RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus raha ülekandmisel edastatava maksjaga seotud teabe kohta

23.5.2006 - (KOM(2005)0343 – C6‑0246/2005 – 2005/0138(COD)) - ***I

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Alexander Nuno Alvaro
Arvamuse koostaja (*): Udo Bullman, majandus- ja rahanduskomisjon
(*) Komisjonidevaheline tõhustatud koostöö – kodukorra artikkel 47

Menetlus : 2005/0138(COD)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A6-0196/2006

Esitatud tekstid :

A6-0196/2006

Arutelud :

PV 03/07/2006 - 16
CRE 03/07/2006 - 16

Hääletused :

PV 06/07/2006 - 6.9
CRE 06/07/2006 - 6.9
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2006)0311

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
SELETUSKIRI
majandus- ja rahanduskomisjonI ARVAMUS
MENETLUS
MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus raha ülekandmisel edastatava maksjaga seotud teabe kohta

(KOM(2005)0343 – C6‑0246/2005 – 2005/0138(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2005)0343)[1];

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 95, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6‑0246/2005);

– võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

– võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ja majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust (A6‑0196/2006),

1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus -1 (uus)
	(-1) Musta raha vood võivad kahjustada rahaülekannete kaudu rahandussektori stabiilsust ja mainet ning ohustada ühtset turgu, samas kui terrorism raputab meie ühiskonna alustalasid. Kurjategijate ja nende kaasosaliste püüded kas varjata kuritegelikul teel saadud tulu päritolu või teostada rahaülekandeid terrorismi rahastamiseks võivad tõsiselt ohustada rahaülekannete süsteemi usaldusväärsust, ühtsust ja stabiilsust ning kõigutada usaldust rahandussüsteemi suhtes üldiselt.
Selgitus
On vaja määratleda seos terrorismiohu ja selle võimaliku mõju vahel rahandussüsteemi usaldusväärsusele tervikuna.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus -1 a (uus)
	(-1a) Kui ühenduse tasandil ei võeta teatud koordineerimismeetmeid, võivad rahapesu ja terrorismi rahastamisega tegelejad püüda oma kuritegeliku tegevuse hõlbustamiseks ära kasutada integreeritud finantspiirkonnaga kaasnevat kapitali liikumise vabadust. Oma mõõtmetelt peaksid ühenduse meetmed tagama rahapesuvastase töökonna (edaspidi FATF) VII erisoovituse ühetaolise ülevõtmise terves ELis, ning eelkõige, et ei oleks diskrimineerimist liikmesriikides tehtavate riigisiseste maksete ja liikmesriikide vahel tehtavate piiriüleste maksete vahel. Liikmesriikide poolt eraldi võetud koordineerimata meetmed piiriüleste rahaülekannete valdkonnas võivad märkimisväärselt mõjutada maksesüsteemide sujuvat toimimist ELi tasandil ning seega kahjustada siseturgu finantsteenuste valdkonnas.
Selgitus
ELi-väline lähenemisviis võib märkimisväärselt mõjutada Euroopa siseturgu.
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 1
(1) 11. septembril 2001 Ühendriikides toimunud terrorirünnakute tõttu korrati 21. septembril 2001 toimunud erakorralisel Euroopa Ülemkogul, et võitlus terrorismiga on üks Euroopa Liidu põhieesmärke. Euroopa Ülemkogu võttis vastu tegevuskava, mis käsitleb tõhustatud politsei- ja õigusalast koostööd, rahvusvaheliste terrorismivastaste õigusaktide väljatöötamist, terrorismi rahastamise ennetamist, lennujulgestuse tugevdamist ja suuremat kooskõla kõigi asjakohaste tegevuspõhimõtete vahel. Kõnealuse tegevuskava vaatas läbi 11. märtsil 2004 Madridis toimunud terrorirünnakute järgselt kokku tulnud Euroopa Ülemkogu, kes rõhutas vajadust tagada, et ühenduse loodud terrorismivastase võitluse ja õigusalase koostöö õiguslikku raamistikku kohandataks vastavalt rahapesuvastase töökonna vastu võetud üheksale erisoovitusele rahapesu ja terrorismi rahastamise kohta.	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Selgitus
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 2
(2) Selleks et vältida terrorismi rahastamist, on võetud meetmeid, mille eesmärk on teatavate isikute, rühmituste ja üksuste rahaliste vahendite ja finantsallikate külmutamine, kaasa arvatud nõukogu 27. detsembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 2580/2001 teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks ja nõukogu 27. mai 2002. aasta määrus (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 467/2001, millega keelustatakse teatavate kaupade ja teenuste eksport Afganistani, laiendatakse Afganistani rühmitusega Taliban seotud lennukeeldu ning rahaliste vahendite ja muude finantsallikate külmutamist. Samal põhjusel võeti meetmeid rahandussüsteemi kaitsmiseks rahaliste vahendite ja finantsallikate suunamise vastu terroristlikesse eesmärkidesse. Euroopa Parlamendi ja nõukogu … 2005. aasta direktiiv 2005/…/EÜ rahandussüsteemi rahapesu eesmärgil kasutamise vältimise ja terrorismi rahastamise kohta[2] sisaldab hulka meetmeid, mis on mõeldud võitlemiseks rahandussüsteemi väärkasutusega rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil. Kõik need meetmed ei takista siiski täielikult terroristide ja teiste kurjategijate juurdepääsu maksesüsteemidele oma rahaliste vahendite liigutamiseks. _______________ ¹ELT […], […], lk […]. (avaldatakse edaspidi, 2004/0137/COD).	(2) Selleks et vältida terrorismi rahastamist, on võetud meetmeid, mille eesmärk on teatavate isikute, rühmituste ja üksuste rahaliste vahendite ja finantsallikate külmutamine, kaasa arvatud nõukogu 27. detsembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 2580/2001 teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks ja nõukogu 27. mai 2002. aasta määrus (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 467/2001, millega keelustatakse teatavate kaupade ja teenuste eksport Afganistani, laiendatakse Afganistani rühmitusega Taliban seotud lennukeeldu ning rahaliste vahendite ja muude finantsallikate külmutamist. Samal põhjusel võeti meetmeid rahandussüsteemi kaitsmiseks rahaliste vahendite ja finantsallikate suunamise vastu terroristlikesse eesmärkidesse. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu eesmärgil kasutamise vältimise ja terrorismi rahastamise kohta² sisaldab hulka meetmeid, mis on mõeldud võitlemiseks rahandussüsteemi väärkasutusega rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil. Kõik need meetmed ei takista siiski täielikult terroristide ja teiste kurjategijate juurdepääsu maksesüsteemidele oma rahaliste vahendite liigutamiseks. ________________ ELT L 309, 25.11.2005, lk 1.
Selgitus
Ajakohastatud pärast rahapesu käsitleva kolmanda direktiivi vastuvõtmist 26. oktoobril 2005.
Muudatusettepanek 5 Põhjendus 5 (uus)
	(5 a) Käesoleva määruse reguleerimisalasse ei jää isikud, kes ainult teisendavad paberkandjal dokumente elektroonilisteks andmeteks ja tegutsevad makseteenuse pakkujaga sõlmitud lepingu alusel, samuti ükski füüsiline või juriidiline isik, kes pakub makseteenuse pakkujatele vaid sõnumi- või muid tugisüsteeme rahaliste vahendite ülekandmiseks või väärtpaberite arveldussüsteeme.
Muudatusettepanek 6 Põhjendus 5 a (uus)
	(5 a) Käesoleva määruse reguleerimisalasse ei jää isikud, kes ainult teisendavad paberkandjal dokumente elektroonilisteks andmeteks makseteenuse pakkujaga sõlmitud lepingu alusel tegutsedes, samuti füüsilised või juriidilised isikud, kes pakuvad makseteenuse pakkujatele vaid sõnumi- või muid tugisüsteeme rahaliste vahendite ülekandmiseks või väärtpaberite arveldussüsteeme.
Selgitus
Juba rahapesu käsitlevas direktiivis vajalikuks peetud selgitus selle kohta, et määrust ei tohi kohaldada inimeste suhtes, kes pakuvad makseteenuse pakkujatele tugisüsteeme ja kes seega ainult edastavad teate teistele makseteenuse pakkujatele või tarnivad muid tugisüsteeme rahaliste vahendite ülekandmiseks, ega väärtpaberite arveldussüsteemide suhtes (vt ka kolmanda rahapesu käsitleva direktiivi põhjendust 34).
Muudatusettepanek 7 Põhjendus 6
(6) Kuna kaubanduslikest tehingutest tulenevate rahaülekannete või ülekannete puhul, mil maksja ja saaja on enese nimel tegutsevad makseteenuse pakkujad, on rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud risk väiksem, siis on asjakohane vabastada sellised ülekanded käesoleva määruse rakendamisest, tingimusel et neid on alati võimalik jälitada maksjani.	(6) Kui rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud risk on rahaülekannete puhul väiksem, siis on asjakohane vabastada sellised ülekanded käesoleva määruse rakendamisest. Sellised erandid võiksid hõlmata krediit- või deebetkaardid, sularaha väljavõtmise sularahaautomaadist, otsearvelduse, elektrooniliselt töödeldud tšekid, maksude, trahvide või muude lõivude tasumise, kui maksja ja makse saaja on enda nimel tegutsevad makseteenuse pakkujad.
	Ka võivad liikmesriigid riiklike maksesüsteemide eriomaduste kajastamiseks vabastada elektroonilised žiiromaksed eeldusel, et maksjat on alati võimalik välja selgitada. Kui liikmesriigid on kohaldanud direktiivis 2005/60/EÜ sätestatud elektronraha erandit, siis tuleb seda erandit kohaldada ka käesoleva määruse kohaselt eeldusel, et ülekantud elektronraha summa ei ole suurem kui 1000 eurot.
Selgitus
Ühildamine muudatusettepanekuga, mis käsitleb erandeid puudutava korra laiendamist artikli 2 alusel, võimaldades teha tegeliku erandi jälgitavust tagavatele žiirosüsteemidele mõnes liikmesriigis.
Muudatusettepanek 8 Põhjendus 6 a (uus)
	(6 a) Direktiivi 2000/46/EÜ artikli 1 lõikes 3 määratletud elektronraha erand hõlmab elektronraha, olenemata sellest, kas emitendi suhtes kehtib vabastus sama direktiivi artikli 8 kohaselt.
Selgitus
Siin on eesmärk selgitada, et e-raha erand kehtib e-raha toodetele, st et seda võib vajadusel kohaldada ka selliste e-raha emitentide suhtes, kellele kehtib e-raha direktiivi alusel erand.
Muudatusettepanek 9 Põhjendus 6 a (uus)
	(6 a) Elektronraha erandit, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiivi 2000/46/EÜ (elektronrahaasutuste asutamise ja tegevuse kohta ning usaldatavusnormatiivide täitmise üle peetava järelevalve kohta)¹artikli 1 lõike 3 punktis b, kohaldatakse kõigi elektronraha emitentide suhtes. ________________ EÜT L 275, 27.10.2000, lk 1.
Selgitus
Selgitamiseks, et elektronraha erand viitab elektronraha toodetele, mis tähendab, et seda kohaldatakse ka nende elektronraha ülekannete suhtes, mis on rahapesu käsitlevast direktiivist välja arvatud.
Muudatusettepanek 10 Põhjendus 7

