiga seotud kulude kaasrahastamiseks.	d) tegevustoetus laste õiguste ja kaitse valdkonnas Euroopa üldhuvides tegutseva Kadunud ja Seksuaalselt Ekspluateeritud Laste Euroopa Föderatsiooni alalise tööprogrammiga seotud kulude ja laste õigusvahemeeste Euroopa võrgustiku kaasrahastamiseks.
Selgitus
Laste õigusvahemeeste Euroopa võrgustik (ENOC) ühendab 24 Euroopa Nõukogu liikmesriigi laste õigustega tegelevaid sõltumatuid asutusi.
Muudatusettepanek 39 Artikli 6 lõige 1
1. Programm on ette nähtud kõigile rühmadele, mis tegelevad otse või kaudselt vägivalla- ja uimastinähtustega.	1. Antud programmi põhjal võetavate meetmete sihtrühmadeks on kõik, kes tegelevad otse või kaudselt ükskõik mis kujul esineva vägivallaga ja inimkaubandusega.
Selgitus
Vaata õigusloomeettepaneku pealkirja puudutavat muudatusettepanekut.
Lisaks on sõnastust selgemaks muudetud ja ümber kujundatud.
Muudatusettepanek 40 Artikli 6 lõige 2
2. Vägivallavastase võitlusega seoses on peamised sihtrühmad vägivalla ohvrid ja rühmad, kes võivad kergemini langeda vägivalla ohvriks. Muud sihtrühmad on muu hulgas õpetajad ja haridusala töötajad, politsei ja sotsiaaltöötajad, kohalikud omavalitsused ja riigiasutused, meedikud ja parameedikud, õigusala töötajad, valitsusvälised organisatsioonid, ametiühingud ja usuringkonnad. Samuti on asjakohane mõelda ühelt poolt ohvrite raviprogrammidele ja teiselt poolt vägivallaakti täideviijate raviprogrammidele vägivalla ärahoidmise eesmärgil.	2. Vägivallavastase võitlusega seoses on peamised sihtrühmad vägivalla ohvrid ja rühmad, kes võivad kergemini langeda vägivalla ohvriks. Muud sihtrühmad on muu hulgas õpetajad ja haridusala töötajad, piirivalvetöötajad, laste- ja noorteorganisatsioonide juhid, lapsevanemad, politsei ja sotsiaaltöötajad, kohalikud omavalitsused ja riigiasutused, meedikud ja parameedikud, õigusala töötajad, valitsusvälised organisatsioonid, ametiühingud ja usuringkonnad. Samuti on asjakohane mõelda ühelt poolt ohvrite raviprogrammidele ja teiselt poolt vägivallaakti täideviijate raviprogrammidele vägivalla ärahoidmise eesmärgil.
Muudatusettepanek 41 Artikli 6 lõige 3
3. Uimastitega seoses on riskirühmadeks noored, haavatavad rühmad ja probleemsed naabruskonnad ning need tuleks määratleda sihtrühmadena. Muud sihtrühmad on muu hulgas õpetajad ja haridusala töötajad, sotsiaaltöötajad, kohalikud omavalitsused ja riigiasutused, meedikud ja parameedikud, õigusala töötajad, valitsusvälised organisatsioonid, ametiühingud ja usuringkonnad.	välja jäetud
Selgitus
Vaata õigusloomeettepaneku pealkirja puudutavat muudatusettepanekut.
