RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013)

1.6.2006 - (KOM(2005)0119 – C6‑0099/2005 – 2005/0043(COD)) - ***I

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Raportöör: Jerzy Buzek

parandused/addenda

• ERR01 (PDF - 104 KB)
• ERR01 (DOC - 75 KB)

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013)

(KOM(2005)0119 – C6‑0099/2005 – 2005/0043(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2005)0119)[1];

–   võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 166 lõiget 1, mille kohaselt esitas komisjon parlamendile ettepaneku (C6-0099/2005);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni, keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, regionaalarengukomisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni, kalanduskomisjoni, õiguskomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A6 0202/2006),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil esitada vajadusel pärast järgmise mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmist ettepanek programmi võrdlussumma kohandamiseks;

3.  kutsub komisjoni üles antud küsimust taas parlamendile esitama, kui komisjon kavatseb oma ettepanekut märkimisväärselt muuta või seda muu tekstiga asendada;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Amendment 1 Põhjendus 1
(1) Ühenduse eesmärk on tugevdada ühenduse tööstuse teaduslikke ja tehnoloogilisi aluseid ning kindlustada konkurentsivõime kõrge tase. Selleks peaks ühendus edendama kogu vajalikuks peetavat teadustegevust, ergutades eelkõige ettevõtjaid, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtteid (edaspidi „VKEd“), uurimiskeskusi ja ülikoole nende teadusuuringute ja tehnoloogiaarendusega seotud tegevuses.	(1) Ühenduse eesmärk on luua teadmistepõhine ühiskond, arendades oskusteavet ja tugevdades ühenduse tööstuse teaduslikke ja tehnoloogilisi aluseid, et kindlustada konkurentsivõime kõrge tase. Selleks tunnustab ühendus teadlaste vastutust ja sõltumatust avangardteadmiste alaste teadusuuringute üldsuuniste määratlemisel ning ühendus peaks edendama kogu vajalikuks peetavat teadustegevust, ergutades eelkõige ettevõtjaid, sealhulgas väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid (edaspidi „VKEd“), uurimiskeskusi ja ülikoole nende teadusuuringute ja tehnoloogiaarendusega seotud tegevuses, eelistades neid valdkondi ja projekt, mille puhul Euroopa Liidu poolne rahastamine ja koostöö omavad erilist tähtsust ja annab lisandväärtust. Oma toetusega avangardteadmistealastele teadusuuringutele, rakenduslikele ja innovatsioonialastele teadusuuringutele püüab ühendus soodustada sünergiat Euroopa teadusuuringutes ja tugevdada Euroopa teadusruumi aluseid. See aitab positiivselt kaasa 25 liikmesriigi ühiskondlikule arengule ja majanduskasvule.
Selgitus
Lissaboni strateegia taaselustamine toimub tugeva edasiviiva jõu abil, mis tuleneb Euroopa teadusruumist ning eelkõige avangardteadmistealastest teadusuuringutest Euroopa Liidu tasandil.
Teenustesektori osalemine on keskse tähtsusega, kui eeldatakse, et raamprogramm suudab kaasa aidata Lissaboni eesmärkide saavutamisele majanduskasvu ja töökohtade loomise kaudu.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 1 a (uus)
	(1 a) Tagamaks avaliku sektori rahastatavast teadustegevusest tulenevate teadmiste ulatuslikku levitamist, tuleb teadlasi ärgitada oma avastusi avaldama ja teadustöö tulemusi levitama. Nimetatud eesmärgil on avatud lähtekoodi arengul põhinev info- ja sidetehnoloogia alase teadustegevuse juhtum mudel, mis on olnud edukas uuenduste ja tiheneva koostöö allikana.
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 2
(2) Lissaboni Euroopa Ülemkogu tunnustas teadustegevuse keskset osa konkurentsivõime ja majanduskasvu tagamisel ning rõhutas teadmiste ja innovatsiooni tähtsust majanduskasvu, sealhulgas tööhõive kasvu suurendamisel Euroopas.	(2) Lissaboni Euroopa Ülemkogu tunnustas teadustegevuse keskset osa ning rõhutas teadmiste ja innovatsiooni tähtsust kui võtmeelementi, seades endale järgmise kümnendi uue strateegilise eesmärgi: saada maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majanduskeskkonnaks, mis on suuteline säästvaks majandusarenguks eesmärgiga saavutada täielik tööhõive, kus on rohkem ja paremaid töökohti ning suurem sotsiaalne ühtekuuluvus.
Selgitus
Lissaboni "kolmnurk" väärib mainimist.
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 2 a (uus)
	(2 a) Lissaboni strateegia eesmärgi – Euroopa muutumine maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majanduseks – saavutamisel on seitsmes raamprogramm keskse tähtsusega. Haridusest, uurimis- ja uuendustegevusest koosnev teadmiste kolmnurk on selle eesmärgi saavutamise peamiseks vahendiks.
Muudatusettepanek 5 Põhjendus 2 b (uus)
	(2 b) Euroopa Ülemkogu Lissaboni kohtumisel tunnustati teadmiste ja mittemateriaalsete varade keskset rolli majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise rikkuse loomises. Teadmistepõhises ühiskonnas on innovatsiooni ja teadmiste loomine nn ülevalt-alla kulgemise asemel kogu ühiskonnas laialdaselt levinud ning saavutatakse järjest rohkem nn alt-üles kulgevate protsesside abil. Ühenduse eesmärk on mobiliseerida ja tugevdada kogu teadusuuringute- ja innovatsioonialast võimekust.
Muudatusettepanek 6 Põhjendus 3 a (uus)
	(3 a) Seetõttu peavad paljud liikmesriigid ja Euroopa tööstus kiirendama oma uurimistööalaseid jõupingutusi, et aidata kaasa uurimistöö edendamise edukusele seitsmenda raamprogrammi raames.
Selgitus
Liikmesriikidele tuleb selgeks teha, et seitsmenda raamprogrammi eesmärkide saavutamine on võimalik ainult suurema rahalise panuse korral.
Muudatusettepanek 7 Põhjendus 3 b (uus)
	(3 b) Erainvesteeringute efektiivsemaks ligimeelitamiseks ning teadus- ja arendustegevuse tõhusaima mõju tagamiseks Euroopa konkurentsivõime tugevdamisele peab raamprogramm sisaldama kohaseid meetmeid intellektuaalomandi õiguste kaitsmiseks uurimisprotsessi algstaadiumis. See on eriti oluline VKEde puhul, mis omavad konkurentsivõimelisel turul vähem lisaeeliseid.
Selgitus
See on täiendus raportööri esialgsele muudatusettepanekule, tõstes esile VKEde erivajadused.
Muudatusettepanek 8 Põhjendus 3 c (uus)
	(3 c) Intellektuaalomandi kaitse on Euroopa teadusruumi arengu oluline omadus. Euroopa Patendiametit tuleks õigusliku aluse osas reformida, et kajastada muutust Euroopa institutsioonides ning selle menetlusi tuleks lihtsustada ühtse Euroopa patendi suunas ja tihedas seotuses ainuõiguse põhimõttega, mis antakse leiutise kasutamise eest selle vastu vahetamisel ja selle täieliku avalikustamise piiramisel. Erasektori osalemist ning teaduslike ja tehniliste tulemuste ärieesmärgil kasutamist tuleks soodustada, kuid tuleks leida tasakaal intellektuaalomandi õiguste kaitse ja teadmiste levitamise vahel.
Selgitus
Absoluutselt vajalik on tagada intellektuaalomandi õiguste kaitse läbipaistvate ja lihtsustatud menetlustega, mis oleks eelkõige kasulik VKEdele.
Muudatusettepanek 9 Põhjendus 3 d (uus)
	(3 d) Raamprogrammi eesmärk peab olema tagada, et lisaks konkurentsieelise kindlustamisele Euroopa majanduses suurenenud investeerimise kaudu teadusesse, tuleb võimaluse korral ühenduse huvides kasutada ELi rahastatavat teaduslikku uurimistööd, eelkõige valdkondades, millesse turg ei suuda investeerida.
Selgitus
Avaliku sektori rahastamine peaks asjakohasel juhul aitama kaasa inimeste elude parandamisele, inimeste vajadustele vastamisele ja inimeste ees seisvate ohtude piiramisele ning samuti majanduse parandamisele.
Muudatusettepanek 10 Põhjendus 3 e (uus)
	(3 e) Maksusoodustused võivad olla kasulikuks vahendiks Euroopa teadustegevuse rahaliste vahendite suurendamiseks.
Selgitus
Maksusoodustused on olnud väga kasulikud teadustegevuse edendamisel USAs ja Euroopa peaks kaaluma selle vahendi kasutamist.
Muudatusettepanek 11 Põhjendus 3 f (uus)
	(3 f) Kogu seitsmenda raamprogrammi üldeesmärk peab olema aidata kaasa Euroopa Liidu saamisele maailma juhtivaks teaduruumiks. Selleks on vaja, et raamprogramm keskenduks tugevalt maailmatasemel teadusuuringute edendamisele ja nendesse investeerimisele. Seega on väga oluline, et eriprogrammide rakendamine põhineks pigem teadusuuringute tipptaseme põhimõtetel kui muudel prioriteetidel. Üksnes tipptasemel teadusuuringute jaoks võimaluste loomise abil on ELil võimalik saada maailma juhtivaks teadusruumiks.
Muudatusettepanek 12 Põhjendus 4
(4) Euroopa Parlament on korduvalt rõhutanud teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse tähtsust ning teadmiste suurenenud rolli majanduskasvu jaoks, mainides seda viimati oma tulevaste teadusuuringuid toetavate ELi tegevuskavade suunistes 2005. aasta märtsis.	(4) Euroopa Parlament on korduvalt rõhutanud teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse tähtsust ning teadmiste suurenenud rolli majanduskasvu ning sotsiaalse ja keskkonnaalase heaolu jaoks, mainides seda viimati oma tulevaste teadusuuringuid toetavate ELi tegevuskavade suunistes 2005. aasta märtsis.
Selgitus
Lissaboni eesmärke ei saavutata, kui ei võeta majanduskasvule kaasa aitamisel arvesse sotsiaalset ja keskkonnaalast heaolu.
Muudatusettepanek 13 Põhjendus 5
(5) Arvestades kõigi ühenduse strateegiate vajadusi seoses teadusuuringutega ja tuginedes Euroopa tööstuse, teadusringkondade, ülikoolide ja teiste asjast huvitatud ringkondade ulatuslikule toetusele, peaks ühendus seadma seitsmenda raamprogrammiga saavutatavad teaduslikud ja tehnoloogilised eesmärgid aastateks 2007–2013.	(5) Arvestades kõigi ühenduse strateegiate vajadusi seoses teadusuuringutega ja tuginedes Euroopa tööstuse, teadusringkondade, ülikoolide ja teiste asjast huvitatud ringkondade ulatuslikule toetusele, peaks ühendus seadma seitsmenda raamprogrammiga saavutatavad teaduslikud ja tehnoloogilised eesmärgid aastateks 2007–2013; palub, et komisjon võtaks oma ettepanekutes (2009. aasta läbivaatamissäte) eelkõige arvesse eelarveraamistiku ümberorienteerimist nii tulude kui ka kulude valdkonnas ja Lissaboni strateegia eesmärke, ning et sellest saaks kasu teadus- ja arendustegevuse seitsmes raamprogramm.
Selgitus
Teadus- ja arendustegevuse seitsmenda raamprogrammi eelarvevahendite sobiv toetamine järgmises eelarveraamistikus (2009. aasta läbivaatamissäte) on üks võtmetegureid liidu mahajäämuse korvamisel. 3%-lise eesmärgiga ei tohi hiljem hiljaks jääda.
Muudatusettepanek 14 Põhjendus 5 a (uus)
	(5 a) Tööstusuurimistegevuse jaoks on eriti olulised Euroopa tehnoloogiaplatvormid ja ühised tehnoloogilised algatused. Euroopa tehnoloogiaplatvormid võivad areneda Euroopa konkurentsivõime edendamise üldabivahendiks.
Selgitus
Kõikide Euroopa ettevõtete – väikeste, keskmiste või suurte – üldine osalemine innovatsioonialastes jõupingutustes on absoluutselt vajalik meie töötleva tööstuste konkurentsivõime seisukohast. Tehnoloogiaplatvormid ja ühised tehnoloogilised algatused on sobiv vahend, et pakkuda kõikidele ettevõtetele innovatsioonialase teadusliku ja tehnoloogilise uurimistegevuse eeliseid.
Muudatusettepanek 15 Põhjendus 6
(6) Kõnealused eesmärgid peaksid Euroopa teadusruumi loomisel toetuma kuuenda raamprogrammi saavutustele ning aitama kaasa Euroopa teadmistepõhise majanduse ja ühiskonna arendamisele. Kõnealustest eesmärkidest on erilise tähtsusega järgmised:	(6) Kõnealused eesmärgid peaksid Euroopa teadusruumi loomisel toetuma kuuenda raamprogrammi saavutustele ning aitama kaasa Euroopa teadmistepõhise majanduse ja ühiskonna arendamisele, millega täidetakse Lissaboni strateegia eesmärgid kogu ühenduse valdkondlikus poliitikas. Kõnealustest eesmärkidest on erilise tähtsusega järgmised:
Muudatusettepanek 16 Põhjendus 8
(8) Tuleks suurendada Euroopa teadusuuringute dünaamikat, loovust ja tipptaset avangardteadmiste hankimiseks.	(8) Tuleks suurendada Euroopa teadusuuringute dünaamikat, loovust ja tipptaset avangardteadmiste hankimiseks. Seda silmas pidades peaks spekulatiivsemate alusuuringute rahastamine olema raamprogrammi selge prioriteet.
Muudatusettepanek 17 Põhjendus 9
(9) Tuleks tugevdada kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt inimpotentsiaali Euroopa teadusuuringutes ja tehnoloogias.	(9) Tuleks tugevdada kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt inimpotentsiaali Euroopa teadusuuringutes ja tehnoloogias; parem haridus ja lihtsam juurdepääs uurimisvõimalustele ning naisteadlaste osakaalu ja teadlaste liikuvuse suurenemine on peamised vahendid selle eesmärgi saavutamiseks. Seetõttu peaks kutsuma liikmesriike üles jõustama Euroopa teadlaste hartat ja teadlaste töölevõtmise juhendit, millest mõlemad vahendid on vajalikud tõelise Euroopa teadusruumi kehtestamiseks.
Selgitus
Kui soovitakse luua tõeline Euroopa teadusruum, peavad kehtima ühised eeskirjad. Seetõttu oleks kasulik, kui liikmesriigid võtaksid vastu Euroopa teadlaste harta ja teadlaste töölevõtmise juhendi, sest see aitaks kaasa suurema teadlaste liikuvuse ergutamisele.
Naised moodustavad suurima osa teadusuuringutes kasutamata inimpotentsiaalist.
Muudatusettepanek 18 Põhjendus 9 a (uus)
..	(9 a) Dialoogi teaduse ja ühiskonna vahel Euroopas tuleks süvendada, et töötada välja teadus- ja arenduskava, mis vastab kodanike muredele, sealhulgas soodustades kriitilist mõtlemist, ning mille eesmärgiks on taastada üldsuse usk teadusesse.
Selgitus
Et taastada üldsuse usk teadus- ja uurimistegevusse, on oluline luua mehhanisme, mis võimaldaksid Euroopa teadlastel kuulata ühiskonna muresid seoses uurimisprojektidega. Komisjoni ettepanekust jääb mulje, et põhiprobleem on avaliku arvamuse veenmine, mida on võimalik lahendada nn ülevalt-alla lähenemisviisi abil.
Muudatusettepanek 19 Põhjendus 9 b (uus)
	(9 b) Erilist tähelepanu tuleks pöörata noorte, algastme ja karjääri alguses olevate teadlaste teadlaskarjäärile kaasa aitamisele kõige viljakamal eluperioodil, võimaldamaks neil mängida olulist osa kõikides raamprogrammi tegevustes. Algastme ja karjääri alguses olevad teadlased peavad saama Euroopa teaduse peamiseks juhtivaks jõuks. Seoses sellega tuleb rakendada konkreetseid meetmeid kogu raamprogrammi tegevuses programmide „Koostöö,” „Ideed” ja „Inimesed” raames.
Selgitus
EL vajab 2010. aastaks algastme ja karjääri alguses olevaid teadlasi, kui soovitakse saavutada eesmärk investeerida teadusuuringutesse 3%. Algastme ja karjääri alguses olevate teadlaste toetamine ettepanekus ei ole piisavalt kaugeleulatuv. Eriline tähelepanu ja konkreetne tegevus on vajalik, et luua algastme ja karjääri alguses olevatele teadlastele kõikjalt maailmast atraktiivsed, konkurentsivõimelised tingimused ning suurendada Euroopa teadusuuringute süsteemi konkurentsivõimet.
Muudatusettepanek 20 Põhjendus 9 c (uus)
..	(9 c) Seitsmenda raamprogrammi uuenduslik olemus peitub Euroopa avangardteadmistealastes teadusuuringutes ning asjaolus, et selles kontekstis on tipptase juhtiv kriteerium; inimpotentsiaali, mida Euroopa Liit suudab kasutusele võtta, tuleks seetõttu võimalikult hästi rakendada.
Or. en
Selgitus
Et teadusuuringud saaksid Euroopas areneda selle sõna tõelises tähenduses, tuleb jätta laialdaselt ruumi inimpotentsiaalile.
Muudatusettepanek 21 Põhjendus 10
(10) Tuleks suurendada kogu Euroopa teadustegevuse ja innovatsiooni alast suutlikkust ning tagada selle optimaalne kasutus.	(10) Tuleks suurendada kogu Euroopa teadustegevuse, innovatsiooni ja tehnosiirde alast suutlikkust ning tagada selle optimaalne kasutus, rakendades „Avatud innovatsiooni“ lähenemisviisi, et toetada maailma juhtivate teadusuuringute esiletõusu Euroopas. Selleks võiks arutleda VKEdele antavate Euroopa Liidu toetuste ettevõtte tulumaksust vabastamise üle seitsmenda raamprogrammi raames.
Selgitus
Uus tähtis paradigma teadmistest tuleneva majanduskasvu tagamiseks on avatud innovatsioon. See viitab järjest enam ettevõttesisestele ja -välistele ideeallikatele toetuvate ettevõtete suundumusele luua väärtusi innovatsioonist. Ettevõtted, mis rakendavad ettevõtteväliseid ideid oma äri edendamiseks, võimendades samas ettevõttesiseseid ideid väljaspool oma jooksvat tegevust, saavutavad tõenäoliselt edu. Selleks peavad suured ettevõtted, VKEd, ülikoolid ja uurimisinstituudid tegema tihedat koostööd avatud innovatsiooni ökosüsteemides.
Innovatsioonialase võimekuse optimaalne kasutamine ei saa toimuda ilma maksude valdkonda käsitleva aruteluta Euroopa Liidu tasandil.
Tehnosiirde valdkonnas on EL kõige nõrgem ning seda valdkonda tuleks igal võimalusel soodustada.
Muudatusettepanek 22 Põhjendus 10 a (uus)
	(10 a) Tulemuste muutmist tipptasemel teadusuuringutest toodeteks, protsessideks ja teenusteks tuleb ergutada.
Selgitus
Euroopast tulevad tipptasemel teadusuuringute tulemused, kuid võrreldes oma konkurentidega seisab Euroopa nende innovatsiooniks muutmisel silmitsi tõsiste probleemidega.
Muudatusettepanek 23 Põhjendus 10 b (uus)
	(10 b) Projekti ettepanekute teaduslik tipptase peaks olema otsustav kriteerium Euroopa rahaliste vahendite jagamisel.
Selgitus
Tuleb selgelt rõhutada, et teaduslik tipptase on endiselt otsustav kriteerium rahaliste vahendite andmisel seitsmenda raamprogrammi raames. Üksnes sel viisil on võimalik saavutada finantsperspektiivi ja Lissaboni strateegia ambitsioonikad eesmärgid.
Muudatusettepanek 24 Põhjendus 10 c (uus)
	(10 c) Võttes arvesse Amsterdami lepingu protokolli loomade kaitse ja heaolu kohta, tuleks edendada teadusuuringuid alternatiivsete katsestrateegiate väljatöötamiseks ning eelkõige edendada ja tõhustada loomi mitte hõlmavate meetodite väljatöötamist kõikides uurimisvaldkondades, et vähendada loomade kasutamist teadusuuringutes ja katsetes, eesmärgiga loomade kasutamine täielikult asendada.
Selgitus
Loomade kaitse ja heaolu protokoll nõuab, et ühendus ja liikmesriigid pööraksid tähelepanu loomade heaolunõuetele poliitika valdkondade, sealhulgas teaduspoliitika koostamisel ja rakendamisel. Vastavalt kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi artikli 7 lõike 2 punktidele a ja b, on loomkatsete alternatiivide välja töötamine ja valideerimine prioriteet, ning nõukogu direktiivi 86/609/EMÜ artikkel 23 nõuab komisjonilt ja liikmesriikidelt teadusuuringute soodustamist, et töötada välja alternatiivid. Eesmärk edendada ja tõhustada loomi mitte hõlmavate meetodite ja alternatiivsete katsestrateegiate väljatöötamist tuleks seega konkreetselt lisada, eelkõige pidades silmas muudetud nõukogu direktiivi 76/768/EMÜ nõudeid kosmeetikatoodete kohta ning kavandatava ELi kemikaalide määruse eesmärki edendada loomkatsete alternatiive.
Muudatusettepanek 25 Põhjendus 12
(12) Koostööd käsitlev osa peaks toetama riikidevahelist koostööd igal alal kogu Euroopa Liidus ning ka mitmes teemavaldkonnas vastavalt teadmiste ja tehnoloogia edusammudele aladel, kus tuleks teadusuuringuid toetada ja tugevdada, et lahendada Euroopa sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonna- ja tööstusalaseid küsimusi.	(12) Koostööd käsitlev osa peaks toetama riikidevahelist koostööd sobival alal kogu Euroopa Liidus ning ka mitmes teemavaldkonnas vastavalt teadmiste ja tehnoloogia edusammudele aladel, kus tuleks teadusuuringuid toetada ja tugevdada, et lahendada Euroopa sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonna-, rahvatervise ja tööstusalaseid küsimusi ning teenida üldsuse huve ja aidata arengumaid. Vajadusel võimaldab see programm paindlikkust ülesandekesksete programmide puhul, mis läbivad mitmeid temaatilisi prioriteete. Tagamaks, et VKEde huve tehnoloogiaplatvormidega seotud otsustamismenetlustes nõuetekohaselt arvesse võetakse, peaksid neid esindama nii nende riiklikud kui ka rahvusvahelised esindajad. Samuti tuleks programmiga tagada, et EL oleks suuteline säilitama oma juhtivat positsiooni sotsioloogia ja humanitaarvaldkonna teadusuuringutes koostoime kohta inimeste ja uue tehnoloogia vahel, ning tehnoloogia olulisuse kohta ühiskonna kui terviku arengule.
Selgitus
Raamprogramm peaks võimalusel vastama arengumaades elavate inimeste vajadustele. Samuti peaks koostööprogramm olema paindlikum, võimaldamaks projektidel, mis läbivad mitmeid teemasid, pääseda hõlpsasti ligi rahalistele vahenditele. Näiteks keskkonnasõbraliku auto väljatöötamise puhul on kohaldatavad transpordi, energia, IKT ja uue tootmistehnoloogia teemad. Sellist tüüpi mitmete valdkondade hõlmamist tuleks aktiivselt soodustada.
Kuna VKEdel sageli puuduvad piisavad ressursid aktiivseks osalemiseks tehnoloogiaplatvormidel ning kuna VKEde kaasamine on oluline strateegilise teadusuuringute programmi kehtestamise seisukohast, oleks lahenduseks nende kaasamine oma riiklike ja rahvusvaheliste esindajate kaudu.
Teadusavastustest tulenevad rakendused ja tehnoloogiad kujundavad meie igapäevaelu ja esitavad väljakutse meie eetilistele seisukohtadele. Teadustöö prioritiseerimise aluseks on seega poliitiline valik ja see peaks seetõttu olema keskenduma avaliku hüve tugevdamisele.
Parem arusaam tehnoloogia ja ühiskonna koostoimest ning ühiskonna arengu põhisuundadest üldiselt on samuti vajalik eeltingimus eesmärgiga kasutada täielikult ära tehnoloogia eelised ning käivitada poliitika, mis võtab arvesse demograafilisi ja kultuurilisi tendentse. Pikemas perspektiivis annab see Euroopale nii majandusalase kui ka konkurentsieelise.
Kaasatud teadlaste kogemused näitavad, et väiksemad projektid on üldiselt tõhusamad ja teaduslikult loovamad.
Muudatusettepanek 26 Põhjendus 13
(13) Ideid käsitlevas osas sätestatud tegevust peaks läbi viima Euroopa teadusnõukogu, mis peaks olema suures osas sõltumatu.	(13) Ideid käsitlevas osas sätestatud tegevust peaks läbi viima Euroopa teadusnõukogu, mis peaks olema suures osas sõltumatu. Kõige olulisem on arendada väga kõrgetasemelisi avangardteadmistealaseid teadusuuringuid Euroopa Liidu tasandil, mis väärtustaksid ja tooksid esile Euroopa kõrge taseme liikmesriikides läbiviidud tegevuste kaudu. Pärast algperioodi suhtleb Euroopa teadusnõukogu regulaarselt Euroopa institutsioonidega ja teadusringkonnaga, et leppida kokku organisatsiooniline meetod, mille abil toetatakse Euroopa teadusnõukogu tööd ja edendatakse tema huve avalikkuses.
Selgitus
Avangardteadmiste teadusuuringud on tõeliselt uus asi teadus- ja arendustegevuse seitsmendas raamprogrammis. Selline teadustegevus Euroopa Liidu tasandil omandab tõelise lisandväärtuse, mis toob kasu kõikidele, kes on tegevad teadusuuringute ühenduses.
Muudatusettepanek 27 Põhjendus 14
(14) Inimesi käsitlevas osas sätestatud tegevus peaks soodustama üksikisikuid valima teadlase ametit, Euroopa teadlasi tuleks julgustada jääma Euroopasse, kogu maailma teadlased peaksid olema huvitatud Euroopast ning Euroopa peaks pakkuma suuremat huvi tippteadlastele.	(14) Inimesi käsitleva programmi eesmärgid peaksid olema järgmised: – rohkemate andekate üksikisikute julgustamine valima teadlase ametit; – koolitusmeetodite ja -võimaluste ühtlustamise edendamine teadlaste osas, laienedes ka oskustele, mida nad omandavad; – Euroopa teadlaste Euroopasse jäämise või tagasipöördumise tagamine; – avalikest erasektori teadusasutustesse ja vastupidi liikumise kergemaks muutmine teadlaste jaoks. – maailma teadlaste ligimeelitamine kõikjalt maailmast Euroopasse. Selleks tuleks teha jõupingutusi, et parandada ühenduse territooriumil ja kolmandates riikides saadud diplomite ja kutsekvalifikatsioonide vastastikust tunnustamist. Seega tuleks praeguste vahenditega jätkata edukat Marie Curie programmi, mis on taotlejate poolt hästi vastu võetud. Esmatähtsaks tuleb pidada teadlaste liikuvust Euroopas, et kindlustada teadmiste hajutatud levik ning tagada, et innovatiivsetes avangardteadmistealastes teadusuuringutes mitmetes valdkondades rakendatakse pühendunud ja pädevaid teadlasi ning samuti suuremaid rahalisi vahendeid.
Selgitus
Võrreldes komisjoni sõnastusega ei muuda põhjenduse 14 uus sõnastus oluliselt teksti sisu, kuid selle eesmärgiks on lisaks eriprogrammi „Inimesed” ambitsioonikatele eesmärkidele tuua välja ka vajadus oskuste ühtlustamiseks, mida teadlased koolituse käigus omandavad.
Euroopa Parlament võttis 10. märtsil 2005. aastal vastu „Euroopa Liidu tulevase teadusuuringute toetamise poliitika suunised” (2004/2150(INI)). Nimetatud suunistes palub Euroopa Parlament Euroopa Liidu institutsioonidel ja liikmesriikidel käsitleda prioriteetsena naiste juurdepääsu ja karjäärivõimaluste edendamist teadusuuringute valdkonnas, rakendades sealhulgas positiivse diskrimineerimise vahendeid ning teeb ettepaneku käivitada Euroopa algatused, et kõrvaldada kultuurilised stereotüübid ja tõkked, mis takistavad naistel pühenduda õpingutele teaduse vallas (alapealkiri „Inimressursid”, punkt 23).
Euroopa Parlament on veendunud, et edukat Marie Curie programmi, mida taotlejad on kõrgelt hinnanud, tuleb jätkata olemasolevate vahenditega ja samuti tuleb tagada, et juhtivad teadlased, sealhulgas noorema põlvkonna teadlased, valiksid teadustegevuseks Euroopa. Euroopa Parlament tunnustab Marie Curie programmi edu ja soovitab selle rahastamist märkimisväärselt suurendada (alapealkiri „Inimressursid”, punkt 23).
Oleks mõistlik lisada sihtprogrammi komponent, mille eesmärgiks on teadlaste teistest riikidest Euroopasse tagasi tulemise soodustamine, sest sel viisil saaks Euroopasse tagasi tuua ka väärtuslikud avastused ja tulemused.
„Topeltkarjääride” mõiste peaks samuti lisatama, et edendada teadlaste liikuvust rohkema läbilaskvuse võimaldamiseks era- ja avaliku sektori teadusuuringute vahel.
Et kaasa aidata Euroopa teadlaste Euroopasse jäämisele ja panna kolmandate riikide teadlasi Euroopast huvituma, tuleb kindlasti kiirendada liikmesriikides ja välismaal omandatud kutsekvalifikatsiooni vastastikust tunnustamist, et mitte takistada teadlaste liikumist ühenduses.
Muudatusettepanek 28 Põhjendus 14 a (uus)
	14 a) Programmi „Inimesed” eesmärgiks peaks olema inimpotentsiaali kvaliteedi ja ulatuse suurendamine Euroopa teadusuuringutes ja tehnoloogias, sealhulgas tunnustades teadlase ametit. See võimaldaks säilitada alusuuringute tipptaseme, edendada tehnoloogiliste teadusuuringute ühtlast arengut ning ergutada suuresti teadlaste liikuvust Euroopasse ja Euroopast välja.
Selgitus
See uus põhjendus selgitab täiendavalt programmi “Inimesed" eesmärke, lisades mõiste teadlane ametina, millele tuleks anda samasugune väärikus kui teistele ametitele.
Muudatusettepanek 29 Põhjendus 14 b (uus)
	(14 b) Inimesi käsitlevas osas sätestatud tegevus peaks soosima laste teadushimu ja huvi teaduse vastu laste ja noorte jaoks teadushimu tekitavas keskkonnas, tõhustades kõikide tasemete, k.a koolide, teadusharidust ning õhutades noorte huvi teaduse vastu ja selles osalemise soovi.

Muudatusettepanek 30
Põhjendus 15

15) Võimekust käsitlevas osas sätestatud tegevusega tuleks optimeerida teadustöö infrastruktuure; tuleks tugevdada VKEde innovatsioonialast suutlikkust ning nende võimalusi teadusuuringutest kasu saada; tuleks toetada piirkondlike teadusuuringukesksete rühmitiste arengut; tuleks ära kasutada EL ühtlus- ja äärepoolseimate piirkondade teadusuuringute täielikku potentsiaali; tuleks lähendada teadust ja ühiskonda, et teadus ja tehnoloogia integreeruksid harmooniliselt Euroopa ühiskonda ning tuleks võtta horisontaalmeetmeid rahvusvahelise koostöö toetamiseks.

(15) Võimekust käsitlevas osas sätestatud tegevusega tuleks optimeerida teadustöö infrastruktuure; tuleks lihtsustada seitsmendale raamprogrammile juurdepääsemise menetlusi; tuleks soodustada info levitamist seitsmenda raamprogrammi tegevuste kohta; tuleks tugevdada VKEde innovatsioonialast suutlikkust ning nende võimalusi teadusuuringutest kasu saada; tuleks toetada piirkondlike teadusuuringukesksete rühmitiste arengut, millel on potentsiaali saavutada juhtpositsioon maailmas; tuleks ära kasutada ELi ühtlus- ja äärepoolseimate piirkondade teadusuuringute täielikku potentsiaali; tuleks lähendada teadust ja ühiskonda teadusuuringute ja levitamise integreerimise kaudu ning tuleks võtta horisontaalmeetmeid rahvusvahelise koostöö toetamiseks.

Selgitus

Teadusuuringute levitamine on oluline eeltingimus eesmärgiga võimaldada ühiskonnal saada maksimaalne kasu teadusuuringutele eraldatud rahast. Eelkõige on absoluutselt vajalik anda otsustajatele selgemat teavet selle kohta, mis teadusmaailmas toimub. Laiaulatuslikum levitamine on vajalik ka selleks, et õigustada maksumaksjate raha kasutamist nii ettevõtetele kui ka kodanikele.

Parema teavitamise ning teadus- ja arendustegevuse seitsmendale raamprogrammile juurdepääsemise menetluste lihtsustamisega soodustatakse püstitatud eesmärkide saavutamist.

Muudatusettepanek 31
Põhjendus 16

(16) Teadusuuringute Ühiskeskus peaks eespool nimetatud eesmärkide saavutamisele kaasa aitama, rakendades otseseid meetmeid ja pakkudes kliendikeskset tuge ELi strateegiate elluviimiseks.

(16) Teadusuuringute Ühiskeskus omab tähtsat roll kliendikeskse teadusliku ja tehnoloogilise toe pakkumises ELi poliitika kujundamises, arendamises, rakendamises ja järelevalves. Teadusuuringute Ühiskeskust toetatakse jätkuvalt, et see võiks toimida ELi teaduse ja tehnoloogia tugikeskusena, mis oleks sõltumatu era- ja riiklikest huvidest. Tuleks teha jõupingutusi, et Teadusuuringute Ühiskeskustest saaks sõltumatu vahend, mille abil ühendus saab hinnata ohtu kodanikele, eelkõige seoses keskkonnaalaste ohtude, toiduohutuse ja energia mõju hindamistega.

Selgitus

Sõnastus on täpselt sama, mis nõukogu otsuses Teadusuuringute Ühiskeskuse ülesannete kirjelduse kohta 5. raamprogrammis, ning kinnitab, et see jätkub 7. raamprogrammis samuti nagu 6. raamprogrammis.

Muudatusettepanek 32
Põhjendus 16 a (uus)

	(16 a) Komisjon on korduvalt tunnistanud, et piirkondadel on oluline osa Euroopa teadusruumi rakendamisel¹. ¹ Komisjoni teatis pealkirjaga “Euroopa teadusruumi piirkondlik mõõde” (KOM (2001)0549).

Selgitus

Komisjoni teatis KOM (2001)0549 määratleb, et „piirkondlikud teaduspoliitikad ja algatused võivad anda vajalikud koostisosad nõrgalt liitunud majanduse ja edukate tööstusrühmitiste tekkeks”. Ning arvestades, et teatise põhisõnum on seotud ühenduse peamiste poliitika valdkondadega ja teadusuuringuid mainitakse sellega seoses, tuleks võtta kasutusele vajalikud vahendid võimaldamaks piirkondadel aidata kaasa tõelise Euroopa teaduspiirkonna loomisele.

Muudatusettepanek 33
Põhjendus 17

(17) Seitsmes raamprogramm täiendab Lissaboni strateegia rakendamiseks vajalikku liikmesriikides läbiviidavat tegevust ja teisi ühenduse meetmeid, eriti koos struktuurifondide, põllumajanduse, hariduse, koolituse, konkurentsivõime ja innovatsiooni, tööstuse, tööhõive ja keskkonna valdkonnas võetavate meetmetega.

(17) Seitsmes raamprogramm täiendab Lissaboni strateegia rakendamiseks vajalikku liikmesriikides läbiviidavat tegevust ja teisi ühenduse meetmeid, eriti koos struktuurifondide, põllumajanduse, hariduse, koolituse, konkurentsivõime ja innovatsiooni, tööstuse, tööhõive ja keskkonna, samuti intellektuaalomandiõiguste alaste eeskirjade valdkonnas võetavate meetmetega. Nõnda on peale toetuse uurimisprojektidele, mis on raamprogrammi keskmes, väga tähtis ka see, et seitsmes raamprogramm toetaks liikmesriikide ja piirkondlike teaduspoliitika ja uurimisprogrammide kooskõlastamist. Tuleb rõhutada, et oluline on Euroopa piirkondlike ühenduste panus teadusuuringute rahastamise pingutusse, ning veenduda, et raamprogramm võimaldaks tugevdada sünergiat piirkondliku poliitika ja ühenduse tegevuste vahel. Teadusuuringute peadirektoraat vastutab selle eest, et oleks tagatud erinevate rahastamisprogrammide, sealhulgas struktuurifondide, Euroopa Arengufondi ning konkurentsivõime ja innovatsiooniprogrammi vastastikune täiendamine ja sünergia.

Selgitus

Kuigi vastastikust täiendamist julgustatakse kogu komisjoni dokumentides, viidatakse vähe sellele, kuidas seda saavutada ja kes selle tagamise eest vastutab. Teadusvolinik peaks vastutama protsesside väljatöötamise eest, mis selle tagavad ning julgustama suhtluskultuuri erinevate rahastamiskavade vahel.

Kui Euroopa soovib saavutada ambitsioonikaid Lissaboni eesmärke, on vaja ühtlustatud eeskirju intellektuaalomandiõiguste kohta, nt ühenduse patent.

Muudatusettepanek 34
Põhjendus 18

(18) Käesoleva raamprogrammiga toetatav uuenduslik ning VKEdega seotud tegevus peaks täiendama konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammi alusel läbiviidud tegevust.

(18) Seitsmenda raamprogrammi eesmärgiks peaks olema eelkõige tagada VKEde piisav osalemine kõigis tegevustes ja programmides. Käesoleva raamprogrammiga toetatav uuenduslik ning VKEdega seotud tegevus peaks olema selline, mis aitaks saavutada võimalikult suurt sünergiat ja võimalikult tihedat vastastikust täiendavust konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammi ning teiste ühenduse programmide ja meetmete alusel läbiviidud tegevusega. Selleks on vaja tõhusamalt kaitsta intellektuaalset omandit ning tugevdada Euroopa tasandil võitlust piraatluse ja võltsimisega, mis kahjustavad rängalt Euroopa VKEde innovatsioonivõimet.

Selgitus

VKEd moodustavad Euroopa erasektori tuumiku. Siiski on teada, et neil on raske teostada innovatsioonialaseid tegevusi ning eelkõige teadus- ja arendustegevust. Tuleb võtta vastavalt konkreetsemaid ja intensiivsemaid meetmeid ergutamaks neid osalema seitsmendas teadus- ja arendustegevuse raamprogrammis.

Hinnangute kohaselt kaob Euroopas võltsimise tõttu umbes 100 000 töökohta päevas. Arvesse tuleb võtta asjaolu, et piraatlus ja võltsimine avaldavad negatiivset mõju VKEdele ja tööhõivele. Seega, kui intellektuaalomandi kaitset tugevdataks, oleksid VKEd konkurentsivõimelisemad ja investeeriksid ulatuslikumalt innovatsiooni.

Muudatusettepanek 35
Põhjendus 18 a (uus)

(18 a) Raamprogramm peaks aitama kaasa ühenduse teiste poliitika valdkondade ja programmide, sealhulgas konkurentsivõime ja innovatsiooni programmi, struktuurifondide, intellektuaalomandiõiguse eeskirjade, riigiabi eeskirjade jne vastastikustele koostoimetele ja üksteise täiendamisele. Sellised koostoimed käsitlevad vajadust tugevdatud ja lihtsustatud lähenemisviisi järele teadusuuringute rahastamisel, mis on eriti oluline VKEde puhul.

Selgitus

ELi programmide ja poliitika vahel tuleb püüelda tiheda koordineerimise poole teadusuuringute valdkonnas, et ületada ühte Euroopa suurimatest nõrkustest, “Euroopa paradoksi”– suurepäraste teaduslikult põhjendatud teadmiste loomine ja ebapiisav võimekus neid teadmisi innovatsiooniks ja kaubanduslikeks toodeteks muuta. Selline koordineerimine aitaks VKEdel saada rahalisi vahendeid uuenduslikeks projektideks.

Muudatusettepanek 36
Põhjendus 18 b (uus)

	(18 b) Raamprogramm peab liikmesriikide rahastamiskavade kaudu uutes uuenduslikes struktuurifondides saama kasu suuremast vastastikusest täiendavusest struktuurifondidega.

Selgitus

Struktuurifondide, seitsmenda raamprogrammi ning konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammi teadusuuringute ja innovatsiooni suunad peavad olema vastastikku täiendavad.

Muudatusettepanek 37
Põhjendus 18 c (uus)

	(18 c) Tuleks leida uusi konkreetseid teadusuuringute programme väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) huvides.

Muudatusettepanek 38 Põhjendus 18 d (uus)
	(18 d) Ärisektori osalus ning teaduslike teadmiste ja tehniliste oskuste kasutamine ettevõtluses on olulised tegurid, mis tagavad seitsmenda raamprogrammi panuse Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisse, majanduskasvu ja uute töökohtade loomisse.
Selgitus
Et ületada ühte Euroopa suurimatest nõrkustest, "Euroopa paradoksi"– suurepäraste teaduslikult põhjendatud teadmiste loomine ja ebapiisav võimekus neid teadmisi innovatsiooniks ja kaubanduslikeks toodeteks muuta. Selleks tuleks soodustada 7. raamprogrammi, struktuurifondide ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmide vahelist integratsiooni.
Muudatusettepanek 39 Põhjendus 19
(19) Arvestades ulatuslikult toetatavat raamprogrammi meetmete reguleerimisala laiendamist, riikliku ja erainvesteeringute rahastamise võimendavat mõju, uute teaduse- ja tehnoloogiaalaste küsimuste lahendamise vajadust ühenduses, ühenduse tähtsat osa Euroopa teadusuuringute süsteemi tõhusamaks ja tulemuslikumaks muutmisel ja seitsmenda raamprogrammi panust Lissaboni strateegia hoogustamiseks, on tungiv vajadus kahekordistada EL teadusuuringute eelarvet.	(19) Arvestades ulatuslikult toetatavat raamprogrammi meetmete reguleerimisala laiendamist, riikliku ja erainvesteeringute rahastamise võimendavat mõju, uute teaduse- ja tehnoloogiaalaste küsimuste lahendamise vajadust ühenduses ja ühenduse teadlaste potentsiaali täieliku ärakasutamise vajadust ilma igasuguse diskrimineerimiseta, ühenduse tähtsat osa Euroopa teadusuuringute süsteemi tõhusamaks ja tulemuslikumaks muutmisel ja seitsmenda raamprogrammi panust kliimamuutustele ja säästvusele lahenduste leidmisse, Euroopa kodanike tervisesse ja Lissaboni strateegia hoogustamiseks, on tungiv vajadus kahekordistada EL teadusuuringute eelarvet.
Selgitus
Nii mees- kui naisteadlaste potentsiaali parim kasutamine teadusuuringute valdkonnas peaks olema Euroopa Liidu prioriteet.

Muudatusettepanek 40
Põhjendus 20

(20) Arvestades kuuenda raamprogrammi uute vahendite kasutamise vahekokkuvõtet ja raamprogrammi viie aastast hindamist, määratleti uus lähenemisviis EL teadusuuringute strateegia poliitiliste eesmärkide lihtsamaks, tulemuslikumaks ja paindlikumaks saavutamiseks. Selleks tuleks kasutada lihtsamate „rahastamiskavade“ väiksemat osa, eraldi või koos teistega, suurema paindlikkuse ja vabadusega, et toetada erinevaid meetmeid.

(20) Arvestades kuuenda raamprogrammi uute vahendite kasutamise vahekokkuvõtet ja raamprogrammi viie aastast hindamist, määratleti uus lähenemisviis EL teadusuuringute strateegia poliitiliste eesmärkide lihtsamaks, tulemuslikumaks ja paindlikumaks saavutamiseks. Selleks tuleks kasutada lihtsamate „rahastamiskavade“ väiksemat osa, eraldi või koos teistega, suurema paindlikkuse ja vabadusega, et toetada erinevaid meetmeid, ning osalejatele tuleb tagada juhtimise suurem autonoomia. Need lihtsamad “rahastamiskavad" peaksid sisaldama eeskirju (nt miinimummäärad teatavatele kuluartiklitele), mis on kohased võimalike ebavõrdsuste vähendamiseks. Osalejatele tuleb tagada oma sõna vahendite valikul ja juhtimise suurem autonoomia

Selgitus

Tuleks märkida, et kuigi teaduslik tipptase jääb kõige olulisemaks kriteeriumiks, põhinevad rahastamiskavad kuludel, mitte väärtusel. Kulude suurte erinevuste tõttu pärast laienemist võib see põhjustada ebavõrdsust liikmesriikide vahel, mistõttu käivitub ohtlik protsess. Uutes liikmesriikides on päritud struktuuri tagajärjel hüvitatavad infrastruktuuri kulud ebarealistlikult madalad, eelkõige “igapäevase" infrastruktuuri puhul. (Kahtlemata tuleks olemasolevate erinevuste lahendamiseks suurtes infrastruktuurides kasutada Ühtekuuluvusfondi.)

Osalejatele tuleb tagada suuremad õigused vahendite valikul. Osalejatel peaks samuti olema suurem tegevusulatus, et töötada välja nende projektide kontseptsioone, mis näivad sobivaimad teadustöös osalejatele.

Rahastamiskavade lihtsustamine on kindlasti vajalik, et julgustada eriti väikeseid rühmi ja VKEid raamprogrammis osalema. See peab kehtima teadusuuringutega seotud meetmete igal astmel, ettepaneku esitamisest kuni projekti juhtimiseni. Sel eesmärgil tuleks osalejatel lubada valida mitme, komisjoniga kooskõlastatava võimaluse vahel, mis puudutab teadusuuringutega seotud meetmete administratiivset ja teaduslikku juhtimist tingimusel, et tagatakse aruandekohustus.

Muudatusettepanek 41
Põhjendus 20 a (uus)

	(20 a) Võttes arvesse osalemise haldusnõudeid, on lühike otsustamisaeg, lühike lepingu sõlmimise aeg, lühike makse tegemise aeg, läbipaistvus, haldamise tõhusus ning selgus seoses õigusnormide ja ühenduse finantskohustustega osalejate jaoks olulised küsimused selles raamprogrammis.

Selgitus

Euroopa Komisjoni esitatud lihtsustamisega seotud meetmed ei taga ooteperioodide lühenemist ettepaneku esitamise ja rahaliste vahendite alase otsuse / makse vahel.

Muudatusettepanek 42 Põhjendus 21
(21) Kuna liikmesriigid ei ole võimelised täielikult saavutama asutamislepingu artikli 163 kohaseid teadmistepõhise ühiskonna ja majanduse rajamiseks võetavate meetmete eesmärke, mida on parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus vastu võtta meetmed kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev seitsmes raamprogramm nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.	(21) Kuna liikmesriigid ei ole võimelised täielikult saavutama asutamislepingu artikli 163 kohaseid teadmistepõhise ühiskonna ja majanduse rajamiseks võetavate meetmete eesmärke, mida on parem saavutada ühenduse tasandil tugevdatud partnerluses Euroopa piirkondadega, võib ühendus vastu võtta meetmed kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev seitsmes raamprogramm nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.
Selgitus
Vastavalt artiklile 163 ja artikli 5 kohaldamisalale ning suurendamaks programmi tõhusust ja tulemuslikkust tuleb Euroopa piirkonnad täielikumalt kaasata.

Muudatusettepanek 43
Põhjendus 23

(23) Ühendus on sõlminud mitmeid teadusuuringutealaseid rahvusvahelisi lepinguid ning tuleks teha jõupingutusi rahvusvahelise teadusuuringutealase koostöö tugevdamiseks, et integreerida ühendus veelgi rohkem ülemaailmsesse teadusringkonda.	(23) Ühendus on sõlminud mitmeid teadusuuringutealaseid rahvusvahelisi lepinguid ning tuleks teha jõupingutusi rahvusvahelise teadusuuringutealase koostöö tugevdamiseks, et kasutada täielikult ära teadus- ja arendustegevuse rahvusvaheliseks muutumine, aidata kaasa ülemaailmsete üldkasutatavate hüvede loomisele ning integreerida ühendus veelgi rohkem ülemaailmsesse teadusringkonda.

Selgitus

Rahvusvahelised lepingud on üks vahenditest rahvusvahelise koostöö eesmärkide saavutamiseks teadus- ja arendustegevuse valdkonnas; eesmärke võib olla mitu, nt aidata kaasa teadmiste ja muude hüvede tootmisele, rajada Euroopa tööstuse tee uue ja esilekerkiva turu jaoks, meelitada ligi välisinvesteeringuid teadus- ja arendustegevusse jne.

Muudatusettepanek 44
Põhjendus 23 a (uus)

	(23 a) Juba praegu on olemas märkimisväärne hulk teaduslikult põhjendatud teadmisi, mille abil oleks võimalik oluliselt parandada nende inimeste elu, kes elavad arengumaades; võimaluse korral aitab raamprogramm kaasa aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele 2010. aastaks.

Selgitus

Euroopa Parlament ja nõukogu on korduvalt rõhutanud vajadust kasutada ELi teadusuuringuid arengumaades elavate inimeste huvides, nt resolutsioonis aastatuhande arengueesmärkide kohta, levinud ja tähelepanuta jäetud haiguste kohta ning AKV–ELi resolutsioon nakkushaiguste kohta. Seega peaks raamprogramm lisama aastatuhande arengueesmärgid oma üldiste prioriteetide hulka.

Muudatusettepanek 45
Põhjendus 23 b (uus)

	(23 b) Euroopa konkurentsivõime, tehnoloogilise lõhe ületamise ja sotsiaalse ühtekuuluvuse seisukohalt on olulise tähtsusega Euroopa Liidu vähemarenenud piirkondade osalemine ning teadusuuringute ja tehnoloogia arengu saavutuste laiem levitamine.

Muudatusettepanek 46
Põhjendus 24

(24) Seitsmes raamprogramm peaks aitama kaasa säästva arengu ja keskkonnakaitse edendamisele.	(24) Seitsmes raamprogramm peaks aitama kaasa majanduskasvu, säästva arengu ja keskkonnakaitse edendamisele ning eelkõige kliimamuutuse ja sellest tulenevate äärmuslike ilmastikunähtuste põhjustatud sündmuste suureneva tõsiduse probleemiga tegelemisele.

Selgitus

Seitsmenda raamprogrammi eesmärk peaks olema aidata kaasa Lissaboni strateegia kui terviku eesmärkide saavutamisele. Nende seast on üks kõige suuremat väljakutset esitavaid eesmärke majanduskasvu ergutamine ELis.

Kliimamuutus on selgelt säästliku arengu metafoor, mis väljendab solidaarsust tulevaste põlvkondadega ning mida üha enam peetakse ELi oluliseks juhtivaks põhimõtteks.

Muudatusettepanek 47
Põhjendus 25

(25) Käesoleva raamprogrammiga toetatavate teadusuuringute puhul tuleks järgida olulisi eetikapõhimõtteid, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhimõtteid. Teaduse ja uute tehnoloogiate eetika Euroopa töörühma arvamusi võetakse arvesse.

(25) Käesoleva raamprogrammiga toetatavate teadusuuringute puhul tuleks järgida olulisi eetikapõhimõtteid, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhimõtteid. Teaduse ja uute tehnoloogiate eetika Euroopa töörühma arvamusi võetakse arvesse. Käesoleva raamprogrammi raames ei rahastata teadusuuringuid, mis on suunatud inimeste kloonimisele, inimese genotüübi muutmisele või inimese embrüote loomisele üksnes teadustöö eesmärgil. Nii täiskasvanute kui ka inimese embrüo tüvirakkude kasutamise teadusuuringuid võib käesoleva raamprogrammi raames rahastada sõltuvalt teadustöö sisust ja asjassepuutuva(te) liikmesriigi (liikmesriikide) õiguslikust raamistikust.

Selgitus

Embrüo tüvirakkude uurimise rahastamine peab olema rangelt kontrollitud, selle on enamus liikmesriike ka juba heaks kiitnud.

Muudatusettepanek 48 Põhjendus 25 a (uus)
	(25 a) Ühenduse teadustööalane pädevus on sätestatud EÜ asutamislepingu artiklis 163 ja järgnevates artiklites; kõnealuste sätete kohaselt tuleb ühendusel täiendada liikmesriikide tegevust, et saavutada eesmärk tugevdada ühenduse tööstuse teaduslikke ja tehnoloogilisi aluseid, ergutada selle konkurentsivõimet rahvusvahelisel tasandil ning edendada teadustegevust.
Selgitus
Sisaldub õiguskomisjoni 2003. aasta arvamuses.
Muudatusettepanek 49 Põhjendus 25 b (uus)
	25 b) Ühenduse teadustööalane pädevus täiendab liikmesriikide pädevust ning ühendus peaks kõnealust täiendavat pädevust kasutama eelkõige algatuste kaudu rahalise toetuse andmiseks ja/või mittesiduvaks koordineerimiseks või liikmesriikide poliitika toetamiseks ja täiendamiseks. See ei tohi kunagi isegi kaudselt võrduda riiklike sätete ühtlustamisega.
Selgitus
Sisaldub õiguskomisjoni 2003. aasta arvamuses.

Muudatusettepanek 50
Põhjendus 26

(26) Seitsmenda raamprogrammi käigus pööratakse nõuetekohast tähelepanu naiste osale teaduses ja teadusuuringutes, eesmärgiga suurendada nende aktiivset osalemist teadusuuringutes.

(26) Seitsmenda raamprogrammi käigus edendatakse naiste osa teaduses ja teadusuuringutes aktiivselt asjakohaste meetmetega, eesmärgiga julgustada rohkem naisi osalema selles töökeskkonnas, sealhulgas astudes vajalikke samme töö- ja eraelu tasakaalustamiseks, seega tagatakse lapsehooldusvõimalused vastavalt 2002. aasta Barcelona nõukogu järeldusele. Lisaks peaks sobiv teadusuuringute teemade valik aitama kaasa naiste täieliku võrdsuse saavutamisele ühiskonna- ja tööelu kõikides valdkondades.

Selgitus

Naisteadlaste professionaalset integratsiooni tuleb julgustada, vähemalt konkreetsete meetmete kaudu, mis võimaldavad naistel teadustegevuses aktiivselt osaleda ilma, et nad peaksid ohverdama oma perekonnaelu.

Sobivad lapsehooldusvõimalused on äärmiselt olulised selleks, et naised saaksid töökohal konkurentsivõimelised olla; 2002. aasta Barcelona nõukogul lepiti kokku, et 2010. aastaks peaksid liikmesriigid tagama lapsehoolduse vähemalt 90%-le lastest vanusevahes 3 aastat kuni kooliiga ning vähemalt 33%-le alla 3 aastastele lastele.

Naiste soodustamine teadusuuringutes on vajalik seoses nende aktiivse rolliga teadusuuringutes ja ka nende positsiooniga ühiskonnas (naiste teemad), et saavutada naiste täielik võrdsus mitte üksnes ametialaste võimaluste osas vaid ka nende sotsiaalse positsiooniga seoses.

Muudatusettepanek 51
Põhjendus 27 a (uus)

(27 a) Üleskutseid ettepanekuteks võib avaldada juba eelneval aastal, sõltuvalt rahaliste vahendite kättesaadavusest järgmisel aastal. Sõltumata avaldamise kuupäevast ja olenemata finantsmääruse artiklist 115, tuleb avalikel konkurssidel teatada kõikidest kriteeriumitest, mis on vajalikud toetuse saamiseks (eelkõige tagasilükkamise kriteeriumid artiklites 93 ja 94), mis võivad sisaldada viiteid standarditele. Kohaldatavad kriteeriumid on siduvad pakkumismenetluse käigus selles versioonis, mis kehtib teatamise kuupäeval.

Selgitus

Eelneval aastal avaldamise eesmärk on ennetada avalduste kuhjumist järgmise aasta alguses koos sellega kaasnevate hilinemistega. Taotlejatele tuleb menetluse kestuse ajaks tagada õiguskindlus. Kriteeriumide muutmise keeld menetluse jooksul vähendab nii saajate kui ka komisjoni halduskoormust, karmistab menetlusi ja loob ühtse toetuspoliitika.

Muudatusettepanek 52
Põhjendus 28

(28) Tuleks võtta asjakohaseid meetmeid eeskirjade eiramise ja pettuste ennetamiseks ning astuda vajalikke samme kadumaläinud, valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmiseks vastavalt nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta), nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramise eest) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta.

(28) Tuleks võtta asjakohaseid meetmeid, mis on proportsionaalsed Euroopa Ühenduste kaalulolevate finantshuvidega ja millega kaasneb minimaalselt bürokraatiat, ühelt poolt antud abi tõhususe ja teiselt poolt nende vahendite kasutamise tõhususe kontrollimiseks, eeskirjade eiramise ja pettuste ennetamiseks ning astuda vajalikke samme kadumaläinud, valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmiseks vastavalt nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta), nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramise eest) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta.

Selgitus

Niipea kui kasutatakse riiklikke rahastamisvahendeid, tuleb kontrollida uurimistöö raames antud vahendite kasutamise tõhusust.

Majanduse seisukohast rääkides on tehingukulud, mis on seotud raamprogrammi süsteemi rakendamisega, kasvanud väga suureks, sealhulgas kontrollide, ülevaatuste ja jääkide marginaalkulud, mis ületavad nende marginaaltulusid. Pidades silmas lihtsustamist, peavad mis tahes võetavad meetmed eeskirjade eiramise ja pettuste ennetamiseks olema proportsionaalsed Euroopa Ühenduste kaalulolevate finantshuvidega.

Bürokraatia vähenemine seoses uurimisprogrammi praktilise rakendamise ja järelevalvega on üks programmi eesmärkidest.

Muudatusettepanek 53
Põhjendus 29

(29) On oluline tagada seitsmenda raamprogrammi usaldusväärne finantsjuhtimine ning selle võimalikult tõhus ja kasutajasõbralik rakendamine, samuti lihtne juurdepääs kõigile osalejatele. On vaja tagada nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) järgimine, samuti lihtsustamise ja parema reguleerimise nõuete järgimine.

(29) On oluline tagada seitsmenda raamprogrammi usaldusväärne finantsjuhtimine ning selle võimalikult tõhus ja kasutajasõbralik rakendamine, kuid samas ka õiguslik kindlus ja programmi juurdepääsetavus kõigile osalejatele. On vaja tagada nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) järgimine, samuti lihtsustamise ja parema reguleerimise nõuete järgimine. Seitsmenda raamprogrammi rakendamismenetluste lihtsustamine aitab tagada, et osalemise reeglites sisalduvad rakendusmeetmed oleksid paindlikud.

Selgitus

Paindumatuse vältimiseks ja bürokraatia vähendamiseks tuleks igal võimalikul juhul menetlusi lihtsustada.

Muudatusettepanek 54
Põhjendus 29 a (uus)

(29 a) Otstarbekohasuse ja eelmise põhjendusega seotud järjepidevuse kaalutlusel on oluline, et määruses nr eeskirjade kohta, mis käsitlevad ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide osalemist seitsmendas raamprogrammis (2007–2013) ning uurimistulemuste levitamist, kajastuks selgelt lihtsustamise soov, millest lähtudes käesolev seitsmenda raamprogrammi ettepanek välja on töötatud. Lihtsustamine on vajalik, et tagada kõigile huvitatud osapooltele juurdepääsuõigus programmile.

Selgitus

Kuuenda teadusuuringute raamprogrammi üks kritiseerimise põhjuseid on keeruline menetlus. Seitsmendas programmis tuleks pöörata tähelepanu sellel teemal tehtud märkustele ning lihtsustada osalemise korda ja huvitatud osapoolte koostoimimist üldisemalt.

Muudatusettepanek 55
Põhjendus 29 b (uus)

(29 b) Rahalist abi andvad asutused peaksid tegema koostööd ühise asutuse loomiseks, mille ülesanne oleks taotlejatele teabe andmine ning nende nõustamine. Eelkõige oleks nimetatud asutuse ülesanne töötada välja sarnaste rahastamiste jaoks ühtne taotluse vorm, jälgida taotluse vormi pikkust ja loetavust, jagada teavet potentsiaalsetele taotlejatele (eelkõige seminaride ja käsiraamatute koostamise kaudu) ning hallata andmepanka taotlejatele saadetud komisjoni vastuste kohta.

Muudatusettepanek 56
Põhjendus 29 c (uus)

(29 c) Pakkumismenetlus peaks põhimõtteliselt koosnema mitmest osast, millest esimene oleks asjakohaseks tunnistatud esitatud taotluste range hindamine. Kui peale nimetatud menetluse osa on juba selge, et taotlusele ei ole võimalik positiivset vastust anda, tuleb taotluse esitajat sellest finantsmääruse artikli 116 lõike 3 kohaselt teavitada. Menetluse iga järgmine osa peab olema eelnevast selgelt eristatud, eelkõige mis puudutab taotlejalt nõutud tõendite sisu. Kui taotlejalt nõutakse lisadokumendi esitamist, võib seda dokumenti temalt nõuda vaid kord menetluse jooksul. Kogutud andmed tuleb säilitada andmepangas (finantsmääruse artikkel 109a). Eesmärgiks on menetluse kiire läbiviimine. Vaatamata finantsmääruse artikli 109 lõike 1 põhimõtetele, peab eelarvevahendite käsutaja tagama kogu menetluse jooksul, et taotlejalt nõutud pingutus finantstoetuse saamise taotluse, dokumentide ja muu kohustusliku lisamaterjali osas ei oleks toetuse summaga võrreldes ebaproportsionaalselt suur.

Selgitus

Menetluse osadeks jagamise eesmärk on eelvaliku tegemine. See võib oluliselt vähendada dokumentatsiooni mahtu menetluse varajases etapis. Sama eesmärki täidab eelarvevahendite käsutaja poolne jälgimise ülesanne.

Muudatusettepanek 57 Põhjendus 29 d (uus)
	(29 d) Liikuvuse haldamise ja juhtimise komisjoni poolt soovitatud uute täidesaatvate asutuste roll ja ülesanded ning VKEdele suunatud toetusmeetmed määratletakse selgelt osaluseeskirjades.
Selgitus
Asjaga seotud asutuste pädevuste vastuolu oht. Euroopa Parlamendi kriitiline hinnang asutuste edasisele arengule.
Muudatusettepanek 58 Artikli 2 lõike 2 punkt i
(i) julgeolek ja kosmos.	i) julgeolek;
Selgitus
Kuna kosmose ja julgeoleku vahel pole palju ilmseid seoseid, tuleks neid käsitleda eraldi teemadena.
Muudatusettepanek 59 Artikli 2 lõike 2 punkt i a (uus)
	i a) kosmos.
Selgitus
Kuna kosmose ja julgeoleku vahel pole palju ilmseid seoseid, tuleks neid käsitleda eraldi teemadena.
Muudatusettepanek 60 Artikli 2 lõige 4
4) Inimesed: inimpotentsiaali kvantitatiivne ja kvalitatiivne tugevdamine Euroopa teadusuuringutes ja tehnoloogias.	4) Inimesed: inimpotentsiaali kvantitatiivne ja kvalitatiivne tugevdamine Euroopa teadusuuringutes, tehnoloogia arengus ja ettevõtluses ning teadlaste suurema liikuvuse toetamine Euroopas.
Muudatusettepanek 61 Artikkel 3
Seitsmendat raamprogrammi viiakse ellu eriprogrammide kaudu. Kõnealustes programmides määratakse kindlaks täpsed eesmärgid ja üksikasjalikud rakenduseeskirjad.	Seitsmendat raamprogrammi viiakse ellu eriprogrammide kaudu. Kõnealustes programmides määratakse kindlaks täpsed eesmärgid ja üksikasjalikud rakenduseeskirjad kooskõlas määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002.
Selgitus
ELi eelarve täitmine peaks toimuma kooskõlas finantsmäärusega.

Muudatusettepanek 62
Artikli 4 lõike 1 sissejuhatav osa

1. Ühenduse finantsosaluse maksimaalne kogusumma seitsmenda raamprogrammi kohta tervikuna on 72 726 miljonit eurot. Kõnealune summa jaotatakse artikli 2 lõigete 2–6 kohaste tegevusvaldkondade ja meetmete vahel järgmiselt (miljonites eurodes):	1. Ühenduse finantsosaluse maksimaalne soovituslik kogusumma seitsmenda raamprogrammi kohta tervikuna on 50862 miljonit eurot 7-aastaseks perioodiks alates 1. jaanuarist 2007. Kõnealune summa jaotatakse artikli 2 lõigete 2–6 kohaste tegevusvaldkondade ja meetmete vahel järgmiselt (miljonites eurodes):

Muudatusettepanek 63
Artikli 4 lõike 1 tabel

Komisjoni ettepanek

Koostöö	44432
Ideed	11862
Inimesed	7129
Võimekus	7486
Teadusuuringute Ühiskeskuse meetmed väljaspool tuumaenergiavaldkonda	1817

Euroopa Parlamendi muudatusettepanek

Koostöö	32582
Ideed	7560
Inimesed	4927
Võimekus	4042
Teadusuuringute Ühiskeskuse meetmed väljaspool tuumaenergiavaldkonda	1751

Muudatusettepanek 64 Artikli 4 lõige 3 a (uus)
	3 a. Eespool nimetatud summad korrigeeritakse pärast finantsraamistiku läbivaatamist 2011. aastal.
Muudatusettepanek 65 Artikli 4 lõige 3 b (uus)
	3 b. Komisjon annab eelarvepädevatele institutsioonidele eelnevat teavet, kui ta kavatseb kalduda kõrvaleEuroopa Liidu iga-aastase üldeelarve märkustes ja lisas esitatud kulude jaotusest.
Selgitus
Arvamuse koostaja on arvamusel, et ühenduse poolt rahastatavate teadusuuringute finantsjärelevalve parandamiseks peaks komisjon teavitama eelarvepädevaid institutsioone regulaarselt eriprogrammide rakendamisest ja andma eelnevat teavet, kui ta kavatseb kalduda kõrvale üldeelarves esitatud kulude jaotusest.

Muudatusettepanek 66
Artikkel 6

Kõikide seitsmenda raamprogrammi alla kuuluvate teadusuuringute läbiviimisel järgitakse olulisi eetikapõhimõtteid.	1. Kõikide seitsmenda raamprogrammi alla kuuluvate teadusuuringute läbiviimisel järgitakse olulisi eetikapõhimõtteid.
	2. Kõnealuse raamprogrammi raames ei rahastata järgmisi teadustöö valdkondi:
	– inimeste kloonimisele suunatud teadusuuringud, mille eesmärk on paljundamine,
	– inimese genotüübi muutmisele suunatud teadusuuringud, mis võivad sellised muudatused päritavaks muuta,
	– teadusuuringud, mis on suunatud inimese embrüote loomisele üksnes teadustöö eesmärgil või tüvirakkude saamiseks, sealhulgas keharakkude tuuma siirdamise abil.
	3. Nii täiskasvanute kui ka inimese embrüo tüvirakkude kasutamise teadusuuringuid võib käesoleva raamprogrammi raames rahastada sõltuvalt teadustöö sisust ja asjassepuutuva(te) liikmesriigi (liikmesriikide) õiguslikust raamistikust.
	Kõik rahastamistaotlused peavad sisaldama teavet selle kohta, kuidas liikmesriigi pädevad asutused on korraldanud litsentsimise ja kontrollimeetmed.
	Embrüo tüvirakuliinide uurimiseks volitatud institutsioonid, organisatsioonid ja teadlased peavad alluma rangele litsentsimisele ja kontrollile, mis on kooskõlas asjassepuutuva(te) liikmesriigi (liikmesriikide) õigusliku raamistikuga.
	4. Uurimisvaldkonnad tuleb tehnoloogiliste saavutuste valguses enne programmi teist etappi uuesti läbi vaadata.

Selgitus

Embrüo tüvirakkude uurimise rahastamine peab olema rangelt kontrollitud, selle on enamus liikmesriike ka juba heaks kiitnud.