(7) Selleks et tasakaalustada väikeste ülekannete põhjustatud potentsiaalse terroriohu vältimiseks kehtestatud liiga rangete identifitseerimisnõuete tõttu ebaseaduslikult toimuda võivate tehingute riski, tuleks maksjaga seotud teabe õigsuse kontrollimise kohustust kohaldada väljaspoole ühendust tehtavate alla 1000euroste rahaülekannete puhul riskitundlikult.	(7) Et mitte takistada maksesüsteemide efektiivsust, tuleks teha vahet kontoga seotud ja kontoga mitteseotud ülekannete kontrollinõuete vahel. Selleks et tasakaalustada väikeste ülekannete põhjustatud potentsiaalse terroriohu vältimiseks kehtestatud liiga rangete identifitseerimisnõuete tõttu ebaseaduslikult toimuda võivate tehingute riski, tuleks kontoga mitteseotud ülekannete puhul maksjaga seotud teabe õigsuse kontrollimise kohustust kohaldada ainult üle 1000 euro suuruste üksikülekannete suhtes. Kontoga seotud ülekannete puhul ei nõuta makseteenuse pakkujatelt maksjaga seotud teabe kontrollimist iga rahaülekande puhul, kui direktiiviga 2005/60/EÜ sätestatud kohustused on täidetud.
Selgitus
Välja jäetud artiklit 5 puudutava muudatusettepaneku tõttu. Artikli 5 põhjendus sisaldub nüüd põhjenduses 9 a.
Muudatusettepanek 11 Põhjendus 7
(7) Selleks et tasakaalustada väikeste ülekannete põhjustatud potentsiaalse terroriohu vältimiseks kehtestatud liiga rangete identifitseerimisnõuete tõttu ebaseaduslikult toimuda võivate tehingute riski, tuleks maksjaga seotud teabe õigsuse kontrollimise kohustust kohaldada väljaspoole ühendust tehtavate alla 1000euroste rahaülekannete puhul riskitundlikult.	(7) Et mitte takistada maksesüsteemide efektiivsust, tuleks teha vahet kontoga seotud ja kontoga mitteseotud ülekannete kontrollinõuete vahel. Selleks et tasakaalustada väikeste ülekannete põhjustatud potentsiaalse terroriohu vältimiseks kehtestatud liiga rangete identifitseerimisnõuete tõttu ebaseaduslikult toimuda võivate tehingute riski, tuleks kontoga mitteseotud ülekannete puhul maksjaga seotud teabe õigsuse kontrollimise kohustust kohaldada ainult üle 1000 euro suuruste üksikülekannete suhtes. Kontoga seotud ülekannete puhul ei nõuta makseteenuse pakkujatelt maksjaga seotud teabe kontrollimist iga rahaülekande puhul, kui direktiiviga 2005/60/EÜ sätestatud kohustused on täidetud.
Selgitus
Põhjendust on muudetud kooskõlas artikli 5 muudatusettepanekutega.
Asendab artiklit 5.
Muudatusettepanek 12 Põhjendus 12
(12) Kuna anonüümsed ülekanded kujutavad endast potentsiaalset terrorismi rahastamise ohtu, on asjakohane võimaldada saaja makseteenuse pakkujal vältida või muuta olukordi, kui ta märkab maksjaga seotud teabe puudumist või puudulikkust. Sellest tulenevalt tuleks lubada paindlikkust maksjaga seotud teabe ulatuse suhtes riskitundlikul alusel. Lisaks sellele peaksid maksjaga seotud teabe täpsus ja täielikkus jääma maksja makseteenuse pakkuja vastutusele. Juhul kui maksja makseteenuse pakkuja asub väljaspool ühendust, tuleks vastavalt direktiivi 2005/.../EÜ artiklile 11 kohaldada kontrolli kõnealuste makseteenuse pakkujate ja kliendi vaheliste korrespondentpangandussuhete suhtes.	(12) Kuna anonüümsed ülekanded kujutavad endast potentsiaalset terrorismi rahastamise ohtu, on asjakohane võimaldada saaja makseteenuse pakkujal vältida või muuta olukordi, kui ta märkab maksjaga seotud teabe puudumist või puudulikkust. Sellest tulenevalt tuleks lubada paindlikkust maksjaga seotud teabe ulatuse suhtes riskitundlikul alusel. Lisaks sellele peaksid maksjaga seotud teabe täpsus ja täielikkus jääma maksja makseteenuse pakkuja vastutusele. Juhul kui maksja makseteenuse pakkuja asub väljaspool ühendust, tuleks vastavalt direktiivi 2005/60/EÜ artiklile 13 kohaldada kontrolli kõnealuste makseteenuse pakkujate ja kliendi vaheliste korrespondentpangandussuhete suhtes.
Selgitus
Ajakohastatud pärast rahapesu käsitleva kolmanda direktiivi vastuvõtmist 26. oktoobril 2005.
Muudatusettepanek 13 Põhjendus 13
(13) Igal juhul peab saaja makseteenuse pakkuja rakendama erilist, riskitundlikkusel põhinevat järelevalvet maksjaga seotud teabe puudumise või puudulikkuse ilmsiks tulemisel.	(13) Igal juhul peab saaja makseteenuse pakkuja rakendama erilist, riskitundlikkusel põhinevat järelevalvet maksjaga seotud teabe puudumise või puudulikkuse ilmsiks tulemisel vastavalt direktiivi 2005/60/EÜ III peatükis ja riiklikes rakendusmeetmetes sätestatud teatamiskohustusele.
Selgitus
Selgitus selle kohta, et artiklit 9 kohaldatakse rahapesu käsitleva kolmanda direktiivi sätetele vaatamata.
Muudatusettepanek 14 Põhjendus 13
(13) Igal juhul peab saaja makseteenuse pakkuja rakendama erilist, riskitundlikkusel põhinevat järelevalvet maksjaga seotud teabe puudumise või puudulikkuse ilmsiks tulemisel.	(13) Igal juhul peab saaja makseteenuse pakkuja rakendama erilist, riskitundlikkusel põhinevat järelevalvet maksjaga seotud teabe puudumise või puudulikkuse ilmsiks tulemisel vastavalt direktiivi 2005/60/EÜ III peatükis ja riiklikes rakendusmeetmetes sätestatud teatamiskohustusele.
Selgitus
Selgitus selle kohta, et artiklit 9 kohaldatakse rahapesu käsitleva kolmanda direktiivi sätetele vaatamata.
Muudatusettepanek 15 Põhjendus 13 a (uus)
	(13 a) Maksjaga seotud teabeta rahaülekandeid käsitlevad sätted kohaldatakse, piiramata makseteenuse pakkujate kohustust peatada ja/või tagasi lükata rahaülekanded, mis lähevad vastuollu tsiviil-, haldus- või kriminaalõiguse sätetega.
Selgitus
Selgitus selle kohta, et artikkel 9 on kohaldatav, vaatamata muudele õigusaktidele, mis võivad nõuda, et makseteenuse pakkuja peataks makse või lükkaks selle tagasi.
Muudatusettepanek 16 Põhjendus 15
(15) Kuna uurimise käigus ei pruugi olla võimalik tuvastada vajalikke andmeid või asjaomaseid isikuid enne mitmeid kuid või isegi aastaid pärast algset rahaülekannet, on asjakohane nõuda makseteenuse pakkujatelt, et nad peaksid arvestust maksjaga seotud teabe kohta rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamise, uurimise, avastamise ja selle eest vastutuselevõtmise eesmärgil. Demokraatlikus ühiskonnas peaks andmete säilitamise periood olema piiratud. Selle perioodi pikkuseks peaks olema viis aastat.	(15) Kuna uurimise käigus ei pruugi olla võimalik tuvastada vajalikke andmeid või asjaomaseid isikuid enne mitmeid kuid või isegi aastaid pärast algset rahaülekannet, on asjakohane nõuda makseteenuse pakkujatelt, et nad peaksid arvestust maksjaga seotud teabe kohta rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamise, uurimise ja avastamise eesmärgil. Demokraatlikus ühiskonnas peaks andmete säilitamise periood olema piiratud.
Selgitus
Vastavalt terrorismi rahastamise ja rahapesu vastast võitlust puudutavatele rahvusvahelistele standarditele peavad rahvusvahelised finantsorganisatsioonid ja muud asjassepuutuvad organisatsioonid säilitama andmeid ja teavet vähemalt viis aastat. See on näiteks kehtestatud rahapesuvastase töökonna (FATF) soovituses 10, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu uue direktiivi (rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta) artiklis 30. Muudatusettepanek tagaks sama andmete säilitamise aja ELi tasandil kõigi rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud andmete osas, kuigi konkreetsetel riikidel lubatakse kehtestada sobivalt pikem periood, võttes arvesse rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamise ja uurimise suhtes kehtivaid aegumistähtaegu.
Muudatusettepanek 17 Põhjendus 16 a (uus)
	(16 a) Tööpäevade arv maksja makseteenuse pakkuja liikmesriigis määratleb päevade arvu, mille jooksul tuleb vastata teabenõudele maksja kohta.
Selgitus
Selgitab tööpäevade määratlemist.
Muudatusettepanek 18 Põhjendus 16 a (uus)
	(16 a) Kolme tööpäeva pikkune tähtaeg maksja kohta täieliku teabe saamise taotlustele vastamiseks tuleks määratleda viitega riiklikele normidele, millega kehtestatakse pangapäevad maksja makseteenuse pakkuja liikmesriigis.
Selgitus
See on vajalik artiklites 6 ja 13 märgitud perioodide selgitamiseks, kuna liikmesriikides kehtivad erinevad eeskirjad ja mõnel juhul on eeskirjad erinevad ka erinevat tüüpi makseteenuse pakkujate kohta.
Muudatusettepanek 19 Põhjendus 17
(17) Võttes arvesse rahapesu- ja terrorismivastase võitluse tähtsust, peaksid liikmesriigid nägema siseriiklikus õiguses ette tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused, mida kohaldada juhul, kui käesoleva määruse sätteid ei täideta.	(17) Võttes arvesse rahapesu- ja terrorismivastase võitluse tähtsust, peaksid liikmesriigid nägema siseriiklikus õiguses ette tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused, mida kohaldada juhul, kui käesoleva määruse sätteid ei täideta. Liikmesriigid peaksid eelkõige tagama, et vastavalt käesolevale määrusele kogutud ja säilitatud andmeid ei kasutata kaubanduslikul eesmärgil, ettevõtete profiili koostamiseks või määratlemata päringuteks ("fishing expeditions").
Muudatusettepanek 20 Põhjendus 18
(18) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused.	välja jäetud
Selgitus
Artiklite 16 ja 17 muudatuste kohandamine.
Muudatusettepanek 21 Põhjendus 18 a (uus)
	(18 a) Euroopa Parlament nõudis oma 5. veebruari 2002. aasta resolutsioonis finantsteenuste õigusaktide rakendamise kohta, et parlamendil ja nõukogul peaks olema võrdne roll järelevalves selle üle, kuidas komisjon oma täidesaatvat rolli rakendab, et täita asutamislepingu artiklis 251 sätestatud parlamendi õigusloomega seotud volitusi. Pidulikus avalduses, mille komisjoni president tegi samal päeval parlamendi ees, toetas komisjon seda taotlust. 11. detsembril 2002 esitas komisjon otsuse 1999/468/EÜ muudatusettepanekud (KOM(2002)0719) ning 22. aprillil 2004 muudatustega ettepaneku (KOM(2004)0324). Euroopa Parlament on seisukohal, et selle ettepanekuga ei säili tema õigusloomealased eelisõigused. Euroopa Parlamendi arvates peaks temal ja nõukogul olema võimalus hinnata kindla perioodi vältel komisjonile rakendusvolituste andmist. Seepärast on asjakohane piirata perioodi, mille vältel võib komisjon rakendusmeetmeid võtta.
Selgitus
Eesmärk on viia maksjaga seotud teavet puudutava määruse komiteemenetluse sätted vastavusse kapitali adekvaatsuse direktiivi sätetega.
Muudatusettepanek 22 Põhjendus 18 a (uus)
	(18 a) Euroopa Parlament nõudis oma 5. veebruari 2002. aasta resolutsioonis finantsteenuste õigusaktide rakendamise kohta¹, et parlamendil ja nõukogul peaks olema võrdne roll järelevalves selle üle, kuidas komisjon oma täidesaatvat rolli rakendab, et täita asutamislepingu artiklis 251 sätestatud parlamendi õigusloomega seotud volitusi. Pidulikus avalduses, mille komisjoni president tegi samal päeval parlamendi ees, toetas komisjon seda taotlust. 11. detsembril 2002 tegi komisjon ettepanekud muudatuste tegemiseks nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusesse 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlus)² ning esitas seejärel 22. aprillil 2004 muudetud ettepaneku. Euroopa Parlament on seisukohal, et selle ettepanekuga ei säili tema õigusloomealased eelisõigused. Euroopa Parlamendi arvates peaks Euroopa Parlamendil ja nõukogul olema võimalus hinnata kindla perioodi vältel komisjonile rakendusvolituste andmist. Seepärast on asjakohane piirata perioodi, mille vältel võib komisjon rakendusmeetmeid võtta. ___________________ ¹EÜT C 284 E, 21.11.2002, lk 115. ²EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
Selgitus
Eesmärk on viia maksjaga seotud teavet puudutava määruse komiteemenetluse sätted vastavusse kapitali adekvaatsuse direktiivi sätetega.
Muudatusettepanek 23 Põhjendus 18 b (uus)
	(18 b) Euroopa Parlamendile tuleks jätta kolmekuuline periood alates muudatusettepanekute ja rakendusmeetmete eelnõu esmakordsest edastamisest, et võimaldada tal need läbi vaadata ja esitada oma arvamus. Siiski peaks kiireloomulistel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel olema võimalik seda perioodi lühendada. Kui selle aja jooksul võtab Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, peaks komisjon muudatusettepanekute või meetmete projekti uuesti läbi vaatama.
Selgitus
Eesmärk on viia maksjaga seotud teavet puudutava määruse komiteemenetluse sätted vastavusse kapitali adekvaatsuse direktiivi sätetega.
Muudatusettepanek 24 Põhjendus 18 b (uus)
	(18 b) Euroopa Parlamendile tuleks jätta kolmekuuline periood alates muudatusettepanekute ja rakendusmeetmete eelnõu esmakordsest edastamisest, et võimaldada tal need läbi vaadata ja esitada oma arvamus. Siiski peaks kiireloomulistel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel olema võimalik seda perioodi lühendada. Kui selle aja jooksul võtab Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, peaks komisjon muudatusettepanekute või meetmete projekti uuesti läbi vaatama.
Selgitus
Eesmärk on viia maksjaga seotud teavet puudutava määruse komiteemenetluse sätted vastavusse kapitali adekvaatsuse direktiivi sätetega.
Muudatusettepanek 25 Põhjendus 19
(19) Mitmed ühendusest väljaspool asuvad riigid ja alad moodustavad rahaliidu mõne liikmesriigiga või on osa mõne liikmesriigi valuutapiirkonnast, ja osalevad asjaomase liikmesriigi makse- ja arveldussüsteemis. Selleks et vältida olulist negatiivset mõju nende riikide või alade majandusele, mis võib tuleneda käesoleva määruse rakendamisest asjaomaste liikmesriikide ja nimetatud riikide ning alade vaheliste rahaülekannete suhtes, on asjakohane näha ette võimalus käsitleda selliseid rahaülekandeid asjaomase liikmesriigi siseste rahaülekannetena.	(19) Mitmed ühendusest väljaspool asuvad riigid ja alad moodustavad rahaliidu mõne liikmesriigiga või on osa mõne liikmesriigi valuutapiirkonnast või on sõlminud Euroopa Liiduga mõne liikmesriigi kaudu rahandusalase lepingu ja neil on makseteenuse pakkujad, kes osalevad otseselt või kaudselt asjaomase liikmesriigi makse- ja arveldussüsteemis. Selleks et vältida olulist negatiivset mõju nende riikide või alade majandusele, mis võib tuleneda käesoleva määruse rakendamisest asjaomaste liikmesriikide ja nimetatud riikide ning alade vaheliste rahaülekannete suhtes, on asjakohane näha ette võimalus käsitleda selliseid rahaülekandeid asjaomase liikmesriigi siseste rahaülekannetena.
Selgitus
Kohandamine artikli 18 muudatusettepanekuga.
Muudatusettepanek 26 Põhjendus 19
(19) Mitmed ühendusest väljaspool asuvad riigid ja alad moodustavad rahaliidu mõne liikmesriigiga või on osa mõne liikmesriigi valuutapiirkonnast, ja osalevad asjaomase liikmesriigi makse- ja arveldussüsteemis. Selleks et vältida olulist negatiivset mõju nende riikide või alade majandusele, mis võib tuleneda käesoleva määruse rakendamisest asjaomaste liikmesriikide ja nimetatud riikide ning alade vaheliste rahaülekannete suhtes, on asjakohane näha ette võimalus käsitleda selliseid rahaülekandeid asjaomase liikmesriigi siseste rahaülekannetena.	(19) Mitmed ühendusest väljaspool asuvad riigid ja alad moodustavad rahaliidu mõne liikmesriigiga või on osa mõne liikmesriigi valuutapiirkonnast või on sõlminud Euroopa Liiduga mõne liikmesriigi kaudu rahandusalase lepingu ja neil on makseteenuse pakkujad, kes osalevad otseselt või kaudselt asjaomase liikmesriigi makse- ja arveldussüsteemis. Selleks et vältida olulist negatiivset mõju nende riikide või alade majandusele, mis võib tuleneda käesoleva määruse rakendamisest asjaomaste liikmesriikide ja nimetatud riikide ning alade vaheliste rahaülekannete suhtes, on asjakohane näha ette võimalus käsitleda selliseid rahaülekandeid asjaomase liikmesriigi siseste rahaülekannetena.
Selgitus
Kooskõlas artikli 18 muudatusettepanekuga.
Muudatusettepanek 27 Põhjendus 20
(20) Et mitte tõkestada heategevuslike annetuste tegemist, on asjakohane, et liikmesriikidel oleks õigus vabastada nende territooriumil asuvad makseteenuse pakkujad kohustusest koguda, kontrollida, säilitada või saata maksjaga seotud teavet rahaülekannete puhul, mis ei ületa 150 eurot. Samuti on asjakohane siduda see võimalus nõudmistega heategevuslikele organisatsioonidele, et liikmesriigid saaksid tagada, et terroristid ei kuritarvitaks vabastust oma tegevuse rahastamisele kaasaaitamise huvides või vahendina.	(20) Et mitte tõkestada heategevuslike annetuste tegemist, on asjakohane, et liikmesriikidel oleks õigus vabastada nende territooriumil asuvad makseteenuse pakkujad kohustusest koguda, kontrollida, säilitada või saata maksjaga seotud teavet selle liikmesriigi territooriumil teostatud rahaülekannete puhul, mis ei ületa 150 eurot. Samuti on asjakohane siduda see võimalus nõudmistega mittetulunduslikele ühendustele, et liikmesriigid saaksid tagada, et terroristid ei kuritarvitaks vabastust oma tegevuse rahastamisele kaasaaitamise huvides või vahendina.
Selgitus
Mittetulunduslike ühenduste suhtes kohaldatav erand kehtib ainult selles liikmesriigis, kus seda erandit lubatakse.
Kohandamine artikli 19 muudatusettepanekuga.
Muudatusettepanek 28 Põhjendus 20
(20) Et mitte tõkestada heategevuslike annetuste tegemist, on asjakohane, et liikmesriikidel oleks õigus vabastada nende territooriumil asuvad makseteenuse pakkujad kohustusest koguda, kontrollida, säilitada või saata maksjaga seotud teavet rahaülekannete puhul, mis ei ületa 150 eurot. Samuti on asjakohane siduda see võimalus nõudmistega heategevuslikele organisatsioonidele, et liikmesriigid saaksid tagada, et terroristid ei kuritarvitaks vabastust oma tegevuse rahastamisele kaasaaitamise huvides või vahendina.	(20) Et mitte tõkestada heategevuslike annetuste tegemist, on asjakohane, et liikmesriikidel oleks õigus vabastada nende territooriumil asuvad makseteenuse pakkujad kohustusest koguda, kontrollida, säilitada või saata maksjaga seotud teavet rahaülekannete puhul, mis ei ületa 1 000 eurot. Samuti on asjakohane siduda see võimalus nõudmistega heategevuslikele organisatsioonidele, et liikmesriigid saaksid tagada, et terroristid ei kuritarvitaks vabastust oma tegevuse rahastamisele kaasaaitamise huvides või vahendina.
Selgitus
Ühildamine artikli 19 lõike 1 muudatusettepanekuga, millega ülempiir tõstetakse 1000 euroni, et anonüümsed annetused oleksid teatud piirides endiselt võimalikud tingimusel, et mittetulunduslike ühenduste suhtes kehtib range kontroll.
Muudatusettepanek 29 Artikli 2 lõike 2 esimene lõik
2. Käesolevat määrust ei kohaldata krediit- või deebetkaardi või muu sellise maksevahendiga tehtavate kaubanduslikest tehingutest tulenevate ülekannete suhtes, tingimusel et kõigi mainitud kaubanduslikust tehingust tulenevate rahaülekannetega edastatakse kordumatu tunnus, mille abil saab maksja kindlaks teha.	2. Käesolevat määrust ei kohaldata krediit- või deebetkaardiga tehtavate ülekannete suhtes, tingimusel et:
	a) makse saajal on makseteenuse pakkujaga kaupade müügi või teenuste osutamise eest tasumist võimaldav kokkulepe ning
	b) raha ülekandmisega kaasneb kordumatu tunnus, mille abil saab maksja kindlaks teha.
Selgitus
Selle muudatusettepaneku eesmärk on erinevaid erandeid selgitada ja need selgelt välja tuua. Komisjoni ettepaneku mõtet ei ole muudetud.
Muudatusettepanek 30 Artikli 2 lõike 2 esimene lõik
2. Käesolevat määrust ei kohaldata krediit- või deebetkaardi või muu sellise maksevahendiga tehtavate kaubanduslikest tehingutest tulenevate ülekannete suhtes, tingimusel et kõigi mainitud kaubanduslikust tehingust tulenevate rahaülekannetega edastatakse kordumatu tunnus, mille abil saab maksja kindlaks teha.	2. Käesolevat määrust ei kohaldata krediit- või deebetkaardiga tehtavate ülekannete suhtes, tingimusel et:
	a) makse saajal on makseteenuse pakkujaga kaupade müügi või teenuste osutamise eest tasumist võimaldav kokkulepe ning
	b) raha ülekandmisega kaasneb kordumatu tunnus, mille abil saab maksja kindlaks teha.
Selgitus
Nõukogu ettepaneku kohaselt, mida arvamuse koostaja toetab, selgitab see sõnastus lõigu sisu ja esitab selle selgemalt. Komisjoni ettepaneku mõte ei muutu.
Muudatusettepanek 31 Artikli 2 lõike 2 teine lõik
Käesolevat määrust ei kohaldata ülekannete suhtes, mille puhul nii maksja kui saaja on iseenese nimel tegutsevad makseteenuse pakkujad.	välja jäetud
Selgitus
Käesolevat sätet on muudetud artikli 2 lõikes 2 g (uus) (raporti projekti muudatusettepanek 22).
Muudatusettepanek 32 Artikli 2 lõige 2 a (uus)
	2 a. Kui liikmesriik otsustab kohaldada direktiivi 2005/60/EÜ artikli 11 lõike 5 punktis d sätestatud erandit, siis ei kohaldata käesolevat määrust nimetatud erandi alla kuuluvatele elektronraha ülekannetele, kui ülekande summa ei ole suurem kui 1000 eurot.
Selgitus
Jättes kõrvale mure seoses võimalike kuritarvitustega, toetab arvamuse koostaja erandit elektronraha kohta, mis võtab üle rahapesu käsitleva kolmanda direktiivi vastavad sätted ja mis on ühtlasi FATFi soovitusele vastavalt piiratud üksikülekandega kuni 1000 euro suuruses summas. Arvamuse koostaja käsitleb seda sõnastust nõukogu poolt arutatud erandi selgitusena.
Muudatusettepanek 33 Artikli 2 lõige 2 b (uus)
	2 b. Ilma et see piiraks artikli 2 lõiget 2 a, ei kohaldata käesolevat määrust rahaülekannete suhtes, mida teostatakse mobiiltelefoni või muu digitaalse või infotehnoloogilise seadme abil, kui sellised ülekanded on ettemaksega ega ole suuremad kui 150 eurot.
Selgitus
Käesoleva määruse tähenduses ja jättes kõrvale kahtlused kuritarvitamise võimaluse suhtes, toetab arvamuse koostaja erandi tegemist ettemaksuga mobiiltelefoni kõnekaartidele. See eeskiri ei tohiks millegagi piirata selliste kaartide määratlemist e-raha direktiivi kontekstis.
Muudatusettepanek 34 Artikli 2 lõiked 2 a ja 2 b (uued)
	2 a. Kui liikmesriik otsustab kohaldada direktiivi 2005/60/EÜ artikli 11 lõike 5 punktis d sätestatud erandit, siis ei kohaldata käesolevat määrust nimetatud erandi alla kuuluvatele elektronraha ülekannetele, kui ülekande summa ei ole suurem kui 1000 eurot.
	2 b. Käesolevat määrust ei kohaldata mobiiltelefoni või muude digitaalsete või telemaatikaseadmete abil teostatud rahaülekanne suhtes, kui sellised ülekanded on ettemaksega ja ülekande summa ei ole suurem kui 150 eurot.
Selgitus
Vastavalt rahapesu käsitlevale kolmandale direktiivile jääb e-raha käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja; lisaks ja vastavalt rahapesuvastase töökonna (FATF) poolt vastu võetud erisoovitustele kehtib piirang alla 1000 euro suuruste ülekannete suhtes.
Muudatusettepanek 35 Artikli 2 lõige 2 c (uus)
	2 c. Käesolevat määrust ei kohaldata rahaülekannete suhtes, mida teostatakse mobiiltelefoni või muu digitaalse või infotehnoloogilise seadme abil, kui sellised ülekanded on ettemaksega ja vastavad kõigile alljärgnevatele tingimustele: – makse saajal on makseteenuse pakkujaga kaupade müügi või teenuste osutamise eest tasumist võimaldav kokkulepe; – raha ülekandmisega kaasneb kordumatu tunnus, mille abil saab maksja kindlaks teha, ning – makseteenuse pakkuja kohta kehtivad direktiivis 2005/60/EÜ sätestatud kohustused.
Selgitus
Mobiiltelefoniga tehtud ülekannete suhteks peaks kehtima erand, juhul kui nende jälgitavus on tagatud. Sellest tulenevalt on mõistlik teha erand, mis sõltub eeskirjade kohaldamisest rahapesu käsitleva kolmanda direktiivi alusel.
Muudatusettepanek 36 Artikli 2 lõiked 2 c ja 2 d (uued)
	2 c. Liikmesriigid võivad otsustada mitte kohaldada käesolevat määrust liikmesriigi sisestele rahaülekannetele makse saaja kontole, võimaldades kaupade müügi või teenuste osutamise eest tasumist, kui:
	a) makse saaja makseteenuse pakkuja kohta kehtivad direktiivis 2005/60/EÜ sätestatud kohustused;
	b) makse saaja makseteenuse pakkuja suudab kordumatu tunnuse abil makse saaja kaudu kindlaks teha rahaülekande juriidiliselt või füüsiliselt isikult, kellel on makse saajaga leping kaupade müügi või teenuste osutamise kohta, ning
	c) tehingu summa on 1000 eurot või väiksem.
	Käesolevat erandit rakendavad liikmesriigid teavitavad sellest komisjoni.
	2 d. Käesolevat määrust ei kohaldata mobiiltelefoni või muude digitaalsete või telemaatikaseadmete abil teostatud rahaülekanne suhtes, kui sellised ülekanded on ettemaksega ja vastavad järgmistele tingimustele:
	a) makse saajal on makseteenuse pakkujaga kaupade müügi või teenuste osutamise eest tasumist võimaldav kokkulepe;
	b) ülekannetega kaasneb kordumatu tunnus, mille abil saab maksja kindlaks teha;
	c) makseteenuse pakkuja kohta kehtivad direktiivis 2005/60/EÜ sätestatud kohustused.
Selgitus
Elektrooniliste žiiromaksete suhtes kehtib erand, kui tõendatakse, et makse saaja makseteenuse pakkuja suudab maksja kindlaks teha. See erand arvestab mõnes riigis levinud tava, et arveid makstakse sularahas kolmanda isiku poolt.
Muudatusettepanek 37 Artikli 2 lõige 2 d (uus)
	2 d. Liikmesriigid võivad otsustada mitte kohaldada käesolevat määrust liikmesriigi sisestele rahaülekannetele makse saaja kontole, võimaldades kaupade müügi või teenuste osutamise eest tasumist, kui:
	a) makse saaja makseteenuse pakkuja kohta kehtivad direktiivis 2005/60/EÜ sätestatud kohustused;
	b) makse saaja makseteenuse pakkuja suudab kordumatu viitenumbri abil makse saaja kaudu kindlaks teha rahaülekande juriidiliselt või füüsiliselt isikult, kellel on makse saajaga leping kaupade müügi või teenuste osutamise kohta, ning
	c) tehingu summa on 1000 eurot või väiksem.
	Käesolevat erandit rakendavad liikmesriigid teavitavad sellest komisjoni.
Selgitus
Erand on mõeldud kohaldamiseks žiirosüsteemide suhtes, mis tagavad selle, et vastuvõtja pank saab makse saaja kaudu teha kindlaks maksja. Selle erandi eesmärk on vältida raskuste tekitamist mõnes liikmesriigis, mis lubavad kolmandatel osapooltel tasuda arveid krediitmaksetega.
Muudatusettepanek 38 Artikli 2 lõige 2 e (uus)
	2 e. Käesolevat määrust ei kohaldata selliste rahaülekannete suhtes, kui maksja võtab raha välja oma kontolt.
Selgitus
Selgitatakse komisjoni eesmärki teha erand isiklikule raha arvelt väljavõtmisele.
Muudatusettepanek 39 Artikli 2 lõige 2 e (uus)
	2 e. Käesolevat määrust ei kohaldata rahaülekannete suhtes, kui maksja võtab raha välja oma kontolt.
Selgitus
Selgitab komisjoni eesmärki tagada see, et raha väljavõtmine maksja oma kontolt ei jääks käesoleva direktiivi kohaldamisalasse.
Muudatusettepanek 40 Artikli 2 lõige 2 f (uus)
	2 f. Käesolevat määrust ei kohaldata rahaülekannete suhtes, mille puhul kahe osapoole vahel on deebetülekande luba, mis võimaldab nendevahelisi makseid kontode vahendusel tingimusel, et rahaülekannetega kaasneb kordumatu tunnus, mis võimaldab füüsilise või juriidilise isiku kindlaks teha.
Selgitus
Arvestades, et deebetülekanded on mõnes liikmesriigis tavalised, tuleks ka nende suhtes rakendada erandit, kuna maksja kindlakstegemine on tagatud.
Muudatusettepanek 41 Artikli 2 lõige 2 f (uus)
	2 f. Käesolevat määrust ei kohaldata rahaülekannete suhtes, mille puhul kahe osapoole vahel on deebetülekande luba, mis võimaldab nendevahelisi makseid kontode vahendusel tingimusel, et rahaülekannetega kaasneb kordumatu tunnus, mis võimaldab füüsilise või juriidilise isiku kindlaks teha.
Selgitus
Erand deebetülekannete suhtes, mis on levinud makseviis tavatehingutes, näiteks kindlustusmaksete puhul. Erand direktiivi kohaldamisala suhtes on õigustatud, kuna rahaülekannet on võimalik teha kindlaks saaja kaudu loa alusel.
Muudatusettepanek 42 Artikli 2 lõige 2 g (uus)
	2 g. Käesolevat määrust ei kohaldata elektroonselt töödeldud tšekkidega tehtavate rahaülekannete suhtes.
Selgitus
Elektroonselt töödeldud tšekke puudutava komisjoni ettepanek selgitus.
Muudatusettepanek 43 Artikli 2 lõige 2 g (uus)
	2 g. Käesolevat määrust ei kohaldata elektroonselt töödeldud tšekkidega tehtavate rahaülekannete suhtes.
Selgitus
Teeb selgeks, et elektroonselt töödeldud tšekid, nii nagu üldiselt ka paberkandjal tšekid, ei jää selle direktiivi kohaldamisalasse.
Muudatusettepanek 44 Artikli 2 lõige 2 h (uus)
	2 h. Käesolevat määrust ei kohaldata ametivõimudele maksude, trahvide ja muude lõivude tasumiseks liikmesriigi siseselt tehtavate rahaülekannete suhtes.
Selgitus
Maksudele ja sarnastele maksetele tehakse erand.
Muudatusettepanek 45 Artikli 2 lõige 2 h (uus)
	2 h. Käesolevat määrust ei kohaldata ametivõimudele maksude, trahvide ja muude lõivude tasumiseks liikmesriigi siseselt tehtavate rahaülekannete suhtes.
Selgitus
Maksude, trahvide ja muude lõivude tasumist avalik-õiguslikele asutustele loetakse riskivabaks ja muidu arusaadavaks ja need maksed tuleks seetõttu direktiivi kohaldamisalast erandina välja jätta.
Muudatusettepanek 46 Artikli 2 lõige 2 i (uus)
	2 i. Käesolevat määrust ei kohaldata rahaülekannete suhtes, mille puhul nii maksja kui makse saaja on iseenese nimel tegutsevad makseteenuse pakkujad.
Selgitus
Muudatused on vajalikud uuest erandite ülevaatest tulenevalt.
Muudatusettepanek 47 Artikli 2 lõige 2 i (uus)
	2 i. Käesolevat määrust ei kohaldata rahaülekannete suhtes, mille puhul nii maksja kui makse saaja on iseenese nimel tegutsevad makseteenuse pakkujad.
Selgitus
Et selgitada seda, et seda määrust ei kohaldata pankadevahelise äritegevuse suhtes.
Muudatusettepanek 48 Artikli 3 punkt 1
1. terrorismi rahastamine – ükskõik milline rikkumine, mis on määratletud direktiivi 2005/…/EÜ artikli [1 punktis 3];	1. terrorismi rahastamine – rahaliste vahendite andmine või kogumine direktiivi 2005/60/EÜ artikli 1 punkti 4 tähenduses;
Selgitus
Kohandamine rahapesu käsitlevas kolmandas direktiivis sisalduva terrorismi rahastamise mõistega.
Muudatusettepanek 49 Artikli 3 punkt 1
1. terrorismi rahastamine – ükskõik milline rikkumine, mis on määratletud direktiivi 2005/…/EÜ artikli [1 punktis 3];	1. terrorismi rahastamine – rahaliste vahendite andmine või kogumine direktiivi 2005/60/EÜ artikli 1 punkti 4 tähenduses;
Selgitus
Ühildub määratlusega rahapesu käsitlevas kolmandas direktiivis.
Muudatusettepanek 50 Artikli 3 punkt 2
2. rahapesu – ükskõik milline rikkumine, mis on määratletud direktiivi 2005/…/EÜ artikli [1 punktis 2];	2. rahapesu – ükskõik milline tegevus, mida käsitletakse rahapesuna direktiivi 2005/60/EÜ artikli 1 punktide 2 ja 3 kohaldamisel, kui seda teostatakse tahtlikult;
Selgitus
Kohandamine rahapesu käsitlevas kolmandas direktiivis sisalduva mõistega.
Muudatusettepanek 51 Artikli 3 punkt 2
2. rahapesu – ükskõik milline rikkumine, mis on määratletud direktiivi 2005/…/EÜ artikli [1 punktis 2];	2. rahapesu – ükskõik milline tegevus, mida käsitletakse rahapesuna direktiivi 2005/60/EÜ artikli 1 punktide 2 ja 3 kohaldamisel, kui seda teostatakse tahtlikult;
Selgitus
Ühildub määratlusega rahapesu käsitlevas kolmandas direktiivis.
Muudatusettepanek 52 Artikli 3 punkt 3
3. maksja – füüsiline või juriidiline isik, kellel on õigus käsutada rahalisi vahendeid ja kes lubab neid saajale üle kanda;	3. maksja – kas füüsiline või juriidiline isik, kes on kontoomanik ja kes lubab kontolt rahaülekande teha, või kui kontot ei ole, siis füüsiline või juriidiline isik, kes annab korralduse rahaülekande tegemiseks;
Selgitus
Kohandamine rahapesuvastase töökonna(FATF) koostatud määratlusega, mis on otstarbekas ja vajalik, et tagada ELi makseteenuse pakkujatele võrdne rahvusvaheline tegutsemisvõimalus.
Muudatusettepanek 53 Artikli 3 punkt 3
3. maksja – füüsiline või juriidiline isik, kellel on õigus käsutada rahalisi vahendeid ja kes lubab neid saajale üle kanda;	3. maksja – kas füüsiline või juriidiline isik, kes on kontoomanik ja kes lubab kontolt rahaülekande teha, või kui kontot ei ole, siis füüsiline või juriidiline isik, kes annab korralduse rahaülekande tegemiseks;
Selgitus
Ühildub rahapesuvastase töökonna (FATF) määratlusega. Vajalik teostatavuse tagamiseks ning ELi makseteenuste pakkujatele rahvusvaheliselt samade konkurentsitingimuste tagamiseks.
Muudatusettepanek 54 Artikli 3 punkt 5
5. makseteenuse pakkuja – füüsiline või juriidiline isik, kelle äritegevus hõlmab makseteenuste võimaldamist kliendile;	5. makseteenuse pakkuja – füüsiline või juriidiline isik, kelle äritegevus hõlmab rahaülekande teenuste võimaldamist;
Selgitus
Lihtsustus.
Muudatusettepanek 55 Artikli 3 punkt 5
5. makseteenuse pakkuja – füüsiline või juriidiline isik, kelle äritegevus hõlmab makseteenuste võimaldamist kliendile;	5. makseteenuse pakkuja – füüsiline või juriidiline isik, kelle äritegevus hõlmab rahaülekande teenuste võimaldamist;
Selgitus
Lihtsustab määratlust, kuna mõistet „makseteenuse klient” ennast ei ole vaja määratleda.
Muudatusettepanek 56 Artikli 3 punkt 7
7. raha ülekandmine – tehing, mille maksja teostab makseteenuse pakkuja kaasabil elektrooniliste vahenditega, et saaja saaks juurdepääsu rahale teise makseteenuse pakkuja kaudu, sõltumata sellest, kas maksja ja saaja on üks ja seesama isik;	7. raha ülekandmine – tehing, mille maksja teostab makseteenuse pakkuja kaasabil elektrooniliste vahenditega, et saaja saaks juurdepääsu rahale makseteenuse pakkuja kaudu, sõltumata sellest, kas maksja ja saaja on üks ja seesama isik;
Selgitus
Teeb selgeks, et rahaülekanded kuuluvad siiski direktiivi reguleerimisalasse, kui maksja ja makse saaja on ühe ja sama makseteenuse pakkuja kliendid.
Muudatusettepanek 57 Artikli 3 punkt 8
8. klient – füüsiline või juriidiline isik, kes kasutab makseteenust maksjana või saajana;	välja jäetud
Selgitus
Kohandamine artikli 3 punkti 5 muudatusettepanekuga.
Muudatusettepanek 58 Artikli 3 punkt 8
8. klient – füüsiline või juriidiline isik, kes kasutab makseteenust maksjana või saajana;	välja jäetud
Selgitus
Ühildamine artikli 3 punkti 5 muudatusettepanekuga.
Muudatusettepanek 59 Artikli 3 lõige 9 a (uus)
	9 a. kordumatu tunnus – makseteenuse pakkuja määratud tähtede, numbrite või sümbolite kombinatsioon vastavalt tehingu sooritamiseks kasutatud makse- ja arveldussüsteemi või teavitussüsteemi protokollile ning mis võimaldab teha kindlaks ülekannete allika.
Selgitus
Vajalik määratlus.
Muudatusettepanek 60 Artikli 3 punkt 9 a (uus)
	9 a. kordumatu tunnus – makseteenuse pakkuja määratud tähtede, numbrite või sümbolite kombinatsioon vastavalt tehingu sooritamiseks kasutatud makse- ja arveldussüsteemi või teavitussüsteemi protokollile.
Selgitus
Mõiste „kordumatu tunnus“ vajalik määratlus.
Muudatusettepanek 61 Artikli 4 kolmas lõik
Kui maksjal ei ole kontonumbrit, võib makseteenuse pakkuja selle asendada kordumatu tunnusega, mille abil saab maksja kindlaks määrata.	Kui maksjal ei ole kontonumbrit, asendab makseteenuse pakkuja selle kordumatu tunnusega, mille abil saab maksja kindlaks määrata.
Selgitus
Kehtestab selge reegli, et rahaülekandega peab kaasnema kas kontonumber või kordumatu tunnus.
Muudatusettepanek 62 Artikli 4 kolmas lõik
Kui maksjal ei ole kontonumbrit, võib makseteenuse pakkuja selle asendada kordumatu tunnusega, mille abil saab maksja kindlaks määrata.	Kui maksjal ei ole kontonumbrit, asendab makseteenuse pakkuja selle kordumatu tunnusega, mille abil saab maksja kindlaks määrata.
Selgitus
Kõrvaldab ebaselguse, sätestades, et ülekandega peab kaasnema kas kontonumber või kordumatu tunnus.
Muudatusettepanek 63 Artikli 5 lõike 2 teine lõik
Alla 1000eurose rahaülekande puhul saajale väljaspool ühendust võib makseteenuse pakkuja siiski rahapesu ja terrorismi rahastamise riski hindamise põhjal otsustada ülalnimetatud kontrolli ulatuse üle.	välja jäetud
Selgitus
Selleks et vältida tõhusa tegevuse piiramist eristatakse kooskõlas nõukoguga kontodega seotud ja kontodega mitteseotud ülekannete kontrollimine.
Muudatusettepanek 64 Artikli 5 lõike 2 teine lõik
Alla 1000eurose rahaülekande puhul saajale väljaspool ühendust võib makseteenuse pakkuja siiski rahapesu ja terrorismi rahastamise riski hindamise põhjal otsustada ülalnimetatud kontrolli ulatuse üle.	välja jäetud
Selgitus
Maksesüsteemi efektiivsuse vähendamise vältimiseks tehakse nõukogu nõusolekul ettepanek eristada vastavustõendamise sätetega seoses kontodega seotud ja kontodega mitteseotud ülekandesüsteeme. Vt alljärgnev.
Muudatusettepanek 65 Artikli 5 lõige 2 a (uus)
	2 a. Kontolt tehtud rahaülekannete puhul võib kontrolli lugeda tehtuks, kui:
	a) maksja isikut on kontrollitud seoses konto avamisega ning nimetatud kontrolli käigus saadud teavet on säilitatud vastavalt direktiivi 2005/60/EÜ artikli 8 lõikes 2 ja artikli 30 punktis a osutatud kohustusele või
	b) maksja kuulub direktiivi 2005/60/EÜ artikli 9 lõike 6 reguleerimisalasse.
Selgitus
Makseteenuse pakkujal ei ole kohustust kontolt tehtud ülekandeid kontrollida, kui on järgitud rahapesu käsitlevas kolmandas direktiivis sätestatud korda.
Muudatusettepanek 66 Artikli 5 lõige 2 a (uus)
	2 a. Kontolt tehtud rahaülekannete puhul võib kontrolli lugeda tehtuks, kui:
	a) maksja isikut on kontrollitud seoses konto avamisega ning nimetatud kontrolli käigus saadud teavet on säilitatud vastavalt direktiivi 2005/60/EÜ artikli 8 lõikes 2 ja artikli 30 punktis a osutatud kohustusele või
	b) maksja kuulub direktiivi 2005/60/EÜ artikli 9 lõike 6 reguleerimisalasse.
Selgitus
Kontopõhiste ülekannete puhul ei tohiks makseteenuse pakkuja olla kohustatud teostama kontrolli makse saaja kohta iga üksikülekande korral eeldusel, et järgitakse rahapesu käsitlevat kolmandat direktiivi.
Muudatusettepanek 67 Artikli 5 lõige 2 b (uus)