Muudatusettepanek 42 Artikkel 7
Programm on avatud avalik-õiguslikele ja eraorganisatsioonidele ning institutsioonidele (kohalikud omavalitsused pädevuse tasandil, ülikoolide osakonnad ja teaduskeskused), mis töötavad selleks, et ennetada vägivalda laste, noorte ja naiste vastu ning võidelda sellise vägivalla vastu või kaitsta sellise vägivalla eest või toetada ohvreid või viia ellu suunatud meetmeid sellise vägivalla tõrjumiseks või edendada suhtumise ja käitumise muutmist haavatavate rühmade ja vägivallaohvrite suhtes. Programm on avatud ka avalik-õiguslikele ja eraorganisatsioonidele ning institutsioonidele (kohalikud omavalitsused pädevuse tasandil, ülikoolide osakonnad ja teaduskeskused), mis töötavad selleks, et edastada teavet ja ennetada uimastite kasutamist.	Programm on avatud avalik-õiguslikele ja eraorganisatsioonidele ning institutsioonidele (kohalikud omavalitsused pädevuse tasandil, ülikoolide osakonnad ja teaduskeskused), mis töötavad selleks, et ennetada vägivalda laste, noorte ja naiste vastu ning võidelda sellise vägivalla vastu või kaitsta sellise vägivalla eest või toetada ohvreid või viia ellu suunatud meetmeid sellise vägivalla tõrjumiseks või edendada suhtumise ja käitumise muutmist haavatavate rühmade ja vägivallaohvrite suhtes.
Selgitus
Vaata õigusloomeettepaneku pealkirja puudutavat muudatusettepanekut.
Muudatusettepanek 43 Artikli 10 lõige 3 a (uus)
	3 a. Komisjon võib kutsuda osalejariikide esindajaid osalema teabekohtumistel, mis toimuvad komitee koosolekute järel.
Selgitus
On tähtis, et komisjon saaks korraldada teabekohtumisi osalejariikide esindajatega, kuna need esindajad ei ole komitee liikmed ega saa seetõttu arutelude tulemustest kohe teada.
Muudatusettepanek 44 Artikli 12 lõige 1
1. Käesoleva rahastamisvahendi rakendamiseks artiklis 1 sätestatud ajavahemikul määratakse eelarve 138,2 miljardit eurot.	1. Käesoleva eriprogrammi „Vägivallavastane võitlus (Daphne)” rakendamise eelarve on kooskõlas uue finantsperspektiiviga.
Selgitus
Muudatus on asjakohane seoses õigusloomeettepaneku pealkirja puudutava muudatusega ning on kooskõlas finantsperspektiiviga.
Muudatusettepanek 45 Artikli 12 lõige 2
2. Käesolevas programmis ettenähtud meetmetele eraldatud eelarvelised vahendid kajastuvad Euroopa Liidu üldeelarves iga-aastaste assigneeringutena. Iga-aastased kasutatavad assigneeringud määrab eelarvepädev institutsioon finantsperspektiivi piires.	2. Käesolevas programmis ettenähtud meetmetele eraldatud eelarvelised vahendid kajastuvad Euroopa Liidu üldeelarves iga-aastaste assigneeringutena. Kasutatavad assigneeringud määrab eelarvepädev institutsioon finantsperspektiivi piires.
Selgitus
Võrdle õigusloomeettepaneku pealkirja puudutava muudatusettepanekuga.
Muudatusettepanek 46 Artikli 15 lõike 3 punkt a
(a) hiljemalt 31. märtsiks 2011 vahehindamise aruande käesoleva programmi rakendamisel saavutatud tulemuste ning rakendamisega seotud kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta;	a) hiljemalt 31. märtsiks 2011 vahehindamise aruande käesoleva programmi rakendamisel saavutatud tulemuste ning rakendamisega seotud kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta koos subsideeritud projektide ja meetmete loendiga;
Selgitus
Oleks kasulik, et komisjon lisaks aruandele subsideeritud projektide ja meetmete nimekirja.
Muudatusettepanek 47 Artikli 15 lõike 3 punkt c
(c) hiljemalt 31. detsembriks 2014 järelhindamise aruande.	c) hiljemalt 31. detsembriks 2014 järelhindamise aruande programmi täitmise ja tulemuste kohta.
Selgitus
Oleks kasulik anda lõplik hinnang kogu programmi täitmise aja jooksul saavutatud tulemustele.