Muudatusettepanek 67 Artikli 7 pealkiri ja lõige 1
Järelevalve, hindamine ja läbivaatamine	Järelevalve, hindamine ja läbivaatamine
1. Komisjon annab välisekspertide abiga hiljemalt 2010. aastaks raamprogrammi ja selle eriprogrammide kohta vahehinnangu, mis käsitleb käimasolevate teadusuuringute kvaliteeti ja seatud eesmärkide saavutamist.	1. Komisjon hoiab välisekspertide abiga raamprogrammi ja selle eriprogrammid pideva ja süstemaatilise jälgimise all ning viib läbi vähemalt kaks empiirilisel meetodil põhinevat vahehindamist, ühe 2009. ja teise 2011. aastal; kui see on asjakohane, teeb komisjon eesmärkide ja teadusuuringute kohta muudatusettepanekuid, et suurendada nende tõhusust ja mõju ning võtta arvesse esilekerkivaid teadusvaldkondi. Hinnatakse ka uute rahastamisvahendite ja osalemisreeglite lihtsust ning paindlikkust. Hindamise tulemused, sealhulgas need, mis puudutavad uusi tegevusi ja struktuure, eriti Euroopa teadusnõukogu ja ühiseid tehnoloogiaalgatusi, aga ka lihtsustatud menetluse tulemused, tuleb esitada Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele.
	Enne seitsmenda raamprogrammi algust selgitatakse välja, milliseid andmeid mõjuhinnangu põhjaliku hindamisaruande jaoks vaja läheb, et teabe võrreldavuse tagamiseks kasutada järjekindlalt sama metoodikat. Komisjon võrdleb ka andmeid selle kohta, kuhu raamprogrammi vahendid on ELis suunatud.
Selgitus
Arvestades, et seitsmes raamprogramm on pikem kui selle eelkäijad (seitse, mitte neli aastat), tuleb seda pidevalt jälgida ning läbi viia vähemalt kaks vahehindamist, et hinnata paljude uute elementide toimimist ja vajadusel kohaldada parandusmeetmeid.
Hindamine on põhinõue, kui raamprogrammi saavutusi ja ebaõnnestumisi tahetakse mõõta mis tahes mõtestatud viisil. Selle tagamiseks peame olema kindlad, et kasutatakse võrreldavat hindamismetoodikat, mis määratletakse programmi alguses, tagades seeläbi võrreldavate andmete olemasolu programmi lõpus. Näiteks registreeritud patendid, väljaanded ja tehnosiirded. Programmi tulemuste hindamiseks piisab ühest vahehindamisest ja ühest üldisest hindamisest. Kaks vahehindamist on liiast ja neist ei ole abi.
Vahehindamine ei peaks piirduma 7. raamprogrammi ja selle eriprogrammidega, vaid see peaks – kooskõlas 7. raamprogrammis esitatud üleskutsega osalemisreeglite põhjalikuks lihtsustamiseks – laienema ka rahastamisvahenditele ja osalemisreeglitele, eelkõige uutele lisatud sätetele.
Muudatusettepanek 68 I lisa sissejuhatuse esimene a lõik (uus)
	Raamprogrammis toetatakse järgmisi strateegilisi tegevusliine: Euroopa teadusruum, VKEde kaasamine, erasektoripoolne rahastamine, poliitikapõhised teadusuuringud, riiklike poliitikate vastastikune täiendavus, teadlaste meelitamine ELi ja nende seal hoidmine, ning tehnosiire.
Selgitus
Vahe tegemine alus- ja rakendusuuringute vahel ei ole oluline seoses raamprogrammiga, mis rõhutab tipptasemel eesliiniuuringuid ja kaasnevat tehnosiiret. Strateegilised tegevusliinid peavad peegeldama nimetatud rõhuasetust ning teisi programmi suunavaid aluspõhimõtteid.
Muudatusettepanek 69 I lisa sissejuhatuse esimene b lõik (uus)
	Euroopa eesmärgiks peavad olema tõeliselt tipptasemel teadusuuringud, et saada juhtivaks jõuks uuenduslike teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse valdkonnas.
Selgitus
Tipptase peab alati jääma tähtsaimaks põhimõtteks, mis suunab Euroopa teadustegevust vastavalt Lissabonis püstitatud eesmärkidele.
Muudatusettepanek 70 I lisa I peatüki "Koostöö" esimene lõik
Käesolevas seitsmenda raamprogrammi osas toetatakse rahvusvahelist koostööd kogu Euroopa Liidus ja väljaspool igal tasandil ja mitmetes valdkondades, mis vastavad teadmiste ja tehnoloogia arengu peamistele valdkondadele, kus teadusuuringuid tuleb toetada ja tugevdada, et lahendada Euroopa sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonna- ja tööstusalaseid küsimusi.	Käesolevas seitsmenda raamprogrammi osas toetatakse rahvusvahelist koostööd kogu Euroopa Liidus ja väljaspool igal tasandil ja mitmetes valdkondades, mis vastavad teadmiste ja tehnoloogia arengu peamistele valdkondadele, kus kõrgeima tasemega teadusuuringuid tuleb toetada ja tugevdada, et lahendada Euroopa sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonna- ja tööstusalaseid küsimusi, ning teadusuuringute valdkondadele, mis on aastate jooksul tähelepanuta jäänud, eelkõige pidades silmas arengumaade ravialaseid vajadusi.
Selgitus
Seitsmes raamprogramm peab ergutama parimat tööd alus- ja rakendusuuringute valdkonnas.
Muudatusettepanek 71 I lisa I peatüki "Koostöö" kolmas lõik
EL meetmete üheksa kindlaksmääratud teemat on järgmised:	ELi meetmete kümme kindlaksmääratud teemat on järgmised:
(1)       Tervishoid;	1)        Tervishoid;
(2)       Toiduained, põllumajandus ja biotehnoloogia;	2)        Toiduained, põllumajandus ja biotehnoloogia;
(3)       Info- ja sidetehnoloogia;	3)        Info- ja sidetehnoloogia;
(4)       Nanoteadused, nanotehnoloogiad, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad;	4)        Nanoteadused, nanotehnoloogiad, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad;
(5)       Energeetika;	5)        Energeetika;
(6)       Keskkond (sealhulgas kliimamuutused);	6)        Keskkond (sealhulgas kliimamuutused);
(7)       Transport (sealhulgas lennundus);	7)        Transport (sealhulgas lennundus);
(8)       Sotsiaalmajandus- ja humanitaarteadused;	8)        Sotsiaalmajandus- ja humanitaarteadused;
(9)       Julgeoleku- ja kosmosevaldkond.	9) Julgeolekuvaldkond;
	9 a) Kosmosevaldkond.
Selgitus
Julgeoleku- ja kosmosevaldkonna eraldi teemadeks jagamise tagajärg.
Muudatusettepanek 72 I lisa I peatüki "Koostöö" viies lõik
Erilist tähelepanu pööratakse olulistele teadusvaldkondadele, mis läbivad mitut teemat, näiteks mereteadustele ja -tehnoloogiatele.	Erilist tähelepanu pööratakse temaatiliste valdkondade vahelise kooskõlastamise tõhususele ja olulistele teadusvaldkondadele, mis läbivad mitut teemat.
	Seega korraldatakse, rõhutades eelkõige inter- ja multidistsiplinaarseid aspekte, ühised projektikonkursid nendes prioriteetsetes teemavaldkondades, mis viitavad selgelt erinevate valdkondade seotusele, nagu näiteks sotsiaal- ja loodusteadused. Sel eesmärgil sisaldavad projektikonkursid interdistsiplinaarsuse taseme hindamise kriteeriume.
Muudatusettepanek 73 I lisa I peatüki "Koostöö" viies a lõik (uus)
	Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) – eelkõige teadmistepõhiste VKEde – kaasamine tuleb tagada praktiliste toetusmeetmete abil koos saavutatud eesmärkide kvantitatiivse ja kvalitatiivse jälgimisega.
Selgitus
Pidades silmas VKEde olulist rolli innovatsioonis ja konkurentsivõime parandamises, tuleb tagada nende panus ning seda tuleb hinnata raamprogrammi osana.
Muudatusettepanek 74 I lisa I peatüki "Koostöö" seitsmes lõik
Eelkõige tööstuse seisukohalt oluliste teemade puhul on muude allikate kõrval võetud aluseks selliste erinevate Euroopa tehnoloogiaplatvormide töö, mis on loodud valdkondades, kus Euroopa konkurentsivõime, majanduskasv ja heaolu sõltuvad olulisel uurimistööl ja tehnoloogilisel arengul lähemas või kaugemas tulevikus. Euroopa tehnoloogiaplatvormid koondavad tööstuse juhtimisel huvirühmasid, et määrata kindlaks ja rakendada strateegilist teadusuuringute programmi. Käesolev raamprogramm aitab kaasa nende strateegiliste teadusuuringute programmide elluviimisele aladel, mis esindavad tõelist Euroopa lisandväärtust.	Eelkõige tööstuse seisukohalt oluliste teemade puhul on muude allikate kõrval võetud aluseks selliste erinevate Euroopa tehnoloogiaplatvormide töö, mis on loodud valdkondades, kus Euroopa konkurentsivõime, majanduskasv ja heaolu sõltuvad olulisel uurimistööl ja tehnoloogilisel arengul lähemas või kaugemas tulevikus.
Muudatusettepanek 75 I lisa I peatüki "Koostöö" kaheksas lõik
Üheksa teemat hõlmavad ka teadustegevust, mis on vajalik EL põhimõtete sõnastamiseks, rakendamiseks ja hindamiseks sellistes valdkondades nagu tervishoid, ohutus, tarbijakaitse, energeetika, keskkond, arenguabi, kalandus, merendus, põllumajandus, loomade heaolu, transport, haridus ja koolitus, tööhõive, sotsiaalküsimused, ühtekuuluvus ning justiits- ja siseküsimused, samuti normide määramisele eelnev ja samaaegne standardite ja nende rakendamise parandamisega seotud teadustegevus.	Üheksa teemat hõlmavad ka teadustegevust, mis on vajalik ELi põhimõtete sõnastamiseks, rakendamiseks ja hindamiseks, samuti normide määramisele eelnevat ja samaaegset standardite ja nende rakendamise parandamise kaudu koostalitusvõime ja konkurentsi parandamisega seotud teadustegevust ja sõltumatuid teadmisi.
Selgitus
ELi põhimõtete loetlemine on siin ülearune.
Muudatusettepanek 76 I lisa I peatüki "Koostöö" üheksanda lõigu esimene taane
•          Esilekerkivad vajadused: eritoetuse abil spontaansete uurimisettepanekute puhul eesmärgiga teha kindlaks või uurida põhjalikumalt konkreetses valdkonnas ja/või mitme teadusharu kokkupuutepunktis uusi teaduslikke ja tehnilisi võimalusi, eelkõige aga neid, mis võivad kaasa tuua märkimisväärse läbimurde.	– Uued ja esilekerkivad tehnoloogiad: spontaansetele uurimisettepanekutele osutatava eritoetuse, sealhulgas ühiste projektikonkursside abil on tarvis julgustada teadusuuringuid, mille eesmärk on teha kindlaks või uurida põhjalikumalt konkreetses valdkonnas ja/või kokkupuutes teiste asjakohaste teadusvaldkondade ja -harudega uusi teaduslikke ja tehnilisi võimalusi; samuti on vaja toetada uudseid ideid ja täiesti uusi kasutusviise ning uurida uusi tulevikukavade võimalusi, eelkõige aga neid, mis võivad kaasa tuua märkimisväärse läbimurde; tarvis on asjakohast kooskõlastatust meetmetega, mis võetakse programmi "Ideed" raames, et vältida mis tahes kattumist ja teha võimalikuks rahaliste vahendite optimaalne kasutamine.
Selgitus
Teadus- ja arendustegevuse 6. raamprogrammi infoühiskonna tehnoloogiate temaatilisest valdkonnast saadud positiivset kogemust tuleb levitada, mis seisneb iga temaatilise valdkonna assigneeringute ühe osa eraldamisest uutele ja esilekerkivatele tehnoloogiatele.
Muudatusettepanek 77 I lisa I peatüki "Koostöö" kümnes lõik
Et tugevdada EL teadusuuringute tulemuste levitamist ja kasutamist, toetatakse teadmiste ja tulemuste edasiandmist – sealhulgas poliitikakujundajatele – kõikides valdkondades, kaasa arvatud koostöövõrgustikega seotud algatuste, seminaride ja ürituste rahastamise, välisekspertide abi ning info- ja elektrooniliste teenuste, eelkõige CORDISe kaudu. Innovatsiooni toetavaid meetmeid võetakse konkurentsivõime ja innovatsiooni programmi alusel. Toetust antakse ka algatustele, mille eesmärk on alustada teadusküsimusi ja uurimistulemusi käsitlevat avalikku arutelu väljaspool teadusringkonda, ning algatustele teadusalase suhtlemise ja hariduse valdkonnas. Arvesse võetakse ka eetika põhimõtteid ja soolisi aspekte.	Et tugevdada EL teadusuuringute tulemuste levitamist ja kasutamist, toetatakse teadmiste ja tulemuste edasiandmist – sealhulgas poliitikakujundajatele – kõikides valdkondades, kaasa arvatud koostöövõrgustikega seotud algatuste, seminaride ja ürituste rahastamise, välisekspertide abi ning info- ja elektrooniliste teenuste, eelkõige CORDISe kaudu. Innovatsiooni toetavaid meetmeid võetakse konkurentsivõime ja innovatsiooni programmi alusel. Erilist tähelepanu pööratakse VKEde, eelkõige teadmistepõhiste VKEde piisavale osalusele riigiüleses koostöös. Seetõttu võetakse programmi "Koostöö" raames konkreetseid meetmeid, sealhulgas eriüleskutsed VKEdele, riiklikud uuringustipendiumid ning toetusmeetmed VKEde osaluse hõlbustamiseks. Toetust antakse ka algatustele, mille eesmärk on alustada teadusküsimusi ja uurimistulemusi käsitlevat avalikku arutelu väljaspool teadusringkonda, ning algatustele teadusalase suhtlemise ja hariduse valdkonnas. Arvesse võetakse ka eetika põhimõtteid, soolisi aspekte ning karjääri alustavate teadlaste kaasamist.
Muudatusettepanek 78 I lisa I peatüki "Koostöö" kümnes a lõik (uus)
	Ühendus toetab tehnosiirdealgatusi ning aitab kaasa uurimistegevuse ja selle abil kasumi tootmise vahelise lõhe ületamisele, andes Euroopa Investeerimisfondile rahalisi vahendeid tehnosiirdevahendi juhtimiseks. Asutamislepingu artikli 167 alusel vastu võetud määrusega kehtestatava üksikasjaliku korra ja konkreetseid programme esitavate nõukogu otsuste alusel ning nendega kooskõlas rahastatakse selle vahendiga ülikoolides, uurimiskeskustes või muude tehnosiirdega tegelevate juriidiliste isikute läbiviidavaid tehnosiirdealaseid meetmeid.
Muudatusettepanek 79 I lisa I peatüki "Koostöö" kümnes b lõik (uus)
	Raamprogrammi raames rahastatavate tegevuste mitmekesisus nõuab kohast integratsiooni ja koordineerimist. Vältimaks pädevuste killustatust ja kattumist peavad riiklikud ja Euroopa teadusprogrammid ning ettevõtjad tegema rohkem koostööd pikaajalises teadusuuringute programmis.
Selgitus
Killustatus on peamiseks takistuseks Euroopa teadusuuringute programmi edule.

Muudatusettepanek 80

I lisa I peatüki "Koostöö" üheteistkümnenda lõigu esimene -1 taane (uus)

	Euroopa tehnoloogiaplatvormid

Muudatusettepanek 81 I lisa I peatüki "Koostöö" üheteistkümnes a lõik (uus)
	Euroopa teadusuuringute konkurentsivõime suurendamine nõuab potentsiaali täielikku vabastamist kogu Euroopa teadusruumis. Seetõttu uurivad teadusuuringute tipptaseme saavutamisele püüdlevad projektid inim- ja rahaliste ressursside optimaalse kasutamise võimalusi, arendades samas tõelist Euroopa teadusruumi laiapõhjaliste konsortsiumite loomise kaudu.
Muudatusettepanek 82 I lisa I peatüki "Koostöö" alapealkiri ning üheteistkümnes b, c, d ja e lõik (uued)
	Euroopa tehnoloogiaplatvormid
	Euroopa tehnoloogiaplatvormid (ETPd) on mehhanismid kõigi huvitatud sidusrühmade koondamiseks, et töötada välja nende vastavad strateegilised teadusuuringute programmid ning jagada seejärel nende vahel ülesanded konkreetselt ära.
	ETPd toetavad üksikute ettevõtete (eelkõige VKEde) ja ettevõtete gruppide osalemist teadusprojektides, mis on seotud konkreetselt nende pädevusega.
	Piirkondlikud teadustööpõhised kogumid võivad ühineda ETPdega, et rakendada täielikult oma konkurentsivõime potentsiaali.
	Finantseerimisasutused peaksid kaasama kapitali, et hõlbustada strateegilisi teadusuuringute programme rakendavatel projektidel laenu saamist, kasutades selleks kõiki finantseerimisvõimalusi, sealhulgas raamprogrammi üht vahendit riskijagamisrahastut.
Muudatusettepanek 83 I lisa I peatüki "Koostöö" alljaotise "Koostöö teadusuuringute valdkonnas" esimene a lõik (uus)
	Et toetada Euroopa teadusruumi arengut, tuleks toetada olemasolevaid Euroopa asutusi ja ülikoole kui teadus- ja tehnoloogiauuringute alal täiuslikkuse saavutamise põhilisi keskusi tipptaseme saavutamisel ja edendamisel, suurendades kokkupuutealasid ja üldist koordineerimist riiklikul ja piirkondlikul tasandil tehtava muu teadus- ja uuendustööga. See saavutatakse võrgustike loomise ja integreerumisega seotud uute ülesannete lisamisega tipptasemel võrgustike töövaldkonda.
Muudatusettepanek 84 I lisa I peatüki "Koostöö" alljaotise "Koostöö teadusuuringute valdkonnas" teine lõik
Seda on võimalik saavutada teadusalase koostööga mitme rahastamiskava raames: koostööprojektid, tipptasemel võrgustikud, kooskõlastamis-/toetusmeetmed (vt III lisa).	Seda eesmärki on võimalik saavutada teadusalase koostööga mitme rahastamiskava raames: suurim osa projektidest on koostööprojektid ja, tipptasemel võrgustikud, kooskõlastamis-/toetusmeetmed (vt III lisa).
	Koostööprojektid peaksid hõlmama teadusuuringuid ja tutvustamistegevust, tuues tulemused turule lähemale ning sidudes selle meetme konkurentsivõime ja innovatsiooni programmis pakutavate vahenditega.
Muudatusettepanek 85 I lisa I peatüki "Koostöö" alljaotise "Ühised tehnoloogiaalgatused" esimene lõik
Vähestel juhtudel õigustavad teadusuuringute ja tehnoloogia arenduse eesmärgid ning vajalikud vahendid pikaajalise avaliku ja erasektori partnerluse loomist ühiste tehnoloogiaalgatuste vormis. Need algatused, mis on peamiselt Euroopa tehnoloogiaplatvormide töö tulemuseks ja hõlmavad üht või väikest hulka nende valdkonna aspektidest, ühendavad erasektori investeeringuid ning siseriikliku ja Euroopa avaliku sektori finantseeringuid, kaasa arvatud toetuste rahastamine teadusuuringute raamprogrammi raames ja laenude rahastamine Euroopa Investeerimispanga poolt. Ühised tehnoloogiaalgatused võib kindlaks määrata asutamislepingu artikli 171 alusel (see võib hõlmata ka ühisettevõtte loomist) või eriprogramme käsitlevate otsuste alusel kooskõlas asutamislepingu artikliga 166.	Vähestel juhtudel õigustavad teadusuuringute ja tehnoloogia arenduse eesmärgid ning vajalikud vahendid pikaajalise avaliku ja erasektori partnerluse loomist ühiste tehnoloogiaalgatuste vormis. Need uued vahendid peaksid põhinema Euroopa tehnoloogiaplatvormide tööl ja komisjon peab tagama sujuva ülemineku strateegilistelt teadusuuringute programmidelt. Ühiste tehnoloogiaalgatuste valimiseks tuleb kehtestada selgelt määratletud kriteeriumid ja juhised. Asutamislepingu artikli 171 kohaselt loodavad ühisettevõtted peavad ühendama avaliku ja erasektori vahendid. EIP peab kaasama kapitali, et hõlbustada laenude võtmist riskijagamisrahastu kaudu. Riskijagamisrahastut, mida rakendavad ühiselt EIP ja komisjon, peab juhtima asjakohane ühiskomisjon ning see peab olema organiseeritud raamprogrammi vahendina. See peab koostama aruande soovitustega eelarvevahendite jaotamise kohta ühiste tehnoloogiaalgatuste teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse prioriteetide vahel kooskõlas Barcelona prioriteetidega. Tegevust tuleks kooskõlastada ka Euroopa Investeerimisfondiga, et tagada rahalised vahendid VKEdele.
Selgitus
Teadmistepõhise ühiskonna loomisega seotud Lissaboni eesmärke järgides põhineb 7. raamprogramm Euroopa teadusruumi mõistel. Selle eesmärk on kindlustada tipptaset ning seoses tööstuse temaatiliste huvivaldkondadega on valitud välja teemad, mis põhinevad Euroopa tehnoloogiaplatvormide arendatud tegevustel. Teemad on valitud valdkondadest, kus konkurentsivõime ja majanduskasv sõltuvad väga palju tehnoloogilistest teadusuuringutest lühikesel ja keskpikal perioodil. Euroopa tehnoloogiaplatvormid ( praeguseks 28) on väärtuslikud vahendid avaliku ja erasektori partnerluste loomiseks ning vajaduse korral võib asutamislepingu artikli 171 alusel organiseerida ühisettevõtteid, et täita konkreetseid ülesandeid hästi määratletud sektorites. Kuna ETPd on uus mõiste ning ühised tehnoloogiaalgatused on 7. raamprogrammis alles uued vahendid, tuleb kehtestada konkreetsed toetusmeetmed, täpsustatud otsuste tegemise kord ning järelhindamine.
Muudatusettepanek 86 I lisa I peatüki "Koostöö" alljaotise "Ühised tehnoloogiaalgatused" esimene a lõik (uus)
	Euroopa tehnoloogiaplatvormid peaksid rakendama EUREKA rühmitiste saadud laialdasi kogemusi, mis on aidanud edukalt kaasa strateegiliste uurimisvaldkondade kasvule Euroopas.
Selgitus
Niisuguste rühmitiste kaasamine 7. raamprogrammi projektide väljatöötamisse, arendamisse ja rakendamisse toob tõenäoliselt kaasa positiivseid sünergiaid nii raamprogrammi kui ka EUREKA jaoks.
Muudatusettepanek 87 I lisa I peatüki "Koostöö" alljaotise "Ühised tehnoloogiaalgatused" teine lõik
Võimalikud ühised tehnoloogiaalgatused määratakse kindlaks mitmete kriteeriumide, sealhulgas järgmiste alusel:	Võimalikud ühised tehnoloogiaalgatused määratakse kindlaks avatud ja läbipaistval viisil hinnangu põhjal, mida tehakse mitmete kriteeriumide alusel:
	– – tõelise ühiskondliku vajaduse olemasolu ning tööstussektori panus,
–    Euroopa tasandil võetavate meetmete lisaväärtus,	– –              Euroopa tasandil võetavate meetmete lisandväärtus, mida mõõdetakse piiriüleses koostöös saavutatud tipptaseme ja sünergiate kaudu,
	– –              ühiskonnakasulikkuse olulisus,
	– –              suutmatus saavutada eesmärki olemasolevate vahendite abil,
	– –              mõju tööstusalasele konkurentsivõimele ja majanduskasvule,
	– –              suutlikkus ettevõtlust ergutada,
– –              taotletava eesmärgi määratluse tase ja selgus,	– –              taotletava eesmärgi ja tulemuste määratluse tase ja selgus,
	– –              kaasatud teadlaste koolitamise kava,
– –              tööstusvaldkonna rahalise ja materiaalse panuse osakaal,	– –              tööstusvaldkonna rahalise ja materiaalse panuse osakaal,
– –              mõju tööstusalasele konkurentsivõimele ja majanduskasvule,
– –              ulatuslikumate poliitikaeesmärkide saavutamiseks antava panuse olulisus,	– –              ulatuslikumate poliitikaeesmärkide saavutamiseks antava panuse olulisus,
– –              suutlikkus hankida täiendavat riiklikku toetust ja vahendeid praeguse või tulevase tööstussektori rahastamise jaoks,	– –              suutlikkus hankida täiendavat riiklikku toetust ja vahendeid praeguse ja tulevase tööstussektori rahastamise jaoks.
– –              suutmatus saavutada eesmärki olemasolevate vahendite abil.	(Taanded on ümber järjestatud)
Muudatusettepanek 88 I lisa I peatüki "Koostöö" alljaotise "Ühised tehnoloogiaalgatused" teine a lõik (uus)
	Ühiste tehnoloogiaalgatuste olemus peab olema selgelt määratletud, eriti seoses järgmiste küsimustega:
	– finantskohustused;
	– osalejate kohustuste kestus;
	– lepingu sõlmimise ja lõpetamise eeskirjad;
	– intellektuaalomandi õigused.
Muudatusettepanek 89 I lisa I peatüki "Koostöö" alljaotise "Ühised tehnoloogiaalgatused" kolmas lõik
Erilist tähelepanu pööratakse üldisele vastavusele ja koordineerimiselesamasse valdkonda kuuluvate ühiste tehnoloogiaalgatuste ning riiklike programmide ja projektide vahel.	Arvestades ühiste tehnoloogiaalgatuste laia ulatust ja erilist keerukust, tehakse olulisi jõupingutusi nende läbipaistva toimimise tagamiseks kooskõlas tipptaseme põhimõtetega. Erilist tähelepanu pööratakse üldisele vastavusele ja koordineerimisele samasse valdkonda kuuluvate ühiste tehnoloogiaalgatuste ning riiklike programmide ja projektide vahel. Nende rakendamise kord peaks hõlmama konkreetseid suuniseid VKEde ja tehnosiirde ning osalevate teadlaste haridus- ja koolitusprogrammide kaasamiseks. Liikmesriigid ja komisjon peavad tegema ühiseid jõupingutusi selgete kooskõlastamismeetmete loomiseks ning nende rakendamise rahastamiseks.
Selgitus
Tipptase peaks olema raamprogrammi meetmete moto.
Ühised tehnoloogiaalgatused on suurepärane vahend VKEde teadusuuringutes osalemiseks ning tehnoloogialõhe vähendamiseks.
Tuleks kindlustada koostöö akadeemiliste ringkondade ning tööstussektori vahel. Koolituse ja hariduse tähtsust teadlaste suutlikkuse parandamisel ei tohi mingil juhul alahinnata.
"Üldine vastavus ja koordineerimine" tähendab organisatsioonilist ja rahalist jõupingutust, mis peab lisanduma kaasatud ettevõtete kulutustele.
Muudatusettepanek 90 I lisa I peatüki "Koostöö" alljaotise "Muude programmide, v.a ühenduse uurimisprogrammid, koordineerimine" teise lõigu teine a taane (uus)
	– rakendades piiratud arvul juhtudel edukat ERA-STARi Euroopa piirkondade ning väikeste ja keskmise suurusega liikmesriikide koostöö kava selliste pikaajaliste programmide nagu üleilmse keskkonna- ja turvaseire (GMES) elluviimise juhtimises.
Selgitus
ERA-STAR on ERA-NETi projekt, milles osalevad keskmise suurusega Euroopa piirkonnad ning liikmesriigid, kes teevad koostööd ilmselt lootustandval viisil. See projekt sobib eriti niisuguse programmi juhtimiseks nagu GMES, mille puhul tuleb nõuetekohaselt arvestada Euroopa piirkondade vajadustega.
Muudatusettepanek 91 I lisa I peatüki "Koostöö" alljaotise "Muude programmide, v.a ühenduse uurimisprogrammid, koordineerimine" kolmanda lõigu sissejuhatav osa
Ühenduse osalus siseriiklikes uurimisprogrammides, mida rakendatakse ühiselt asutamislepingu artikli 169 alusel, on eriti oluline Euroopa koostöö jaoks „muutuva geomeetria“ ulatuslikul skaalal liikmesriikide vahel, kellel on ühised vajadused ja/või huvid. Sellised artikli 169 kohased algatused käivitatakse valdkondades, mis määratakse kindlaks liikmesriikide tihedas koostöös, kaasa arvatud võimalikus koostöös valitsustevaheliste programmidega, mitmete kriteeriumide alusel:	Ühenduse osalus siseriiklikes uurimisprogrammides, mida rakendatakse ühiselt asutamislepingu artikli 169 alusel, on eriti oluline Euroopa koostöö jaoks „muutuva geomeetria“ ulatuslikul skaalal liikmesriikide vahel, kellel on ühised vajadused ja/või huvid. Sellised artikli 169 kohased algatused käivitatakse valdkondades, mis määratakse kindlaks liikmesriikide tihedas koostöös, kaasa arvatud võimalikus koostöös valitsustevaheliste programmidega nagu EUREKA, mitmete kriteeriumide alusel:
Selgitus
EUREKA on valitsustevaheline algatus, mis toimib 35 riikliku ning ühe Euroopa Komisjoni teadusuuringute peadirektoraadis töötava projektikoordinaatori võrgustiku kaudu. EUREKA toetab tugeva Euroopa dimensiooniga piiriüleseid projekte, mis keskenduvad Euroopa strateegilistele uurimisvaldkondadele, luues seega riigis majanduskasvu ja tööhõivet, mille positiivsest mõjust saab osa ka Euroopa ühiskond tervikuna. Tihe koostöö EUREKA ja ühenduse programmide vahel on soovitatav, et vältida jõupingutuste ja rahastamise killustumist ning kattuvusi põhilistes teemavaldkondades.
Muudatusettepanek 92 I lisa I peatüki "Koostöö" alljaotise "Muude programmide, v.a ühenduse uurimisprogrammid, koordineerimine" kolmanda lõigu neljas a taane (uus)
	– sotsiaalne ja keskkonnaalane lisandväärtus;
Muudatusettepanek 93 I lisa I peatüki "Koostöö" alljaotise "Rahvusvaheline koostöö" esimese lõigu sissejuhatav osa ja esimene taane
Raamprogrammi käesoleva osa kohane rahvusvaheline koostöö tähendab järgmist:	Rahvusvahelise koostöö alased meetmed peavad sisaldama selgelt määratletud Euroopa lisandväärtust ning raamprogrammi käesoleva osa kohaselt on sellised meetmed järgmised:
•          kõnealustes valdkondades toimuva tegevuse avamine kõikide kolmandate riikide teadlastele ja teadusasutustele, et ergutada neid seda võimalust ära kasutama;	•          kolmandate riikide teadlaste ja teadusasutuste suurem osalemine kõnealustes valdkondades koos konfidentsiaalsusaspektidega seotud vajalike kitsendustega julgeoleku teema puhul, et ergutada neid seda võimalust ära kasutama;
Selgitus
Tuleb ette näha erimeetmed, et reguleerida kolmandate riikide isikute osalemist projektides, mis kuuluvad julgeoleku teema alla.
Rahvusvahelise koostöö projektide puhul peab ilmnema selgelt määratletud Euroopa lisandväärtus.
Muudatusettepanek 94 I lisa I peatüki "Koostöö" alljaotise "Rahvusvaheline koostöö" esimese lõigu teine taane
•          igas valdkonnas kolmandatele riikidele mõeldud teadusliku koostöö meetmed, kui on vastastikune huvi koostöö vastu konkreetsetel teemadel. Olles tihedalt seotud kahepoolsete koostöölepingute või mitmepoolse aruteluga ELi ja nende riikide või riikide rühmade vahel, kujutavad kõnealused meetmed endast erivahendeid koostöö rakendamiseks ELi ja nende riikide vahel. Sellised meetmed on eelkõige järgmised: meetmed, mille eesmärk on tugevdada kandidaat- ja naaberriikide teadustöö suutlikkust; koostöö, mis on suunatud arengu- ja reformijärgus riikidele ning keskendub nende konkreetsetele vajadustele sellistes valdkondades nagu tervishoid, põllumajandus, kalandus ja keskkond ning mida rakendatakse nende vajadustele kohandatud finantstingimustes.	•          igas valdkonnas kolmandatele riikidele mõeldud teadusliku koostöö meetmed, kui on vastastikune huvi koostöö vastu konkreetsetel teemadel. Olles tihedalt seotud kahepoolsete koostöölepingute või mitmepoolse aruteluga ELi ja nende riikide või riikide rühmade vahel, kujutavad kõnealused meetmed endast erivahendeid koostöö rakendamiseks ELi ja nende riikide vahel. Sellised meetmed toimivad ühistes huvivaldkondades ning sisaldavad ka järgmiseid: meetmed, mille eesmärk on tugevdada kandidaat- ja naaberriikide teadustöö suutlikkust ning koostöö, mis on suunatud arengu- ja reformijärgus riikidele ning keskendub nende konkreetsetele vajadustele sellistes valdkondades nagu tervishoid, eelkõige harvaesinevad ja tähelepanuta jäetud haigused, põllumajandus, kalandus ja keskkond ning mida rakendatakse nende vajadustele kohandatud finantstingimustes.
Selgitus
Peaks olema selge, et koostööprogrammi alla kuuluvad rahvusvahelise koostöö erimeetmed hõlmavad eelkõige uurimisvaldkondi, mis pakuvad ELile ja kolmandatele riikidele ühist huvi.
Harvaesinevatele ja tähelepanuta jäetud haigustele tuleb pöörata rohkem tähelepanu.
Muudatusettepanek 95 I lisa I peatüki "Koostöö" alljaotise "Rahvusvaheline koostöö" teine a lõik (uus)
	Koostatakse raamprogrammi raames toimuva rahvusvahelise koostöö üldstrateegia, milles määratakse kindlaks eesmärgid, Euroopa huvid ja konkreetsed koostöövaldkonnad konkreetsete riikide rühmade koostööks. Strateegias näidatakse ära valdkonnad, mille puhul peaks kolmandate riikide osalus olema piiratud, nt julgeolekuvaldkonna uurimistegevuses.
Selgitus
Strateegia tagab ühtse lähenemise rahvusvahelise koostöö laiale valdkonnale ning parandab tõhusust. Julgeolekuvaldkonnas on vajalik piirata juurdepääsu teabega seotule.

Muudatusettepanek 96

I lisa I peatüki "Koostöö" 1. teema "Tervishoid" alljaotis "Eesmärk"

Parandada Euroopa kodanike tervist ning suurendada tervishoiuga seotud Euroopa tööstusharude ja äriühingute konkurentsivõimet, tegeldes globaalsete tervishoiuküsimustega, sealhulgas puhkevate epideemiate küsimusega. Erilist tähelepanu pööratakse translatiivsetele uuringutele (kliiniliste rakenduste valdkonnas tehtud põhiavastuste translatsioon), uute raviviiside arendamisele ja valideerimisele, haiguste ennetamise ja tervise edendamise meetoditele, diagnostikavahenditele ja -tehnoloogiatele, samuti jätkusuutlikule ja tõhusale tervishoiusüsteemile.

Parandada Euroopa kodanike tervist ning suurendada tervishoiuga seotud Euroopa tööstusharude ja äriühingute konkurentsivõimet ja uuendusvõimet, tegeldes globaalsete tervishoiuküsimustega, sealhulgas puhkevate epideemiate ja tähelepanuta jäetud haiguste küsimusega. Teadusuuringute eesmärgiks on nii haiguste ennetamise kui ka tõhusate ravimeetodite ja ravimite väljatöötamise optimeerimine, tagades võrdse juurdepääsu riiklikult rahastatud teadusuuringute tulemustele. Erilist tähelepanu pööratakse translatiivsetele uuringutele (kliiniliste rakenduste valdkonnas tehtud põhiavastuste translatsioon), uute raviviiside arendamisele ja valideerimisele, haiguste ennetamise ja tervise edendamise meetoditele, diagnostikavahenditele ja -tehnoloogiatele, uuringupõhistele raviasutustele, mis esindavad uusimaid meetodeid, samuti jätkusuutlikule ja tõhusale tervishoiusüsteemile.

Muudatusettepanek 97 I lisa I peatüki "Koostöö" 1. teema "Tervishoid" alljaotise "Põhimõte" esimene lõik
Inimese genoomi järjestuse määramine ja viimased edusammud postgenoomikas on toonud põhjaliku pöörde inimese tervist ja haigusi käsitlevatesse teadusuuringutesse. Suurte andmekogude ja bioloogilistel protsessidel põhinevate teadmiste integreerimiseks on vaja koondada piisavad kogemused ja vahendid, mis ei ole siseriiklikul tasandil kättesaadavad. Märkimisväärseteks edusammudeks translatiivsetes terviseuuringutes, mis on vajalikud selleks, et tagada biomeditsiinilistest uuringutest saadav praktiline kasu, on vaja ka valdkondadevahelisi ja üleeuroopalisi lähenemisviise, kaasates eri huvirühmasid. Selliste lähenemisviiside abil saab Euroopa aidata tõhusamalt kaasa rahvusvahelistele jõupingutustele ülemaailmselt oluliste haigustega võitlemisel.	Inimese genoomi järjestuse määramine ja viimased edusammud postgenoomikas on toonud põhjaliku pöörde inimese tervist ja haigusi käsitlevatesse teadusuuringutesse. Suurte andmekogude ja bioloogilistel protsessidel põhinevate teadmiste integreerimiseks ja tervishoiuga seotud biotööstuse jaoks võtmetähtsusega tehnoloogiate arendamiseks on vaja koondada piisavad kogemused ja vahendid, mis ei ole siseriiklikul tasandil kättesaadavad. Märkimisväärseteks edusammudeks translatiivsetes terviseuuringutes, mis on vajalikud selleks, et tagada biomeditsiinilistest uuringutest saadav praktiline kasu, on vaja ka valdkondadevahelisi ja üleeuroopalisi lähenemisviise, kaasates eri huvirühmasid. Selliste lähenemisviiside abil saab Euroopa aidata tõhusamalt kaasa rahvusvahelistele jõupingutustele ülemaailmselt oluliste haigustega võitlemisel.
Selgitus
Järgnevate aastate jooksul on innovatsioonile tervishoius suurimaks väljakutseks uute tehnoloogiate, sealhulgas bioloogiliste protsesside, edukas kaasamine tervishoiuga seotud tööstusharudesse.
Muudatusettepanek 98 I lisa I peatüki "Koostöö" 1. teema "Tervishoid" alljaotise "Põhimõte" teine lõik
Paljude haigustega (nt vähkkasvaja, südame-veresoonkonna haigused, vaimu- ja neuroloogilised haigused, eelkõige sellised vanusega seotud haigused nagu Alzheimeri ja Parkinsoni tõbi) seotud kliinilised uuringud põhinevad rahvusvahelistel mitmes keskuses tehtud uuringutel, et leida lühikese aja jooksul nõutav arv patsiente. Epidemioloogiline uurimistöö peab märkimisväärsete tulemuste saavutamiseks hõlmama suurt hulka erinevaid elanikkondi ja rahvusvahelisi võrgustikke. Uue diagnostika ja ravi väljatöötamisel harvaesinevate tervisehäirete jaoks on samuti vaja mitme riigi osalust, et suurendada iga uuringu puhul patsientide arvu. Euroopa tasandil tehtud tervishoiupoliitikaga seotud uuringute alusel saab võrrelda mudeleid, süsteeme, andmeid ning riiklikes andmebaasides ja biopankades hoitavaid patsientide materjale.	Paljude haigustega (nt vähkkasvaja, südame-veresoonkonna haigused, autoimmuunsed ja nakkushaigused, allergiahaigused, epilepsia, traumad, reumaatilised haigused, hingamissüsteemi haigused, vaimu- ja neuroloogilised haigused, eelkõige sellised vanusega seotud haigused nagu osteoporoos, Alzheimeri ja Parkinsoni tõbi) seotud kliinilised uuringud põhinevad rahvusvahelistel mitmes keskuses tehtud uuringutel, et leida lühikese aja jooksul nõutav arv patsiente. Epidemioloogiline uurimistöö peab märkimisväärsete tulemuste saavutamiseks hõlmama suurt hulka erinevaid elanikkondi ja rahvusvahelisi võrgustikke. Biotooteid ja rakke puudutavate uute tehniliste lähenemiste ja uue diagnostika ja ravi väljatöötamisel harvaesinevate tervisehäirete jaoks on samuti vaja mitme riigi osalust, et suurendada iga uuringu puhul patsientide arvu. Euroopa tasandil tehtud tervishoiupoliitikaga seotud uuringute alusel saab võrrelda mudeleid, süsteeme, andmeid ning riiklikes andmebaasides ja biopankades hoitavaid patsientide materjale.
Muudatusettepanek 99 I lisa I peatüki "Koostöö" 1. teema "Tervishoid" alljaotise "Põhimõte" kolmas lõik
ELis läbiviidud põhjalikud biomeditsiinilised uuringud aitavad tugevdada Euroopa tervishoiualase biotehnoloogia-, meditsiinitehnoloogia- ja farmaatsiatööstuse konkurentsivõimet. ELil on oluline roll ka sellise keskkonna loomisel, mis soodustab innovatsiooni farmaatsiasektoris, eelkõige kliiniliste uuringute edusammude suurendamiseks.	ELis läbiviidud põhjalikud biomeditsiinilised uuringud aitavad tugevdada Euroopa tervishoiualase biotehnoloogia-, meditsiinitehnoloogia- ja farmaatsiatööstuse konkurentsivõimet. ELi koostöö arenguriikidega võimaldab neil riikidel tugevdada teadusuuringute suutlikkust. ELil on oluline roll ka sellise keskkonna loomisel, mis soodustab tervishoiuga seotud avalikke huve edendavat innovatsiooni avalikus ja farmaatsiasektoris, eelkõige kliiniliste uuringute edusammude suurendamiseks. Sellega seoses toetatakse MICE programmi (Medicines Investigation for the Children of Europe – Euroopa laste ravimite uuringud) käivitamist. Alustatakse ulatuslikke ELi teadusuuringuid ioonteraapia (prootonid ja süsinikioonid) osas, et arendada juba praegu edukaid vähkkasvaja ravimeetodeid ning tugevdada seadmete projekteerimise ja ehitamise konkurentsivõimet (kiirendustehnoloogia) ning meditsiinitehnoloogia tööstusharusid. Selles valdkonnas tuleks kliiniliste uuringute edukus samuti maksimeerida. Euroopa teadusuuringud ja innovatsioon alternatiivsete katsestrateegiate, eriti loomi mittekasutavate meetodite valdkonnas tagavad ülemaailmse juhtpositsiooni avalikkuse ja huvigruppide muredele reageerimisel seoses loomade jätkuva kasutamisega biomeditsiinilistes uuringutes ning võivad lisaks pakkuda turgu teatavatele tööstussektoritele.
Selgitus
Vähkkasvaja ravis kasutatava ioonteraapia areng (prootonid ja süsinikioonid) on sama oluline kui ravimine täiustatud farmaatsiatoodetega (kemoteraapia). Ioonkiirguse rajatises toimunud eelkliiniliste uuringute põhiavastused on kergesti tõlgendatavad sama rajatise kliiniliste uuringute osakonna (vähkkasvaja ravi) seisukohalt.
Rahvatervise vajadused peavad saama eelisõiguse. Tuleb julgustada koostööd arenguriikidega.
Määrus pediaatrias kasutatavate ravimite ning määruse (EMÜ) 1768/92, direktiivi 2001/83/EÜ ja määruse (EÜ) 726/2004 muutmise kohta.
Muudatusettepanek 100 I lisa I peatüki "Koostöö" 1. teema "Tervishoid" alljaotise "Põhimõte" neljas lõik
Käsitletavad tegevused, mis hõlmavad poliitikast tulenevate nõuete jaoks vajalikke teadusuuringuid, on nimetatud allpool. Kahte strateegilist küsimust – laste suremus ja vananeva elanikkonna tervis – käsitletakse kõikide tegevuste raames. Euroopa tehnoloogiaplatvormide poolt kehtestatud teadusuuringute põhipunkte (nt uute ravimitega seotu) toetatakse vajaduse korral. Nimetatud põhipunktide täiendamiseks ja uutele poliitikast tulenevatele vajadustele reageerimiseks võidakse toetada lisameetmeid näiteks tervishoiupoliitika ning töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas.	Käsitletavad tegevused, mis hõlmavad poliitikast tulenevate nõuete jaoks vajalikke teadusuuringuid, on nimetatud allpool. Kahte strateegilist küsimust – laste tervis ja vananeva elanikkonna tervis – käsitletakse kõikide tegevuste ja teemade raames. Muus osas keskendub tervishoiualane uurimistegevus a) haiguskoormuse praegustele ja tulevastele esinemisvormidele Euroopa ja ülemaailmses kontekstis ning b) teaduslikule kvaliteedile. Euroopa tehnoloogiaplatvormide poolt kehtestatud teadusuuringute põhipunkte (nt uute ravimitega ja nanomeditsiiniga seotud punkte) toetatakse vajaduse korral. Nimetatud põhipunktide täiendamiseks ja uutele poliitikast tulenevatele vajadustele reageerimiseks võidakse toetada lisameetmeid näiteks tervishoiupoliitika, vananemise ning töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas.
Selgitus
Teadusuuringute rahastamise eelistused peaksid põhinema nii teaduslikul kvaliteedil kui ka praegustel ja tulevastel tervishoiuga seotud vajadustel. 6. raamprogrammi kogemused on toonud välja teadlaste raskused ja rahulolematuse, mida on märganud ka grantide hindajad ja mis tulenevad eesmärgist saavutada võrdsust uurimisvaldkondades ebavõrdsuse hinnaga haiguskoormuse ja teadusliku kvaliteedi osas.
Hiljuti käivitatud Euroopa tehnoloogiaplatvorm nanomeditsiinile puudutab läbimurdetehnoloogiaid molekulaarse kuvamise ja diagnostika jaoks, mis võib anda märkimisväärset kasu nt vähkkasvaja, diabeedi, Alzheimeri ja Parkinsoni tõbede ning südame-veresoonkonna haiguste varajase diagnoosimise ja "targa" ravi valdkonnas.
Vanemate inimeste suurenev osakaal ühiskonnas mõjutab väga mitmeid poliitikavaldkondi, sealhulgas tervishoid, sotsiaalkindlustus, tööhõive ja transport ning seda tuleb seetõttu tervishoiualastes teadusuuringutes eraldi arvesse võtta.

Muudatusettepanek 101

I lisa I peatüki "Koostöö" 1. teema "Tervishoid" alljaotise "Tegevus" esimese taande esimene alltaane

–         Suure tootlikkusega teadustegevus. Eksperimentaalsete edusammude rakendamine biomeditsiinilistes uuringutes, edendades andmete loomist, standardimist, saamist ja analüüsimist.	–         Suure tootlikkusega teadustegevus. Eksperimentaalsete edusammude rakendamine genoomsetes, postgenoomsetes ja biomeditsiinilistes uuringutes, arendades välja uusi rakumudeli töötlemisviise, edendades andmete loomist, standardimist, saamist ja analüüsimist, sealhulgas uuringuid DNA lugemise, bioinformaatika ja superarvutite strukturaalseks modelleerimiseks kasutamise alal.

Muudatusettepanek 102 I lisa I peatüki "Koostöö" 1. teema "Tervishoid" alljaotise "Tegevus" esimese taande teine alltaane
–         Avastamine, diagnostika ja jälgimine. Rõhuasetus mitteinvasiivsetel või minimaalselt invasiivsetel lähenemisviisidel.	–         Avastamine, diagnostika ja jälgimine. Rõhuasetus mitteinvasiivsetel või minimaalselt invasiivsetel lähenemisviisidel ja sellistel tehnoloogiatel nagu DNA-kiibid ning molekulaarkuvamine ja -diagnostika. Esikohale tuleks seada raviga otseselt seotud diagnostikavahendid.
Selgitus
Eelkõige geneetiliste, aga ka muude haiguste diagnostika on viimastel aastatel tohutult arenenud, eriti DNA järjestuse määramise tõttu. Diagnoosi määramise ja ravi vahel on suur lünk. Patsiendi jaoks on kindlasti oluline saada peale diagnoosi ka ravi. Seetõttu peaksid prioriteediks olema nimetatud probleemi lahendavad uuringud.

Muudatusettepanek 103

I lisa I peatüki "Koostöö" 1. teema "Tervishoid" alljaotise "Tegevus" esimese taande kolmas alltaane

–         Ravi sobivuse, ohutuse ja tõhususe prognoosimine. Bioloogiliste markerite, in vivo ja in vitro meetodite ja mudelite väljatöötamine ja valideerimine, kaasa arvatud simulatsioon, farmakogenoomika, selektiivsed toimeained ja alternatiivid loomkatsetele.

–         Ravi sobivuse, ohutuse ja tõhususe prognoosimine. Bioloogiliste markerite identifitseerimine ja väljatöötamine, et neid kvantifitseerida ja valideerida. Ravivahendite kättesaadavuse parandamine. In vivo ja in vitro meetodite ja mudelite väljatöötamine ja valideerimine, kaasa arvatud simulatsioon, farmakogenoomika, immuunsusseire, selektiivsed toimeained ja muud alternatiivid loomkatsetele, eelkõige ahviliste kasutamise väljavahetamiseks; viljatuse uuringud.

Selgitus

Kergelt juurdepääsetavast bioloogilisest vedelikust (veri, uriin) tuleb leida üles (identifitseerimine) antud tervisehäire spetsiifiline marker (tavaliselt metaboliit). Enne analüüsi on vaja selle markeri iseloomustust, valideerimist (kvantifitseerimine) bioloogilises keskkonnas ja sünteesi (väljatöötamine) puhaste proovide saamiseks. Ravivahendite kättesaadavuse parandamine peaks võimaldama ravimi tõhusust suurendada, piirates samal ajal väljakirjutatavate dooside suurust. Viimaks on teraapiate mõjude mõõtmise hädavajalikuks etapiks immuunsusseire, mis võimaldab mõõta teraapiate mõjusid immuunsüsteemile.

Võttes arvesse loomade kaitset ja heaolu käsitleva protokolli nõudeid ja Euroopas loomkatseid puudutavat tõsist avalikku muret, on lubamatu, et EL rahastab in vivo meetodite ja mudelite väljatöötamist. Vastavalt nõukogu direktiivi 86/609/EMÜ artiklile 23 ja kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi artikli 7 punkti 2 alapunktidele a ja b peab EL töötama välja ning valideerima alternatiivid loomkatsetele. Lisaks on komisjon ja nõukogu korduvalt (näiteks katsetes ja muudel teaduslikel eesmärkidel kasutatavate selgroogsete loomade kaitse Euroopa konventsiooni sõlmimist ühenduse poolt käsitleva nõukogu otsuse 1999/575/EÜ preambulis) kinnitanud oma pühendumust vähendada ja asendada ahviliste kasutamist teadustegevuses. See peaks peegelduma ELi poolt raamprogrammi kohases rahastamises.

Vastavalt Euroopa Nõukogu poolt avaldatud statistikale langes sündimus 1990. aasta 1,8-lt 2005. aastaks 1,5-le, samas kui põlvkondade vaheldumise näitaja on 2,1. Euroopa elanikkond on oma keskmise elueaga 37,7 aastat maailma vanim.

Muudatusettepanek 104

I lisa I peatüki "Koostöö" 1. teema "Tervishoid" alljaotise "Tegevus" esimese taande neljas alltaane

–  Uudsed raviviisid ja sekkumine. Täiustatud raviviiside ja tehnoloogia edasise arengu tagamine koos võimaliku kasutuselevõtuga paljude haiguste ja tervisehäirete puhul.

–         Uudsed raviviisid ja sekkumine. Täiustatud raviviiside ja tehnoloogia, sealhulgas immunoteraapia, uute vaktsiinide ja nende tootmise meetodite, uudsete ravimite ja elektrooniliste implantaatide, nagu ka uute ravivahendite kasutamise taastavas ja rakupõhises meditsiinis, geeniteraapiate, rakuteraapiate, immunoteraapia ning biomaterjalide ning vigastatud koe kaitse ja taastamise somaatiliste tüviraku teraapiate abil edasise arengu uurimine ja tagamine koos võimaliku kasutuselevõtuga paljude haiguste ja tervisehäirete puhul (sealhulgas nende puhul, mis puudutavad lapsi).

Muudatusettepanek 105 I lisa I peatüki "Koostöö" 1. teema "Tervishoid" alljaotise "Tegevus" esimese taande neljas a alltaane (uus)
..	– Biotootmine, sealhulgas vektoriseerimine: uute molekulide tootmise protsesside optimeerimine.
Selgitus
Tootmisprotsesside optimeerimine on hädavajalik, et tagada üleminekut teadusuuringutelt tööstuslikule tootmisele, millest patsiendid kasu saaksid. Tootmine toimub väga ranges eeskirjade raamistikus, mis on mõeldud patsientide turvalisuse tagamiseks. See küsimus puudutab nii tootmist kui ka kontrollimist ja on esmase tähtsusega VKEde jaoks, mis on tootmisprotsessidega lähedalt seotud.

Muudatusettepanek 106

I lisa I peatüki "Koostöö" 1. teema "Tervishoid" alljaotise "Tegevus" teise taande esimene alltaane

–         Bioloogiliste andmete ja protsesside ühendamine: ulatuslik andmete kogumine, süsteemibioloogia. Suurte andmekogude loomine ja analüüsimine, et mõista paremini tuhandete olulisi bioloogilisi protsesse juhtivate geenide ja geeniproduktide keerulist võrgustikku.

–         Bioloogiliste andmete ja protsesside ühendamine ja komplekssete süsteemide modelleerimine: ulatuslik andmete kogumine, süsteemibioloogia ja -füsioloogia, tsellulaarsete ja bioloogiliste mudelite projekteerimine. Suurte andmekogude loomine ja analüüsimine, et mõista paremini tuhandete olulisi bioloogilisi protsesse (s.t sünaptilist ja tsellulaarset reorganisatsiooni) juhtivate geenide, geenimutatsioonide ja geeniproduktide ning rakusüsteemide keerulist võrgustikku. Põhitähelepanu suunatakse genoomikale, RNA-maailmale, proteoomikale, populatsioonigeneetikale, võrdlevale ja funktsionaalsele genoomikale.

Muudatusettepanek 107

I lisa I peatüki "Koostöö" 1. teema "Tervishoid" alljaotise "Tegevus" teise taande teine alltaane

–         Aju-uuringud ja seonduvad haigused, inimeste areng ja vananemine. Uurimaks normaalset vananemisprotsessi ning seda, kuidas geenid ja keskkond mõjutavad ajutegevust tavapärastes tingimustes ja ajuhaiguste korral.	–         Aju-uuringud ja seonduvad haigused, inimeste areng ja vananemine, erilise rõhuasetusega progresseeruvalt degeneratiivsetel haigustel ning epilepsia erinevatel vormidel. Normaalse vananemisprotsessi uurimine ning vanemate inimeste elukvaliteedi parandamine.

Muudatusettepanek 108 I lisa I peatüki "Koostöö" 1. teema "Tervishoid" alljaotise "Tegevus" teise taande teine a alltaane (uus)
	– Inimeste etoloogia. Inimeste uurimine linna-, loodus- ja kultuurkeskkonnas.
Selgitus
Teadmised inimesest ning tema reageeringutest keskkonnale ja keskkonnaga kohanemisest on üks peamisi eeldusi, kui soovitakse mõista inimese käitumist ja võimalikke väärtalitlusi.

Muudatusettepanek 109

I lisa I peatüki "Koostöö" 1. teema "Tervishoid" alljaotise "Tegevus" teise taande kolmas alltaane

–         Nakkushaigusi käsitlevad translatiivsed uuringud. Tegelemaks resistentsusega mikroobivastaste ravimite suhtes, HIV/AIDSi, malaaria ja tuberkuloosi ülemaailmse ohuga ning puhkeda võivate epideemiatega (nt SARS ja väga patogeenne gripp).

–         Nakkushaigusi ning peremees-patogeeni suhet käsitlevad translatiivsed uuringud. Tegelemaks resistentsusega mikroobivastaste ravimite suhtes, HIV/AIDSi (sealhulgas mikrobiotsiidide uurimine), malaaria, tuberkuloosi, seennakkuste ning hepatiidi ülemaailmse ohuga ning puhkeda võivate epideemiatega (nt SARS ja väga patogeenne gripp või arboviiruste põhjustatud haigused) ja muude potentsiaalselt ohtlike nakkushaigustega.

Muudatusettepanek 110

I lisa I peatüki "Koostöö" 1. teema "Tervishoid" alljaotise "Tegevus" teise taande neljas alltaane

–         Translatiivsed teadusuuringud järgmiste raskemate haiguste korral: vähkkasvaja, südame-veresoonkonna haigused, diabeet/ülekaalulisus; haruldased haigused; ja muud kroonilised haigused (nt osteoartriit). Arendamaks patsientidele suunatud strateegiaid alates ennetamisest kuni diagnoosimise ja ravini, kaasa arvatud kliinilised uuringud.

–         Translatiivsed teadusuuringud järgmiste raskemate haiguste korral: vähkkasvaja, südame-veresoonkonna haigused, allergiahaigused ja hingamissüsteemi haigused, diabeet/ülekaalulisus; reumaatilised haigused, haruldased haigused; ja muud kroonilised haigused (nt osteoartriit). Arendamaks patsientidele suunatud strateegiaid alates ennetamisest kuni diagnoosimise ja ravini, kaasa arvatud kliinilised uuringud ja toimeainete uuringud.

Muudatusettepanek 111

I lisa I peatüki "Koostöö" 1. teema "Tervishoid" alljaotise "Tegevus" teise taande neljas a, b ja c alltaane (uued)

	– Translatiivsed teadusuuringud, mis käsitlevad kutsehaigusi ning keskkonna- ja kutsealaste stressifaktorite põhjustatud haigusi, nt astma ja allergiad. Tootmaks ja analüüsimaks andmeid kutsehaiguste ja tööõnnetuste kohta ning töötamaks välja ennetus-, diagnostika- ja ravistrateegiaid (nt luu- ja lihaskonna häirete korral).
	– Translatiivsed teadusuuringud, mis käsitlevad reisijateveosüsteemide kasutajate ja lähedalasuvate elanike tervist. Pikaajaliste ja laiaulatuslike mõjude uurimine.
	– Palliatiivne meditsiin: valuteraapia ja sümptomiteraapia nende haiguste korral, mis ei ole veel ravitavad, võitlemaks patsientide sümptomitega nii tõhusalt kui võimalik.

Muudatusettepanek 112 I lisa I peatüki "Koostöö" 1. teema "Tervishoid" alljaotise "Tegevus" kolmanda taande esimene alltaane
–         Kliiniliste tulemuste ülekandmine kliinilisse praktikasse. Kliiniliste otsuste tegemise mõistmiseks ja kliiniliste teadusuuringute tulemuste ülekandmiseks kliinilisse praktikasse ning eelkõige laste, naiste ja eakate eripäradega tegelemiseks.	–         Kliiniliste tulemuste ülekandmine kliinilisse praktikasse. Uurimaks arvutipõhiseid edasijõudnud tuvastussüsteeme, kliinilisi otsuseid toetavaid süsteeme ja muid infotehnoloogiavahendeid, et täiustada töövoogu, parandada diagnoosimise ja ravi kvaliteeti, vähendada meditsiinilisi vigu ning kulutusi, samuti kliiniliste otsuste tegemise mõistmiseks ja kliiniliste teadusuuringute tulemuste ülekandmiseks kliinilisse praktikasse ning eelkõige laste, naiste, eakate ja puuetega inimeste eripäradega tegelemiseks. Telemeditsiiniliste rakenduste väljatöötamine Euroopa Liidu geograafilises eraldatuses, eelkõige saartel ja mägipiirkondades, elava elanikkonna tarvis.
Selgitus
Tervishoiuteenuste osutamine ei ole sageli asjakohaselt korraldatud, et tagada puuetega inimeste ja rahvusvähemuste täielik juurdepääs sellele. Praegu puuduvad uuringud selle kohta, kuidas tervishoiuteenused selliste ebasoodsas olukorras rühmade juurde jõuavad ning seda teemat tuleb uurida.
Kliinilisi otsuseid toetavad süsteemid ning arvutipõhised edasijõudnud tuvastussüsteemid saavad aidata üha keerukamaks muutuva meditsiinilise diagnoosimise ja raviga toime tulla. Nimetatud vahendite ja muude infotehnoloogivahendite abil on võimalik saavutada läbimurdeid haiglate tervishoiu tõhususe ja teisese abi osas, kuna need aitavad täiustada töövoogu, parandada diagnooside kvaliteeti, ühendada inimesed protsesside ja tulemustega, vähendada meditsiinilisi vigu ja kulutusi.
ELi kõrvaliste piirkondade (eriti saarte ja mägipiirkondade) elanikkonna võib arvata nende elanikkonnarühmade hulka, kelle eripäraga tuleb eriliselt arvestada, et leida parim lahendus tervishoiuteenuste osutamisele. Eesmärk on toetada Euroopa Liidu kõrvaliste alade elanikkonnale mõeldud telemeditsiinilisi rakendusi.

Muudatusettepanek 113

I lisa I peatüki "Koostöö" 1. teema "Tervishoid" alljaotise "Tegevus" kolmanda taande teine alltaane

–         Tervishoiusüsteemide, sh üleminekusüsteemide kvaliteet, tõhusus ja solidaarsus. Tõhusate sekkumismeetmete ülekandmiseks juhtimisalastesse otsustesse, piisavate inimressursside tagamiseks, kvaliteetsele tervishoiule võrdset juurdepääsu mõjutavate tegurite analüüsimiseks, kaasa arvatud elanikkonnas toimuvaid muutusi (nt vananemist, liikuvust ja migratsiooni ning töökoha vahetust) käsitlevad analüüsid.

–         Tervishoiusüsteemide, sh üleminekusüsteemide kvaliteet, tõhusus ja solidaarsus. Tõhusate sekkumismeetmete ülekandmiseks juhtimisalastesse otsustesse, diagnoosimis- ja raviprotsesside ümberkorraldamiseks, piisavate inimressursside tagamiseks, kvaliteetsele tervishoiule võrdset juurdepääsu (ka ebasoodsas olukorras olevate rühmade poolt) mõjutavate tegurite analüüsimiseks, kaasa arvatud elanikkonnas toimuvaid muutusi (nt vananemist, liikuvust ja migratsiooni ning töökoha vahetust) ning haiglaravi käigus tekkinud komplikatsioone käsitlevad analüüsid.

Muudatusettepanek 114 I lisa I peatüki "Koostöö" 1. teema "Tervishoid" alljaotise "Tegevus" kolmanda taande kolmas alltaane

–         Tõhus haiguste ennetamine ja parem ravimite kasutamine. Rahva tervise alaste tõhusate sekkumismeetmete arendamine, et käsitleda tervishoiuga seotud ulatuslikumaid tegureid (stress, toitumine ja keskkonnategurid). Eduka sekkumistegevuse kindlakstegemiseks erinevates tervishoiuolukordades, et parandada retseptiravimite määramist ja nende kasutamist patsientide poolt (sh ravimiohutuse järelevalve).

–         Tõhus haiguste ennetamine ja parem ravimite kasutamine. Rahva tervise alaste tõhusate sekkumismeetmete arendamine, et käsitleda tervishoiuga seotud ulatuslikumaid tegureid. Keskkond ja tervis: kolme järgmise faktori analüüs: sündroomid ja krooniline kokkupuude, vastastikune mõju mürgiste ainete ja nende segudega, geneetilise polümorfismi analüüs ja immunoloogilised katsed, sealhulgas lümfotsüütide transformatsiooni ja aktivatsiooni käsitlevad katsed. Immunoloogilised, toksikoloogilised ja epidemioloogilised uuringute läbiviimine. Eduka sekkumistegevuse kindlakstegemiseks erinevates tervishoiuolukordades, et parandada retseptiravimite määramist ja nende kasutamist patsientide poolt (sh ravimiohutuse järelevalve).

Muudatusettepanek 115

I lisa I peatüki "Koostöö" 1. teema "Tervishoid" alljaotise "Tegevus" kolmanda taande neljas a alltaane (uus)

	– Teaduslikult kontrollitud täiend- ja alternatiivse meditsiini kasutamine. Täiend- ja alternatiivmeditsiiniga seotud eduka sekkumistegevuse kindlaksmääramine, et parandada Euroopa kodanike tervist.