	2 b. Kui aga rahaülekandeid ei tehta kontolt, peab maksja makseteenuse pakkuja kontrollima maksjat puudutavat teavet ainult siis, kui summa on suurem kui 1000 eurot, välja arvatud juhul, kui ülekandeid teostatakse mitme maksena, mis paistavad olevat seotud ja on kokku suuremad kui 1000 eurot.
Selgitus
Selliste eraldi ülekannete puhul on makseteenuse pakkuja kohustatud kontrollima maksjat puudutavat täielikku teavet, samas kui alla 1000 euro suuruse rahaülekande korral piisab nime kontrollimisest.
Muudatusettepanek 68 Artikli 5 lõige 2 b (uus)
	2 b. Kui aga rahaülekandeid ei tehta kontolt, peab maksja makseteenuse pakkuja kontrollima maksjat puudutavat teavet ainult siis, kui summa on suurem kui 1000 eurot, välja arvatud juhul, kui ülekandeid teostatakse mitme maksena, mis paistavad olevat seotud ja on kokku suuremad kui 1000 eurot.
Selgitus
Ülekannete korral, mida ei teostata kontolt, peaks makseteenuse pakkuja kontrollima maksjat puudutavat teavet ainult 1000 eurot ületavate üksikülekannete korra. See peaks vältima soovimatult suure arvu väikeste ülekannete tegemist väljaspool tavalist ülekandesüsteemi.
Muudatusettepanek 69 Artikli 6 esimene lõik
Kui nii maksja kui saaja makseteenuse pakkujad asuvad ühenduses, siis erandina artiklist 5 nõutakse raha ülekandmisel ainult maksja kontonumbrit või kordumatut tunnust, mis võimaldab maksja kindlaks määrata.	Kui nii maksja kui saaja makseteenuse pakkujad asuvad ühenduses, siis erandina artikli 5 lõikest 1 nõutakse raha ülekandmisel ainult maksja kontonumbrit või kordumatut tunnust, mis võimaldab maksja kindlaks määrata.
Selgitus
Ristviitevea parandus.
Muudatusettepanek 70 Artikli 6 teine lõik
Kui saaja makseteenuse pakkuja seda aga soovib, võimaldab maksja makseteenuse pakkuja saaja makseteenuse pakkujale täieliku teabe maksja kohta asjaomase taotluse saamisele järgneva kolme tööpäeva jooksul.	Kui saaja makseteenuse pakkuja seda aga mõjuva põhjendusega soovib, võimaldab maksja makseteenuse pakkuja saaja makseteenuse pakkujale täieliku teabe maksja kohta asjaomase taotluse saamisele järgneva kolme tööpäeva jooksul.
Selgitus
Vältimaks süsteemseid päringuid, mis oleksid asjaomastele finantsinstitutsioonidele väga kulukad, ei tuleks artikli 6 teise lõigu kohastele päringutele vastata, kui päringu esitamiseks ei ole mõjuvat põhjust.
Muudatusettepanek 71 Artikli 7 pealkiri
Raha ülekandmine ühendusest saajatele väljaspool ühendust	Raha ülekandmine ühendusest väljapoole ühendust
Selgitus
Selguse loomine.
Muudatusettepanek 72 Artikli 7 lõige 1
1. Raha ülekandmisel ühendusest saajatele väljaspool ühendust tuleb edastada täielik teave maksja kohta.	1. Raha ülekandmisel, kui saaja makseteenuse pakkuja on väljaspool ühendust, tuleb edastada täielik teave maksja kohta.
Selgitus
Selguse loomine.
Muudatusettepanek 73 Artikli 7 lõige 1
1. Raha ülekandmisel ühendusest saajatele väljaspool ühendust tuleb edastada täielik teave maksja kohta.	1. Raha ülekandmisel, kui saaja makseteenuse pakkuja on väljaspool ühendust, tuleb edastada täielik teave maksja kohta.
Selgitus
Selgitus selle kohta, et määrav on saaja makseteenuse pakkuja asukoht ja mitte saaja enda asukoht.
Muudatusettepanek 74 Artikli 7 lõige 2
2. Üksikmaksja maksejuhiste kogumi edastamise puhul saajatele väljaspool ühendust ei kohaldata lõiget 1 kogumisse koondatud üksikmakse suhtes, tingimusel et maksejuhiste kogum sisaldab kõnealust teavet ja et üksikülekanded kannavad maksja kontonumbrit või kordumatut tunnust.	2. Üksikmaksja maksejuhiste kogumi edastamise puhul, kui saajate makseteenuse pakkujad asuvad väljaspool ühendust, ei kohaldata lõiget 1 kogumisse koondatud üksikmakse suhtes, tingimusel et maksejuhiste kogum sisaldab kõnealust teavet ja et üksikülekanded kannavad maksja kontonumbrit või kordumatut tunnust.
Selgitus
Selguse loomine.
Muudatusettepanek 75 Artikli 7 lõige 2
2. Üksikmaksja maksejuhiste kogumi edastamise puhul saajatele väljaspool ühendust ei kohaldata lõiget 1 kogumisse koondatud üksikmakse suhtes, tingimusel et maksejuhiste kogum sisaldab kõnealust teavet ja et üksikülekanded kannavad maksja kontonumbrit või kordumatut tunnust.	2. Üksikmaksja maksejuhiste kogumi edastamise puhul, kui saajate makseteenuse pakkujad asuvad väljaspool ühendust, ei kohaldata lõiget 1 kogumisse koondatud üksikmakse suhtes, tingimusel et maksejuhiste kogum sisaldab kõnealust teavet ja et üksikülekanded kannavad maksja kontonumbrit või kordumatut tunnust.
Selgitus
Selgitus selle kohta, et määrav on saaja makseteenuse pakkuja asukoht ja mitte saaja enda asukoht.
Muudatusettepanek 76 Artikli 8 sissejuhatus
Saaja makseteenuse pakkujal on olemas tõhusad meetmed, et tuvastada järgneva teabe puudumist maksja kohta:	Saaja makseteenuse pakkuja kontrollib, kas tehingu sooritamiseks kasutatud teavitus- või makse- ja arveldussüsteemi väljad on maksjaga seotud teabe osas täidetud selles teavitus- või makse- ja arveldussüsteemis kasutatavate märkide või sisendiga. Tal on olemas tõhusad meetmed, et tuvastada järgneva teabe puudumist maksja kohta:
Selgitus
Selgitus selle kohta, et saaja makseteenuse pakkuja peab kontrollima, kas asjakohased väljad on täidetud, mitte seda, kas sisestatud andmed on õiged.
Muudatusettepanek 77 Artikli 8 sissejuhatus
Saaja makseteenuse pakkujal on olemas tõhusad meetmed, et tuvastada järgneva teabe puudumist maksja kohta:	Saaja makseteenuse pakkuja peab tuvastama, et tehingu sooritamiseks kasutatud teavitus- või makse- ja arveldussüsteemi väljad oleksid maksjaga seotud teabe osas täidetud selles teavitus- või makse- ja arveldussüsteemis kasutatavate märkide või sisendiga. Tal on olemas tõhusad meetmed, et tuvastada järgneva teabe puudumist maksja kohta:
Selgitus
Selgitus selle kohta, et saaja makseteenuse pakkuja peab kontrollima, kas asjakohased väljad on täidetud, mitte seda, kuidas nad on täidetud. Teisisõnu, ta ei ole kohustatud kontrollima andmete õigsust. See vastab automatiseeritud maksesüsteemi võimalustele.
Muudatusettepanek 78 Artikli 8 punkt 2
2. artiklis 4 nõutud täielik teave maksja kohta või vajaduse korral artiklis 13 nõutud teave rahaülekannete puhul, kui maksja makseteenuse pakkuja asub väljaspool ühendust,	2) artiklis 4 nõutud täielik teave maksja kohta rahaülekannete puhul, kui maksja makseteenuse pakkuja asub väljaspool ühendust.
Selgitus
Horisontaalne muudatusettepanek, mille tingib muudatusettepanek jätta välja artikli 13 lõige 2.
Muudatusettepanek 79 Artikli 8 punkt 2
(2) artiklis 4 nõutud täielik teave maksja kohta või vajaduse korral artiklis 13 nõutud teave rahaülekannete puhul, kui maksja makseteenuse pakkuja asub väljaspool ühendust,	(2) artiklis 4 nõutud täielik teave maksja kohta rahaülekannete puhul, kui maksja makseteenuse pakkuja asub väljaspool ühendust.
Selgitus
Horisontaalne muudatusettepanek, mille tingib muudatusettepanek jätta välja artikli 13 lõige 2.
Muudatusettepanek 80 Artikli 8 punkt 2 a (uus)
	2 a) maksejuhiste kogumi puhul, kui maksja makseteenuse pakkuja asub väljaspool ühendust, tuleb artiklis 4 nõutud täielik teave maksja kohta esitada ainult maksejuhiste kogumi, mitte kogumisse koondatud üksikmaksete puhul.
Selgitus
Erieeskiri maksejuhiste kogumi jaoks.
Muudatusettepanek 81 Artikli 8 punkt 2 a (uus)
	2 a) maksejuhiste kogumi puhul, kui maksja makseteenuse pakkuja asub väljaspool ühendust, artiklis 4 nõutud täielik teave maksja kohta ainult maksejuhiste kogumi, mitte kogumisse koondatud üksikmaksete puhul.
Selgitus
Erisäte maksejuhiste kogumi jaoks.
Muudatusettepanek 82 Artikli 9 lõige 1
1. Kui saaja makseteenuse pakkuja avastab, et käesoleva määrusega maksja kohta nõutud teave on rahaülekande vastuvõtmisel puudu või ei ole täielik, võib ta kas ülekandest keelduda või paluda täielikumat teavet maksja kohta. Viimasel juhul võib saaja makseteenuse pakkuja kas raha kuni uurimiseni kinni hoida või selle saajale kättesaadavaks teha. Kõigil juhtudel käitub saaja makseteenuse pakkuja kooskõlas ükskõik milliste kohaldatavate õigusaktide või rakendussätetega, mis on seotud rahapesu ja terrorismi rahastamisega, eriti määrustega (EÜ) nr 2580/2001 ja (EÜ) nr 881/2002 ja direktiiviga 2005/…/EÜ, samuti siseriiklike rakendusmeetmetega.	1. Kui saaja makseteenuse pakkuja avastab, et käesoleva määrusega maksja kohta nõutud teave on ühendusesisese või 1000 eurot ja 1000 dollarit ületava ühendusevälise rahaülekande vastuvõtmisel puudu või ei ole täielik, ta kas keeldub ülekandest või palub täielikumat teavet maksja kohta. Kõigil juhtudel käitub saaja makseteenuse pakkuja kooskõlas ükskõik milliste kohaldatavate õigusaktide või rakendussätetega, mis on seotud rahapesu ja terrorismi rahastamisega, eriti määrustega (EÜ) nr 2580/2001 ja (EÜ) nr 881/2002 ja direktiiviga 2005/60/EÜ, samuti siseriiklike rakendusmeetmetega.
Selgitus
Täiendus, kuna VII erisoovitus näeb ette madalaima künnise 1000 eurot/dollarit, millest väiksemate summade puhul ei ole maksjate riigid kohustatud maksjat kindlaks tegema ja täielikku teavet edastama. Kui sissetulevate rahaülekannete suhtes samuti madalaimat künnist ei kehti, siis tekib rahvusvahelises maksesüsteemis vastuolu. Määruse eelnõu artikli 9 lõike 1 kohaselt lükatakse need ülekanded alati tagasi või tuleb iga üksikjuhtumi korral küsida maksja kohta täielikku teavet.
Muudatusettepanek 83 Artikli 9 lõige 1
1. Kui saaja makseteenuse pakkuja avastab, et käesoleva määrusega maksja kohta nõutud teave on rahaülekande vastuvõtmisel puudu või ei ole täielik, võib ta kas ülekandest keelduda või paluda täielikumat teavet maksja kohta. Viimasel juhul võib saaja makseteenuse pakkuja kas raha kuni uurimiseni kinni hoida või selle saajale kättesaadavaks teha. Kõigil juhtudel käitub saaja makseteenuse pakkuja kooskõlas ükskõik milliste kohaldatavate õigusaktide või rakendussätetega, mis on seotud rahapesu ja terrorismi rahastamisega, eriti määrustega (EÜ) nr 2580/2001 ja (EÜ) nr 881/2002 ja direktiiviga 2005/…/EÜ, samuti siseriiklike rakendusmeetmetega.	1. Kui saaja makseteenuse pakkuja avastab, et käesoleva määrusega maksja kohta nõutud teave on ühendusesisese või 1000 eurot ja 1000 dollarit ületava ühendusevälise rahaülekande vastuvõtmisel puudu või ei ole täielik, ta kas keeldub ülekandest või palub täielikumat teavet maksja kohta. Kõigil juhtudel käitub saaja makseteenuse pakkuja kooskõlas ükskõik milliste kohaldatavate õigusaktide või rakendussätetega, mis on seotud rahapesu ja terrorismi rahastamisega, eriti määrustega (EÜ) nr 2580/2001 ja (EÜ) nr 881/2002 ja direktiiviga 2005/60/EÜ, samuti siseriiklike rakendusmeetmetega, olenemata lepingulisest korrast ja lepingulisest õigusest, mida sellise ärisuhte suhtes kohaldatakse.
Selgitus
Täiendus, kuna VII erisoovitus näeb ette madalaima künnise 1000 eurot/dollarit, millest väiksemate summade puhul ei ole maksjate riigid kohustatud maksjat kindlaks tegema ja täielikku teavet edastama. Kui sissetulevate rahaülekannete suhtes samuti madalaimat künnist ei kehti, siis tekib rahvusvahelises maksesüsteemis vastuolu. Määruse eelnõu artikli 9 lõike 1 kohaselt lükatakse need ülekanded alati tagasi või tuleb iga üksikjuhtumi korral küsida maksja kohta täielikku teavet.
Muudatusettepanek 84 Artikli 9 lõike 2 esimene lõik
2. Kui makseteenuse pakkuja ei ole korduvalt võimeline andma nõutud teavet maksja kohta, keeldub saaja makseteenuse pakkuja ükskõik millistest rahaülekannetest sellelt makseteenuse pakkujalt või katkestab temaga ärisuhted ainult rahaülekannete või ükskõik millise muu vastastikuse teenuse alal.	2. Kui makseteenuse pakkuja ei ole regulaarselt võimeline andma nõutud teavet maksja kohta seoses üle 1000 euro ja 1000 dollari suuruste rahaülekannetega, kaalub saaja makseteenuse pakkuja ärisuhete piiramist või koguni katkestamist nende finantseerimisasutustega.
Selgitus
VII erisoovitus näeb ette madalaima künnise 1000 eurot/dollarit, millest väiksemate summade puhul ei ole maksjate riigid kohustatud maksjat kindlaks tegema ja täielikku teavet edastama. Määruse eelnõu artikli 9 lõike 2 kohaselt tuleks ülekannete korduval saamisel kolmandatest riikidest täielike üksikasjadeta maksja kohta – seejuures õiguspäraselt – ärisuhe katkestada. Sellised sanktsioonid ei ole ELi tarbijate ja ettevõtete huvides. Makseteenuse pakkujatele peab jääma ELis teatud tegutsemisruum.
Muudatusettepanek 85 Artikli 9 lõike 2 esimene lõik
2. Kui makseteenuse pakkuja ei ole korduvalt võimeline andma nõutud teavet maksja kohta, keeldub saaja makseteenuse pakkuja ükskõik millistest rahaülekannetest sellelt makseteenuse pakkujalt või katkestab temaga ärisuhted ainult rahaülekannete või ükskõik millise muu vastastikuse teenuse alal.	2. Kui makseteenuse pakkuja ei ole regulaarselt võimeline andma nõutud teavet maksja kohta seoses üle 1000 euro ja 1000 dollari suuruste rahaülekannetega, kaalub saaja makseteenuse pakkuja ärisuhete piiramist või koguni katkestamist nende finantseerimisasutustega.
Selgitus
VII erisoovitus näeb ette madalaima künnise 1000 eurot/dollarit, millest väiksemate summade puhul ei ole maksjate riigid kohustatud maksjat kindlaks tegema ja täielikku teavet edastama. Määruse eelnõu artikli 9 lõike 2 kohaselt tuleks ülekannete korduval saamisel kolmandatest riikidest täielike üksikasjadeta maksja kohta – seejuures õiguspäraselt – ärisuhe katkestada. Sellised sanktsioonid ei ole ELi tarbijate ja ettevõtete huvides. Makseteenuse pakkujatele peab jääma ELis teatud tegutsemisruum.
Muudatusettepanek 86 Artikkel 10
Saaja makseteenuse pakkuja peab ebatäielikku teavet maksja kohta teguriks, mille alusel määrata kindlaks, kas raha ülekandmine või ükskõik milline sellega kaasnev tehing on kahtlane ja kas sellest tuleb direktiivi 2005/.../EÜ III peatükis määratletud kohustuste kohaselt teatada rahapesu- ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega tegelevatele ametiasutustele.	Saaja makseteenuse pakkuja peab ebatäielikku teavet maksja kohta teguriks, mille alusel määrata kindlaks, kas raha ülekandmine või ükskõik milline sellega kaasnev tehing on kahtlane ja kas sellest tuleb direktiivi 2005/60/EÜ III peatükis määratletud kohustuste kohaselt teatada rahapesu- ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega tegelevatele ametiasutustele.
Selgitus
Ajakohastatud pärast rahapesu käsitleva kolmanda direktiivi vastuvõtmist 26. oktoobril 2005.
Muudatusettepanek 87 Artikli 13 lõige 2
2. Kui lõikes 1 viidatud juhul, ei saa makseteenuse vahendaja täielikku teavet maksja kohta, teavitab ta sellest raha ülekandmisel saaja makseteenuse pakkujat.	välja jäetud
Selgitus
Makse saaja makseteenuse pakkujal juba on kohustus kontrollida täieliku teabe esitamist. Täiendav kontroll makseteenuse vahendaja poolt tooks kaasa töö kattumise ja aeglustaks põhjuseta makseprotsessi. Mõistlikum tundub olevat piirata makseteenuse vahendaja kohustusi andmete edastamise ja dokumenteerimisega, nagu on sätestatud artikli 13 lõigetes 1 ja 3. ELi määrus ei tohiks kehtestada rangemaid nõudeid kui rahapesuvastase töökonna VII erisoovituse sätted.
Muudatusettepanek 88 Artikli 13 lõige 3
3. Kui lõige 1 on kohaldatav, teeb makseteenuse vahendaja saaja makseteenuse pakkuja taotlusel täieliku teabe maksja kohta kättesaadavaks kolme päeva jooksul alates taotluse esitamisest.	3. Kui lõige 1 on kohaldatav, teeb makseteenuse vahendaja saaja makseteenuse pakkuja taotlusel kogu teabe, mille ta maksja kohta on saanud, olenemata sellest, kas see on täielik või mitte, kättesaadavaks kolme päeva jooksul alates taotluse esitamisest.
Selgitus
Makseteenuse vahendaja peab edastama kogu teabe, mille ta on saanud, olenemata sellest, kas see on täielik või mitte.
Muudatusettepanek 89 Artikli 13 lõige 3
3. Kui lõige 1 on kohaldatav, teeb makseteenuse vahendaja saaja makseteenuse pakkuja taotlusel täieliku teabe maksja kohta kättesaadavaks kolme päeva jooksul alates taotluse esitamisest.	3. Kui lõige 1 on kohaldatav, teeb makseteenuse vahendaja saaja makseteenuse pakkuja taotlusel kogu teabe, mille ta maksja kohta on saanud, olenemata sellest, kas see on täielik või mitte, kättesaadavaks kolme päeva jooksul alates taotluse esitamisest.
Selgitus
Selgitus selle kohta, et makseteenuse vahendaja peab edastama vaid teabe, mille ta on saanud (teatud juhtudel ka puuduliku teabe).
Muudatusettepanek 90 V peatüki pealkiri
Üldised kohustused, rakendus- ja muudatusvolitused	Üldised kohustused ja rakendusvolitused
Selgitus
Vt artiklite 16 ja 17 muudatusettepanekuid.
Muudatusettepanek 91 Artikli 14 esimene lõik
Makseteenuse pakkujad vastavad oma asukohaliikmesriigis täielikult ja viivitamata rahapesu ja terroristide rahastamisega võitlevate ametiasutuste järelepärimistele raha ülekandmisel edastatava maksjaga seotud teabe ja vastavate kirjete kohta kooskõlas liikmesriigi siseriiklikus õiguses kehtestatud tähtaegade ja menetlusnõuetega.	Makseteenuse pakkujad vastavad oma asukohaliikmesriigis täielikult ja viivitamata kooskõlas liikmesriigi siseriiklikus õiguses kehtestatud menetlusnõuetega rahapesu ja terroristide rahastamisega võitlevate ametiasutuste järelepärimistele raha ülekandmisel edastatava maksjaga seotud teabe ja vastavate kirjete kohta.
Selgitus
Selgitus, et vältida segadust seoses mõistetega „tähtajad” ja „viivitamata”.
Muudatusettepanek 92 Artikli 14 esimene lõik
Makseteenuse pakkujad vastavad oma asukohaliikmesriigis täielikult ja viivitamata rahapesu ja terroristide rahastamisega võitlevate ametiasutuste järelepärimistele raha ülekandmisel edastatava maksjaga seotud teabe ja vastavate kirjete kohta kooskõlas liikmesriigi siseriiklikus õiguses kehtestatud tähtaegade ja menetlusnõuetega.	Makseteenuse pakkujad vastavad oma asukohaliikmesriigis täielikult ja viivitamata kooskõlas liikmesriigi siseriiklikus õiguses kehtestatud menetlusnõuetega rahapesu ja terroristide rahastamisega võitlevate ametiasutuste järelepärimistele raha ülekandmisel edastatava maksjaga seotud teabe ja vastavate kirjete kohta.
Selgitus
Välja on jäetud mõiste „tähtaegadega”, et vältida vastuolu sõnaga „viivitamata”.
Muudatusettepanek 93 Artikli 14 teine lõik
Kõnealused ametiasutused võivad seda teavet kasutada ainult rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamise, uurimise, avastamise ja selle eest vastutusele võtmise eesmärgil.	Riigi kriminaalõiguse ja põhiõigustega kooskõlas tegutsevad kõnealused ametiasutused võivad seda teavet kasutada ainult rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamise, uurimise, avastamise ja selle eest vastutusele võtmise eesmärgil.
Selgitus
On väga oluline, et rahapesu või terrorismi vastase võitluse eest vastutavad ametiasutused toimiksid kooskõlas riigi karistusõiguse ja põhiõigustega.
Muudatusettepanek 94 Artikli 15 pealkiri
Karistused	Karistused ja järelevalve
Selgitus
Kohandamine artikli 15 teise lõigu (uus) muudatusettepanekuga.
Muudatusettepanek 95 Artikli 15 pealkiri
Karistused	Karistused ja järelevalve
Selgitus
Kooskõlas artikli 15 teise lõigu (uus) muudatusettepanekuga.
Muudatusettepanek 96 Artikli 15 esimene lõik a (uus)
	Liikmesriigid kohustavad pädevaid asutusi tõhusalt jälgima ja võtma käesoleva määruse täitmise tagamiseks vajalikke meetmeid.
Selgitus
Selgitus selle kohta, et pädevad asutused jälgivad käesoleva määruse täitmist.
Muudatusettepanek 97 Artikli 15 esimene lõik a (uus)
	Liikmesriigid kohustavad pädevaid asutusi tõhusalt jälgima ja võtma vajalikke meetmeid käesoleva määruse täitmise tagamiseks.
Selgitus
Selgitus selle kohta, et pädevad asutused peaksid jälgima käesoleva määruse rakendamist.
Muudatusettepanek 98 Artikkel 16
Artikkel 16Rakendus- ja muudatusvolitused	välja jäetud
1. Komisjon võib vastu võtta meetmeid, mis käsitlevad artikli 3 lõigetes 5 ja 7 määratletud mõistete selgitamist, tehes seda vastavalt artikli 17 lõikes 2 viidatud menetlusele ja võttes arvesse arenguid rahapesu ja terrorismi rahastamise alal, samuti arvestades vastavaid muudatusi rahvusvahelistes standardites, eriti nendes, mis on kokku lepitud rahapesuvastases töökonnas seoses rahapesu ja terrorismi rahastamisega.
2. Komisjon võib vastu võtta meetmeid, mis käsitlevad artiklites 5 ja 19 sätestatud kohustustele kehtestatud rahaliste lävitasemete ajakohastamist, teha seda vastavalt artikli 17 lõikes 2 viidatud menetlusele ja võttes arvesse arenguid rahapesu ja terrorismi rahastamise alal, samuti arvestades vastavaid muudatusi rahvusvahelistes standardites, eriti nendes, mis on kokku lepitud rahapesuvastases töökonnas seoses rahapesu ja terrorismi rahastamisega.
Selgitus
Artikli 17 asemel artikli 16 välja jätmine tühistaks kõik komisjonile delegeeritud rakendusmeetmed, tagades samas läbipaistva protsessi säilimise artiklis 18 ning võimaldades seega liikmesriikidega seotud teatud territooriumidel jääda nende liikmesriikide maksesüsteemi.
Muudatusettepanek 99 Artikli 17 lõige 1
1. Komisjoni abistab rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamise komitee, edaspidi "komitee", mis asutati direktiiviga 2005/.../EÜ.	1. Komisjoni abistab rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamise komitee, edaspidi "komitee", mis asutati direktiiviga 2005/60/EÜ.
Muudatusettepanek 100 Artikli 17 lõige 1
1. Komisjoni abistab rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamise komitee, edaspidi "komitee", mis asutati direktiiviga 2005/.../EÜ.	1. Komisjoni abistab rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamise komitee, edaspidi "komitee", mis asutati direktiiviga 2005/60/EÜ.
Selgitus
Lisatud direktiivi number.
Muudatusettepanek 101 Artikli 17 lõike 2 esimene lõik
2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.	2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut, eeldusel, et kooskõlas selle menetlusega vastu võetud rakendusmeetmed ei muuda käesoleva määruse olulisi sätteid.
Selgitus
Oluline täiendus, et tagada käesoleva määruse oluliste sätete säilimine.
Muudatusettepanek 102 Artikli 17 lõike 2 esimene lõik
2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.	Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut, eeldusel, et kooskõlas selle menetlusega vastu võetud rakendusmeetmed ei muuda käesoleva määruse olulisi sätteid.
Selgitus
Oluline täiendus, et tagada käesoleva määruse oluliste sätete säilimine.
Muudatusettepanek 103 Artikli 17 lõige 2 a (uus)
	2 a. Eelnevalt vastu võetud rakendusmeetmeid piiramata peatatakse artikliga 2 kooskõlas olevate tehniliste eeskirjade, muudatusettepanekute ja otsuste vastuvõtmist nõudvate käesoleva määruse sätete kohaldamine hiljemalt 1. aprillil 2008. Komisjoni ettepaneku põhjal võivad Euroopa Parlament ja nõukogu uuendada kõnealuseid sätteid asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korra kohaselt ning sellel eesmärgil vaatavad nad need sätted enne eespool nimetatud tähtaja möödumist läbi.
Selgitus
Eesmärk on viia maksjaga seotud teavet puudutava määruse komiteemenetluse sätted vastavusse kapitali adekvaatsuse direktiivi sätetega. Sellega on aegumisklausli kehtima hakkamise tähtajaks kehtestatud 1. aprill 2008.
Muudatusettepanek 104 Artikli 17 lõige 2 a (uus)
	2 a. Eelnevalt vastu võetud rakendusmeetmeid piiramata peatatakse artikliga 2 kooskõlas olevate tehniliste eeskirjade, muudatusettepanekute ja otsuste vastuvõtmist nõudvate sätete kohaldamine 1. aprillil 2008. Komisjoni ettepaneku põhjal võivad Euroopa Parlament ja nõukogu uuendada kõnealuseid sätteid asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korra kohaselt ning sellel eesmärgil vaatavad nad need sätted läbi enne eespool nimetatud tähtaega.
Selgitus
Eesmärk on viia maksjaga seotud teavet puudutava määruse komiteemenetluse sätted vastavusse kapitali adekvaatsuse direktiivi sätetega. Sellega on aegumisklausli kehtima hakkamise tähtajaks kehtestatud 1. aprill 2008.
Muudatusettepanek 105 Artikli 18 lõike 1 esimene lõik
1. Komisjon võib anda liikmesriigile loa sõlmida asutamislepingu artikli 299 kohaselt määratletud riigi või alaga, mis ei ole osa ühendusest, kokkuleppeid, mis sisaldavad erandeid käesolevast määrusest, et selle riigi või ala ja asjaomase liikmesriigi vahelisi rahaülekandeid saaks käsitleda liikmesriigis tehtavate rahaülekannetena.	1. Komisjon võib anda liikmesriigile loa sõlmida asutamislepingu artikli 299 kohaselt vastavalt riigis kehtivale korrale määratletud riigi või alaga, mis ei ole osa ühendusest, kokkuleppeid, mis sisaldavad erandeid käesolevast määrusest, et selle riigi või ala ja asjaomase liikmesriigi vahelisi rahaülekandeid saaks käsitleda liikmesriigis tehtavate rahaülekannetena.
Selgitus
Vajalik muudatusettepanek, mis hõlmab mõne liikmesriigi ja selle territooriumide vahelisi põhiseadusest tulenevaid kokkuleppeid.
Muudatusettepanek 106 Artikli 18 lõike 1 esimene lõik
1. Komisjon võib anda liikmesriigile loa sõlmida asutamislepingu artikli 299 kohaselt määratletud riigi või alaga, mis ei ole osa ühendusest, kokkuleppeid, mis sisaldavad erandeid käesolevast määrusest, et selle riigi või ala ja asjaomase liikmesriigi vahelisi rahaülekandeid saaks käsitleda liikmesriigis tehtavate rahaülekannetena.	1. Komisjon võib anda liikmesriigile loa sõlmida asutamislepingu artikli 299 kohaselt vastavalt riigis kehtivale korrale määratletud riigi või alaga, mis ei ole osa ühendusest, kokkuleppeid, mis sisaldavad erandeid käesolevast määrusest, et selle riigi või ala ja asjaomase liikmesriigi vahelisi rahaülekandeid saaks käsitleda liikmesriigis tehtavate rahaülekannetena.
Selgitus
Nõukogu peab muudatusettepanekut vajalikuks, et hõlmata mõne liikmesriigi põhiseadusest tulenevaid kokkuleppeid oma „territooriumitega”.
Muudatusettepanek 107 Artikli 18 lõike 1 teise lõigu sissejuhatus
Sellised kokkulepped on lubatud ainult juhul, kui asjaomane riik või ala vastab järgmistele tingimustele:	Sellised kokkulepped on lubatud ainult juhul, kui:
Selgitus
Ümbersõnastatud, et anda parem ülevaade ja lisada täiendusi. Vt alljärgnev.
Muudatusettepanek 108 Artikli 18 lõike 1 teise lõigu sissejuhatus
Sellised kokkulepped on lubatud ainult juhul, kui asjaomane riik või ala vastab järgmistele tingimustele:	Sellised kokkulepped on lubatud ainult juhul, kui:
Selgitus
Ümbersõnastatud parema selguse huvides ning täiendusi arvestades. Vt alljärgnev.
Muudatusettepanek 109 Artikli 18 lõike 1 teise lõigu punkt a
a) moodustab rahaliidu asjaomase liikmesriigiga või on osa asjaomase liikmesriigi valuutapiirkonnast;	a) asjaomane riik või territoorium moodustab rahaliidu asjaomase liikmesriigiga või on osa selle liikmesriigi valuutapiirkonnast või on sõlminud Euroopa Liiduga mõne liikmesriigi kaudu rahandusalase lepingu;
Selgitus
Täiendamine, et võtta arvesse ELi sees asuvaid territooriume (nt Monaco), mida esindab liikmesriik.
Muudatusettepanek 110 Artikli 18 lõike 1 teise lõigu punkt a
a) moodustab rahaliidu asjaomase liikmesriigiga või on osa asjaomase liikmesriigi valuutapiirkonnast;	a) asjaomane riik või territoorium moodustab rahaliidu asjaomase liikmesriigiga või on osa selle liikmesriigi valuutapiirkonnast või on sõlminud Euroopa Liiduga mõne liikmesriigi kaudu rahandusalase lepingu;
Selgitus
Nõukogu peab täiendust vajalikuks, et võtta arvesse ELi sees asuvaid territooriume, nt Monacot.
Muudatusettepanek 111 Artikli 18 lõike 1 teise lõigu punkt b
b) osaleb asjaomase liikmesriigi makse- ja arveldussüsteemis;	b) asjaomane riik või territoorium osaleb asjaomase liikmesriigi makse- ja arveldussüsteemis;
Selgitus
Ümbersõnastatud, et anda parem ülevaade ja lisada täiendusi. Vt ülaltoodu.
Muudatusettepanek 112 Artikli 18 lõike 1 teise lõigu punkt b
b) osaleb asjaomase liikmesriigi makse- ja arveldussüsteemis;	b) makseteenuse pakkujad asjaomases riigis või territooriumil osalevad otseselt või kaudselt selle liikmesriigi makse- ja arveldussüsteemis; ning
Selgitus
Nõukogu peab seda vajalikuks, kuna mitte territooriumid, vaid kohalikud makseteenuse pakkujad osalevad maksesüsteemis.
Muudatusettepanek 113 Artikli 18 lõike 1 teise lõigu punkt c
c) nõuab, et tema jurisdiktsiooni alla kuuluvad makseteenuse pakkujad kohaldaksid käesolevas määruses kehtestatud eeskirju.	c) asjaomane riik või territoorium nõuab, et tema jurisdiktsiooni alla kuuluvad makseteenuse pakkujad kohaldaksid käesolevas määruses kehtestatud eeskirju.
Selgitus
Ümbersõnastatud, et anda parem ülevaade ja lisada täiendusi. Vt ülaltoodu.
Muudatusettepanek 114 Artikli 18 lõike 1 teise lõigu punkt c
c) nõuab, et tema jurisdiktsiooni alla kuuluvad makseteenuse pakkujad kohaldaksid käesolevas määruses kehtestatud eeskirju.	c) asjaomane riik või territoorium nõuab, et tema jurisdiktsiooni alla kuuluvad makseteenuse pakkujad kohaldaksid käesolevas määruses kehtestatud eeskirju.
Selgitus
Ümbersõnastatud parema selguse huvides ning täiendusi arvestades. Vt ülaltoodu.
Muudatusettepanek 115 Artikli 19 pealkiri
Liikmesriikides tehtavad rahaülekanded heategevusorganisatsioonidele	Liikmesriikides tehtavad rahaülekanded mittetulunduslikele ühendustele
Selgitus
Kohandamine artikli 19 muudatusettepanekuga. Vt alljärgnev.
Muudatusettepanek 116 Artikli 19 pealkiri
Liikmesriikides tehtavad rahaülekanded heategevusorganisatsioonidele	Liikmesriikides tehtavad rahaülekanded mittetulunduslikele ühendustele
Selgitus
Kooskõlas artikli 19 muudatusettepanekuga.
Muudatusettepanek 117 Artikli 19 esimene lõik
Liikmesriigid võivad vabastada oma territooriumil asuvad makseteenuse pakkujad artiklis 5 sätestatud kohustustest, kui tegemist on rahaülekannetega heategevuslikel, usulistel, haridus-, sotsiaal- või solidaarsuseesmärkidel, tingimusel et kõnealused organisatsioonid täidavad aruandlust ja välisauditit käsitlevaid nõudeid või kuuluvad mõne avaliku ametiasutuse järelevalve alla ja et kõnealused rahaülekanded on piiratud ülemmääraga 150 eurot ülekande kohta ja toimuvad ainult liikmesriigi territooriumil.	Liikmesriigid võivad vabastada oma territooriumil asuvad makseteenuse pakkujad artiklis 5 sätestatud kohustustest, kui tegemist on rahaülekannetega heategevuslikel, usulistel, haridus-, sotsiaal-, teaduslikel või solidaarsuseesmärkidel, tingimusel et kõnealused mittetulunduslikud ühendused täidavad aruandlust ja välisauditit käsitlevaid nõudeid või kuuluvad mõne avaliku ametiasutuse või riigi õiguse kohaselt tunnustatud isereguleeriva organisatsiooni järelevalve alla ja et kõnealused rahaülekanded on piiratud ülemmääraga 150 eurot ülekande kohta ja toimuvad ainult liikmesriigi territooriumil.
Selgitus
Erand peaks kehtima ainult mittetulunduslike ühenduste kohta. Et võtta arvesse riiklikke tingimusi, tuleks võimalike järelevalve asutustena tunnustada ka isereguleerivaid organisatsioone. Piirmäära tõstmine 1000 euroni, et anonüümsed annetused oleksid teatud piirides võimalikud. Probleemiks ei ole mitte annetajad, vaid organisatsioonid ise, mis võivad tegutseda salajaselt. Eeltingimuseks peab olema mittetulunduslike ühenduste range kontrollimine.
Muudatusettepanek 118 Artikli 19 lõige 1
Liikmesriigid võivad vabastada oma territooriumil asuvad makseteenuse pakkujad artiklis 5 sätestatud kohustustest, kui tegemist on rahaülekannetega heategevuslikel, usulistel, haridus-, sotsiaal- või solidaarsuseesmärkidel, tingimusel et kõnealused organisatsioonid täidavad aruandlust ja välisauditit käsitlevaid nõudeid või kuuluvad mõne avaliku ametiasutuse järelevalve alla ja et kõnealused rahaülekanded on piiratud ülemmääraga 150 eurot ülekande kohta ja toimuvad ainult liikmesriigi territooriumil.	1. Liikmesriigid võivad vabastada oma territooriumil asuvad makseteenuse pakkujad artiklis 5 sätestatud kohustustest, kui tegemist on rahaülekannetega heategevuslikel, usulistel, haridus-, sotsiaal-, teaduslikel või solidaarsuseesmärkidel, tingimusel et kõnealused mittetulunduslikud ühendused täidavad aruandlust ja välisauditit käsitlevaid nõudeid või kuuluvad mõne avaliku ametiasutuse või riigi õiguse kohaselt tunnustatud isereguleeriva organisatsiooni järelevalve alla ja et kõnealused rahaülekanded on piiratud ülemmääraga 150 eurot ülekande kohta ja toimuvad ainult liikmesriigi territooriumil.
Selgitus
Selgitus selle kohta, et erand kehtib ainult mittetulunduslike ühenduste kohta. See hõlmab ka teadusasutusi, nt vähiuuringute instituute. Et võtta arvesse üksikute liikmesriikide konkreetseid asjaolusid, tuleks kaaluda ka riigi õiguse alusel tunnustatud isereguleeruvaid organisatsioone.
Muudatusettepanek 119 Artikli 19 lõige 2
Liikmesriigid teavitavad komisjoni esimeses lõigus sätestatud võimaluse kohaldamiseks võetud meetmetest.	2. Käesolevat artiklit kohaldavad liikmesriigid teavitavad komisjoni esimeses lõikes sätestatud võimaluse kohaldamiseks võetud meetmetest, mis sisaldab selle erandi alla kuuluvate organisatsioonide nimekirja, nende organisatsioonide üle põhilist kontrolli omavate füüsiliste isikute nimesid ja selgitust selle kohta, kuidas nimekirja ajakohastatakse. See teave tehakse kättesaadavaks ka rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse eest vastutavatele ametiasutustele.
Selgitus
Organisatsioonide kohta, mille suhtes kehtib erand, tehakse nimekiri ja see esitatakse komisjonile.
Muudatusettepanek 120 Artikli 19 lõige 2
Liikmesriigid teavitavad komisjoni esimeses lõigus sätestatud võimaluse kohaldamiseks võetud meetmetest.	2. Käesolevat artiklit kohaldavad liikmesriigid teavitavad komisjoni esimeses lõikes sätestatud võimaluse kohaldamiseks võetud meetmetest, mis sisaldab selle erandi alla kuuluvate organisatsioonide nimekirja, nende organisatsioonide üle põhilist kontrolli omavate füüsiliste isikute nimesid ja selgitust selle kohta, kuidas nimekirja ajakohastatakse. See teave tehakse kättesaadavaks ka rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse eest vastutavatele ametiasutustele.
Selgitus
Organisatsioonid, mille suhtes kehtib erand, tuleks nimeliselt loetleda ning esitada see nimekiri komisjonile.
Muudatusettepanek 121 Artikli 19 lõige 2 a (uus)
	2 a. Asjaomane liikmesriik edastab selles liikmesriigis tegutsevale makseteenuse pakkujale käesoleva erandi alla kuuluvate organisatsioonide ajakohastatud nimekirja.
Selgitus
See ajakohastatud nimekiri edastatakse asjaomases liikmesriigis tegutsevatele makseteenuse pakkujatele.
Muudatusettepanek 122 Artikli 19 lõige 2 a (uus)
	2 a. Asjaomane liikmesriik edastab selles liikmesriigis tegutsevale makseteenuse pakkujale käesoleva erandi alla kuuluvate organisatsioonide ajakohastatud nimekirja.
Selgitus
Erandi alla kuuluvate organisatsioonide nimekiri tuleks ühtlasi teha kättesaadavaks asjaomases liikmesriigis tegutsevale makseteenuse pakkujale.
Muudatusettepanek 123 Artikkel 20
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.	Käesolev määrus jõustub kaksteist kuud pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikleid 4–14 ja 19 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.
Selgitus
Makseteenuse pakkujad vajavad enamuse asutuste süsteemide konfiguratsioonist ja arenguastmest lähtudes määruse rakendamise ettevalmistamiseks aega 12 kuud. Need 12 kuud on vajalikud, et tegelda infotehnoloogia süsteemide kujundamise, rakendamise ja katsetamisega, samuti teavitamiseks ja lepinguliste suhete läbivaatamiseks klientidega.
Muudatusettepanek 124 Artikli 20 teine lõik a (uus)
	Hiljemalt 2010. aastaks esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande artikli 2 kohaldamise mõjude kohta seoses kogemustega, mis puudutavad direktiivi 2000/46/EÜ artikli 1 lõikes 3 määratletud elektronraha ja muude uudsete maksevahendite kasutamist rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil. Väärkasutuse ohu korral seoses rahapesu või terrorismi rahastamisega, esitab komisjon käesoleva määruse muutmise ettepaneku.
Selgitus
Puudulike teadmiste tõttu olemasolevate ja tulevaste ohtude kohta seoses rahapesuga ja terrorismi rahastamisega elektronraha ja mobiiltelefoniga teostatavate maksete abil, on arvamuse koostaja seisukohal, et erandeid puudutav läbivaatamisklausel on vajalik. Lisaks tuleks hinnata vajadust uusi innovatiivseid maksevahendeid reguleerivate eeskirjade järele. Komisjon peaks koostama aruande selle kohta, kas meetmed on vajalikud, ja kui need on vajalikud, siis esitama ettepaneku asjakohaste muudatuste tegemiseks.
Muudatusettepanek 125 Artikkel 20 b (uus)
	Artikkel 20 b Määruse kinnitamine Käesolev määrus kinnitatakse viis aastat pärast selle jõustumist asutamislepingu artiklis 251 kehtestatud korras; vastasel korral kaotab see kehtivuse. Kehtivusaja jooksul määrusega kooskõlas vastu võetud otsuseid see ei mõjuta.
Selgitus
On oluline hinnata määrust uuesti pärast ajavahemikku, mis on piisav, et hinnata määruse tõhusust ja edukat rakendamist. Jõusse peavad jääma ainult need määrused, mis – pidades silmas nende eesmärki – tõestavad oma tõhusust ja edukust. See aitab ära hoida ülemääraseid õigusakte Euroopa Liidus, nõuab Euroopa Parlamendilt ja teistelt institutsioonidel õigusloome protsessi edukat järelevalvet ja pakub selle raames võimalust tekstis vajalike muudatuste tegemiseks.