Muudatusettepanek 106 Artikkel 15 a (uus)
	Artikkel 15 a
	Projektide avaldamine
	Igal aastal avaldab komisjon koos liikmesriikidega käesoleva programmi raames rahastatud projektide nimestiku koos kõigi projektide lühikirjeldustega.
Selgitus
See on oluline läbipaistvuse tagamiseks.

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi „Põhiõigused ja õigusasjad“ raames eriprogramm „Vägivallavastane võitlus (Daphne), uimastiennetus ja teavitustegevus“
Viited	KOM(2005)0122 – C6‑0388/2005 – 2005/0037A(COD)
Vastutav komisjon	FEMM
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	LIBE 30.11.2005
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev
Arvamuse koostaja   nimetamise kuupäev	Roberta Angelilli 23.1.2006
Endine arvamuse koostaja
Arutamine parlamendikomisjonis	21.3.2006	19.4.2006
Vastuvõtmise kuupäev	19.4.2006
Lõpphääletuse tulemused	+ : – : 0 :		34 0 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Alexander Nuno Alvaro, Roberta Angelilli, Edit Bauer, Mihael Brejc, Kathalijne Maria Buitenweg, Giusto Catania, Jean-Marie Cavada, Carlos Coelho, Fausto Correia, Patrick Gaubert, Timothy Kirkhope, Ewa Klamt, Magda Kósáné Kovács, Barbara Kudrycka, Stavros Lambrinidis, Romano Maria La Russa, Henrik Lax, Hartmut Nassauer, Athanasios Pafilis, Lapo Pistelli, Martine Roure, Inger Segelström, Manfred Weber, Stefano Zappalà, Tatjana Ždanoka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed	Panayiotis Demetriou, Gérard Deprez, Lutz Goepel, Jeanine Hennis-Plasschaert, María Esther Herranz García, Sophia in 't Veld, Bill Newton Dunn, Hubert Pirker, Herbert Reul, Marie-Line Reynaud
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	María del Pilar Ayuso González, Luisa Fernanda Rudi Ubeda, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)	.

• [1]  ELTs seni avaldamata.

MENETLUS

Pealkir	Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi „Põhiõigused ja õigusasjad“ raames eriprogramm „Vägivallavastane võitlus (Daphne), uimastiennetus ja teavitustegevus“
Viited	KOM(2005)0122 – C6‑0388/2005 – 2005/0037A(COD)
EP-le esitamise kuupäev	6.4.2005
Vastutav komisjon   istungil teada andmise kuupäev	FEMM 30.11.2005
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	LIBE 30.11.2005			BUDG 30.11.2005
Arvamuse esitamisest loobumine   otsuse kuupäev	BUDG 6.3.2006
Tõhustatud koostöö   istungil teada andmise kuupäev
Raportöör(id)   nimetamise kuupäev	Lissy Gröner 24.11.2005
Endine raportöör / Endised raportöörid
Lihtsustatud menetlus – otsuse kuupäev
Õigusliku aluse vaidlustamine   JURI arvamuse kuupäev				/
Rahaeraldise määra muutmine   BUDG arvamuse kuupäev				/
Konsulteerimine Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega – istungil otsuse tegemise kuupäev
Konsulteerimine Regioonide Komiteega – istungil otsuse tegemise kuupäev
Arutamine parlamendikomisjonis	21.3.2006	24.4.2006			15.5.2006
Vastuvõtmise kuupäev	15.5.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:		20 0 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Edit Bauer, Emine Bozkurt, Maria Carlshamre, Věra Flasarová, Lissy Gröner, Zita Gurmai, María Esther Herranz García, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Urszula Krupa, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Christa Prets, Raül Romeva i Rueda, Amalia Sartori, Eva-Britt Svensson, Anne Van Lancker, Corien Wortmann-Kool, Anna Záborská
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed	Jillian Evans, Iratxe García Pérez, Anna Hedh, Marta Vincenzi
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Esitamise kuupäev	19.5.2006
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)	...