Muudatusettepanek 116 I lisa I peatüki "Koostöö" 1. teema "Tervishoid" alljaotise "Tegevus" kolmanda taande neljas b alltaane (uus)
	– Uute tehnoloogiate asjakohane kasutamine. Tagamaks bioloogiliste ohtude ja esilekerkivate haigustega võitlemiseks mõeldud meditsiiniliste vastumeetmete kiireks väljatöötamiseks ja tootmiseks vajalik võimekus.
Selgitus
Genoomi teadliku modifitseerimise kasu esilekerkivate epideemiatega võitlemises seisneb osaliselt kiiruses, mida see meditsiiniliste vastumeetmete ja bioloogiliste tootetüvede väljatöötamises võimaldab.
Muudatusettepanek 117 I lisa I peatüki "Koostöö" 1. teema "Tervishoid" alljaotise "Tegevus" kolmanda taande neljas c alltaane (uus)
	– Translatiivsed teadusuuringud, mis puudutavad kutsehaiguseid ja tööõnnetusi. Tootmaks ja analüüsimaks andmeid kutsehaiguste ja tööõnnetuste kohta ning töötamaks välja ennetus-, diagnostika- ja ravistrateegiaid (nt luu- ja lihaskonna häirete korral).
Selgitus
Euroopa sotsiaalpoliitika raames tehtud jõupingutused ja sotsiaalne kahekõne on näidanud, et kutsehaiguste ja tööõnnetuste ennetamise osas pakub ühine lähenemine lisaväärtust. Seda ühist poliitikat tuleb tugevdada, toetades ühtlasi nende haiguste ja õnnetuste diagnostika ja raviga seotud uurimistegevust.
Muudatusettepanek 118 I lisa I peatüki "Koostöö" 1. teema "Tervishoid" alljaotise "Tegevus" kolmanda taande neljas d alltaane (uus)
	– Tööstusprotsesside ja toimeainete säästev optimeerimine
Selgitus
Toimeainete tootmise keemilise (ja fermentatiivse) osa optimeerimine on vajalik tervishoiutehnoloogiate majandusliku ja keskkonnaalase säästvuse tagamiseks.
Muudatusettepanek 119 I lisa I peatüki "Koostöö" 2. teema "Toiduained, põllumajandus ja biotehnoloogia" alljaotis "Eesmärk"
Euroopa teadmistepõhise biomajanduse loomine, ühendades teaduse, tööstuse ja muud huvivaldkonnad, et kasutada uusi ja esilekerkivaid uurimisvõimalusi, mis käsitlevad sotsiaalseid ja majanduslikke ülesandeid: kasvav nõudlus ohutumate, tervislikemate ja kvaliteetsemate toiduainete ning taastuvate bioressursside säästlikuma kasutuse ja tootmise järele; episootiliste ja zoonootiliste haiguste ning toiduainetega seotud tervisehäirete suurenev oht; eelkõige kliimamuutustest tulenevad ohud põllumajandus- ja kalandussektori tootmise jätkusuutlikkusele ja ohutusele; ning suurenev nõudlus kvaliteetsete toiduainete järele, võttes arvesse loomade heaolu ja maaeluga seonduvat.	Euroopa teadmistepõhise biomajanduse loomine, ühendades teaduse, tööstuse ja muud huvivaldkonnad, et toetada ELi poliitikat ning et kasutada uusi ja esilekerkivaid uurimisvõimalusi, mis käsitlevad sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja majanduslikke ülesandeid: kasvav nõudlus ohutumate, tervislikemate ja kvaliteetsemate toiduainete ning taastuvate bioressursside säästlikuma kasutuse, töötlemise ja tootmise järele; episootiliste ja zoonootiliste haiguste ning toiduainetega seotud tervisehäirete suurenev oht; muu hulgas kliimamuutustest tulenevad ohud kalandus-, akvakultuuri-, põllumajandus- ja loomakasvatussektori tootmise jätkusuutlikkusele ja ohutusele; ning suurenev nõudlus kvaliteetsete toiduainete järele, võttes arvesse loomade heaolu ja maaelu ning rannikuäärsete tingimustega seonduvat ning tarbijate spetsiifiliste vajaduste täitmist. Teadusuuringute eesmärk on lõimida omavahel erinevad teaduslikud teadmised, et töötada välja tasakaalustatud, säästvaid ja sotsiaalselt aktsepteeritud lahendusi ja lähenemisviise. Teabel põhineva valiku võime suurendamiseks suurendatakse kodanike teadlikkust.
Muudatusettepanek 120 I lisa I peatüki "Koostöö" 2. teema "Toiduained, põllumajandus ja biotehnoloogia" alljaotise "Põhimõte" esimene lõik
Innovatsioon ja teadmiste edendamine bioloogiliste ressursside (mikroorganismid, taimed ja loomad) säästva majandamise, tootmise ja kasutuse raames loob aluse uutele säästavatele, ökoloogiliselt tõhusatele ja konkureerivatele toodetele põllumajanduse, kalanduse, toiduaine-, tervishoiu-, metsandus- ja muude seonduvate tööstuste puhul. Euroopa bioteaduste ja biotehnoloogia strateegia kohaselt aitab see suurendada Euroopa biotehnoloogia ja toiduainetootjate, eelkõige kõrgtehnoloogiliste väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõimet, parandades samal ajal sotsiaalset heaolu. Teadusuuringud, mis käsitlevad toidu ohutust ja loomade toiduahelat, toitumisega seotud haigusi, toiduvalikut ning toidu ja toitumise mõju tervisele, aitavad võidelda toiduainetega seotud tervisehäiretega (nt ülekaalulisus, allergia) ja nakkushaigustega (nt transmissiivne spongioosne entsefalopaatia, klassikaline lindude katk), aidates kaasa olemasolevate põhimõtete ja eeskirjade rakendamisele ning tulevaste põhimõtete ja eeskirjade sõnastamisele inimeste, loomade ja taimede tervise ning tarbijakaitse valdkonnas.	Innovatsioon ja teadmiste edendamine bioloogiliste ressursside (mikroorganismid, taimed ja loomad) säästva majandamise, töötlemise, tootmise ja kasutuse raames loob aluse uutele säästvatele, ökoloogiliselt tõhusatele ja konkureerivatele toodetele põllumajanduse, kalanduse, toiduaine-, tervishoiu-, metsandus- ja muude seonduvate tööstuste puhul. Euroopa bioteaduste ja biotehnoloogia strateegia kohaselt aitab see töötada välja uusi tegevusvaldkondi ja suurendada Euroopa põllumajanduse ja biotehnoloogia, seemne- ja toiduainetootjate, eelkõige kõrgtehnoloogiliste väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõimet, parandades samal ajal sotsiaalset heaolu. Eriti tuleb julgustada VKEde tihedat osalemist teadusuuringutes. Teadusuuringud, mis käsitlevad tervislikeks eluviisideks vajalikku toitumisfüsioloogiat, toidu ohutust ja loomade toiduahelat, toitumisega seotud haigusi, toiduvalikut ning toidu ja toitumise mõju tervisele, aitavad võidelda toiduainetega seotud tervisehäiretega (nt ülekaalulisus, allergia) ja nakkushaigustega (nt transmissiivne spongioosne entsefalopaatia, klassikaline lindude katk), aidates kaasa olemasolevate põhimõtete ja eeskirjade rakendamisele ning tulevaste põhimõtete ja eeskirjade sõnastamisele inimeste, loomade ja taimede tervise ning tarbijakaitse valdkonnas.
Selgitus
Toitumist ei tohi mõista vaid haiguste (ülekaalulisus, allergiad, transmissiivne spongioosne entsefalopaatia) võimaliku allikana, vaid ka inimese tervise edendajana.
Tuleb suurendada VKEde teadustegevust Euroopas ja soodustada nendevahelist teabevahetust.
Muudatusettepanek 121 I lisa I peatüki "Koostöö" 2. teema "Toiduained, põllumajandus ja biotehnoloogia" alljaotise "Põhimõte" kolmas lõik
Mitmed Euroopa tehnoloogiaplatvormid aitavad kaasa ühiste teadustöö prioriteetide seadmisele sellistes valdkondades nagu taimegenoomika ja biotehnoloogia, metsandus ja metsatööstus, ülemaailmne loomade tervishoid, põllumajandusloomade kasvatamine, toiduainetööstus ja tööstuslik biotehnoloogia. Teadusuuringud annavad ka alusteadmisi, millega toetatakse: ühist põllumajanduspoliitikat, põllumajandus- ja kaubandusküsimusi, toidu ohutust käsitlevaid eeskirju, loomade tervishoidu, haiguste tõrjet ja heaolu käsitlevaid ühenduse norme, samuti ühise kalanduspoliitika reformimist, mille eesmärk on tagada kalanduse ja akvakultuuri jätkusuutlik areng. Nähakse ette ka paindlik lahendus uutele poliitikast tulenevatele vajadustele, eelkõige seoses uute sotsiaalsete ja majanduslike arengusuundadega.	Mitmed Euroopa tehnoloogiaplatvormid aitavad kaasa ühiste teadustöö prioriteetide seadmisele sellistes valdkondades nagu taimegenoomika ja biotehnoloogia, metsandus ja metsatööstus, ülemaailmne loomade tervishoid, põllumajandusloomade kasvatamine, toiduainetööstus ja tööstuslik biotehnoloogia. Teadusuuringud annavad ka alusteadmisi, millega toetatakse: ühist põllumajanduspoliitikat, põllumajandus- ja kaubandusküsimusi, toidu ohutust käsitlevaid eeskirju, loomade tervishoidu, haiguste tõrjet ja heaolu käsitlevaid ühenduse norme, samuti ühise kalanduspoliitika reformimist, mille eesmärk on tagada kalanduse ja akvakultuuri jätkusuutlik areng, ohutud mereandidest tooted ning keskkonna tervendamine. Nähakse ette ka paindlik lahendus uutele poliitikast tulenevatele vajadustele, eelkõige seoses uute sotsiaalsete ja majanduslike arengusuundadega.
Muudatusettepanek 122 I lisa I peatüki "Koostöö" 2. teema "Toiduained, põllumajandus ja biotehnoloogia" alljaotise "Tegevus" esimene taane
•          Maa, metsa ja veekeskkonnaga seotud bioloogiliste ressursside säästev tootmine ja majandamine: teadusuuringud, sealhulgas sellised tehnoloogiad nagu näiteks genoomika, proteoomika, metaboloomika ning süsteemibioloogia ja lähedased tehnoloogiad mikroorganismide, taimede ja loomade jaoks, kaasa arvatud nende bioloogilise mitmekesisuse kasutamine; täiustatud põllukultuurid ja tootmissüsteemid, sealhulgas mahepõllumajandus, kvaliteetse tootmise kavad ja GMO mõju; jätkusuutlik, konkurentsivõimeline ja multifunktsionaalne põllumajandus ja metsandus; maaelu areng; loomade heaolu, aretamine ja tootmine; taimetervis; jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline kalandus ja akvakultuur; loomade nakkushaigused, sh zoonoosid; loomsete jäätmete ohutu kõrvaldamine; vee-elusressursside kaitse, majandamine ja kasutamine, poliitikakujundajate ning muude põllumajanduses ja maaelu arendamises osalejate (maastik, maakorraldus jne) jaoks vajalike vahendite väljatöötamine.	•          Maa, metsa ja veekeskkonnaga seotud bioloogiliste ressursside säästev tootmine ja majandamine: teadusuuringud, sealhulgas sellised tehnoloogiad nagu näiteks genoomika, proteoomika, metaboloomika, genoomi teadlik pöördgenereerimine, süsteemibioloogia ning bioinformaatika ja lähedased tehnoloogiad mikroorganismide (eelkõige metagenoomika alased uuringud), taimede ja loomade jaoks, kaasa arvatud nende genoomi modifitseerimine, bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine ja säästlik kasutamine; mullaviljakus, täiustatud põllukultuurid: taimearetus, taimetervis, tehnoloogilised alternatiivid taimede juhuslikule transgeneesile ja täiustatud tootmissüsteemid kogu oma mitmekesisuses, sealhulgas mahepõllumajandus, ratsionaalne ja säilitav põllumajandus, kvaliteetse tootmise kavad ja GMO mõju; taimealaste uuenduste (sordid, seemned) hindamine ja turustamine; jätkusuutlik, konkurentsivõimeline ja multifunktsionaalne põllumajandus ja metsandus; integreeritud maaelu areng, sealhulgas kodanikuühiskonna osalemine planeerimises ja otsuste vastuvõtmises, vee tarbimise ratsionaalne planeerimine; loomade tervishoid ja heaolu, aretamine ja tootmine, sealhulgas vaktsiine ja diagnostikat käsitlevad uuringud; alternatiivsed katsetamisstrateegiad ja loomi mittekasutavad meetodid; taimetervis; jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline kalandus ja akvakultuur; loomade nakkushaigused, sh epidemioloogilised uuringud, zoonoosid ning loomasöötadega seotud haigused; loomsete jäätmete ohutu kõrvaldamine; vee-elusressursside kaitse, majandamine ja kasutamine, poliitikakujundajate ning muude põllumajanduses ja maaelu arendamises osalejate (maastik, maakorraldus jne) jaoks vajalike vahendite väljatöötamine.
Muudatusettepanek 123 I lisa I peatüki "Koostöö" 2. teema "Toiduained, põllumajandus ja biotehnoloogia" alljaotise "Tegevus" teine taane
•          „Toidulaualt tallu“ põhimõte: toit, tervis ja heaolu: toidu ja söödaga seotud tarbija-, tööstus-, tervishoiu- ja ühiskondlikud aspektid, kaasa arvatud käitumis- ja tunnetuspsühholoogia; toitumine, toitumisega seotud haigused ja tervisehäired, kaasa arvatud ülekaalulisus; innovatiivsed toidu- ja söödatöötlemistehnoloogiad (sh pakendamine); toiduainete, jookide ja sööda parem kvaliteet ja ohutus, nii keemiline kui ka mikrobioloogiline; toiduahela terviklikkus (ja kontroll); keskkonnamõjud inimeste/loomade toiduahelale ning inimeste/loomade toiduahela keskkonnaalane mõju; kogu toiduahela mõiste (sh mereannid); jälgitavus.	•          „Talust toidulauale, merest taldrikusse“ põhimõte: toit, sealhulgas meretooted, tervis ja heaolu: toidu ja söödaga seotud tarbija-, tööstus-, tervishoiu-, kultuurilised ja ühiskondlikud aspektid, kaasa arvatud käitumis- ja tunnetuspsühholoogia; toitumine, toitumisega seotud haigused ja tervisehäired, kaasa arvatud ülekaalulisus ja allergiad; teatavate toiduainete ja toidusedelite kasulikkus tervisele; innovatiivsed toidu- ja söödatöötlemistehnoloogiad (sh pakendamine); toiduainete, jookide ja sööda parem kvaliteet ja ohutus, nii keemiline kui ka bioloogiline; toiduahela terviklikkus, jätkusuutlikkus, riskihindamine ja kontroll; keskkonnamõjud inimeste/loomade maa- ja meretoiduahelale ning inimeste/loomade maa- ja meretoiduahela keskkonnaalane mõju; üleilmsete muutuste mõju toiduahelale ja selle vastupanuvõime nendele; kogu toiduahela mõiste (sh mereannid); uute jälgimismeetodite väljatöötamine (nii GMOde kui geneetiliselt modifitseerimata organismide jaoks); loomasöötade ja veterinaarravimite mõju inimtervisele.
Muudatusettepanek 124 I lisa I peatüki "Koostöö" 2. teema "Toiduained, põllumajandus ja biotehnoloogia" alljaotise "Tegevus" kolmas taane
•          Bioteadused ja biotehnoloogia säästvate toiduks mittekasutatavate toodete ja protsesside jaoks: täiustatud põllukultuurid, lähteained, meretooted ja biomass (sh mere elusressursid) energeetika, keskkonna ning selliste kõrge lisandväärtusega toodete nagu näiteks materjalide ja kemikaalide jaoks, kaasa arvatud innovatiivne põllumajandustootmine, bioprotsessid ja biorafineerimine; biokatalüüs; metsandus ning metsandustooted ja -protsessid; keskkonna parandamine ja keskkonnasäästlikum töötlemine.	•          Bioteadused, biotehnoloogia ja keemia säästvate toiduks mittekasutatavate toodete ja protsesside jaoks: täiustatud põllukultuurid, lähteained, meretooted ja biomass (sh mere elusressursid) energeetika, keskkonna ning selliste kõrge lisandväärtusega toodete nagu näiteks materjalide ja kemikaalide jaoks, kaasa arvatud biotootvaid või biokatalüütilisi tüvesid ja organisme puudutavad uued tehnilised meetodid, innovatiivne põllumajandustootmine, bioprotsessid ja biorafineerimine; biokatalüüs, biolagundamine ja biotaastamine; metsandus ning metsandustooted ja -protsessid; keskkonna parandamine ja keskkonnasäästlikum töötlemine. Võttes arvesse võimalikku konkurentsi põllumajanduslike ja metsanduslike toodete lõplike kasutusalade osas, pööratakse erilist tähelepanu süsteemi optimeerimisele, et tagada toidu, energia ja toormaterjalide tootmise ühilduvus.
Muudatusettepanek 125 I lisa I peatüki "Koostöö" 3. teema "Info- ja sidetehnoloogia" alljaotis "Eesmärk"
Võimaldada Euroopal info- ja sidetehnoloogia edasise arenguga kursis olla ja seda kujundada, et ühiskonna ja majanduse nõudmised oleksid täidetud. Tegevusega tugevdatakse Euroopa teaduslikku ja tehnoloogilist baasi info- ja sidetehnoloogia valdkonnas, soodustades ja edendades innovatsiooni info- ja sidetehnoloogia abil, ning tagatakse, et info- ja sidetehnoloogia areng tooks kiiresti kasu Euroopa kodanikele, äriühingutele, tööstusele ja riikidele.	Võimaldada Euroopal info- ja sidetehnoloogia edasise arenguga kursis olla ja seda kujundada, et ühiskonna ja majanduse nõudmised oleksid täidetud ning Euroopa tööstuse konkurentsivõime paraneks. Tegevusega tugevdatakse Euroopa teaduslikku ja tehnoloogilist baasi ning tagatakse Euroopa ülemaailmne juhtpositsioon info- ja sidetehnoloogia valdkonnas, soodustades ja edendades toote ja protsessiga seotud innovatsiooni ning loovust info- ja sidetehnoloogia abil, ning tagatakse, et info- ja sidetehnoloogia areng tooks kiiresti kasu Euroopa äriühingutele, tööstusele ning lõpliku analüüsi käigus kõikidele kodanikele, eelkõige nendele, keda ohustab sotsiaalne tõrjutus, nagu puuetega inimesed, vanemad inimesed või need, kellel on märkimisväärsed raskused seoses juurdepääsuga info- ja sidetehnoloogiale. Prioriteetseks hakatakse pidama digitaallõhe vähendamist. Info- ja sidetehnoloogiast saab teadmistepõhise ühiskonna tuum.

Muudatusettepanek 126

I lisa I peatüki "Koostöö" 3. teema "Info- ja sidetehnoloogia" alljaotise "Põhimõte" esimene lõik

Info- ja sidetehnoloogia on Euroopa tuleviku seisukohast otsustava tähtsusega ja toetab Lissaboni strateegia elluviimist. Pool meie majanduse tootlikkuse suurenemist tuleneb info- ja sidetehnoloogia mõjust toodetele, teenustele ja äritegevusele. Info- ja sidetehnoloogia on peamine tegur innovatsiooni ja loovuse edendamisel ning väärtusahelate muutmisel tööstus- ja teenindussektorites. Info- ja sidetehnoloogia on oluline, et rahuldada suurenenud nõudlust arstiabi ja sotsiaalhoolduse järele ning ajakohastada teenuseid sellistes üldist huvi pakkuvates valdkondades nagu haridus, õppimine, turvalisus, energeetika, transport ja keskkond. Info- ja sidetehnoloogia kiirendab muude teadus- ja tehnoloogiavaldkondade arengut, kuna see muutub vastavalt sellele, kuidas teadlased teevad teadus- ja koostööd ja viivad läbi uuendusi.

Info- ja sidetehnoloogia on Euroopa tuleviku seisukohast otsustava tähtsusega ja toetab Lissaboni strateegia elluviimist. Pool meie majanduse tootlikkuse suurenemist tuleneb info- ja sidetehnoloogia mõjust toodetele, teenustele ja äritegevusele. Info- ja sidetehnoloogia on peamine tegur innovatsiooni ja loovuse edendamisel ning väärtusahelate muutmisel tööstus- ja teenindussektorites. Info- ja sidetehnoloogia edendab juhtimise ja poliitika väljatöötamise protsesside juurdepääsetavust ning läbipaistvust. Info- ja sidetehnoloogia on oluline, et rahuldada suurenenud nõudlust arstiabi ja sotsiaalhoolduse järele, millest peamise osa moodustavad vanemad inimesed ja puude all kannatavad inimesed, ning ajakohastada teenuseid sellistes üldist huvi pakkuvates valdkondades nagu haridus, õppimine, turvalisus, energeetika, transport ja keskkond. Info- ja sidetehnoloogia täidab olulist funktsiooni teadusuuringute ja tehnoloogia arenduse juhtimises ja kommunikatsioonis ning kiirendab muude teadus- ja tehnoloogiavaldkondade arengut, kuna see muutub vastavalt sellele, kuidas teadlased teevad teadus- ja koostööd ja viivad läbi uuendusi.

Muudatusettepanek 127 I lisa I peatüki "Koostöö" 3. teema "Info- ja sidetehnoloogia" alljaotise "Põhimõte" teine lõik
Suurenevad majanduslikud ja ühiskondlikud nõudmised, info- ja sidetehnoloogia jätkuv süvalaiendamine ning vajadus tehnoloogiat veelgi edasi arendada panevad paika teadusuuringute üha ulatuslikumad põhipunktid. Tehnoloogia lähendamiseks inimestele ja korralduslikele vajadustele ei tohiks rõhutada tehnoloogia keerukust, vaid vajaduse korral välja tuua selle funktsionaalsus; muuta tehnoloogia kasutamine lihtsamaks, kättesaadavaks ja hinna poolest vastuvõetavaks; pakkuda uusi info- ja sidetehnoloogial põhinevaid rakendusi, lahendusi ja teenuseid, mis on usaldusväärsed ning kasutajate vajadustele ja eelistustele kohandatavad. Lähtudes vajadusest saada madalama hinna eest rohkem, püüavad info- ja sidetehnoloogiavaldkonna teadlased kogu maailmas saavutada edasist miniaturiseerimist, infotöötlus-, side- ja meediatehnoloogiate omavahelist lähendamist, teiste asjakohaste teadusharudega lähendamist ning luua õpi- ja arenemisvõimelisi süsteeme. Nendest eri jõupingutustest on tekkimas uus tehnoloogialaine. Info- ja sidetehnoloogia alased teadusuuringud põhinevad ka mitmetel teistel teadus- ja tehnoloogiaharudel, sealhulgas bioteadustel, psühholoogial, pedagoogikal, tunnetuspsühholoogial ja sotsiaalteadustel.	Suurenevad majanduslikud ja ühiskondlikud nõudmised, info- ja sidetehnoloogia jätkuv süvalaiendamine ning vajadus tehnoloogiat veelgi edasi arendada, samuti välja töötada uuenduslikke ja väärtuslikke info- ja sidetehnoloogial põhinevaid tooteid ja teenuseid, panevad paika teadusuuringute üha ulatuslikumad põhipunktid. Tehnoloogia lähendamiseks inimestele ja korralduslikele vajadustele ei tohiks rõhutada tehnoloogia keerukust, vaid muuta tehnoloogia funktsionaalseks; muuta tehnoloogia kasutamine lihtsamaks, kättesaadavaks ja hinna poolest vastuvõetavaks; pakkuda uusi info- ja sidetehnoloogial põhinevaid rakendusi, lahendusi ja teenuseid, mis on usaldusväärsed ning kasutajate vajadustele ja eelistustele kohandatavad. Praegused info- ja sidetehnoloogia alased teadusuuringud keskenduvad miniaturiseerimisele, infotöötlus-, side- ja meediatehnoloogiate omavahelisele lähendamisele, sealhulgas süsteemide koostalitlusvõimele, teiste asjakohaste teadusharudega lähendamisele ning õpi- ja arenemisvõimeliste süsteemide loomisele. Nendest eri jõupingutustest on tekkimas uus tehnoloogialaine. Info- ja sidetehnoloogia alased teadusuuringud annavad oma panuse ka mitmetesse teistesse teadus- ja tehnoloogiaharudesse, sealhulgas bioloogiasse, keemiasse ja bioteadustesse, psühholoogiasse, pedagoogikasse, tunnetuspsühholoogiasse ja sotsiaalteadustesse ning humanitaarteadustesse. Info- ja sidetehnoloogia mitte üksnes ei tooda uusi tehnoloogiaid. Info- ja sidetehnoloogia on arendustegevusse otseselt kaasatud. Tugevalt kasvav teenusesektor omab endiselt märkimisväärset potentsiaali, keskendudes rohkem teenuste osutamise ning info- ja sidetehnoloogia vastastikusele sidumisele.
Selgitus
Süsteemide koostalitlusvõime lihtsustab lähendamist ja ühilduvust, parandades seeläbi info- ja sidetehnoloogiate tõhusust.
Keemia võib anda tugeva tõuke info- ja sidetehnoloogiale ning samas saada nendest tehnoloogiatest olulist kasu seoses konkurentsivõimega; nii võivad uurimisprojektid, milles ühendatakse keemia ning info- ja sidetehnoloogia, olla väga viljakad.
VKEd on Euroopa tulevase jõukuse edasiviivaks jõuks ning on Euroopa ainus töökohtade loomise vahend. Lissaboni eesmärkide saavutamiseks tuleb tagada VKEde tihe kaasatus seitsmendasse raamprogrammi.
On vajalik rõhutada info- ja sidetehnoloogia stimuleerivat mõju majanduskasvule, arendustegevusele ja tööhõivele kõikides sektorites ning seeläbi keskenduda tehnoloogia kasulikkusele ühiskonnale ja mitte tehnoloogiale endale.
Muudatusettepanek 128 I lisa I peatüki "Koostöö" 3. teema "Info- ja sidetehnoloogia" alljaotise "Põhimõte" teine a lõik (uus)
	"Avatud lähtekoodi" arengumudelil põhinev uurimistegevus info- ja sidetehnoloogia valdkonnas näitab oma kasulikkust uuenduste ja tiheneva koostöö allikana. Kasulik on uurida, kas selline koostöö- ja uuendusmudel oleks kasulik ka raamprogrammi teiste tegevuste jaoks.
Selgitus
Tarkvara puhul rakendatav "avatud lähtekoodi" arengumudel põhineb seda kasutava kogukonna koostööl koos laialdase levitamise, juurdepääsu ja võimalusega tulemusi minimaalsete piirangutega taaskasutada. Selline arengumudel soodustab avatud lähtekoodi kogukonnas välja töötatava ja käibele lastava tarkvara testimist, erialakolleegi poolt hinnangu andmist, taaskasutust, kohandamist ja täiendamist. Avatud lähtekoodi arengumudel on info- ja sidetehnoloogia uuenduste peamine kandja, toetades nii tehnoloogilist edenemist kui konkurentsi kasvu. Euroopa suured ja väikesed ettevõtted, ülikoolid ja üksikisikutest arendajad kuuluvad avatud lähtekoodiga tarkvara arendamise esmaste toetajate hulka maailmas.
Muudatusettepanek 129 I lisa I peatüki "Koostöö" 3. teema "Info- ja sidetehnoloogia" alljaotise "Põhimõte" teine b lõik (uus)
	Info- ja sidetehnoloogilistes teadusuuringutes ei tohiks eelistada ühte ärimudelit teistele. On oluline, et uurimistulemuste kommertsialiseerimisel jääks võimalus kasutada laia valikut mudeleid.
Selgitus
On vaja tugevdada tehnoloogia neutraalsuse põhimõtet.
Muudatusettepanek 130 I lisa I peatüki "Koostöö" 3. teema "Info- ja sidetehnoloogia" alljaotise "Põhimõte" neljas lõik
Info- ja sidetehnoloogia alane teadustegevus on tihedalt seotud info- ja sidetehnoloogia kasutamise poliitiliste meetmetega ning ühtse ja tervikliku strateegia raames võetavate reguleerivate meetmetega. Prioriteedid pandi paika pärast ulatuslikku konsulteerimist, mis hõlmas ka Euroopa mitme tehnoloogiaplatvormi ja tööstusalgatuste panust sellistes valdkondades nagu nanoelektroonika, manussüsteemid, mobiilside, elektrooniline meedia, robootika ja tarkvara, teenused ja võrgustikud.	Info- ja sidetehnoloogia alane teadustegevus on tihedalt seotud info- ja sidetehnoloogia kasutamise poliitiliste meetmetega ning ühtse ja tervikliku strateegia raames võetavate reguleerivate meetmetega. Prioriteedid pandi paika pärast ulatuslikku konsulteerimist, mis hõlmas ka Euroopa mitme tehnoloogiaplatvormi ja tööstusalgatuste panust sellistes valdkondades nagu nanoelektroonika, manussüsteemid, mobiilside, elektrooniline meedia, fotoonika, robootika ja tarkvara, sealhulgas vabatarkvara ja avatud lähtekoodiga tarkvara, teenused ja võrgustikud.
Selgitus
Tähelepanuta ei tohiks jätta fotoonika Euroopa tehnoloogiaplatvormi.
Euroopa Liidu äriühingud on maailmas juhtpositsioonil avatud lähtekoodiga tarkvara (sageli ka FLOSS) arendamises ja hoolduses; raamprogrammis väljendatav toetuse jätkumine on selles sektoris kriitiliselt tähtis juhtpositsiooni säilitamiseks.
Muudatusettepanek 131 I lisa I peatüki "Koostöö" 3. teema "Info ja sidetehnoloogia" alljaotise "Tegevus" esimese taande esimene alltaane
– nanoelektroonika, fotoonika ja integreeritud mikro-/nanosüsteemid: miniaturiseerimise, integreerimise, mitmekesisuse ja tiheduse piiride katsetamine; tulemuslikkuse ja valmistatavuse suurendamine madalamate hindadega; info- ja sidetehnoloogia kasutamise hõlbustamine mitmete rakenduste puhul; liidesed; põhiuuringud, milleks on vaja välja töötada uued mõisted.	– Mikro-, nano- ja optoelektroonika, fotoonika, matemaatika ja integreeritud mikro-/nanosüsteemid: miniaturiseerimise, integreerimise, mitmekesisuse ja tiheduse piiride katsetamine; tulemuslikkuse ja valmistatavuse suurendamine madalamate hindadega; info- ja sidetehnoloogia kasutamise hõlbustamine mitmete rakenduste puhul; liidesed; põhiuuringud, milleks on vaja välja töötada uued mõisted.
Selgitus
Mikro- ja optoelektroonika on põhitehnoloogiad uudsete komponentide ja süsteemide jaoks ning põhinõue uutele lahendustele info- ja sidetehnoloogias. Matemaatilisel modelleerimisel ja teaduslikul andmetöötlusel on komplekssetes tööstustehnoloogiates põhjapanev, kuid sageli väljapaistmatu funktsioon. Modelleerimise ja abstraheerimise keel on matemaatika, mis võimaldab suunata selle komplekssuse uuenduste saavutamisele. Virtuaallaborid on matemaatiline vahend materjalide ja tootmisprotsesside täiustamiseks, aga ka keskkonna ja majanduse arendamiseks kulukate praktiliste eksperimentideta. Euroopal on väga tugev positsioon rakendusmatemaatikas, mis on võtmetehnoloogia ja millel on laialdane mõju eri valdkondadele, nagu kaasaegne terase tootekujundus ja -tootmine ning mobiiltelefonivõrkude korrektne rakendamine.
Muudatusettepanek 132 I lisa I peatüki "Koostöö" 3. teema "Info- ja sidetehnoloogia" alljaotise "Tegevus" esimese taande kolmas alltaane
– Manussüsteemid, andmetöötlus ja kontroll: võimsad, turvalised ja hajutatud arvuti- ja sidesüsteemid, mis on paigaldatud esemete ja füüsiliste infrastruktuuride sisse ning mis suudavad ümbritsevat keskkonda kontrollida ja sellega kohaneda.	– Manussüsteemid, andmetöötlus, salvestus ja kontroll: võimsad, turvalised ja hajutatud arvuti-, salvestus- ja sidesüsteemid, mis on paigaldatud esemete ja füüsiliste infrastruktuuride sisse ning mis suudavad ümbritsevat keskkonda kontrollida ja sellega kohaneda.
Selgitus
Uute salvestussüsteemide ja tehnikate väljaarendamine võimaldab täiustada manussüsteeme.
Muudatusettepanek 133 I lisa I peatüki "Koostöö" 3. teema "Info- ja sidetehnoloogia" alljaotise "Tegevus" esimese taande kuues alltaane
Simulatsioon, visualiseerimine, interaktsioon ja virtuaalsusega põimunud tegelikkus: vahendid innovatiivseks tegevuseks ja loovuseks toodete, teenuste ja digitaalmeedia puhul ning loomulikuks, keeleliseks ja mitmekülgseks suhtlemiseks.	Simulatsioon, visualiseerimine, interaktsioon ja virtuaalsusega põimunud tegelikkus: vahendid innovatiivseks tegevuseks, toetus otsuste tegemiseks ja loovuseks toodete, teenuste ja digitaalmeedia puhul ning loomulikuks, keeleliseks ja mitmekülgseks suhtlemiseks.
Selgitus
Info- ja sidetehnoloogia kasutamist äritegevuses on oluline edendada.
Muudatusettepanek 134 I lisa I peatüki "Koostöö" 3. teema "Info- ja sidetehnoloogia" alljaotise "Tegevus" esimese taande kuues a alltaane (uus)
	– üleminek 4. põlvkonna mobiilsüsteemidele ja sealt edasiliikumine ning sellega seotud läbimurdetehnoloogiad digitaalülekande ja antennide valdkonnas
Selgitus
Neljanda põlvkonna süsteeme on Jaapani kontekstis kõrgel tasemel uuritud ja määratletud. Euroopa teekond neljanda põlvkonna suunas on mõneti viibinud.
Muudatusettepanek 135 I lisa I peatüki "Koostöö" 3. teema "Info- ja sidetehnoloogia" alljaotise "Tegevus" esimese taande kuues b alltaane (uus)
	– optilised lülitused ja nendega seotud võrgujuhtimisvõimalused.
Selgitus
Uued optilised tehnoloogiad avavad suuri võimalusi Euroopa tööstuse jaoks. Juhtimisvõimalused pakuvad põhilist huvi võrguoperaatoritele, võimaldades neil luua uusi teenusekonfiguratsioone.
Muudatusettepanek 136 I lisa I peatüki "Koostöö" 3. teema "Info- ja sidetehnoloogia" alljaotise "Tegevus" esimese taande viimane lõik pärast alltaandeid
Info- ja sidetehnoloogia uued väljavaated, mis põhinevad teistel teadus- ja tehnoloogiaharudel, kaasa arvatud tähelepanekud füüsika, biotehnoloogia, materjali- ja bioteaduse vallas, info- ja sidetehnoloogiaseadiste mõõtmete vähendamiseks, et need sobiksid kokku ja toimiksid koos elusorganismidega, et suurendada süsteemide kavandamise ja infotöötluse tulemuslikkust, ning elava looduse modelleerimiseks ja simuleerimiseks.	Info- ja sidetehnoloogia uued väljavaated, mis põhinevad teistel teadus- ja tehnoloogiaharudel, kaasa arvatud tähelepanekud füüsika, biotehnoloogia, materjali- ja bioteaduse, matemaatika vallas, info- ja sidetehnoloogiaseadiste mõõtmete vähendamiseks, et need sobiksid kokku ja toimiksid koos elusorganismidega, et suurendada süsteemide kavandamise ja infotöötluse tulemuslikkust, ning elava looduse modelleerimiseks ja simuleerimiseks. Selles valdkonnas tuleb käsitleda ka säästvusega seotud küsimusi, eelkõige elektroonika valdkonnas (materjalide vähesem kasutamine, energiatarbimine, taaskasutamine ja jäätmed, kasutusea lõppemine).
Selgitus
Säästvusküsimused on elektroonika valdkonnas ja sellega seotud Euroopa õigusaktides järjest olulisemaks muutumas. Komisjoni direktiivide rakendamine eeldab lähenemisviisi, mis põhineb kogu toodete olelustsüklil ning usaldusväärsetel andmetel ja meetoditel sellise keskkonna loomiseks, mis sobib eriti elektroonikasektori eripäraga. Matemaatilisel modelleerimisel ja teaduslikul andmetöötlusel on komplekssetes tööstustehnoloogiates põhjapanev, kuid sageli väljapaistmatu funktsioon. Modelleerimise ja abstraheerimise keel on matemaatika, mis võimaldab suunata selle komplekssuse uuenduste saavutamisele. Virtuaallaborid on matemaatiline vahend materjalide ja tootmisprotsesside täiustamiseks, aga ka keskkonna ja majanduse arendamiseks kulukate praktiliste eksperimentideta. Euroopal on väga tugev positsioon rakendusmatemaatikas, mis on võtmetehnoloogia ja millel on laialdane mõju eri valdkondadele, nagu kaasaegne terase tootekujundus ja -tootmine ning mobiiltelefonivõrkude korrektne rakendamine.
Muudatusettepanek 137 I lisa I peatüki "Koostöö" 3. teema "Info- ja sidetehnoloogia" alljaotise "Tegevus" teise taande kolmas alltaane
–  Robotsüsteemid: täiustatud autonoomsed süsteemid; taju, kontroll, tegutsemisoskused, loomulik koostoimimine; miniaturiseerimine.	–  Robotsüsteemid: täiustatud autonoomsed süsteemid; taju, kontroll, tegutsemisoskused, loomulik koostoimimine ja koostöö; miniaturiseerimine.
Selgitus
Mõiste "koostöö“ viitab eelkõige robotsüsteemide tööstuslikule kasutamisele nii teenuste- kui tootmissektoris ning seetõttu tuleks seda mainida.
Muudatusettepanek 138 I lisa I peatüki "Koostöö" 3. teema "Info- ja sidetehnoloogia" alljaotise "Tegevus" kolmanda taande esimese alltaande sissejuhatav osa
– Ühiskondlike küsimuste lahendamisel kasutatav info- ja sidetehnoloogia: avalikku huvi pakkuvate valdkondadega seotud uued süsteemid ja teenused, mis parandavad kvaliteeti, tõhusust, juurdepääsu ja kaasatust; kasutajasõbralikud rakendused, uute tehnoloogiate ja algatuste (Ambient Assisted Living) integreerimine:	– Ühiskondlike küsimuste lahendamisel kasutatav info- ja sidetehnoloogia: avalikku huvi pakkuvate valdkondadega seotud uued süsteemid ja teenused, mis parandavad kvaliteeti, tõhusust, sotsiaalset kaasatust, sealhulgas puuetega inimeste juurdepääsu; kasutajasõbralikud rakendused, uute tehnoloogiate ja algatuste (Ambient Assisted Living) integreerimine:
Muudatusettepanek 139 I lisa I peatüki "Koostöö" 3. teema "Info- ja sidetehnoloogia" alljaotise "Tegevus" kolmanda taande esimese alltaande -1 alltaane (uus)
	– uued ärimudelid info- ja sidetehnoloogia jaoks: info- ja sidetehnoloogia jaoks uute ärimudelite loomine ja määratlemine, töötades ühiselt nendes valdkondades, kus info- ja sidetehnoloogia funktsioon on põhjapanev tööstuse ja teenuste suhtes võetud lähenemisviisi muutmisel (nt transport, tervishoid, energeetika, keskkond). [Selliste ühisuuringute kaudu algatatud projekte tuleks konkreetsetes olukordades katsetada. Ühiseid jõupingutusi tuleks toetada 1. lisas mainitud teemaülese lähenemisviisiga.]
Selgitus
Info- ja sidetehnoloogia jaoks on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnaprobleemide tekkides esile kerkimas uued võimalused. Eriti võib info- ja sidetehnoloogiate hajus rakendamine kasu tuua transpordi, tervishoiu ja energeetika sektoritele. Nende uute rakenduste võimaldamiseks tuleb määratleda uued ärimudelid ja väärtusahelad, et julgustada investeeringuid kõnealuste valdkondadega seotud uuendusalgatustesse.
Muudatusettepanek 140 I lisa I peatüki "Koostöö" 3. teema "Info- ja sidetehnoloogia" alljaotise "Tegevus" kolmanda taande esimese alltaande -1 alltaane
– tervishoiu jaoks; haiguste ennetamise, varajase diagnoosimise ja personaalse lähenemise parandamine; patsientide iseseisvus, turvalisus ja mobiilsus; terviseteabes sisalduvad võimalused teadmiste hankimiseks;	– tervishoiu jaoks; haiguste ennetamise, varajase diagnoosimise ja personaalse lähenemise parandamine; patsientide iseseisvus, turvalisus ja mobiilsus; terviseteabes sisalduvad võimalused teadmiste hankimiseks; teadmiste haldamine, sealhulgas tervishoiualaste kulutuste ratsionaliseerimine.
Selgitus
Tervishoiusüsteemide tõhusust ja efektiivsust mõõdetakse muuhulgas teadmiste haldamise ja erinevate valitsustasandite suutlikkuse abil juhtida kulusuutlikkust, teenuste kvaliteeti ja teabevoogusid, kasutades järelevalve-, hindamis- ja kontrollimudeleid.
Muudatusettepanek 141 I lisa I peatüki "Koostöö" 3. teema "Info- ja sidetehnoloogia" alljaotise "Tegevus" kolmanda taande esimese alltaande kolmas alltaane
– mobiilsuse jaoks; intelligentsed info- ja sidetehnoloogial põhinevad transpordisüsteemid ja sõidukid, mis võimaldavad inimestel ja kaupadel liikuda ohutult, mugavalt ja tõhusalt;	– mobiilsuse jaoks; intelligentsed info- ja sidetehnoloogial põhinevad transpordisüsteemid ja sõidukid ning laevad, mis võimaldavad inimestel ja kaupadel liikuda ohutult, mugavalt ja tõhusalt ning keskkonnasõbralikul viisil;
Selgitus
Lisaks asjaolule, et info- ja sidetehnoloogia võib muuta liikuvuse turvalisemaks ja mugavamaks, ei tohi unustada, et see mängib ka ökoloogilist võtmerolli ulatusliku saastatuse vähendamisel, mida transpordisüsteemid nüüd tekitavad.
Sõna "laevad" lisamine pakub kõnealuse tegevuse kaasavamat kirjeldust.
Muudatusettepanek 142 I lisa I peatüki "Koostöö" 3. teema "Info- ja sidetehnoloogia" alljaotise "Tegevus" kolmanda taande esimese alltaande viies alltaane
– valitsuste jaoks; tõhusus, avatus ja vastutustundlikkus, maailmatasemel riigihalduse jaoks ning sidemed kodanike ja äriühingutega, toetades demokraatiat.	– valitsuste, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ja linnade jaoks; tõhusus, avatus ja vastutustundlikkus, maailmatasemel riigihalduse jaoks ning sidemed kodanike ja äriühingutega, toetades demokraatiat.
Selgitus
Vaja on nii teadus- kui ka tutvustusprojekte, et teha kindlaks millised meetmed ja strateegiad on linnade jaoks kõige praktilisemad ja tõhusamad nende rollis info- ja sidetehnoloogia kasutamise edendamisel, samuti tugevama kohaliku panustamise lihtsustamiseks, et ajakohastada Euroopa kodanikele ja ettevõtetele pakutavate teenuseid ja teenuseid sellistes üldist huvi pakkuvates valdkondades nagu haridus, õppimine, turvalisus.
Valitsused, piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused peavad pakkuma oma kodanikele esmaklassilisi teenuseid.
Muudatusettepanek 143 I lisa I peatüki "Koostöö" 3. teema "Info- ja sidetehnoloogia" alljaotise "Tegevus" kolmanda taande esimese alltaande viies a alltaane (uus)
	– julgeolekuks, järgides teemas „Julgeolek ja kosmos” näidatud suuniseid;
Selgitus
Nimekiri ei oleks täielik ilma viiteta julgeolekule, kuigi see teema on kaetud raamprogrammi teise osaga.
Muudatusettepanek 144 I lisa I peatüki "Koostöö" 3. teema "Info- ja sidetehnoloogia" alljaotise "Tegevus" kolmanda taande esimese alltaande viies b alltaane (uus)
	– avalikku huvi pakkuvate süsteemide ja teenuste kasutamine: looduslikku päritolu (looduskatastroofid) või inimtegevusest tingitud (atentaadid, terrorism, jne) kriisiolukordade uurimise simulaatorite loomine ja arendamine.
Selgitus
Info- ja sidetehnoloogiad võivad aidata kaasa avalikke süsteeme või teenuseid mõjutavate looduslikku päritolu või inimtegevusest tingitud kriisiolukordade tõhusale vältimisele või reageerimisele kriisiolukordades.
Muudatusettepanek 145 I lisa I peatüki "Koostöö" 3. teema "Info- ja sidetehnoloogia" alljaotise "Tegevus" kolmanda taande teise alltaande -1 alltaane (uus)
	– Info- ja sidetehnoloogial põhinevad süsteemid toetamaks edastamist ja nende kasutamine seoses kultuuripärandi ressurssidega.
Selgitus
Info- ja sidetehnoloogiate rakenduste ülekanne Euroopa jaoks olulisse kultuurisektorisse, mis kaldub reageerima konventsionaalselt ja aeglasemalt uutele tehnoloogilistele võimalustele, on oluline Euroopa konkurentsivõime seisukohast ning aitab toetada VKEsid ja uute, paiksete töökohtade loomist. Euroopa eesmärk on kõikide sektorite kiire läbitungimine info- ja sidetehnoloogia abil.
Muudatusettepanek 146 I lisa I peatüki "Koostöö" 3. teema "Info- ja sidetehnoloogia" alljaotise "Tegevus" kolmanda taande teise alltaande esimene alltaane
– uued meedia paradigmad ja uus infosisu vorm; interaktiivse digitaalse infosisu loomine; rikkamad kasutajakogemused; tasuv infosisu edastamine;	– uued meedia paradigmad ja uus infosisu vorm; interaktiivse digitaalse infosisu loomine, mis on kõigile juurdepääsetav; rikkamad kasutajakogemused; tasuv infosisu edastamine;
Muudatusettepanek 147 I lisa I peatüki "Koostöö" 3. teema "Info- ja sidetehnoloogia" alljaotise "Tegevus" kolmanda taande teise alltaande teine alltaane
– tehnoloogiapõhine õppimine; adaptiivsed ja kontekstist olenevad õpilahendused; aktiivne õppimine;	– tehnoloogiapõhine õppimine, sealhulgas teadmiste ja kogemuste edasiandmine; adaptiivsed ja kontseptualiseeritud õpilahendused; aktiivne õppimine;
Selgitus
Majandussektorites, kus on raskusi tööjõu uuendamisega, ja eriti ehitussektoris, on veelgi vajalikum arendada info- ja sidevahendeid, mis võimaldavad anda edasi teadmisi ja kogemusi kutsealusõppe ja jätkuõppe kontekstis.
Muudatusettepanek 148 I lisa I peatüki "Koostöö" 3. teema "Info- ja sidetehnoloogia" alljaotise "Tegevus" kolmanda taande teise alltaande kolmas alltaane
– info- ja sidetehnoloogial põhinevad süsteemid, mis toetavad juurdepääsu digitaalsetele kultuuriressurssidele ja -varadele ning nende kasutamist mitmekeelses keskkonnas	– info- ja sidetehnoloogial põhinevad süsteemid, mis toetavad juurdepääsu digitaalsetele kultuurilistele (ja teaduslikele) ressurssidele ja varadele ning nende kasutamist mitmekeelses ja multikultuurses keskkonnas
Selgitus
Euroopa Liidu mitmekesisus ei saa ega tohi välja jätta multikultuursust, mis on üks meie suurimatest varadest.
Muudatusettepanek 149 I lisa I peatüki "Koostöö" 3. teema "Info- ja sidetehnoloogia" alljaotise "Tegevus" kolmanda taande kolmanda alltaande teine alltaane
– tootmine: täielikult tarbijaspetsiifiliste toodete kiire ja adaptiivne kavandamine, tootmine ja tarnimine; digitaalne ja virtuaalne tootmine; modelleerimis-, simulatsiooni- ja esitlemisvahendid; miniaturiseeritud ja integreeritud info- ja sidetehnoloogiatooted;	– tootmine, sealhulgas traditsioonilised tööstused: täielikult tarbijaspetsiifiliste toodete kiire ja adaptiivne kavandamine, tootmine ja tarnimine; digitaalne ja virtuaalne tootmine; modelleerimis-, simulatsiooni- ja esitlemisvahendid; miniaturiseeritud ja integreeritud info- ja sidetehnoloogiatooted; tööstusprotsesside parendamine info- ja sidetehnoloogia abil;
Selgitus
Matemaatilisel modelleerimisel ja teaduslikul andmetöötlusel on komplekssetes tööstustehnoloogiates põhjapanev, kuid sageli väljapaistmatu funktsioon. Modelleerimise ja abstraheerimise keel on matemaatika, mis võimaldab suunata selle komplekssuse uuenduste saavutamisele. Virtuaallaborid on matemaatiline vahend materjalide ja tootmisprotsesside täiustamiseks, aga ka keskkonna ja majanduse arendamiseks kulukate praktiliste eksperimentideta. Euroopal on väga tugev positsioon rakendusmatemaatikas, mis on võtmetehnoloogia ja millel on laialdane mõju eri valdkondadele, nagu kaasaegne terase tootekujundus ja -tootmine ning mobiiltelefonivõrkude korrektne rakendamine.
Traditsioonilised tööstused mängivad Euroopa Liidus endiselt võtmerolli, seega ei tohiks neid välja jätta uutele info- ja sidetehnoloogiatele kohandumise protsessist.
Muudatusettepanek 150 I lisa I peatüki "Koostöö" 3. teema "Info- ja sidetehnoloogia" alljaotise "Tegevus" kolmanda taande kolmanda alltaande teine a alltaane (uus)
	– Ärijuhtimise ja teostuse järelevalve reaalajas tõhusa ja tootliku toetuse kaudu juhtimisalastele otsustele, ning andmete jälgimise, kogumise ja töötlemise kaudu.
Selgitus
Info- ja sidetehnoloogia kasutamist äritegevuses on oluline edendada.
Muudatusettepanek 151 I lisa I peatüki "Koostöö" 3. teema "Info- ja sidetehnoloogia" alljaotise "Tegevus" kolmanda taande kolmas a alltaane (uus)
	– Ehituspärandit toetavad info- ja sidetehnoloogiad.
Selgitus
Prantsusmaal moodustab eraisikutele kuuluv ehituspärand 70% kogu eraisikutele kuuluvast pärandist; kõnealuse määra võib suuremate muutusteta üle kanda kogu Euroopale. Oluline on seda ühist pärandit säilitada muuhulgas info- ja sidetehnoloogiate toel (näiteks arendades välja kinnisvara ID-kaardid).
Muudatusettepanek 152 I lisa I peatüki "Koostöö" 3. teema "Info- ja sidetehnoloogia" alljaotise "Tegevus" kolmanda taande neljas alltaane
– Info- ja sidetehnoloogia usalduse edendamiseks: kasutaja tuvastamine; autentimine ja volitamine; privaatsust soodustavad tehnoloogiad; õiguste ja varade haldamine; kaitse küberohtude eest.	– Info- ja sidetehnoloogia usalduse edendamiseks: kasutaja tuvastamine; autentimine ja volitamine; privaatsust soodustavad tehnoloogiad; koostalitlusvõimel ja avatud standarditel põhinev õiguste ja varade haldamine; privaatsuse kaitse küberohtude eest; julgeoleku/privaatsuse seisukohalt oluliste küsimuste järelevalve.
Selgitus
Privaatsusega seotud ohte ei tohiks jätta tähelepanuta, juhul kui privaatsuse kaitsmiseks ei looda erikomisjoni. Tundub, et ELi organitest on Teadusuuringute Ühiskeskusel õigus teha sellist komisjoni puudutav algatus, kuna keskus on viimastel aastatel tegelenud mitmete julgeoleku/privaatsuse küsimustega.
Euroopa äriettevõtetel on vaja koostalitlusvõimega seotud kaitsemeetmeid ja avatud standardeid, et saada täit kasu kasutaja tuvastamise lahendustest. Nende kaitsemeetmetega välditakse soovimatuid vaba konkurentsi piiranguid nii tarkvara- kui ka riistvaralahenduste pakkujate jaoks. See, mida kasutajatuvastusega kaitstakse küberohtude eest, on privaatsus.
Muudatusettepanek 153 I lisa I peatüki "Koostöö" 3. teema "Info- ja sidetehnoloogia" alljaotise "Tegevus" neljas taane
Uued ja esilekerkivad tehnoloogiad: toetamaks teadusuuringuid avangardteadmiste hankimiseks peamistes info- ja sidetehnoloogiavaldkondades ning kombinatsioonis teiste asjakohaste valdkondade ja teadusharudega; uudsete ideede ja täiesti uute kasutusviiside toetamine ning uute võimaluste otsimine side- ja infotehnoloogia teadusprogrammide jaoks.	Uued ja esilekerkivad tehnoloogiad: toetamaks teadusuuringuid avangardteadmiste hankimiseks peamistes info- ja sidetehnoloogiavaldkondades ning kombinatsioonis teiste asjakohaste valdkondade ja teadusharudega; uudsete ideede, nt kvantinfotehnoloogia, ja täiesti uute kasutusviiside toetamine ning uute võimaluste otsimine side- ja infotehnoloogia teadusprogrammide jaoks.
Selgitus
Kvantuminfotehnoloogia on oluline näide tulevikku suunatud teadusuuringutest info- ja sidetehnoloogia sektoris. Euroopa ülemaailmset juhtpositsiooni tuleks edasi laiendada.
Muudatusettepanek 154 I lisa I peatüki "Koostöö" 4. teema "Nanoteadused, nanotehnoloogiad, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad" alljaotise "Põhimõte" esimene a lõik (uus)
	Erilist tähelepanu pööratakse uurimustulemuste levitamisele, et muuta need kättesaadavaks ettevõtetele, eelkõige VKEdele ja ühiskonnale üldiselt.
Selgitus
Kõnealuse uurimisvaldkonna teadmisi ja arengut on oluline nõuetekohaselt avaldada, et võimaldada ettevõtetel, eelkõige VKEdel, saada kasu ning tuua teadust ühiskonnale lähemale.

Muudatusettepanek 155

I lisa I peatüki "Koostöö" 4. teema "Nanoteadused, nanotehnoloogiad, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad" alljaotise "Põhimõte" kolmas lõik

Euroopa tehnoloogiaplatvormid aitavad paika panna ühised teadustöö prioriteedid ja eesmärgid sellistes valdkondades nagu nanoelektroonika, tootmine, terase-, keemia- ja transporditööstus, ehitus, tööstusohutus, tekstiili-, tselluloosi- ja paberitööstus. Lisaks tööstuse seisukohalt olulistele prioriteetidele ja nende integreerimisele sektorialastesse rakendustesse käsitletakse ka asjakohaseid poliitika, regulatsiooni ja standardimise ning mõjuga seotud küsimusi, reageerides sealhulgas paindlikult uutele poliitikast tulenevatele vajadustele.

Euroopa tehnoloogiaplatvormid aitavad paika panna ühised teadustöö prioriteedid ja eesmärgid sellistes valdkondades nagu nanoelektroonika, nanomeditsiin, fotoonika, tootmine, elektritootmine, terase-, keemiatööstus, energeetika, maavarad ja transporditööstus, ehitus, tööstusohutus, tekstiilitööstus, keraamika, tselluloosi- ja paberitööstus. Lisaks tööstuse seisukohalt olulistele prioriteetidele ja nende integreerimisele sektorialastesse rakendustesse käsitletakse ka asjakohaseid poliitika, regulatsiooni ja standardimise ning mõjuga seotud küsimusi, reageerides sealhulgas paindlikult uutele poliitikast tulenevatele vajadustele.

Muudatusettepanek 156

I lisa I peatüki "Koostöö" 4. teema "Nanoteadused, nanotehnoloogiad, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad" alljaotis "Tegevus"

Nanoteadused, nanotehnoloogiad Uute teadmiste loomine liideste ja suurusega seotud nähtuste osas; materjaliomaduste kontrollimine nanotasandil uute rakenduste jaoks; tehnoloogiate integreerimine nanotasandil; isestruktureeruvad omadused; nanomootorid; nanomasinad ja -süsteemid; meetodid ja vahendid iseloomustamiseks ja manipuleerimiseks nanotasandil; nano- ja täppistehnoloogiad keemias; mõju inimeste ohutusele ja tervisele ning keskkonnale; metroloogia, nomenklatuur ja standardid; uute mõistete ja lähenemisviiside väljatöötamine sektorialaste rakenduste jaoks, kaasa arvatud esilekerkivate tehnoloogiate integreerimine ja lähendamine.	Nanoteadused, nanotehnoloogiad Uute teadmiste loomine liideste ja suurusega seotud nähtuste osas; materjaliomaduste kontrollimine nanotasandil uute rakenduste jaoks; tehnoloogiate integreerimine nanotasandil; isestruktureeruvad omadused; nanomootorid; nanooptika, nanobiotehnoloogia, nanomasinad ja -süsteemid; nanovektorid; meetodid ja vahendid iseloomustamiseks ja manipuleerimiseks nanotasandil; nano- ja täppistehnoloogiad keemias põhimaterjalide ja koostisosade tootmiseks; nanomeditsiin, nagu regeneratiivsele meditsiinile suunatud ravimite väljatöötamine ja käibele laskmine, ning nanodiagnostika, sealhulgas pildistamine; nanotehnoloogiate mõju bioteadustele; nano-säästlikkus ja nano-töökindlus, mõju inimeste ja loomade ohutusele ja tervisele, toiduahelale ning keskkonnale, konkreetselt arvestades nanoosakeste ja elusrakkude geneetilise materjali otsese vastastikuse mõju võimalust; metroloogia, seire ja taju, nomenklatuur ja standardid; uute mõistete ja lähenemisviiside väljatöötamine sektorialaste rakenduste jaoks, kaasa arvatud esilekerkivate tehnoloogiate integreerimine ja lähendamine.
Materjalid – Uute teadmiste loomine kõrgtehnoloogiliste materjalide kohta uute toodete ja protsesside jaoks; teadmistepõhised täiustatud omadustega materjalid; usaldusväärsem disain ja simulatsioon; suurem keerukus; keskkonnasõbralikkus; integratsioon nii nano-, molekulaar- kui ka makrotasandil keemiatehnoloogias ja materjalitöötlusega tegelevates tööstusharudes; uued nanomaterjalid, biomaterjalid ja hübriidmaterjalid, kaasa arvatud kavandamine ja nende töötlemise juhtimine.	Materjalid – Uute teadmiste loomine kõrgtehnoloogiliste materjalide, eriti komposiitide, arukate materjalide ning mitmeteks rakendusteks multifunktsionaalsete pindadega materjalide kohta, aga ka olemasolevate teadmiste parandamise/ajakohastamise tarvis; teadmistepõhised täiustatud omadustega materjalid; usaldusväärsem disain ja simulatsioon; suurem keerukus; keskkonnasõbralikkus; integratsioon nii nano-, molekulaar- kui ka makrotasandil keemiatehnoloogias ja materjalitöötlusega tegelevates tööstusharudes; uued nanomaterjalid, biomaterjalid, metamaterjalid, bioloogilisest maailmast inspireeritud materjalid (bio-mimetism) ja hübriidmaterjalid, kaasa arvatud kavandamine ja nende töötlemise juhtimine; oma elutsükli jooksul heitkoguseid vähendada aitavate materjalide loomine või parandamine. Uute omadustega materjalid on Euroopa tööstuse tulevase konkurentsivõime võti ja tehnilise progressi alus mitmetes valdkondades, nagu tervishoid, elektroonika, energeetika, transport ja turvalisus. Seda põhivaldkonda, mis on väga oluline mitmetes Euroopa tööstuspädevuse tuuma moodustavates tehnoloogiates, tuleks eriti tugevdada.
Uus tootmine – Tingimuste ja vahendite loomine teadmistepõhise tootmise jaoks, kaasa arvatud ehitus, esilekerkivate tööstuslike vajaduste rahuldamiseks ettenähtud uute paradigmade arendamine ja valideerimine; üldiste tootmisvahendite arendamine adaptiivsete, võrgustikus oleva ja teadmistepõhise tootmise jaoks; uute tehniliste mõistete väljatöötamine, kasutades tehnoloogiate lähendamist (nt nano-, bio-, info- ja kognitiivtehnoloogia ning nende tehnilised nõuded) suure lisandväärtusega toodete ja teenuste järgmise põlvkonna jaoks, ning muutuvate vajadustega kohanemine.	Uus tootmine – Tingimuste ja vahendite loomine teadmistepõhise tootmise jaoks, kaasa arvatud ehitus, esilekerkivate tööstuslike vajaduste rahuldamiseks ettenähtud uute paradigmade arendamine ja valideerimine; üldiste tootmisvahendite arendamine adaptiivsete, võrgustikus oleva ja teadmistepõhise tootmise jaoks (sealhulgas komposiitide ning bioloogiliselt valmistatud ja biokatalüütiliste tüvede väljatöötamine); uute tehniliste mõistete väljatöötamine, kasutades tehnoloogiate lähendamist (nt nano-, bio-, geo-, info-, optiline ja kognitiivtehnoloogia ning nende tehnilised nõuded) suure lisandväärtusega toodete ja teenuste järgmise põlvkonna jaoks, ning muutuvate vajadustega kohanemine; suure tootlikkusega tootmistehnoloogiate ellurakendamine; CO2 heitkogustele väiksemat mõju avaldava tootmistehnoloogia julgustamine.
Tehnoloogiate integreerimine tööstuslike rakenduste jaoks – Uute teadmiste ja tehnoloogiate integreerimine nanovaldkonnas ning seoses materjalide ja tootmisega sektorisiseste ja sektoritevaheliste rakenduste puhul: tervishoid, ehitus, transport, energeetika, keemia, keskkond, tekstiili- ja rõivatööstus, tselluloosi- ja paberitööstus, masinatööstus.	Tehnoloogiate integreerimine tööstuslike rakenduste jaoks – Uute teadmiste ja tehnoloogiate (nt matemaatilise lähenemise ja vahendite, keskkonnatehnoloogia) integreerimine nanovaldkonnas ning seoses materjalide ja tootmisega sektorisiseste ja sektoritevaheliste rakenduste puhul: tervishoid, ehitus, keraamika, transport, energeetika, keemia, maavarad, keskkond, jalatsi-, tekstiili- ja rõivatööstus, tselluloosi- ja paberitööstus, masinatööstus, terasetööstus.

Selgitus

Euroopal on suur teaduslik ja tööstuslik pädevus nanoteadustes, uutes materjali- ja tootmistehnoloogiates (NMP). Need valdkonnad on väga asjakohased Euroopa tehnoloogilise juhtpositsiooni jaoks, pakuvad eeskujulikku potentsiaali tööhõiveks ja eksporditulemusteks ning võivad olla seitsmendas raamprogrammis silmapaistev hoob panuse andmiseks majanduskasvu ja tööhõivesse. NMP temaatiliste prioriteetsete taotluste ulatuslik üleesitamine kuuenda raamprogrammi piires (kuni 90% taotlustest lükati tagasi, millega heidutati osalemist ja kärbiti potentsiaali) on selge märk sellest, et neid valdkondi on vaja väga palju rohkem rahastada.