[1] ELT C .. / ELTs seni avaldamata.
[2] ELT […], […], lk […]. (avaldatakse edaspidi, 2004/0137/COD).

SELETUSKIRI

Pärast 11. septembril 2001. aastal Ameerika Ühendriikides ja 11. märtsil 2004. aastal Madridis toimunud terrorirünnakuid on terrorismivastane võitlus olnud peamine prioriteet kogu maailmas. Euroopa Ülemkogu kuulutas selle Euroopa Liidu üheks esmatähtsaks eesmärgiks ning võttis vastu tegevuskava. Lisaks kohustus Euroopa Liit võtma meetmeid, et vähendada terroristide juurdepääsuvõimalusi rahalistele ja teistele majanduslikele allikatele. Üks esitatud meetmetest on rahapesuvastase töökonna (FATF)[1] soovituste ellu rakendamine. ELi liikmesriigid on võtnud endale kohustuseks rakendada VII erisoovitust elektrooniliste ülekannete kohta Euroopa Liidu tasandil, et terrorismi rahastamisele tõhusalt vastu astuda.

Käesoleva ettepaneku eesmärgiks on aidata rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemisega tegelevaid ametiasutusi nende töös, st tagada, et põhiline teave maksja kohta oleks asutustele viivitamata kättesaadav, sätestades raha ülekandmisel kohustuslikus korras edastatavat teavet käsitlevad eeskirjad. Rahaülekannete täielik jälgitavus võib olla eriti tähtis ja väärtuslik rahapesu ja terrorismi rahastamise ärahoidmisel, uurimisel ja avastamisel ning selle eest vastutusele võtmisel. Seetõttu on asjakohane maksjaga seotud teabe edastamise tagamiseks kogu makseahela vältel kehtestada kord, mille kohaselt makseteenuse pakkujatel on kohustus edastada raha ülekandmisel täpne ja sisukas teave maksja kohta.

Vastavalt 10. juunil 2005. aastal vastu võetud läbivaadatud tõlgendavale üldmärkusele VII erisoovituse kohta, tuleks erisoovitus ühenduse õigusesse üle võtta 2006. aasta detsembriks.

Käesolev ettepanek on vahetult seotud 27. detsembri 2001. aasta määrusega 2001/2580/EÜ[2] ja 27. mai 2002. aasta määrusega 2002/881/EÜ[3], mis on seotud terroristide vara külmutamisega. Nende määruste sätted on aga kohaldatavad ainult nende isikute või rühmade suhtes, keda Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu peab terroristlikuks. Lisaks sisaldab 26. oktoobril 2005. aastal vastu võetud rahapesu käsitlev kolmas direktiiv[4] sätteid rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta.

Raportöör toetab terrorismivastast võitlust ja näeb vajadust võtta terrorismi rahastamise takistamiseks meetmeid. Seetõttu väärib käesolevas ettepanekus esitatud lähenemisviis põhimõtteliselt toetust.

Sellele vaatamata soovitatakse komisjoni ettepanekusse viia sisse järgmised muudatused:

Määruse kohaldatavust arvestades tuleks tagada järgmised erandid:

· elektroonilised ülekanded, va juhul, kui ülekande summa on suurem kui 1000 eurot;

· krediit- või deebetkaartide kasutamine kaubanduslikeks tehinguteks;

· kaupade või teenuste eest maksmine, kui makseteenuse pakkuja täidab rahapesu käsitlevast kolmandast direktiivist tulenevaid kohustusi ning kui on tagatud andmete jälgitavus ja ülekande summa on väiksem kui 1000 eurot;

· oma kontolt sularaha väljavõtmine;

· otsearvelduste kasutamine;

· elektroonilisel kujul tšekkide kasutamine;

· maksude, trahvide ja muude lõivude tasumine;

· makseteenuse pakkuja endaga seotud tehingud;

· mobiiltelefoniga teostatavad maksed.

Lisaks osutab raportöör vajadusele selgitada ja täiendada kasutatavaid mõisteid.

Raportöör on seisukohal, et seoses edastatud andmete kontrollimise kohustusega tuleb vahet teha kontoga seotud ja kontoga mitteseotud ülekannete vahel. Kontoga seotud ülekannete puhul on andmete kontrollimine iganenud, kuna kõiki vajaminevaid andmeid kontrolliti konto avamisel ja ülekanne kuulub rahapesu käsitleva kolmanda direktiivi artikli 9 lõike 6 reguleerimisalasse. Kontoga mitteseotud ülekannete puhul peaks makseteenuse pakkuja olema kohustatud kontrollima vaid maksja nime, kui ülekande summa ei ületa 1000 eurot. Samas tuleb kõiki andmeid kontrollida siis, kui teostatakse mitu eraldi ülekannet, mille kogusumma ületab 1000 eurot.

Raportööri arvates on asjakohane käsitleda saabuvaid ja väljaminevaid rahaülekandeid võrdväärselt.

Pärast konsulteerimist Euroopa andmekaitseinspektoriga võib öelda, et komisjoni poolt esitatud andmete viieaastane säilitamistähtaeg on määruses sätestatud tingimuste osas andmekaitse seisukohast sobiv ja nimetatud põhjusel toetamist väärt. Säilitamistähtaja pikendamine ei ole asjakohane, kuna sellega ei võeta arvesse ühtlustamise põhimõtet ja väljutakse rahapesu käsitlevas kolmandas direktiivis kehtestatud raamistikust.

Seoses edastatavate andmete registreerimiseks kasutatavate pangasüsteemidega (SWIFT) tuleks täpsustada, et makseteenuse pakkujatelt on võimalik nõuda vaid seda, et nad teeksid kindlaks, kas kõik väljad on täidetud ja mitte seda, et nad kontrolliksid andmete õigsust. Lisaks tuleb arvesse võtta maksejuhiste kogumi edastamise eripära.

Määruse ettepanekus sätestatud õiguslikud tagajärjed makseteenuse pakkujale, kes korduvalt ja süstemaatiliselt ei edasta nõutud andmeid, on raportööri arvates liiga jäigad. Lisaks tuleks nende kasutamist kaaluda vaid üle 1000 euro suuruste ülekannete korral. See peaks hoidma ära massilise töötlemise ja tagama sätete praktilisuse.

Arvestamaks sekkumist käsitlevaid menetlusõigusest tulenevaid erinevaid nõudeid, tuleb lisada vastavad sätted.

Edastatud ja salvestatud andmete kasutamine peab tingimata piirduma nimetatud kasutusvaldkondadega, nagu komisjoni tekstis sätestatud, et hoida ära kodanike andmete salvestamise üldist lubamist ning piirata nii palju kui võimalik käesoleva määruse rakendamisest tulenevat põhiõigustesse sekkumist.

Raportöör leiab, et lisaks järelevalve kasutuselevõtmisele liikmesriikide poolt ei peaks kasutama ei rakendus- ja muudatusvolitusi ega komiteemenetlust. Pigem peaks kaasotsustamismenetluse teel vastu võetud õiguslikke sätteid saama muuta ainult kaasotsustamisemenetluse raames.

Heategevuslike annetustega seoses tuleb täiendada, et mainitud erandit tuleks kohaldada ainult mittetulunduslikele ühendustele. Erand peaks hõlmama ka teadusasutusi ja kohalikke asutusi.

Liikmesriigid peaksid tagama, et organisatsioonide kohta, kellele käesolevat määrust kohaldatakse, koostatakse nende riigis nimekiri ja et see nimekiri on ajakohane ning kättesaadav asjaomastele liikmesriikidele.