Muudatusettepanek 157 I lisa I peatüki "Koostöö" 5. teema "Energeetika" alljaotis "Eesmärk"
Praeguse fossiilkütusel põhineva energiasüsteemi ümberkujundamine säästvamaks süsteemiks, mis põhineb erinevatel energiaallikatel ja -kandjatel koos tõhusama energiakasutusega, et lahendada varustuskindluse ja kliimamuutustega seotud pakilisi ülesandeid, suurendades samas Euroopa energiatööstuse konkurentsivõimet.	Praeguse fossiilkütusel põhineva energiasüsteemi ümberkujundamine 2020. aastaks kõige säästvamaks ja energiatõhusamaks majanduseks maailmas, mis põhineb erinevatel energiaallikatel ja -kandjatel, pöörates erilist tähelepanu CO2 vähem või üldse mitte õhku paiskavatele energiaallikatele, koos tõhusama energiakasutusega, energia säästmise ja kasvuhooneefekti vähendamisega, et lahendada varustuskindluse ja kliimamuutustega seotud pakilisi ülesandeid, suurendades samas Euroopa energiatööstuse konkurentsivõimet.
Muudatusettepanek 158 I lisa I peatüki "Koostöö" 5. teema "Energeetika" alljaotise "Põhimõte" esimene lõik
Energiasüsteemid seisavad silmitsi tõsiste väljakutsetega. Vajadus leida asjakohased ja õigeaegsed lahendused on põhjendatud, kui arvestada rahutukstegevaid suundumusi ülemaailmses energianõudluses (prognooside kohaselt suureneb see järgmise 30 aasta jooksul 60% võrra), vajadust vähendada märkimisväärselt kasvuhoonegaaside heitmeid, et leevendada kliimamuutuste hävitavaid tagajärgi, naftahinna kahjulikku kõikumist (eriti transpordisektori puhul, mis sõltub suuresti naftast) ja geopoliitilist ebastabiilsust tarnepiirkondades. Vaja on nii teadus- kui ka tutvustustegevust, et tagada kõige keskkonnasõbralikumad ja kulutasuvamad tehnoloogiad ja meetmed, mis võimaldavad ELil saavutada Kyoto protokolli kohaseid ja muid vajalikke eesmärke ning rakendada oma energiapoliitikaalaseid kohustusi, nagu on kirjeldatud energiavarustuse kindlust käsitlevas 2000. aasta rohelises raamatus.	Energiasüsteemid seisavad silmitsi tõsiste väljakutsetega. Vajadus selgitada välja ja leida asjakohased ja õigeaegsed lahendused on põhjendatud, kui arvestada rahutukstegevat sündmuste käiku ülemaailmses energianõudluses, traditsiooniliste nafta- ja maagaasivarude ammendavust ja vajadust vähendada märkimisväärselt kasvuhoonegaaside heitmeid, et leevendada kliimamuutuste hävitavaid tagajärgi, naftahinna kahjulikku kõikumist (eriti transpordisektori puhul, mis sõltub suuresti naftast) ja geopoliitilist ebastabiilsust tarnepiirkondades. Energeetikaalased teadusuuringud mängivad olulist rolli taskukohaste energiakulude tagamisel meie kodanikele ja tööstustele. Vaja on nii teadus- kui ka tutvustustegevust, et tagada kõige keskkonnasõbralikumad ja kulutasuvamad tehnoloogiad, luua Euroopas ja mujal maailmas ohutumad tuumaenergia rakendused ja võtta meetmed, mis võimaldavad ELil saavutada Kyoto protokolli kohaseid ja muid vajalikke eesmärke ning rakendada oma energiapoliitikaalaseid kohustusi, nagu on kirjeldatud tõhusat energiakasutust käsitlevas 2005. aasta rohelises raamatus ja energiavarustuse kindlust käsitlevas 2000. aasta rohelises raamatus
Selgitus
Tasub mainida 2005. aasta rohelist raamatut energiatõhususe kohta.
Tuumaenergia on oluline osa meie energiaga varustatusest ja seega osa Euroopa energiapoliitikast. . Seepärast on oluline luua tuumaenergia jaoks ohutumad ja vastupidavamad rakendused.
Järjest kasvavat energianõudlust tuleb käsitleda pidevalt vähenevate vahendite ja kliimamuutuse kontekstis.
Muudatusettepanek 159 I lisa I peatüki "Koostöö" 5. teema "Energeetika" alljaotise "Põhimõte" teine lõik
Euroopa on saavutanud maailmas juhtpositsiooni mitmes energiatehnoloogiavaldkonnas. Ta on teerajajaks selliste kaasaegsete taastuvate energiatehnoloogiate alal nagu näiteks bioenergia ja tuuleenergia. EL on konkurendiks teistele riikidele ka energia tootmises ja jaotamises ning omab suurt teaduspotentsiaali süsiniku sidumise ja kõrvaldamise valdkonnas. Neid positsioone ohustab aga tõsiselt konkurents (eelkõige USA ja Jaapani näol).	Euroopa on saavutanud maailmas juhtpositsiooni mitmes energiatootmise ja tõhusa energiakasutuse tehnoloogia valdkonnas. Ta on teerajajaks selliste kaasaegsete taastuvate energiatehnoloogiate alal nagu näiteks päikeseenergia, bioenergia ja tuuleenergia. EL on konkurendiks teistele riikidele ka energia tootmises ja jaotamises ning omab suurt teaduspotentsiaali süsiniku sidumise ja kõrvaldamise valdkonnas. Need positsioonid seisavad aga nüüd silmitsi konkurentsiga (eelkõige USA ja Jaapani näol). Seepärast tuleb Euroopa tööstussektori pingutusi vähem saastavate tootmistehnoloogiate väljaarendamisel julgustada konkreetsete teadusuuringute projektidega.
Muudatusettepanek 160 I lisa I peatüki "Koostöö" 5. teema "Energeetika" alljaotise "Põhimõte" kolmas lõik
Energiasüsteemi radikaalne ümberkujundamine nõuab uusi tehnoloogiaid, mis kätkevad endas eraettevõtete jaoks suuri riske ja kaheldavaid tulemusi, et teha kõik vajalikud investeeringud teadus-, arendus- ja tutvustustegevuseks ning kasutamiseks. Seepärast peaks avaliku sektori toetus olema äärmiselt oluline erainvesteeringute mobiliseerimisel ning Euroopa jõupingutused ja vahendid tuleks tõhusalt ühendada, et konkureerida majandusriikidega, kes investeerivad oluliselt ja järjepidevalt sarnastesse tehnoloogiatesse. Euroopa tehnoloogiaplatvormidel on selles määrav osa vajalike teadustegevuse alaste jõupingutuste koondamiseks. Eesmärgi saavutamiseks vajalik tegevus on esitatud allpool. Lisatud on energiapoliitiliste otsuste tegemisega seotud teadmisi käsitlev erimeede, millega samuti toetatakse uusi poliitikast tulenevaid vajadusi, mis kerkivad esile näiteks seoses Euroopa energiapoliitika rolliga kliimamuutusi käsitlevate rahvusvaheliste meetmete kavandamises ning energiavarustuse ja hinna ebastabiilsuse ja häiretega.	Energiasüsteemi radikaalne ümberkujundamine madalamate või olematute CO2 heitkogustega, usaldusväärseks, konkurentsivõimeliseks ja säästvaks energiasüsteemiks nõuab uusi tehnoloogiaid, mis kätkevad endas eraettevõtete jaoks suuri riske ja kaheldavat kasumit, et teha kõik vajalikud investeeringud teadus-, arendus- ja tutvustustegevuseks ning kasutamiseks. Seepärast peaks avaliku sektori toetus olema äärmiselt oluline erainvesteeringute mobiliseerimisel ning Euroopa jõupingutused ja vahendid tuleks tõhusalt ühendada, et konkureerida majandusriikidega, kes investeerivad oluliselt ja järjepidevalt sarnastesse tehnoloogiatesse. Euroopa tehnoloogiaplatvormidel on selles määrav osa vajalike teadustegevuse alaste jõupingutuste koondamiseks. Eesmärgi saavutamiseks vajalik tegevus on esitatud allpool. Lisatud on energiapoliitiliste otsuste tegemisega seotud teadmisi käsitlev erimeede, millega samuti toetatakse uusi poliitikast tulenevaid vajadusi, mis kerkivad esile näiteks seoses Euroopa energiapoliitika rolliga kliimamuutusi käsitlevate rahvusvaheliste meetmete kavandamises ning energiavarustuse ja hinna ebastabiilsuse ja häiretega.
Muudatusettepanek 161 I lisa I peatüki "Koostöö" 5. teema "Energeetika" alljaotise "Tegevus" esimene taane
Integreeritud meetmed tugeva tehnoloogilise aluse loomiseks konkurentsivõimelise vesiniku- ja kütusekomponentide sektori jaoks ELis ning statsionaarsete, portatiivsete ja transpordialaste rakenduste jaoks. Euroopa vesiniku- ja kütuseelementide tehnoloogia platvorm aitab sellele kaasa, pakkudes välja integreeritud uurimis- ja kasutamisstrateegia.	Integreeritud meetmed tugeva tehnoloogilise aluse loomiseks konkurentsivõimelise vesiniku- ja kütusekomponentide sektori jaoks ELis ning statsionaarsete, portatiivsete ja transpordialaste rakenduste jaoks. Euroopa vesiniku- ja kütuseelementide tehnoloogiaplatvorm aitab sellele kaasa, pakkudes välja integreeritud uurimis- ja kasutamisstrateegia ning organiseerides biomassi tootmise, kogumise ja käitlemise süsteemi vesiniku tootmise jaoks.
Selgitus
See tehnoloogia näib olevat äärmiselt paljulubav, et varustada isegi lühiajaliselt vesinikuga konkurentsivõimelisel tasemel hinna ja kvantiteedi osas.
Muudatusettepanek 162 I lisa I peatüki "Koostöö" 5. teema "Energeetika" alljaotise "Tegevus" teine taane
Tehnoloogiad üldise energia muundamise kasuteguri suurendamiseks, alandades kohalikest taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmise kulusid, ning erinevatele piirkondlikele tingimustele sobivate tehnoloogiate arendamine ja tutvustamine.	Tehnoloogiad üldise energia muundamise kasuteguri suurendamiseks, alandades kohalikest taastuvatest energiaallikatest, sealhulgas jäätmetest, elektrienergia tootmise kulusid, ning erinevatele piirkondlikele tingimustele sobivate tehnoloogiate arendamine ja tutvustamine.
Selgitus
Siinkohal on oluline täpsustada ja võimaldada jäätmete bioloogiliselt laguneva fraktsiooni energiatootmise potentsiaali.
Muudatusettepanek 163 I lisa I peatüki "Koostöö" 5. teema "Energeetika" alljaotise "Tegevus" kolmas taane
Integreeritud muundamistehnoloogiad: et kujundada ja alandada taastuvatest energiaallikatest toodetavate tahke-, vedel- ja gaaskütuste (sh vesinikkütuse) hinda, seades eesmärgiks kulutasuva tootmise ja süsinikdioksiidi heitkoguste suhtes neutraalsed kütused, eelkõige vedelad biokütused transpordisektori jaoks.	Integreeritud muundamistehnoloogiad: et kujundada ja alandada taastuvatest energiaallikatest, sealhulgas energiaviljadest, biomassist ja jäätmetest toodetavate tahke-, vedel- ja gaaskütuste (sh vesinikkütuse) hinda, seades eesmärgiks kulutasuva tootmise, ladustamise, jaotamise ning kasutamise ja süsinikdioksiidi heitkoguste suhtes neutraalsed kütused, eelkõige vedelad biokütused transpordisektori ja elektrienergia tootmise jaoks, hõlmates energiavilju, mida on eriliselt optimeeritud sordiaretuse abil, kasutades klassikalisi ning biotehnoloogia meetodeid.
Selgitus
Hõlmata tuleb kogu väärtus. Teravili, mida on eriliselt optimeeritud energiakasutuse jaoks, parandab märkimisväärselt alternatiivse energiaga varustamise tõhusust ja seega konkurentsivõimet. Nad aitavad avada uusi turgusid ja seega võimalusi investeeringute jaoks, Euroopa põllumajanduse ning maapiirkondade spetsialiseerumist ja majanduskasvu.
Kõnealused tegevused väärivad uurimistööd, sest vesinik on ohtliku iseloomuga. Muuhulgas kuuluvad nad loogiliselt tootetsükli juurde.
Muudatusettepanek 164 I lisa I peatüki "Koostöö" 5. teema "Energeetika" alljaotise "Tegevus" neljas taane
Tehnoloogiad taastuvate energiaallikate tõhususe suurendamiseks ning kütte- ja jahutuskulude alandamiseks, tagades nende kasutamise eri piirkondlike tingimuste alusel.	Tehnoloogiad ja infrastruktuurid taastuvate energiaallikate tõhususe suurendamiseks ning kütte- ja jahutuskulude alandamiseks, tagades nende kasutamise eri piirkondlike tingimuste alusel.
Selgitus
Piirkondlikud või kohalikud küttesüsteemid kütmise või jahutamise jaoks on üheks vahendiks, et suurendada oluliselt taastuvate energiate osakaalu ning seega aidata vähendada kulusid.
Muudatusettepanek 165 I lisa I peatüki "Koostöö" 5. teema "Energeetika" alljaotise "Tegevus" viienda taande pealkiri ja tekst
Saastevaba energia tootmiseks vajalik süsinikdioksiidi sidumise ja kõrvaldamise tehnoloogia	Saastevaba energia tootmiseks vajalik süsinikdioksiidi sidumise ja säilitamise tehnoloogia ja muundamise tehnoloogia toorainena kasutamiseks
Vähendamaks oluliselt fossiilkütuste kasutamise mõju keskkonnale, seades eesmärgiks suure tõhususega ja peaaegu saastevabad elektrijaamad, mille tegevus põhineb süsinikdioksiidi sidumise ja kõrvaldamise tehnoloogial.	Vähendamaks oluliselt fossiilkütuste kasutamise negatiivset mõju keskkonnale, seades eesmärgiks suure tõhususega ja peaaegu saastevabad elektrijaamad ja/või auru tootmise jaamad, mille tegevus põhineb süsinikdioksiidi sidumise ja säilitamise tehnoloogial, muundamise tehnoloogial, eriti maa-alusel säilitamisel ning süsinikdioksiidiga rikastatud atmosfääril, et soodustada taimsete organismide kasvu.
Muudatusettepanek 166 I lisa I peatüki "Koostöö" 5. teema "Energeetika" alljaotise "Tegevus" kuuenda taande pealkiri ja tekst
Kahjulike gaaside vabad söepõletustehnoloogiad	Kahjulike gaaside vabad söe- ja fossiilkütuste põletustehnoloogiad
Parandamaks märkimisväärselt elektrijaamade tõhusust, usaldusväärsust ja kulusid kahjulike gaaside vabade söepõletustehnoloogiate arendamise ja tutvustamise kaudu.	Parandamaks märkimisväärselt elektrijaamade tõhusust, usaldusväärsust ja kulusid kahjulike gaaside vabade söel ja muudel fossiilkütustel, gaas- või vedelkütustel ja alternatiivkütustel põhinevate energia muundamise tehnoloogiate arendamise ja tutvustamise kaudu, samuti võttes kasutusele keemilise muundamise tehnoloogiad energia, soojuse, kemikaalide ja kütuse tootmiseks.
Muudatusettepanek 167 I lisa I peatüki "Koostöö" 5. teema "Energeetika" alljaotise "Tegevus" seitsmes taane
Suurendamaks Euroopa elektri- ja gaasisüsteemide ja -võrkude tõhusust, ohutust ja usaldusväärsust, nt muutes praegused elektrivõrgud interaktiivseks (kliendid/operaatorid) teenustevõrguks, ning kõrvaldamaks takistused ulatusliku kasutuse ning detsentraliseeritud ja taastuvate energiaallikate tõhusa integreerimise eest.	Suurendamaks Euroopa elektri- ja gaasisüsteemide ja -võrkude tõhusust, ohutust ja usaldusväärsust, nt muutes praegused elektrivõrgud interaktiivseks (kliendid/operaatorid) teenustevõrguks energia salvestamise võimaluste arendamise, takistuste kõrvaldamise ja intelligentsete kaugjuhitavate mõõtesüsteemide arendamisega. Kõrvaldada takistused ulatusliku kasutuse ning detsentraliseeritud ja taastuvate energiaallikate tõhusa integreerimise eest. Arendada säilitamise võimalusi, mida ei ole hõlmatud teema "Vesiniku- ja kütuseelemendid" all. Mõisted ja tehnoloogiad kütte- ja jahutussüsteemide tõhususe ning kulude-tulude suhte parendamiseks. Integreeritud tehnoloogiate/mõistete väljaarendamiseks varustamise eesmärgil, kasutades kütte- ja jahutusvõrke ning taastuvate energiaallikate integratsiooni soodustamiseks kütte- ja jahutusvõrkudesse.
Selgitus
Uute kaugjuhitavate mõõtesüsteemide väljatöötamine on oluline ELi eesmärgi saavutamiseks tõhustada Euroopa elektri- ja gaasisüsteemide ja -võrkude tõhusust, ohutust ja usaldusväärsust.
Teadusuuringud täiendavate säilitamisvõimaluste kohta etendavad olulist rolli taastuvate energiate suureneva osakaalu realiseerimisel.
Intelligentsed energiavõrgud peavad hõlmama igasuguseid tegevusi, sealhulgas kohalikku kütet ja jahutamist, mida tuleb käsitleda võrdsetel alustel elektri- ja gaasivõrkudega. Võrkude haldamine hõlmab ka võrkude suurendatud tõhusust, ohutust ja usaldusväärsust.
Energia salvestamise võimaluste arendamine oluline eelkõige tuuleenergiast saadava elektri puhul. Vesinikenergia ja kütuseelemendid on üks salvestamise võimalustest.
Muudatusettepanek 168 I lisa I peatüki "Koostöö" 5. teema "Energeetika" alljaotise "Tegevus" kaheksas taane
Uued mõisted ja tehnoloogiad energiakasutuse tõhustamiseks ja energiasäästu suurendamiseks hoonete, teenuste ja tööstuse puhul. See hõlmab strateegiate ja tehnoloogiate integreerimist energiatõhususe valdkonnas, uute ja taastuvate energiaallikatega seotud tehnoloogiate kasutamist ning energianõudluse reguleerimist.	Uued mõisted ja tehnoloogiad energiakasutuse tõhustamiseks, näiteks valgustuse alal, ning lõpp- ja primaarenergia tarbimise vähendamiseks hoonete, võttes arvesse hoonete kasutusiga, ehitustegevuse, transpordisüsteemide, teenuste ja tööstuse puhul. See hõlmab strateegiate ja tehnoloogiate integreerimist energiatõhususe valdkonnas (nt kaastootmine), uute tarbimisega seotud ja taastuvate energiaallikatega seotud tehnoloogiate kasutamist ning energianõudluse reguleerimise meetmeid, näiteks paindliku energiatarbimise kujul ja energiakasutuse juhtimisega seotud meetmed, nagu individuaalsed kaugjuhitavad mõõtesüsteemid.
Selgitus
Euroopa energiasüsteemis on täna kadu turustusahelas primaarenergia muundamisest lõpptarbijani tarnimiseni kaks korda suurem kui tarbitava lõppenergia kogus. Seega ei tuleks jõupingutustes keskenduda mitte kilovatt-tundidele, vaid säästetud primaarenergiale. Integreeritud süsteem peab hõlmama kogu turustusahelat, alates energia muundamisest kuni lõpptarbijani. Mis tahes lähenemisviis, mis põhineb keskkonnategevuse tulemuslikkusel ja hoonete energiatõhususel, peab arvesse võtma kasutusiga, mis on iseloomulik ehituskeskkonnale.
Uued mõisted ja tehnoloogiad ei peaks käsitlema mitte ainult energiasäästu lõpptarbijate puhul, vaid samuti keskenduma primaarenergia kõige tõhusamale kasutamisele kütustes.
Kaastootmine on ainuke tehnoloogia, mida kasutatakse ühiselt, mis võimaldab töödelda primaarenergiat kasulikuks kütteks ja elektrienergiaks, tõhususega sageli enam kui 90%.
Kaastootmise tehnoloogiat muuhulgas direktiivi 2004/8/EÜ rakendamise tõttu (soojus- ja elektrienergia kaastootmine) kasutatakse Euroopas laialdaselt.
See on põhjus, miks tegevusi muude lahenduste otsimiseks tuleb toetada, kuna selle tehnoloogia ühise kasutamisega võib primaarenergia sääst Euroopas olla palju suurem.
Prantsusmaal moodustab eraisikutele kuuluv ehituspärand 70% kogu eraisikutele kuuluvast pärandist; kõnealuse määra võib suuremate muutusteta üle kanda kogu Euroopale. Oluline on seda ühist pärandit säilitada muuhulgas info- ja sidetehnoloogiate toel (näiteks arendades välja kinnisvara ID-kaardid).
Energiatõhususe ja energiasäästu märkimisväärseks parendamiseks nt hoonetes, pakub tahkisvalgustus (valgust eraldavad dioodid ja laserid) tohutuid uusi võimalusi. Vastavalt visioonidokumendile hiljuti algatatud fotoonika Euroopa tehnoloogiaplatvormi kohta, võib tervikliku tahkisvalgustuse kasutuselevõtt Euroopas säästa 40 000 megavatti elektri tippvõimsusest või ekvivalenti väljendatuna 2 miljardi barreli nafta ja 50 miljonit tonni süsinikdioksiidina 2015. aastaks.
Energianõudluse reguleerimise meetmete arendamine, nagu individuaalsed kaugjuhitavad mõõtesüsteemid, võivad parendada energiatõhusust ja energiasäästu, pakkudes erinevaid tariife tarbijate jaoks, vähendades tippnõudlust ja parendades varustuskindlust.
Uued energiasäästu süsteemid ei edenda iseenesest intelligentsemat ja sihipärasemat energiaallikate kasutamist tervikuna. Seega on vajalik edendada mitte ainult energianõudluse reguleerimist, vaid ka energia ratsionaalset kasutamist energiakasutamise säästva reguleerimise abil üksikute organisatsioonide poolt.
Muudatusettepanek 169 I lisa I peatüki "Koostöö" 5. teema "Energeetika" alljaotise "Tegevus" üheksas taane
Vahendite, meetodite ja mudelite arendamine, et hinnata olulisemaid energiatehnoloogiatega seotud majandus- ja sotsiaalküsimusi ning seada mõõdetavaid eesmärke ja stsenaariume keskmise ja pika aja peale;	Vahendite, meetodite ja mudelite arendamine, et hinnata olulisemaid energiatehnoloogiatega seotud majandus- ja sotsiaalküsimusi ning seada mõõdetavaid eesmärke ja stsenaariume keskmise ja pika aja peale; poliitikavahendite väljatöötamine uue energiatõhususe, nõudluse reguleerimise ning taastuva energia mõistete ja tehnoloogiate rakendamise oluliseks kiirendamiseks.
Muudatusettepanek 170 I lisa I peatüki "Koostöö" 5. teema "Energeetika" alljaotise "Tegevus" üheksas a taane (uus)
	Energia mitmiktootmine
	Kasutajale suunatud integreeritud energiasüsteemide arendamine, üldiselt suure tõhususega, eesmärgiga kasutada ära parimaid olemasolevaid keskkonnasõbralikke energiaallikaid. Uute energia säilitamise viiside parendamine ja arendamine. Võrkude ühenduste reguleerimine ülaltoodud süsteemide jaoks, et parendada üldist tõhusust ja teenuste kvaliteeti.
Selgitus
Arvestades energia mitmiktootmise eeliseid, on tõenäoline, et energia muundamise protsesside tõhusus suureneb märkimisväärselt, taastuvaid või suhteliselt puhtaid energiaallikaid kasutatakse suuremal määral, ülaltoodud protsesside tooted (keskkonnasõbralikumad kui tavapärane soojuse ja elektri koostootmine) integreeritakse elektrivõrku ning infrastruktuuri kulusid vähendatakse, mille lõpptulemusena soodustatakse konkurentsivõimet. Sel põhjusel oleme seisukohal, et on oluline hõlmata energia mitmiktootmine teadusuuringute, arendus- ja tutvustamistegevuse eriülesandena.
Muudatusettepanek 171 I lisa I peatüki "Koostöö" 6. teema "Keskkond (sealhulgas kliimamuutused)" alljaotis “Eesmärk"
Keskkonna ja selle ressursside säästev majandamine, edendades teadmisi biosfääri, ökosüsteemide ja inimtegevuse vastastikuse mõju kohta ning arendades uusi tehnoloogiaid, vahendeid ja teenuseid, et lahendada ülemaailmseid keskkonnaprobleeme integreeritud alustel. Tähelepanu pööratakse kliimamuutuste ning öko-, maa- ja ookeanisüsteemides toimuvate muutuste prognoosimisele; vahenditele ja tehnoloogiatele keskkonnakoormuse ja -ohtude jälgimiseks, ennetamiseks ja leevendamiseks, sealhulgas ka tervise seisukohalt, samuti loodus- ja kultuurikeskkonna kaitsmiseks.	Keskkonna ja selle ressursside säästev majandamine, edendades teadmisi kliima, biosfääri, ökosüsteemide ja inimtegevuse vastastikuse mõju ning bioloogilise mitmekesisuse ja selle säästva kasutamise kohta ning arendades uusi tehnoloogiaid, vahendeid ja teenuseid, et lahendada ülemaailmseid keskkonnaprobleeme integreeritud alustel. Tähelepanu pööratakse kliimamuutuste ning öko-, maa- ja ookeanisüsteemides toimuvate muutuste prognoosimisele; vahenditele ja tehnoloogiatele keskkonnakoormuse ja -ohtude jälgimiseks, ennetamiseks, leevendamiseks ja kohandamiseks, sealhulgas ka tervise seisukohalt, samuti loodus- ja kultuurikeskkonna kaitsmiseks.
Selgitus
Bioloogilise mitmekesisuse (nii maal kui merel) ja selle säilitamise olulisus on muutuvates keskkonnatingimustes (kultuurkeskkonna oluline suurenemine, kliimamuutus, uus maakasutus, linnaehitus jne) järjest selgem. Seda valdkonda puudutavate teadmiste täiendamine võimaldab meil paremini mõista erinevaid ökosüsteeme ja nende vastastikust mõju ja seeläbi saada paremini aru globaalse muutusega seotud muutustest, et saavutada kodanike teenistuses olevat säästvat arengut.
Vastastikust mõju käsitledes ei saa maapealseid süsteeme vaadelda isoleerituna, kuna globaalsel tasandil ning topograafiliselt erinevates piirkondades eksisteerib biosfääri ja atmosfääri vahel tugev tagasiside. Seda küsimust komisjoni tekst, mis mainis kliimat seoses prognoosimisvahendite väljatöötamisega.
Mõne keskkonnakoormuse või –ohu kõrvaldamine võib osutuda raskeks. Seetõttu tuleks uurida võimalusi nende ohtude kohandamiseks, et vähendada nende mõjusid.
Ehkki ohtude ennetamine on peamine moodus keskkonda kaitsta, on samuti oluline toetada vajadusel keskkonna taastamise alaseid uurimisprojekte, võttes arvesse, et taastamine nõuab pikka aega, keerukat tehnoloogiat ja väga hoolikat sekkumistegevust.
Muudatusettepanek 172 I lisa I peatüki "Koostöö" 6. teema "Keskkond (sealhulgas kliimamuutused)" alljaotise "Põhimõte" esimene lõik
Keskkonnaprobleemid ulatuvad väljapoole riigipiire ja nende lahendamiseks on vaja Euroopa ja sageli ka ülemaailmsel tasandil kooskõlastatud lähenemisviisi. Loodusvaradele ja kultuurkeskkonnale avaldab äärmiselt suurt survet elanikkonna kasv, linnastumine, põllumajandus-, transpordi- ja energiasektori jätkuv laienemine, samuti kliimaolude varieerumine ning kohalik, piirkondlik ja ülemaailmne soojenemine. Euroopa peab keskkonnaga looma uue säästva suhte, parandades ja tugevdades oma tööstussektori konkurentsivõimet. Arvestades keskkonnauuringute taset, ulatust ja keerukust, on piisava kandepinna leidmiseks vaja kogu ELi hõlmavat koostööd. See hõlbustab üldist planeerimist, võrguks ühendatud ja koostalitusvõimeliste andmebaaside kasutamist ning ühtsete ja ulatuslike vaatlus- ja prognoosisüsteemide arendamist.	Keskkonnaprobleemid ulatuvad väljapoole riigipiire ja nende lahendamiseks on vaja Euroopa ja sageli ka ülemaailmsel tasandil kooskõlastatud lähenemisviisi. Loodusvaradele ja kultuurkeskkonnale avaldab äärmiselt suurt survet elanikkonna kasv, linnastumine, põllumajandus-, kalandus-, transpordi-, ehitus- ja energiasektori jätkuv laienemine, samuti kliimaolude varieerumine ning kohalik, piirkondlik ja ülemaailmne soojenemine. Euroopa peab keskkonnaga looma uue säästva suhte, parandades keskkonnasõbralikul kvaliteedil põhinevat konkurentsivõimet ja tugevdades oma tööstussektorit. Arvestades keskkonnauuringute taset, ulatust ja keerukust, on piisava kandepinna leidmiseks vaja kogu ELi hõlmavat koostööd. See hõlbustab üldist planeerimist, võrguks ühendatud ja koostalitusvõimeliste andmebaaside kasutamist ning ühtsete ja ulatuslike vaatlus- ja prognoosisüsteemide arendamist.
Selgitus
Keskkonnanõuded ja tehnoloogiad parandavad Euroopa tööstuse konkurentsivõimet ja tagavad säästvama tuleviku
Ehitussektor on Euroopa peamiseid heitmete ja üldise keskkonnakoormuse tekitajaid.
Muudatusettepanek 173 I lisa I peatüki "Koostöö" 6. teema "Keskkond (sealhulgas kliimamuutused)" alljaotise "Põhimõte" teine lõik
EL tasandi teadustegevust on vaja ka selleks, et täita rahvusvahelisi kohustusi seoses Kyoto protokolliga ja bioloogilise mitmekesisuse ÜRO konventsiooniga, saavutada 2002. aasta ülemaailmse jätkusuutliku arengu tippkohtumise, kaasa arvatud EL veemajandusalase algatuse, eesmärke ning aidata kaasa valitsustevahelise kliimamuutuste rühma ja maapinna kaugseire algatusele. Lisaks sellele on vaja ulatuslikke teadusuuringuid, mis tulenevad olemasolevatest ja esilekerkivatest ELi tasandi poliitikavaldkondadest, kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi ja seonduvate temaatiliste strateegiate rakendamisest, keskkonnatehnoloogiatest, keskkonda ja tervishoidu käsitlevatest tegevuskavadest ning sellistest direktiividest nagu näiteks veepoliitika raamdirektiiv.	EL tasandi teadustegevust on vaja ka selleks, et täita rahvusvahelisi kohustusi seoses ÜRO kliimamuutuse raamkonventsiooni ja selle Kyoto protokolliga ja bioloogilise mitmekesisuse ÜRO konventsiooniga, ÜRO kõrbestumise vastu võitlemise konventsiooniga, püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooniga, saavutada 2002. aasta ülemaailmse jätkusuutliku arengu tippkohtumise, kaasa arvatud EL veemajandusalase algatuse, eesmärke ning aidata kaasa valitsustevahelise kliimamuutuste rühma ja maapinna kaugseire algatusele ja tulevasele pinnasekaitseprogrammile. Lisaks sellele on vaja ulatuslikke teadusuuringuid, mis tulenevad olemasolevatest ja esilekerkivatest ELi tasandi poliitikavaldkondadest, kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi ja seonduvate temaatiliste strateegiate rakendamisest, keskkonnatehnoloogiatest, keskkonda ja tervishoidu käsitlevatest tegevuskavadest ning sellistest direktiividest nagu näiteks veepoliitika raamdirektiiv ja Natura 2000 võrgustiku kaitsmisega seotud mehhanismide parandamiseks vajalikust tegevusest.
Muudatusettepanek 174 I lisa I peatüki "Koostöö" 6. teema "Keskkond (sealhulgas kliimamuutused)" alljaotise "Põhimõte" kolmas lõik
EL peab tugevdama oma positsiooni keskkonnatehnoloogia maailmaturul. Sellised tehnoloogiad aitavad kaasa jätkusuutlikule kasvule, pakkudes eri tasandi keskkonnaprobleemidele ökoloogiliselt tõhusamaid lahendusi ja kaitstes meie kultuuripärandit. Keskkonnanõuded soodustavad innovatsiooni ja pakuvad ettevõtlusalaseid võimalusi. Euroopa tehnoloogiaplatvormid veevarustuse ja kanalisatsiooni ning säästva keemia valdkonnas kinnitavad vajadust EL tasandi meetmete järele ja nende teadustegevuse programme on arvesse võetud ka allpool käsitletud tegevuste puhul. Muud platvormid (nt ehitus ja metsandus) tegelevad samuti osaliselt keskkonnatehnoloogiat käsitlevate küsimustega ning ka seda on arvesse võetud.	EL peab tugevdama oma positsiooni keskkonnatehnoloogia maailmaturul. Sellised tehnoloogiad aitavad kaasa säästvale tarbimisele ja tootmisele ning jätkusuutlikule kasvule, pakkudes eri tasandi keskkonnaprobleemidele ökoloogiliselt tõhusamaid lahendusi ja kaitstes meie looduspärandit. Keskkonnanõuded soodustavad innovatsiooni ja pakuvad ettevõtlusalaseid võimalusi ning paremat konkurentsivõimet, tagades samal ajal tulevastele põlvkondadele säästvama tuleviku. Euroopa tehnoloogiaplatvormid veevarustuse ja kanalisatsiooni ning säästva keemia valdkonnas kinnitavad vajadust EL tasandi meetmete järele ja nende teadustegevuse programme on arvesse võetud ka allpool käsitletud tegevuste puhul. Muud platvormid (nt ehitus ja metsandus) tegelevad samuti osaliselt keskkonnatehnoloogiat käsitlevate küsimustega ning ka seda on arvesse võetud.
Muudatusettepanek 175 I lisa I peatüki "Koostöö" 6. teema "Keskkond (sealhulgas kliimamuutused)" alljaotise “Tegevus" esimese taande esimene alltaane
– Surve keskkonnale ja kliimale: maakera kliima- ja loodussüsteemi toimimine; kohandamis- ja leevendusmeetmed; õhu-, pinnase- ja veereostus; muutused atmosfääri koostises ja veeringes; kliima, maapinna ja ookeani vastastikune mõju; ning bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide mõju.	– Surve keskkonnale ja kliimale: maakera kliima- ja loodussüsteemi ning merekeskkonna, sealhulgas polaarpiirkondade toimimine, kohandamis- ja leevendusmeetmed; õhu-, pinnase- ja veereostus ning reostuse vältimine; muutused atmosfääri koostises ja veeringes; atmosfääri, kliima, maapinna ja ookeani vastastikune mõju globaalsel ja piirkondlikul tasandil; ning bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide mõju, kaasa arvatud merepinna tõusmise mõju väärtuslikele rannikualadele ja - linnadele ning mõju eriti tundlikele aladele nagu ranniku- ja mäestikupiirkonnad.
Muudatusettepanek 176 I lisa I peatüki "Koostöö" 6. teema "Keskkond (sealhulgas kliimamuutused)" alljaotise “Tegevus" esimese taande teine alltaane
– Keskkond ja tervis: keskkonnastressi tekitajate ja inimese tervise vastastikune mõju, kaasa arvatud allikate kindlakstegemine, seosed sisekeskkonnaga ning mõju ja esilekerkivad ohutegurid; mürgiste ainete integreeritud riskihindamismeetodid, kaasa arvatud alternatiivid loomkatsetele; keskkonnast tulenevate terviseriskide ja näitajate kvantifitseerimine ja kulude-tulude analüüs ennetusstrateegiate jaoks.	– Keskkond ja tervis: keskkonnastressi tekitajate ja inimese tervise vastastikune mõju, kaasa arvatud allikate kindlakstegemine, seosed sisekeskkonnaga ning mõju ja esilekerkivad ohutegurid; mürgiste ainete integreeritud riskihindamismeetodid, kaasa arvatud alternatiivid loomkatsetele; mürgiste ainete integreeritud riskihindamismeetodid, kaasa arvatud koetehnoloogia abil toodetud rakud ja muud alternatiivid loomkatsetele; keskkonnast tulenevate terviseriskide ja näitajate kvantifitseerimine ja kulude-tulude analüüs ennetusstrateegiate jaoks.
Selgitus
Genoomi modifitseerimine võimaldab rakuliinide täielikku teadlikku ümberkujundamist. See võimaldab tervete geenigruppide kõrvaldamist või asendamist, jäljendades ravimite ainevahetust või manustamist.
Rakuliinide genoomi modifitseerimine on samuti võtmetähtsusega meetod suure jõudlusega sõelumise kasutamiseks polügeenilises kontekstis.
Muudatusettepanek 177 I lisa I peatüki "Koostöö" 6. teema "Keskkond (sealhulgas kliimamuutused)" alljaotise “Tegevus" esimese taande kolmas alltaane
–  Looduslikud riskitegurid: prognoosimise ja ühendatud ohtude, s.o vastuvõtlikkuse, ning riskide hindamise parandamine loodusõnnetuste puhul, mis on seotud geoloogiliste ohtudega (maavärinad, vulkaanid, tsunamid) ja kliimaga (tormid ja üleujutused); varajase hoiatamise süsteemide arendamine ning ennetus- ja leevendusstrateegiate parandamine.	–  Looduslikud riskitegurid: prognoosimise ja ühendatud ohtude, s.o vastuvõtlikkuse, ning riskide hindamise parandamine loodusõnnetuste puhul, mis on seotud geoloogiliste ohtudega (maavärinad, vulkaanid, tsunamid) ja kliimaga (tormid, pakane, põud, üleujutused, tulekahjud, laviinid, maalihked ja muud äärmuslikud nähtused), samuti nende õnnetuste põhjustatud nähtustega; varajase hoiatamise süsteemide arendamine ning ennetus- ja leevendusstrateegiate parandamine; loodusriskide ning -õnnetuste ohjamise analüüs; mitmele riskile kohandatud lähenemisviiside väljatöötamine, mis on keskendunud eraldi riskidele mõeldud strateegiate kombineerimisele koos kõikehõlmavate kavade, menetluste ja protokollidega.
Muudatusettepanek 178 I lisa I peatüki "Koostöö" 6. teema "Keskkond (sealhulgas kliimamuutused)" alljaotise “Tegevus" teise taande esimene alltaane
– Looduslike ja inimese loodud ressursside kaitse ja säästev majandamine: ökosüsteemid; veeressursside majandamine; jäätmehooldus ja jäätmetekke vältimine; bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja majandamine, mullakaitse, merepõhja ja rannikualade kaitse, kõrbestumise ja maa kahjustamise vastased lähenemisviisid; metsa majandamine; linnakeskkonna säästev juhtimine ja planeerimine, andmehaldus ja teabeteenused; looduslike protsessidega seotud hindamine ja prognoosimine.	– Looduslike ja inimese loodud ressursside kaitse ja säästev majandamine: ökosüsteemid; veeressursside majandamine; jäätmehooldus ja jäätmetekke vältimine; bioloogilise mitmekesisuse kaitse, sealhulgas pealetungivate võõrliikide kontroll ja majandamine, pinnase parandamine ja kaitse, merepõhja, rannikualade ja laguunide kaitse, kõrbestumise ja maa kahjustamise vastased lähenemisviisid, maastikukaitse; metsa ja maavarade majandamine; linnakeskkonna, ajaloolise tähtsusega ressursside, kultuuripärandi ja turismi säästev juhtimine ja planeerimine, andmehaldus ja teabeteenused; looduslike protsessidega seotud hindamine ja prognoosimine.
Muudatusettepanek 179 I lisa I peatüki "Koostöö" 6. teema "Keskkond (sealhulgas kliimamuutused)" alljaotise “Tegevus" kolmanda taande esimene alltaane
– Keskkonnatehnoloogiad loodusliku ja kultuurkeskkonna jälgimiseks, kahjude ennetamiseks ja leevendamiseks, kohandamiseks, parandamiseks ja taastamiseks: seotud vee, kliima, õhu, mere, linna- ja maakeskkonna, pinnase, jäätmehoolduse, ringlussevõtu, keskkonnasäästlike tootmisprotsesside, kemikaalide ohutuse, kultuuripärandi ja rajatud keskkonna kaitsega.	– Keskkonnatehnoloogiad loodusliku ja kultuurkeskkonna jälgimiseks, kahjude ennetamiseks ja leevendamiseks, kohandamiseks, parandamiseks ja taastamiseks: seotud vee, kliima, õhu, mere, linna- ja maakeskkonna, pinnase, energia, maavarade, jäätmehoolduse, ringlussevõtu, keskkonnasäästlike tootmisprotsesside ja säästlike toodetega, energiatootmise jääkide või jäätmete käitlemise ja/või kasuliku taaskasutamisega, kemikaalide ohutuse, kultuuripärandi ja rajatud keskkonna kaitsega.
Muudatusettepanek 180 I lisa I peatüki "Koostöö" 6. teema "Keskkond (sealhulgas kliimamuutused)" alljaotise “Tegevus" kolmanda taande esimene a alltaane (uus)
	– Kultuuripärandi, sealhulgas inimeste elukeskkonna kaitsmine, säilitamine ja parandamine: kultuuripärandile tekitatud kahju parem hindamine, uuenduslike kaitsestrateegiate väljatöötamine; kultuuripärandi integratsiooni edendamine linnakeskkonnas.
Selgitus
On oluline lisada eraldi punkt kultuuripärandi kohta, kuna see on üks potentsiaalseid “toormaterjale", mida teadusuuringute raames uute tehnoloogiate abil ära kasutada.
Muudatusettepanek 181 I lisa I peatüki "Koostöö" 6. teema "Keskkond (sealhulgas kliimamuutused)" alljaotise “Tegevus" kolmanda taande teine alltaane
– Tehnoloogia hindamine, kontrollimine ja katsetamine: protsesside, tehnoloogiate ja toodete keskkonnariskide ja olelustsükli hindamise meetodid ja vahendid; toetus säästva keemia, veevarustuse ja kanalisatsiooniga seotud platvormidele; Euroopa tulevase keskkonnatehnoloogia kontrolli- ja katsetamisprogrammi teaduslikud ja tehnoloogilised aspektid.	– Tehnoloogia hindamine, kontrollimine ja katsetamine: protsesside, tehnoloogiate ja toodete keskkonnariskide ja olelustsükli hindamise meetodid ja vahendid, sealhulgas alternatiivsed katsetamisstrateegiad ja eriti loomi mittekasutavad meetodid; toetus säästva keemia, veevarustuse ja kanalisatsiooniga seotud platvormidele; Euroopa tulevase keskkonnatehnoloogia kontrolli- ja katsetamisprogrammi teaduslikud ja tehnoloogilised aspektid, kolmanda poole hindamisvahendite levitamine ja väljatöötamine.
Selgitus
Vastavalt loomade kaitset ja heaolu käsitlevas protokollis sisalduvale nõuetele, nõukogu direktiivi 86/609/EMÜ artiklile 23 ja kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi artikli 7.2. punktidele a ja b ning vastuvõtmiseks esitatud ELi kemikaalide määruse eesmärgile edendada mitteloomseid katseid, tuleb siia lisada loomi mittekasutatavad meetodid ja alternatiivsed katsetamisstrateegiad.
Keskkonnaalase tegevuse parandamine sõltub kahtlemata soovitatud meetmetest, samas tundub komisjoni jaoks ohtlikuna nii kolmanda poole hindamisvahendite kasutamise otsene julgustamine kui ka juba väljatöötatud vahendite (EMAS, ECOLABEL), mida ei ole Euroopa tasandil nii laialdaselt kasutatud, kui eeldati.
Muudatusettepanek 182 I lisa I peatüki "Koostöö" 6. teema "Keskkond (sealhulgas kliimamuutused)" alljaotise “Tegevus" neljanda taande esimene alltaane
– Maapinna kaugseire: aitab kaasa seiresüsteemide arendamisele ja integreerimisele keskkonna- ja säästvusküsimuste osas GEOSSi raames; süsteemide koostalitlusvõime ja teabe optimeerimine keskkonnanähtuste mõistmiseks, kujundamiseks ja prognoosimiseks. .	– – Maapinna kaugseire: aitab kaasa seiresüsteemide arendamisele ja integreerimisele keskkonna- ja säästvusküsimuste osas GEOSSi raames; süsteemide koostalitlusvõime ja teabe optimeerimine keskkonnanähtuste mõistmiseks, kujundamiseks ja prognoosimiseks ning loodusvarade hindamiseks, uurimiseks ja majandamiseks.
Selgitus
Maapinna kaugseire tehnoloogiad on samuti suure tähtsusega loodusvarade hindamise, uurimise ja majandamise jaoks. Need tehnoloogiad on väga olulised sellistes valdkondades nagu metsandus, pinnasekaitse, põllumajandus ning vee- ja energiaressursid ja maavarad.

Muudatusettepanek 183

I lisa I peatüki "Koostöö" 6. teema "Keskkond (sealhulgas kliimamuutused)" alljaotise “Tegevus" neljanda taande teine alltaane

–   Prognoosimismeetodid ja hindamisvahendid: majanduse/keskkonna/ühiskonna vahelised modelleerimisseosed, kaasa arvatud turul põhinevad vahendid, välismõjud, lävitasemed ning alusteadmiste ja meetodite arendamine säästvuse mõju hindamiseks sellistes põhivaldkondades nagu maaskasutus ja merendusküsimused; kliimamuutustega seotud sotsiaalsed ja majanduslikud pinged.

– Prognoosimismeetodid ja hindamisvahendid, mis võtavad arvesse seire erinevaid mõõtkavasid: majanduse/keskkonna/ühiskonna vahelised modelleerimisseosed, kaasa arvatud turul põhinevad vahendid, välismõjud, lävitasemed ning alusteadmiste ja meetodite arendamine säästvuse mõju hindamiseks sellistes põhivaldkondades nagu maakasutus ja merendusküsimused; kliimamuutustega seotud sotsiaalsed ja majanduslikud pinged.

Selgitus

Kosmoseseire ning maapinna kaugseire vahel seose loomine võimaldaks kontrollida maapinna seire abil teatavate kosmosemudelite representatiivsust või reprodutseeritavust, mis annavad maapinnal valitsevast olukorrast ja seal toimuvatest protsessidest vaid kokkuvõtliku ülevaate. Samuti avaks see mitu võimalust teadusuuringuteks, eriti piirkondliku planeerimise, maakasutusega seotud muutuste, energia- ja veevoogude ning keskkonnanäitajate osas jne.

Muudatusettepanek 184 I lisa I peatüki "Koostöö" 7. teema "Transport" (sealhulgas lennundus)" alljaotis “Eesmärk"
Arendada tehnoloogia arengule tuginedes kodaniku ja ühiskonna heaks integreeritud, "rohelisemaid“ ja "intelligentsemaid“ üleeuroopalisi transpordisüsteeme, austades keskkonda ja loodusvarasid ning kindlustades ja edasi arendades Euroopa tööstuste juhtrolli maailmaturul.	Arendada tehnoloogia arengule tuginedes kõigi kodanike ja ühiskonna heaks integreeritud, "rohelisemaid“, "intelligentsemaid“ ning puuetega inimestele juurdepääsetavaid üleeuroopalisi transpordisüsteeme, austades keskkonda ja loodusvarasid ning kindlustades ja edasi arendades Euroopa tööstuste juhtrolli maailmaturul, võimaldades seejuures Atlandi-ülesel tasandil eksisteerivate tehnoloogiliste lõhede ületamist.
Selgitus
Õhutranspordisüsteemi mõnedes segmentides on Euroopa oma juhtrolli kaotanud (nt piirkondlikku õhutransporti domineerivad praegu Kanada ja Brasiilia). Euroopat ohustab asjakohaste investeeringuteta mõnedes segmentides tõrjumine marginaalsetele positsioonidele (nt tiiviklennukid).
Puuetega inimeste juurdepääs avaliku transpordi teenustele on enamiku liikmesriikide transpordipoliitika keskne eesmärk. Euroopa teadus- ja arendustegevuse alased algatused saavad toetada seda valdkonda puudutavaid arenguid ja anda võrdlusandmeid, näiteks juurdepääsetava transpordi tasuvusanalüüs, sealhulgas laiem sotsiaalne kaasamine ning parandatud ja innovatiivsed lahendused juurdepääsetavuse osas.
Muudatusettepanek 185 I lisa I peatüki "Koostöö" 7. teema "Transport" (sealhulgas lennundus)" alljaotis “Põhimõte" teine lõik
Euroopa Liidu laienemine (territoorium kasvas 25% ning rahvastik 20%i) ja majandusareng esitavad uued väljakutsed, kuidas vedada inimesi ja kaupu tõhusalt, kulutasuvalt ja säästval viisil. Transport on otseselt seotud muude tähtsate valdkondadega nagu kaubandus, konkurents, tööhõive, sidusus, energeetika, julgeolek ja siseturg. Investeerimine teadusuuringutesse ja tehnoloogia arendusse Euroopa Liidu transporditööstuses on eeltingimus tehnoloogilise konkurentsieelise tagamiseks maailmaturgudel. Tegevusega Euroopa tasandil aidatakse kaasa ka tööstuse ümberkorraldamisele, muu hulgas turustusahela ning eriti VKEde integreerimisele.	Euroopa Liidu laienemine (territoorium kasvas 25% ning rahvastik 20%i) ja majandusareng esitavad uued väljakutsed, kuidas vedada inimesi ja kaupu tõhusalt, kulutasuvalt ja säästval viisil ning tingivad innovatiivsete infrastruktuuride väljaarendamise vajaduse. Transport on otseselt seotud muude tähtsate valdkondadega nagu kaubandus, konkurents, keskkond, tööhõive, sidusus, energeetika, julgeolek ja siseturg. Investeerimine teadusuuringutesse ja tehnoloogia arendusse Euroopa Liidu transporditööstuses on eeltingimus tehnoloogilise konkurentsieelise tagamiseks maailmaturgudel. Tegevusega Euroopa tasandil aidatakse kaasa ka tööstuse ümberkorraldamisele, muu hulgas turustusahela ning eriti VKEde integreerimisele.
Selgitus
Otsesõnu tuleks tunnistada ka teadusuuringute ja tehnoloogia arenduse poliitika panust maapinnal asuvate infrastruktuuride väljaarendamisse, eeskätt selleks, et taastada tasakaal transpordiliikide vahel ja parandada uute liikmesriikide geograafilist kaetust.
On selge, et transport mõjutab otseselt keskkonda.
Muudatusettepanek 186 I lisa I peatüki "Koostöö" 7. teema "Transport" (sealhulgas lennundus)" alljaotis “Põhimõte" kolmas lõik
Euroopa tehnoloogiaplatformide uurimisprogrammides toetatakse vajadust võtta omaks uus transpordisüsteemidel põhinev lähenemine, milles võetakse arvesse sõidukite, transpordivõrkude ja liiklusteenuste kasutamise vastasmõju, ja mida saab arendada ainult Euroopa tasandil. Teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse kulud kõigis neis valdkondades kasvavad märkimisväärselt ning koostoimimine EL tasandil on oluline, et võimaldada erinevate TTA pakkujate kriitilisel massil vastata uurimistöö laiahaardelisusest ning valdkondade paljususest tulenevatele väljakutsetele majanduslikult kõige tõhusamal viisil ning ületada poliitilisi, tehnoloogilisi ja sotsiaalmajanduslikke probleeme, mis kaasnevad selliste küsimustega nagu tuleviku "puhas ja ohutu sõiduk", transpordiliikide koostalitlusvõime ja ühitamine iseäranis raudteetranspordi puhul, taskukohasus, ohutus, veomaht, turvalisus ja keskkonnamõjud laienenud Euroopa Liidus. Euroopa poliitikate elluviimisel on väga olulisel kohal ka tehnoloogiate arendamine Galileo süsteemi ning selle rakenduste toetuseks.	Euroopa tehnoloogiaplatvormide uurimisprogrammides toetatakse vajadust võtta omaks uus transpordisüsteemidel põhinev lähenemine, milles võetakse arvesse sõidukite või laevade, transpordivõrkude või -infrastruktuuride ja liiklusteenuste kasutamise vastasmõju, ja mida saab arendada ainult Euroopa tasandil. Teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse kulud kõigis neis valdkondades kasvavad märkimisväärselt ning koostoimimine EL tasandil on oluline, et võimaldada erinevate TTA pakkujate kriitilisel massil vastata uurimistöö laiahaardelisusest ning valdkondade paljususest tulenevatele väljakutsetele majanduslikult kõige tõhusamal viisil ning ületada poliitilisi, tehnoloogilisi ja sotsiaalmajanduslikke probleeme, mis kaasnevad selliste küsimustega nagu tuleviku "puhas ja ohutu sõiduk", transpordiliikide koostalitlusvõime ja ühitamine iseäranis vee- ja raudteetranspordi puhul, Euroopa “säästev ja ohutu mereühendus", taskukohasus, ohutus, veomaht, turvalisus ja keskkonnamõjud laienenud Euroopa Liidus. Erilise tähtsusega on siin tugev tehnoloogiline alus ELi konkurentsivõimelise kütuseelemendi- ja vesinikutööstuse jaoks transpordi valdkonnas – tuleviku “puhta ja ohutu sõiduki loomine". Keskkonnauuringud peaks sisaldama selle tuleviku “puhta ja ohutu sõiduki" arendamist ning liikluse vältimist, vähendamist ja optimeerimist. Euroopa poliitikate elluviimisel on väga olulisel kohal ka tehnoloogiate arendamine Galileo süsteemi ning selle rakenduste toetuseks.
Selgitus
Kütuseelementide kasutamine transpordis peaks samuti saama rahalisi vahendeid selle prioriteetse teema raames. Eksperdid prognoosivad meretranspordi nõudluse suurenemist 4% võrra aastas: see tähendab 2010. aastaks kaubatranspordi üldist kasvu 80% võrra. See tõus on tingitud eeskätt konteinerliikluse ja veokitranspordi suurenemisest (meremagistraalid). Eeskätt suureneb keskkonnakaalutlustel ja erinevate energiaallikate kasutamise tõttu nõudlus veeldatud maagaasi järele.
Muudatusettepanek 187 I lisa I peatüki "Koostöö" 7. teema "Transport (sealhulgas lennundus)" alljaotise “Tegevus" esimese taande esimene alltaane
– Õhutranspordi keskkonnasäästlikuks muutmine: heitkoguste ja mürahäirete vähendamine, mis hõlmab ka mootorite, alternatiivkütuste, struktuuride ja uute õhusõidukimudelite, lennujaama käitamise ja liikluskorraldusega seotud tööd.	– Õhutranspordi keskkonnasäästlikuks muutmine: tehnoloogiate arendamine heitkoguste ja mürahäirete vähendamiseks, mis hõlmab ka mootorite, alternatiivkütuste, struktuuride, kergemate materjalide ja uute õhusõidukimudelite, sealhulgas tiivikõhusõidukid (helikopterid ja tiiviklennukid), lennujaama käitamise ja liikluskorraldusega seotud tööd, parem hooldus, remont ja kapitaalremont.
Selgitus
Kuigi mõiste “õhusõiduk" on piisavalt avar, et hõlmata kõiki jäigatiivalisi õhusõidukeid (laiakerelistest lennukitest regionaallende teostavate lennukiteni), tuleb lisada ka mõiste “tiivikõhusõiduk" (helikopterid ja tiiviklennukid), kuna see turusegment vajab praegu rohkem keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid.
Rõhuasetus on tehnoloogiate arendamine uute (ala)süsteemide jaoks. Õhusõiduki pika eluea tõttu sõltub õhutranspordi keskkonnasäästlikumaks muutmine suurel määral olemasoleva õhulaevastiku keskkonnasäästlikumaks muutmisest, nt keskkonnasäästlike toiteseadmete väljatöötamine, hiljuti väljatöötatud tehnoloogiate ülekandmine olemasolevatele õhusõidukitele, uued remonditehnoloogiad jne. Hooldusele, remondile ja kapitaalremondile pööratud eriline tähelepanu aitab oluliselt kaasa õhutranspordi keskkonnasäästlikumaks muutmisele ja julgustab kõigi liikmesriikide VKEsid osalema.
Märkimisväärne osa energiatarbimisest on tingitud õhusõidukite kaalust. Otsitakse aktiivselt vastupidavamaid, ent kergemaid materjale, kuna need kombineerivad madala energiatarbimise kõrgemate ohutusstandarditega. See kehtib ka meretranspordi puhul.
Muudatusettepanek 188 I lisa I peatüki "Koostöö" 7. teema "Transport (sealhulgas lennundus)" alljaotise “Tegevus" esimese taande kolmas alltaane
Tarbija rahulolu ja ohutuse tagamine: reisijate mugavuse parandamine, pardateeninduse uuendamine ja reisijate käitluse tõhustamine; õhutranspordi kõigi ohutusaspektide parandamine; õhusõidukite valiku laiendamine suurekerelistest väikeste sõidukiteni.	Tarbija rahulolu ja ohutuse tagamine: reisijate mugavuse parandamine, pardateeninduse uuendamine ja reisijate käitluse tõhustamine; õhutranspordi kõigi ohutusaspektide parandamine; õhusõidukite valiku laiendamine suurekerelistest väiksemate sõidukiteni, mis on mõeldud kahe linnasüdame vaheliste lennuliinide ja piirkondlike lennuliinide teenindamiseks (nt tiiviklennukid), samuti parema konstruktsiooni tagamine, et parandada konsulteerides puuetega inimeste esindusorganisatsioonidega puuetega inimeste juurdepääsu lennukitele.
Selgitus
“Väiksem" selgitab paremini vajadust võtta arvesse kõiki õhusõidukeid, mis on väiksemad kui suurekerelised. Tuleks parandada ka kahe linnasüdame vahelisi lennuliine ja kõiki piirkondlikke lennuliine, kus asjakohased infrastruktuurid puuduvad.
Puuetega inimeste juurdepääs avaliku transpordi teenustele on enamiku liikmesriikide transpordipoliitika keskne eesmärk. Euroopa teadus- ja arendustegevuse alased algatused saavad toetada seda valdkonda puudutavaid arenguid ja anda võrdlusandmeid, näiteks juurdepääsetava transpordi tasuvusanalüüs, sealhulgas laiem sotsiaalne kaasamine ning parandatud ja innovatiivsed lahendused juurdepääsetavuse osas.
Muudatusettepanek 189 I lisa I peatüki "Koostöö" 7. teema "Transport (sealhulgas lennundus)" alljaotise “Tegevus" esimese taande neljas alltaane
Kulutasuvuse parandamine. toote arendamise, valmistamise ja kasutamisega seotud kulude vähendamine hooldusvabade õhusõidukite, automatiseerimise ja simulatsiooni ulatuslikuma kasutamise kaudu.	Kulutasuvuse parandamine: toote arendamise, valmistamise ja kasutamisega seotud kulude vähendamine innovatiivsete ja hooldusvabade õhusõidukite, remondi ja kapitaalremondi, automatiseerimise ja simulatsiooni ulatuslikuma kasutamise kaudu.
Selgitus
Antud tegevusvaldkonnas on hooldusremont ja kapitaalremont tugevad kuluallikad. Õhutranspordisektor võiks tugevdada oma konkurentsivõimet uute, integreeritud ja edasi viidud arusaamade kaudu hoolduse, remondi ja kapitaalremondi osas. Samuti õhutab antud valdkonnale pööratav eriline tähelepanu osalema kõigi liikmesriikide VKEsid.
Muudatusettepanek 190 I lisa I peatüki "Koostöö" 7. teema "Transport (sealhulgas lennundus)" alljaotise “Tegevus" esimese taande kuues alltaane
– Tee avamine tuleviku õhutranspordile: lennunduse pikaajalisemate küsimuste lahendamine radikaalsemate, keskkonnasäästlikumate ja uuenduslikemate tehnoloogiate kombinatsioonidega, mis viib õhutranspordi arengut märkimisväärselt edasi.	– Tee avamine tuleviku õhutranspordile: lennunduse pikaajalisemate küsimuste lahendamine radikaalsemate, keskkonnasäästlikumate, puuetega inimestele juurdepääsetavate ja uuenduslikemate tehnoloogiate kombinatsioonidega, mis viib õhutranspordi arengut märkimisväärselt edasi.
Selgitus
Puuetega inimeste juurdepääs avaliku transpordi teenustele on enamiku liikmesriikide transpordipoliitika keskne eesmärk. Euroopa teadus- ja arendustegevuse alased algatused saavad toetada seda valdkonda puudutavaid arenguid ja anda võrdlusandmeid, näiteks juurdepääsetava transpordi tasuvusanalüüs, sealhulgas laiem sotsiaalne kaasamine ning parandatud ja innovatiivsed lahendused juurdepääsetavuse osas.
Muudatusettepanek 191 I lisa I peatüki "Koostöö" 7. teema "Transport (sealhulgas lennundus)" alljaotise “Tegevus" esimese taande kuues a alltaane
	– Üldlennundusalaste uuringute edendamine ideede ja inimressursside allikana kogu lennundussektoris.
Selgitus
Üldlennundusel on Euroopas pikk traditsioon. See on loomulik ideede ja inimressursside allikas kogu lennundussektori jaoks. Samas saavad VKEd ja väiksemad teadusasutused sellele ärilennunduse noorema venna arendamisele mõnikord palju lihtsamini kaasa aidata.
Muudatusettepanek 192 I lisa I peatüki "Koostöö" 7. teema "Transport (sealhulgas lennundus)" alljaotise “Tegevus" teise taande pealkiri
Pinnatransport	Säästev pinnatransport
Selgitus
Sarnaselt 6RPga peaks pealkirjas kajastuma sõna "säästev“, kuna EÜ asutamislepingu artikkel 6 kohustab kaasama säästvat arengut nt uurimis- ja transpordisektorisse.
Muudatusettepanek 193 I lisa I peatüki "Koostöö" 7. teema "Transport (sealhulgas lennundus)" alljaotise “Tegevus" teise taande esimene alltaane
– Pinnatranspordi keskkonnasäästlikuks muutmine: keskkonna- ja mürasaaste vähendamine; puhaste ja tõhusate mootorite arendamine, k.a hübriidtehnoloogia ning alternatiivsete kütuste kasutamine transpordis; strateegiate väljatöötamine kasutuselt kõrvaldatud sõidukite ja laevade jaoks;	– Pinnatranspordi keskkonnasäästlikuks muutmine: keskkonna- ja mürasaaste vähendamine; puhaste ja tõhusate mootorite arendamine, k.a hübriidtehnoloogia ning alternatiivsete kütuste, eelkõige vesinik- ja kütuseelementide kasutamine transpordis, võttes arvesse kulutõhususe ja energiatõhususe kaalutlusi; strateegiate väljatöötamine kasutuselt kõrvaldatud sõidukite ja laevade jaoks;
Selgitus
Kütuseelementide kasutamine transpordis peaks samuti saama rahalisi vahendeid selle prioriteetse teema raames.
Transporditegevuse kulusid tuleks uurida ja hinnata energia mõistes.
Muudatusettepanek 194 I lisa I peatüki "Koostöö" 7. teema "Transport (sealhulgas lennundus)" alljaotise “Tegevus" teise taande esimene a alltaane (uus)
	– Marco Polo programmide eesmärkide toetamine: eriuuringud, mis käsitlevad keskkonnasäästlikumatele transpordiliikidele ülemineku ja transpordi vältimise tehnilisi võimalusi ning selle kasu tervisele ja keskkonnale.
Selgitus
Marco Polo I ja II programmidega kaasnevad suured kulutused. Seni ei ole aga tehtud asjaomast teadustööd, millega saaks tagada, et rahastatavad meetmed tõesti vastaksid eesmärkidele. Eriti vajavad selgitamist ja uurimist transpordi vältimisega seotud kavad.
Muudatusettepanek 195 I lisa I peatüki "Koostöö" 7. teema „Transport (sealhulgas lennundus)” alljaotise “Tegevus” teise taande teine alltaane
Ümbersuunamise julgem kasutamine ja transpordikoridoride ummistumise vähendamine: uuenduslike, ühendveoliste ja koostalitlusvõimeliste piirkondlike ja riiklike transpordivõrkude, infrastruktuuride ja süsteemide arendamine Euroopas; kulude arvessevõtmine; teabevahetus sõiduki/laeva ja transpordi infrastruktuuri vahel; infrastruktuuri läbilaskevõime optimeerimine.	Ümbersuunamise julgem kasutamine ja transpordikoridoride ummistumise vähendamine: uuenduslike, ühendveoliste ja koostalitlusvõimeliste piirkondlike ja riiklike transpordi- ja logistikavõrkude, infrastruktuuride ja süsteemide arendamine Euroopas ja nende tõhusa kasutamise saavutamise meetodid koos strateegiatega, mis pakuvad linna- ja maapiirkondadele transpordiühendust transpordikoridoride ja kõrgema taseme transpordivõrgustikega; kulude arvessevõtmine; teabevahetus sõiduki/laeva ja transpordi infrastruktuuri vahel; infrastruktuuride arendamine avamerel; infrastruktuuri läbilaskevõime optimeerimine, sealhulgas kohalike, piirkondlike, riiklike ja üleeuroopaliste transpordivõrgustike koostalitlusvõime ja tõhususe optimeerimist puudutav tegevus ning Euroopa raudteeliikluse juhtimise süsteemi arendamine ja kogemuste omandamine.
Selgitus
Euroopa raudteeliikluse juhtimise süsteem on TEN-T võrgustiku oluline osa. Tuleks arendada lisauuringuid standardiseerimise, stabiliseerimise ja uute kogemuste kohta.
Euroopa sadamavõimsus peaks ekspertide järgi 2020. aastaks kahekordistuma (allikas: UPACCIM Union des Ports Autonomes et des Chambres de Commerce et d’Industrie Maritimes): võttes arvesse uute sadamainfrastruktuuride väljatöötamise järjest suurenevat keerukust, mis on tingitud randade keskkonnaalasest kaitsest, pakutakse veeldatud maagaasi transpordi puhul alternatiivse lahendusena veeldatud maagaasi tankerite vastuvõtuks avamerel asuvate maagaasiinfrastruktuuride laialdasemat arendamist.
Arvestades tänaseid raskusi, mis takistavad ühendvedude vallas edusammude tegemist, ja liiklusummikute sagenemist, on väga tähtis arendada uusi logistilisi süsteeme nii ELi kui riiklikul ja piirkondlikul tasandil.
Infrastruktuurialased meetmed viivad transpordi olukorra parandamiseni vaid siis, kui nende tõhus kasutamine on läbipaistev. Ühendveolised transpordivõrgustikud nõuavad hiiglaslikku koordineerimist (operaatorite poolt) ja planeerimisalast abi (tarbijatele), et süsteemi eeliseid ei kaaluks üles süsteemi enda kohmakus.
Soovitatud muudatused tähendavad linnapiirkondades rongitranspordi (rongiühendused) osakaalu ja põhikoridoridejuurde viivate ja sealt tulevate ühendveoteede arvu suurendamise võimaluste pidevat paranemist. Eeskätt pakuvad kuuenda raamprogrammi uued tehnilised ja organisatsioonilised arengud siin paljulubavaid lähenemisviise.
Muudatusettepanek 196 I lisa I peatüki "Koostöö" 7. teema „Transport (sealhulgas lennundus)” alljaotise “Tegevus” teise taande kolmas alltaane
– Säästva linnaliikluse tagamine: uuenduslikud liikluskorraldusskeemid, sh puhtad ja ohutud sõidukid ja saastevabad transpordivahendid, uued ühistranspordi liigid ja eratranspordi ratsionaliseerimine, sideinfrastruktuur, integreeritud linnaplaneerimine ja transport.	– Säästva ja kättesaadava linnaliikluse tagamine: uuenduslikud liikluskorraldusskeemid, sh puhtad ja ohutud sõidukid ja transpordivahendid, mis on vähemsaastavad ning muu hulgas põhinevad vesinikenergial ja kütuseelementidel; liikumispuudega isikute juurdepääsu parandamine transpordile, transpordivahendite ja infrastruktuuride parandatud ja uuenduslikud lahendused, mis teevad need kättesaadavaks puuetega isikutele; uued ühistranspordi liigid rõhuasetusega kogu liiklusahela tõhususele (ühistransport, sõidukite ühiskasutus, jalakäimine ja rattasõit) ja eratranspordi ratsionaliseerimine, sideinfrastruktuur, integreeritud linnaplaneerimine, tänavatööd ja transport, mille puhul keskkonnakaalutlustest tulenevalt suunatakse ümber kaubaveod; mõistliku hinnaga kavad, millega tasakaalustatakse riistvara ja infrastruktuuri alased meetmed liikluse haldamise meetmetega; juhtimismehhanismid; õhukvaliteedi, müra ja liikluse modelleerimise integreeritud intelligentne tarkvara; paremad liiklusvõimalused linnade ja nende väliste piirkondade vahel; liikluse haldamine ja meetmed käitumise muutmiseks.
Selgitus
Enamuses liikmesriikides on transpordipoliitika keskne eesmärk põhilistele transporditeenustele juurdepääsu tagamine puudega isikutele. Euroopa teadus- ja arendustegevuse algatustega on palju võimalusi toetada selle valdkonna arengut ja esitada võrdlusandmeid, näiteks tasuvusuuringud transpordile juurdepääsu parandamisest tulenevate eeliste kohta, sealhulgas selle laiem ühiskondliku mõju ning juurdepääsu kergendavad, parandatud ja uuenduslikud disainilahendused.
Kütuseelementide kasutamine transpordis peaks samuti saama rahalisi vahendeid selle prioriteetse teema raames.
Muudatusettepanek 197 I lisa I peatüki "Koostöö" 7. teema „Transport (sealhulgas lennundus)” alljaotise “Tegevus” teise taande neljas alltaane
– Ohutuse ja turvalisuse parandamine: vastavalt transpordisüsteemile seoses juhtide, reisijate, meeskonna, jalgratturite ja jalakäijate veotoimingutega sõidukites, laevadel ja transpordisüsteemis tervikuna.	– Ohutuse ja turvalisuse parandamine: vastavalt transpordisüsteemile seoses juhtide, reisijate, meeskonna, jalgratturite ja jalakäijate ning kaupade (sealhulgas veeldatud maagaasi) veotoimingutega sõidukites, laevadel, infrastruktuurides ja transpordisüsteemis tervikuna.
Selgitus
Teadustegevus ja tehnoloogiaarendus peab toetama veeldatud maagaasi alaseid arenguid säästva majandamise kaudu: see tähendab tõhusaid ja ohutuid veeldatud maagaasi infrastruktuure ja tehnoloogiaid koos sügavate teadmistega veeldatud maagaasi omaduste kohta, mis puudutavad veeldatud maagaasi tankerite energiaväärtust, termodünaamilisi tsükleid, uut materjali, uusi seadmeid. Et veeldatud maagaasi terminalide ehitamine on Euroopas peamiselt kolmanda poole nõusoleku puudumise tõttu järjest raskem, näib veeldatud maagaasi infrastruktuuride arendamine avamerel olevat asjakohane lahendus tööstuslike nõuete ja kolmanda poole nõuete ning ohutusega seotud aspektide ühildamiseks.
Muudatusettepanek 198 I lisa I peatüki "Koostöö" 7. teema „Transport (sealhulgas lennundus)” alljaotise “Tegevus” teise taande viies alltaane
– Konkurentsivõime tugevdamine: projekteerimisprotsesside parandamine; nüüdisaegsete ülekande- ja sõidukitehnoloogiate arendamine; innovatiivsete ja kulutasuvate tootmissüsteemide ja infrastruktuuride rajamine; integratsiooni võimaldav struktuur.	– Konkurentsivõime tugevdamine: projekteerimisprotsesside parandamine; nüüdisaegsete ülekande- ja sõidukitehnoloogiate arendamine; innovatiivsete ja kulutasuvate tootmissüsteemide ja infrastruktuuride rajamine ja hooldus; integratsiooni võimaldav struktuur.
Selgitus
Teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raames tuleks toetada ka pinnatranspordi infrastruktuuride hooldust, kuna see on väga sageli väga kulutõhus, kuigi mitte kulutõhusam kui infrastruktuuride rajamine.
Muudatusettepanek 199 I lisa I peatüki "Koostöö" 7. teema „Transport (sealhulgas lennundus)” alljaotise “Tegevus” kolmas taane
• Tugi Euroopa globaalsele satelliitnavigatsioonisüsteemile (Galileo): täpsed navigatsiooni- ja ajamääramisteenused kasutamiseks paljudes sektorites; satelliitnavigatsiooni tõhus kasutamine ning toetus teise põlvkonna tehnoloogiate määratlemisel.	• Tugi Euroopa globaalsele satelliitnavigatsioonisüsteemile (Galileo) ja programmile EGNOS: täpsed navigatsiooni- ja ajamääramisteenused kasutamiseks paljudes sektorites; satelliitnavigatsiooni tõhus kasutamine ning toetus teise põlvkonna tehnoloogiate määratlemisel, mida võib kasutada maismaa- ja meretranspordi süsteemide ratsionaliseerimiseks, et suurendada tõhusust ja parandada ohutust ja turvalisust. Galileo ja kõigi teiste olemasolevate transpordisüsteemide suurem lähenemine.
Selgitus
Programm EGNOS (Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem) kui Euroopa panus esimese põlvkonna globaalsete navigatsioonisatelliitide süsteemide (GNSS) arendamiseks peaks samuti saama erilist toetust, et väljuda praeguse õhunavigatsioonisüsteemi piirangutest ja tulla toime lennureiside arvu olulise kasvuga viimastel aastatel.
Oluline on rõhutada vajadust tuua Galileo lähemale praegusele nelikpõhimõtte suundumusele, mille puhul on ühendatud heli, andmed, video ja mobiilside, mis suurendab üldist kasutatavust ning hõlmab transpordi- ja kommunikatsioonisüsteeme.
Muudatusettepaneku eesmärk on rõhutada Galileo rolli integreerituma, ohutuma ja tõhusama transpordisüsteemi loomisel.
Muudatusettepanek 200 I lisa I peatüki “Koostöö” 8. teema “Sotsiaalmajandus- ja humanitaarteadused” alljaotis “Eesmärk”
Luua sügav, ühine arusaam sellistest Euroopa ees seisvatest keerukatest ja omavahel seotud sotsiaalmajanduslikest probleemidest nagu majanduskasv, tööhõive ja konkurentsivõime, sotsiaalne sidusus ja jätkusuutlikkus, elukvaliteet ja globaalne seotus, eriti selleks, et anda asjaomaste valdkondadega seotud strateegiate väljatöötamiseks parema kvaliteediga alusteadmised.	Luua sügav, ühine arusaam sellistest Euroopa ees seisvatest keerukatest ja omavahel seotud sotsiaalmajanduslikest probleemidest nagu demograafilised muutused ja keskkonnaalased ülesanded ning kõik tagajärjed ja võimalused, mille nad tekitavad majanduskasvu, tööhõive ja konkurentsivõime, sotsiaalse sidususe, kultuuridevahelise mõistmise ja integratsiooni ja jätkusuutlikkuse, elukvaliteedi ja globaalse seotuse jaoks, eriti selleks, et anda nende valdkondadega seotud strateegiate väljatöötamiseks parema kvaliteediga alusteadmised, esmajoones eesmärgiga töötada välja täistööhõivel põhineva nüüdisaegse ja jätkusuutliku ühiskonna eeldused.
Selgitus
Majanduskasvu, tööhõive, konkurentsivõime ja muuga seotud väljakutsed on Lissaboni strateegia eesmärgid ja mitte arutusel olevad väljakutsed. Käsitletav küsimus on see, et muud tähtsad muutused mõjutavad praegust arusaama meie ühiskonna alusest, mille väljundiks on Lissaboni strateegia. Teadusuuringud peaksid olema suunatud käsitletavate muutuste tagajärgede ja, mitte unustada, uute võimaluste mõistmisele ning Euroopa poliitikakujundajate jaoks poliitikakavade väljatöötamisele.
Eesmärk on toimiva, peaaegu täistööhõivega Euroopa sotsiaalmudeli loomine.
Euroopa ühiskondade eri kultuuride vastasmõju on üks Euroopa suuremaid väljakutseid ja olulise tähtsusega nii ühiskondade üldise sidususe kui ka Euroopa konkurentsivõime jaoks.
Muudatusettepanek 201 I lisa I peatüki “Koostöö” 8. teema “Sotsiaalmajandus- ja humanitaarteadused” alljaotise “Põhimõte” esimene lõik
Sotsiaalmajandus- ja humanitaarteaduste teadusbaas on Euroopas tugev ja kõrgetasemeline. Lähenemiste mitmekesisus EL majandus-, sotsiaal-, poliitika- ja kultuuri valdkondades pakub EL tasandil teadusuuringuteks väga viljakat pinnast. Suurt lisandväärtust annab Euroopa sotsiaalmajandusküsimusi käsitlev teaduskoostöö kõnealustes valdkondades. Esiteks peetakse neid teemasid ja probleeme EL tasandil esmatähtsaks ning need on EL poliitikavaldkondade objektiks. Teiseks kujutab võrdlev uurimus mitmetes või kõigis EL riikides endast äärmiselt tõhusat instrumenti, samas pakub ka olulist õppimisvõimalust eri riikides ja piirkondades.	Sotsiaalmajandus- ja sotsiaalkultuuriliste ning humanitaarteaduste teadusbaas on Euroopas tugev ja kõrgetasemeline. Lähenemiste mitmekesisus EL majandus-, sotsiaal-, poliitika- ja kultuuri valdkondades pakub EL tasandil teadusuuringuteks väga viljakat pinnast. Suurt lisandväärtust annab Euroopa sotsiaalmajandusküsimusi käsitlev teaduskoostöö kõnealustes valdkondades. Esiteks peetakse neid teemasid ja probleeme EL tasandil esmatähtsaks ning need on EL poliitikavaldkondade objektiks. Teiseks kujutab võrdlev uurimus mitmetes või kõigis EL riikides endast äärmiselt tõhusat instrumenti, samas pakub ka olulist õppimisvõimalust eri riikides ja piirkondades.
Selgitus
Euroopas on tugev ja kõrgetasemeline sotsiaalkultuuriliste teaduste teadusbaas, mida tuleks selles lõigus nimetada.
Muudatusettepanek 202 I lisa I peatüki “Koostöö” 8. teema “Sotsiaalmajandus- ja humanitaarteadused” alljaotise “Põhimõte” kolmas lõik
Toetatavad tegevused on loetletud allpool ning eeldatakse, et need aitavad märkimisväärselt kaasa poliitika sõnastamisele, rakendamisele, mõjule ja hinnangutele paljudes valdkondades nagu majandus, sotsiaalala, haridus ja koolitus, ettevõtlus, rahvusvaheline kaubandus, tarbijakaitse, välissuhted, justiits- ja siseküsimused ning ametlik statistika. Lisaks pakutakse võimalusi tegelda nii tekkivate sotsiaalmajanduslike probleemidega kui ka alustada teadusuuringuid, arvestades uute või ettenägematute strateegiate vajadusi	Toetatavad tegevused on loetletud allpool ning eeldatakse, et need aitavad märkimisväärselt kaasa poliitika sõnastamisele, rakendamisele, mõjule ja hinnangutele paljudes valdkondades nagu majandus, teadus ja tehnoloogia, sotsiaalala, haridus ja koolitus, kultuur, sooline võrdõiguslikkus, ettevõtlus, rahvusvaheline kaubandus, tarbijakaitse, välissuhted, justiits- ja siseküsimused ning ametlik statistika. Lisaks pakutakse võimalusi tegelda nii tekkivate demograafiliste ja sotsiaalmajanduslike probleemidega kui ka alustada teadusuuringuid, arvestades uute või ettenägematute strateegiate vajadusi
Selgitus
Liidu eri riikide teadus- ja tehnoloogiapoliitika võrdlev hindamine ja uurimine võiks olla väärtuslik viis riiklike jõupingutuste parandamiseks, et täita Lissaboni strateegia eesmärke.
Kultuurialased teadusuuringud on olulised ja küllalt laiaulatuslikud, et neid nimetada raamprogrammi tasandil, ja see hõlmab kultuuri kõiki aspekte.
Demograafilised muutused ja rahvastiku muutunud vanuseline struktuur Euroopa Liidus seavad meid tulevikus uute poliitiliste väljakutsete ette, mille täpsem uurimine peaks kuuluma raamprogrammi.
Muudatusettepanek 203 I lisa I peatüki “Koostöö” 8. teema “Sotsiaalmajandus- ja humanitaarteadused” alljaotise “Tegevus” esimene taane
• Majanduskasv, tööhõive ja konkurentsivõime teadmisteühiskonnas: teadusuuringute arendamine ja integreerimine küsimustes, mis mõjutavad majanduskasvu, tööhõivet ja konkurentsivõimet innovatsioonist, haridusest, sh elukestev õpe, ning teadus- ja muude teadmiste rollist riiklike institutsioonideni välja.	• Majanduskasv, tööhõive ja konkurentsivõime teadmisteühiskonnas: teadusuuringute arendamine ja integreerimine küsimustes, mis mõjutavad majanduskasvu, tööhõivet ja konkurentsivõimet innovatsioonist, haridusest, sh elukestev õpe, ning teadus-ja muude riiklike institutsioonide rollini välja; teadmiste ja mittemateriaalsete hüvede keskne roll majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise rikkuse loomises ning kogu maailma sotsiaalses ja keskkonna heaolus; vanus ja vananemist käsitlev poliitika koos vajalike muudatuste tegemisega sotsiaal- ja hoolekandesüsteemides.
Selgitus
Teadmistele tuleb anda keskne roll Lissaboni eesmärkide saavutamiseks teadmistel rajaneva majanduse loomisel ja sellega tagada konkurentsivõime ja majanduskasv Euroopas. See parandab ka keskkonnaalast, sotsiaalset ja kultuurilist heaolu.
Uurimis- ja arendustegevuse, sotsiaalmajandus- ning humanitaarteaduste seisukohast võivad teadmised ja mittemateriaalsed hüved edendada uurimistegevust ja arengut, eriti kui muuta teadustegevus populaarsemaks noorte teadlaste hulgas ning suurendada teadlikkust peamistest uurimist vajavatest valdkondadest Euroopas.
Euroopa üheks suuremaks probleemiks on vananev elanikkond ja heaoluriigi tulevik, sellele tuleb püüda leida lahendus ja vaja on teadmisi sellega kohanemiseks.
Muudatusettepanek 204 I lisa I peatüki “Koostöö” 8. teema “Sotsiaalmajandus- ja humanitaarteadused” alljaotise “Tegevus” teine taane
• Majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaeesmärkide kombineerimine Euroopas: seda tuleks teha kahe omavahel tihedalt seotud võtmeküsimuse, Euroopa sotsiaalmajandusmudelite arendamise ning laienenud Euroopa Liidu sotsiaalse sidususe kaudu, võttes arvesse keskkonnakaitset.	• Majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaeesmärkide kombineerimine Euroopas: seda tuleks teha kahe omavahel tihedalt seotud võtmeküsimuse, Euroopa sotsiaalmajandusmudelite arendamise ning laienenud Euroopa Liidu majandusliku, sotsiaalse ja piirkondliku sidususe kaudu, interdistsiplinaarse lähenemisega, võttes arvesse Euroopa õigusaktide sotsiaalmajanduslikku mõju, keskkonnakaitset, jätkusuutlikkust, sh jätkusuutlikku linnaplaneerimist, energeetikaküsimusi ning linnade ja suurlinnapiirkondade rolli.
Selgitus
Nurgakiviks olev jätkusuutlik areng viitab interdistsiplinaarsele lähenemisele ning selle mõju analüüsile.
Muudatusettepanek 205 I lisa I peatüki “Koostöö” 8. teema “Sotsiaalmajandus- ja humanitaarteadused” alljaotise “Tegevus” kolmas taane
• Ühiskonna põhisuundumused ja nende mõju: nt demograafilised muutused, sh vananemine ja ränne; eluviis, töö, perekond, soolise võrdõiguslikkuse küsimused, tervis ja elukvaliteet; kuritegevus; ettevõtluse koht ühiskonnas ja rahvastiku mitmekesisus, kultuuriline vastasmõju ning põhiõiguste kaitse ning rassismi ja sallimatuse vastase võitluse probleemid.	• Ühiskonna põhisuundumused ja nende mõju: nt demograafilised muutused, sh vananemine ja ränne; eluviis, töö, perekond, töö- ja pereelu ühitamine, soolise võrdõiguslikkuse küsimused, tervis ja elukvaliteet, kasvav ebavõrdsus; linnapiirkonnad kui keerukad ökosüsteemid; linnade konkurentsivõime; riiklikud ja eraosalejad linnade ja linnapiirkondade planeerimises; kuritegevus; puudega isikute olukord ja elukvaliteet, eelkõige mitmesugust kõrvalabi vajavate puudega isikute ning Euroopa hooldusasutustes elavate puudega inimeste olukord ning iseseisvalt eluga toimetuleku kavade staatus kogu Euroopas; ettevõtluse koht ühiskonnas ja rahvastiku mitmekesisus, rahvuslikkus, uskude paljusus, kultuuriline vastasmõju, sealhulgas tõlkimine, et hõlbustada kultuurivahetust, ning põhiõiguste kaitse ning rassismi ja sallimatuse ja diskrimineerimise kõigi vormide vastase võitluse probleemid; kultuuripärandi positiivne mõju elukvaliteedile linnades ja suurlinnades; linnavalitsemine; innovatiivsete vahendite, lähenemise ja koolituse väljatöötamine eri valitsusringkondade ning riigi- ja eraasutuste vahelise tõhusama koostöö jaoks linnade ja linnapiirkondade planeerimisprotsesside arendamisel; ebavõrdsus majandusarengust hoolimata.
Selgitus
Elukvaliteedi algatuste suhtes on oluline vajadus muuta rahastamine kättesaadavaks Euroopa hooldusasutustes elavate puuetega inimeste olukorra laiahaardeliseks ja põhjalikuks uurimiseks. Komisjoni rahastatud algatusel läbi viidud hiljutine esialgne uurimine näitab, et praegu on vähe teavet hooldusasutuste ja -teenuste kohta Euroopas. Projekti lõpparuandes väidetakse, et selles valdkonnas on vaja läbi viia lisauurimine ning et seda küsimust tuleks käsitleda Euroopa Liidu tulevases teadusuuringute raamprogrammis.
Lisaks on vaja läbi viia palju rohkem teadusuuringuid, et esitada võrdlusandmeid selle kohta, mis on ELi eri liikmesriikides ja läbirääkijariikides puuetega inimeste isikliku abistajaga toetamise, otsetoetuste kavade ja puuetega inimestele mõeldud iseseisva elu keskuste osas olemas. Samuti on vaja teadusuuringuid, et hinnata, kuidas saavad puuetega inimesed ja nende perekonnad kasutada vaba valikut tulla iseseisvalt eluga toime.
Üldine kontekst, milles riigiasutused tegutsevad, muutub kiiresti. Välja tuleks arendada innovatiivsed mehhanismid, mis käsitlevad suhteid nii omavalitsuste, piirkondade ja teiste valitsusringkondade vahel kui ka riigiasutuste ja teiste huvirühmade vahel, ja neid tuleks katsetada. Euroopa linnu iseloomustavad sotsiaalse integratsiooni tagamise suutlikkus, ühtse ruumilise arengu mudelid, majandustegevuse ja kollektiivse infrastruktuuri koondumine ning osalust soodustavad valitsemisviisid. Seetõttu on Euroopa sotsiaalmajanduslike ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisel peamise tähtsusega linn, nagu on kirjeldatud nt Lissaboni ja Göteborgi strateegiates.
Elukvaliteedi algatuste suhtes on oluline vajadus muuta rahastamine kättesaadavaks Euroopa hooldusasutustes elavate puuetega inimeste olukorra laiahaardeliseks ja põhjalikuks uurimiseks. Komisjoni rahastatud algatusel läbi viidud hiljutine esialgne uurimine näitab, et praegu on vähe teavet hooldusasutuste ja -teenuste kohta Euroopas. Projekti lõpparuandes väidetakse, et selles valdkonnas on vaja läbi viia lisauurimine ning et seda küsimust tuleks käsitleda Euroopa Liidu tulevases teadusuuringute raamprogrammis.
Linnakeskkond määrab kodanike elu, selle kvaliteet mõjutab positiivselt nende heaolu. Sellised nähtused nagu vägivald on sageli seotud linnaarhitektuuri keskpärasusega.
On tingimata tarvis, et tõlkimine – mis on kõige olulisem selleks, et Euroopa riigid ja nende kodanikud üksteist hästi mõistaksid – sisalduks uurimisvaldkonnana Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendas raamprogrammis (2007–2013). Kui Euroopa Liit soovib muuta tõlkimisprotsessi optimaalseks, on vaja, et uuritaks tõsiselt tõlkimist teatud hulga keelte vahel ning et teadlased võiksid taotleda projektide rahastamist, nagu teatas komisjon oma 22. novembri 2005. aasta dokumendis “Uus mitmekeelsuse raamstrateegia”.
Uskude paljususe teema on Euroopa jaoks samavõrd oluline kui päevakohane ja selle peaks sõnaselgelt ära märkima. Euroopas olemasolevad ja jätkuvalt toimivad usulised traditsioonid annavad olulise panuse Euroopa pluralistlike tingimuste kujundamisse, sest ühelt poolt on usutegelased kodanikuühiskonna mõjukas osa, teiselt poolt viivad usulised ideed ja moraalisüsteemid konfliktideni, aga ka konfliktide lahendusteni, annavad innustust dialoogi tekkeks ja sildade loomiseks.
Raamprogrammi tasandil tuleks mainida suurenevat ebavõrdsust. Euroopa põhiülesanne on etnilisusega seotud probleemide ja murede lahendamine; seda tuleks arvesse võtta raamprogrammi tasandil.
Üks Euroopa ühiskonna ees seisvatest peamistest raskustest on töö- ja pereelu sobitamine. Lisaks sellele on sooline võrdõiguslikkus ja igasuguses vormis diskrimineerimine samuti osa ELi ees seisvatest lahendamist vajavatest ülesannetest.
Muudatusettepanek 206 I lisa I peatüki “Koostöö” 8. teema “Sotsiaalmajandus- ja humanitaarteadused” alljaotise “Tegevus” neljas taane
• Euroopa maailmas: maailma eri piirkondade vaheliste muutuvate vastasmõjude ja vastastikuse sõltuvuse ning mõju mõistmine, mida see avaldab asjaomastele piirkondadele, eriti Euroopas; ähvardavate ohtude ja riskidega võitlemine õõnestamata inimõigusi, vabadust ja heaolu.	• Euroopa maailmas: maailma eri piirkondade vaheliste muutuvate vastasmõjude, kultuuridevaheliste suhete ja vastastikuse sõltuvuse, sh arengupiirkondade kultuuridevaheliste suhete ja vastastikuse sõltuvuse, ning mõju mõistmine, mida see avaldab asjaomastele piirkondadele, eriti Euroopas eelkõige ajaloo- ja keeleteaduslike uuringute kaudu; ähvardavate ohtude ja riskidega võitlemine õõnestamata inimõigusi, vabadust ja heaolu.
Selgitus
Me ei tohiks jätta uurimata arengupiirkondade vahelisi suhteid ja vastasmõju, et mõista paremini nende piirkondade arengut ja nende mõju globaliseerunud maailmas, eelkõige Euroopas.
Kultuuriliste vastasmõjude uurimine ajaloo ja keelte kaudu võib aidata kaasa Euroopa ja muu maailma koostoimimise parandamisele.
Muudatusettepanek 207 I lisa I peatüki “Koostöö” 8. teema “Sotsiaalmajandus- ja humanitaarteadused” alljaotise “Tegevus” viies taane
• Euroopa Liidu kodanik: Euroopa Liidu edasise arengu kontekstis eesmärgina demokraatliku omanikutunde teke ja Euroopa rahvaste aktiivse osaluse saavutamine; tõhus ja demokraatlik valitsemistava, eriti majanduse plaanis; ühise arusaama ja austuse saavutamine seoses Euroopa kultuuriliste, institutsiooniliste, ajalooliste, keeleliste ja väärtuseliste erinevuste ja sarnasustega.	• Euroopa Liidu kodanikkond: Euroopa Liidu edasise arengu kontekstis eesmärgina demokraatliku omanikutunde teke ja Euroopa rahvaste aktiivse ja võrdse osaluse saavutamine; jätkuv kodanikuühiskonna ehitamine laienenud Euroopas; tõhus ja demokraatlik valitsemistava, eriti majanduse plaanis.
Selgitus
Praeguse Euroopa moodustavate eri kultuuride uurimine nende ajaloolises arengus ja paljususes on küllalt tähtis, et sellest saaks kõnealuse teema kohaselt konkreetne tegevus. Euroopat tunnustatakse laialdaselt kõige muljetavaldavama paljukultuurilise geopoliitilise kooslusena maailmas. Selle mitmekultuuriline identiteet ei ole mitte üksnes hinnatav tegur, vaid see võib anda meile ka rikkalikku teavet Lissaboni majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase strateegia tuleviku kohta ning ka Euroopa poliitilise integratsiooni arengu kohta.
Kodanikuühiskonna ehitamist käsitlevad uuringud peavad jätkuma seitsmenda raamprogrammi käigus.
Euroopa kultuuripärandi olulisus ja Euroopa identiteedi kujunemise ajalugu on osa meie kui eurooplaste rikkusest. Meeste ja naiste osalus peab olema tasakaalus ning eesrindlik mõtteviis peab kätkema ka soolise võrdõiguslikkuse mõõdet.
Muudatusettepanek 208 I lisa I peatüki “Koostöö” 8. teema “Sotsiaalmajandus- ja humanitaarteadused” alljaotise “Tegevus” viies a taane (uus)
	• Euroopa mitmekultuuriline pärand ja identiteet: ühise arusaama kujundamine Euroopa kultuuridest, institutsioonidest, ajaloost, keeltest, väärtustest ja tavadest; nende sarnasuste ja erinevuste ning seejärel nende ajalooliste tegurite uurimine; meetodite uurimine, kuidas Euroopa kultuuride mitmekesisus ja paljusus saavad aidata kaasa tulevasele arengule ja ELi edasisele integratsioonile.
Selgitus
Praeguse Euroopa moodustavate eri kultuuride uurimine nende ajaloolises arengus ja paljususes on küllalt tähtis, et sellest saaks kõnealuse teema kohaselt konkreetne tegevus. Euroopat tunnustatakse laialdaselt kõige muljetavaldavama paljukultuurilise geopoliitilise kooslusena maailmas. Selle mitmekultuuriline identiteet ei ole mitte üksnes hinnatav tegur, vaid see võib anda meile ka rikkalikku teavet Lissaboni majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase strateegia tuleviku kohta ning ka Euroopa poliitilise integratsiooni arengu kohta.
Muudatusettepanek 209 I lisa I peatüki “Koostöö” 8. teema “Sotsiaalmajandus- ja humanitaarteadused” alljaotise “Tegevus” seitsmes taane
• Visiooniuuringud sellistes tähtsamates teaduse, tehnika ja asjassepuutuvates sotsiaalmajanduslikes küsimustes nagu tuleviku demograafilised suundumused ning teadmiste üleilmastumine ja teadussüsteemide areng, samuti edaspidised arengud peamistes uurimisvaldkondades ja teadusharudes.	• Visiooniuuringud sellistes tähtsamates teaduse, tehnika ja asjassepuutuvates sotsiaalmajanduslikes küsimustes nagu tuleviku demograafilised suundumused ning teadmiste üleilmastumine, teadmiste levitamine ja teadussüsteemide areng, samuti edaspidised arengud peamistes uurimisvaldkondades ja teadusharudes.
Selgitus
Teadmiste globaliseerumise seisukohast on oluline teadmiste levitamise mehhanismide mõistmine.
Muudatusettepanek 210 I lisa I peatüki “Koostöö” 8. teema “Sotsiaalmajandus- ja humanitaarteadused” alljaotise “Tegevus” seitsmes a taane (uus)
	• Euroopa Liidu laienemine: uurimistegevus ELi laienemisega seotud probleemide valdkonnas, sh majanduslikud ümberkujundused, tööstuse ümberpaigutumine, demograafilised muutused, ränne, (taas)tekkivad haigused ja nende levik, demokraatia tugevdamine, omavalitsuse areng, kultuuripärand.
Selgitus
Aset on leidnud palju ulatuslikke muutusi, mis ei ole veel lõpule jõudnud ning mida ei ole veel piisavalt uuritud.
Euroopa Liidu laienemise mõju uurimist tuleks seitsmendas raamprogrammis jätkata.
Muudatusettepanek 211 I lisa I peatüki “Koostöö” 8. teema “Sotsiaalmajandus- ja humanitaarteadused” alljaotise “Tegevus” seitsmes b taane (uus)
	• Rahu Euroopa Liidu ja maailma kontekstis: rahu kui põhiväärtus, selle positiivsed mõjud Euroopa Liidus ja teistes maailma piirkondades, rahu puudumisel tekkinud probleemid (sõda, ebaturvalisus) ning piirkondadevahelised suhted rahu tagamise tulemusena.
Selgitus
Rahu on ja peab olema põhiväärtus nii Euroopa Liidus kui ka ülejäänud maailmas. Paljud eri suhted ja (negatiivsed või positiivsed) tagajärjed on rahu või rahu puudumise tulemuseks ning neid tuleks uurida.
Muudatusettepanek 212 I lisa I peatüki “Koostöö” 8. teema “Sotsiaalmajandus- ja humanitaarteadused” alljaotise “Tegevus” seitsmes c taane (uus)
	• Teadusuuringud humanitaarteadustes: keeled – keelestruktuur ja keeleõpe –, kirjandus, ajalugu, kunstiajalugu, geograafia ja maateadus, maalugu, filosoofia ja kultuuripärand seoses kujutava kunsti ja käsitöö, arhitektuuri ja linnadega.
Selgitus
Et mõista, kuhu Euroopa Liit liigub, peame kõigepealt tundma selle kultuuri lähtekohti.
Muudatusettepanek 213 I lisa I peatüki "Koostöö" 9. teema „Julgeolek ja kosmos" pealkiri ja alljaotis “Eesmärk”
9. Julgeolek ja kosmos	9. Julgeolek
Eesmärk	Eesmärk
Arendada tehnoloogiaid ja teadmisi, et luua võimalusi, mis on vajalikud kodanike julgeoleku tagamiseks selliste ähvardavate ohtude suhtes nagu terrorism ja kuritegevus, samal ajal austades põhilisi inimõigusi; kindlustada Euroopa julgeoleku huvides olemasolevate tehnoloogiate optimaalne ja kooskõlastatud kasutamine; ning soodustada teenusepakkujate ja kasutajate koostööd julgeolekuküsimustele lahenduste leidmisel.	Arendada tehnoloogiaid ja teadmisi, et luua võimalusi, mis on vajalikud kodanike julgeoleku tagamiseks selliste ähvardavate ohtude suhtes nagu terrorism, loodusõnnetused ja kuritegevus, samal ajal austades põhilisi inimõigusi ja eraelu puutumatust; toetada konfliktide vältimist ja nende rahumeelset lahendamist; kindlustada Euroopa julgeoleku huvides olemasolevate tehnoloogiate optimaalne ja kooskõlastatud kasutamine; ning soodustada teenusepakkujate ja kasutajate koostööd julgeolekuküsimustele lahenduste leidmisel, tagades samal ajal läbipaistvuse ja aruandekohustuse, muu hulgas Euroopa Parlamendiga konsulteerimise teel.
Toetada Euroopa Kosmoseprogrammi kodanike huvides ja Euroopa kosmosetööstuse konkurentsivõime tõstmiseks, keskendudes rakendustele, nagu GMES. See aitab kaasa Euroopa kosmosepoliitika arendamisele, täiendades liikmesriikide ja muude peamiste osalejate, sh Euroopa Kosmoseagentuuri jõupingutusi.	(Väljajäetud tekst paigutatakse teema "9. a Kosmos"(uus) alla.)
Selgitus
Väljajäetud tekst esitatakse uue, 10. teema "Kosmos" all.
Inimeste turvalisusevajadust ei ohusta üksnes inimese loodud ohuolukorrad, vaid ka loodusõnnetused.
Muudatusettepanek 214 I lisa I peatüki "Koostöö" alateema "9.1 Julgeolek" pealkiri
9.1 Julgeolek	välja jäetud
Muudatusettepanek 215 I lisa I peatüki "Koostöö" 9. teema "Julgeolek ja kosmos" alljaotise "Eesmärk" teine lõik
Julgeolekuga seotud teadusuuringud on ühise välis- ja julgeolekupoliitika tähtis toetusosa ning need mängivad tähtsat rolli kõrge julgeolekutaseme saavutamisel vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval EL alal, nagu on rõhutatud Haagi programmis. Samuti annavad teadusuuringud panuse nende tehnoloogiate ning võimaluste arengusse, mis toetavad muid EL poliitikavaldkondi nagu transport, kodanikukaitse, energeetika ja keskkond.	Julgeolekuga seotud teadusuuringud on ühise välis- ja julgeolekupoliitika tähtis toetusosa ning need mängivad tähtsat rolli kõrge julgeolekutaseme saavutamisel vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval EL alal, nagu on rõhutatud Haagi programmis. Samuti annavad teadusuuringud panuse nende tehnoloogiate ning võimaluste arengusse, mis toetavad muid EL poliitikavaldkondi nagu transport, kodanikukaitse, energeetika, keskkond ja tervishoid.
Muudatusettepanek 216 I lisa I peatüki „Koostöö” alateema „9.1 Julgeolek” alljaotise „Põhimõte” kolmas lõik
Olemasolevad julgeolekuga seotud Euroopa teadusuuringud kannatavad jõupingutuste killustatuse, mastaabi ja katvuse kriitilise massi ning sidemete ja koostalitusvõime puudumise tõttu. Euroopas on vaja teha ühtseid jõupingutusi, arendades tõhusat institutsioonilist korraldust ning õhutades erinevaid riiklikke ja rahvusvahelisi ettevõtjaid tegema koostööd ning kooskõlastama oma tegevust kattumiste vältimiseks ja sünergiavõimaluste leidmiseks. Ühenduse tasandi julgeolekualased teadusuuringud keskenduvad tegevusele, mis annab riiklikul tasandil selge lisandväärtuse. Selle tulemusena tugevdavad ühenduse tasandi julgeolekualased teadusuuringud Euroopa julgeolekutööstuse konkurentsivõimet.	Olemasolevad julgeolekuga seotud Euroopa teadusuuringud kannatavad jõupingutuste killustatuse, mastaabi ja katvuse kriitilise massi ning sidemete ja koostalitusvõime puudumise tõttu. Euroopas on vaja teha ühtseid jõupingutusi, arendades tõhusat institutsioonilist korraldust ning õhutades erinevaid riiklikke ja rahvusvahelisi ettevõtjaid tegema koostööd ning kooskõlastama oma tegevust kattumiste vältimiseks ja sünergiavõimaluste leidmiseks. Ühenduse tasandi julgeolekualased teadusuuringud keskenduvad tegevusele, mis annab riiklikul tasandil selge lisandväärtuse. Selle tulemusena tugevdavad ühenduse tasandi julgeolekualased teadusuuringud Euroopa julgeolekutööstuse konkurentsivõimet. Julgeolekualased teadusuuringud peaksid rõhutama liidu võimalusi seoses ohtude ja intsidentide seire, neid käsitleva teabe ja teadmiste levitamise ning parema hindamise ja olukorra kontrollimise süsteemidega ühiste info- ja arvutisüsteemide tõhusama kasutamise kaudu erinevates tegevusvaldkondades. Teadusuuringud tuleks korraldada selliselt, et see aitab kaasa Euroopa ühisele kaitseturule.
Muudatusettepanek 217 I lisa I peatüki „Koostöö” alateema „9.1 Julgeolek” alljaotise „Põhimõte” kolmas a lõik (uus)
	Osalusreeglite koostamisel tuleb arvestada julgeolekualaste teadusuuringutega tegeleva kõrgetasemelise töörühma 2004. aasta märtsi soovitust ning Euroopa julgeolekualase teadustöö nõuandekogu töötulemusi. Tuleb jõustada erinõuded salajasuse kohta, kuid seejuures ei tohi teadusuuringute tulemuste läbipaistvust tarbetult kitsendada. Lisaks tuleb määratleda valdkonnad, mis võimaldavad teadusuuringute tulemuste praegust läbipaistvust.
Selgitus
Käesoleva muudatusettepanekuga püütakse kõrvaldada GMESiga seotud vääritimõistmist, mis tuleneb asjaolust, et see on kavandatud tegevusprogrammina, mille ainukeseks võimalikuks EList tulevaks rahastamisallikaks on teadusuuringute raamprogrammi vahendid.
Muudatusettepanek 218 I lisa I peatüki „Koostöö” alateema „9.1 Julgeolek” alljaotise „Põhimõte” kolmas b lõik (uus)
	Turustruktuuridest tulenevalt tuleb rahastamises osalemisele teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi vahenditest julgeolekualaste teadusuuringute valdkonnas esitada erinõuded. Selle küsimuse käsitlemisel tuleb aluseks võtta ettevalmistustegevus.
Muudatusettepanek 219 I lisa I peatüki „Koostöö” alateema „9.1 Julgeolek” alljaotise „Põhimõte” neljas a lõik (uus)
	Julgeolekualaste teadusuuringute valdkonnas ei ole VKEde määratlus piisav, et täita väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete edendamise eesmärki. Osalusreeglite sõnastamisel tuleb tööhõive- ja käibenäitajate kohandamise teel arvesse võtta ettevõtete struktuuride erinevust kõnealuses sektoris, võrreldes teiste teadusuuringute valdkondadega.

Muudatusettepanek 220

I lisa I peatüki „Koostöö” alateema „9.1 Julgeolek” alljaotise "Tegevus" esimene taane

• Kaitse terrorismi ja kuritegevuse vastu: tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ohu (nt keemilise, bioloogilise, radioloogilise, tuumaohu) teadvustamiseks, avastamiseks, ennetamiseks, kindlaksmääramiseks, kaitseks, neutraliseerimiseks ning toimetulekuks terrorirünnakute ja kuritegevuse tagajärgedega.

• Kaitse terrorismi ja kuritegevuse vastu: tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ohu (nt keemilise, bioloogilise, radioloogilise, tuumaohu) teadvustamiseks, avastamiseks, ennetamiseks, kindlaksmääramiseks, kaitseks, neutraliseerimiseks ning toimetulekuks terrorirünnakute ja kuritegevuse tagajärgedega, sh suurendades strateegilisi reserve ja strateegilise meditsiinilise vastumeetme kiiret tootmisvõimsust.

Selgitus

Strateegiline reageerimisvõime on nüüd tehniliselt saavutatav.

Tootjatüvede genoomi modifitseerimine bioloogiliste, toksikoloogiliste või keemiliste mõjurite meditsiiniliste vastumeetmete jaoks annab strateegilise võime reageerida kiiresti võimalikule ohule ja tagada profülaktika- või ravimeetmete kättesaadavuse suurele hulgale inimestele.