Lõpetuseks peab raportöör kohaseks lisada elektroonilisi ülekandeid ja mobiiltelefoniga teostatavaid makseid käsitlev läbivaatamisklausel, mida kohaldatakse kolm aastat pärast määruse jõustumist ning aegumisklausel, mis hakkab kehtima viis aastat pärast jõustumist. Läbivaatamisklausli eesmärk on jälgida ja vajadusel võtta arvesse finantssektoris toimunud uusimaid muutusi. Kuigi mobiiltelefoniga teostatavad maksed on tänapäeval veel algelised ja ebatavalised, võib olukord järgmise kolme aasta jooksul põhjalikult muutuda. Infotehnoloogia arengut ei tohiks takistada. Kogu määruse viis aastat pärast jõustumist kavandatud läbivaatamise eesmärgiks on institutsioonide enesekontroll ja võitlus võimaliku ülereguleerimise vastu. Nõue, et õigusloome organid vaatavad läbi ja kontrollivad nende poolt vastu võetud sätete vajalikkust on kooskõlas ELi eesmärgiga vähendada bürokraatiat.

[1] 1989. aastal Pariisis G7 poolt loodud rahapesuvastane töökond (FATF) on rahvusvahelisel tasandil rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemise eest vastutav organ. Tema soovitused on antud valdkonnas rahvusvaheliseks standardiks.
[2] Nõukogu määrus teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks. EÜT L 344, 28.12.2001, lk 70. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 745/2003 (ELT L 106, 29.4.2003, lk. 22).
[3] Nõukogu määrus, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 467/2001, millega keelustatakse teatavate kaupade ja teenuste eksport Afganistani, laiendatakse Afganistani rühmitusega Taliban seotud lennukeeldu ning rahaliste vahendite ja muude finantsallikate külmutamist. EÜT L 139, 29.5.2002, lk 9. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2034/2004 (ELT L 353, 27.11.2004, lk 11).
[4] Direktiiv 2005/60/EÜ.

majandus- ja rahanduskomisjonI ARVAMUS (19.4.2006)

Saaja: kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus raha ülekandmisel edastatava maksjaga seotud teabe kohta
(KOM(2005)0343 – C6‑0246/2005 – 2005/0138(COD))

Arvamuse koostaja (*): Udo Bullmann(*) Komisjonidevaheline tõhustatud koostöö – kodukorra artikkel 47

PA_Leg

LÜHISELGITUS

Komisjoni määruse ettepaneku KOM(2005)343 (lõplik) eesmärk on võtta ühenduse õigusesse üle rahapesuvastase töökonna (FATF) [1] VII erisoovitus elektrooniliste ülekannete kohta. Rahvusvahelisel tasandil lepiti kokku, et FATFi erisoovitust kohaldatakse hiljemalt 1. jaanuariks 2007.

Ettepanekuga reguleeritakse pankade ja muude makseteenuse pakkujate suhtes kehtivat nõuet anda teavet rahaülekandeid tegevate maksjate kohta, st nõudeid kõigile rahaülekannetega seotud makseteenuse pakkujatele. Maksja kohta täieliku teabe andmise üldise kohustuse kehtestamisega makseteenuse pakkujatele seab määrus eesmärgiks muuta rahaülekanded jälgitavaks.

Arvamuse koostaja tervitab seda, et ettepanekus on suures osas lähtutud FATFi VII erisoovitusega seotud tõlgendavast märkusest, aga ta peab ühtlasi asjakohaseks kehtestada erandid määruse reguleerimisalas, et eelkõige võtta arvesse mõne liikmesriigi maksesüsteemi eripärasid. Arvamuse koostaja arvates tuleb leida tasakaal riiklike eripärade arvestamise vajaduse, meetmete proportsionaalsuse vajaduse ning erandi tõttu rahapesu ja terrorismi rahastamise valdkonnas tekkida võivate kuritarvitamise võimaluste vahel.

Märkimist vajavad järgmised punktid.

· Kuni 1000 euro suurustesse rahaülekannetesse suhtutakse üsna rangelt, mida arvamuse koostaja toetab. Kuigi kohaldatakse FATFi poolt lubatud 1000 euro suurust leevendatud meetmete ülempiiri, ei kasutata seda ära selleks, et vältida igasuguste nõuete esitamist maksjat puudutava teabe kontrollimise ja edastamise kohta. Rahaülekandega peab igal juhul kaasnema täielik teave. Sularahamaksete korral tuleb kontrollida ka maksja nime. Kuna rahapesu käsitlev kolmas direktiiv sisaldab piisavaid nõudeid arvepidamisele, peaks kontolt teostatavate ELi siseste maksete korral olema vajalik edastada vaid konto number tunnusarv.

· Arvamuse koostaja toetab artiklis 2 nimetatud erandeid selliste ülekannete suhtes, mis on seotud krediit- või deebetkaartidega, sularaha väljavõtmisega pangaautomaadist, otsekorralduste, elektroonselt töödeldud tšekkide, maksetega ametivõimudele või pankadevaheliste tehingutega. Ta kiidab heaks ka erandi arvete maksmiseks tehtavatele ülekannetele, kui ühes liikmesriigis on olemas süsteem, mis võimaldab teha maksja makse saaja kaudu kindlaks, näiteks avaliku teenuse pakkuja ja viimase makseteenuse pakkuja kaudu. Rahapesu käsitleva kolmanda direktiivi kohast erandit elektroonilise raha suhtes on arvesse võetud. Mõlemal juhul kehtestati FATFi soovitusele vastav 1000 euro suurune ülekannete ülempiir.

· Uute elektrooniliste maksesüsteemide, näiteks elektronraha või mobiilsideettevõtete poolt pakutavate maksesüsteemide kiire areng nõuavad asjakohast reguleerimist. Valitud erand elektronraha kohta tundub arvamuse koostajale esialgu piisavalt piirav, mobiilsideettevõtete osas on käesoleva õigusloome protsessi raames siiski vaja täiendavalt konsulteerida. Rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud ohtude hindamine elektronrahaga sooritatavate makseteenuste ning mobiilsete maksesüsteemide valdkonnas põhjustab lahkarvamusi. Seetõttu leiab arvamuse koostaja, et käesoleva määruse eesmärkidest lähtudes on olemas vajadus läbivaatamisklausli järele seoses elektronraha erandi ja uute elektrooniliste maksesüsteemide kaasamisega.

· Selgitatakse nõudeid makse saaja makseteenuste pakkujale. Makse saaja peab kontrollima, kas maksesüsteemis ettenähtud väljad on täidetud, mis on kooskõlas automatiseeritud makseteenuse vajadustega. Kui makseteenuse pakkuja teeb kindlaks, et teave ei ole täielik, peab ta ülekande tagasi lükkama või nõudma ülekannet sooritavalt makseteenuse pakkujalt täielikku teavet. Kui teatud teenusepakkuja teostab korduvalt puudulikke ülekandeid, peab neid vastu võttev asutus alustama dialoogi ülekannet sooritava makseteenuse pakkujaga ning järk-järgult piirama või katkestama ülekannetega seotud ärisuhted.

· Arvamuse koostaja toetab ettepanekut teha erand heategevusühingutele tehtavate annetuste suhtes, kui seda kohaldatakse selges raamistikus ja liikmesriigi ametiasutuse järelevalve all.

· Kuna asutustevahelised komiteemenetlust puudutavad läbirääkimised jätkuvad, teeb arvamuse koostaja ettepaneku jätta komiteemenetluse sätted käesolevast määrusest välja.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Komisjoni ettepanek[2]	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 2
(2) Selleks et vältida terrorismi rahastamist, on võetud meetmeid, mille eesmärk on teatavate isikute, rühmituste ja üksuste rahaliste vahendite ja finantsallikate külmutamine, kaasa arvatud nõukogu 27. detsembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 2580/2001 teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks ja nõukogu 27. mai 2002. aasta määrus (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 467/2001, millega keelustatakse teatavate kaupade ja teenuste eksport Afganistani, laiendatakse Afganistani rühmitusega Taliban seotud lennukeeldu ning rahaliste vahendite ja muude finantsallikate külmutamist. Samal põhjusel võeti meetmeid rahandussüsteemi kaitsmiseks rahaliste vahendite ja finantsallikate suunamise vastu terroristlikesse eesmärkidesse. Euroopa Parlamendi ja nõukogu … 2005. aasta direktiiv 2005/…/EÜ rahandussüsteemi rahapesu eesmärgil kasutamise vältimise ja terrorismi rahastamise kohta² sisaldab hulka meetmeid, mis on mõeldud võitlemiseks rahandussüsteemi väärkasutusega rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil. Kõik need meetmed ei takista siiski täielikult terroristide ja teiste kurjategijate juurdepääsu maksesüsteemidele oma rahaliste vahendite liigutamiseks. _______________ ¹ELT […], […], lk […]. (avaldatakse edaspidi, 2004/0137/COD)	(2) Selleks et vältida terrorismi rahastamist, on võetud meetmeid, mille eesmärk on teatavate isikute, rühmituste ja üksuste rahaliste vahendite ja finantsallikate külmutamine, kaasa arvatud nõukogu 27. detsembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 2580/2001 teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks ja nõukogu 27. mai 2002. aasta määrus (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 467/2001, millega keelustatakse teatavate kaupade ja teenuste eksport Afganistani, laiendatakse Afganistani rühmitusega Taliban seotud lennukeeldu ning rahaliste vahendite ja muude finantsallikate külmutamist. Samal põhjusel võeti meetmeid rahandussüsteemi kaitsmiseks rahaliste vahendite ja finantsallikate suunamise vastu terroristlikesse eesmärkidesse. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu eesmärgil kasutamise vältimise ja terrorismi rahastamise kohta² sisaldab hulka meetmeid, mis on mõeldud võitlemiseks rahandussüsteemi väärkasutusega rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil. Kõik need meetmed ei takista siiski täielikult terroristide ja teiste kurjategijate juurdepääsu maksesüsteemidele oma rahaliste vahendite liigutamiseks. ________________ ¹ELT L 309, 25.11.2005, lk 1.
Selgitus
Ajakohastatud pärast rahapesu käsitleva kolmanda direktiivi vastuvõtmist 26. oktoobril 2005.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 5 a (uus)
	(5 a) Käesoleva määruse reguleerimisalasse ei jää isikud, kes ainult teisendavad paberkandjal dokumente elektroonilisteks andmeteks makseteenuse pakkujaga sõlmitud lepingu alusel tegutsedes, samuti füüsilised või juriidilised isikud, kes pakuvad makseteenuse pakkujatele vaid sõnumi- või muid tugisüsteeme rahaliste vahendite ülekandmiseks või väärtpaberite arveldussüsteeme.
Selgitus
Juba rahapesu käsitlevas direktiivis vajalikuks peetud selgitus selle kohta, et määrust ei tohi kohaldada inimeste suhtes, kes pakuvad makseteenuse pakkujatele tugisüsteeme ja kes seega ainult edastavad teate teistele makseteenuse pakkujatele või tarnivad muid tugisüsteeme rahaliste vahendite ülekandmiseks, ega väärtpaberite arveldussüsteemide suhtes (vt ka rahapesu käsitleva kolmanda direktiivi põhjendust 34).
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 6
(6) Kuna kaubanduslikest tehingutest tulenevate rahaülekannete või ülekannete puhul, mil maksja ja saaja on enese nimel tegutsevad makseteenuse pakkujad, on rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud risk väiksem, siis on asjakohane vabastada sellised ülekanded käesoleva määruse rakendamisest, tingimusel et neid on alati võimalik jälitada maksjani.	(6) Kui rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud risk on rahaülekannete puhul väiksem, siis on asjakohane vabastada sellised ülekanded käesoleva määruse rakendamisest. Sellised erandid võiksid hõlmata krediit- või deebetkaardid, sularaha väljavõtmise sularahaautomaadist, otsearvelduse, elektrooniliselt töödeldud tšekid, maksude, trahvide või muude lõivude tasumine, kui maksja ja makse saaja on enda nimel tegutsevad makseteenuse pakkujad.
	Ka võivad liikmesriigid riiklike maksesüsteemide eriomaduste kajastamiseks vabastada elektroonilised žiiromaksed, eeldusel, et maksjat on alati võimalik välja selgitada. Kui liikmesriigid on kohaldanud direktiivis 2005/60/EÜ sätestatud elektronraha erandit, siis tuleb seda erandit kohaldada ka käesoleva määruse kohaselt eeldusel, et ülekantud elektronraha summa ei ole suurem kui 1000 eurot.
Selgitus
Ühildamine muudatusettepanekuga, mis käsitleb erandeid puudutava korra laiendamist artikli 2 alusel, võimaldades teha tegeliku erandi jälgitavust tagavatele žiirosüsteemidele mõnes liikmesriigis.
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 6 a (uus)
	(6 a) Direktiivi 2000/46/EÜ artikli 1 lõikes 3 määratletud elektronraha erand hõlmab elektronraha, olenemata sellest, kas emitendi suhtes kehtib vabastus sama direktiivi artikli 8 kohaselt.
Selgitus
Siin on eesmärk selgitada, et e-raha erand kehtib e-raha toodetele, st et seda võib vajadusel kohaldada ka selliste e-raha emitentide suhtes, kellele kehtib e-raha direktiivi alusel erand.
Muudatusettepanek 5 Põhjendus 7
(7) Selleks et tasakaalustada väikeste ülekannete põhjustatud potentsiaalse terroriohu vältimiseks kehtestatud liiga rangete identifitseerimisnõuete tõttu ebaseaduslikult toimuda võivate tehingute riski, tuleks maksjaga seotud teabe õigsuse kontrollimise kohustust kohaldada väljapoole ühendust tehtavate alla 1000euroste rahaülekannete puhul riskitundlikult.	(7) Et mitte takistada maksesüsteemide efektiivsust, tuleks teha vahet kontoga seotud ja kontoga mitteseotud ülekannete kontrollinõuete vahel. Selleks et tasakaalustada väikeste ülekannete põhjustatud potentsiaalse terroriohu vältimiseks kehtestatud liiga rangete identifitseerimisnõuete tõttu ebaseaduslikult toimuda võivate tehingute riski, tuleks kontoga mitteseotud ülekannete puhul maksjaga seotud teabe õigsuse kontrollimise kohustust kohaldada ainult üle 1000 euro suuruste üksikülekannete suhtes. Kontoga seotud ülekannete puhul ei nõuta makseteenuse pakkujatelt maksjaga seotud teabe kontrollimist iga rahaülekande puhul, kui direktiiviga 2005/60/EÜ sätestatud kohustused on täidetud.
Selgitus
Põhjendust on muudetud kooskõlas artikli 5 muudatusettepanekutega.
Asendab artiklit 5.
Muudatusettepanek 6 Põhjendus 12
(12) Kuna anonüümsed ülekanded kujutavad endast potentsiaalset terrorismi rahastamise ohtu, on asjakohane võimaldada saaja makseteenuse pakkujal vältida või muuta olukordi, kui ta märkab maksjaga seotud teabe puudumist või puudulikkust. Sellest tulenevalt tuleks lubada paindlikkust maksjaga seotud teabe ulatuse suhtes riskitundlikul alusel. Lisaks sellele peaksid maksjaga seotud teabe täpsus ja täielikkus jääma maksja makseteenuse pakkuja vastutusele. Juhul kui maksja makseteenuse pakkuja asub väljaspool ühendust, tuleks vastavalt direktiivi 2005/.../EÜ artiklile 11 kohaldada kontrolli kõnealuste makseteenuse pakkujate ja kliendi vaheliste korrespondentpangandussuhete suhtes.	(12) Kuna anonüümsed ülekanded kujutavad endast potentsiaalset terrorismi rahastamise ohtu, on asjakohane võimaldada saaja makseteenuse pakkujal vältida või muuta olukordi, kui ta märkab maksjaga seotud teabe puudumist või puudulikkust. Sellest tulenevalt tuleks lubada paindlikkust maksjaga seotud teabe ulatuse suhtes riskitundlikul alusel. Lisaks sellele peaksid maksjaga seotud teabe täpsus ja täielikkus jääma maksja makseteenuse pakkuja vastutusele. Juhul kui maksja makseteenuse pakkuja asub väljaspool ühendust, tuleks vastavalt direktiivi 2005/60/EÜ artiklile 13 kohaldada kontrolli kõnealuste makseteenuse pakkujate ja kliendi vaheliste korrespondentpangandussuhete suhtes.
Selgitus
Ajakohastatud pärast rahapesu käsitleva kolmanda direktiivi vastuvõtmist 26. oktoobril 2005.
Muudatusettepanek 7 Põhjendus 13
(13) Igal juhul peab saaja makseteenuse pakkuja rakendama erilist, riskitundlikkusel põhinevat järelevalvet maksjaga seotud teabe puudumise või puudulikkuse ilmsiks tulemisel.	(13) Igal juhul peab saaja makseteenuse pakkuja rakendama erilist, riskitundlikkusel põhinevat järelevalvet maksjaga seotud teabe puudumise või puudulikkuse ilmsiks tulemisel vastavalt direktiivi 2005/60/EÜ III peatükis ja riiklikes rakendusmeetmetes sätestatud teatamiskohustusele.
Selgitus
Selgitus selle kohta, et artiklit 9 kohaldatakse rahapesu käsitleva kolmanda direktiivi sätetele vaatamata.
Muudatusettepanek 8 Põhjendus 13 a (uus)
	(13 a) Maksjaga seotud teabeta rahaülekandeid käsitlevad sätted kehtivad, piiramata makseteenuse pakkujate kohustust peatada ja/või tagasi lükata rahaülekanded, mis lähevad vastuollu tsiviil-, haldus- või kriminaalõiguse sätetega.
Selgitus
Selgitus selle kohta, et artikkel 9 on kohaldatav, vaatamata muudele õigusaktidele, mis võivad nõuda, et makseteenuse pakkuja peataks makse või lükkaks selle tagasi.
Muudatusettepanek 9 Põhjendus 16 a (uus)
	(16 a) Kolme tööpäeva pikkune tähtaeg maksja kohta täieliku teabe saamise taotlustele vastamiseks tuleks määratleda viitega riiklikele normidele, millega kehtestatakse pangapäevad maksja makseteenuse pakkuja liikmesriigis.
Selgitus
See on vajalik artiklites 6 ja 13 märgitud perioodide selgitamiseks, kuna liikmesriikides kehtivad erinevad eeskirjad ja mõnel juhul on eeskirjad erinevad ka erinevat tüüpi makseteenuse pakkujate kohta.
Muudatusettepanek 10 Põhjendus 18 a (uus)
	(18 a) Euroopa Parlament nõudis oma 5. veebruari 2002. aasta resolutsioonis finantsteenuste õigusaktide rakendamise kohta¹, et parlamendil ja nõukogul peaks olema võrdne roll järelevalves selle üle, kuidas komisjon oma täidesaatvat rolli rakendab, et täita asutamislepingu artiklis 251 sätestatud parlamendi õigusloomega seotud volitusi. Pidulikus avalduses, mille komisjoni president tegi samal päeval parlamendi ees, toetas komisjon seda taotlust. 11. detsembril 2002 tegi komisjon ettepanekud muudatuste tegemiseks nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusesse 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlus)² ning esitas seejärel 22. aprillil 2004 muudetud ettepaneku. Euroopa Parlament on seisukohal, et selle ettepanekuga ei säili tema õigusloomealased eelisõigused. Euroopa Parlamendi arvates peaks Euroopa Parlamendil ja nõukogul olema võimalus hinnata kindla perioodi vältel komisjonile rakendusvolituste andmist. Seetõttu on asjakohane piirata aega, mille vältel komisjon võib rakendusmeetmeid vastu võtta. ___________________ ¹EÜT C 284 E, 21.11.2002, lk 115. ²EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
Selgitus
Eesmärk on viia maksjaga seotud teavet puudutava määruse komiteemenetluse sätted vastavusse kapitali adekvaatsuse direktiivi sätetega.
Muudatusettepanek 11 Põhjendus 18 b (uus)
	(18 b) Euroopa Parlamendile tuleks jätta kolmekuuline periood alates muudatusettepanekute ja rakendusmeetmete eelnõu esmakordsest edastamisest, et võimaldada tal need läbi vaadata ja oma arvamus esitada. Siiski peaks kiireloomulistel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel olema võimalik seda perioodi lühendada. Kui Euroopa Parlament võtab selle aja jooksul vastu resolutsiooni, peaks komisjon muudatusettepanekute või meetmete projekti uuesti läbi vaatama.
Selgitus
Eesmärk on viia maksjaga seotud teavet puudutava määruse komiteemenetluse sätted vastavusse kapitali adekvaatsuse direktiivi sätetega.
Muudatusettepanek 12 Põhjendus 19
(19) Mitmed ühendusest väljaspool asuvad riigid ja alad moodustavad rahaliidu mõne liikmesriigiga või on osa mõne liikmesriigi valuutapiirkonnast, ja osalevad asjaomase liikmesriigi makse- ja arveldussüsteemis. Selleks et vältida olulist negatiivset mõju nende riikide või alade majandusele, mis võib tuleneda käesoleva määruse rakendamisest asjaomaste liikmesriikide ja nimetatud riikide ning alade vaheliste rahaülekannete suhtes, on asjakohane näha ette võimalus käsitleda selliseid rahaülekandeid asjaomase liikmesriigi siseste rahaülekannetena.	(19) Mitmed ühendusest väljaspool asuvad riigid ja alad moodustavad rahaliidu mõne liikmesriigiga või on osa mõne liikmesriigi valuutapiirkonnast või on sõlminud Euroopa Liiduga mõne liikmesriigi kaudu rahandusalase lepingu ja neil on makseteenuse pakkujad, kes osalevad otseselt või kaudselt asjaomase liikmesriigi makse- ja arveldussüsteemis. Selleks et vältida olulist negatiivset mõju nende riikide või alade majandusele, mis võib tuleneda käesoleva määruse rakendamisest asjaomaste liikmesriikide ja nimetatud riikide ning alade vaheliste rahaülekannete suhtes, on asjakohane näha ette võimalus käsitleda selliseid rahaülekandeid asjaomase liikmesriigi siseste rahaülekannetena.
Selgitus
Kooskõlas artikli 18 muudatusettepanekuga.
Muudatusettepanek 13 Põhjendus 20
Et mitte tõkestada heategevuslike annetuste tegemist, on asjakohane, et liikmesriikidel oleks õigus vabastada nende territooriumil asuvad makseteenuse pakkujad kohustusest koguda, kontrollida, säilitada või saata maksjaga seotud teavet rahaülekannete puhul, mis ei ületa 150 eurot. Samuti on asjakohane siduda see võimalus nõudmistega heategevuslikele organisatsioonidele, et liikmesriigid saaksid tagada, et terroristid ei kuritarvitaks vabastust oma tegevuse rahastamisele kaasaaitamise huvides või vahendina.	Et mitte tõkestada heategevuslike annetuste tegemist, on asjakohane, et liikmesriikidel oleks õigus vabastada nende territooriumil asuvad makseteenuse pakkujad kohustusest koguda, kontrollida, säilitada või saata maksjaga seotud teavet rahaülekannete puhul, mis ei ületa 1 000 eurot. Samuti on asjakohane siduda see võimalus nõudmistega heategevuslikele organisatsioonidele, et liikmesriigid saaksid tagada, et terroristid ei kuritarvitaks vabastust oma tegevuse rahastamisele kaasaaitamise huvides või vahendina.
Selgitus
Ühildamine artikli 19 lõike 1 muudatusettepanekuga, millega tõstetakse ülempiir 1000 euroni, et anonüümsed annetused oleksid teatud piirides endiselt võimalikud tingimusel, et mittetulunduslike ühenduste suhtes kehtib range kontroll.
Muudatusettepanek 14 Artikli 2 lõike 2 esimene lõik
2. Käesolevat määrust ei kohaldata krediit- või deebetkaardi või muu sellise maksevahendiga tehtavate kaubanduslikest tehingutest tulenevate ülekannete suhtes, tingimusel et kõigi mainitud kaubanduslikust tehingust tulenevate rahaülekannetega edastatakse kordumatu tunnus, mille abil saab maksja kindlaks teha.	2. Käesolevat määrust ei kohaldata krediit- või deebetkaardiga tehtavate ülekannete suhtes, tingimusel et:
	a) makse saajal on makseteenuse pakkujaga kaupade müügi või teenuste osutamise eest tasumist võimaldav kokkulepe; ning
	b) raha ülekandmisega kaasneb kordumatu tunnus, mille abil saab maksja kindlaks teha.
Selgitus
Nõukogu ettepaneku kohaselt ja arvamuse koostaja toetusel selgitab see sõnastus lõigu sisu ja esitab selle selgemalt. Komisjoni ettepaneku mõte ei muutu.
Muudatusettepanek 15 Artikli 2 lõike 2 teine lõik
Käesolevat määrust ei kohaldata ülekannete suhtes, mille puhul nii maksja kui saaja on iseenese nimel tegutsevad makseteenuse pakkujad.	välja jäetud
Selgitus
Käesolev säte on muudetud artikli 2 lõikes 2 g (uus) (raporti projekti muudatusettepanek 22).
Muudatusettepanek 16 Artikli 2 lõige 2 a (uus)
	2 a. Kui liikmesriik otsustab kohaldada direktiivi 2005/60/EÜ artikli 11 lõike 5 punktis d sätestatud erandit, siis ei kohaldata käesolevat määrust nimetatud erandi alla kuuluvatele elektronraha ülekannetele, kui ülekande summa ei ole suurem kui 1000 eurot.
Selgitus
Jättes kõrvale mure seoses võimalike kuritarvitustega, toetab arvamuse koostaja erandit elektronraha kohta, mis võtab üle rahapesu käsitleva kolmanda direktiivi vastavad sätted ja mis on ühtlasi FATFi soovitusele vastavalt piiratud üksikülekandega kuni 1000 euro suuruses summas. Arvamuse koostaja käsitleb seda sõnastust nõukogu poolt arutatud erandi selgitusena.
Muudatusettepanek 17 Artikli 2 lõige 2 b (uus)
	2 b. Ilma et see piiraks artikli 2 lõiget 2 a, ei kohaldata käesolevat määrust rahaülekannete suhtes, mida teostatakse mobiiltelefoni või muu digitaalse või infotehnoloogilise seadme abil, kus sellised ülekanded on ettemaksega ega ole suuremad kui 150 eurot.
Selgitus
Käesoleva määruse tähenduses ja jättes kõrvale kahtlused kuritarvitamise võimaluse suhtes, toetab arvamuse koostaja erandi tegemist ettemaksuga mobiiltelefoni kõnekaartidele. See eeskiri ei tohiks millegagi piirata selliste kaartide määratlemist e-raha direktiivi kontekstis.
Muudatusettepanek 18 Artikli 2 lõige 2 c (uus)
	2 c. Käesolevat määrust ei kohaldata rahaülekannete suhtes, mida teostatakse mobiiltelefoni või muu digitaalse või infotehnoloogilise seadme abil, kui sellised ülekanded on ettemaksega ja vastavad kõigile alljärgnevatele tingimustele: – makse saajal on makseteenuse pakkujaga kaupade müügi või teenuste osutamise eest tasumist võimaldav kokkulepe; – raha ülekandmisega kaasneb kordumatu tunnus, mille abil saab maksja kindlaks teha, ning – makseteenuse pakkuja kohta kehtivad direktiivis 2005/60/EÜ sätestatud kohustused.
Selgitus
Mobiiltelefoniga tehtud ülekannete suhteks peaks kehtima erand, juhul kui nende jälgitavus on tagatud. Sellest tulenevalt on mõistlik teha erand, mis sõltub eeskirjade kohaldamisest rahapesu käsitleva kolmanda direktiivi alusel.
Muudatusettepanek 19 Artikli 2 lõige 2 d (uus)
	2 d. Liikmesriigid võivad otsustada mitte kohaldada käesolevat määrust liikmesriigi sisestele rahaülekannetele makse saaja kontole, võimaldades kaupade müügi või teenuste osutamise eest tasumist, kui:
	a) makse saaja makseteenuse pakkuja kohta kehtivad direktiivis 2005/60/EÜ sätestatud kohustused;
	b) makse saaja makseteenuse pakkuja suudab kordumatu viitenumbri abil makse saaja kaudu kindlaks teha rahaülekande juriidiliselt või füüsiliselt isikult, kellele on makse saajaga leping kaupade müügi või teenuste osutamise kohta, ning
	c) tehingu summa on 1000 eurot või väiksem;
	Käesolevat erandit rakendavad liikmesriigid teavitavad sellest komisjoni.
Selgitus
Erand on mõeldud kohaldamiseks žiirosüsteemide suhtes, mis tagavad selle, et vastuvõtja pank saab makse saaja kaudu teha kindlaks maksja. Selle erandi eesmärk on vältida raskuste tekitamist mõnes liikmesriigis, mis lubavad kolmandatel osapooltel tasuda arveid krediitmaksetega.
Muudatusettepanek 20 Artikli 2 lõige 2 e (uus)
	2 e. Käesolevat määrust ei kohaldata rahaülekannete suhtes, kui maksja võtab raha välja oma kontolt.
Selgitus
Selgitab komisjoni eesmärki tagada see, et raha väljavõtmine maksja oma kontolt ei jääks käesoleva direktiivi kohaldamisalasse.
Muudatusettepanek 21 Artikli 2 lõige 2 f (uus)
	2 f. Käesolevat määrust ei kohaldata rahaülekannete suhtes, mille puhul kahe osapoole vahel on deebetülekande luba, mis võimaldab nendevahelisi makseid kontode vahendusel tingimusel, et rahaülekannetega kaasneb kordumatu tunnus, mis võimaldab füüsilise või juriidilise isiku kindlaks teha.
Selgitus
Erand deebetülekannete suhtes, mis on levinud makseviis tavatehingutes, näiteks kindlustusmaksete puhul. Erand direktiivi kohaldamisala suhtes on õigustatud, kuna rahaülekannet on võimalik teha kindlaks saaja kaudu loa alusel.
Muudatusettepanek 22 Artikli 2 lõige 2 g (uus)
	2 g. Käesolevat määrust ei kohaldata elektroonselt töödeldud tšekkidega tehtavate rahaülekannete suhtes.
Selgitus
Teeb selgeks, et elektroonselt töödeldud tšekid, nii nagu üldiselt ka paberkandjal tšekid, ei jää selle direktiivi kohaldamisalasse.
Muudatusettepanek 23 Artikli 2 lõige 2 h (uus)
	2 h. Käesolevat määrust ei kohaldata ametivõimudele maksude, trahvide ja muude lõivude tasumiseks liikmesriigi siseselt tehtavate rahaülekannete suhtes.
Selgitus
Maksude, trahvide ja muude lõivude makseid avalik-õiguslikele asutustele loetakse riskivabaks ja muidu arusaadavaks ja need tuleks seetõttu direktiivi kohaldamisalast erandina välja jätta.
Muudatusettepanek 24 Artikli 2 lõige 2 i (uus)
	2 i. Käesolevat määrust ei kohaldata ülekannete suhtes, mille puhul nii maksja kui makse saaja on iseenese nimel tegutsevad makseteenuse pakkujad.
Selgitus
Et selgitada seda, et seda määrust ei kohaldata pankadevahelise äritegevuse suhtes.
Muudatusettepanek 25 Artikli 3 punkt 1
1. terrorismi rahastamine – ükskõik milline rikkumine, mis on määratletud direktiivi 2005/…/EÜ artikli [1 punktis 3];	1. terrorismi rahastamine – rahaliste vahendite andmine või kogumine direktiivi 2005/60/EÜ artikli 1 punkti 4 tähenduses;
Selgitus
Ühildub määratlusega rahapesu käsitlevas kolmandas direktiivis.
Muudatusettepanek 26 Artikli 3 punkt 2
2. rahapesu – ükskõik milline rikkumine, mis on määratletud direktiivi 2005/…/EÜ artikli [1 punktis 2];	2. rahapesu – ükskõik milline tegevus, mida käsitletakse rahapesuna direktiivi 2005/60/EÜ artikli 1 punktide 2 ja 3 kohaldamisel, kui seda teostatakse tahtlikult;
Selgitus
Ühildub määratlusega rahapesu käsitlevas kolmandas direktiivis.
Muudatusettepanek 27 Artikli 3 punkt 3
3. maksja – füüsiline või juriidiline isik, kellel on õigus käsutada rahalisi vahendeid ja kes lubab neid saajale üle kanda;	3. maksja – füüsiline või juriidiline isik, kes on kontoomanik ja kes lubab kontolt rahaülekande teha või, kui kontot ei ole, siis füüsiline või juriidiline isik, kes annab korralduse rahaülekande tegemiseks;
Selgitus
Ühildub rahapesuvastase töökonna (FATF) määratlusega. Vajalik teostatavuse tagamiseks ning ELi makseteenuste pakkujatele rahvusvaheliselt samade konkurentsitingimuste tagamiseks.
Muudatusettepanek 28 Artikli 3 punkt 5
5. makseteenuse pakkuja – füüsiline või juriidiline isik, kelle äritegevus hõlmab makseteenuste võimaldamist kliendile;	5. makseteenuse pakkuja – füüsiline või juriidiline isik, kelle äritegevus hõlmab rahaülekande teenuste võimaldamist;
Selgitus
Lihtsustab määratlust, kuna mõistet „makseteenuse klient” ennast ei ole vaja määratleda.
Muudatusettepanek 29 Artikli 3 punkt 7