Muudatusettepanek 221 I lisa I peatüki „Koostöö” alateema „9.1 Julgeolek” alljaotise "Tegevus" kolmas taane
• Julgeolek piiridel: keskendumine tehnoloogiatele ja võimalustele, mis suurendavad kõikide süsteemide, seadmete, tööriistade ja protsesside tulemuslikkust ja tõhusust, mis on vajalikud, et parandada julgeolekut Euroopa maa- ja merepiiril, k.a piirikontroll ja järelevalveküsimused.	• Julgeolek piiridel: keskendumine tehnoloogiatele ja võimalustele, mis suurendavad kõikide süsteemide, seadmete, tööriistade, protsesside ja kiire tuvastamise meetodite tulemuslikkust ja tõhusust, mis on vajalikud, et parandada julgeolekut Euroopa maa- ja merepiiril, k.a piirikontroll ja järelevalveküsimused.
Selgitus
Kemikaalide ja/või käsitsi valmistatud toodete kiire tuvastamise võimalus on tõhusate ja kiirete kontrollide alus.
Muudatusettepanek 222 I lisa I peatüki „Koostöö” alateema „9.1 Julgeolek” alljaotise "Tegevus" neljas taane
• Julgeoleku taastamine kriisi korral: keskendumine tehnoloogiatele, mis toetaksid mitmesuguseid hädaolukordade ohjeoperatsioone (nt kodanikukaitse, humanitaar- ja päästeülesanded, toetus ühisele välis- ja julgeolekupoliitikale) ning sellistele küsimustele nagu organisatsioonidevaheline koordineerimine ja side, hajutatud infrastruktuurid ja inimtegurid.	• Julgeoleku ja turvalisuse taastamine kriisi korral: keskendumine tehnoloogiatele, mis aitaksid jälgida ja toetaksid mitmesuguseid hädaolukordade ohjeoperatsioone (nt kodanikukaitse, humanitaarabi, loodusõnnetused ja päästeülesanded, toetus ühisele välis- ja julgeolekupoliitikale), ning sellistele küsimustele nagu organisatsioonidevaheline koordineerimine ja side, hajutatud infrastruktuurid ja inimtegurid.
Selgitus
Muudatusettepanek on ei vaja selgitamist: antud kontekstis ei ole võimalik lahutada julgeolekut ja turvalisust.
Euroopa ühine katastroofiks valmisoleku üksus moodustab olulise osa ülemaailmsest jõupingutusest tagada kiire reageerimine. Et oleks võimalik katastroofiolukordasid tõhusalt hallata, on oluline omada parimat võimalikku ülevaadet olukorrast. Eelkõige looduskatastroofide korral on oluline omada juurdepääsu üksikasjalikele vaatlustele laial alal, mis on võimalik üksnes kosmosest.
Muudatusettepanek 223 I lisa I peatüki „Koostöö” alateema „9.1 Julgeolek” alljaotise "Tegevus" viies taane
• Julgeolekusüsteemide integreerimine ja koostalitlusvõime: keskendumine tehnoloogiatele, mis suurendaksid süsteemide, seadmete, teenuste ja protsesside, sh õiguskaitseteavituse infrastruktuuride koostalitlusvõimet; samuti usaldusväärsusele, korralduslikele aspektidele, konfidentsiaalsuse kaitsele ja teabe terviklikkusele ning kõikide tehingute ja toimingute jälgitavusele.	• Julgeolekusüsteemide integreerimine, vastastikune sidumine ja koostalitlusvõime: luure, teabe kogumine ja riigi julgeolek, keskendumine tehnoloogiatele, mis suurendaksid süsteemide, seadmete, teenuste ja protsesside, sh õiguskaitseteavituse infrastruktuuride koostalitlusvõimet; samuti usaldusväärsusele, korralduslikele aspektidele, konfidentsiaalsuse kaitsele ja teabe terviklikkusele ning kõikide tehingute ja toimingute jälgitavusele. Et liit saaks täielikult kasutada kõikides nimetatud valdkondades tehtud saavutusi, on prioriteediks suurem integratsioon ja koostalitlusvõime.
Selgitus
Euroopa üheks suuremaks probleemiks on vananev elanikkond ja heaoluriigi tulevik, sellele tuleb püüda leida lahendus ja vaja on teadmisi sellega kohanemiseks.
Julgeolekusüsteemide soovitava koostalitlusvõime saavutamiseks on vaja tagada, et need oleksid nõuetekohaselt vastastikku seotud.
Muudatusettepanek 224 I lisa I peatüki „Koostöö” alateema „9.1 Julgeolek” alljaotise "Tegevus" kuues taane
• Julgeolek ja ühiskond: ülesandekesksed teadusuuringud, mis keskenduvad sotsiaalmajanduslikule analüüsile, stsenaariumide väljatöötamisele ja tegevustele, mis on seotud kuritegevusega, kodaniku arusaamaga julgeolekust, eetikaga, eraelu puutumatusega ja ühiskonnaprognoosidega. Teadusuuringud suunatakse ka tehnoloogiatele, mis paremini kaitsevad eraelu puutumatust ja vabadusi ning mida saaks kasutada nõrkade kohtade ja uute ohtude korral, samuti võimalike tagajärgedega toimetulekul ja nende mõju hindamisel.	• Julgeolek ja ühiskond: ülesandekesksed teadusuuringud, mis keskenduvad terrorismi ja kuritegevuse kultuuriliste, sotsiaalsete, poliitiliste ja majanduslike mõõtmete ning tagajärgede analüüsile, inimväärtuste rollile, poliitika kujundamisele, meedia mõjule ja rollile, konfliktide lahendamisele, stsenaariumide väljatöötamisele ja tegevustele, mis on seotud kuritegevusega, terrorismi psühholoogia ja selle sotsiaalse keskkonnaga, kodanike arusaamaga julgeolekust, eetikaga, eraelu puutumatusega ja ühiskonnaprognoosidega. Teadusuuringud suunatakse ka tehnoloogiatele, mis paremini kaitsevad eraelu puutumatust ja vabadusi ning mida saaks kasutada nõrkade kohtade ja uute ohtude korral, samuti võimalike tagajärgedega toimetulekul ja nende mõju hindamisel.
Selgitus
Globaalseid ja personaalseid julgeolekuküsimusi ei saa lahendada, kui neid vaadeldakse üksnes tehnilistest lahendustest lähtuvalt. Probleemide lahendamiseks tuleb käsitleda inim-, kultuuri- ja sotsiaalmõõtmeid. See võib hõlmata konflikti, kuritegevuse ja terrorismi sotsiaaltegureid; inimväärtuste rolli; poliitikakujundamist; meedia mõju ja rolli ning konfliktide lahendamist; rühmade ja isikute haavatavust ning ebaturvalisuse ja terrorismi sotsiaalpsühholoogilisi tagajärgi. Sotsiaalteaduse mõõde on väga nõrk – nt olukorda Prantsusmaal 2005. aasta oktoobri lõpus ja novembri alguses (tänavavägivald ja eraomandi valikuta hävitamine) oli väga raske ette näha. Praegune tekst ei anna piisavalt võimalusi uurida “halvas seisus riigi” sotsiaalseid või etnilisi tekkepõhjusi.
Muudatusettepanek 225 I lisa I peatüki "Koostöö" alateema "9.2 Kosmos"
9.2 Kosmos	9 a. Kosmos
	Eesmärk
	Toetada Euroopa Kosmoseprogrammi kodanike huvides ja Euroopa kosmosetööstuse konkurentsivõime tõstmiseks, keskendudes rakendustele, nagu GMES. See aitab kaasa Euroopa kosmosepoliitika arendamisele, täiendades liikmesriikide ja muude peamiste osalejate, sh Euroopa Kosmoseagentuuri jõupingutusi. (Ülaltoodud tekst on identne sellega, mis jäeti välja 9. teema alguses)
Selgitus
Uue 9. a teema "Kosmos" tekst on identne sellega, mis jäeti välja 9. teema algusest.
Muudatusettepanek 226 I lisa I peatüki "Koostöö" alateema "9.2 Kosmos" alljaotise "Põhimõte" esimene lõik
Selles valdkonnas saab Euroopa Liit aidata paremini määratleda kasutaja nõudmistel ja poliitika eesmärkidel põhinevaid ühiseid eesmärke, kooskõlastada tegevust, et vältida kattumisi ja saavutada maksimaalne koostalitlusvõime, ja määratleda standardeid. Riigiasutused ja otsustajad esindavad olulisi võimalikke kasutajaid ning ka Euroopa tööstus saab kasu Euroopa hästimääratletud kosmosepoliitikast, mida viiakse ellu Euroopa kosmoseprogrammi kaudu, mida toetavad osaliselt ka kavandatud teadusuuringud ja tehnoloogiaarenduse meetmed. Euroopa tasandi meetmeid on vaja toetama EL poliitika eesmärke, näiteks sellistes valdkondades nagu põllumajandus, kalandus, keskkond, telekommunikatsioonid, julgeolek ja transport ning kindlustama Euroopa kui usaldusväärse partneri mainet piirkondlikus ja rahvusvahelises koostöös.	Selles valdkonnas saab Euroopa Liit aidata paremini määratleda kasutaja nõudmistel ja poliitika eesmärkidel põhinevaid ühiseid eesmärke, kooskõlastada tegevust, et vältida kattumisi ja saavutada maksimaalne koostalitlusvõime, ja määratleda standardeid. Riigiasutused ja otsustajad esindavad olulisi võimalikke kasutajaid ning ka Euroopa tööstus saab kasu Euroopa hästimääratletud kosmosepoliitikast, mida viiakse ellu Euroopa kosmoseprogrammi kaudu, mida toetavad osaliselt ka kavandatud teadusuuringud ja tehnoloogiaarenduse meetmed. Euroopa tasandi meetmeid on vaja toetama EL poliitika eesmärke, näiteks sellistes valdkondades nagu põllumajandus, metsandus, kalandus, keskkond, tervishoid, telekommunikatsioonid, julgeolek ja transport ning kindlustama Euroopa kui usaldusväärse partneri mainet piirkondlikus ja rahvusvahelises koostöös.
Muudatusettepanek 227 I lisa I peatüki "Koostöö" alateema "9.2 Kosmos" alljaotise "Põhimõte" teine lõik
Viimase 40 aasta jooksul on Euroopa saavutanud suurepärase tehnoloogilise taseme. Konkurentsivõimelise tööstuse säilitamine (sh tootjad, teenusepakkujad ja käitlejad) nõuab uusi teadusuuringuid ja tehnoloogiaid. Kosmoserakendustest tõuseb kodanikele tähtsat tulu.	Viimase 40 aasta jooksul on Euroopa saavutanud suurepärase tehnoloogilise taseme. Konkurentsivõimelise tööstuse säilitamine (sh tootjad, teenusepakkujad ja käitlejad) nõuab uusi teadusuuringuid ja tehnoloogiaid. Kosmoserakendustest tõuseb kodanikele tähtsat tulu tänu tehnoloogilistele vastasmõjudele ja need on kõrgtehnoloogilises ühiskonnas asendamatud.
Selgitus
Kosmosesatelliitidel põhinevatel tehnoloogiarakendustel on üha suurem roll ühiskonna arengus. Kosmoseuuringud on valdkond, mis loob märkimisväärse tehnoloogilise kõrvalmõju. Suurem osa igapäevatehnoloogiast töötati algselt välja kosmoseuuringute tulemusena. Lisaks sellele kuuluvad kosmoseuuringud valdkondadesse, mis toovad suurimat tulu investeeritud eurolt.
Muudatusettepanek 228 I lisa I peatüki "Koostöö" alateema "9.2 Kosmos" alljaotise "Põhimõte" kolmas lõik
Allpool esitatud tegevuste eesmärgiks on: kosmosevarade kasutamine mitmesugusteks rakendusteks, täpsemalt ülemaailmne keskkonna- ja turvaseire (GMES) ja nende rakenduste panus õiguskaitse tõhustamisse Euroopa Liidu poliitikas; samuti kosmoseuuringud, mis toovad kaasa rahvusvahelisi koostöövõimalusi ning ulatuslikke tehnoloogilisi läbimurdeid; kosmose kasutamine ja uurimine, mida toetavad mitmesugused toimingud, mis kindlustavad Euroopa Liidule strateegilise rolli. Neid tegevusi täiendavad muud, innovatsiooni ja konkurentsivõime parandamise ning haridus- ja koolitusprogrammi meetmed. Allpool esitatud tegevustest lähtuv kasu avalikule poliitikale suureneb samuti, kaasa arvatud täiendav toetus võimalikele uutele poliitikast tulenevatele vajadustele, näiteks: kosmosepõhised lahendused arenguriikide toetuseks; ning kosmoseseire vahendite ja meetodite kasutamine, et toetada arengut ühenduse poliitikavaldkondades.	Allpool esitatud tegevuste eesmärgiks on: kosmosevarade kasutamine mitmesugusteks rakendusteks (kooskõlas kohapealsete varadega, sh lennuvahenditel paiknevad varad), täpsemalt ülemaailmne keskkonna- ja turvaseire (GMES) ja nende rakenduste panus õiguskaitse tõhustamisse Euroopa Liidu poliitikas; samuti kosmoseuuringud ja orbiidil teenindav infrastruktuur, mis toovad kaasa rahvusvahelisi koostöövõimalusi ning ulatuslikke tehnoloogilisi läbimurdeid ning tasuvaid missioone; kosmose kasutamine ja uurimine, mida toetavad mitmesugused toimingud, mis kindlustavad Euroopa Liidule strateegilise rolli. Neid tegevusi täiendavad muud, innovatsiooni ja konkurentsivõime parandamise ning haridus- ja koolitusprogrammi meetmed. Allpool esitatud tegevustest lähtuv kasu avalikule poliitikale suureneb samuti, kaasa arvatud täiendav toetus võimalikele uutele poliitikast tulenevatele vajadustele, näiteks: kosmosepõhised lahendused arenguriikide toetuseks; ning kosmoseseire vahendite ja meetodite kasutamine, et toetada arengut ühenduse poliitikavaldkondades.
Selgitus
Orbiidil teenindava infrastruktuuri edukas allalaadimine ja kasutamine on väga tähtis täielikult välja arendatud aspekt tulevastes Galileo ja GMESi programmides.
Tihedas koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga välja töötatud ja rakendatud Euroopa Kosmoseprogramm on olnud väga edukas. See edu on kutsunud esile väljakutse kosmosepoliitika prioriteetide seadmiseks ja tasuvate kosmosemissioonide arendamiseks, ohustamata samal ajal Euroopa võimet tagada oma kosmoseoperatsioone.
Kohapealne seire on samuti oluline keskkonna ja turvalisuse haldamise seisukohast ning see on vajalik ka erinevate väga suurt täpsust nõudvate teenuste puhul (näiteks linnaplaanide koostamine), mida ei ole võimalik teha satelliidipiltide abil.
Muudatusettepanek 229 I lisa I peatüki „Koostöö” alateema „9.2 Kosmos” alljaotise „Põhimõte” kolmas a lõik (uus)
	Allpool sätestatud ühenduse tegevused viiakse ellu Euroopas olemasolevate võimsuste abil, soovitavalt hajutamise kaudu. Tuleks vältida sellist vahendite hajutamist, kus neid kasutatakse uute üksuste ja juhtimisstruktuuride loomiseks.
Selgitus
Euroopas on juba olemas mitmed kosmosetegevustes pädevad avaliku sektori osalejaid, kellel on tehnoloogiline, teaduslik ja juhtimispädevus. Seitsmendas raamprogrammis ettenähtud kosmose vähest rahastamist arvesse võttes peaks keskenduma tegevustele, mitte paralleelsete institutsioonide väljaarendamisele ja halduskuludele.
Muudatusettepanek 230 I lisa I peatüki „Koostöö” alateema „9.2 Kosmos” alljaotise "Tegevus" esimese taande esimene alltaane
– GMES: keskkonnahaldamise ja turvalisuse tagamisega seotud satelliidipõhiste seiresüsteemide ja -meetodite arendamine ning nende integreerimine maapealsete, laevadel ning lennuvahenditel paiknevate osistega; toetus GMESi andmete ja teenuste kasutamisele ja pakkumisele.	– GMES: keskkonnahaldamise ja turvalisuse tagamisega seotud satelliidipõhiste ja kohapealsete seiresüsteemide ja -meetodite arendamine ning nende integreerimine maapealsete, laevadel ning lennuvahenditel paiknevate osistega; toetus GMESi andmete (nii satelliidipõhised kui kohapealsed, sh maapealsed, laevadel ja lennuvahenditel paiknevad) ja teenuste integreerimisele, ühtlustamisele, kasutamisele ja pakkumisele.
Selgitus
See muudatusettepanek rõhutab kohapealse seire tähtsust keskkonna ja turvalisuse haldamisel. GMES hõlmab nii kosmoseosist kui ka kohapealset osist ning oluline on mõlema integreerimine. Lisaks sellele ei saa kosmosepõhised süsteemid GMESi mõningaid eesmärke sellel etapil täita ja seega täiendavad neid kõige paremini kohapealsed vahendid. Kosmosepõhiste süsteemide eraldamine muudest tehnoloogiatest on GMESi kontekstis kahjustav. Vaja on integreerimise vahendeid, kuna integreerimist ei viida ellu automaatselt ja see vajab suuri ühtlustamise, võrdsustamise jm jõupingutusi. Selline integreerimine võimaldab siiski vältida jõupingutuste dubleerimist, võttes arvesse olemasolevaid süsteeme ja töötades välja uued süsteemid üksnes siis, kui neid vajatakse.
Muudatusettepanek 231 I lisa I peatüki „Koostöö” alateema „9.2 Kosmos” alljaotise "Tegevus" esimese taande kolmas a alltaane (uus)
	– Kosmoses baseeruvate süsteemide arendamine riskide ennetamiseks ja juhtimiseks ning igasugusteks hädaolukordadeks, parandades nende ühilduvust muude süsteemidega.
Selgitus
Muudatusettepanekuga rõhutatakse varasemat muudatusettepanekut, mis puudutab ühildatavust Galileo raames, ning toonitatakse vajadust keskenduda kosmoses baseeruvate teenistuste puhul ohtude ennetamisele ja kodanikukaitsele.
Muudatusettepanek 232 I lisa I peatüki „Koostöö” alateema „9.2 Kosmos” alljaotise "Tegevus" teise taande esimene alltaane
– Panus rahvusvahelistesse kosmoseuuringualgatustesse.	– Teadusliku lisandväärtuse suurendamine sünergiate kaudu Euroopa Kosmoseagentuuri ja liikmesriikide kosmoseagentuuride algatustega kosmoseuuringute valdkonnas; teaduslikele andmetele juurdepääsu hõlbustamine.
Selgitus
Nii Euroopa Kosmoseagentuur kui ka liikmesriigid riiklikul tasandil on töötanud välja olulise hulga kosmoseuuringualgatusi. Ühendus peaks püüdma suurendada sünergiat eri asutuste vahel kõnealuses valdkonnas ja lisada väärtust, sh teaduslike tulemuste parema levitamise kaudu Euroopa kosmoseteaduse ringkondades.
Muudatusettepanek 233 I lisa I peatüki „Koostöö” alateema „9.2 Kosmos” alljaotise "Tegevus" teise taande esimene a alltaane (uus)
	– Lennuvahenditel paiknevate teleskoopide ja andurite väljaarendamise ja kosmoseuuringute andmete analüüsiks tehtavate jõupingutuste kooskõlastamine.
Selgitus
Kosmosevaatluse vahendite, nt teleskoobid ja andurid, väljaarendamine peaks olema üks Euroopa kosmoseuuringupoliitika põhieesmärke, võttes arvesse nii nende seadmete poolt kosmoseteadlastele edastatavate andmete kvantiteeti kui ka kvaliteeti.
Muudatusettepanek 234 I lisa I peatüki „Koostöö” alateema „9.2 Kosmos” alljaotise "Tegevus" kolmanda taande teine alltaane
– Kosmoseteadused, sh elu kosmoses.	– Kosmoseteadused, sh biomeditsiin ja teadus elu kohta kosmoses.
Muudatusettepanek 235 I lisa II peatüki "Ideed" alljaotis "Eesmärk"
See programm aitab suurendada teadmiste eesliinil liikuvate Euroopa eesliiniuuringute dünaamikat, loovust ja pädevust. Eesmärgiks on toetada uurijakeskseid uurimisprojekte, mida viivad kõikides valdkondades läbi üksikud Euroopa tasandil rahastamisele konkureerivad uurimisrühmad. Projekte rahastatakse teadlaste poolt vabalt valitud teemal esitatud ettepanekute alusel ning ainsaks hindamiskriteeriumiks on pädevus, mille üle otsustatakse erialakolleegi eksperthinnangu alusel.	See programm aitab suurendada teadmiste eesliinil liikuvate Euroopa eesliiniuuringute dünaamikat, loovust ja pädevust. Eesmärgiks on toetada uurijakeskseid uurimisprojekte, mida viivad kõikides valdkondades läbi üksikud Euroopa tasandil rahastamisele konkureerivad uurimisrühmad. Projekte rahastatakse nii era- kui ka riigisektori teadlaste poolt vabalt valitud teemal esitatud ettepanekute alusel ning ainsaks hindamiskriteeriumiks on pädevus, mille üle otsustatakse erialakolleegi eksperthinnangu alusel. Mõlemal juhul edastatakse ja levitatakse teadusuuringute tulemusi.
Selgitus
Euroopa kannatab riigi- ja erasektorite teadus- ja arendustegevuse vallas tehtava nõrga koostöö all. Seetõttu on oluline rõhutada suurt rolli, mis peaks Euroopa teadusuuringute läbiviimise võime parandamisel nii era- kui riigisektoril olema. Nende kahe süsteemi hajutatud ja tugev koostöö on selgelt üks programmi prioriteete.
Muudatusettepanek 236 I lisa II peatüki "Ideed" alljaotise "Põhimõte" teine lõik
Hoolimata paljudest saavutustest ja väga kõrgest suutlikkusest paljudes valdkondades ei kasuta Euroopa ära kogu oma uurimispotentsiaali ja kõiki ressursse ning vajab teadmiste tootmiseks kiiresti avaramaid võimalusi.	Hoolimata paljudest saavutustest ja väga kõrgest suutlikkusest paljudes valdkondades ei kasuta Euroopa ära kogu oma uurimispotentsiaali ja kõiki ressursse ning vajab teadmiste tootmiseks kiiresti avaramaid võimalusi ja selliste teadmiste muutmist majanduslikuks väärtuseks ja majanduskasvuks.
Selgitus
Et rakendada ühenduse Lissaboni strateegiat ning muutuda maailma kõige dünaamiliseks ja konkurentsivõimelisemaks teadmistepõhiseks majandusjõuks, ei ole Euroopa põhiväljakutseks mitte üksnes suurema hulga teadmiste omandamine, vaid ka teadmiste muutmine suuremaks majanduslikuks väärtuseks ja majanduskasvuks.
Muudatusettepanek 237 I lisa II peatüki "Ideed" alljaotise "Põhimõte" kolmas lõik
Üleeuroopaline eesliiniuuringute rahastamismehhanism, mille puhul üksikud uurimisrühmad konkureerivad omavahel rahastamisvõimaluse saamiseks, on Euroopa teadusruumi võtmeosis, millega täiendatakse muid EL ja riiklikke tegevusi. See aitab Euroopat muuta dünaamilisemaks ja atraktiivsemaks nii Euroopa enda kui ka kolmandate riikide parimate teadlaste silmis ning samuti edendada siinseid tööstusinvesteeringuid.	Üleeuroopaline eesliiniuuringute rahastamisstruktuur, mille puhul üksikud uurimisrühmad konkureerivad omavahel rahastamisvõimaluse saamiseks, on Euroopa teadusruumi võtmeosis, millega täiendatakse muid EL ja riiklikke tegevusi. See aitab Euroopat muuta dünaamilisemaks ja atraktiivsemaks nii Euroopa enda kui ka kolmandate riikide parimate teadlaste silmis ning samuti edendada siinseid tööstusinvesteeringuid.
Selgitus
Arusaamatuste vältimiseks selles osas, et ERC peab tegutsema iseseisva üksusena on parem viidata sellele kui "struktuurile", mis on juriidiliselt sõltumatu ning asutatud vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 171.
Muudatusettepanek 238 I lisa II peatüki "Ideed" alljaotise "Tegevus" esimene lõik
Selle meetmega tahetakse toetada kõige lootustandvamaid ja produktiivsemaid uurimisvaldkondi ning parimaid võimalusi teaduse ja tehnoloogia arenguks nii valdkonnasiseselt kui ka -üleselt, kaasa arvatud inseneri-, sotsiaal- ja humanitaarteaduste puhul. Meedet rakendatakse sõltumatult raamprogrammi muude osade temaatilisest orientatsioonist ning selles pööratakse tähelepanu noorteadlastele ja nii uutele kui ka väljakujunenud uurimisrühmadele.	Selle meetmega tahetakse toetada kõige lootustandvamaid ja produktiivsemaid uurimisvaldkondi ning parimaid võimalusi teaduse ja tehnoloogia arenguks nii valdkonnasiseselt kui ka -üleselt, kaasa arvatud inseneri-, sotsiaal- ja humanitaarteaduste puhul. Meedet rakendatakse sõltumatult raamprogrammi muude osade temaatilisest orientatsioonist ning selles pööratakse tähelepanu karjääri alustavatele teadlastele ja nii uutele kui ka väljakujunenud uurimisrühmadele.
	(Seda muudatusettepanekut kohaldatakse läbivalt kogu tekstis. Vastuvõtmise korral tuleb teha parandused kogu tekstis.)
Muudatusettepanek 239 I lisa II peatüki "Ideed" alljaotise "Tegevus" teine lõik
EL tegevust seoses eesliiniuuringutega rakendab Euroopa teadusnõukogu (ERC), mis koosneb teadunõukogust ja seda toetavast spetsiaalsest rakendusstruktuurist.	EL tegevust seoses eesliiniuuringutega rakendab Euroopa teadusnõukogu (ERC), mis loodi esialgu täitevasutusena ja millest saab iseseisev struktuur, mis luuakse asutamislepingu artiklis 251 sätestatud kaasotsustamismenetlust kohaldades. See koosneb sõltumatust teadusnõukogust ja haldusnõukogust. Sõltumatut teadusnõukogu toetab ajutine teaduslik personal, kelle valivad mainitud nõukogu liikmed.
	Euroopa teadusnõukogu juhib kas selleks palgatud või ühenduse institutsioonidest lähetatud personal, kes tegeleb ainult tegelike haldusvajadustega, et tagada tõhusaks haldamiseks vajalik stabiilsus ja pidevus.
Muudatusettepanek 240 I lisa II peatüki "Ideed" alljaotise "Tegevus" kolmas lõik
Teadusnõukogu koosneb Euroopa teadusringkondade kõrgeima tasandi esindajatest, kes tegutsevad isiklikult, esindamata poliitilisi või muid huve. Kui selle liikmed on sõltumatu menetluse käigus välja valitud, nimetab komisjon nad ametisse. Muu hulgas otsustab teadusnõukogu, milliseid teadusuuringuid rahastatakse, ja tagab tegevuse kvaliteedi teaduslikust vaatenurgast. Nõukogu ülesandeks on aasta tööprogrammi väljatöötamine, vastastikuse eksperthinnangu (peer review) koostamise korra kehtestamine ning samuti programmi rakendamise järelevalve ja kvaliteedikontroll teaduslikust vaatenurgast.	Teadusnõukogu koosneb Euroopa teadusringkondade kõrgeima tasandi esindajatest, kes tegutsevad isiklikult, esindamata poliitilisi või muid huve. Selle liikmed valib teadlaskonna hulgast sõltumatu teadusnõukogu, tagades erinevate teadusuuringute valdkondade esindatuse ja järgides üldisi kriteeriume, mille Euroopa õigusloomepädevad institutsioonid kehtestatavad asutamislepingu artiklis 251 sätestatud kaasotsustamismenetlust kohaldades. Sõltumatu teadusnõukogu liikmete ametiaeg on neli aastat, mida võib pikendada veel kuni kolme aasta võrra, et toimuks vaheldumine, mis tagab kõnesoleva nõukogu tegevuse järjepidevuse. Muu hulgas on sõltumatu teadusnõukogu täielikult vastutav selle eest, milliseid teadusuuringuid rahastatakse, ja tagab tegevuse kvaliteedi teaduslikust vaatenurgast ning tegevusjuhendi kinnitamise, et vältida huvide konflikte. Nõukogu ülesandeks on aasta tööprogrammi väljatöötamine, vastastikuse eksperthinnangu (peer review) koostamise korra kehtestamine ning samuti programmi rakendamise järelevalve ja kvaliteedikontroll teaduslikust vaatenurgast.
Muudatusettepanek 241 I lisa II peatüki "Ideed" alljaotise "Tegevus" neljas lõik
Spetsiaalne rakendusstruktuur vastutab programmi rakendamise ja täideviimise kõigi aspektide eest vastavalt aasta tööprogrammile. Struktuur rakendab vastastikuse eksperthinnagu (peer review) ja valikumenetlust vastavalt teadusnõukogu kehtestatud põhimõtetele ja kindlustab toetuste rahalise ja teadusliku haldamise.	Spetsiaalne rakendusstruktuur vastutab programmi rakendamise ja täideviimise kõigi aspektide eest vastavalt aasta tööprogrammile. Struktuur rakendab vastastikuse eksperthinnangu (peer review) ja valikumenetlust vastavalt teadusnõukogu kehtestatud põhimõtetele ja kindlustab toetuste rahalise ja teadusliku haldamise. Euroopa teadusnõukogu (sõltumatu teadusnõukogu ja spetsiaalne rakendusstruktuur) haldus- ja personalikulud võivad moodustada kuni 3% Euroopa teadusnõukogu aastaeelarvest.
Selgitus
Euroopa teadusnõukogu edu sõltub sellest, et võimalikult palju raha suunatakse projektidesse. Takistada tuleb ebaproportsionaalse halduse tekkimist.
Muudatusettepanek 242 I lisa II peatüki "Ideed" alljaotise "Tegevus" viies ja kuues lõik
Meetme rakendamist ja haldamist kontrollitakse ja sellele antakse hinnang asjakohaste ajavahemike järel, et hinnata saavutusi ning kohandada ja parandada menetlusi vastavalt saadud kogemustele.	Sõltumatu teadusnõukogu ja rakendusstruktuur esitavad Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal meetme rakendamist ja haldamist käsitleva aruande, et hinnata saavutusi ning kohandada ja parandada menetlusi vastavalt saadud kogemustele.
Euroopa Komisjon tagab ERC täieliku sõltumatuse ja usaldusväärsuse.	Esimesel üleminekuperioodil tagab Euroopa Komisjon, et ERC rakendamine on kooskõlas teaduspädevuse, sõltumatuse, tõhususe ja läbipaistvuse põhimõtetega ning et see järgib täpselt sõltumatu teadusnõukogu kehtestatud strateegiat ja rakendamismeetodeid. Samal ajal võtab komisjon kõik vajalikud meetmed, kohaldades asutamislepingu artiklis 251 kehtestatud kaasotsustamismenetlust, et käivitada Euroopa teadusnõukogu tegevus alalise, juriidiliselt sõltumatu struktuurina. ERC rakendamist ja haldamist kontrollitakse ja hinnatakse pidevalt, et anda hinnang saavutustele ning kohandada ja parandada menetlusi vastavalt saadud kogemustele. ERC struktuuride ja mehhanismide sõltumatu kontroll viiakse läbi aastaks 2008 teaduspädevuse, sõltumatuse, tõhususe, aruandluskohustuse ja läbipaistvuse kriteeriumide alusel ja sõltumatu teadusnõukogu täielikul osalemisel. Pärast hindamist võib ERC struktuure ja mehhanisme muuta. Komisjon tagab vajalike ettevalmistuste elluviimise eesmärgiga minna üle nõuetekohasele muudetud struktuurile.
Muudatusettepanek 243 I lisa II peatüki "Ideed" alljaotise "Tegevus" kuues a lõik (uus)
	Euroopa teadusnõukogul on õigus viia läbi strateegilisi uuringuid oma tegevuste ettevalmistamiseks ja toetamiseks. Eelkõige on tal volitus pidada nõu Euroopa, valitsustevaheliste ja riiklike algatuste osas, et vältida teadusuuringute topeltrahastamist Euroopa ja riiklikul tasandil.
Selgitus
ERC peaks töötama välja oma eesliiniuuringute strateegiad, sh tellides allhanke korras eriuuringuid pädevatelt asutustelt. . Samuti peaks ta Euroopa lisaväärtuse ja teiste samalaadsete tegevuste vastastikuse täiendavuse eesmärki silmas pidades kujundama välja oma tegevused, et vältida ELi alusuuringuteks tehtavate jõupingutuste lubamatut dubleerimist ja killustamist.
Muudatusettepanek 244 I lisa III peatüki "Inimesed" alljaotis "Eesmärk"
Kvantitatiivne ja kvalitatiivne inimpotentsiaali tugevdamine Euroopa teadusuuringute ja tehnoloogia vallas, milleks ergutatakse inimesi valima teadlase elukutset, julgustatakse Euroopa teadlasi jääma Euroopasse ja meelitatakse Euroopasse teadlasi kogu maailmast, muutes Euroopa parimate teadlaste jaoks külgetõmbavaks. Selleni jõutakse ühtse Marie Curie nimelise meetmete kogumi abil, mille raames toetatakse teadlasi nende karjääri igal etapil esialgsest teaduskoolitusest elukestva õppe ning teadlaskarjääri kujundamiseni välja.	Kvantitatiivne ja kvalitatiivne inimpotentsiaali tugevdamine Euroopa teadusuuringute ja tehnoloogia vallas, milleks ergutatakse inimesi valima teadlase elukutset, julgustatakse Euroopa teadlasi jääma Euroopasse ja meelitatakse Euroopasse teadlasi kogu maailmast, muutes Euroopa parimate teadlaste jaoks külgetõmbavaks. Selleni jõutakse kuuenda raamprogrammiga sarnaste vahendite kogumi rakendamise abil, tehes vajaduse korral väikesi kohandusi, Marie Curie nimelise meetmete kogumi abil, rõhutades eriti ühenduse lisandväärtust, mille on loonud nimetatud meetmed Euroopa teadusruumile avaldatava struktureerimismõju kaudu. Nimetatud meetmed toetavad teadlasi nende karjääri igal etapil esialgsest teaduskoolitusest elukestva õppe ning teadlaskarjääri kujundamiseni välja riigi- ja erasektoris. Samuti tehakse jõupingutusi, et tagada vahenditest olulise osa eraldamine naisteadlaste osaluse suurendamise tegevusteks, kuna naiste osakaal neis valdkondades on endiselt palju väiksem kui meestel.
Selgitus
Programm “Inimressursid ja liikuvus” on väga edukas ning kogemused näitavad, et praegune vahendite kogum peaks jääma selliseks nagu kuuendas raamprogrammis. Programmis osalejad hindaksid sellist järjepidevust. Euroopa Parlament otsustas 10. märtsil 2005 “Euroopa Liidu tulevase teadusuuringute toetamise poliitika suunistes” (2004/2150(INI)), et kavandatud tegevusi tuleks jätkata samalaadselt kuuenda raamprogrammiga.
Oluline on pöörata tähelepanu asjaolule, et liikuvuse ning teadlaste karjääri kujundamise edendamiseks kavandatud meetmetel on ka kujundav mõju struktuuridele, aidates luua tõelist Euroopa koostööd Euroopa teadusruumis. Samuti tuleks rõhutada, et teadlaste karjääri kujundamist tuleks edendada nii riigi- kui ka erasektoris.
Kuigi need on kavandatud karjääri igal etapil olevate teadlaste jaoks, on oluline viidata eraldi noorteadlastele, et täita eesmärke, mille kaudu peatükis “Inimesed” püütakse innustada teadusuuringutega tegelevaid eksperte arendama oma teadustegevust ja ergutama neid tegutsema oma kutsealal kogu ühenduses. Teadusmaailma naiste kaasamise ja julgustamise tegevused väärivad samuti erilisi jõupingutusi.
Muudatusettepanek 245 I lisa III peatüki "Inimesed" alljaotise "Põhimõte" esimene lõik
Piisav arv hästi koolitatud ning kvalifitseeritud teadlasi on vajalik eeltingimus teaduse edendamisel ja innovatsiooni juurutamisel, kuid samas ka oluline tegur, mis meelitab avalikku ja erasektorit jätkuvalt teadusuuringutesse investeerima. Et konkurents maailmatasemel aina kasvab, on Euroopa avatud tööturu arendamine teadlaste jaoks ning oskuste ja karjäärivõimaluste mitmekesistamine väga oluline, et toetada teadlaste ja nende teadmiste tulutoovat liikumist nii Euroopas kui kogu maailmas.	Piisav arv hästi koolitatud ning kvalifitseeritud teadlasi on vajalik eeltingimus teaduse edendamisel ja innovatsiooni juurutamisel, kuid samas ka oluline tegur, mis meelitab avalikku ja erasektorit jätkuvalt teadusuuringutesse investeerima. Et konkurents maailmatasemel aina kasvab, on Euroopa avatud, igasugusest diskrimineerimisest vaba tööturu arendamine teadlaste jaoks ning oskuste ja karjäärivõimaluste mitmekesistamine väga oluline, et toetada teadlaste ja nende teadmiste tulutoovat liikumist nii Euroopas kui kogu maailmas.
Selgitus
Euroopa teadusuuringute turg peab olema vaba igasugusest diskrimineerimisest, et panna sellest huvituma nii palju inimesi kui võimalik, sealhulgas naisi, ja võimaldama ELil muutuda konkurentsivõimelisemaks Lissaboni eesmärkide kohaselt.
Muudatusettepanek 246 I lisa III peatüki "Inimesed" alljaotise "Põhimõte" esimene a lõik (uus)
	Kasutusele tuleb võtta erimeetmed karjääri alustavate teadlaste ergutamiseks ja varajase teadlaskarjääri etappide toetamiseks, aga ka “ajude väljavoolu” vähendamise meetmed, nagu nt taasintegreerimistoetused.
Selgitus
Eriline tähelepanu ja konkreetne tegevus on vajalik mitte ainult Euroopa päritolu teadlaste eeldatavat olulist demograafilist puudujääki silmas pidades, vaid ka selleks, et luua noortele teadlastele kõikjalt maailmast atraktiivsed, konkurentsivõimelised tingimused ning suurendada Euroopa teadusuuringute süsteemi konkurentsivõimet.
Muudatusettepanek 247 I lisa III peatüki "Inimesed" alljaotise "Põhimõte" esimene b lõik (uus)
	Raamprogrammis kavandatud tegevustes peaks pöörama erilist tähelepanu karjääri alustavatele teadlastele; samal ajal tuleks näha ette meetmed “ajude väljavoolu” vastu võitlemiseks, nt toetuste pakkumine teadustöötajate naasmise ja taasintegreerimise abistamiseks.
Selgitus
Et saavutada eesmärki 700 000 teadustöötajat aastaks 2010, on vaja palgata rohkem teadustöötajaid ning samal ajal võtta kasutusele erimeetmed “ajude väljavoolu” ulatuse vähendamiseks, ergutada Euroopast lahkunud teadustöötajaid siia tagasi tulema ning abistada oma esialgse koolitusperioodi läbi teinud teadustöötajaid taasintegreeruma. Teadustöötajate taasintegreerimise erimeetmed annaksid teadlastele võimaluse leida kõnealuses valdkonnas tööd.
Muudatusettepanek 248 I lisa III peatüki "Inimesed" alljaotise "Põhimõte" teine lõik
Nii riikide- kui ka sektoritevaheline liikuvus, mis tagatakse tööstust osalema kannustades ning Euroopa tasandil teadlaskarjäärivõimalusi ning akadeemilisi ametikohti luues, on Euroopa teadusruumi otsustav osa ning vältimatu Euroopa teadusuuringute mahu ja suutlikkuse tõstmisel.	Nii riikide- kui ka sektoritevaheline liikuvus, mis tagatakse tööstust osalema kannustades ning Euroopa tasandil teadlaskarjäärivõimalusi ning akadeemilisi ametikohti luues, on Euroopa teadusruumi otsustav osa ning vältimatu Euroopa teadusuuringute mahu ja suutlikkuse tõstmisel. Programmi "Inimesed" koordineeritakse tihedalt koos koolitus- ja haridusprogrammidega ning raamprogrammi teiste osadega. Teine põhiosis on sobivate töötingimuste loomine, tagades nii teadusuuringute sõltumatuse, viies palgad kooskõlla parimate rahvusvaheliste standarditega ja hoolitsedes rohkem selle eest, et teadustöötajad oleksid kaetud sotsiaalkindlustus- ja kindlustussüsteemidega. Teadlaste liikuvuse suurendamine ja nende asutuste ressursside parandamine, mis pakuvad huvi teiste liikmesriikide teadlastele, aitavad kaasa tippkeskuste kujunemisele ning samuti tipposkuste levikule Euroopa Liidus.
Selgitus
Teaduskoolitus on tipptasemel võrgustike, programmi "Inimesed" ja mõnede haridusprogrammide osa. Kooskõlastamine ja ühismeetmed on kasulikud teadlaste liikuvuse tulemusliku kasutamise seisukohast. Selge seos tuleb luua haridus- ja koolitusprogrammidega, et tagada noorte inimeste teaduskarjääri pidev areng.
Euroopa teadusruumi edendamisel, mis peaks samuti aitama muuta teadustöötajate elukutset külgetõmbavamaks, on oluline tagada, et tööhõivetingimused on samale tasemele tõstetud, samal ajal tagades teadusuuringute sõltumatuse.
Muudatusettepanek 249 I lisa III peatüki "Inimesed" alljaotise "Põhimõte" teine a lõik, teine b lõik, teine c lõik ja teine d lõik (uued)
	Teadustöötajate liikuvuse põhimõtet kohaldatakse kõikides seitsmenda raamprogrammiga hõlmatud teaduslike ja tehnoloogiliste uuringute sektorites, võttes samal ajal arvesse ka teaduse edasisi arenguid.
	Pidades silmas asjaolu, et paljudes Euroopa riikides on naiste osakaal teaduslikel kutsealadel väike, nähakse programmis “Inimesed” ette meetmed selle iganenud soolise tasakaalutuse kõrvaldamiseks.
	Euroopa Liit ja liikmesriigid peaksid võtma Euroopa, riigi ja piirkondlikul tasandil meetmeid, et luua teenused, mis võimaldavad ühitada töö- ja pereelu. Sellisel sotsiaalpoliitikal on ka märkimisväärne mõju teadus- ja tehnoloogiapoliitikale.
	Et saavutada eesmärk 8 teadlast iga 1000 töötaja kohta, on vaja meetmeid kursuste ülesehituse ja õpetamismeetodite täiustamiseks eesmärgiga äratada noortes huvi teaduskarjääri vastu.
Selgitus
Teadustöötajate liikuvus on Euroopa teadusruumi loomise põhivahend. On oluline kindlaks teha vahendid, mis hõlbustavad meeste ja naiste liikuvust. Tuleks ette näha meetmed, mis võimaldavad ühitada töö- ja pereelu, ning kuigi algusetapil puudutavad need peamiselt naisi, tuleks neid kohaldada ka meeste suhtes
Teadustöötajate kriitilise massi saavutamine on oluline eeltingimus Euroopa teadusruumi loomiseks ning tuleks võtta meetmeid selle eesmärgi saavutamiseks, vaadates põhjalikult läbi kursused ja õpetamismeetodid, et meelitada noori tegema teaduskarjääri.
Muudatusettepanek 250 I lisa III peatüki "Inimesed" alljaotise "Põhimõte" teine e lõik (uus)
	Marie Curie nimelisi meetmeid loetakse üldiselt raamprogrammi parimaks osaks ning need on olnud väga edukad. Häirivaks asjaoluks Marie Curie programmis osalemisel on siiski olnud rahastamisvõimalusi ületav taotluste arv, millel on omakorda mõju teadus- ja eriti äriringkondadele. Märkimisväärne eelarve suurendamine selle programmi osas on täiesti põhjendatud.
Selgitus
Euroopa Parlament peaks rõhutama, kui edukad on olnud raamprogrammi Marie Curie nimelised meetmed, mida näitab taotluste väga suur arv, ning seetõttu ei tohi selle eelarvet vähendada.
Muudatusettepanek 251 I lisa III peatüki "Inimesed" alljaotise "Tegevus" esimese taande esimene lõik
• Teadlaste esialgne koolitus nende karjäärivõimaluste parandamiseks nii avalikus kui erasektoris, kaasa arvatud nende teadus- ja üldoskuste laiendamine ning enamate noorteadlaste meelitamine teadlaskarjääri juurde.	• Teadlaste esialgne koolitus nende karjäärivõimaluste parandamiseks nii avalikus kui erasektoris, kaasa arvatud nende teadus- ja üldoskuste, sh tehnosiirde ja ettevõtlusega seotud oskuste laiendamine ning enamate noorteadlaste meelitamine teadlaskarjääri juurde.
Selgitus
Teadlastele tuleks anda oskused leida äritegevuse võimalused ja need täielikult ära kasutada. See peaks olema kõikide Marie Curie programmis osalejate põhioskus.
Muudatusettepanek 252 I lisa III peatüki "Inimesed" alljaotise "Tegevus" esimese taande teine lõik
Koolitust organiseeritakse Marie Curie koolitusvõrgustiku kaudu, kusjuures peamiseks eesmärgiks on vabaneda killustatusest teadlaste esialgse koolituse valdkonnas ja karjäärikujundamisel ning seda Euroopa tasandil parendada. Integreeritud koolitusprogrammides osaledes saavad riikidevahelise võrgustiku liikmed üksteise erialasest pädevusest vastastikust kasu. Toetatakse karjääri alustavate teadlaste värbamist (koolitust organiseeritakse ka teadlastele väljaspool võrgustikku), samuti kõrgema akadeemilise kraadi omajaid ja/või erasektori ametikohtade esindajaid teadmiste edasiandmisel ja juhendamisel.	Koolitust organiseeritakse Marie Curie koolitusvõrgustiku kaudu, kusjuures peamiseks eesmärgiks on vabaneda killustatusest teadlaste esialgse koolituse valdkonnas ja karjäärikujundamisel ning seda Euroopa tasandil parendada. Erasmuse kava alusel luuakse mestimisvõrgustikud, mis eeldavad mõnede partnerite tihedamat integratsiooni. Teadlaste liikuvust toetatakse parema kommunikatsiooni ning programmi "Inimesed" ja programmi "Võimekus" vaheliste kontaktide abil. Integreeritud koolitusprogrammides osaledes saavad riikidevahelise võrgustiku liikmed üksteise erialasest pädevusest vastastikust kasu. Toetatakse karjääri alustavate teadlaste värbamist (koolitust organiseeritakse ka teadlastele väljaspool võrgustikku), samuti kõrgema akadeemilise kraadi omajaid ja/või erasektori ametikohtade esindajaid teadmiste edasiandmisel ja juhendamisel, kusjuures võetakse üle viienda raamprogrammi tööstusstipendiumide põhijooned. Pärast algkoolitust nähakse noortele teadlastele ette taasintegreerimistoetus. Lisaks viiakse sisse alaline horisontaalse koordineerimise mehhanism programmi “Inimesed” ja kõrghariduse programmi Erasmus vahel.
Selgitus
Mestimisvõrgustikud parandavad teadlaste liikuvust mõnede samas valdkonnas spetsialiseerunud keskuste vahel ja tugevdada sidemeid nende töötajate vahel. See annab noortele teadlastele võimaluse jääda koduasutusse ja saada koolitust välismaal.
Mestimisvõrgustikud parandavad karjääri alustavate ja varajase teadlaskarjääriga teadlaste liikuvust mõnede samas valdkonnas spetsialiseerunud keskuste vahel ning annavad neile võimaluse jääda koduasutusse ja saada koolitust välismaal. Seitsmenda raamprogrammi muutmine sõbralikumaks karjääri alustavate ja varajase teadlaskarjääriga teadlaste jaoks eeldab, et taasintegreerimiskava oleks kõikide teadlaste jaoks ühesugune. Tuleb tihedalt kooskõlastada meetmeid haridus- ja koolitusprogrammidega, et täielikult ellu viia hariduse ja teaduse integratsiooni teadmiste kolmnurga osana.
Seitsmenda raamprogrammi muutmine sõbralikumaks noorte teadlaste jaoks eeldab, et taasintegreerimiskava oleks kõikide teadlaste jaoks ühesugune.
Hariduse ja teadustegevuse täielik lülitamine teadmiste triaadi on oluline. Kui näiteks võtta arvesse, et kõrghariduse ja teadusuuringute sektorid võivad omavahel kattuda (doktoriõpe on osa nii ühest kui teisest), on vaja tegevusi tihedalt kooskõlastada haridus- ja koolitusprogrammidega.
Riigi- ja erasektori vahel liikuvad teadlased on avatud innovatsiooni põhielement. Seetõttu tuleb suurendada toetust teadlaste liikuvusele akadeemiliste ringkondade ja tööstuse vahel. Pidades silmas viienda raamprogrammi Marie Curie tööstusstipendiumidega seotud positiivseid kogemusi tööstuses, on vaja üle võtta nende põhijooned seitsmendas raamprogrammis kavandatud Marie Curie võrgustikes, tööstuse ja akadeemiliste ringkondade lähenemisel ning partnerlusel. Kiire reageerimisaeg on oluline, kuna vastasel juhul võtavad head kandidaadid vahepeal vastu teised pakkumised.
Parem kommunikatsioon teadusringkonnaga, et teavitada teadustöötajaid liidus kättesaadavatest võimalustest, võiks ergutada liikuvust, samal ajal aeglustades ka “ajude väljavoolu”.
Muudatusettepanek 253 I lisa III peatüki "Inimesed" alljaotise "Tegevus" teine taane
• Elukestev õpe ja karjääri kujundamine, et toetada kogenud teadlaste karjääri. Uute oskuste ja pädevuse täiendamise või omandamise, või teadusharudevahelise/mitme teadusharu ja/või sektoritevahelise liikuvuse suurendamise eesmärgil toetatakse teadlasi, kellel on vajadus lisa- või täiendava pädevuse ja oskuste omandamiseks, teadlasi, kes asuvad pärast pausi taas uurimistööle ning samuti aidatakse integreeruda teadlastel, kes asuvad tegema pikaajalisemat teadusuuringut Euroopas (sh oma päritolumaal), pärast riikidevahelise/rahvusvahelise liikumise kogemust. Seda meedet rakendatakse nii individuaalse stipendiumina otse ühenduse tasandil kui ka piirkondliku, riikliku või rahvusvahelise kaasrahastamise kaudu.	• Elukestev õpe ja karjääri kujundamine, et toetada teadlaste karjääri. Uute oskuste ja pädevuse täiendamise või omandamise, või teadusharudevahelise/mitme teadusharu ja/või sektoritevahelise liikuvuse suurendamise eesmärgil toetatakse parimaid doktorante, kes doktoritöö koostamiseks võiksid ühineda mainekate uurimisrühmadega, mille puhul on vaja sellise koolituse kvaliteedi vastastikust tunnustamist, samuti diplomite ja kõnesoleva programmi raames välja antud tunnistuste vastastikust tunnusta Toetatakse ka teadlasi, kellel on vajadus lisa- või täiendava pädevuse ja oskuste omandamiseks, teadlasi, kes asuvad pärast pausi, näiteks pärast sünnitus- või vanemapuhkust taas uurimistööle, ning samuti aidatakse integreeruda teadlastel, kes asuvad tegema pikaajalisemat teadusuuringut Euroopas (sh oma päritolumaal), pärast riikidevahelise/rahvusvahelise liikumise kogemust. Seda meedet rakendatakse individuaalse stipendiumina otse ühenduse tasandil. Komisjon uurib katsekava kaudu nende piirkondlike, riiklike ja rahvusvaheliste programmide kaasrahastamise võimalust, mille puhul järgitakse ühenduse lisandväärtuse, läbipaistvuse ja avatuse põhimõtet.
Muudatusettepanek 254 I lisa III peatüki "Inimesed" alljaotise "Tegevus" teine a taane (uus)
	– Euroopa teadusnõukogu egiidi all sõltumatu ja iseseisva Euroopa ülikoolidevõrgu loomine.
Selgitus
Euroopal on kiiresti tarvis multidistsiplinaarset, sõltumatut ja iseseisvat ülikoolide koostöövõrku, mis võib peatada “ajude väljavoolu” ja teadlasi kodumaale tagasi tuua. Selline organisatsioon peab olema ühine vahend, mis on avatud kõikidele võrgustikele ja võimaldab Euroopa teadusnõukogul nõuetekohaselt ja tulemuslikult tegutseda.
Muudatusettepanek 255 I lisa III peatüki "Inimesed" alljaotise "Tegevus" kolmas taane
•.Tööstuse ja akadeemiliste ringkondade koostöö ja partnerlus: toetus pikaajalisematele kõrgkoolide koostööprogrammidele ettevõtetega, iseäranis VKEdega, mille eesmärgiks on suurendada teadmistevahetust ühisuuringute partnerluse raames; seda toetab kogenud teadlaste kaasamine partnerlusprogrammi, töötajate sektoritevaheline lähetus ning ühisürituste korraldamine.	•.Tööstuse ja akadeemiliste ringkondade koostöö ja partnerlus: toetus pikaajalisematele kõrgkoolide koostööprogrammidele ettevõtetega, iseäranis VKEdega ja traditsioonilise töötleva tööstusega, mille eesmärgiks on suurendada teadmistevahetust ühisuuringute partnerluse raames; seda toetab tööstuse ja akadeemilise partnerluse kogemust omavate teadlaste ja noorte teadlaste kaasamine partnerlusprogrammi, töötajate sektoritevaheline lähetus ning ühisürituste korraldamine, võttes seejuures selliseks kaasamiseks ja lähetusteks üle viienda raamprogrammi tööstusstipendiumide põhijooned. Lisaks tuleks hõlbustada teadlaste liikumist riiklikest teadusasutustest erakapitalil põhinevatesse ja vastupidi.
Selgitus
Tööstuskeskkonnas töötamise võimalused peaksid olema avatud ka noortele teadlastele. Euroopa institutsioon on mitmetes teatistes, sh seitsmenda raamprogrammi ettepanekus tunnistanud langust traditsioonilises töötlevas tööstuses ja rasketööstuses. Seetõttu on loogiline toetada neis tööstustes töötavaid inimesi teadusuuringute alastes jõupingutustes. Akadeemilise ringkonna ja tööstuse vahel koostöö hõlbustamiseks on vaja inimesi, kes suudavad seda rolli täita. Oluline on kaasata teadlasi, kellel juba on selles valdkonnas kogemusi.
Teadlaste kui vaikivate teadmiste peamiste edasikandjate vahetamine ja liikumine riigi- ja avaliku sektori vahel on avatud innovatsiooni põhivahendid Seetõttu tuleb suurendada toetust teadlaste liikuvusele akadeemiliste ringkondade ja tööstuse vahel. Pidades silmas viienda raamprogrammi Marie Curie tööstusstipendiumidega seotud positiivseid kogemusi tööstuses, on vaja üle võtta nende põhijooned seitsmendas raamprogrammis kavandatud Marie Curie võrgustikes, tööstuse ja akadeemiliste ringkondade lähenemisel ning partnerlusel. Eriti tõhus oli võimalus saada esmalt vastuvõtjastaatus ja seejärel palgata teadlane ajutiselt, järgides samal ajal määratud kõlblikkus- ja valikukriteeriumeid Kiire reageerimisaeg on oluline, kuna vastasel juhul võtavad head kandidaadid vahepeal vastu teised pakkumised.
Märksõna “kahekordne karjäär” all tuleks soodustada teadlaste liikuvust ka sellest aspektist, et muuta era- ja riiklikud teadusasutused avatumaks Era- ja akadeemiliste teadusuuringute alaste kogemuste vahetamise võimaldamiseks tuleks Marie Curie programmi rohkem kaasata VKEsid ja ettevõtteid. Ka kogenud teadlasi tuleb julgustada võtma vastu uusi teadusalaseid väljakutseid teistes tegevusvaldkondades.
Muudatusettepanek 256 I lisa III peatüki "Inimesed" alljaotise "Tegevus" viies taane
• Erimeetmed Euroopa teadlaste tegeliku tööturu loomiseks, millega kõrvaldatakse liikuvusega seotud takistused ja suurendatakse teadlaste karjäärivõimalusi Euroopas. Lisaks on kavas eraldada toetussummasid üldsuse teadlikkuse tõstmiseks Marie Curie nimeliste meetmete ja nende eesmärkide kohta.	• Erimeetmed Euroopa teadlaste tegeliku tööturu loomiseks, millega kõrvaldatakse liikuvusega seotud takistused ja suurendatakse teadlaste karjäärivõimalusi Euroopas. Motiveerivad meetmed nendele avalikele institutsioonidele, mis aitavad kaasa oma teadlaste liikuvusele, töö kvaliteedile ja tuntusele. Lisaks on kavas eraldada toetussummasid üldsuse teadlikkuse tõstmiseks Marie Curie nimeliste meetmete ja nende eesmärkide kohta.
Selgitus
Teadlaste liikuvusele kaasaaitamine avalikes institutsioonides vajab motiveerimist, sealhulgas ka rahalist, et sellist tegevust veelgi edendada.
Muudatusettepanek 257 I lisa III peatüki “Inimesed” alljaotise “Tegevus” viimane lõige pärast viiendat taanet (uus)
	Teadlaste liikumise ja piirkondadevahelise liikumise (sealhulgas riigisiseselt) edasiseks hõlbustamiseks tuleks kooskõlastada struktuurifondidest ja muudest vahenditest rahastatavaid tegevusi seitsmendas raamprogrammis läbiviidud tegevustega.
Selgitus
Teadustöötajate liikumist võiks edendada seitsmenda raamprogrammi, struktuurifondide ja muude programmide parema kooskõlastamise abil. Piirkondadevaheline liikumine on oluline osa riigisisesest ja piiriülesest liikumisest, kuid seda võimaldavad vähesed rahastamiskavad.
Muudatusettepanek 258 I lisa IV peatüki "Võimekus" lõike 1 kolmas taane
· – toetada piirkondlike teadusuuringukesksete rühmitiste arengut;	– toetada piirkondlike teadusuuringukesksete rühmitiste ja Euroopa tehnoloogiaplatvormide raames teadusuuringukesksete tehnopolide arengut;
Selgitus
On asjakohane, et isegi piirkondlikud rühmitised lisatakse laiemasse Euroopa mõõtmesse, et täielikult ära kasutada teadusuuringutest ja innovatsioonist saadavat tulu.
Vähemarenenud piirkonnad ja struktuuriprobleemidega piirkonnad peavad looma teadusuuringukesksed tehnopolid enne kui nad saavad alustada teadusuuringukesksete rühmitiste moodustamist. Tehnopol on teadusasutuste, ülikooli, inkubaatori, tööstuspargi, siseinvesteeringute asutuse, pankade, riskikapitalistide ning tegutsevate ettevõtete teenuste kohalik koondumine. Sellised tehnopolid osutuvad vähemarenenud piirkondades piirkondliku innovatsiooni liikumapanevaks jõuks.
Muudatusettepanek 259 I lisa IV peatüki "Võimekus" lõike 1 viies taane
– lähendada teadust ja ühiskonda teaduse ja tehnoloogia harmooniliseks integreerimiseks Euroopa ühiskonda;	– lähendada teadust ja ühiskonda teaduse ja tehnoloogia harmooniliseks integreerimiseks Euroopa ühiskonda; võimaldada ELi, riiklikel või piirkondlikel teabetugipunktidel anda VKEdele, tööstusele ja teadusasutustele kogu vajaliku teavet raamprogrammi, konkurentsivõime ja innovatsiooni programmi ning struktuurifondide kohta.
Muudatusettepanek 260 I lisa IV peatüki "Võimekus" lõike 1 kuues taane
– rakendada horisontaaltegevust ja -meetmeid rahvusvahelise koostöö toetuseks.	– rakendada horisontaaltegevust ja -meetmeid rahvusvahelise, piiriülese ja piirkondadevahelise koostöö toetuseks.
Selgitus
Sama põhimõtet, mis kehtib rahvusvahelise koostöö kohta, tuleb kasutada piiriülese ja piirkondadevahelise koostöö puhul.
Muudatusettepanek 261 I lisa IV peatüki "Võimekus" esimese lõigu kuues a ja b taane (uued)
	– siduda teadusuuringuid ja innovatsiooni ning pidada sidet tööstuse ja VKEde vahel;
	– suurendada Euroopa tipptasemel teadusuuringute nähtavust;
Muudatusettepanek 262 I lisa IV peatüki "Võimekus" teise lõigu teine taane
– analüüsitakse teadusuuringutega seotud riiklikku poliitikat ja tööstusstrateegiaid ning teostatakse järelevalvet.	– teostatakse teadusuuringutega seotud riikliku poliitika ja tööstusstrateegiate poliitilise hindamise analüüsi ning järelevalvet.
Selgitus
Põhilised tulemusnäitajad tuleb struktureerida vastavalt poliitilistele, tehnoloogilistele ja sotsiaalsetele eesmärkidele. Vaja on eristada teadusuuringute erinevaid liike ja etappe ning hindamissüsteemid peavad olema paindlikud, eristades teadus- ja arendustegevuse erinevaid etappe ja liike. Teadusuuringute seostamine poliitika eesmärkidega on tähtis, arvestades ELi liikmesriikides teadus- ja arendustegevuseks tehtavate kulutuste kasvu.
Muudatusettepanek 263 I lisa IV peatüki "Võimekus" teise lõigu kolmas taane
– kooskõlastatakse teaduspoliitikaid, sh riikliku või rahvusvahelise tasandi riikidevahelise koostöö algatusi ühist huvi pakkuvatel teemadel.	– kooskõlastatakse teaduspoliitikaid, sh riikliku või rahvusvahelise tasandi riikidevahelise koostöö algatusi ühist huvi pakkuvatel teemadel. Erilist tähelepanu pööratakse a) teaduspotentsiaali arendamisel sünergilisele lähenemisviisile koos innovatsioonikesksete struktuurifondide ja programmidega ning b) eri liikmesriikide piirkondadevahelise tõhusa piiriülese koostöö ning ühise teadustegevuse ja innovatsioonialase võimekuse arendamise halduslike ja füüsiliste tõkete vähendamisele.
Selgitus
Piiriülesel ja piirkondadevahelisel poliitikal on regionaalpoliitikas selged erijooned ning need on eriti olulised ELi integratsiooni seisukohalt, püüdes ületada liikmesriikide piire. Liikmesriikide piire ületav innovatsioonialane koostöö ei ole sageli edukas. Selle põhjuseks on haldus- ja ruumilised tõkked. Tervitada tuleb mis tahes abi nende probleemide lahendamisel piirkondade ja liikmesriikide poliitika koordineerimisel. Innovatsioon ei lõpe liikmesriigi piiril.
Muudatusettepanek 264 I lisa IV peatüki "Võimekus" alljaotise "Teadustöö infrastruktuurid" alljaotise "Põhimõte" teine lõik
Euroopa lähenemisviisi väljatöötamine teadustöö infrastruktuuridele, sh infotöötlus- ja sidepõhistele elektroonilistele infrastruktuuridele, ning selle valdkonna tegevus liidu tasandil võivad anda märkimisväärse panuse Euroopa teadusuuringute potentsiaalile ja selle rakendamisele.	Euroopa lähenemisviisi väljatöötamine teadustöö infrastruktuuridele, sh infotöötlus- ja sidepõhistele elektroonilistele infrastruktuuridele, ning selle valdkonna tegevus liidu tasandil võivad anda märkimisväärse panuse Euroopa teadusuuringute potentsiaalile ja selle rakendamisele ning Euroopa teadusruumi arendamisele.
Selgitus
Teadustöö infrastruktuur on tähtis nii teadustööle kui ka kõrgtehnoloogilisele innovatsioonile.
Muudatusettepanek 265 I lisa IV peatüki "Võimekus" alljaotise "Teadustöö infrastruktuurid" alljaotise "Tegevus" esimene a lõik (uus)
	Liikmesriikide tasandil rahastatav VKEde „teadmiste tähikute“ süsteem võib olla tõhus vahend teadmiste levitamise toetamisel. Teadmisi ja oskusteavet, mida saab innovatiivsete kaubanduslike toodete loomisel otseselt ära kasutada, võib VKEdele tasuta pakkuda riikliku või piirkondliku VKEde „teadmiste tähikute“ süsteemi kaudu, edendades seega VKEde innovatsioonivõimet. Liikmesriikide tasandil rahastatav VKEde „teadmiste tähikute“ süsteem võib olla tõhus vahend teadmiste levitamise toetamisel. "Teadmiste tähikuid" võib toetada ELi rahaliste vahenditega käesoleva raamprogrammi raames ning struktuurifondide vahenditega („piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive“).
Selgitus
VKEde teadmiste tähikute süsteemiga luuakse uus mehhanism VKEde toetamiseks, kasutades juba olemasolevaid teadmisi ning rakendades neid innovatiivselt, vähendades seega ELi tööstuste ja ettevõtete vahelist „teadmiste lõhet“. See võib osutuda väga kasulikuks mehhanismiks, mida rahastatakse näiteks 7. raamprogrammi või struktuurifondide vahenditega, aidates seega kaasa konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammi eesmärkide saavutamisele.
Muudatusettepanek 266 I lisa IV peatüki "Võimekus" alljaotise "Teadustöö infrastruktuurid" alljaotise "Tegevus" teise lõigu esimese taande esimene alltaane
– riikidevaheline juurdepääs, et tagada Euroopa teadlaste juurdepääs neile teadustööks vajalikele parimatele infrastruktuuridele asukohast olenemata;	–         riikidevaheline juurdepääs, et tagada Euroopa teadlaste, sealhulgas tööstuses ja VKEdes töötavate teadlaste juurdepääs neile teadustööks vajalikele parimatele infrastruktuuridele asukohast olenemata;
Selgitus
Et vältida kahtlusi ja tagada teadlaste võrdne kohtlemine sõltumata töö asukohast.
Muudatusettepanek 267 I lisa IV peatüki "Võimekus" alljaotise "Teadustöö infrastruktuurid" alljaotise "Tegevus" teise lõigu esimese taande teine alltaane
–         tegevuse integreerimine, et Euroopa tasandil paremini korraldada teadustöö infrastruktuuride kasutamist mingis valdkonnas ja edendada nende ühtset kasutamist ja arendamist;	–         tegevuse integreerimine, et Euroopa tasandil paremini korraldada teadustöö infrastruktuuride kasutamist mingis valdkonnas, näiteks kliiniliste uuringute infrastruktuurid / lastehaigustega tegelevad võrgustikud ja edendada nende ühtset kasutamist ja arendamist;
Selgitus
Mitmed akadeemilised rühmad püüavad luua edukaid võrgustikke kliiniliste katsete jaoks lastehaiguste valdkonnas (nt pediaatriline onkoloogia, mille puhul laste vähijuhtumite arv näitab vajadust koostööks eri keskuste vahel rahvusvahelisel tasandil) ning vajavad tungivalt oma tegevuses toetust.
Muudatusettepanek 268 I lisa IV peatüki "Võimekus" alljaotise "Teadustöö infrastruktuurid" alljaotise "Tegevus" teise lõigu esimese taande kolmas alltaane
–         teadusuuringute e-infrastruktuur, edendades kõrgjõudluse- ja -võimsusega side- ja võrguinfrastruktuuride edasist arendamist ja tugevdades Euroopa võimalusi tipptaseme infotöötluse alal; samuti toetades infrastruktuuride kasutuselevõttu kasutajaskonna poolt, tõstes infrastruktuuride ülemaailmset tähtsust ja usaldusväärsust GEANT ja Grid-infrastruktuuride saavutustele toetudes.	–         teadusuuringute e-infrastruktuur, edendades kõrgjõudluse- ja -võimsusega side- ja võrguinfrastruktuuride edasist arendamist ning ülemaailmset ühenduvust ja tugevdades Euroopa võimalusi tipptaseme infotöötluse alal; samuti toetades infrastruktuuride kasutuselevõttu kasutajaskonna poolt, tõstes infrastruktuuride ülemaailmset tähtsust ja usaldusväärsust GEANT ja Grid-infrastruktuuride saavutustele toetudes, ning koostalitlusvõime avatud standardite alusel.
Selgitus
On oluline, et ELil oleks võimalus teha koostööd ka kolmandate riikidega rahvusvaheliste e-infrastruktuurialaste teadusprojektide kaudu. Avatud standardid on parim viis tagamaks koostalitlusvõime ja tehnoloogiline neutraalsus; koostalitlusvõime on IKT edu seisukohalt hädavajalik.
Muudatusettepanek 269 I lisa IV peatüki "Võimekus" alljaotise "Teadustöö infrastruktuurid" alljaotise "Tegevus" teise lõigu teise taande esimene alltaane
1.  uute infrastruktuuride rajamine ja olemasolevate ulatuslik uuendamine, et edendada teadustöö uute, peamiselt ESFRI tööl põhinevate infrastruktuuride loomist, mille üle võidakse otsustada asutamislepingu artikli 171 või eriprogrammide otsuste alusel vastavalt asutamislepingu artiklile 166.	2.  uute infrastruktuuride rajamine ja olemasolevate ulatuslik uuendamine, et edendada teadustöö uute, muu hulgas ESFRI tööl põhinevate infrastruktuuride, näiteks teaduse, tehnika ja kultuuripärandi edendamiseks, loomist, ilma et seda peetaks toetuste maksmise tingimuseks, mille üle võidakse otsustada asutamislepingu artikli 171 või eriprogrammide otsuste alusel vastavalt asutamislepingu artiklile 166.
Selgitus
Seitsmenda raamprogrammiga kutsutakse ellu ka Euroopa kultuuripärandi võrgustik, mis loob teadustöö infrastruktuuri, ühendab teadusuuringuid materiaalse ja mittemateriaalse Euroopa kultuuripärandi valdkonnas.
ESFRI nimekirja kuulumise muutmine ainukeseks kriteeriumiks uute infrastruktuuriprojektide käivitamisel ei oleks rahuldav. On vaja tagada, et ei jäetaks välja nimekirja mittekuuluvaid projekte, mis võivad olla tulevikus strateegilise tähtsusega.
Muudatusettepanek 270 I lisa IV peatüki "Võimekus" alljaotise "Teadustöö infrastruktuurid" alljaotise "Tegevus" teise lõigu teise taande esimene a alltaane (uus)
	– teadusmeetodite serveri loomine, mis aitab oluliselt kaasa uurimismeetodite tõhususele, muutes teatud teadusuuringute tulemused võrreldavates tingimustes juurdepääsetavaks.
Selgitus
Euroopa Parlamendi palvel läbi viidud STOA uuringus „Kuidas optimeerida teaduse ja teadusuuringute tõhusust, kõige tähtsam edu tegur kõrgtehnoloogia majandustes – teadusmeetodite server“ (projekt EP/IV/A/2003/07/01) jõutakse muuhulgas tulemusele, et teadusuuringute tõhusust on nimetatud meetodite serveri abil võimalik märkimisväärselt parandada. Teadlased saaksid kulude vähendamise huvides võtta meetodite serverilt teatud (vahe-) tulemusi, nagu näiteks laborikatsete valdkonnas, ning kasutada neid oma töös.
Muudatusettepanek 271 I lisa IV peatüki "Võimekus" alljaotise "Teadustöö infrastruktuurid" alljaotise "Tegevus" teise lõigu teise taande teine a alltaane (uus)
	– avatud innovatsiooni keskused, mis võimaldavad tööstusega seotud uurimis-ja arendustegevuse alaste suurte koostööprojektide elluviimist ühes kohas, kusjuures konsortsiumipartnerid lähetavad oma töötajaid ajutistele töökohtadele ja/või võimaldavad juurdepääsu teadustöö infrastruktuuridele ja teenustele ressursside jagamise põhimõtte alusel.
Selgitus
Uus tähtis paradigma teadmistest tuleneva majanduskasvu tagamiseks on avatud innovatsioon. See viitab järjest enam ettevõttesisestele ja -välistele ideeallikatele toetuvate ettevõtete suundumusele luua väärtusi innovatsioonist ning jagada riske. Ettevõtted, mis rakendavad ettevõtteväliseid ideid oma äri edendamiseks, võimendades samas ettevõttesiseseid ideid väljaspool oma jooksvat tegevust, saavutavad tõenäoliselt edu. Selleks peavad suured ettevõtted, VKEd, ülikoolid ja uurimisinstituudid tegema tihedat koostööd avatud innovatsiooni ökosüsteemides.
Muudatusettepanek 272 I lisa IV peatüki "Võimekus" alljaotise "Teadustöö infrastruktuurid" alljaotise "Tegevus" kolmas lõik
Rahastamist taotlevad infrastruktuuride projektid valitakse välja mitmete kriteeriumide alusel, mille hulka kuuluvad muu hulgas:	Rahastamist taotlevad infrastruktuuride projektid valitakse välja järgmiste kriteeriumide alusel:
	– eelkõige teaduslik väärtus
– EL rahalise toetuse lisandväärtus;	– EL rahalise toetuse lisandväärtus;
– võimalus pakkuda teenust teadusringkondade (akadeemiliste ja tööstusringkondade) kasutajatele Euroopa tasandil;	– võimalus pakkuda teenust teadusringkondade (akadeemiliste ja tööstusringkondade) kasutajatele Euroopa tasandil;
– asjakohasus rahvusvahelisel tasandil;	– asjakohasus rahvusvahelisel tasandil;
– tehnoloogiline teostatavus;	– tehnoloogiline ja korralduslik teostatavus ning tehnoloogia arendamise võime;
– võimalus Euroopa partnerluseks ja peamiste huvirühmade kaasamiseks;	– võimalus Euroopa partnerluseks ja peamiste huvirühmade, Euroopa Investeerimispanga ja struktuurifondide kaasamiseks;
– ehitus- ja tegevuskulude hinnang.	– ehitus- ja tegevuskulude hinnang.
	– panus Euroopa teadusruumi;
	– vastavus tipptasemel teadustööpõhiste rühmitiste loomise eesmärgiga.
Muudatusettepanek 273 I lisa IV peatüki "Võimekus" 1. alljaotise "Teadustöö infrastruktuurid" alljaotise "Tegevus" neljas lõik
Uute infrastruktuuride väljaehitamisel tagatakse ühenduse finantsvahendite, eriti raamprogrammi ja struktuurifondide kasutamise tõhus koordineerimine.	Uute infrastruktuuride väljaehitamisel peaks võtma arvesse ühtluspiirkondade ja äärepoolseimate piirkondade teaduspotentsiaali. Tagatakse ühenduse finantsvahendite, eriti raamprogrammi ja struktuurifondide kasutamise tõhus koordineerimine. Kõnealuste infrastruktuuride loomist ja rahastamist käsitlevate otsuste tegemisse tuleks kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused.
Muudatusettepanek 274 I lisa IV peatüki "Võimekus" alljaotise "VKEde huvides läbiviidavad teadusuuringud" alljaotis "Eesmärgid"
Euroopa VKEde innovatsioonialase suutlikkuse tugevdamine ja nende panuse suurendamine uutel tehnoloogiatel põhinevate toodete ja turgude arendamisse, aidates neil läbi viia teadusuuringute allhankeid, intensiivistada nende uurimisalaseid jõupingutusi, laiendada nende võrgustikke, paremini kasutada uuringute tulemusi ja omandada tehnoloogilist oskusteavet.	Euroopa VKEde innovatsioonialase suutlikkuse tugevdamine ja nende panuse suurendamine uutel tehnoloogiatel põhinevate toodete ja turgude arendamisse, aidates neil läbi viia teadusuuringute allhankeid, intensiivistada nende uurimisalaseid jõupingutusi, saavutada paremat juurdepääsu eelrahastamisele laiendada nende võrgustikke, paremini kasutada uuringute tulemusi ja omandada tehnoloogilist oskusteavet; lähendades teadusuuringuid ja innovatsiooni;
Muudatusettepanek 275 I lisa IV peatüki "Võimekus" alljaotise "VKEde huvides läbiviidavad teadusuuringud" alljaotis "Põhimõte"
VKEd moodustavad Euroopa erasektori tuumiku. Nad peaksid mängima tähtsat rolli innovatsioonisüsteemis ja teadmiste muundamisel uuteks toodeteks, menetlusteks ja teenusteks. Seistes silmitsi suureneva konkurentsiga siseturul ja ülemaailmselt, peavad Euroopa VKEd suurendama teadmisi ja teadusuuringute intensiivsust, laiendama äritegevust suurematele turgudele ja muutma oma teadmistevõrgustikud rahvusvaheliseks. Enamik liikmesriikide VKEdele suunatud meetmeid ei kannusta ega toeta riikidevahelist uurimisalast koostööd ja tehnosiiret. On vaja võtta EL tasandi meetmeid, et täiendada ja suurendada siseriiklike ja piirkondlike meetmete mõju. Lisaks allpool loetletud meetmetele soositakse ja hõlbustatakse VKEde osalust ning nende vajadusi võetakse arvesse kogu raamprogrammi ulatuses.	VKEd moodustavad Euroopa erasektori tuumiku. Nad peaksid mängima tähtsat rolli innovatsioonisüsteemis ja teadmiste muundamisel uuteks toodeteks, menetlusteks ja teenusteks. Seistes silmitsi suureneva konkurentsiga siseturul ja ülemaailmselt, peavad Euroopa VKEd suurendama teadmisi ja teadusuuringute intensiivsust, arendama teadusuuringute tulemuste turustamist soodustavaid projekte, laiendama äritegevust suurematele turgudele ja muutma oma teadmistevõrgustikud rahvusvaheliseks. Enamik liikmesriikide VKEdele suunatud meetmeid ei kannusta ega toeta riikidevahelist uurimisalast koostööd ja tehnosiiret. On vaja võtta EL tasandi meetmeid, et täiendada ja suurendada siseriiklike ja piirkondlike meetmete mõju. Lisaks allpool loetletud meetmetele soositakse ja hõlbustatakse VKEde osalust ning nende vajadusi võetakse arvesse kogu raamprogrammi ulatuses. Kui VKE-spetsiifilisi vahendeid taotletakse liiga palju, vaadatakse läbi raamprogrammi erinevate vahendite rahastamine, eesmärgiga suunata rahastamine nendele vahenditele, mis seda vajavad. Raamprogrammi ja EUREKA koostoimimist saab kasutada suurte ettevõtete ja VKEde vahelise partnerluse toetamiseks.
Muudatusettepanek 276 I lisa IV peatüki "Võimekus" alljaotise "VKEde huvides läbiviidavad teadusuuringud" alljaotise "Tegevus" esimese lõigu sissejuhatav osa
VKEde toetamise erimeetmed nähakse ette eesmärgiga toetada neid ja nende assotsiatsioone, kui on vaja korraldada teadusuuringute allhanget ülikoolide ja uurimiskeskuste kaudu: peamiselt käsitlevad need madala kuni keskmise tehnoloogilise tasemega, vähese või ilma teadussuutlikkuseta VKEsid. Osaleda võivad ka intensiivsete teadusuuringutega tegelevad VKEd, kellel on vaja teha teadusuuringute allhankeid, et täiendada oma teadussuutlikkust. Meetmeid rakendatakse kõikides teaduse ja tehnoloogia valdkondades. Rahastamisel on võimalik kaks skeemi:	VKEde toetamise erimeetmed nähakse ette eesmärgiga toetada neid ja nende assotsiatsioone, kui on vaja korraldada teadusuuringute allhanget ülikoolide ja uurimiskeskuste kaudu: peamiselt käsitlevad need madala kuni keskmise tehnoloogilise tasemega, vähese või ilma teadussuutlikkuseta VKEsid. Osaleda võivad ka intensiivsete teadusuuringutega tegelevad VKEd, kellel on vaja teha teadusuuringute allhankeid, et täiendada oma teadussuutlikkust; lisaks võivad VKEd olla teadusuuringute läbiviijad teistele projektipartneritele. Toetatakse ka spin-off ettevõtete loomist, mis hõlbustavad teadusuuringute tulemuste turustamist, Meetmeid rakendatakse kõikides teaduse ja tehnoloogia valdkondades, järgides alt-üles lähenemisviisi. Meetmed hõlmavad teadusuuringuid ja tutvustamistegevust, tuues tulemused turule lähemale ning sidudes selle meetme konkurentsivõime ja innovatsiooni programmis pakutavate vahenditega. Rahastamine on võimalik järgmiselt:
Selgitus
VKEde konkurentsivõime parandamiseks tuleks rakendada teadusuuringute sidumist tutvustamistegevuse ja teiste tegevustega, nagu näiteks alustamistegevus. Järgmise sammuna tuleks need siduda uuendustegevuse ja konkurentsivõime raamprogrammi vahenditega, mis stimuleerivad toodete turustamist. Kõnealune tegevus peaks võimaldamaVKEde ja nende teadusuuringute alaste erivajaduste saavutamist ja innovatsiooni.
Muudatusettepanek 277 I lisa IV peatüki "Võimekus" alljaotise "VKEde huvides läbiviidavad teadusuuringud" alljaotise "Tegevus" esimese lõigu esimene alltaane
– VKEdele suunatud teadusuuringud: toetada väikseid innovatiivseid VKEde rühmi, et lahendada ühiseid või täiendavaid tehnoloogilisi probleeme.	· – VKEdele suunatud teadusuuringud: toetada väikseid innovatiivseid VKEde rühmi ning Euroopa käsitööndust raamprogrammi ja/või niisuguste valitsustevaheliste rahastamiskavade kaudu nagu komisjoni, EIP ja EBRD algatused JEREMIE ja JASPER, et lahendada ühiseid või täiendavaid tehnoloogilisi probleeme.
Selgitus
JEREMIE ja JASPER on komisjoni, Euroopa Investeerimispanga ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga algatused, mis on spetsiaalselt suunatud VKEde toetamisele kõigis liikmesriikides. Liikmesriigid võivad programmiga liituda. Toetuse eesmärk peaks olema juurdepääs rahastamisele, mida on VKEdel vaja teadustegevuse arendamiseks. Pidades silmas komisjoni piirkondliku innovatsioonipoliitika alaseid strateegilisi juhiseid, on tähtis, et JEREMIE ja JASPER teineteist täiendaksid.
Mis on EUREKA: see on liikmesriikide ja komisjoni rahvusvaheline koostöö, millega toetatakse kõrgtehnoloogilisi VKEsid.
Euroopa käsitööndus peab suurendama oma konkurentsivõimet teadusuuringute kaudu ning tal on oluline osa töökohtade loomisel. Käsitöönduse säilitamine ja kaasajastamine on Euroopale suurepärane müügivõimalus maailmaturul ning Lissaboni strateegia peamisi ülesandeid. Seetõttu on programmid nagu CRAFT olulise tähtsusega.
Muudatusettepanek 278 I lisa IV peatüki "Võimekus" alljaotise "VKEde huvides läbiviidavad teadusuuringud" alljaotise "Tegevus" esimese lõigu teine a alltaane (uus)
	– kodanikuühiskonna organisatsioonidele suunatud teadusuuringud: toetada kodanikuühiskonna organisatsioone või kodanikuühiskonna organisatsioonide võrgustikke, et tellida teadusuuringute läbiviijatelt uuringuid.
Muudatusettepanek 279 I lisa IV peatüki "Võimekus" alljaotise "VKEde huvides läbiviidavad teadusuuringud" alljaotise "Tegevus" esimene a lõik (uus)
	Kõnealused kolm skeemi asendavad koostöös tehtavaid teadusuuringuid ja kollektiivseid teadusuuringuid, mida rakendatakse VKEde tarbeks kuuenda raamprogrammi raames. Sellega ei kaasne halduseeskirjade muutmist, välja arvatud juhul, kui on vajalik lihtsustamine.
Selgitus
Järjepidevuse ja lihtsustamise tagamiseks tuleks programme muuta kasutajasõbralikemaks.
Muudatusettepanek 280 I lisa IV peatüki "Võimekus" alljaotise "VKEde huvides läbiviidavad teadusuuringud" alljaotise "Tegevus" esimene b lõik (uus)
	Lisaks toetatakse "riiklike uurimisauhindade" skeeme, mis pakuvad rahalisi vahendeid VKEdele või VKE ühendustele, et koostada ettepanekuid raamprogrammi tarbeks.
Selgitus
Ühe olemasoleva takistuse eemaldamiseks peaks Euroopa tasandil toetama riiklikke toetusmeetmeid VKEde algetapis osaluse ettevalmistamiseks seitsmendas raamprogrammis. Riiklik uurimistegevuse auhind peaks näiteks võimaldama katta lähenemise alaste nõupidamiste ja ettepanekute ettevalmistamisega seotud kulud.
Muudatusettepanek 281 I lisa IV peatüki "Võimekus" alljaotise "VKEde huvides läbiviidavad teadusuuringud" alljaotise "Tegevus" esimene c lõik (uus)
	VKEde osaluse hõlbustamine raamprogrammis: luua või edasi arendada olemasolevaid asutusi, mis on keskendunud VKEde raamprogrammis osalemise hõlbustamisele.
Selgitus
Kuuendas raamprogrammis saadud kogemused on näidanud, et eelkõige on oodatust väiksem VKEde osalus. Põhjuseid on mitmesuguseid, tulenevad aga sageli vähesest personalist. Abiks võiksid olla spetsiaalsed nn Lissaboni inglid, mis toetavad VKEde osalemist raamprogrammis.
Muudatusettepanek 282 I lisa IV peatüki "Võimekus" alljaotise "VKEde huvides läbiviidavad teadusuuringud" alljaotise "Tegevus" teine lõik
Konkurentsivõime ja innovatsiooniprogramm pakub tuge vahendajavõrgustikele ja siseriiklikele meetmekavadele, et soosida ja hõlbustada VKEde osalust raamprogrammis.	Konkurentsivõime ja innovatsiooniprogramm pakub tuge vahendajavõrgustikele ja siseriiklikele ning piirkondlikele meetmekavadele järgmisel eesmärgil:
	– julgustada VKEde osalemist raamprogrammis ja hõlbustada nende juurdepääsu sellele, ning
	– tagada, et VKEd kasutavad kõiki raamprogrammi rahastamisvõimaluste eeliseid.
Selgitus
Seitsmenda raamprogrammi ning konkurentsivõime ja innovatsiooniprogrammi raames võetavad meetmed peavad kindlustama VKEde täieliku ja laialdase osalemise. Seda on võimalik saavutada, kui mõlemad programmid on kasutajasõbralikud. Niisugune lähenemine vähendab VKEde raskusi projektide ettevalmistamisel ning lihtsustab juhtimist ja finantshaldust, mille tulemusena suureneb VKEde osalus teadustegevuse ja innovatsiooniprogrammides. ELi programmid on VKEde jaoks atraktiivsed, kui projektid pakuvad kolme olulist väärtust: raha, kiire otsustamine ja rakendamine.
Muudatusettepanek 283 I lisa IV peatüki "Võimekus" alapealkirja "Teadmiste piirkonnad" alapealkirja "Põhimõte" esimene lõik
Üha enam peetakse piirkondi märkimisväärseteks EL uurimis- ja arendustegevuses osalejateks. Piirkondliku tasandi teadusuuringute poliitika ja tegevus sõltub tihti avalikku ja erasektorit ühendavate rühmitiste arengust. Pilootprojekt „Teadmiste piirkonnad“ näitas sellise arengu dünaamikat ning vajadust toetada ja soosida kõnealuste struktuuride arengut.	Üha enam peetakse piirkondi märkimisväärseteks EL uurimis- ja arendustegevuses osalejateks. Piirkondliku, piirkondadevahelise ja piiriülese tasandi teadusuuringute poliitika ja tegevus sõltub tihti avalikku ja erasektorit ühendavate rühmitiste arengust. Pilootprojekt „Teadmiste piirkonnad“ näitas sellise arengu dünaamikat ning vajadust toetada ja soosida kõnealuste struktuuride arengut.
Selgitus
Piiriülesel ja piirkondadevahelisel poliitikal on regionaalpoliitikas selged erijooned ning need on eriti olulised ELi integratsiooni seisukohalt, püüdes ületada liikmesriikide piire.
Muudatusettepanek 284 I lisa IV peatüki "Võimekus" alljaotise "Teadmiste piirkonnad" alljaotise "Põhimõte" teine lõik
Selles valdkonnas võetavad meetmed võimaldavad Euroopa piirkondadel tugevdada oma TTA investeerimissuutlikkust ja teha teadusuuringuid, võimalikult palju suurendades nende potentsiaali kaasata oma teadlasi ja ettevõtjaid Euroopa uurimisprojektidesse.	Selles valdkonnas võetavad meetmed võimaldavad Euroopa piirkondadel tugevdada oma TTA investeerimissuutlikkust ja teha teadusuuringuid, võimalikult palju suurendades nende potentsiaali kaasata oma teadlasi ja ettevõtjaid Euroopa uurimisprojektidesse ning lihtsustades piirkondlike keskuste ja/või rühmitiste teket, edendades seega piirkondlikku arengut Euroopas ja Euroopa teadusruumi arengut.
Selgitus
Kõiki rühmitisi, mitte ainult piiriüleseid rühmitisi, tuleks ergutada kaasa aitama Euroopa teadustööalase suutlikkuse arendamisele.
Muudatusettepanek 285 I lisa IV peatüki "Võimekus" alljaotise "Teadmiste piirkonnad" alljaotise "Põhimõte" teine a lõik (uus)
	Tähelepanu tuleb pöörata koostööle piirialade vahel, nagu näevad ette Interreg III programmid ja territoriaalset eesmärki kajastavad eeskirjad. Programm "Teadmiste piirkonnad" peab sisaldama lahendusi piiriülestele probleemidele ja mehhanisme piirülese piirkondliku teadusuuringutealase koostöö ergutamiseks, olenemata sellest, kas kõnealused piirkonnad kuuluvad lähenemise või piirkondliku konkurentsivõimega seotud eesmärkide alla.
Selgitus
Piirkondlikus poliitikas on piiriülesel piirkondlikul poliitikal kindlad tunnusjooned ning oluline tähendus ELi integratsiooni protsessis.
Muudatusettepanek 286 I lisa IV peatüki "Võimekus" alljaotise "Teadmiste piirkonnad" alljaotise "Tegevus" esimene lõik
Uus algatus „Teadmiste piirkonnad“ hõlmab ja koondab piirkondlikke teadustöös osalejaid: kõrgkoole, uurimiskeskusi, tööstusettevõtteid, ametiasutusi (piirkondlikke nõukogusid või piirkondliku arengu asutusi). Projektid hõlmavad piirkondlike rühmitiste teadusuuringute programmide ühist analüüsi (kooskõlas piirkondlike innovatsioonirühmitiste muu, laiema valdkonna tegevusega) ja vahendite kogumi väljatöötamist, mis võimaldavad neid kaasata teatud teadusuuringutesse, kaasa arvatud vähemarenenud teadustööga piirkondade juhendamist kõrgema tasemega piirkondade poolt. See sisaldab meetmeid, mille eesmärgiks on parandada uurimisvõrgustikku ja juurdepääsu teadustöö rahastamisallikatele, samuti paremini integreerida majanduspiirkonna teadustöös osalejaid ja ametiasutusi. Sellist tegevust rakendatakse tihedas seoses EL regionaalpoliitikaga, konkurentsivõime ja innovatsiooni ning hariduse ja koolituse programmidega.	Uus algatus „Teadmiste piirkonnad“ hõlmab ja koondab piirkondlikke teadustöös osalejaid: kõrgkoole, uurimiskeskusi, tööstusettevõtteid, ametiasutusi (piirkondlikke nõukogusid või piirkondliku arengu asutusi). Projektid hõlmavad piirkondlike innovatsioonistrateegiate elluviimist toetavaid meetmeid, piirkondlike või piiriüleste rühmitiste teadusuuringute programmide ühist analüüsi (kooskõlas piirkondlike innovatsioonirühmitiste muu, laiema valdkonna tegevusega) ja vahendite kogumi väljatöötamist, mis võimaldavad neid kaasata teatud teadusuuringutesse, kaasa arvatud vähemarenenud teadustööga piirkondade juhendamist kõrgema tasemega piirkondade poolt ning tekkivate teadmiste piirkondade otsest toetamist. See sisaldab meetmeid, mille eesmärgiks on parandada uurimisvõrgustikku ja juurdepääsu teadustöö rahastamisallikatele, samuti paremini integreerida majanduspiirkonna teadustöös osalejaid ja ametiasutusi. Sellist tegevust rakendatakse tihedas seoses EL regionaalpoliitikaga (struktuurifondide kasutamine), konkurentsivõime ja innovatsiooni ning hariduse ja koolituse programmidega.
Selgitus
Piirkondlike innovatsioonistrateegiate edukas arendamine viienda ja kuuenda raamprogrammi raames võimaldab nüüd alustada strateegiate rakendamisega. Kahe riigi naaberpiirkondade institutsioonid võivad olla huvitatud ühiste rühmitiste loomisest.
Muudatusettepanek 287 I lisa IV peatüki "Võimekus" alljaotise "Teadmiste piirkonnad" alljaotise "Tegevus" teine lõik
Seoses algatuse „Teadmiste piirkonnad“ konkreetse tegevusega püütakse saavutada kooskõla EL regionaalpoliitikaga, eriti ühtlus- ja äärepoolsemaid piirkondi arvestades.	Seoses algatuse „Teadmiste piirkonnad“ konkreetse tegevusega püütakse saavutada kooskõla EL regionaalpoliitikaga ning peamiste riiklike ja piirkondlike programmidega, eriti ühtlus- ja äärepoolsemaid piirkondi arvestades. Selles kontekstis eraldatakse struktuurifondidest ja võib-olla ka EIP grupi poolt täiendavad assigneeringud, et tugevdada tehnosiirde piirkondlikke struktuure ning eriti teadus- ja tehnoloogiaparke, komplekse ja innovatsioonitsoone, inkubaatoreid ja tehnostruktuure.
Selgitus
Viide riiklikele ja piirkondlikele programmidele kõnealuses lõikes tagab kooskõla ühenduse regionaalpoliitikaga.
Muudatusettepanek 288 I lisa IV peatüki "Võimekus" alljaotise "Teadusuuringute potentsiaal" alljaotise "Tegevus" esimese lõigu esimene taane
teadlaste riikidevahelised kahepoolsed lähetused ühtluspiirkondade valitud organisatsioonide ja ühe või enama partneroraganisatsiooni vahel; valitud keskuste läbiviidav kogenud teadlaste värbamine muudest EL riikidest;	teadlaste riikidevahelised kahepoolsed lähetused ühtluspiirkondade valitud organisatsioonide ja ühe või enama partnerorganisatsiooni vahel; valitud keskuste läbiviidav kogenud teadlaste ja juhtide värbamine liikmesriikidest, assotsieerunud riikidest, naaberriikidest ja kolmandatest riikidest.
Selgitus
Oluline on kaasata teadus- ja uuendustegevuse juhid personalivahetuse mehhanismi.
Muudatusettepanek 289 I lisa IV peatüki "Võimekus" alljaotise "Teadusuuringute potentsiaal" alljaotise "Tegevus" teine a lõik (uus)
	Sünergiaid otsitakse ka konkurentsivõime ja innovatsiooni programmiga, et edendada teadus- ja arendustegevuse tulemuste piirkondlikku turustamist koostöös tööstusega.
Muudatusettepanek 290 I lisa IV peatüki "Võimekus" alljaotise "Teadus ühiskonnas" alljaotise "Eesmärk" esimene a lõik (uus)
	Teaduslike teadmiste ja sotsiaalse arengu vahel on kokkupuutepunktiks keskkonnapoliitika.
Selgitus
Teaduslikke teadmisi ja sotsiaalset arengut tuleks edendada paralleelselt.
Muudatusettepanek 291 I lisa IV peatüki "Võimekus" alljaotise "Teadus ühiskonnas" alljaotise "Tegevus" esimese lõigu esimene taane
Euroopa teadussüsteemi tugevdamine ja parandamine, sh teaduskonsultatsiooni ja -ekspertiisi küsimused; teadusväljaannete tulevik; väärkasutusaltite teadusvaldkondade järelevalvemeetmed; ning pettused, usaldus ja isereguleerumine.	Euroopa teadussüsteemi tugevdamine ja parandamine, sh teaduskonsultatsiooni ja -ekspertiisi küsimused; Euroopa teaduspanga loomine; teadusväljaannete tulevik; meetmed teadusväljaannete kataloogimise ja säilitamise edendamiseks ning üldsusele juurdepääsu hõlbustamiseks teadusväljaannetele; väärkasutusaltite teadusvaldkondade järelevalvemeetmed; ning pettused, usaldus ja isereguleerumine.
Selgitus
Euroopa teadustegevus oleks tõhusam, kui varasemad uurimistulemused muudetaks laiemalt kättesaadavaks. Euroopa teaduspank võimaldaks uuringutulemusi sisaldava avatud juurdepääsuga raamatukogu kasutamist pärast projekti ametliku lõpetamise järgset keeluperioodi, kui puuduvad projektiga seoses olulised põhjused, et seda mitte teha.
Teaduse ja ühiskonna omavaheline toimimine eeldab vastastikust mõistmist, mida võib saavutada ainult vastastikusel alusel, muutes teadusväljaanded kättesaadavaks suurele osale üldsusest, kes neist huvitatud on.
Muudatusettepanek 292 I lisa IV peatüki "Võimekus" alljaotise "Teadus ühiskonnas" alljaotise "Tegevus" esimese lõigu teine taane
Teadlaste ja laiema avalikkuse, sh korrastatud kodanikuühiskonna ulatuslikum kaasamine teadusega seotud küsimustesse, et ennetada ja selgitada poliitilisi ja sotsiaalküsimusi, sh eetikaküsimusi.	· Teadlaste ja laiema avalikkuse, sh korrastatud kodanikuühiskonna ulatuslikum kaasamine teadusega seotud küsimustesse, et ennetada ja selgitada poliitilisi ja sotsiaalküsimusi, sh eetikaküsimusi, näiteks loomade kasutamine katsetes ja teadusuuringutes.
Selgitus
Pidades silmas Euroopa ühiskonna tõsist muret loomade kasutamise üle katsetes ja teadusuuringutes, tuleks see küsimus siin eraldi välja tuua.
Muudatusettepanek 293 I lisa IV peatüki "Võimekus" alljaotise "Teadus ühiskonnas" alljaotise "Tegevus" esimese lõigu kolmas a taane (uus)
	Riski hindamine ja juhtimine otsuste tegemise vahendina.
Selgitus
Riski hindamine on protseduur, mis võimaldab eri võimaluste kvantitatiivset võrdlemist. Tuleks teha jõupingutusi kodanike teavitamiseks, et piirata emotsionaalset mõju otsuste tegemisel.
Muudatusettepanek 294 I lisa IV peatüki "Võimekus" alljaotise "Teadus ühiskonnas" alljaotise "Tegevus" esimese lõigu neljas taane
Teadusuuringud soolise võrdõiguslikkuse vallas, sh soolise võrdõiguslikkuse küsimuse integreerimine uuringute igasse valdkonda ning naiste roll teadusuuringutes.	Teadusuuringud soolise võrdõiguslikkuse vallas, sh soolise võrdõiguslikkuse küsimuse integreerimine uuringute igasse valdkonda ning naiste rolli edendamine teadusuuringutes ja teadusalaseid otsuseid tegevates asutustes.
Selgitus
Naiste aktiivset osalemist teadustegevuses nii teadlaste kui ka otsuste tegijatena on vaja soodustada, et suurendada ühiskonna mõju ühiskondlikus elus.
Muudatusettepanek 295 I lisa IV peatüki "Võimekus" alljaotise "Teadus ühiskonnas" alljaotise "Tegevus" esimese lõigu viies taane
Noorte jaoks teadushimu tekitava keskkonna loomine, tõhustades kõikide tasemete, k.a koolide, teadusharidust ning õhutades noorte huvi teaduse vastu ja selles osalemise soovi.	Noorte jaoks teadushimu tekitava stereotüüpideta keskkonna loomine, tõhustades kõikide tasemete, k.a koolide, teadusharidust ning õhutades noorte huvi teaduse vastu ja selles täieliku osalemise soovi.
Selgitus
On tähtis luua kõikidest stereotüüpidest vaba "teaduslik" keskkond, mis aitaks edendada tüdrukute ja poiste pühendunud osavõttu teadustegevusest ja tugevdada reaalainete õpetamist koolides ja ka muudes õppeasutustes.
Muudatusettepanek 296 I lisa IV peatüki "Võimekus" alljaotise "Teadus ühiskonnas" alljaotise "Tegevus" esimese lõigu seitsmes taane
· Suhtlemise parandamine teadusmaailma ja poliitiliste otsustajate laiema ringi, ajakirjanduse ja üldsuse vahel, aidates teadlastel paremini oma tööd vahendada ning toetades teadusalast teavet ja ajakirjandust.	· Suhtlemise ja vastastikuse mõistmise parandamine teadusmaailma ja poliitiliste otsustajate laiema ringi, ajakirjanduse ja üldsuse vahel, aidates teadlastel paremini oma tööd vahendada ja tutvustada ning toetades teadusalast teavet, väljaandeid ja ajakirjandust.
Selgitus
Suhtlemine on ühesuunaline suhe. Oluline on ühiskonna kaasamine. Suhtlemine peab olema nii oma seisukohtade edastamine kui ka teiste seisukohtadega arvestamine.
Mõistmisel on abiks mitte ainult pelgalt edastamine tavapäraste meediate kujul, vaid ka tööde näitlik kajastamine. Selle saavutamiseks vajavad toetust ka spetsialiseerunud teadusväljaanded.
Muudatusettepanek 297 I lisa IV peatüki "Võimekus" alljaotise "Rahvusvaheline koostöö" esimene lõik
Konkurentsivõimeliseks saamiseks ja maailmatasemel juhtrolli mängimiseks vajab Euroopa ühendus tugevat ja ühtset rahvusvahelist teadus- ja tehnoloogiapoliitikat.	Konkurentsivõimeliseks saamiseks ja maailmatasemel juhtrolli mängimiseks vajab Euroopa ühendus tugevat ja ühtset rahvusvahelist teadus- ja tehnoloogiapoliitikat. Valmistatakse ette rahvusvahelise koostöö üldine strateegia, mis hõlmab kõiki raamprogrammi eri programmide raames rakendatavaid rahvusvahelisi meetmeid.
Muudatusettepanek 298 I lisa IV peatüki "Võimekus" alljaotise "Rahvusvaheline koostöö" teise lõigu esimene a taane (uus)
	– aidata kaasa teadmiste loomisele Euroopas, võimaldades ülikoolidel, uurimisinstituutidel ja Euroopa ettevõtetel sõlmida kontakte partneritega kolmandatest riikidest, hõlbustades nõnda nende juurdepääsu mujal maailmas läbiviidud teadusuuringutele ja aidates avada välisturud Euroopa ettevõtetele.
Selgitus
Nimetatud eesmärke ei tohi ajada segi vahenditega. Strateegiline partnerlus on üks võimalikest vahenditest, et pääseda ligi kolmandate riikide teadmistele, inimressurssidele ja turgudele.
Muudatusettepanek 299 I lisa IV peatüki "Võimekus" alljaotise "Rahvusvaheline koostöö" viies lõik
Programmi „Võimekus“ raames kohaldatakse horisontaalseid toetusmeetmeid, mis keskenduvad muule kui teatavale spetsiifilisele teemale või interdistsiplinaarsele valdkonnale. Tehakse jõupingutusi, et parandada riikide tegevuse ühtsust, toetades rahvusvahelise teaduskoostöö siseriiklike programmide koordineerimist. Tagatakse raamprogrammi erinevate programmide rahvusvahelise koostöö meetmete üldine kooskõla.	Programmi „Võimekus“ raames rakendatakse meetmeid Euroopa teaduse ja tehnoloogia alase rahvusvahelise koostöö strateegia elluviimise toetamiseks. Eelkõige toetatakse abinõusid ja meetmeid, mis ei ole kaetud programmide „Koostöö“ ja "Inimesed" raames ning neid täiendatakse vajaduse korral vastastikust huvi pakkuvate koostöömeetmetega.
	Keskendutakse kahe piirkonna vahelisele teadus- ja tehnoloogiakoostööle, sealhulgas prioriteetide kehtestamisele ning teadus- ja tehnoloogiakoostöö poliitika määratlemisele, ning rahvusvahelise teadus- ja tehnoloogiakoostööd käsitlevate riiklike poliitikate kooskõlastamise toetamisele.
	Arvestades INTASe raames Ida-Euroopa ja Kesk-Aasiaga saavutatud kogemusi, jätkatakse INTASe tegevust. INTASt rahastatakse eriprogrammide "Koostöö", "Inimesed" ja "Võimekus" raames.
	Tagatakse raamprogrammi erinevate programmide rahvusvahelise koostöö meetmete üldine kooskõla.
Muudatusettepanek 300 I lisa IV peatüki "Võimekus" alljaotise "Teadusuuringute ühiskeskuse meetmed väljaspool tuumaenergiavaldkonda" alljaotise "Põhimõte" esimene lõik
Teadusuuringute Ühiskeskuse sõltumatus era- või riigi huvidest ning tehniline pädevus võimaldavad keskusel hõlbustada suhtlemist ja konsensuse saavutamist huvirühmade (tööstusühendused, keskkonnarühmad, liikmesriikide pädevad asutused, muud uuringukeskused) ja poliitikakujundajate vahel, iseäranis EL tasandil. Teadus- ja tehnoloogilise toe kaudu aitab Teadusuuringute Ühiskeskus muuta EL otsuste tegemise protsessi tõhusamaks, läbipaistvamaks ja teaduslikel alustel põhinevaks.	Teadusuuringute Ühiskeskuse sõltumatus era- või riigi huvidest ning tehniline pädevus võimaldavad keskusel hõlbustada suhtlemist ja konsensuse saavutamist huvirühmade (tööstusühendused, keskkonnarühmad, liikmesriikide pädevad asutused, muud uuringukeskused) ja poliitikakujundajate vahel, iseäranis EL tasandil. Teadus- ja tehnoloogilise toe kaudu aitab Teadusuuringute Ühiskeskus muuta EL otsuste tegemise protsessi tõhusamaks, läbipaistvamaks ja teaduslikel alustel põhinevaks. Selles kontekstis toetab Teadusuuringute Ühiskeskus Euroopa Parlamenti ning tugevdab oma suhteid parlamendi komisjonide ja liikmetega. Euroopa Parlamendi ja Teadusuuringute Ühiskeskuse töögrupi kaudu esitab Euroopa Parlament Teadusuuringute Ühiskeskusele nõudeid uuringute läbiviimiseks ja muid nõudeid. Teadusuuringute Ühiskeskuse mis tahes teadusuuringud kooskõlastatakse prioriteetsetes teemavaldkondades tehtava teadustööga, et vältida kattumist ja kordusi.
Selgitus
Teadusuuringute Ühiskeskus peab kõnealuse üheksa teema raames tehtava teadustöö alal komisjoniga aktiivselt sidet pidama, tagamaks, et tööd ei tehta topelt.
Euroopa Parlament kui põhiosaline ELi poliitika kujundamise protsessis vajab sõltumatut teaduslikku nõu; samuti vajavad seda liikmesriigid. Lisaks suurendab niisuguste ekspertteadmiste Euroopa Parlamendile kättesaadavus ka avaliku arvamuse usaldust ELi võetavate otsuste suhtes.
Muudatusettepanek 301 I lisa IV peatüki "Võimekus" alljaotise "Teadusuuringute ühiskeskuse meetmed väljaspool tuumaenergiavaldkonda" alljaotise "Põhimõte" kolmas a lõik (uus)
	Teadusuuringute Ühiskeskus tugevdab oma ainulaadset positsiooni Euroopa teadusruumis Euroopa teaduskultuuri keskmes. Hõlbustades Euroopa ja muude riikide teadlaste, eriti noorteadlaste juurdepääsu oma ressurssidele, suurendab Teadusuuringute Ühiskeskus koostööd teiste avalike ja erateadusasutustega, parandab järjepidevalt oma tegevuse teaduslikku kvaliteeti ning annab teaduslikuma panuse kõrgharidusse ja koolitusse, mis on Teadusuuringute Ühiskeskuse jaoks jätkuvalt esmatähtsal kohal.
Selgitus
Teadusuuringute Ühiskeskus töötab viies liikmesriigis ning sellel on viimastel aastatel õnnestunud luua väga tõhusad suhted uute liikmesriikide ja kandidaatriikidega. See on Euroopa teaduskultuuri süda. Teadusuuringute Ühiskeskusel on palju ainulaadseid ressursse. Need peavad olema avatud teistele teadlastele, et ühendada projekte ning mängida tähtsat rolli noorte teadlaste koolitamises.
Muudatusettepanek 302 I lisa IV peatüki "Võimekus" alljaotise "Teadusuuringute ühiskeskuse meetmed väljaspool tuumaenergiavaldkonda" alljaotise "Tegevus" esimese taande teine a alltaane (uus)
	– töötada välja riski hindamise ja juhtimise kord kui otsuste tegemise vahend, eriti seoses Euroopa Parlamendi, komisjoni, nõukogu ja agentuuride tööülesannetega.
Selgitus
Riski hindamine on protseduur, mis võimaldab eri võimaluste kvantitatiivset võrdlemist. Teadusuuringute Ühiskeskus peaks olema riski hindamise edasise arendamise keskmes, pakkudes tuge kõigile Euroopa institutsioonidele.
Muudatusettepanek 303 I lisa IV peatüki "Võimekus" alljaotise "Teadusuuringute ühiskeskuse meetmed väljaspool tuumaenergiavaldkonda" alljaotise "Tegevus" teise taande kolmas a alltaane (uus)
	– tagada ekspertiis ning mängida keskset rolli ülemaailmse keskkonna- ja turvaseirega seotud teadustegevuses ning uute rakenduste välja arendamises kõnealuses valdkonnas.
Selgitus
Muudatusettepanekuga püütakse selgitada arusaamatust seoses ülemaailmse keskkonna- ja turvaseirega, mille põhjuseks on asjaolu, et see on kavandatud tegevusprogrammina, mille ainsateks potentsiaalselt saadavalolevateks ELi rahalisteks vahenditeks on praegu teadustegevuseks ettenähtud summad (raamprogramm).
Muudatusettepanek 304 I lisa IV peatüki "Võimekus" alljaotise "Teadusuuringute ühiskeskuse meetmed väljaspool tuumaenergiavaldkonda" alljaotise "Tegevus" teise taande neljas a alltaane (uus)
	– edendada ja soodustada alternatiivsete strateegiate ning eelkõige loomi mitte hõlmavate meetodite arendamist ja valideerimist kõikides asjaomastes uurimisvaldkondades (ohutuse hindamine, vaktsiinide katsetamine, tervishoiu- ja biomeditsiiniuuringud jne).
Selgitus
Vastavalt loomade kaitse ja heaolu protokollile, nõukogu muudetud direktiivi 86/609/EMÜ artiklile 23 ning kavandatava ELi määruse eesmärgile edendada loomkatsete alternatiive, tuleks Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevuste hulka lisada alternatiivsete katsestrateegiate ja eelkõige loomi mitte hõlmavate katsemeetodite väljatöötamine.
Muudatusettepanek 305 III lisa alljaotise "Kaudsed meetmed" kolmas lõik
Kui on võimalik kasutada eri rahastamiskavasid, võib tööprogrammides kindlaks määrata teema puhul, mille kohta ettepanekuid oodatakse, kasutatava rahastamiskava.	Põhimõtteliselt tuleks rahastamiskavade valimise võimalus jätta teadlastele ja vaid teatud valdkondade jaoks võib tööprogrammides kindlaks määrata teema puhul, mille kohta ettepanekuid oodatakse, kasutatava rahastamiskava.
Selgitus
Kogemused kuuenda teadusuuringute raamprogrammiga on näidanud, et põhimõtteliselt peaksid teadlased saama otsustada, milliseid rahastamiskavasid kasutatakse.
Muudatusettepanek 306 III lisa alljaotise "Kaudsed meetmed" neljanda lõigu punkti a esimene alapunkt
Selliste uurimisprojektide toetamine, mis viiakse läbi eri riikidest pärit osalejate konsortsiumidena uute teadmiste, uue tehnoloogia, uute toodete või ühiste ressursside arendamiseks. Projektide suurus, ulatus ja sisemine korraldus võib erineda vastavalt valdkonnale ja teemale. Projektid võivad ulatuda väikeste ja keskmise ulatusega teadusuuringutega seotud meetmetest suurte integreeritud projektideni, mis moodustavad märkimisväärse osa kindlaksmääratud eesmärgi saavutamiseks vajalikest vahenditest.	Selliste uurimisprojektide toetamine, mis viiakse läbi eri riikidest pärit osalejate konsortsiumidena uute teadmiste, uue tehnoloogia, uute toodete või ühiste ressursside arendamiseks. Projektide suurus, ulatus ja sisemine korraldus võib erineda vastavalt valdkonnale ja teemale. Projektid võivad ulatuda väikeste ja keskmise ulatusega teadusuuringutega seotud meetmetest suurte integreeritud projektideni, mis moodustavad märkimisväärse osa kindlaksmääratud eesmärgi saavutamiseks vajalikest vahenditest. Projektid peavad olema suunatud väiksematele projektikonsortsiumitele ja VKEdele. Seetõttu hakatakse rakendama lihtsate, lühikeste ja kiirete menetlustega projekte, mis ei näe ette keerulisi rahastamispõhimõtteid ja tarbetut aruandlust.
Muudatusettepanek 307 III lisa alljaotise "Kaudsed meetmed" neljanda lõigu punkti a neljas alapunkt
Üksikute uurimisrühmade läbiviidavate projektide toetamine. Kõnealust kava kasutatakse peamiselt teadlaste algatatud eesliiniuuringute toetamiseks, mida rahastatakse Euroopa teadusnõukogu raames.	Üksikute uurimisrühmade läbiviidavate projektide toetamine. Kõnealust kava kasutatakse peamiselt teadlaste algatatud eesliiniuuringute toetamiseks, mida rahastatakse nn kaasavõetavate e. tegutsemiskohast sõltumatute toetuste abil Euroopa teadusnõukogu raames.
Selgitus
Toetuslepingud sõlmitakse komisjoni ja teise juriidilise isiku vahel. Juhul kui asjakohane teadlane otsustab teise teadusuuringute organisatsiooni kasuks, peaks toetus talle alles jääma.
Muudatusettepanek 308 III lisa alljaotise "Kaudsed meetmed" neljanda lõigu punkti a viies alapunkt
Teadlaste koolituse ja karjääri kujundamise toetamine, mida kasutatakse peamiselt Marie Curie nimeliste meetmete rakendamiseks.	Teadlaste koolituse ja karjääri kujundamise toetamine kõikides programmides, projektides, algatustes ja ka Marie Curie nimelistes meetmetes Naiste teadlaskarjääri alustamist ja jätkamist soodustavate tingimuste edendamine.
Selgitus
Tõhus integreerimine eeldab ulatuslikku poliitikat ning toetusmehhanisme (lastekeskused ja liikumise soodustamine).
Muudatusettepanek 309 III lisa alljaotise "Kaudsed meetmed" neljanda lõigu punkti a kuues alapunkt
Selliste uurimisprojektide toetamine, mille puhul enamik ülikoolide, uurimiskeskuste või muude juriidiliste isikute läbiviidavast teadustegevusest toimub konkreetsete rühmade, eriti VKEde huvides.	Selliste uurimisprojektide toetamine, mille puhul enamik ülikoolide, uurimiskeskuste või muude juriidiliste isikute läbiviidavast teadustegevusest toimub konkreetsete rühmade, eriti VKEde huvides. Püütakse kasutada Euroopa Investeerimispanga vahendeid
Selgitus
Enne kui tehnoloogilisele algatusele eraldatakse stardiraha, on vaja kindlustada eelnev rahastamine. Stardieelset toetust kasutatakse, et tõestada investoritele uue tehnoloogia majanduslikku ja tehnilist teostatavust. Asjakohaste tegevuste hulka kuulub tihti: a) turuuuringute läbiviimine; b) töötava prototüübi loomine; c) teised tegevused, nagu: konsultantide palkamine, esialgsed inimressursside arendamisega seotud kulud, abi toetuse taotluse kirjutamisel ning investorite otsimisel. Stardieelne toetus on oluline, eeldab õigeaegset kasutamist ja on stardirahast tunduvalt väiksem.
Muudatusettepanek 310 III lisa alljaotise "Kaudsed meetmed" neljanda lõigu punkti b esimese lõigu joonealune märkus 25
25. Või nõukogu otsuste alusel, konsulteerides Euroopa Parlamendiga	välja jäetud
Selgitus
Toetustegevust rakendatakse kaasotsustamismenetluse raames.
Muudatusettepanek 311 III lisa alljaotise "Kaudsed meetmed" neljanda lõigu punkti b teine taane
Ühenduse rahaline toetus ühiste tehnoloogiaalgatuste rakendamiseks, et saavutada eesmärk, mida ei ole võimalik saavutada punktis 1 nimetatud rahastamiskavade kaudu. Ühiste tehnoloogiaalgatuste rahastamiseks kombineeritakse eri liiki ja eri rahastamisallikatest (era- ja avalik sektor, Euroopa ja siseriiklikud allikad) pärinevaid vahendeid. Selline rahastamine võib toimuda mitmel viisil ja vahendite eraldamiseks või kasutamiseks kohaldatakse mitmeid mehhanisme: raamprogrammi toetus, Euroopa Investeerimispanga laenud, riskikapitali toetus. Ühiseid tehnoloogiaalgatusi võib otsustada ja rakendada vastavalt asutamislepingu artiklile 171 (see võib hõlmata ühisettevõtete loomist) või eriprogramme käsitlevate otsuste alusel. Ühenduse toetuse andmine sõltub finantskorralduse üldprojekti kindlaksmääramisest, mis on kõikide asjaosaliste ametlik kohustus.	Ühenduse rahaline toetus ühiste tehnoloogiaalgatuste rakendamiseks, et saavutada eesmärk, mida ei ole võimalik saavutada punktis 1 nimetatud rahastamiskavade kaudu. Ühiste tehnoloogiaalgatuste rahastamiseks kombineeritakse eri liiki ja eri rahastamisallikatest (era- ja avalik sektor, Euroopa ja siseriiklikud allikad) pärinevaid vahendeid. Selline rahastamine võib toimuda mitmel viisil ja vahendite eraldamiseks või kasutamiseks kohaldatakse mitmeid mehhanisme: raamprogrammi toetus, Euroopa Investeerimispanga laenud, riskikapitali toetus. Ühiseid tehnoloogiaalgatusi võib otsustada ja rakendada vastavalt asutamislepingu artiklile 171 (see võib hõlmata ühisettevõtete loomist) või eriprogramme käsitlevate otsuste alusel. Ühenduse toetuse andmine sõltub finantskorralduse üldprojekti kindlaksmääramisest, mis on kõikide asjaosaliste ametlik kohustus. Osaluseeskirjades sätestatakse konkreetsed meetmed, mille abil õhutatakse ja toetatakse ühiste tehnoloogiaalgatuste rakendamist, VKEde ja väikeste uurimisrühmade juurdepääsu ja osalust, sh nende piisavat osalemist otsustusprotsessis. See ühiste tehnoloogiaalgatuste aspekt peab kuuluma nende perioodilisse hindamisse.
Muudatusettepanek 312 III lisa neljas a ja b lõik (uued)
	Ühendus toetab tehnosiirdealgatusi ning aitab kaasa uurimistegevuse ja selle abil kasumi tootmise vahelise lõhe ületamisele, andes Euroopa Investeerimisfondile rahalisi vahendeid tehnosiirdevahendi juhtimiseks.
	Asutamislepingu artikli 167 alusel vastu võetud määrusega kehtestatava üksikasjaliku korra ja konkreetseid programme esitavate nõukogu otsuste alusel ning nendega kooskõlas rahastatakse selle vahendiga ülikoolides, uurimiskeskustes või muude tehnosiirdega tegelevate juriidiliste isikute läbiviidavaid tehnosiirdealaseid meetmeid.
Selgitus
Euroopa tehnosiirde valdkond kannatab mitmete struktuuriliste puuduste all, mida on tuvastanud mitmed uuringud (nt TTA peadirektoraadi, Ühendkuningriigi eesistumise ja ELi biotehnoloogia töörühma poolt läbiviidud tehnosiirde kiirendamise uuring). Selleks, et lahendada nimetatud turutõrget, on oluline arendada välja spetsiaalne asutus, mis mängiks olulist rolli ülikoolide või teaduslike uurimiskeskuste poolt projektide ettevalmistamisel arenguetapiks, kus näiteks riskikapital võiks pärast seda mängida rolli.
Tänase päeva seisuga ei tegele selle konkreetse lõhega ükski ühenduse vahend, mis on hädavajalik Euroopa majanduse konkurentsivõime ja teadusuuringute kaubanduslikule alusele seadmise jaoks. Arvestades sellist tühimikku, tuleks nimetatud tehnosiiret rakendada seitsmenda raamprogrammi kaudu ning seda saaks juhtida Euroopa Investeerimisfond, mis oleks võimeline ehitama silla konkurentsivõime ja uuendusprogrammi ning teadusuuringute vahelisele tühimikule.
Muudatusettepanek 313 III lisa alljaotise "Kaudsed meetmed" kuues lõik
Lisaks osalejatele antavale otsesele rahalisele toetusele parandab ühendus oma juurdepääsu EIP laenudele riskijagamise rahastamise vahendite kaudu, andes pangale abi. Pank kasutab ühenduse antavat abi koos oma vahenditega, et katta laenude rahastamiseks tehtavaid makseid ja kapitali assigneeringuid. Võttes arvesse asutamislepingu artikli 167 kohaselt vastuvõetud määrusega ja eriprogrammide vastuvõtmist käsitlevate nõukogu otsustega kehtestatavaid võimalusi ning vastavalt nendele võimaldab kõnealune mehhanism EIP-l anda ulatuslikumalt laenu TTA-meetmetele (näiteks ühistele tehnoloogiaalgatustele, suurtele projektidele, sealhulgas Eureka-projektidele ja uutele teadustegevuse infrastruktuuridele).	Lisaks osalejatele antavale otsesele rahalisele toetusele parandab ühendus oma juurdepääsu EIP laenudele riskijagamise rahastamise vahendite kaudu, andes pangale abi. Pank kasutab ühenduse antavat abi koos oma vahenditega, et katta laenude rahastamiseks tehtavaid makseid ja kapitali assigneeringuid. Võttes arvesse asutamislepingu artikli 167 kohaselt vastuvõetud määrusega ja eriprogrammide vastuvõtmist käsitlevate nõukogu otsustega kehtestatavaid võimalusi ning vastavalt nendele võimaldab kõnealune mehhanism EIP-l anda ulatuslikumalt laenu TTA-meetmetele (näiteks ühistele tehnoloogiaalgatustele, suurtele projektidele, sealhulgas Eureka-projektidele, uutele teadustegevuse infrastruktuuridele ja VKEde läbiviidavatele projektidele). Regionaalarengus osalejaid tuleks konsulteerida nimetatud riskijagamisrahastu arengus, et intensiivrahastada teadus- ja arendustegevuse projekte erasektori investeeringutega.
Selgitus
VKEde sellele uurimisvahendile (RSFF) juurdepääsemise küsimus näib tähtis kontekstis, kus ELi mahajäämus teadus- ja arendustegevuses süvenev ja seda eelkõige erasektoris. EIP peaks looma kommertspankadele või finantsasutuste spetsialiseeritud üksustele delegeerimise süsteemi üldiste laenude eeskujul, mida ta juba kasutab (nimelt pole EIP-l piisavalt personali, et vaadata läbi suur hulk väikesesummalisi taotlusi). See mehhanism oli ette nähtud hiljem, piisab, kui selle elluviimist kiirendada.
Muudatusettepanek 314 III lisa alljaotise "Kaudsed meetmed" seitsmes a lõik (uus)
	Ühendus toetab tehnosiirdealgatusi ning aitab kaasa uurimistegevuse ja selle abil kasumi tootmise vahelise lõhe ületamisele, andes Euroopa Investeerimisfondile rahalisi vahendeid tehnosiirdevahendi juhtimiseks. Asutamislepingu artikli 167 alusel vastu võetud määrusega kehtestatava üksikasjaliku korra ja konkreetseid programme esitavate nõukogu otsuste alusel ning nendega kooskõlas rahastatakse selle vahendiga ülikoolides, uurimiskeskustes või muude tehnosiirdega tegelevate juriidiliste isikute läbiviidavaid tehnosiirdealaseid meetmeid.
Selgitus
Euroopa tehnosiirde valdkond kannatab mitmete struktuuriliste puuduste all, mida on tuvastanud mitmed uuringud (nt tehnosiirde kiirendamise uuring TTA peadirektoraadi, Ühendkuningriigi eesistumise ja ELi biotehnoloogia töörühma poolt läbiviidud tehnosiirde kiirendamise uuring). Selleks, et lahendada nimetatud turutõrget, on oluline arendada välja spetsiaalne asutus, mis mängiks olulist rolli ülikoolide või teaduslike uurimiskeskuste poolt projektide ettevalmistamisel arenguetapiks, kus näiteks riskikapital võiks pärast seda mängida rolli.
Tänase päeva seisuga ei tegele selle konkreetse lõhega ükski ühenduse vahend, mis on hädavajalik Euroopa majanduse konkurentsivõime ja teadusuuringute kaubanduslikule alusele seadmise jaoks. Arvestades sellist tühimikku, tuleks nimetatud tehnosiiret rakendada seitsmenda raamprogrammi kaudu ning seda saaks juhtida Euroopa Investeerimisfond, mis oleks võimeline ehitama silla konkurentsivõime ja uuendusprogrammi ning teadusuuringute vahelisele tühimikule.
Muudatusettepanek 315 II lisa:, programmide suunav jaotus
Koostöö	44432
Tervishoid	8317
Toiduained, põllumajandus ja biotehnoloogia	2455
Side- ja infotehnoloogia	12670
Nanoteadused, nanotehnoloogiad, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad	4832
Energeetika	2931
Keskkond (sealhulgas kliimamuutused)	2535
Transport (sealhulgas lennundus)	5940
Sotsiaalmajandus- ja humanitaarteadused	792
Julgeolek ja kosmos	3960
Ideed	11862
Inimesed	7129
Võimekus	7486
Teadustöö infrastruktuurid	3961
VKEde huvides läbiviidavad teadusuuringud	1901
Teadmiste piirkonnad	158
Teadusuuringute potentsiaal	554
Teadus ühiskonnas	554
Rahvusvaheline koostöö	358
Teadusuuringute Ühiskeskuse meetmed väljaspool tuumaenergiavaldkonda	1817
KOKKU	72726
Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud Koostöö 32582 Tervishoid 6134 Toiduained, põllumajandus ja biotehnoloogia 1935 Side- ja infotehnoloogia 9050 Nanoteadused, nanotehnoloogiad, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad 3467 Energeetika 2415 Keskkond (sealhulgas kliimamuutused) 1886 Transport (sealhulgas lennundus) 4180 Sotsiaalmajandus- ja humanitaarteadused 657 Julgeolek 1429 Kosmos 1429 Ideed 7560 Inimesed 4927 Võimekus 4042 Teadustöö infrastruktuurid 1708 VKEde huvides läbiviidavad teadusuuringud 1366 Teadmiste piirkonnad 126 Teadusuuringute potentsiaal 350 Teadus ühiskonnas 359 Rahvusvaheline koostöö 133 Teadusuuringute Ühiskeskuse meetmed väljaspool tuumaenergiavaldkonda 1751 KOKKU 50862
Selgitus
Muudatuste eesmärk on raamprogrammi viimine kooskõlla Euroopa Parlamendi eelarvedistsipliini käsitleva seisukohaga institutsioonidevahelise kokkuleppe kohta (kaasa arvatud finantsperspektiiv 2007–2013), mis võeti vastu 15. mai 2006. aasta täiskogu istungil ning eelarvejaotuse abil tuua välja raamprogrammi prioriteetsed teemad, mida toetavad kõik ITRE-komisjoni kuuluvad poliitilised fraktsioonid.