7. raha ülekandmine – tehing, mille maksja teostab makseteenuse pakkuja kaasabil elektrooniliste vahenditega, et saaja saaks juurdepääsu rahale teise makseteenuse pakkuja kaudu, sõltumata sellest, kas maksja ja saaja on üks ja seesama isik;	7. raha ülekandmine – tehing, mille maksja teostab makseteenuse pakkuja kaasabil elektrooniliste vahenditega, et saaja saaks juurdepääsu rahale makseteenuse pakkuja kaudu, sõltumata sellest, kas maksja ja saaja on üks ja seesama isik;
Selgitus
Teeb selgeks, et rahaülekanded kuuluvad siiski direktiivi reguleerimisalasse, kui maksja ja makse saaja on ühe ja sama makseteenuse pakkuja kliendid.
Muudatusettepanek 30 Artikli 3 punkt 8
8. klient – füüsiline või juriidiline isik, kes kasutab makseteenust maksjana või saajana;	välja jäetud
Selgitus
Ühildamine artikli 3 punkti 5 muudatusettepanekuga.
Muudatusettepanek 31 Artikli 3 punkt 9 a (uus)
	9 a. kordumatu tunnus – makseteenuse pakkuja määratud tähtede, numbrite või sümbolite kombinatsioon vastavalt tehingu sooritamiseks kasutatud makse- ja arveldussüsteemi või teavitussüsteemi protokollile.
Selgitus
Mõiste „kordumatu tunnus“ vajalik määratlus.
Muudatusettepanek 32 Artikli 4 kolmas lõik
Kui maksjal ei ole kontonumbrit, võib makseteenuse pakkuja selle asendada kordumatu tunnusega, mille abil saab maksja kindlaks määrata.	Kui maksjal ei ole kontonumbrit, asendab makseteenuse pakkuja selle kordumatu tunnusega, mille abil saab maksja kindlaks määrata.
Selgitus
Kõrvaldab ebaselguse, sätestades, et ülekandega peab kaasnema kontonumber või kordumatu tunnus.
Muudatusettepanek 33 Artikli 5 lõike 2 teine lõik
Alla 1000eurose rahaülekande puhul saajale väljaspool ühendust võib makseteenuse pakkuja siiski rahapesu ja terrorismi rahastamise riski hindamise põhjal otsustada ülalnimetatud kontrolli ulatuse üle.	välja jäetud
Selgitus
Maksesüsteemi efektiivsuse vähendamise vältimiseks tehakse nõukogu nõusolekul ettepanek eristada kontodega seotud ja kontodega mitteseotud ülekandeid koos vastavustõendamise sätetega. Vt alljärgnev.
Muudatusettepanek 34 Artikli 5 lõige 2 a (uus)
	2 a. Kontolt tehtud rahaülekannete puhul võib lugeda kontrolli toimunuks, kui:
	a) maksja isikut on kontrollitud seoses konto avamisega ning nimetatud kontrolli käigus saadud teavet on säilitatud vastavalt direktiivi 2005/60/EÜ artikli 8 lõikes 2 ja artikli 30 punktis a osutatud kohustusele või
	b) maksja kuulub direktiivi 2005/60/EÜ artikli 9 lõike 6 reguleerimisalasse.
Selgitus
Kontopõhiste ülekannete puhul ei tohiks makseteenuse pakkuja olla kohustatud teostama kontrolli makse saaja kohta iga üksikülekande korral eeldusel, et järgitakse rahapesu käsitlevat kolmandat direktiivi.
Muudatusettepanek 35 Artikli 5 lõige 2 b (uus)
	2 b. Kui rahaülekandeid ei tehta kontolt, peab maksja makseteenuse pakkuja kontrollima maksjat puudutavat teavet ainult siis, kui summa on suurem kui 1000 eurot, välja arvatud juhul, kui ülekandeid teostatakse mitme maksena, mis paistavad olevat seotud ja on kokku suuremad kui 1000 eurot.
Selgitus
Ülekannete korral, mida ei teostata kontolt, peaks makseteenuse pakkuja kontrollima maksjat puudutavat teavet ainult 1000 eurot ületavate üksikülekannete korra. See peaks vältima soovimatult suure arvu väikeste ülekannete tegemist väljaspool tavalist ülekandesüsteemi.
Muudatusettepanek 36 Artikli 6 esimene lõik
Kui nii maksja kui saaja makseteenuse pakkujad asuvad ühenduses, siis erandina artiklist 5 nõutakse raha ülekandmisel ainult maksja kontonumbrit või kordumatut tunnust, mis võimaldab maksja kindlaks määrata.	Kui nii maksja kui saaja makseteenuse pakkujad asuvad ühenduses, siis erandina artikli 5 lõikest 1 nõutakse raha ülekandmisel ainult maksja kontonumbrit või kordumatut tunnust, mis võimaldab maksja kindlaks määrata.
Selgitus
Ristviitevea parandus.
Muudatusettepanek 37 Artikli 6 teine lõik
Kui saaja makseteenuse pakkuja seda aga soovib, võimaldab maksja makseteenuse pakkuja saaja makseteenuse pakkujale täieliku teabe maksja kohta asjaomase taotluse saamisele järgneva kolme tööpäeva jooksul.	Kui saaja makseteenuse pakkuja seda aga mõjuva põhjendusega soovib, võimaldab maksja makseteenuse pakkuja saaja makseteenuse pakkujale täieliku teabe maksja kohta asjaomase taotluse saamisele järgneva kolme tööpäeva jooksul.
Selgitus
Vältimaks süsteemseid taotlusi, mis oleksid asjaomastele finantsinstitutsioonidele väga kulukad, ei tuleks nendele vastamise nõuet artikli 6 teise lõigu kohaselt täita, kui päringu esitamiseks ei ole mõjuvat põhjust.
Muudatusettepanek 38 Artikli 7 pealkiri
Raha ülekandmine ühendusest saajatele väljaspool ühendust	Raha ülekandmine ühendusest väljapoole ühendust
Selgitus
Selguse loomine.
Muudatusettepanek 39 Artikli 7 lõige 1
1. Raha ülekandmisel ühendusest saajatele väljaspool ühendust tuleb edastada täielik teave maksja kohta.	1. Raha ülekandmisel, kui saaja makseteenuse pakkuja on väljaspool ühendust, tuleb edastada täielik teave maksja kohta.
Selgitus
Selgitus selle kohta, et määrav on saaja makseteenuse pakkuja asukoht ja mitte saaja enda asukoht.
Muudatusettepanek 40 Artikli 7 lõige 2
2. Üksikmaksja maksejuhiste kogumi edastamise puhul saajatele väljaspool ühendust ei kohaldata lõiget 1 kogumisse koondatud üksikmakse suhtes, tingimusel et maksejuhiste kogum sisaldab kõnealust teavet ja et üksikülekanded kannavad maksja kontonumbrit või kordumatut tunnust.	2. Üksikmaksja maksejuhiste kogumi edastamise puhul saajate makseteenuse pakkujate kaudu, mis asuvad väljaspool ühendust, ei kohaldata lõiget 1 kogumisse koondatud üksikmakse suhtes, tingimusel et maksejuhiste kogum sisaldab kõnealust teavet ja et üksikülekanded kannavad maksja kontonumbrit või kordumatut tunnust.
Selgitus
Selgitus selle kohta, et määrav on saaja makseteenuse pakkuja asukoht ja mitte saaja enda asukoht.
Muudatusettepanek 41 Artikli 8 sissejuhatav osa
Saaja makseteenuse pakkujal on olemas tõhusad meetmed, et tuvastada järgneva teabe puudumist maksja kohta:	Saaja makseteenuse pakkuja peab tuvastama, et tehingu sooritamiseks kasutatud teavitus- või makse- ja arveldussüsteemi väljad oleksid maksjaga seotud teabe osas täidetud selles teavitus- või makse- ja arveldussüsteemis kasutatavate märkide või sisendiga. Tal on olemas tõhusad meetmed, et tuvastada järgneva teabe puudumist maksja kohta:
Selgitus
Selgitus selle kohta, et saaja makseteenuse pakkuja peab kontrollima, kas asjakohased väljad on täidetud, mitte seda, kuidas nad on täidetud. Teisisõnu, ta ei ole kohustatud kontrollima andmete õigsust. See vastab automatiseeritud maksete võimalustele.
Muudatusettepanek 42 Artikli 8 punkt 2
(2) artiklis 4 nõutud täielik teave maksja kohta või vajaduse korral artiklis 13 nõutud teave rahaülekannete puhul, kui maksja makseteenuse pakkuja asub väljaspool ühendust,	(2) artiklis 4 nõutud täielik teave maksja kohta rahaülekannete puhul, kui maksja makseteenuse pakkuja asub väljaspool ühendust,
Selgitus
Horisontaalne muudatusettepanek, mille tingib muudatusettepanek jätta välja artikli 13 lõige 2.
Muudatusettepanek 43 Artikli 8 punkt 2 a (uus)
	2 a) maksejuhiste kogumi puhul, kui maksja makseteenuse pakkuja asub väljaspool ühendust, artiklis 4 nõutud täielik teave maksja kohta ainult maksejuhiste kogumi, mitte kogumisse koondatud üksikmaksete puhul.
Selgitus
Erisäte maksejuhiste kogumi jaoks.
Muudatusettepanek 44 Artikli 9 lõige 1
1. Kui saaja makseteenuse pakkuja avastab, et käesoleva määrusega maksja kohta nõutud teave on rahaülekande vastuvõtmisel puudu või ei ole täielik, võib ta kas ülekandest keelduda või paluda täielikumat teavet maksja kohta. Viimasel juhul võib saaja makseteenuse pakkuja kas raha kuni uurimiseni kinni hoida või selle saajale kättesaadavaks teha. Kõigil juhtudel käitub saaja makseteenuse pakkuja kooskõlas ükskõik milliste kohaldatavate õigusaktide või rakendussätetega, mis on seotud rahapesu ja terrorismi rahastamisega, eriti määrustega (EÜ) nr 2580/2001 ja (EÜ) nr 881/2002 ja direktiiviga 2005/…/EÜ, samuti siseriiklike rakendusmeetmetega.	1. Kui saaja makseteenuse pakkuja avastab, et käesoleva määrusega maksja kohta nõutud teave on ühendusesisese või 1000 eurot ja 1000 dollarit ületava ühendusevälise rahaülekande vastuvõtmisel puudu või ei ole täielik, ta kas keeldub ülekandest või palub täielikumat teavet maksja kohta. Kõigil juhtudel käitub saaja makseteenuse pakkuja kooskõlas ükskõik milliste kohaldatavate õigusaktide või rakendussätetega, mis on seotud rahapesu ja terrorismi rahastamisega, eriti määrustega (EÜ) nr 2580/2001 ja (EÜ) nr 881/2002 ja direktiiviga 2005/60/EÜ, samuti siseriiklike rakendusmeetmetega, olenemata lepingulisest korrast ja lepingulisest õigusest, mida sellise ärisuhte suhtes kohaldatakse.
Selgitus
Täiendus, kuna VII erisoovitus näeb ette madalaima künnise 1000 eurot/dollarit, millest väiksemate summade puhul ei ole maksjate riigid kohustatud maksjat kindlaks tegema ja täielikku teavet edastama. Kui sissetulevate rahaülekannete suhtes samuti madalaimat künnist ei kehti, siis tekib rahvusvahelises maksesüsteemis vastuolu. Määruse eelnõu artikli 9 lõike 1 kohaselt lükatakse need ülekanded alati tagasi või tuleb iga üksikjuhtumi korral küsida maksja kohta täielikku teavet.
Muudatusettepanek 45 Artikli 9 lõike 2 esimene lõik
2. Kui makseteenuse pakkuja ei ole korduvalt võimeline andma nõutud teavet maksja kohta, keeldub saaja makseteenuse pakkuja ükskõik millistest rahaülekannetest sellelt makseteenuse pakkujalt või katkestab temaga ärisuhted ainult rahaülekannete või ükskõik millise muu vastastikuse teenuse alal.	2. Kui makseteenuse pakkuja ei ole regulaarselt võimeline andma nõutud teavet maksja kohta seoses üle 1000 euro ja 1000 dollari suuruste rahaülekannetega, kaalub saaja makseteenuse pakkuja ärisuhete piiramist või koguni katkestamist nende finantseerimisasutustega.
Selgitus
VII erisoovitus näeb ette madalaima künnise 1000 eurot/dollarit, millest väiksemate summade puhul ei ole maksjate riigid kohustatud maksjat kindlaks tegema ja täielikku teavet edastama. Määruse eelnõu artikli 9 lõike 2 kohaselt tuleks ülekannete korduval saamisel kolmandatest riikidest täielike üksikasjadeta maksja kohta – seejuures õiguspäraselt – ärisuhe katkestada. Sellised sanktsioonid ei ole ELi tarbijate ja ettevõtete huvides. Makseteenuse pakkujatele peab jääma ELis teatud tegutsemisruum.
Muudatusettepanek 46 Artikkel 10
Saaja makseteenuse pakkuja peab ebatäielikku teavet maksja kohta teguriks, mille alusel määrata kindlaks, kas raha ülekandmine või ükskõik milline sellega kaasnev tehing on kahtlane ja kas sellest tuleb direktiivi 2005/.../EÜ III peatükis määratletud kohustuste kohaselt teatada rahapesu- ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega tegelevatele ametiasutustele.	Saaja makseteenuse pakkuja peab ebatäielikku teavet maksja kohta teguriks, mille alusel määrata kindlaks, kas raha ülekandmine või ükskõik milline sellega kaasnev tehing on kahtlane ja kas sellest tuleb direktiivi 2005/60/EÜ III peatükis määratletud kohustuste kohaselt teatada rahapesu- ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega tegelevatele ametiasutustele.
Selgitus
Ajakohastatud pärast rahapesu käsitleva kolmanda direktiivi vastuvõtmist 26. oktoobril 2005.
Muudatusettepanek 47 Artikli 13 lõige 2
2. Kui lõikes 1 viidatud juhul, ei saa makseteenuse vahendaja täielikku teavet maksja kohta, teavitab ta sellest raha ülekandmisel saaja makseteenuse pakkujat.	välja jäetud
Selgitus
Makse saaja makseteenuse pakkujal juba on kohustus kontrollida täieliku teabe esitamist. Täiendav kontroll makseteenuse vahendaja poolt tooks kaasa töö kattumise ja aeglustaks põhjuseta makseprotsessi. Mõistlikum tundub olevat piirata makseteenuse vahendaja kohustusi andmete edastamise ja dokumenteerimisega, nagu on sätestatud artikli 13 lõigetes 1 ja 3. ELi määrus ei tohiks kehtestada rangemaid nõudeid kui rahapesuvastase töökonna VII erisoovituse sätted.
Muudatusettepanek 48 Artikli 13 lõige 3
3. Kui lõige 1 on kohaldatav, teeb makseteenuse vahendaja saaja makseteenuse pakkuja taotlusel täieliku teabe maksja kohta kättesaadavaks kolme päeva jooksul alates taotluse esitamisest.	3. Kui lõige 1 on kohaldatav, teeb makseteenuse vahendaja saaja makseteenuse pakkuja taotlusel kogu teabe, mille ta maksja kohta on saanud, olenemata sellest, kas see on täielik või mitte, kättesaadavaks kolme päeva jooksul alates taotluse esitamisest.
Selgitus
Selgitus selle kohta, et makseteenuse vahendaja peab edastama vaid teabe, mille ta on saanud (teatud juhtudel ka puuduliku teabe).
Muudatusettepanek 49 Artikli 14 esimene lõik
Makseteenuse pakkujad vastavad oma asukohaliikmesriigis täielikult ja viivitamata rahapesu ja terroristide rahastamisega võitlevate ametiasutuste järelepärimistele raha ülekandmisel edastatava maksjaga seotud teabe ja vastavate kirjete kohta kooskõlas liikmesriigi siseriiklikus õiguses kehtestatud tähtaegade ja menetlusnõuetega.	Makseteenuse pakkujad vastavad oma asukohaliikmesriigis täielikult ja viivitamata kooskõlas liikmesriigi siseriiklikus õiguses kehtestatud menetlusnõuetega rahapesu ja terroristide rahastamisega võitlevate ametiasutuste järelepärimistele raha ülekandmisel edastatava maksjaga seotud teabe ja vastavate kirjete kohta.
Selgitus
Välja on jäetud mõiste „tähtaegadega”, et vältida vastuolu sõnaga „viivitamata”.
Muudatusettepanek 50 Artikli 14 teine lõik
Kõnealused ametiasutused võivad seda teavet kasutada ainult rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamise, uurimise, avastamise ja selle eest vastutusele võtmise eesmärgil.	Riigi kriminaalõiguse ja põhiõigustega kooskõlas tegutsevad kõnealused ametiasutused võivad seda teavet kasutada ainult rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamise, uurimise, avastamise ja selle eest vastutusele võtmise eesmärgil.
Selgitus
On väga oluline, et rahapesu või terrorismi vastase võitluse eest vastutavad ametiasutused toimiksid kooskõlas riigi karistusõiguse ja põhiõigustega.
Muudatusettepanek 51 Artikli 15 pealkiri
Karistused	Karistused ja järelevalve
Selgitus
Kooskõlas artikli 15 muudatusettepanekuga, teine lõik (uus).
Muudatusettepanek 52 Artikli 15 esimene lõik a (uus)
	Liikmesriigid kohustavad pädevaid asutusi tõhusalt jälgima ja võtma vajalikke meetmeid käesoleva määruse täitmise tagamiseks.
Selgitus
Selgitus selle kohta, et pädevad asutused peavad jälgima käesoleva määruse rakendamist.
Muudatusettepanek 53 Artikli 17 lõige 1
1. Komisjoni abistab rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamise komitee, edaspidi "komitee", mis asutati direktiiviga 2005/.../EÜ.	1. Komisjoni abistab rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamise komitee, edaspidi "komitee", mis asutati direktiiviga 2005/60/EÜ.
Selgitus
Lisatud direktiivi number.
Muudatusettepanek 54 Artikli 17 lõike 2 esimene lõik
2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artiklis 8 sätestatut.	2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artiklis 8 sätestatut, eeldusel, et kooskõlas selle menetlusega vastu võetud rakendusmeetmed ei muuda käesoleva määruse olulisi sätteid.
Selgitus
Oluline täiendus, et tagada käesoleva määruse oluliste sätete säilimine.
Muudatusettepanek 55 Artikli 17 lõige 2 a (uus)
	2 a. Eelnevalt vastu võetud rakendusmeetmeid piiramata peatatakse artikliga 2 kooskõlas olevate tehniliste eeskirjade, muudatusettepanekute ja otsuste vastuvõtmist nõudvate sätete kohaldamine 1. aprillil 2008. Komisjoni ettepaneku põhjal võivad Euroopa Parlament ja nõukogu uuendada kõnealuseid sätteid asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korra kohaselt ning sellel eesmärgil vaatavad nad need sätted läbi enne eespool nimetatud tähtaega.
Selgitus
Eesmärk on viia maksjaga seotud teavet puudutava määruse komiteemenetluse sätted vastavusse kapitali adekvaatsuse direktiivi sätetega. Sellega on kehtestatud aegumisklausli kehtima hakkamise tähtajaks 1. aprill 2008.
Muudatusettepanek 56 Artikli 18 lõik 1 esimene lõik
1. Komisjon võib anda liikmesriigile loa sõlmida asutamislepingu artikli 299 kohaselt määratletud riigi või alaga, mis ei ole osa ühendusest, kokkuleppeid, mis sisaldavad erandeid käesolevast määrusest, et selle riigi või ala ja asjaomase liikmesriigi vahelisi rahaülekandeid saaks käsitleda liikmesriigis tehtavate rahaülekannetena.	1. Komisjon võib anda liikmesriigile loa sõlmida asutamislepingu artikli 299 kohaselt vastavalt riigis kehtivale korrale määratletud riigi või alaga, mis ei ole osa ühendusest, kokkuleppeid, mis sisaldavad erandeid käesolevast määrusest, et selle riigi või ala ja asjaomase liikmesriigi vahelisi rahaülekandeid saaks käsitleda liikmesriigis tehtavate rahaülekannetena.
Selgitus
Nõukogu peab muudatusettepanekut vajalikuks, et hõlmata mõne liikmesriigi põhiseadusest tulenevaid kokkuleppeid oma „territooriumitega”.
Muudatusettepanek 57 Artikli 18 lõike 1 teise lõigu sissejuhatus
Sellised kokkulepped on lubatud ainult juhul, kui asjaomane riik või ala vastab järgmistele tingimustele:	Sellised kokkulepped on lubatud ainult juhul, kui:
Selgitus
Ümbersõnastatud parema selguse huvides ning täiendusi arvestades. Vt alljärgnev.
Muudatusettepanek 58 Artikli 18 lõike 1 teise lõigu punkt a
a) moodustab rahaliidu asjaomase liikmesriigiga või on osa asjaomase liikmesriigi valuutapiirkonnast;	a) asjaomane riik või territoorium moodustab rahaliidu asjaomase liikmesriigiga või on osa selle liikmesriigi valuutapiirkonnast või on sõlminud Euroopa Liiduga mõne liikmesriigi kaudu rahandusalase lepingu;
Selgitus
Nõukogu peab täiendust vajalikuks, et võtta arvesse ELi sees asuvaid territooriume, nt Monacot.
Muudatusettepanek 59 Artikli 18 lõike 1 teise lõigu punkt b
b) osaleb asjaomase liikmesriigi makse- ja arveldussüsteemis;	b) makseteenuse pakkujad asjaomases riigis või territooriumil osalevad otseselt või kaudselt selle liikmesriigi makse- ja arveldussüsteemis; ning
Selgitus
Nõukogu peab seda vajalikuks, kuna mitte territooriumid, vaid kohalikud makseteenuse pakkujad osalevad maksesüsteemis.
Muudatusettepanek 60 Artikli 18 lõike 1 teise lõigu punkt c
c) nõuab, et tema jurisdiktsiooni alla kuuluvad makseteenuse pakkujad kohaldaksid käesolevas määruses kehtestatud eeskirju.	c) asjaomane riik või territoorium nõuab, et tema jurisdiktsiooni alla kuuluvad makseteenuse pakkujad kohaldaksid käesolevas määruses kehtestatud eeskirju.
Selgitus
Ümbersõnastatud parema selguse huvides ning täiendusi arvestades. Vt ülaltoodu.
Muudatusettepanek 61 Artikli 19 pealkiri
Liikmesriikides tehtavad rahaülekanded heategevusorganisatsioonidele	Liikmesriikides tehtavad rahaülekanded mittetulunduslikele ühendustele
Selgitus
Kooskõlas artikli 19 muudatusettepanekuga.
Muudatusettepanek 62 Artikli 19 lõige 1
Liikmesriigid võivad vabastada oma territooriumil asuvad makseteenuse pakkujad artiklis 5 sätestatud kohustustest, kui tegemist on rahaülekannetega heategevuslikel, usulistel, haridus-, sotsiaal- või solidaarsuseesmärkidel, tingimusel et kõnealused organisatsioonid täidavad aruandlust ja välisauditit käsitlevaid nõudeid või kuuluvad mõne avaliku ametiasutuse järelevalve alla ja et kõnealused rahaülekanded on piiratud ülemmääraga 150 eurot ülekande kohta ja toimuvad ainult liikmesriigi territooriumil.	1. Liikmesriigid võivad vabastada oma territooriumil asuvad makseteenuse pakkujad artiklis 5 sätestatud kohustustest, kui tegemist on rahaülekannetega heategevuslikel, usulistel, haridus-, sotsiaal- või solidaarsuseesmärkidel, tingimusel et kõnealused mittetulunduslikud ühendused täidavad aruandlust ja välisauditit käsitlevaid nõudeid või kuuluvad mõne avaliku ametiasutuse või riigi õiguse kohaselt tunnustatud isereguleeriva organisatsiooni järelevalve alla ja et kõnealused rahaülekanded on piiratud ülemmääraga 150 eurot ülekande kohta ja toimuvad ainult liikmesriigi territooriumil.
Selgitus
Selgitus selle kohta, et erand kehtib ainult mittetulunduslike ühenduste kohta. See hõlmab ka teadusasutusi, nt vähiuuringute instituute. Et võtta arvesse üksikute liikmesriikide konkreetseid asjaolusid, tuleks kaaluda ka riigi õiguse alusel tunnustatud isereguleeruvaid organisatsioone.
Muudatusettepanek 63 Artikli 19 teine lõige
Liikmesriigid teavitavad komisjoni esimeses lõigus sätestatud võimaluse kohaldamiseks võetud meetmetest.	2. Käesolevat artiklit kohaldavad liikmesriigid teavitavad komisjoni esimeses lõikes sätestatud võimaluse kohaldamiseks võetud meetmetest, mis sisaldab selle erandi alla kuuluvate organisatsioonide nimekirja, nende organisatsioonide üle põhilist kontrolli omavate füüsiliste isikute nimesid ja selgitust selle kohta, kuidas nimekirja ajakohastatakse. See teave tehakse kättesaadavaks ka rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse eest vastutavatele ametiasutustele.
Selgitus
Organisatsioonid, mille suhtes kehtib erand, tuleks nimeliselt loetleda ning esitada see nimekiri komisjonile.
Muudatusettepanek 64 Artikli 19 lõige 2 a (uus)
	2 a. Asjaomane liikmesriik edastab selles liikmesriigis tegutsevale makseteenuse pakkujale käesoleva erandi alla kuuluvate organisatsioonide ajakohastatud nimekirja.
Selgitus
Erandi alla kuuluvate organisatsioonide nimekiri tuleks ühtlasi teha kättesaadavaks asjaomases liikmesriigis tegutsevale makseteenuse pakkujale.
Muudatusettepanek 65 Artikkel 20
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.	Käesolev määrus jõustub kaksteist kuud pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikleid 4–14 ja 19 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.
Selgitus
Makseteenuse pakkujad vajavad enamuse asutuste süsteemide konfiguratsioonist ja arenguastmest lähtudes määruse rakendamise ettevalmistamiseks aega 12 kuud. Need 12 kuud on vajalikud, et tegelda infotehnoloogia süsteemide kujundamise, rakendamise ja katsetamisega, samuti teavitamiseks ja lepinguliste suhete läbivaatamiseks klientidega.
Muudatusettepanek 66 Artikli 20 lõige 2 a (uus)
	Hiljemalt 2010. aastaks esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande artikli 2 kohaldamise mõjude kohta seoses kogemustega, mis puudutavad direktiivi 2000/46/EÜ artikli 1 lõikes 3 määratletud elektronraha ja muude uudsete maksevahendite kasutamist rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil. Väärkasutuse ohu korral seoses rahapesu või terrorismi rahastamisega esitab komisjon käesoleva määruse muutmise ettepaneku.
Selgitus
Puudulike teadmiste tõttu olemasolevate ja tulevaste ohtude kohta seoses rahapesuga ja terrorismi rahastamisega elektronraha ja mobiiltelefoniga teostatavate maksete abil, on arvamuse koostaja seisukohal, et erandeid puudutav läbivaatamisklausel on vajalik. Lisaks tuleks hinnata vajadust uusi innovatiivseid maksevahendeid reguleerivate eeskirjade järele. Komisjon peaks koostama aruande selle kohta, kas meetmed on vajalikud, ja kui need on vajalikud, siis esitama ettepaneku asjakohaste muudatuste tegemiseks.

[1] Financial Action Task Force on Money Laundering and Terrorist Financing.
[2] ELTs seni avaldamata.

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus raha ülekandmisel edastatava maksjaga seotud teabe kohta
Viited	KOM(2005)0343 - C6-0246/2005 - 2005/0138(COD)
Vastutav komisjon	LIBE
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	ECON 8.9.2005
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev	27.10.2005
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Udo Bullmann 27.9.2005
Endine arvamuse koostaja
Arutamine parlamendikomisjonis	29.11.2005		13.3.2006	18.4.2006
Vastuvõtmise kuupäev	19.4.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	31 0 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Zsolt László Becsey, Pervenche Berès, Sharon Bowles, Udo Bullmann, Ieke van den Burg, David Casa, Elisa Ferreira, José Manuel García-Margallo y Marfil, Jean-Paul Gauzès, Gunnar Hökmark, Karsten Friedrich Hoppenstedt, Sophia in 't Veld, Piia-Noora Kauppi, Wolf Klinz, Christoph Konrad, Astrid Lulling, Cristobal Montoro Romero, John Purvis, Alexander Radwan, Antolín Sánchez Presedo, Margarita Starkevičiūtė, Ivo Strejček, Sahra Wagenknecht
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed	Harald Ettl, Catherine Guy-Quint, Alain Lipietz, Vladimír Maňka, Thomas Mann, Diamanto Manolakou, Giovanni Pittella, Poul Nyrup Rasmussen
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Marios Matsakis, Marie-Line Reynaud
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

MENETLUS

Pealkiri		Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus raha ülekandmisel edastatava maksjaga seotud teabe kohta
Viited		COM(2005)0343 – C6 0246/2005 – 2005/0138(COD)
EP-le esitamise kuupäev		26.7.2005
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev		LIBE 8.9.2005
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev		ECON 8.9.2005
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev
Tõhustatud koostöö istungil teada andmise kuupäev		ECON 27.10.2005
Raportöör(id) nimetamise kuupäev		Alexander Alvaro 13.10.2005
Endine raportöör / Endised raportöörid
Lihtsustatud menetlus – otsuse kuupäev
Õigusliku aluse vaidlustamine JURI arvamuse kuupäev				/
Rahaeraldise määra muutmine BUDG arvamuse kuupäev				/
Konsulteerimine Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega – istungil otsuse tegemise kuupäev
Konsulteerimine Regioonide Komiteega – istungil otsuse tegemise kuupäev
Arutamine parlamendikomisjonis		21.2.2006	18.4.2006
Vastuvõtmise kuupäev		15.5.2006
Lõpphääletuse tulemused	+ – 0	37 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed		Alexander Alvaro, Roberta Angelilli, Edit Bauer, Johannes Blokland, Mihael Brejc, Kathalijne Maria Buitenweg, Maria Carlshamre, Giusto Catania, Carlos Coelho, Fausto Correia, Kinga Gál, Elly de Groen-Kouwenhoven, Ewa Klamt, Magda Kósáné Kovács, Barbara Kudrycka, Stavros Lambrinidis, Romano Maria La Russa, Sarah Ludford, Antonio Masip Hidalgo, Claude Moraes, Lapo Pistelli, Martine Roure, Inger Segelström, Antonio Tajani, Ioannis Varvitsiotis, Manfred Weber, Stefano Zappalà, Tatjana Ždanoka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed		Camiel Eurlings, Giovanni Claudio Fava, Sophia in 't Veld, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Bill Newton Dunn, Marie-Line Reynaud
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)		Panagiotis Beglitis, Emine Bozkurt, Pasqualina Napoletano
Esitamise kuupäev		23.5.2006
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)		...

Õigusteave - Privaatsuspoliitika