• [1]  ELTs seni avaldamata.

EXPLANATORY STATEMENT

Europe deserves better

The Lisbon Summit endorsed the creation of the European Research Area (ERA) integrating research and innovation activities throughout Europe, while at the Barcelona European Council it was agreed that overall spending on R&D in the Union should be increased with the aim of approaching 3% of GDP by 2010, with two thirds of this new investments coming from the private sector.

In its report on the Lisbon Strategy, the High-Level Group chaired by Mr Wim Kok[1] identified the development of a knowledge-based society as one of top five policy areas. The following actions were recommended: “setting up of an area of research and innovation; boosting spending on R&D to 3% of GDP; making Europe more attractive for its best brains; promoting new technologies”.

In its resolution on Science and technology- Guidelines for future European Union policy to support research (Locatelli Report)[2], the European Parliament agreed with the Commission communication on the same subject[3], according to which, in order to realize these objectives the budget of the 7^th Framework Programme must be doubled. In line with this strategy the Commission has presented a proposal for FP7 with an overall amount of Community financial participation of EUR 72.7 billion. The proposed budget was firmly supported by the European Parliament in its resolution on Policy Challenges and Budgetary Means of the enlarged Union 2007-2013 (Boege report)[4].

In the Locatelli report, besides the budgetary issues, there are a number of top priorities which remain of uttermost importance for the EP. The Commission proposal for FP7 meets a great majority of these recommendations and objectives. Therefore, the 7th Framework Programme is broadly accepted by the European Parliament.

Nevertheless, it is essential to stress that only by preserving the original level of financing, as indicated by the European Commission and the European Parliament, will it be possible to guarantee a realization of the objectives mentioned below. Any cuts in FP7 budget are against the Lisbon Strategy and in disagreement with all the declarations of European Union leaders. Thus, a clear vision and strong leadership are necessary. We expect both of these features to emerge in the European Council decisions.

It is important to focus on basic research and support "investigator-driven" basic research activities, selected on the basis of the sole criterion of scientific excellence. This will confer to basic research a European added value, boosting creativity at the highest level, through Europe-wide competition. In this field the research process is often long and complex. Therefore, only a critical mass of financing can lead to the final success.

Also the renewed emphasis given to the programme "People", supporting training and career development of researchers (at all levels) was particularly well received by the EP. Considering the fact that Europe is lacking at least 700 000 researchers, if the target of 3% investment in R&D is to be met by 2010, a strong support for young researchers is necessary.

In addition to these new measures, a high degree of continuity with FP6 in the specific activities for SMEs, namely, research for SMEs and SME associations in the entire field of science and technology, should be preserved.

Following the recommendations in the report of the High-Level Expert Panel chaired by Professor Ramon Marimon[5], the programme "Cooperation” shows high degree of continuity with FP6, in the thematic priorities and a series of important new instruments and corrective measures is introduced. The European Parliament believes that an adequate budget should be preserved to all the areas covered by this Programme, in order to boost and consolidate the research efforts at EU level. It will be of crucial importance for increasing the quality of life in the EU as well as European growth, competitiveness and employment. However, special attention must be paid to those fields where long-term research activities are particularly needed, and thus support from the public sector is more essential. We cannot imagine how possible budgetary cuts could affect such sensitive areas as for instance health (considering aging population and several dangerous emerging diseases), energy (giving the arising urgency of energetic problems) or environment (in order to face challenges deriving from climate change).

FP7 objectives

1. Enhance cooperation within ERA, including cooperation in basic research, acting as a lever to increase national research budgets, improving the conditions for researchers.

2. Contribute to sustainable development of the European Research Area in all EU regions, development of new large infrastructure, making optimal use of existing potential, bringing closer scientists form more developed with convergence regions and exploring the possibility of use of the structural funds for development of R&D capacities in ERA.

3. Develop highly qualified human resources, stimulate attractiveness of research career for young researchers and facilitate their participation in FP7, increase mobility of researchers within ERA and increase attractiveness of Europe for foreign researchers; special attention should be paid to women's access and career in the field of research.

4. Bridge the research-innovation gap by stimulating private investments in areas crucial to competitiveness, promoting public-private partnership, stimulating SMEs participation in Community R&D activities.

5. Creation of the Triangle of Knowledge: supporting the aims of the Lisbon Agenda through Community funded research activities, focusing on building the European knowledge-based economy and society.

6. Introduction of simpler and transparent administrative procedures in order to facilitate participation in FP7.

FP7 instruments - strengthening the European Research Area

The development of a ERA is supported in FP7 in many different ways. All these efforts must be a continuation of the achievements of FP6 in strengthening the realisation of ERA. To reduce fragmentation and overlapping as well as to assure a significant integration with national and regional actions the role of Networks of Excellence will be extended. Important role of integrating R&D activities across Europe should be assigned to ERA-Nets and EUREKA as well.

Basic research - European Research Council

Crucial for economic development is the establishment of the European Research Council supporting basic research at European level on the basis of scientific excellence, conferring a European added value through Europe-wide competition and promotion of scientific excellence at highest level. The ERC should be adequately funded at European level, being autonomous and independent for its activities. It will support research projects which will be selected on their scientific merit and on topics that are chosen by the researchers themselves, through a bottom-up approach. The individual grant scheme will be introduced which can accommodate either individual teams or a combination of teams.

Industry-driven research - Joint Technology Initiatives

To face challenges of global competitiveness the European industry will be supported by wide variety of research and demonstration projects ranging from small Collaborative Projects (CP) to large Joint Technology Initiatives (JTI). The last ones will benefit from long-term public-private partnership and will be the result of the activities of European Technology Platforms (ETPs) which are an important instrument bringing together all interested stakeholders (research institutions, industry and SMEs, financial institutions and policy makers) from all Europe. It is important that ETPs will contribute to integration of ERA by developing a common long-term vision to address a specific challenge, create a coherent strategy to achieve that vision. They should also integrate national and regional strategies, especially those developed by national technology platforms and regional clusters.

Special role of SMEs should be underlined by direct intensive involvement in CPs and JTIs as well as special support measures such as specific calls for SMEs, “national exploratory awards” schemes providing financial means to SMEs or SME associations to prepare proposals for the Framework Programme.

Human potential

Development of human resources, assuring their flexible mobility as a ‘mass phenomenon’ among scientists, facilitating scientific career of young researchers, developing the position of women in science, as well as opening Europe for international cooperation are the major objectives of the “People” programme. Strong measures should be introduced to attract and to retain world-class researchers in Europe.

A special attention should be paid to gender mainstreaming - questions regarding maternity leave and childcare should be seriously taken into consideration. Developing the equal start position of women and men in science will permit to unlock a consistent human potential in the field of research.

Special measures to promote young researchers participation and encouraging them to undertake European scientific career are introduced throughout all actions of FP7. E.g. within the “Ideas” there are introduced special calls for young researchers with so called excellence grants for young researchers. Within “People” it is proposed to introduce “Twinning networks”, assuming closer integration of a few partners with a special offer for early stage researchers. Moreover, different types of reintegration grants for young researchers are provided.

Infrastructure

For the development of ERA it is vital to increase availability, coordination and access in relation to top-level European scientific and technological infrastructure. The development of new infrastructure will be closely coordinated with structural funds and other financial instruments available at European and national level. For instance, “Capacities” may contribute to the development of large infrastructure at national level, in particular supported by structural funds, by assuring its accessibility and networking within ERA.

Regions of knowledge

Actions will facilitate creation of the Regions of Knowledge and Innovation (exploring all education-research-innovation triangle actions) contributing to the development of European Research Area. This will include “mentoring” of highly developed regions with a less developed ones as well as the direct support to emerging Regions of Knowledge and Innovation. Measures facilitating better access of SMEs to technological innovation will be pursued.

Research potential

It is the most important to fully realise the ERA in the enlarged Union. It is necessary to support existing and emerging high potential centres such as Centres of Excellence and Centres of Transfer of Knowledge in the convergence regions. They should be reoriented, fully networked and integrated with ERA. Their transformation should be supported from structural funds as well.

Triangle of Knowledge

Successful realisation of all FP7 objectives requires a sustainable development of excellent human resources, basic research and new technologies leading to commercialisation and contributing to increasing the competitiveness of European industry. Therefore we have to create an integrated Triangle of Knowledge: education - research - innovation. A key success factor will be sustainable development of all elements of the Triangle of Knowledge as well as their deep integration and networking through seamless interfaces.

Education - research

Strengthening the role of universities in research is necessary if research career is to be promoted among students. Young researchers are one of the most important aspects of FP7. Education is mainly a question of national policy but there should be some measures introduced that would link FP7 with the Education & Training Programmes in the European Higher Education Area to allow a smooth research career development of young people.

Research - innovation

The continuity between research and innovation should be maintained also thanks to Joint Technology Initiatives and European Technology Platforms. They can contribute to integrate closely FP7 activities with Competitiveness and Innovation Programme (CIP) in order to facilitate a continuous support at all stages of technology development, from the research, through demonstration up to commercialization. There are foreseen longer term co-operation programmes between organisations from academia and industry, in particular SMEs, which aim at increasing knowledge sharing through joint research partnerships, supported by the recruitment of experienced researchers to the partnership, by staff secondments between both sectors. There should be some extended measures supporting fellowships for researchers employed by industry and research activities undertaken by people from industry.

Multidisciplinarity of research should be strongly supported as it is the basis of development of such leading disciplines as biotechnology and nanotechnology. Moreover, in order to ensure economic return on the results of research, intellectual property rights should be adequately protected. This is a crucial issue especially in such important and dynamic sector as ICT, where additionally, in combination with other models, also an open source development model is proving its utility as a basis for innovation, increasing collaboration and dissemination of knowledge.

Perspectives for the future research and innovation policy

FP6 was oriented towards development of European Research Area. Many successful initiatives were commenced and developed throughout FP6. Now, FP7 will ultimately strengthen the ERA introducing new instruments and integrating the old ones. Particularly, the creation of European Research Council proposed in FP7 will strongly support basic research at European level.

Perhaps a similar way could be chosen for strengthening applied research by creating a European Research and Innovation Area (ERIA), which will orient our efforts towards a closer integration of research with innovation and convert the scientific knowledge into innovation and commercial products. This idea was foreseen in the Lisbon Strategy and in the Kok report which suggested the creation of strict links between research and innovation. Its rationale derives from the necessity to incorporate more industrial funds and risk capital in research and innovation process and collect from these investments concrete financial benefits. That's why it is so important to coordinate the actions of FP7 with CIP. It is worthwhile to analyze whether such a structure as a European Institute of Technology (EIT) could also contribute to the creation of synergy between these two programmes. Thus, EIT, acting as a liaison structure for technology transfer, would generate new technologies and their direct implementation, creating spin-offs, facilitating operations and incubating high-tech start-ups, micro and small enterprises as well as disseminating knowledge.

Obviously, the overall success of such a broad policy cannot be guaranteed only by the Framework Programmes for research and innovation. It is also a matter of macro-economical approach. Making R&D investment attractive for industry it's an absolute necessity and requires stronger efforts. A properly integrated European common market should strengthen the technology transfer, creating a wide interface between industry and research.

• [1]  http://europa.eu.int/comm/councils/bx20041105/kok_report_en.pdf
• [2]  Texts adopted, P6_TA(2005)0077.
• [3]  COM(2004)0353.
• [4]  Texts adopted, P6_TA(2005)0224.
• [5]  http://www.cordis.lu/fp6/instruments_review/

eelarvekomisjonI ARVAMUS (22.2.2006)

Saaja: tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013)
(KOM(2005)0119 – C6‑0099/2005 – 2005/0043(COD))

Arvamuse koostaja: Marilisa Xenogiannakopoulou

LÜHISELGITUS

I Üldine ülevaade seitsmendast raamprogrammist

Nagu Euroopa Parlament väitis hiljuti 8. juunil 2005[1], moodustavad teadusuuringud, tehnoloogiaarendus ja innovatsioon teadmistepõhise majanduse keskse osa ning on kasvu ja säästva arengu, ettevõtete konkurentsivõime, tööhõive ja Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamise võtmetegurid[2]. Juba 2003. aastal oli parlament arvamusel, et teadusuuringutega seotud jõupingutusi tuleb hoogustada ja tugevdada Euroopa Ülemkogu 2002. aasta Barcelona kohtumisel püstitatud eesmärgi saavutamiseks suurendada kulusid uurimis- ja arendustegevusele 2010. aastaks 3 protsendini ELi SKTst[3]. Kuigi Lissabonis võetud kohustust korrati seoses 2002. aasta Barcelona tippkohtumisega, on nõukogu sellest ajast peale kõikides iga-aastastes eelarvemenetlustes pidevalt püüdnud kulusid teadusuuringutele kärpida.

1. Taust

Uus uurimis- ja arendustegevuse raamprogramm on ette nähtud ajavahemikuks 2007–2013 ning selles tehakse ettepanek kuuenda raamprogrammi eelarve kahekordistamiseks, suurendades seda seitsmeaastase programmiperioodi jooksul 72,726 miljardi euroni, millele lisandub EURATOMi osa 3,092 miljardit eurot (ajavahemik 2007–2011).

Õnneks suutis Euroopa Parlament 2006. aasta eelarves kaitsta Euroopa Komisjoni ettepanekuid esialgses eelarveprojektis sellel kuuenda raamprogrammi rakendamise viimasel aastal. Nõukogu poolt eelarveprojektis kavandatud üldised kärped puudutasid peamiselt makseid, mis moodustasid 40–45% kõikidest asjaomastest eelarveridadest. Kärped ei olnud õigustatud, kuna kuuenda raamprogrammi täitmismäär oli viimastel aastatel püsivalt 98%.

2. Õiguslikud piirangud

Põhinedes asutamislepingute artiklitele 166 ja 164, peavad mitmeaastased raamprogrammid teenima kahte peamist strateegilist eesmärki: tugevdada tööstuse teaduslikke ja tehnoloogilisi aluseid ning ergutada selle rahvusvahelist konkurentsivõimet, edendades teadustegevust teiste ELi poliitikate toetuseks. Need kaks eesmärki moodustavad prioriteetide ja vahendite valimise üldise tausta. Tegevused, mida saab viia paremini läbi siseriiklikul või piirkondlikul tasandil, s.t ilma piiriülese koostööta, ei ole abikõlblikud. Seitsmendas raamprogrammis nähakse ette ka võimalused ja rahalised vahendid kolmandate riikide organisatsioonidele ("rahvusvaheline koostöö").

EL annab ainult teatava protsendi projekti üldmaksumusest, kaasrahastamise määr on sõltuvalt tegevuse liigist vahemikus 35–100%, kuid tavaliselt on see 50%. Osalejad peavad võtma vastavalt kasutusele omavahendeid. Seitsmendat raamprogrammi rahastatakse EÜ eelarve jaotiste 02, 06, 08, 09, 10 ja 11 raames. Eelarvet haldavad ühiselt viis komisjoni peadirektoraati: teadusuuringute peadirektoraat, ettevõtluse peadirektoraat, infoühiskonna peadirektoraat, energia ja transpordi peadirektoraat ning Teadusuuringute Ühiskeskus.

3. Ülesehitus ja ajakava

KOM(2005)119 hõlmab kahte õigusakti ettepanekut: ühenduse osa (EP ja nõukogu otsus, kaasotsustamismenetlus) ja EURATOMi osa (nõukogu otsus, nõuandemenetlus). Seitsmenda raamprogrammi ühenduse osa koosneb neljast põhielemendist: "Koostöö" (44,432 miljardit), "Ideed" (11,862 miljardit), "Inimesed" (7,129 miljardit), "Võimekus" (7,486 miljardit) ja Teadusuuringute Ühiskeskuse meetmed väljaspool tuumaenergiavaldkonda (1,817 miljardit).

KOOSTÖÖ	Teemad[4]	miljonit eurot
	Tervishoid	8317
	Toiduained, põllumajandus ja biotehnoloogia	2455
	Side- ja infotehnoloogia	12670
	Nanoteadused, nanotehnoloogiad, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad	4832
	Energeetika	2931
	Keskkond (sealhulgas kliimamuutused)	2535
	Transport (sealhulgas lennundus)	5940
	Sotsiaalmajandus- ja humanitaarteadused	792
	Julgeolek ja kosmos	3960
KOOSTÖÖ KOKKU		44432
IDEED	Euroopa teadusnõukogu	11862
INIMESED	Marie Curie nimelised meetmed	7129
VÕIMEKUS	Teadustöö infrastruktuurid	3961
	VKEde huvides läbiviidavad teadusuuringud	1901
	Teadmiste piirkonnad	158
	Teadusuuringute potentsiaal	554
	Teadus ühiskonnas	554
	Rahvusvaheline koostöö	358
VÕIMEKUS kokku		7486
Teadusuuringute Ühiskeskuse meetmed väljaspool tuumaenergiavaldkonda		1817
EÜ KOKKU		72726

21. septembril 2005 esitas komisjon vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 166 lõikele 3 seitse eriprogrammi, mille nõukogu võtab vastu pärast konsulteerimist EPga (EÜ asutamislepingu artikli 166 lõige 4). Kõiki seitsmendas raamprogrammis ette nähtud tegevusi rakendatakse nende eriprogrammide kaudu, milles määratletakse rakendamise üksikasjalikud eeskirjad, määratakse kindlaks nende kestus ja nähakse ette vajalikuks peetavad vahendid. Eriprogrammides kindlaks määratud vajalikuks peetavad summad kokku ei tohi ületada raamprogrammi ja iga tegevuse jaoks kindlaks määratud maksimaalset kogusummat.

Nende ettepanekute põhjal esitab komisjon 2006. aasta algul vastavalt EÜ asutamislepingu artiklitele 167, 172 ja 251 kaks õigusloome ettepanekut ettevõtjate, uurimiskeskuste ja ülikoolide osavõtu eeskirjade kindlaksmääramiseks ning uurimistulemuste levitamise eeskirjade kindlaksmääramiseks (kaasotsustamine).

4. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad

VKEdel on sageli vaevaliste menetluste ja neilt nõutava mahuka paberitöö tõttu ühenduse raamprogrammide vahendite saamisel rohkem raskusi. Seepärast tuleb VKEde osavõttu parandada mitte ainult interdistsiplinaarsete algatuste kaudu elementide "Koostöö", "Inimesed" ja "Võimekus" raames, vaid ka programmide rakendamise lihtsustamise kaudu, vähendades eelkõige abisaajate kohustusi, nt kaheetapiliste esitamis- ja hindamisemenetluste (s.t lihtsam esimene etapp) ning ühiste kontrollistandardite kasutamise ja komisjoni sisemiste kontrollitegevuste ühtlustamise kaudu.

5. Taastuvad energiaallikad

Taastuvad energiaallikad on tõhusa kliimakaitsestrateegia lahutamatu osa. Need aitavad saavutada Kyoto eesmärke, ei raiska ressursse, vähendavad kahjulike ainete heitmeid õhku ning pakuvad võimalust säästvaks regionaalarenguks ja uusi tööhõivealaseid väljavaateid.

II Arvamuse koostaja soovitused

1. Kuigi nõukogu kordab regulaarselt oma kohustumist teadusuuringutele, tehnoloogiaarendusele ja innovatsioonile, mis on teadmistepõhise majanduse tuum ning kasvu ja säästva arengu võtmeelemendid, kärpis ta 2006. aasta eelarveprojektis taas kord kuuenda raamprogrammi asjaomaste eelarveridade makseid umbes 40 protsendi võrra. Parlament ei peaks seda järgima.

2. Euroopa Ülemkogu 15./16. detsembril saavutatud kokkulepe uue finantsraamistiku suhtes aastateks 2007–2013 ei ole teaduspoliitika osas rahuldav. Uute programmidega seotud õigusloometöö blokeerimise vältimiseks leppisid parlament, nõukogu ja komisjon 18. oktoobri kolmepoolsel kohtumisel kokku ühisdeklaratsioonis "2007.–2013. aasta mitmeaastase finantsraamistikuga seotud õigusloome ettepanekute suunised". See võimaldab parlamendil ja nõukogul jätkata õigusloometööd kuni kokkuleppele jõudmiseni institutsioonidevahelise kokkuleppe suhtes. EP ei peaks loobuma oma õigusloometööst niipea, kui õigusaktil on mõju eelarvele. Ta peaks jätkama "tavapäraseid" esimesi lugemisi ka seitsmenda raamprogrammi puhul vastavalt asutamislepingu artiklis 251 sätestatud õigusloomemenetlusele ja võttes arvesse 8. juuni 2005. aasta resolutsiooni toetajate suurt enamust. Seepärast soovib arvamuse koostaja säilitada komisjoni ettepanekus esitatud summad, et saavutada vastavus EP 8. juuni 2005. aasta läbirääkimispositsioonile.

3. Arvamuse koostaja on veendunud, et Lissaboni eesmärkide saavutamiseks tuleb teha kõik parandamaks regulatiivset keskkonda VKEde jaoks ja nende juurdepääsu seitsmendale raamprogrammile. Käimasolev finantsmääruse[5] ja selle rakendusmeetmete reform on ka seitsmendale raamprogrammile soodus võimalus vähendada bürokraatiat ja lihtsustada abisaajate (nt VKEde) elu, kes ei saa endale lubada liiga suurt halduskoormust.

4. Naftahindade jätkuv kõikumine viimasel kahel aastal ja globaalse soojenemisega seotud hiljutised loodusõnnetused näitavad väga selgelt: Euroopa peab muutuma naftast vähem sõltuvaks. Arvamuse koostaja tervitab Euroopa Komisjoni ettepanekut pühendada tähelepanu kaasaegsete taastuvate energiatehnoloogiatega seotud tegevustele.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Õigusloomega seotud resolutsiooni projekt

Muudatusettepanek 7 Lõige 1 a (uus)

1 a.   juhib tähelepanu, et õigusakti ettepanekus märgitud assigneeringute suhtes 2006. aastast hilisemaks perioodiks kehtib järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta tehtav otsus;

Muudatusettepanek 2 Lõige 1 b (uus)

1 b.   palub komisjonil esitada vajadusel pärast järgmise mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmist ettepanek programmi võrdlussumma kohandamiseks;

Selgitus

Standardmuudatusettepanek rõhutamaks, et esitatud summad tuleb kinnitada võimalikus mitmeaastases finantsraamistikus.

Ettepanek võtta vastu otsus

Komisjoni ettepanek[6]	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 3 Artikkel 3
Seitsmendat raamprogrammi viiakse ellu eriprogrammide kaudu. Kõnealustes programmides määratakse kindlaks täpsed eesmärgid ja üksikasjalikud rakenduseeskirjad.	Seitsmendat raamprogrammi viiakse ellu eriprogrammide kaudu. Kõnealustes programmides määratakse kindlaks täpsed eesmärgid ja üksikasjalikud rakenduseeskirjad kooskõlas finantsmäärusega.
Selgitus
ELi eelarve täitmine peaks toimuma kooskõlas finantsmäärusega.
Muudatusettepanek 4 Artikli 3 lõige 1 a (uus)
	Igal eriprogrammil on üldeelarve rubriigi 3 raames oma eelarverida, et tagada rahalise täitmise järelmeetmed ja parem teabeedastus komisjoni ja eelarvepädevate institutsioonide vahel raamprogrammi raames rahastatud tegevuste üle.
Selgitus
Arvamuse koostaja on arvamusel, et temaatiliste prioriteetide kärpimine ja nende koondamine ühe rubriigi alla võib ohustada nende projektide läbipaistvust ja aruandekohustust. Nende tegevuste järelevalve tagamiseks tuleb luua iga eriprogrammi jaoks eraldi eelarverida.
Muudatusettepanek 5 Artikli 4 lõike 1 sissejuhatav osa
1. Ühenduse finantsosaluse maksimaalne kogusumma seitsmenda raamprogrammi kohta tervikuna on 72 726 miljonit eurot. Kõnealune summa jaotatakse artikli 2 lõigete 2–6 kohaste tegevusvaldkondade ja meetmete vahel järgmiselt (miljonites eurodes):	1. Ühenduse finantsosaluse maksimaalne soovituslik kogusumma seitsmenda raamprogrammi kohta tervikuna on 72 726 miljonit eurot 7-aastaseks perioodiks alates 1. jaanuarist 2007. Kõnealune summa jaotatakse artikli 2 lõigete 2–6 kohaste tegevusvaldkondade ja meetmete vahel järgmiselt (miljonites eurodes):
Selgitus
Standardmuudatusettepanek rõhutamaks, et esitatud summad tuleb kinnitada võimalikus mitmeaastases finantsraamistikus.
Muudatusettepanek 6 Artikli 4 lõige 3 a (uus)
	3 a. Rahastamisele juurdepääsu kergendamiseks kohaldatakse seoses nõutavate dokumentidega proportsionaalsuse põhimõtet ja luuakse taotluste esitamiseks andmebaas.
Selgitus
Meetodeid ja menetlusi tuleb lihtsustada, et saavutada kiiremini valikumenetluse läbipaistvus ja kergendada programmile juurdepääsu. Ametile eraldatud assigneeringud peaksid olema kooskõlas ameti loomise tegevusjuhendi ja nõukogu määruse nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded) sätetega. Nii tagatakse programmi meetmete asjakohane rahastamine.
Muudatusettepanek 7 Artikli 4 lõige 3 b (uus)
	3 b. Programmi halduskulud kokku, sealhulgas ametite sise- ja juhtimiskulud, peaksid olema proportsionaalsed asjaomases programmis ettenähtud ülesannetega ning peavad sõltuma eelarvepädevate ja õigusloomeinstitutsioonide otsusest.
Selgitus
Meetodeid ja menetlusi tuleb lihtsustada, et saavutada kiiremini valikumenetluse läbipaistvus ja kergendada programmile juurdepääsu. Ametile eraldatud assigneeringud peaksid olema kooskõlas ameti loomise tegevusjuhendi ja nõukogu määruse nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded) sätetega. Nii tagatakse programmi meetmete asjakohane rahastamine.
Muudatusettepanek 8 Artikli 4 lõige 4 a (uus)
	4a. Komisjon annab eelarvepädevatele institutsioonidele eelnevat teavet, kui ta kavatseb kalduda kõrvale iga-aastase eelarve märkustes ja lisas esitatud kulude jaotusest.
Selgitus
Arvamuse koostaja on arvamusel, et ühenduse poolt rahastatavate teadusuuringute finantsjärelevalve parandamiseks peaks komisjon teavitama eelarvepädevaid institutsioone regulaarselt eriprogrammide rakendamisest ja andma eelnevat teavet, kui ta kavatseb kalduda kõrvale üldeelarves esitatud kulude jaotusest.

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013)
Viited	COM(2005)0119 – C6‑0099/2005 – 2005/0043(COD)
Vastutav komisjon	ITRE
Arvamuse esitaja(d)            istungil teada andmise kuupäev	BUDG 27.4.2005
Tõhustatud koostöö
Arvamuse koostaja:   nimetamise kuupäev	Marilisa Xenogiannakopoulou 9.6.2005
Arutamine parlamendikomisjonis	22.2.2006
Muudatuste vastuvõtmise kuupäev	2.2.2006
Lõpphääletuse tulemused	poolt: vastu: erapooletuid:		34 1 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Laima Liucija Andrikienė, Richard James Ashworth, Reimer Böge, Simon Busuttil, Paulo Casaca, Gérard Deprez, Valdis Dombrovskis, Brigitte Douay, Bárbara Dührkop Dührkop, James Elles, Szabolcs Fazakas, Louis Grech, Nathalie Griesbeck, Catherine Guy-Quint, Jutta D. Haug, Ville Itälä, Anne E. Jensen, Alain Lamassoure, Janusz Lewandowski, Vladimír Maňka, Jan Mulder, Gérard Onesta, Giovanni Pittella, Antonis Samaras, Esko Seppänen, Nina Škottová, László Surján, Helga Trüpel, Kyösti Tapio Virrankoski, Ralf Walter, Thomas Wise, Marilisa Xenogiannakopoulou
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed	Albert Jan Maat, Hans-Peter Martin, Paul Rübig, José Albino Silva Peneda, Margarita Starkevičiūtė
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

• [1]  Euroopa Parlamendi resolutsioon laienenud liidu poliitiliste väljakutsete ja eelarvevahendite kohta (2007–2013) (2004/2209(INI)), P6_TA-PROV(2005)0224, lõige 16.
• [2]  Euroopa Parlamendi 9. märtsi 2005. aasta resolutsioon P6_TA(2005)0069.
• [3]  Seitsmendat raamprogrammi ettevalmistav Euroopa Parlamendi 18. novembri 2003. aasta resolutsioon teatise "Investeerimine teadusuuringutesse: Euroopa tegevuskava" kohta (KOM(2003) 226 – 2003/2148(INI)), P5_TA(2003)0495.
• [4]  Üksikasjaliku teabe alaprogrammide kohta leiate aadressilt: http://www.cordis.lu/fp7/faq.htm#1.
• [5]  Ettepanek KOM(2005)0181, Grässle raport.
• [6]  ELTs seni avaldamata.

keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni ARVAMUS (24.2.2006)

Saaja: tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013)
(KOM(2005)0119 – C6‑0099/2005 – 2005/0043(COD))

Arvamuse koostaja: Satu Hassi

LÜHISELGITUS

Komisjoni ettepanek võtta vastu seitsmes raamprogramm on mitmes suhtes positiivne. Ettepanekus võetakse arvesse mitmeid parlamendi varasemates otsustes vastuvõetud seisukohti.

Ettepaneku tõeline tähtsus jääb aga ebaselgeks seni, kuni võetakse vastu otsus ELi finantsperspektiivi 2007–2013 kohta. Kui vastuvõetav üldeelarve on ettepanekus kavandatust väiksem, on oht, et seitsmendale raamprogrammile eraldatud assigneeringud võivad olla selles ettepanekus osutatuist oluliselt väiksemad.

Samuti on alust kritiseerida menetlust, sest komisjon on juba avaldanud oma ettepanekud konkreetsete programmide osas – seda tegi komisjon 21. septembril 2005. aastal vaatamata asjaolule, et raamprogramm on alles kaasotsustamismenetluses kaalumisel ning konkreetsed programmid peaksid lähtuma raamprogrammist. Kasutades nimetatud lähenemisviisi, jätab komisjon kaasotsustamismenetluse juba eelnevalt ilma suurest osast selle menetluse tähendusest.

Keskkonna ja rahvatervise seisukohalt sisaldab komisjoni ettepanek palju positiivseid punkte. Raportöör teeb ettepaneku kiita heaks need punktid, mis puudutavad reostuse vähendamist, bioloogilise mitmekesisuse kaitsmist, kliimamuutuste vastu võitlemist, uute energeetikatehnoloogiate väljatöötamist ning energiateadliku Euroopa loomist. Raportöör teeb ettepaneku rõhutada selgemini haiguste ennetamist ning seda eesmärki toetavaid teadusuuringuid. Samuti teeb ta ettepaneku rõhutada kodanikuühiskonna rolli ja naiste õigusi.

Raportöör teeb ettepaneku loetleda energeetikaalaste teadusuuringute üksikud valdkonnad raamprogrammis järjekorras, mis kajastab kliimamuutuste kontrolli ja säästva arengu edendamise mitmetele valikutele omistatud tähtsuse järjekorda, ning teeb ettepaneku luua üksikutele energialahendustele eraldi eelarveread. Tehakse ettepanek suunata süsinikdioksiidi sidumise ja kõrvaldamise alased teadusuuringud selle keskkonnamõjule. Raportöör on seisukohal, et kahjulike gaaside vabade söepõletustehnoloogiate uuringuid peaks rahastama söetööstus, mis on pikaajalise traditsiooniga ja mille käsutuses on märkimisväärsed ressursid.

Tüvirakkude alaste teadusuuringute osas teeb raportöör ettepaneku, et ühendus ei peaks rahastama embrüo tüvirakkude uuringuid, vaid ainult täiskasvanu tüvirakkude ja nabaväädivere tüvirakkude alaseid uuringuid ning muid selliseid alternatiive, mis ei kasuta toorainena embrüoid.

Põllumajandusliku biotehnoloogia osas rõhutab raportöör geneetiliselt muundamata bioloogilise mitmekesisuse kaitset ning geneetiliselt muundatud organismide keskkonnamõju uuringuid.

Raportöör soovib juhtida tähelepanu kavandatava teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi ning kavandatava teadusuuringute seitsmenda Euratomi programmi, mis ei läbi kaasotsustamismenetlust, energeetikaosa vahelisele ebaproportsionaalsusele. Euratomi ettepaneku kohaselt suunatakse termotuumaenergeetikale ja tuumaenergeetika teistele aspektidele viie aasta jooksul rohkem rahalisi vahendeid kui kõikidele teistele energeetikaalastele uuringutele seitsme aasta jooksul kokku. See on vastuolus mitmete ELi otsustega, mille kohaselt tuleb globaalset soojenemist hoida 2 °C võrra madalamal tasemel ning mis rõhutavad energiatõhususe ja taastuvenergia rolli selle saavutamisel. Tuumaenergia ei kuulu ühiselt heakskiidetud prioriteetide hulka. See kätkeb tõsiseid ohte ning isegi teoreetiliselt ei saa tuuma lõhustumise energia mängida olulist rolli kliimamuutuste kontrollimisel, sest uraanivarud on selleks liiga piiratud. Termotuumasüntees ei suuda veel mitme aastakümne jooksul kasutamiskõlblikku energiat toota ning seni puudub tegelikult tagatis, et see ka hilisematel aastakümnetel kasutamiskõlblikuks muutuks.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon kutsub tööstus-, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni kui vastutavat komisjoni üles tegema oma raportis järgmised muudatusettepanekud:

Komisjoni ettepanek[1]	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 1 a (uus)
	(1a) Avaliku sektori rahastatavad teadusuuringud tuleb suunata peamiselt avalikkuse vajaduste ja prioriteetide täitmisele.
Selgitus
Teadusuuringute riiklik rahastamine peaks keskenduma avalikkuse huvides olevatele teadusuuringute vajadustele ning mitte juhinduma peamiselt tööstusalasest konkurentsivõimest.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 2
(2) Lissaboni Euroopa Ülemkogu tunnustas teadustegevuse keskset osa konkurentsivõime ja majanduskasvu tagamisel ning rõhutas teadmiste ja innovatsiooni tähtsust majanduskasvu, sealhulgas tööhõive kasvu suurendamisel Euroopas.	(2) Lissaboni Euroopa Ülemkogu tunnustas teadustegevuse keskset osa konkurentsivõime ja majanduskasvu tagamisel ning rõhutas teadmiste ja innovatsiooni tähtsust majanduskasvu ja sotsiaalse progressi, sealhulgas tööhõive kasvu suurendamisel Euroopas.
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 4 a (uus)
	(4a) Euroopa Parlament on nõudnud, et EL oleks juhtiv keskkonnatehnoloogiate arendaja ja rakendaja ning säästliku tootmise ja tarbimise tagaja. Parlament on ka korduvalt rõhutanud teadusuuringute rolli kliimamuutustele lahenduste leidmisel. Tehnoloogilises arengus vajalike edusammude saavutamiseks on vajalik ühendusepoolne oluline jõupingutus teadusuuringute alal. Parlament on rõhutanud ka vajadust takistada naiste ekspluateerimist ning välistanud inimkloonimise toetamise ja rahastamise ELi programmides.

Muudatusettepanek 4

Põhjendus 5

(5) Arvestades kõigi ühenduse strateegiate vajadusi seoses teadusuuringutega ja tuginedes Euroopa tööstuse, teadusringkondade, ülikoolide ja teiste asjast huvitatud ringkondade ulatuslikule toetusele, peaks ühendus seadma seitsmenda raamprogrammiga saavutatavad teaduslikud ja tehnoloogilised eesmärgid aastateks 2007–2013.	(5) Arvestades kõigi ühenduse strateegiate vajadusi seoses teadusuuringutega ja tuginedes Euroopa tööstuse, teadusringkondade, ülikoolide ja teiste asjast huvitatud mittekaubanduslike ringkondade ulatuslikule toetusele, peaks ühendus seadma seitsmenda raamprogrammiga saavutatavad teaduslikud ja tehnoloogilised eesmärgid aastateks 2007–2013.

Selgitus

On oluline, et parlament toetaks teaduskeskusi, mis kaubandustegevuses ei osale.

Muudatusettepanek 5 Põhjendus 10
(10) Tuleks suurendada kogu Euroopa teadustegevuse ja innovatsiooni alast suutlikkust ning tagada selle optimaalne kasutus.	(10) Tuleks suurendada kogu Euroopa teadustegevuse ja innovatsiooni alast suutlikkust ning tagada selle optimaalne kasutus. Seoses sellega tuleb arvesse võtta ettevõtte tulumaksust vabastamist teadus- ja arendustegevuse seitsmendast raamprogrammist VKEdele makstavate ELi toetuste osas.
Selgitus
Innovatsiooni alase võimekuse optimaalne kasutamine võib kaasa tuua ka ühenduse tasandil uusi ideid maksustamise valdkonnas.
Muudatusettepanek 6 Põhjendus 12
(12) Koostööd käsitlev osa peaks toetama riikidevahelist koostööd igal alal kogu Euroopa Liidus ning ka mitmes teemavaldkonnas vastavalt teadmiste ja tehnoloogia edusammudele aladel, kus tuleks teadusuuringuid toetada ja tugevdada, et lahendada Euroopa sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonna- ja tööstusalaseid küsimusi.	(12) Koostööd käsitlev osa peaks toetama riikidevahelist koostööd igal alal kogu Euroopa Liidus ning ka mitmes teemavaldkonnas vastavalt teadmiste ja tehnoloogia edusammudele aladel, kus tuleks teadusuuringuid toetada ja tugevdada, et lahendada Euroopa sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonna-, rahvatervise- ja tööstusalaseid küsimusi.
Muudatusettepanek 7 Põhjendus 14
(14) Inimesi käsitlevas osas sätestatud tegevus peaks soodustama üksikisikuid valima teadlase ametit, Euroopa teadlasi tuleks julgustada jääma Euroopasse, kogu maailma teadlased peaksid olema huvitatud Euroopast ning Euroopa peaks pakkuma suuremat huvi tippteadlastele.	(14) Inimesi käsitlevas osas sätestatud tegevus peaks soodustama üksikisikuid valima teadlase ametit, Euroopa teadlasi tuleks julgustada jääma Euroopasse, kogu maailma teadlased peaksid olema huvitatud Euroopast ning Euroopa peaks pakkuma suuremat huvi tippteadlastele. Seoses sellega saaks ühenduse tasandil kaaluda teadlasi hõlmavaid maksude ühtlustamise meetmeid.
Selgitus
EL on põhjendatult mures „ajude äravoolu” pärast Aasiasse ja Ameerikasse, kus valitsevad atraktiivsemad tingimused. Nõukogu peaks kindlasti kasutusele võtma konkreetsed maksude ühtlustamise meetmed nii era- kui ka avaliku sektori teadlaste jaoks.
Muudatusettepanek 8 Põhjendus 15
(15) Võimekust käsitlevas osas sätestatud tegevusega tuleks optimeerida teadustöö infrastruktuure; tuleks tugevdada VKEde innovatsioonialast suutlikkust ning nende võimalusi teadusuuringutest kasu saada; tuleks toetada piirkondlike teadusuuringukesksete rühmitiste arengut; tuleks ära kasutada EL ühtlus- ja äärepoolseimate piirkondade teadusuuringute täielikku potentsiaali; tuleks lähendada teadust ja ühiskonda, et teadus ja tehnoloogia integreeruksid harmooniliselt Euroopa ühiskonda ning tuleks võtta horisontaalmeetmeid rahvusvahelise koostöö toetamiseks.	(15) Võimekust käsitlevas osas sätestatud tegevusega tuleks optimeerida teadustöö infrastruktuure; tuleks lihtsustada seitsmendale raamprogrammile juurdepääsu menetlusi; tuleks levitada rohkem teavet seitsmenda raamprogrammi meetmete kohta ; tuleks tugevdada VKEde innovatsioonialast suutlikkust ning nende võimalusi teadusuuringutest kasu saada; tuleks toetada piirkondlike ja kohalike teadusuuringukesksete rühmitiste arengut; tuleks ära kasutada EL ühtlus- ja äärepoolseimate piirkondade, sealhulgas kohalike keskuste teadusuuringute täielikku potentsiaali; tuleks lähendada teadust ja ühiskonda, et teadus ja tehnoloogia integreeruksid harmooniliselt Euroopa ühiskonda ning tuleks võtta horisontaalmeetmeid rahvusvahelise koostöö toetamiseks.
Selgitus
Eesmärkide saavutamist soodustab seitsmendale raamprogrammile juurdepääsu menetluste lihtsustamine.
Rõhku tuleks panna kohalike keskuste, eelkõige ELi äärepoolseimates piirkondades asuvate keskuste arendamisele.
Muudatusettepanek 9 Põhjendus 19
(19) Arvestades ulatuslikult toetatavat raamprogrammi meetmete reguleerimisala laiendamist, riikliku ja erainvesteeringute rahastamise võimendavat mõju, uute teaduse- ja tehnoloogiaalaste küsimuste lahendamise vajadust ühenduses, ühenduse tähtsat osa Euroopa teadusuuringute süsteemi tõhusamaks ja tulemuslikumaks muutmisel ja seitsmenda raamprogrammi panust Lissaboni strateegia hoogustamiseks, on tungiv vajadus kahekordistada EL teadusuuringute eelarvet.	(19) Arvestades ulatuslikult toetatavat raamprogrammi meetmete reguleerimisala laiendamist, riikliku ja erainvesteeringute rahastamise võimendavat mõju, uute teaduse- ja tehnoloogiaalaste küsimuste lahendamise vajadust ühenduses, ühenduse tähtsat osa Euroopa teadusuuringute süsteemi tõhusamaks ja tulemuslikumaks muutmisel ja seitsmenda raamprogrammi panust kliimamuutustele ja säästlikkusele lahenduste leidmise jõupingutustesse, Euroopa elanikkonna tervisesse, samuti Lissaboni strateegia hoogustamiseks, on tungiv vajadus kahekordistada EL teadusuuringute eelarvet.

Muudatusettepanek 10

Põhjendus 24

(24) Seitsmes raamprogramm peaks aitama kaasa säästva arengu ja keskkonnakaitse edendamisele.	(24) Seitsmes raamprogramm ning selle abil toetatavad projektid ja tehnoloogiad peaks aitama kaasa säästva arengu ja keskkonnakaitse edendamisele.

Selgitus

Konkreetseid programme, projekte ja tehnoloogiaid tuleks hinnata ka lähtuvalt nende panusest säästvasse arengusse.

Muudatusettepanek 11 Põhjendus 25
(25) Käesoleva raamprogrammiga toetatavate teadusuuringute puhul tuleks järgida olulisi eetikapõhimõtteid, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhimõtteid. Teaduse ja uute tehnoloogiate eetika Euroopa töörühma arvamusi võetakse arvesse.	(25) Käesoleva raamprogrammiga toetatavate teadusuuringute puhul tuleks eelkõige tuua kasu inimestele ning järgida olulisi eetikapõhimõtteid, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, Euroopa Nõukogu inimõiguste ja biomeditsiini konventsioonis ning UNESCO bioeetika ja inimõiguste ülddeklaratsioonis sätestatud põhimõtteid.
Selgitus
Teadustegevus ei tohiks põhjustada ELi kodanike seas suuremat tööpuudust ega kahjustada inimesi, nagu kloonimise ja sünnieelsete uuringute jms korral.
Muudatusettepanek 12 Põhjendus 28
(28) Tuleks võtta asjakohaseid meetmeid eeskirjade eiramise ja pettuste ennetamiseks ning astuda vajalikke samme kadumaläinud, valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmiseks vastavalt nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta, nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramise eest) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta.	(28) Tuleks võtta asjakohaseid meetmeid antud abi tõhususe ning selle raha kasutamise kontrolliks ning eeskirjade eiramise ja pettuste ennetamiseks ning astuda vajalikke samme kadumaläinud, valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmiseks vastavalt nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta, nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramise eest) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta.
Selgitus
Alates riiklike vahendite üleandmisest on soovitatav kontrollida antud assigneeringute tõhusust teadustöö kontekstis.

Muudatusettepanek 13

Põhjendus 29

(29) On oluline tagada seitsmenda raamprogrammi usaldusväärne finantsjuhtimine ning selle võimalikult tõhus ja kasutajasõbralik rakendamine, samuti lihtne juurdepääs kõigile osalejatele. On vaja tagada nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) järgimine, samuti lihtsustamise ja parema reguleerimise nõuete järgimine.

(29) On oluline tagada seitsmenda raamprogrammi usaldusväärne finantsjuhtimine ning selle võimalikult tõhus ja kasutajasõbralik rakendamine, samuti lihtne juurdepääs kõigile osalejatele. Seitsmenda raamprogrammi üheks peamiseks tunnuseks on halduskorra oluline lihtsustamine ning tugevdatud keskendumine uurimisprojektide teadusliku väärtuse hindamisele. On vaja tagada nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) järgimine, samuti lihtsustamise ja parema reguleerimise nõuete järgimine.

Selgitus

The emphasis in the evaluation of the projects should be on their scientific merit not on administrative qualities.

</Amend>

Muudatusettepanek 14 Artikli 2 lõige 4
4) Inimesed: inimpotentsiaali kvantitatiivne ja kvalitatiivne tugevdamine Euroopa teadusuuringutes ja tehnoloogias.	4) Inimesed: inimpotentsiaali kvantitatiivne ja kvalitatiivne tugevdamine Euroopa teadusuuringutes ja tehnoloogias. Nimetatud põhjusel võiks ühenduse tasandil läbi vaadata maksude ühtlustamine teadlaste jaoks.
Selgitus
EL on põhjendatult mures „ajude äravoolu” pärast Aasiasse ja Ameerikasse, kus valitsevad atraktiivsemad tingimused. Nõukogu peaks kindlasti kasutusele võtma konkreetsed maksude ühtlustamise meetmed nii era- kui ka avaliku sektori teadlaste jaoks.
Muudatusettepanek 15 Artikli 2 lõige 5
5) Võimekus: Euroopa selliste teadusuuringute ja innovatsiooni alase võimekuse põhiaspektide toetamine nagu teadustöö infrastruktuurid, piirkondlikud teadusuuringukesksed rühmitised, EL ühtlus- ja äärepoolseimate piirkondade teadusuuringute täieliku potentsiaali arendamine, VKEde huvides läbiviidavad teadusuuringud, „teadus ühiskonnas“ teemad, horisontaalne rahvusvahelise koostöö.	5) Võimekus: Võimekus Euroopa selliste teadusuuringute ja innovatsiooni alase võimekuse põhiaspektide toetamine nagu teadustöö infrastruktuurid, piirkondlikud teadusuuringukesksed rühmitised, ELi ühtlus- ja äärepoolseimate piirkondade, sealhulgas kohalike teaduskeskuste teadusuuringute täieliku potentsiaali arendamine, VKEde huvides läbiviidavad teadusuuringud, teemad “teadus ühiskonnas”, horisontaalne rahvusvaheline koostöö ning abi teadusvahetusteks ELi äärepoolseimate piirkondade vahel.
Selgitus
The need for cooperation and scientific exchanges among research centres in the outermost regions of the EU should be taken into consideration.
Muudatusettepanek 16 Artikkel 3
Seitsmendat raamprogrammi viiakse ellu eriprogrammide kaudu. Kõnealustes programmides määratakse kindlaks täpsed eesmärgid ja üksikasjalikud rakenduseeskirjad.	Seitsmendat raamprogrammi viiakse ellu eriprogrammide kaudu. Kõnealustes programmides määratakse kindlaks täpsed eesmärgid ja üksikasjalikud rakenduseeskirjad. Halduskorda lihtsustatakse oluliselt võrreldes eelmiste programmidega ning tugevamalt keskendutakse uurimisprojektide teadusliku väärtuse hindamisele.
Selgitus
Projektide hindamisel peaks rõhk olema nende teaduslikul väärtusel ja mitte haldusaspektidel.
Muudatusettepanek 17 Artikkel 6
Kõikide seitsmenda raamprogrammi alla kuuluvate teadusuuringute läbiviimisel järgitakse olulisi eetikapõhimõtteid.	Kõikide seitsmenda raamprogrammi alla kuuluvate teadusuuringute läbiviimisel lähtutakse inimestele ja nende arengule saadavast kasust ning järgitakse olulisi eetikapõhimõtteid, sealhulgas ELi põhiõiguste hartas, Euroopa Nõukogu inimõiguste ja biomeditsiini konventsioonis ning UNESCO bioeetika ja inimõiguste ülddeklaratsioonis sätestatud põhimõtteid.
Selgitus
Teadustegevus ei tohiks põhjustada suuremat tööpuudust ega kahjustada inimesi, nagu kloonimise ja sünnieelsete uuringute jms korral.
Muudatusettepanek 18 Artikli 7 lõige 1
1. Komisjon annab välisekspertide abiga hiljemalt 2010. aastaks raamprogrammi ja selle eriprogrammide kohta vahehinnangu, mis käsitleb käimasolevate teadusuuringute kvaliteeti ja seatud eesmärkide saavutamist.	1. Komisjon annab välisekspertide abiga hiljemalt 2010aastaks raamprogrammi ja selle eriprogrammide kohta vahehinnangu, mis käsitleb käimasolevate teadusuuringute kvaliteeti ja seatud eesmärkide saavutamist, koostades sõltumatu raporti.
Selgitus
Pidades silmas asjaolu, et teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse tegevuskava areneb pidevalt, tuleb seitsmendat raamprogrammi hoolikamalt seirata.

Muudatusettepanek 19

I lisa I osa „Koostöö” kolmanda lõigu sissejuhatav osa

EL meetmete üheksa kindlaksmääratud teemat on järgmised:	EL meetmete kümme kindlaksmääratud teemat on järgmised:

Selgitus

Selle muudatusettepaneku eesmärk on tagada kooskõla allpool oleva muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanek 20

I lisa I osa „Koostöö” kolmanda lõigu punkt 9 a (uus)

	9 a) Platvormi loomine loojate ja tööstuse teabevahetuseks.

Selgitus

ELis leidub sageli Euroopa teadlaste või ettevõtjate algatatud lõpetamata innovatsioone. Nende loojatel puuduvad struktuurilistel, rahalistel või muudel põhjustel ressursid oma kontseptsiooni edasiarendamiseks. Tegemist on kahetsusväärse raiskamisega, sest paljudel juhtudel ei tea nad, kuhu pöörduda, et muuta oma menetlus üksuseks, mis võiks selle kaasata ulatuslikumasse teadusuuringusse või muuta selle praktiliseks tööstusrakenduseks. EL peab looma sillad, mis on vajalikud loojate ja tööstuse ühendamiseks.

Muudatusettepanek 21

I lisa I osa „Koostöö” viies lõik

Erilist tähelepanu pööratakse olulistele teadusvaldkondadele, mis läbivad mitut teemat, näiteks mereteadustele ja -tehnoloogiatele.	Erilist tähelepanu pööratakse olulistele teadusvaldkondadele, mis läbivad mitut teemat, näiteks mereteadustele ja -tehnoloogiatele. Selline tähelepanu põhineb kooskõlastamisel ja tulemuste saavutamisel, mis võimaldavad välja töötada asjaomase ELi poliitika.

Selgitus

EL peab koostama nõuetekohase Euroopa mereteaduse ja ‑tehnoloogiapoliitika.

Muudatusettepanek 22

I lisa I osa „Koostöö” lõik 5 a (uus)

	Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) – eelkõige teadmistepõhiste VKEde – kaasamine tuleb tagada praktiliste toetusmeetmete abil koos saavutatud eesmärkide kvantitatiivse ja kvalitatiivse jälgimisega.

Selgitus

Pidades silmas VKEde olulist rolli innovatsioonis ja konkurentsivõime parandamises, tuleb tagada nende panus ning seda tuleb hinnata raamprogrammi osana.

Muudatusettepanek 23

I lisa I osa „Koostöö” lõik 5 b (uus)

	Tuleb toetada algatusi, mis on välja töötatud teadusalase dialoogi edendamiseks ja tulemuste levitamiseks võimalikult suurele publikule väljaspool teadusringkondi, et tugevdada kodanikuühiskonna rolli teaduses. Sugupoolte võrdsuse mõõdet tuleb edendada teadusuuringute kõikidel tasanditel.

Selgitus

Tuleb arendada teadmistepõhist ühiskonda ja kasutada selles kogu naiste potentsiaali.

Muudatusettepanek 24

I lisa I osa „Koostöö” seitsmes lõik

Eelkõige tööstuse seisukohalt oluliste teemade puhul on muude allikate kõrval võetud aluseks selliste erinevate Euroopa tehnoloogiaplatvormide töö, mis on loodud valdkondades, kus Euroopa konkurentsivõime, majanduskasv ja heaolu sõltuvad olulisel uurimistööl ja tehnoloogilisel arengul lähemas või kaugemas tulevikus. Euroopa tehnoloogiaplatvormid koondavad tööstuse juhtimisel huvirühmasid, et määrata kindlaks ja rakendada strateegilist teadusuuringute programmi. Käesolev raamprogramm aitab kaasa nende strateegiliste teadusuuringute programmide elluviimisele aladel, mis esindavad tõelist Euroopa lisandväärtust.

Eelkõige tööstuse seisukohalt oluliste teemade puhul on muude allikate kõrval võetud aluseks selliste erinevate Euroopa tehnoloogiaplatvormide töö, mis on loodud valdkondades, kus Euroopa konkurentsivõime, majanduskasv ja heaolu sõltuvad olulisel uurimistööl ja tehnoloogilisel arengul lähemas või kaugemas tulevikus. Euroopa tehnoloogiaplatvormid koondavad tööstuse juhtimisel huvirühmasid, et määrata kindlaks ja rakendada strateegilist teadusuuringute programmi.

Selgitus

Raamprogrammi ülesanne ei ole teenida tööstuse strateegilisi teadusuuringute programme.

Muudatusettepanek 25

I lisa I osa „Koostöö” kümnes lõik

Et tugevdada EL teadusuuringute tulemuste levitamist ja kasutamist, toetatakse teadmiste ja tulemuste edasiandmist – sealhulgas poliitikakujundajatele – kõikides valdkondades, kaasa arvatud koostöövõrgustikega seotud algatuste, seminaride ja ürituste rahastamise, välisekspertide abi ning info- ja elektrooniliste teenuste, eelkõige CORDISe kaudu. Innovatsiooni toetavaid meetmeid võetakse konkurentsivõime ja innovatsiooni programmi alusel. Toetust antakse ka algatustele, mille eesmärk on alustada teadusküsimusi ja uurimistulemusi käsitlevat avalikku arutelu väljaspool teadusringkonda, ning algatustele teadusalase suhtlemise ja hariduse valdkonnas. Arvesse võetakse ka eetika põhimõtteid ja soolisi aspekte.

Et tugevdada EL teadusuuringute tulemuste levitamist ja kasutamist, toetatakse teadmiste ja tulemuste edasiandmist – sealhulgas poliitikakujundajatele – kõikides valdkondades, kaasa arvatud koostöövõrgustikega seotud algatuste, seminaride ja ürituste rahastamise, välisekspertide abi ning info- ja elektrooniliste teenuste, eelkõige CORDISe kaudu. Innovatsiooni toetavaid meetmeid võetakse konkurentsivõime ja innovatsiooni programmi alusel. Toetust antakse ka algatustele, mille eesmärk on alustada teadusküsimusi ja uurimistulemusi käsitlevat avalikku arutelu väljaspool teadusringkonda, ning algatustele teadusalase suhtlemise ja hariduse valdkonnas. Kõikides asjaomastes teadusteemades võetakse nõuetekohaselt ja horisontaalselt arvesse ka eetika põhimõtteid, juurdepääsuküsimusi ja soolisi aspekte.

Selgitus

Muul juhul loovad äsja väljatöötatud tehnoloogiad paljude Euroopa kodanike jaoks uusi tõkkeid; kui aga selliseid küsimusi kaalutakse juba projekteerimisetapis, tagatakse täielik juurdepääs vaid piiratud investeeringuga (tavaliselt 2–4% iga uue projekti kogueelarvest).

Muudatusettepanek 26

I lisa I osa „Ühised tehnoloogiaalgatused” esimene lõik

Vähestel juhtudel õigustavad teadusuuringute ja tehnoloogia arenduse eesmärgid ning vajalikud vahendid pikaajalise avaliku ja erasektori partnerluse loomist ühiste tehnoloogiaalgatuste vormis. Need algatused, mis on peamiselt Euroopa tehnoloogiaplatvormide töö tulemuseks ja hõlmavad üht või väikest hulka nende valdkonna aspektidest, ühendavad erasektori investeeringuid ning siseriikliku ja Euroopa avaliku sektori finantseeringuid, kaasa arvatud toetuste rahastamine teadusuuringute raamprogrammi raames ja laenude rahastamine Euroopa Investeerimispanga poolt. Ühised tehnoloogiaalgatused võib kindlaks määrata asutamislepingu artikli 171 alusel (see võib hõlmata ka ühisettevõtte loomist) või eriprogramme käsitlevate otsuste alusel kooskõlas asutamislepingu artikliga 166.

Vähestel juhtudel õigustavad teadusuuringute ja tehnoloogia arenduse eesmärgid ning vajalikud vahendid pikaajalise avaliku ja erasektori partnerluse loomist ühiste tehnoloogiaalgatuste vormis. Need algatused, mis on peamiselt Euroopa tehnoloogiaplatvormide töö tulemuseks ja hõlmavad üht või väikest hulka nende valdkonna aspektidest, ühendavad erasektori investeeringuid ning siseriikliku ja Euroopa avaliku sektori finantseeringuid, kaasa arvatud toetuste rahastamine teadusuuringute raamprogrammi raames ja laenude rahastamine Euroopa Investeerimispanga poolt. Ühised tehnoloogiaalgatused võib kindlaks määrata asutamislepingu artikli 171 alusel (see võib hõlmata ka ühisettevõtte loomist) või eriprogramme käsitlevate otsuste alusel kooskõlas asutamislepingu artikliga 166. Iga ühine tehnoloogiaalgatus tuleb heaks kiita nõukogu eraldi otsusega tagamaks, et eri liikmesriikide puhul valitseb suurem õiglus (nii majanduslikus kui ka tehnoloogilises mõttes).

Selgitus

Seda liiki struktuuride toetamine ei tohiks suurendada liikmesriikide vahelist tehnoloogilist ja majanduslikku ebavõrdsust.

Muudatusettepanek 27

I lisa I osa „Ühised tehnoloogiaalgatused” kolmas lõik

Erilist tähelepanu pööratakse üldisele vastavusele ja koordineerimiselesamasse valdkonda kuuluvate ühiste tehnoloogiaalgatuste ning riiklike programmide ja projektide vahel.	Erilist tähelepanu pööratakse VKEde ja teadusasutuste osalusele sellistes algatustes ning üldisele vastavusele ja koordineerimisele samasse valdkonda kuuluvate ühiste tehnoloogiaalgatuste ning riiklike programmide ja projektide vahel.

Selgitus

VKEde osalemine ühistes tehnoloogiaalgatustes on tõepoolest oluline. Sama oluline on aga ka teadusasutuste osalemine nendes, tagamaks, et riiklikult rahastatavad teadusuuringud ei teeni mitte ainult tööstuse, vaid ka ühiskonna ja avalikku huvi. Muul juhul võidakse tööstuse juhitud ühistes tehnoloogiaalgatustes näiteks autojuhi mugavuse ja suurema läbimüügi nimel hooletusse jätta liiklusohutus.

Muudatusettepanek 28 I lisa I osa „Rahvusvaheline koostöö” esimese lõigu teine täppjaotis
• igas valdkonnas kolmandatele riikidele mõeldud teadusliku koostöö meetmed, kui on vastastikune huvi koostöö vastu konkreetsetel teemadel. Olles tihedalt seotud kahepoolsete koostöölepingute või mitmepoolse aruteluga ELi ja nende riikide või riikide rühmade vahel, kujutavad kõnealused meetmed endast erivahendeid koostöö rakendamiseks ELi ja nende riikide vahel. Sellised meetmed on eelkõige järgmised: meetmed, mille eesmärk on tugevdada kandidaat- ja naaberriikide teadustöö suutlikkust; koostöö, mis on suunatud arengu- ja reformijärgus riikidele ning keskendub nende konkreetsetele vajadustele sellistes valdkondades nagu tervishoid, põllumajandus, kalandus ja keskkond ning mida rakendatakse nende vajadustele kohandatud finantstingimustes.	• igas valdkonnas kolmandatele riikidele mõeldud teadusliku koostöö meetmed, kui on vastastikune huvi koostöö vastu konkreetsetel teemadel. Olles tihedalt seotud kahepoolsete koostöölepingute või mitmepoolse aruteluga ELi ja nende riikide või riikide rühmade vahel, kujutavad kõnealused meetmed endast erivahendeid koostöö rakendamiseks ELi ja nende riikide vahel. Sellised meetmed on eelkõige järgmised: meetmed, mille eesmärk on tugevdada kandidaat- ja naaberriikide teadustöö suutlikkust; koostöö, mis on suunatud arengu- ja reformijärgus riikidele ning keskendub nende konkreetsetele vajadustele sellistes valdkondades nagu tervishoid, eelkõige harvaesinevad või tähelepanuta jäetud haigused, põllumajandus, kalandus ja keskkond ning mida rakendatakse nende vajadustele kohandatud finantstingimustes.
Selgitus
Rohkem tähelepanu tuleb pöörata harvaesinevatele ja tähelepanuta jäetud haigustele.
Muudatusettepanek29 I lisa I osa jao „Teemad” punkti 1 „Tervishoid” alapunkt „Eesmärk”
Parandada Euroopa kodanike tervist ning suurendada tervishoiuga seotud Euroopa tööstusharude ja äriühingute konkurentsivõimet, tegeldes globaalsete tervishoiuküsimustega, sealhulgas puhkevate epideemiate küsimusega. Erilist tähelepanu pööratakse translatiivsetele uuringutele (kliiniliste rakenduste valdkonnas tehtud põhiavastuste translatsioon), uute raviviiside arendamisele ja valideerimisele, haiguste ennetamise ja tervise edendamise meetoditele, diagnostikavahenditele ja -tehnoloogiatele, samuti jätkusuutlikule ja tõhusale tervishoiusüsteemile.	Parandada Euroopa kodanike kehalist ja vaimset tervist ning aidata kaasa Euroopa tervishoiusektori tulemuste saavutamisele, toetades selle sektoriga seotud äriühingute konkurentsivõimet ning tegeldes globaalsete tervishoiuküsimustega, sealhulgas puhkevate epideemiate, harvaesinevate haiguste ning tähelepanuta jäetud haiguste küsimusega. Teadusuuringud suunatakse nii haiguste ennetamisele kui ka tõhusate ravimeetodite ja ravimite väljatöötamisele, tagades samas võrdse juurdepääsu avaliku sektori rahastatud teadusuuringute tulemustele. Erilist tähelepanu pööratakse translatiivsetele uuringutele (kliiniliste ja elanikkonna tasemel rakenduste valdkonnas tehtud põhiavastuste translatsioon), uute raviviiside arendamisele ja valideerimisele, haiguste ennetamise ja tervise edendamise meetoditele, diagnostikavahenditele ja -tehnoloogiatele, normaalse vananemisprotsessi tehnoloogiatele, samuti jätkusuutlikule, juurdepääsetavale ja tõhusale tervishoiusüsteemile.
Muudatusettepanek 30 I lisa I osa jao „Teemad” punkti 1 „Tervishoid” alapunkti „Põhimõte” teine lõik
Paljude haigustega (nt vähkkasvaja, südame-veresoonkonna haigused, vaimu- ja neuroloogilised haigused, eelkõige sellised vanusega seotud haigused nagu Alzheimeri ja Parkinsoni tõbi) seotud kliinilised uuringud põhinevad rahvusvahelistel mitmes keskuses tehtud uuringutel, et leida lühikese aja jooksul nõutav arv patsiente. Epidemioloogiline uurimistöö peab märkimisväärsete tulemuste saavutamiseks hõlmama suurt hulka erinevaid elanikkondi ja rahvusvahelisi võrgustikke. Uue diagnostika ja ravi väljatöötamisel harvaesinevate tervisehäirete jaoks on samuti vaja mitme riigi osalust, et suurendada iga uuringu puhul patsientide arvu. Euroopa tasandil tehtud tervishoiupoliitikaga seotud uuringute alusel saab võrrelda mudeleid, süsteeme, andmeid ning riiklikes andmebaasides ja biopankades hoitavaid patsientide materjale.	Paljude haigustega (nt vähkkasvaja, südame-veresoonkonna haigused, hingamisteede haigused, vaimu- ja neuroloogilised haigused, eelkõige sellised vanusega seotud haigused nagu Alzheimeri ja Parkinsoni tõbi ning laste tervisega seotud mittenakkushaigused) seotud kliinilised uuringud põhinevad rahvusvahelistel mitmes keskuses tehtud uuringutel, et leida lühikese aja jooksul nõutav arv patsiente. Epidemioloogiline uurimistöö, mis on suunatud haigustekitajate kindlakstegemisele molekulitasandist kuni sotsiaalse tasandini, peab märkimisväärsete tulemuste saavutamiseks hõlmama suurt hulka erinevaid elanikkondi ja rahvusvahelisi võrgustikke. Uue diagnostika ja ravi väljatöötamisel harvaesinevate tervisehäirete jaoks ning nende tervisehäirete epidemioloogilise uurimistöö tegemisel on samuti vaja mitme riigi osalust, et suurendada iga uuringu puhul patsientide arvu. Euroopa tasandil tehtud tervishoiupoliitikaga seotud uuringute alusel saab võrrelda mudeleid, süsteeme, andmeid ning riiklikes andmebaasides ja biopankades, sealhulgas avalikes nabaväädivere tüvirakkude pankades hoitavaid patsientide materjale.
Muudatusettepanek 31 I lisa I osa jao “Teemad” punkti 1 “Tervishoid” alapunkti “Põhimõte” kolmas lõik
ELis läbiviidud põhjalikud biomeditsiinilised uuringud aitavad tugevdada Euroopa tervishoiualase biotehnoloogia-, meditsiinitehnoloogia- ja farmaatsiatööstuse konkurentsivõimet. ELil on oluline roll ka sellise keskkonna loomisel, mis soodustab innovatsiooni farmaatsiasektoris, eelkõige kliiniliste uuringute edusammude suurendamiseks. Teadusuuringutega seotud VKEd on tervishoiualase biotehnoloogia- ja meditsiinitehnoloogiatööstuse peamised majanduslikud liikumapanevad jõud. Kuigi Euroopas on praegu rohkem biotehnoloogiaettevõtteid kui USAs, on suurem osa neist siiski väikesed ja konkurentidest napima kogemusega. Avaliku ja erasektori teadusuuringutealased jõupingutused EL tasandil hõlbustavad nende arengut. EL teadustegevus aitab kaasa uute normide ja standardite väljatöötamisele, et luua uute meditsiinitehnoloogiate (nt taastav meditsiin) jaoks asjakohane õigusraamistik.	ELis läbiviidud põhjalikud biomeditsiinilised uuringud aitavad parandada tervist ja tugevdada Euroopa tervishoiualase biotehnoloogia-, meditsiinitehnoloogia- ja farmaatsiatööstuse konkurentsivõimet. Teadusuuringutega seotud VKEd on tervishoiualase biotehnoloogia- ja meditsiinitehnoloogiatööstuse peamised majanduslikud liikumapanevad jõud. Kuigi Euroopas on praegu rohkem biotehnoloogiaettevõtteid kui USAs, on suurem osa neist siiski väikesed ja konkurentidest napima kogemusega. Avaliku ja erasektori teadusuuringutealased jõupingutused EL tasandil hõlbustavad nende arengut. EL teadustegevus aitab kaasa uute normide ja standardite väljatöötamisele, et luua uute meditsiinitehnoloogiate (nt taastav meditsiin) jaoks asjakohane õigusraamistik. Euroopa teadusuuringud ja innovatsioon alternatiivsete katsetamisstrateegiate ja eelkõige loomi mitte hõlmavate meetodite valdkonnas tagavad maailmas juhtpositsiooni avalikkuse ja sidusrühmade nende murede lahendamisel, mis puudutavad loomade jätkuvat kasutamist biomeditsiinilistes uuringutes ning võivad lisaks sellele luua turu tööstussektorite jaoks.
	Vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele keskendub ühenduse teadusuuringute rahastamine täiskasvanu tüvirakkude ja nabaväädi tüvirakkude uurimisele ega takista hävitamisele kuuluvate ülemääraste embrüote kasutamist ravimeetodite teadusuuringuteks. Vastavalt Euroopa Nõukogu inimõiguste ja biomeditsiini (1997. aasta Oviedo konventsiooni) artiklile 18 ei tohi embrüoid teadusuuringuteks kasvatada.
	Soovitatav on ergutada MICE (Euroopa laste ravimiuuringute) programmi loomist vastavalt määrusele (EÜ) nr …/… pediaatrias kasutatavate ravimite kohta, millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1768/92, direktiivi 2001/83/EÜ ja määrust (EÜ) nr 726/2004.
Selgitus
Euroopa Liidu põhiõiguste harta, mis kuulutati välja Nice’is (Prantsusmaa) 7. detsembril 2000. aastal, keelab selgesõnaliselt eugeenilised toimingud ja reproduktiivse kloonimise, kuid ei kommenteeri selgesõnaliselt embrüouuringuid (artikkel 3)
– "(...) vastavalt asjakohastele rahvusvahelistele konventsioonidele ja tegevusjuhenditele, nt
4. aprillil Oviedos allkirjastatud Euroopa Nõukogu inimõiguste ja biomeditsiini konventsioon ning 12. jaanuaril 1998. aastal Pariisis allkirjastatud lisaprotokoll inimkloonimise keelustamise kohta.”
Allikas: komisjoni personali töödokument inimese embrüotüvirakkude uuringute raporti kohta, Brüssel 3.4.2003 SEC(2003) 441.
Oluline on kindlalt rõhutada parlamendi seisukohta, mis toetab seitsmenda raamprogrammi raames MICE-programmi loomist.
Muudatusettepanek 32 I lisa I osa jao “Teemad” punkti 1 “Tervishoid” alapunkti “Põhimõte” neljas lõik
Käsitletavad tegevused, mis hõlmavad poliitikast tulenevate nõuete jaoks vajalikke teadusuuringuid, on nimetatud allpool. Kahte strateegilist küsimust – laste suremus ja vananeva elanikkonna tervis – käsitletakse kõikide tegevuste raames. Euroopa tehnoloogiaplatvormide poolt kehtestatud teadusuuringute põhipunkte (nt uute ravimitega seotu) toetatakse vajaduse korral. Nimetatud põhipunktide täiendamiseks ja uutele poliitikast tulenevatele vajadustele reageerimiseks võidakse toetada lisameetmeid näiteks tervishoiupoliitika ning töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas.	Käsitletavad tegevused, mis hõlmavad poliitikast tulenevate nõuete jaoks vajalikke teadusuuringuid, on nimetatud allpool. Kolme strateegilist küsimust – laste tervis, naiste tervis ja vananeva elanikkonna tervis – käsitletakse kõikide tegevuste raames. Euroopa tehnoloogiaplatvormide poolt kehtestatud teadusuuringute põhipunkte (nt uute ravimitega seotu) toetatakse vajaduse korral. Nimetatud põhipunktide täiendamiseks ja uutele poliitikast tulenevatele vajadustele reageerimiseks võidakse toetada lisameetmeid näiteks tervishoiupoliitika ning töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas. Eriti suur on vajadus täita ja uurida alampopulatsioonide, sealhulgas puuetega inimeste, vähemusrühmade ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade vajadusi.
Muudatusettepanek 33 I lisa I osa jao „Teemad” punkti 1 „Tervishoid” alapunkti „Tegevus” esimese alapealkirja „Biotehnoloogia, üldised inimese tervise jaoks vajalikud vahendid ja tehnoloogia” esimene taane
– Suure tootlikkusega teadustegevus. Eksperimentaalsete edusammude rakendamine biomeditsiinilistes uuringutes, edendades andmete loomist, standardimist, saamist ja analüüsimist.	– Suure tootlikkusega teadustegevus. Eksperimentaalsete edusammude rakendamine biomeditsiinilistes uuringutes, edendades andmete loomist, standardimist, saamist ja analüüsimist. Koos neurobioloogia ja käitumisbioloogia ning geneetika ja genoomika alusuuringutega inim- ja loomade tervise kohta.
Selgitus
Praegused uuringud on tõestanud vajadust investeerida neuroteaduse kui bioteaduse ning inimõpetuse nurgakivi alusuuringutesse .
Muudatusettepanek 34 I lisa I osa jao „Teemad” punkti 1 „Tervishoid” alapunkti „Tegevus” esimese alapealkirja „Biotehnoloogia, üldised inimese tervise jaoks vajalikud vahendid ja tehnoloogia” teine taane
– Avastamine, diagnostika ja jälgimine. Rõhuasetus mitteinvasiivsetel või minimaalselt invasiivsetel lähenemisviisidel.	– Avastamine, diagnostika ja jälgimine. Rõhuasetus mitteinvasiivsetel või minimaalselt invasiivsetel lähenemisviisidel ja sellistel tehnoloogiatel nagu DNA-kiipidel ning molekulaarkuvamisel ja -diagnostikal. Esikohale tuleks seada raviga otseselt seotud diagnostikavahendid.
Selgitus
Eelkõige geneetiliste, aga ka muude haiguste diagnostika on viimastel aastatel tohutult arenenud, eriti DNA sekventeerimise tõttu. Diagnoosi ja ravi vahel on suur lünk. Patsiendi jaoks on kindlasti oluline saada mitte ainult diagnoosi, vaid ka ravi. Seetõttu peaksid prioriteediks olema nimetatud probleemi lahendavad uuringud.
Muudatusettepanek 35 I lisa I osa jao „Teemad” punkti 1 „Tervishoid” alapunkti „Tegevus” esimese alapealkirja „Biotehnoloogia, üldised inimese tervise jaoks vajalikud vahendid ja tehnoloogia” kolmas taane
– Ravi sobivuse, ohutuse ja tõhususe prognoosimine. Bioloogiliste markerite, in vivo ja in vitro meetodite ja mudelite väljatöötamine ja valideerimine, kaasa arvatud simulatsioon, farmakogenoomika, selektiivsed toimeained ja alternatiivid loomkatsetele.	– Ravi sobivuse, ohutuse ja tõhususe prognoosimine. Bioloogiliste markerite, in vitro meetodite ja mudelite väljatöötamine ja valideerimine, kaasa arvatud simulatsioon, farmakogenoomika, selektiivsed toimeained ja muud alternatiivid loomkatsetele, eelkõige ahviliste kasutamise asendamiseks.
Selgitus
Pidades silmas loomade kaitse ja heaolu protokolli nõudeid ning Euroopa avalikkuse tõsist muret loomkatsete pärast, on ELi jaoks vastuvõetamatu rahastada in vivo meetodeid ja mudeleid. Vastavalt nõukogu direktiivi 86/609/EMÜ artiklile 23 ja kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi artikli 7 lõike 2 punktidele a ja b peaks EL välja töötama ja valideerima loomkatsete alternatiivid. Lisaks sellele on komisjon ja nõukogu korduvalt väljendanud oma kohustust vähendada ahviliste kasutamist ja asendada ahviliste kasutamine teadusuuringutes, näiteks nõukogu otsuse 1999/575/EÜ (milles käsitletakse katsetes ja muudel teaduslikel eesmärkidel kasutatavate selgroogsete loomade kaitse Euroopa konventsiooni sõlmimist ühenduse poolt) preambulis. Seetõttu tuleks seda kajastada ka ELi rahastamises raamprogrammist.
Muudatusettepanek 36 I lisa I osa jao „Teemad” punkti 1 „Tervishoid” alapunkti „Tegevus” esimese alapealkirja „Biotehnoloogia, üldised inimese tervise jaoks vajalikud vahendid ja tehnoloogia” neljas taane
– Uudsed raviviisid ja sekkumine. Täiustatud raviviiside ja tehnoloogia edasise arengu tagamine koos võimaliku kasutuselevõtuga paljude haiguste ja tervisehäirete puhul.	– Uudsed raviviisid ja sekkumine. Täiustatud raviviiside ja tehnoloogia edasise arengu tagamine koos võimaliku kasutuselevõtuga paljude haiguste ja tervisehäirete, sealhulgas lapsi mõjutavate haiguste ja tervisehäirete puhul.
Muudatusettepanek 37 I lisa I osa jao „Teemad” punkti 1 „Tervishoid” alapunkti „Tegevus” teise alapealkirja „Teadusuuringute tõlgendamine inimese tervise seisukohalt” teine taane
– Aju-uuringud ja seonduvad haigused, inimeste areng ja vananemine. Uurimaks normaalset vananemisprotsessi ning seda, kuidas geenid ja keskkond mõjutavad ajutegevust tavapärastes tingimustes ja ajuhaiguste korral.	– Aju-uuringud ja seonduvad haigused, inimeste areng ja vananemine. Uurimaks normaalset arenemis- ja vananemisprotsessi ning seda, kuidas geenid ja keskkonnategurid mõjutavad ajutegevust tavapärastes tingimustes ja ajuhaiguste korral.
Muudatusettepanek 38 I lisa I osa jao „Teemad” punkti 1 „Tervishoid” alapunkti „Tegevus” teise alapealkirja „Teadusuuringute tõlgendamine inimese tervise seisukohalt” taane 2 a (uus)
	– Inimeste etoloogia. Inimeste uurimine linna-, loodus- ja kultuurkeskkonnas.
Selgitus
Teadmised inimesest ning tema reageeringutest keskkonnale ja keskkonnaga kohanemisest on üks peamisi eeldusi, kui soovitakse mõista inimese käitumist ja võimalikke väärtalitlusi.
Muudatusettepanek 39 I lisa I osa jao „Teemad” punkti 1 „Tervishoid” alapunkti „Tegevus” teise alapealkirja „Teadusuuringute tõlgendamine inimese tervise seisukohalt” kolmas taane
– Nakkushaigusi käsitlevad translatiivsed uuringud. Tegelemaks resistentsusega mikroobivastaste ravimite suhtes, HIV/AIDSi, malaaria ja tuberkuloosi ülemaailmse ohuga ning puhkeda võivate epideemiatega (nt SARS ja väga patogeenne gripp).	– Nakkushaigusi käsitlevad translatiivsed uuringud. Tegelemaks resistentsusega mikroobivastaste ravimite suhtes, HIV/AIDSi, malaaria ja tuberkuloosi ning tähelepanuta jäetud haiguste ülemaailmse ohuga ning puhkeda võivate epideemiatega (nt SARS ja väga patogeenne gripp).
Selgitus
Paljud haigused mõjutavad peamiselt arengumaid, mis on translatiivsete uuringute osas tähelepanuta jäetud. Tähelepanuta jäetud haigusi tuleks rõhutada, sest need jäävad ravimitööstuse teadus- ja arendustegevusest välja.
Muudatusettepanek 40 I lisa I osa jao „Teemad” punkti 1 „Tervishoid” alapunkti „Tegevus” teise alapealkirja „Teadusuuringute tõlgendamine inimese tervise seisukohalt” neljas taane
– Translatiivsed teadusuuringud järgmiste raskemate haiguste korral: vähkkasvaja, südame-veresoonkonna haigused, diabeet/ülekaalulisus; haruldased haigused; ja muud kroonilised haigused (nt osteoartriit). Arendamaks patsientidele suunatud strateegiaid alates ennetamisest kuni diagnoosimise ja ravini, kaasa arvatud kliinilised uuringud.	– Translatiivsed teadusuuringud järgmiste raskemate haiguste korral: vähkkasvaja, südame-veresoonkonna haigused, hingamisteede haigused, diabeet/ülekaalulisus; haruldased haigused; tähelepanuta jäetud haigused ja muud Arendamaks patsientidele suunatud strateegiaid alates ennetamisest kuni diagnoosimise ja ravini, kaasa arvatud kliinilised uuringud.
Selgitus
Rohkem tähelepanu tuleb pöörata haruldaste haiguste ja tähelepanuta jäetud haiguste nagu tuberkuloosi, malaaria jms ravile ja ennetamisele.
Muudatusettepanek 41 I lisa I osa jao „Teemad” punkti 1 „Tervishoid” alapunkti „Tegevus” teise alapealkirja „Teadusuuringute tõlgendamine inimese tervise seisukohalt” taane 4 a (uus)
	– Keskkonna ja tööga seotud stressiteguritest põhjustatud haiguste (nt astma, allergiad) translatiivsed uuringud.
Muudatusettepanek 42 I lisa I osa jao „Teemad” punkti 1 „Tervishoid” alapunkti „Tegevus” teise alapealkirja „Teadusuuringute tõlgendamine inimese tervise seisukohalt” taane 4 b (uus)
	– Leevendav meditsiin: valuravi ja sümptomaatiline ravi haiguste puhul, mis ei ole veel ravitavad, leevendamaks patsiendi sümptomeid võimalikult tõhusalt.
Selgitus
Paljud haigused ei muutu veel järgmise seitsme kuni kaheksa aasta jooksul ravitavaks. Inimesed surevad haigustesse ka pärast seitsmenda raamprogrammi lõppu. Leevendava meditsiini eesmärk on võidelda kannatuste, peamiselt valuga, kuid ka muude sümptomitega nagu janu, sügelus ja iiveldus, kui haigust ennast ei ole enam võimalik põhjuslikult ravida.
Muudatusettepanek 43 I lisa I osa jao „Teemad” punkti 1 „Tervishoid” alapunkti „Tegevus” kolmanda alapealkirja „Euroopa kodanikele tervishoiuteenuste osutamise optimeerimine” esimene taane
– Kliiniliste tulemuste ülekandmine kliinilisse praktikasse. Kliiniliste otsuste tegemise mõistmiseks ja kliiniliste teadusuuringute tulemuste ülekandmiseks kliinilisse praktikasse ning eelkõige laste, naiste ja eakate eripäradega tegelemiseks.	– Kliiniliste tulemuste ülekandmine kliinilisse praktikasse. . Kliiniliste otsuste tegemise mõistmiseks ja kliiniliste teadusuuringute tulemuste ülekandmiseks kliinilisse praktikasse ning eelkõige laste, naiste, eakate ja puuetega inimeste eripäradega tegelemiseks.
Selgitus
Tervishoiuteenuste osutamine ei ole sageli piisavalt korraldatud, et tagada selle nõuetekohast kättesaadavust puuetega inimestele. Uuringud selle kohta, kuidas tervishoiuteenused selliste ebasoodsas olukorras olevate rühmadeni jõuab, puuduvad ning seda tuleb uurida.
Muudatusettepanek 44 I lisa I osa jao „Teemad” punkti 1 „Tervishoid” alapunkti „Tegevus” kolmanda alapealkirja „Euroopa kodanikele tervishoiuteenuste osutamise optimeerimine” teine taane
– Tervishoiusüsteemide, sh üleminekusüsteemide kvaliteet, tõhusus ja solidaarsus. Tõhusate sekkumismeetmete ülekandmiseks juhtimisalastesse otsustesse, piisavate inimressursside tagamiseks, kvaliteetsele tervishoiule võrdset juurdepääsu mõjutavate tegurite analüüsimiseks, kaasa arvatud elanikkonnas toimuvaid muutusi (nt vananemist, liikuvust ja migratsiooni ning töökoha vahetust) käsitlevad analüüsid.	– Tervishoiusüsteemide, sh üleminekusüsteemide kvaliteet, tõhusus ja solidaarsus. Tõhusate sekkumismeetmete ülekandmiseks juhtimisalastesse otsustesse, piisavate inimressursside tagamiseks, kvaliteetsele tervishoiule võrdset juurdepääsu mõjutavate tegurite analüüsimiseks, kaasa arvatud elanikkonnas toimuvaid muutusi (nt vananemist, liikuvust ja migratsiooni ning töökoha vahetust) käsitlevad analüüsid. Ebasoodsas olukorras oleva elanikkonna, sealhulgas puuetega inimeste juurdepääs arstiabile.
Selgitus
Tervishoiuteenuste osutamine ei ole sageli piisavalt korraldatud, et tagada selle nõuetekohast kättesaadavust puuetega inimestele. Uuringud selle kohta, kuidas tervishoiuteenused selliste ebasoodsas olukorras olevate rühmadeni jõuab, puuduvad ning seda tuleb uurida.
Muudatusettepanek 45 I lisa I osa jao „Teemad”, punkti 1 „Tervishoid” alapunkti „Eesmärk” alapealkiri 3 a (uus)
	· Alternatiivsed katsetamisstrateegiad ja loomi mitte hõlmavad meetodid
	– Suurendatud teadusuuringud loomkatsete alternatiivide väljatöötamiseks ja valideerimiseks. Töötada välja ja valideerida alternatiivsed katsetamisstrateegiad ja eelkõige loomi mitte hõlmavad meetodid inim- ja veterinaarvaktsiinide katsetamiseks, toksikoloogilisteks ja ravimiohutuskatseteks ning muudes teadusuuringute valdkondades. Erilist tähelepanu tuleb pöörata ahviliste kasutamise asendamisele.
Selgitus
Vastavalt loomade kaitse ja heaolu protokolli, nõukogu direktiivi 86/609/EMÜ artikli 23 ning kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi artikli 7 lõike 2 punktide a ja b nõuetele peaks alternatiivsete katsestrateegiate, eelkõige loomi mitte hõlmavate katsemeetodite väljatöötamine ja valideerimine kuuluma tervishoiu- ja biomeditsiiniuuringutega seotud tegevuste hulka.
Muudatusettepanek 46 I lisa I osa jao „Teemad” punkti 2 „Toiduained, põllumajandus ja biotehnoloogia” alapunkt „Eesmärk”
Euroopa teadmistepõhise biomajanduse[2] loomine, ühendades teaduse, tööstuse ja muud huvivaldkonnad, et kasutada uusi ja esilekerkivaid uurimisvõimalusi, mis käsitlevad sotsiaalseid ja majanduslikke ülesandeid: kasvav nõudlus ohutumate, tervislikemate ja kvaliteetsemate toiduainete ning taastuvate bioressursside säästlikuma kasutuse ja tootmise järele; episootiliste ja zoonootiliste haiguste ning toiduainetega seotud tervisehäirete suurenev oht; eelkõige kliimamuutustest tulenevad ohud põllumajandus- ja kalandussektori tootmise jätkusuutlikkusele ja ohutusele; ning suurenev nõudlus kvaliteetsete toiduainete järele, võttes arvesse loomade heaolu ja maaeluga seonduvat.	Euroopa teadmistepõhise biomajanduse loomine, ühendades teaduse, tööstuse ja muud huvivaldkonnad, et kasutada uusi ja esilekerkivaid uurimisvõimalusi, mis käsitlevad järgmisi sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja majanduslikke ülesandeid: sotsiaalseid ja majanduslikke ülesandeid: kasvav nõudlus ohutumate, tervislikemate ja kvaliteetsemate toiduainete ning taastuvate bioressursside säästlikuma kasutuse ja tootmise järele; episootiliste ja zoonootiliste haiguste ning toiduainetega seotud tervisehäirete suurenev oht; eelkõige kliimamuutustest tulenevad ohud põllumajandus- ja kalandussektori tootmise jätkusuutlikkusele ja ohutusele; ning suurenev nõudlus kvaliteetsete toiduainete järele, võttes arvesse loomade heaolu ja maaeluga seonduvat.
Muudatusettepanek 47 I lisa I osa jao „Teemad” punkti 2 „Toiduained, põllumajandus ja biotehnoloogia” alapunkti „Põhimõte” esimene lõik
Innovatsioon ja teadmiste edendamine bioloogiliste ressursside (mikroorganismid, taimed ja loomad) säästva majandamise, tootmise ja kasutuse raames loob aluse uutele säästavatele, ökoloogiliselt tõhusatele ja konkureerivatele toodetele põllumajanduse, kalanduse, toiduaine-, tervishoiu-, metsandus- ja muude seonduvate tööstuste puhul. Euroopa bioteaduste ja biotehnoloogia strateegia kohaselt aitab see suurendada Euroopa biotehnoloogia ja toiduainetootjate, eelkõige kõrgtehnoloogiliste väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõimet, parandades samal ajal sotsiaalset heaolu. Teadusuuringud, mis käsitlevad toidu ohutust ja loomade toiduahelat, toitumisega seotud haigusi, toiduvalikut ning toidu ja toitumise mõju tervisele, aitavad võidelda toiduainetega seotud tervisehäiretega (nt ülekaalulisus, allergia) ja nakkushaigustega (nt transmissiivne spongioosne entsefalopaatia, klassikaline lindude katk), aidates kaasa olemasolevate põhimõtete ja eeskirjade rakendamisele ning tulevaste põhimõtete ja eeskirjade sõnastamisele inimeste, loomade ja taimede tervise ning tarbijakaitse valdkonnas.	Innovatsioon ja teadmiste edendamine bioloogiliste ressursside (mikroorganismid, taimed ja loomad) säästva majandamise, tootmise ja kasutuse raames loob aluse uutele säästavatele, ökoloogiliselt tõhusatele ja konkureerivatele toodetele põllumajanduse, kalanduse, toiduaine-, tervishoiu-, metsandus- ja muude seonduvate tööstuste puhul. Tervisliku toidu ja muude toodete jätkusuutlik tootmine, samuti Euroopa bioteaduste ja biotehnoloogia strateegia aitavad suurendada Euroopa biotehnoloogia ja toiduainetootjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõimet, parandades samal ajal sotsiaalset heaolu. Teadusuuringud, mis käsitlevad toidu ohutust ja loomade toiduahelat, toitumisega seotud haigusi, jätkusuutlikku toiduvalikut ning toidu ja toitumise mõju tervisele, aitavad võidelda toiduainetega seotud tervisehäiretega (nt ülekaalulisus, allergia) ja nakkushaigustega (nt transmissiivne spongiformne entsefalopaatia, klassikaline lindude katk), aidates kaasa olemasolevate põhimõtete ja eeskirjade rakendamisele ning tulevaste põhimõtete ja eeskirjade sõnastamisele inimeste, loomade ja taimede tervise ning tarbijakaitse valdkonnas.
Selgitus
Teadusuuringuid ja innovatsiooni tuleb edendada mahepõllumajanduses ja muudes väikese kuluga põllumajandussüsteemides.
Muudatusettepanek 48 I lisa I osa jao „Teemad” punkti 2 „Toiduained, põllumajandus ja biotehnoloogia” alapunkti „Tegevus” esimene täppjaotis
· Maa, metsa ja veekeskkonnaga seotud bioloogiliste ressursside säästev tootmine ja majandamine: teadusuuringud, sealhulgas sellised tehnoloogiad nagu näiteks genoomika, proteoomika, metaboloomika ning süsteemibioloogia ja lähedased tehnoloogiad mikroorganismide, taimede ja loomade jaoks, kaasa arvatud nende bioloogilise mitmekesisuse kasutamine; täiustatud põllukultuurid ja tootmissüsteemid, sealhulgas mahepõllumajandus, kvaliteetse tootmise kavad ja GMO mõju; jätkusuutlik, konkurentsivõimeline ja multifunktsionaalne põllumajandus ja metsandus; maaelu areng; loomade heaolu, aretamine ja tootmine; taimetervis; jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline kalandus ja akvakultuur; loomade nakkushaigused, sh zoonoosid; loomsete jäätmete ohutu kõrvaldamine; vee-elusressursside kaitse, majandamine ja kasutamine, poliitikakujundajate ning muude põllumajanduses ja maaelu arendamises osalejate (maastik, maakorraldus jne) jaoks vajalike vahendite väljatöötamine.	· Maa, metsa ja veekeskkonnaga seotud bioloogiliste ressursside säästev tootmine ja majandamine: teadusuuringud, sealhulgas sellised tehnoloogiad nagu genoomika, proteoomika, metaboloomika ning süsteemibioloogia ja lähedased tehnoloogiad mikroorganismide, taimede ja loomade jaoks, kaasa arvatud nende loodusliku bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja säästlik kasutamine ning põllumajandusettevõtte geneetilised ressursid; täiustatud põllukultuurid ja tootmissüsteemid, sealhulgas mahepõllumajandus ja muud säästlikud väikese energiakuluga põllumajandussüsteemid, tõuaretus markergeenide abil, kvaliteetse tootmise kavad ning keskkonnale ja inimestele avalduvate GMO mõjude seire ja hindamine; jätkusuutlik, konkurentsivõimeline ja multifunktsionaalne põllumajandus ja metsandus; maaelu terviklik areng, sealhulgas kodanikuühiskonna planeerimises ja otsustamises osalemise aspektid; loomade heaolu, aretamine ja tootmine; taimetervis; jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline kalandus ja akvakultuur; loomade nakkushaigused, sh zoonoosid; muud ohud toiduainete tootmise jätkusuutlikkusele ning toiduainetega kindlustamisele (sealhulgas kliimamuutused ja naftavarude ammendumine); loomsete jäätmete ohutu kõrvaldamine ja kasutamine; vee-elusressursside kaitse, majandamine ja kasutamine, poliitikakujundajate ning muude põllumajanduses ja maaelu arendamises osalejate (maastik, maakorraldus jne) jaoks vajalike vahendite väljatöötamine.
Selgitus
See tegevus keskendub peamiselt toidu tootmise ja ressursside majandamise säästvusele.
Muudatusettepanek 49 I lisa I osa jao „Teemad” punkti 2 „Toiduained, põllumajandus ja biotehnoloogia” alapunkti „Tegevus” teine täppjaotis
· Põhimõte “Toidulaualt tallu”: toit, tervis ja heaolu: toidu ja söödaga seotud tarbija-, tööstus-, tervishoiu- ja ühiskondlikud aspektid, kaasa arvatud käitumis- ja tunnetuspsühholoogia; toitumine, toitumisega seotud haigused ja tervisehäired, kaasa arvatud ülekaalulisus; innovatiivsed toidu- ja söödatöötlemistehnoloogiad (sh pakendamine); toiduainete, jookide ja sööda parem kvaliteet ja ohutus, nii keemiline kui ka mikrobioloogiline; toiduahela terviklikkus (ja kontroll); keskkonnamõjud inimeste/loomade toiduahelale ning inimeste/loomade toiduahela keskkonnaalane mõju; kogu toiduahela mõiste (sh mereannid); jälgitavus.	· Põhimõte “Toidulaualt tallu”: toit, tervis ja heaolu: toidu ja söödaga seotud tarbija-, tööstus-, tervishoiu-, kultuurilised ja ühiskondlikud aspektid, kaasa arvatud käitumis- ja tunnetuspsühholoogia; toitumine, toitumisega seotud haigused ja tervisehäired, kaasa arvatud ülekaalulisus ja allergiad; teatavate toiduainete ja dieetide kasulikkus tervisele; innovatiivsed toidu ja sööda töötlemise, transpordi ja jaemüügi tehnoloogiad (sh pakendamise ja läbitava vahemaa vähendamine); toiduainete, jookide ja sööda parem kvaliteet ja ohutus, nii keemiline kui ka bioloogiline; toiduahela terviklikkus ja säästvus (ja kontroll); keskkonnamõjud inimeste/loomade toiduahelale ning inimeste/loomade toiduahela keskkonnamõju; kogu toiduahela mõiste (sh mereannid); jälgitavus.
Muudatusettepanek 50 I lisa I osa jao „Teemad” punkti 2 „Toiduained, põllumajandus ja biotehnoloogia” alapunkti „Tegevus” täppjaotis 3
· Bioteadused ja biotehnoloogia säästvate toiduks mittekasutatavate toodete ja protsesside jaoks: täiustatud põllukultuurid, lähteained, meretooted ja biomass (sh mere elusressursid) energeetika, keskkonna ning selliste kõrge lisandväärtusega toodete nagu näiteks materjalide ja kemikaalide jaoks, kaasa arvatud innovatiivne põllumajandustootmine, bioprotsessid ja biorafineerimine; biokatalüüs; metsandus ning metsandustooted ja -protsessid; keskkonna parandamine ja keskkonnasäästlikum töötlemine.	· Bioteadused ja biotehnoloogia säästvate toiduks mittekasutatavate toodete ja protsesside jaoks: täiustatud põllukultuurid, lähteained, meretooted ja biomass (sh mere elusressursid) energeetika, keskkonna ning selliste kõrge lisandväärtusega toodete nagu näiteks materjalide ja kemikaalide jaoks, kaasa arvatud innovaatiline säästlik ja taastuval energial põhinev põllumajandustootmine, bioprotsessid ja biorafineerimine; biokatalüüs; metsandus ning metsandustooted ja -protsessid; keskkonna parandamine ja keskkonnasäästlikum töötlemine.
Muudatusettepanek 51 I lisa I osa jao „Teemad” punkti 3 „Info- ja sidetehnoloogia” alapunkti „Põhimõte” teine lõik
Suurenevad majanduslikud ja ühiskondlikud nõudmised, info- ja sidetehnoloogia jätkuv süvalaiendamine ning vajadus tehnoloogiat veelgi edasi arendada panevad paika teadusuuringute üha ulatuslikumad põhipunktid. Tehnoloogia lähendamiseks inimestele ja korralduslikele vajadustele ei tohiks rõhutada tehnoloogia keerukust, vaid vajaduse korral välja tuua selle funktsionaalsus; muuta tehnoloogia kasutamine lihtsamaks, kättesaadavaks ja hinna poolest vastuvõetavaks; pakkuda uusi info- ja sidetehnoloogial põhinevaid rakendusi, lahendusi ja teenuseid, mis on usaldusväärsed ning kasutajate vajadustele ja eelistustele kohandatavad. Lähtudes vajadusest saada madalama hinna eest rohkem, püüavad info- ja sidetehnoloogiavaldkonna teadlased kogu maailmas saavutada edasist miniaturiseerimist, infotöötlus-, side- ja meediatehnoloogiate omavahelist lähendamist, teiste asjakohaste teadusharudega lähendamist ning luua õpi- ja arenemisvõimelisi süsteeme. Nendest eri jõupingutustest on tekkimas uus tehnoloogialaine. Info- ja sidetehnoloogia alased teadusuuringud põhinevad ka mitmetel teistel teadus- ja tehnoloogiaharudel, sealhulgas bioteadustel, psühholoogial, pedagoogikal, tunnetuspsühholoogial ja sotsiaalteadustel.	Suurenevad majanduslikud ja ühiskondlikud nõudmised, info- ja sidetehnoloogia jätkuv süvalaiendamine ning vajadus tehnoloogiat veelgi edasi arendada panevad paika teadusuuringute üha ulatuslikumad põhipunktid. Tehnoloogia lähendamiseks inimestele ja korralduslikele vajadustele ei tohiks rõhutada tehnoloogia keerukust, vaid vajaduse korral välja tuua selle funktsionaalsus; muuta tehnoloogia kasutamine lihtsamaks, kättesaadavaks ja hinna poolest vastuvõetavaks; pakkuda uusi info- ja sidetehnoloogial põhinevaid rakendusi, lahendusi ja teenuseid, mis on usaldusväärsed ning kasutajate vajadustele ja eelistustele kohandatavad; info- ja sidetehnoloogia kasutamine säästvaks arenguks, eelkõige transpordi korraldamisel, energia säästmisel ja loodusvarade kasutamisel. Lähtudes vajadusest saada madalama hinna eest rohkem, püüavad info- ja sidetehnoloogiavaldkonna teadlased kogu maailmas saavutada edasist miniaturiseerimist, infotöötlus-, side- ja meediatehnoloogiate omavahelist lähendamist, teiste asjakohaste teadusharudega lähendamist ning luua õpi- ja arenemisvõimelisi süsteeme. Nendest eri jõupingutustest on tekkimas uus tehnoloogialaine. Info- ja sidetehnoloogia alased teadusuuringud põhinevad ka mitmetel teistel teadus- ja tehnoloogiaharudel, sealhulgas bioteadustel, psühholoogial, pedagoogikal, tunnetuspsühholoogial ja sotsiaalteadustel.
Selgitus
Puuetega inimeste juurdepääs infoühiskonnale on absoluutselt vajalik ebasoodsas olukorras olevate rühmade sotsiaalse kaasatusega seotud Lissaboni eesmärkide täitmiseks. Selles suhtes usub EAF, et raamprogramm peab omaks võtma kahetise lähenemisviisi, mis hõlmab nii tugitehnoloogiate kui ka „mõeldud kõigile” põhimõtteid.
Arvestades innovatsiooni ja muutuste kiiret kulgu nimetatud valdkonnas, on oluline integreerida puuetega kasutajate perspektiiv ja sisend horisontaalselt kõikide infoühiskonnaprojektide lõikes nii kaupade/seadmete ja teenuste info- ja sidetehnoloogia alase innovatsiooni kui ka tugitehnoloogiate ja universaaldisaini vastastikuse mõju osas.
Muudatusettepanek 52 I lisa I osa jao „Teemad” punkti 3 „Info- ja sidetehnoloogia” alapunkti „Põhimõte” neljas lõik
Info- ja sidetehnoloogia alane teadustegevus on tihedalt seotud info- ja sidetehnoloogia kasutamise poliitiliste meetmetega ning ühtse ja tervikliku strateegia raames võetavate reguleerivate meetmetega. Prioriteedid pandi paika pärast ulatuslikku konsulteerimist, mis hõlmas ka Euroopa mitme tehnoloogiaplatvormi ja tööstusalgatuste panust sellistes valdkondades nagu nanoelektroonika, manussüsteemid, mobiilside, elektrooniline meedia, robootika ja tarkvara, teenused ja võrgustikud.	Info- ja sidetehnoloogia alane teadustegevus on tihedalt seotud info- ja sidetehnoloogia kasutamise poliitiliste meetmetega ning ühtse ja tervikliku strateegia raames võetavate reguleerivate meetmetega. Prioriteedid pandi paika pärast ulatuslikku konsulteerimist, mis hõlmas ka Euroopa mitme tehnoloogiaplatvormi ja tööstusalgatuste panust sellistes valdkondades nagu nanoelektroonika, manussüsteemid, mobiilside, elektrooniline meedia, robootika ja tarkvara, teenused ja võrgustikud ning vastav infrastruktuur, mis on kavandatud selleks, et suurendada Euroopa kõrgetasemelist arvutivõimsust (GÉANT ja GRID).
Selgitus
GÉANTi, suure edastuskiirusega võrke ja GRID-tehnoloogiaid tuleb täielikult toetada, sest need on raamprogrammidest rahastatud teadusuuringutest edukamate hulgas ning praegu maailmaklassi info- ja sidetehnoloogia esirinnas – seda staatust ei tohi ohustada.
Muudatusettepanek 53 I lisa I osa jao „Teemad” punkti 3 „Info- ja sidetehnoloogia” alapunkti „Tegevus” alapealkirja „Rakendustealane teadustegevus” esimene taane
– Ühiskondlike küsimuste lahendamisel kasutatav info- ja sidetehnoloogia: avalikku huvi pakkuvate valdkondadega seotud uued süsteemid ja teenused, mis parandavad kvaliteeti, tõhusust, juurdepääsu ja kaasatust; kasutajasõbralikud rakendused, uute tehnoloogiate ja algatuste (Ambient Assisted Living) integreerimine.	– Ühiskondlike küsimuste lahendamisel kasutatav info- ja sidetehnoloogia: avalikku huvi pakkuvate valdkondadega seotud uued süsteemid ja teenused, mis parandavad kvaliteeti, tõhusust, juurdepääsu ja kaasatust, eelkõige seoses ebasoodsas olukorras olevate rühmadega, sealhulgas puuetega inimeste juurdepääsu info- ja sidetehnoloogiale; kasutajasõbralikud rakendused, uute tehnoloogiate ja algatuste (Ambient Assisted Living) integreerimine.
Selgitus
Puuetega inimeste juurdepääs infoühiskonnale on absoluutselt vajalik ebasoodsas olukorras olevate rühmade sotsiaalse kaasatusega seotud Lissaboni eesmärkide täitmiseks. Selles suhtes usub EAF, et raamprogramm peab omaks võtma kahetise lähenemisviisi, mis haarab nii tugitehnoloogiate põhimõtteid kui ka”mõeldud kõigile” põhimõtteid.
Arvestades innovatsiooni ja muutuste kiiret kulgu selles valdkonnas, on oluline integreerida puuetega kasutajate perspektiiv ja sisend horisontaalselt kõikide infoühiskonnaprojektide lõikes nii kaupade/seadmete ja teenuste info- ja sidetehnoloogia alase innovatsiooni kui ka tugitehnoloogiate ja universaaldisaini vastastikuse mõju osas.
Muudatusettepanek 54 I lisa I osa jao „Teemad” punkti 4 „Nanoteadused, nanotehnoloogiad, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad” alapunkti „Tegevus” täppjaotis „Materjalid”
Uute teadmiste loomine kõrgtehnoloogiliste materjalide kohta uute toodete ja protsesside jaoks; teadmistepõhised täiustatud omadustega materjalid; usaldusväärsem disain ja simulatsioon; suurem keerukus; keskkonnasõbralikkus; integratsioon nii nano-, molekulaar- kui ka makrotasandil keemiatehnoloogias ja materjalitöötlusega tegelevates tööstusharudes; uued nanomaterjalid, biomaterjalid ja hübriidmaterjalid, kaasa arvatud kavandamine ja nende töötlemise juhtimine.	Uute teadmiste loomine kõrgtehnoloogiliste materjalide kohta uute toodete ja protsesside ning nende parandamise, täiustamise ja nende kasutusea pikendamise jaoks; teadmistepõhised täiustatud omadustega materjalid; usaldusväärsem disain ja simulatsioon; suurem keerukus; keskkonnasõbralikkus; integratsioon nii nano-, molekulaar-, mikro- kui ka makrotasandil keemiatehnoloogias ja materjalitöötlusega tegelevates tööstusharudes; uued nanomaterjalid, biomaterjalid ja hübriidmaterjalid, kaasa arvatud kavandamine ja nende töötlemise juhtimine.
Muudatusettepanek 55 I lisa I osa jao „Teemad” punkti 4 „Nanoteadused, nanotehnoloogiad, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad” alapunkti „Tegevus” täppjaotis „Uus tootmine”
Tingimuste ja vahendite loomine teadmistepõhise tootmise jaoks, kaasa arvatud ehitus, esilekerkivate tööstuslike vajaduste rahuldamiseks ettenähtud uute paradigmade arendamine ja valideerimine; üldiste tootmisvahendite arendamine adaptiivsete, võrgustikus oleva ja teadmistepõhise tootmise jaoks; uute tehniliste mõistete väljatöötamine, kasutades tehnoloogiate lähendamist (nt nano-, bio-, info- ja kognitiivtehnoloogia ning nende tehnilised nõuded) suure lisandväärtusega toodete ja teenuste järgmise põlvkonna jaoks, ning muutuvate vajadustega kohanemine.	Tingimuste ja vahendite loomine säästva teadmistepõhise tootmise jaoks, kaasa arvatud ehitus, esilekerkivate tööstuslike vajaduste rahuldamiseks ettenähtud uute paradigmade arendamine ja valideerimine; üldiste tootmisvahendite arendamine adaptiivse, võrgustikus oleva ja teadmistepõhise tootmise jaoks; uute tehniliste mõistete väljatöötamine, kasutades tehnoloogiate lähendamist (nt nano-, bio-, info- ja kognitiivtehnoloogia ning nende tehnilised nõuded) suure lisandväärtusega toodete ja teenuste järgmise põlvkonna jaoks, ning muutuvate vajadustega kohanemine.
Muudatusettepanek 56 I lisa I osa jao „Teemad” punkti 4 „Nanoteadused, nanotehnoloogiad, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad” alapunkti „Tegevus” täppjaotis „Tehnoloogiate integreerimine tööstuslike rakenduste jaoks”
Uute teadmiste ja tehnoloogiate integreerimine nanovaldkonnas ning seoses materjalide ja tootmisega sektorisiseste ja sektoritevaheliste rakenduste puhul: tervishoid, ehitus, transport, energeetika, keemia, keskkond, tekstiili- ja rõivatööstus, tselluloosi- ja paberitööstus, masinatööstus.	Uute teadmiste ja tehnoloogiate, sealhulgas ökotehnoloogiate integreerimine nanovaldkonnas ning seoses materjalide ja tootmisega sektorisiseste ja sektoritevaheliste rakenduste puhul: tervishoid, ehitus, transport, energeetika, keemia, keskkond, tekstiili- ja rõivatööstus, tselluloosi- ja paberitööstus, masinatööstus.
Muudatusettepanek 57 I lisa I osa jao „Teemad” punkti 5 „Energeetika” alapunkt „Eesmärk”
Praeguse fossiilkütusel põhineva energiasüsteemi ümberkujundamine säästvamaks süsteemiks, mis põhineb erinevatel energiaallikatel ja -kandjatel koos tõhusama energiakasutusega, et lahendada varustuskindluse ja kliimamuutustega seotud pakilisi ülesandeid, suurendades samas Euroopa energiatööstuse konkurentsivõimet.	Praeguse fossiilkütusel põhineva energiasüsteemi ümberkujundamine maailma kõige tõhusama energiakasutusega ja kõige vähem fossiilkütustest sõltuvaks majanduseks aastaks 2020; selline säästva energia majandus põhineb eelkõige erinevatel energiaallikatel ja -kandjatel koos tõhusama energiakasutusega ja energia säästmisega, et lahendada varustuskindluse ja kliimamuutustega seotud pakilisi ülesandeid, suurendades samas Euroopa säästva energiatööstuse konkurentsivõimet.
Muudatusettepanek 58 I lisa I osa jao „Teemad” punkti 5 „Energeetika” alapunkti „Põhimõte” esimene lõik
Energiasüsteemid seisavad silmitsi tõsiste väljakutsetega. Vajadus leida asjakohased ja õigeaegsed lahendused on põhjendatud, kui arvestada rahutukstegevaid suundumusi ülemaailmses energianõudluses (prognooside kohaselt suureneb see järgmise 30 aasta jooksul 60% võrra), vajadust vähendada märkimisväärselt kasvuhoonegaaside heitmeid, et leevendada kliimamuutuste hävitavaid tagajärgi, naftahinna kahjulikku kõikumist (eriti transpordisektori puhul, mis sõltub suuresti naftast) ja geopoliitilist ebastabiilsust tarnepiirkondades. Vaja on nii teadus- kui ka tutvustustegevust, et tagada kõige keskkonnasõbralikumad ja kulutasuvamad tehnoloogiad ja meetmed, mis võimaldavad ELil saavutada Kyoto protokolli kohaseid ja muid vajalikke eesmärke ning rakendada oma energiapoliitikaalaseid kohustusi, nagu on kirjeldatud energiavarustuse kindlust käsitlevas 2000. aasta rohelises raamatus.	Energiasüsteemid seisavad silmitsi tõsiste väljakutsetega. Vajadus leida ja välja selgitada asjakohased ja õigeaegsed lahendused on põhjendatud, kui arvestada rahutukstegevaid suundumusi ülemaailmses energianõudluses (prognooside kohaselt suureneb see järgmise 30 aasta jooksul 60% võrra), vajadust vähendada märkimisväärselt kasvuhoonegaaside heitmeid, et leevendada kliimamuutuste hävitavaid tagajärgi, naftahinna kahjulikku kõikumist (eriti transpordisektori puhul, mis sõltub suuresti naftast) ja geopoliitilist ebastabiilsust tarnepiirkondades. Vaja on nii teadus- kui ka tutvustustegevust, et tagada kõige keskkonnasõbralikumad ja kulutasuvamad tehnoloogiad ja meetmed, mis võimaldavad ELil saavutada Kyoto protokolli kohaseid ja muid vajalikke eesmärke ning rakendada oma energiapoliitikaalaseid kohustusi, nagu on kirjeldatud tõhusat energiakasutust käsitlevas 2005. aasta rohelises raamatus ja energiavarustuse kindlust käsitlevas 2000. aasta rohelises raamatus.
Muudatusettepanek 59 I lisa I osa jao „Teemad” punkti 5 „Energeetika” alapunkti „Põhimõte” teine lõik
Euroopa on saavutanud maailmas juhtpositsiooni mitmes energiatehnoloogiavaldkonnas. Ta on teerajajaks selliste kaasaegsete taastuvate energiatehnoloogiate alal nagu näiteks bioenergia ja tuuleenergia. EL on konkurendiks teistele riikidele ka energia tootmises ja jaotamises ning on suure teaduspotentsiaaliga süsiniku sidumise ja kõrvaldamise valdkonnas. Neid positsioone ohustab aga tõsiselt konkurents (eelkõige USA ja Jaapani näol).	Euroopa on saavutanud maailmas juhtpositsiooni mitmes energiatootmise ja tõhusa energiakasutuse tehnoloogia valdkonnas. Ta on teerajajaks selliste nüüdisaegsete taastuvate energiatehnoloogiate alal nagu näiteks päikeseenergia, bioenergia ja tuuleenergia. EL on konkurendiks teistele riikidele ka energia tootmises ja jaotamises ning on suure teaduspotentsiaaliga süsiniku sidumise ja kõrvaldamise valdkonnas. Need positsioonid seisavad aga nüüd silmitsi konkurentsiga (eelkõige USA ja Jaapani näol).
Muudatusettepanek 60 I lisa I osa jao „Teemad” punkti 5 „Energeetika” alapunkti „Põhimõte” kolmas lõik
Energiasüsteemi radikaalne ümberkujundamine nõuab uusi tehnoloogiaid, mis kätkevad endas eraettevõtete jaoks suuri riske ja kaheldavaid tulemusi, et teha kõik vajalikud investeeringud teadus-, arendus- ja tutvustustegevuseks ning kasutamiseks. Seepärast peaks avaliku sektori toetus olema äärmiselt oluline erainvesteeringute mobiliseerimisel ning Euroopa jõupingutused ja vahendid tuleks tõhusalt ühendada, et konkureerida majandusriikidega, kes investeerivad oluliselt ja järjepidevalt sarnastesse tehnoloogiatesse. Euroopa tehnoloogiaplatvormidel on selles määrav osa vajalike teadustegevuse alaste jõupingutuste koondamiseks. Eesmärgi saavutamiseks vajalik tegevus on esitatud allpool. Lisatud on energiapoliitiliste otsuste tegemisega seotud teadmisi käsitlev erimeede, millega samuti toetatakse uusi poliitikast tulenevaid vajadusi, mis kerkivad esile näiteks seoses Euroopa energiapoliitika rolliga kliimamuutusi käsitlevate rahvusvaheliste meetmete kavandamises ning energiavarustuse ja hinna ebastabiilsuse ja häiretega.	Energiasüsteemi radikaalne ümberkujundamine säästvaks intelligentseks energiasüsteemiks nõuab uusi tehnoloogiaid, mis kätkevad endas eraettevõtete jaoks suuri riske ja kaheldavaid tulemusi, et teha kõik vajalikud investeeringud teadus-, arendus- ja tutvustustegevuseks ning kasutamiseks. Seepärast peaks avaliku sektori toetus olema äärmiselt oluline erainvesteeringute mobiliseerimisel ning Euroopa jõupingutused ja vahendid tuleks tõhusalt ühendada, et konkureerida majandusriikidega, kes investeerivad oluliselt ja järjepidevalt sarnastesse tehnoloogiatesse. Euroopa tehnoloogiaplatvormidel on selles määrav osa vajalike teadustegevuse alaste jõupingutuste koondamiseks. Eesmärgi saavutamiseks vajalik tegevus on esitatud allpool. Lisatud on energiapoliitiliste otsuste tegemisega seotud teadmisi käsitlev erimeede, millega samuti toetatakse uusi poliitikast tulenevaid vajadusi, mis kerkivad esile näiteks seoses Euroopa energiapoliitika rolliga kliimamuutusi käsitlevate rahvusvaheliste meetmete kavandamises ning energiavarustuse ja hinna ebastabiilsuse ja häiretega.
Muudatusettepanek 61 I lisa I osa jao „Teemad” punkti 5 „Energeetika” alapunkti „Tegevus” täppjaotis „Vesiniku- ja kütuseelemendid”
Integreeritud meetmed tugeva tehnoloogilise aluse loomiseks konkurentsivõimelise vesiniku- ja kütusekomponentide sektori jaoks ELis ning statsionaarsete, portatiivsete ja transpordialaste rakenduste jaoks. Euroopa vesiniku- ja kütuseelementide tehnoloogia platvorm aitab sellele kaasa, pakkudes välja integreeritud uurimis- ja kasutamisstrateegia.	Integreeritud meetmed tugeva tehnoloogilise aluse loomiseks konkurentsivõimelise vesiniku- ja kütusekomponentide sektori jaoks ELis ning taastuvatel energiaallikatel põhinevate statsionaarsete, portatiivsete ja transpordialaste rakenduste jaoks. Euroopa vesiniku- ja kütuseelementide tehnoloogia platvorm aitab sellele kaasa, pakkudes välja integreeritud uurimis- ja kasutamisstrateegia.
Selgitus
Kooskõlas ELi eesmärgiga luua 2050. aastaks säästlik vesinikumajandus peaksid teadusuuringud keskenduma vesiniku tootmisele taastuvatest energiaallikatest.
Muudatusettepanek 62 I lisa I osa jao „Teemad” punkti 5 „Energeetika” alapunkti „Tegevus” täppjaotis „Saastevaba energia tootmiseks vajalik süsinikdioksiidi sidumise ja kõrvaldamise tehnoloogia”
Vähendamaks oluliselt fossiilkütuste kasutamise mõju keskkonnale, seades eesmärgiks suure tõhususega ja peaaegu saastevabad elektrijaamad, mille tegevus põhineb süsinikdioksiidi sidumise ja kõrvaldamise tehnoloogial.	Süsiniku sidumise ja kõrvaldamise tehnoloogiate uuringud suunatakse sellise tehnoloogia sotsiaalsete, majanduslike, õiguslike ja keskkonnaalaste kriteeriumide väljatöötamisele, milles hõlmatakse ka kõrvaldamise püsivuse tagamine tema eluea lõpuni. Süsiniku sidumise ja kõrvaldamise projektidele kohaldatakse iga koha sõltumatut teaduslikku läbivaatamist ja seiret, mille tulemused avaldatakse täies ulatuses.
Muudatusettepanek 63 I lisa I osa jao „Teemad” punkti 5 „Energeetika” alapunkti „Tegevus” täppjaotis „Energiatõhusus ja energiasäästlikkus”
Uued mõisted ja tehnoloogiad energiakasutuse tõhustamiseks ja energiasäästu suurendamiseks hoonete, teenuste ja tööstuse puhul. See hõlmab strateegiate ja tehnoloogiate integreerimist energiatõhususe valdkonnas, uute ja taastuvate energiaallikatega seotud tehnoloogiate kasutamist ning energianõudluse reguleerimist.	Uute mõistete ja tehnoloogiate väljatöötamine ning esitlemine energiakasutuse tõhustamiseks ja energiasäästu suurendamiseks vähese energiakuluga, passiivset energiat ja plussenergiat kasutavate hoonete, teenuste ja tööstuse puhul. See hõlmab strateegiate ja tehnoloogiate integreerimist energiatõhususe valdkonnas, taastuvate ja säästvate uute energiaallikatega seotud tehnoloogiate kasutamist ning energianõudluse reguleerimist.
Muudatusettepanek 64 I lisa I osa jao „Teemad” punkti 5 „Energeetika” alapunkti „Tegevus” täppjaotis „Energiapoliitiliste otsuste tegemiseks vajalikud teadmised”
Vahendite, meetodite ja mudelite arendamine, et hinnata olulisemaid energiatehnoloogiatega seotud majandus- ja sotsiaalküsimusi ning seada mõõdetavaid eesmärke ja stsenaariume keskmise ja pika aja peale.	Vahendite, meetodite ja mudelite arendamine, et hinnata olulisemaid energiatehnoloogiatega seotud majandus- ja sotsiaalküsimusi ning seada mõõdetavaid eesmärke ja stsenaariume keskmise ja pika aja peale; poliitikavahendite väljatöötamine uue energiatõhususe, nõudluse juhtimise ning taastuva energia kontseptsioonide ja tehnoloogiate rakendamise oluliseks kiirendamiseks.
Muudatusettepanek 65 I lisa I osa jao „Teemad” punkti 6 „Keskkond (sealhulgas kliimamuutused)” alapunkti „Põhimõte” teine lõik
EL tasandi teadustegevust on vaja ka selleks, et täita rahvusvahelisi kohustusi seoses Kyoto protokolliga ja bioloogilise mitmekesisuse ÜRO konventsiooniga, saavutada 2002. aasta ülemaailmse jätkusuutliku arengu tippkohtumise, kaasa arvatud EL veemajandusalase algatuse, eesmärke ning aidata kaasa valitsustevahelise kliimamuutuste rühma ja maapinna kaugseire algatusele. Lisaks sellele on vaja ulatuslikke teadusuuringuid, mis tulenevad olemasolevatest ja esilekerkivatest ELi tasandi poliitikavaldkondadest, kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi ja seonduvate temaatiliste strateegiate rakendamisest, keskkonnatehnoloogiatest, keskkonda ja tervishoidu käsitlevatest tegevuskavadest ning sellistest direktiividest nagu näiteks veepoliitika raamdirektiiv.	ELi tasandi teadustegevust on vaja ka selleks, et täita rahvusvahelisi kohustusi seoses ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) ja selle Kyoto protokolliga ja bioloogilise mitmekesisuse ÜRO konventsiooniga, saavutada 2002. aasta ülemaailmse jätkusuutliku arengu tippkohtumise, kaasa arvatud EL veemajandusalase algatuse, eesmärke ning aidata kaasa valitsustevahelise kliimamuutuste rühma ja maapinna kaugseire algatusele. Lisaks sellele on vaja ulatuslikke teadusuuringuid, mis tulenevad olemasolevatest ja esilekerkivatest ELi tasandi poliitikavaldkondadest, kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi ja seonduvate temaatiliste strateegiate rakendamisest, keskkonnatehnoloogiatest, keskkonda ja tervishoidu käsitlevatest tegevuskavadest, ühenduse elavhõbedastrateegiast ning sellistest direktiividest nagu näiteks veepoliitika raamdirektiiv.
Muudatusettepanek 66 I lisa I osa jao „Teemad” punkti 6 „Keskkond (sealhulgas kliimamuutused)” alapunkti „Põhimõte” kolmas lõik
EL peab tugevdama oma positsiooni keskkonnatehnoloogia maailmaturul. Sellised tehnoloogiad aitavad kaasa jätkusuutlikule kasvule, pakkudes eri tasandi keskkonnaprobleemidele ökoloogiliselt tõhusamaid lahendusi ja kaitstes meie kultuuripärandit. Keskkonnanõuded soodustavad innovatsiooni ja pakuvad ettevõtlusalaseid võimalusi. Euroopa tehnoloogiaplatvormid veevarustuse ja kanalisatsiooni ning säästva keemia valdkonnas kinnitavad vajadust EL tasandi meetmete järele ja nende teadustegevuse programme on arvesse võetud ka allpool käsitletud tegevuste puhul. Muud platvormid (nt ehitus ja metsandus) tegelevad samuti osaliselt keskkonnatehnoloogiat käsitlevate küsimustega ning ka seda on arvesse võetud.	EL peab tugevdama oma positsiooni keskkonnatehnoloogia maailmaturul. Sellised tehnoloogiad aitavad kaasa säästvale tarbimisele ja tootmisele ning jätkusuutlikule kasvule, pakkudes eri tasandi keskkonnaprobleemidele ökoloogiliselt tõhusamaid lahendusi ja kaitstes meie kultuuripärandit. Keskkonnanõuded soodustavad innovatsiooni ja pakuvad ettevõtlusalaseid võimalusi. Euroopa tehnoloogiaplatvormid veevarustuse ja kanalisatsiooni ning säästva keemia valdkonnas kinnitavad vajadust EL tasandi meetmete järele ja nende teadustegevuse programme on arvesse võetud ka allpool käsitletud tegevuste puhul. Muud platvormid (nt ehitus ja metsandus) tegelevad samuti osaliselt keskkonnatehnoloogiat käsitlevate küsimustega ning ka seda on arvesse võetud.
Muudatusettepanek67 I lisa I osa jao „Teemad” punkti 6 „Keskkond (sealhulgas kliimamuutused)” alapunkti „Tegevus” alapealkirja „Kliimamuutus, reostus ja ohud” esimene taane
Surve keskkonnale ja kliimale: maakera kliima- ja loodussüsteemi toimimine; kohandamis- ja leevendusmeetmed; õhu-, pinnase- ja veereostus; muutused atmosfääri koostises ja veeringes; kliima, maapinna ja ookeani vastastikune mõju; ning bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide mõju.	– Surve keskkonnale ja kliimale, sealhulgas kliimamuutuste ja varasemate muutuste põhjused („paleokliima”): maakera kliima- ja loodussüsteemi toimimine; kohandamis- ja leevendusmeetmed; õhu-, pinnase- ja veereostus; muutused atmosfääri koostises ja veeringes; kliima, maapinna ja ookeani vastastikune mõju; põllumajanduse ja kliimamuutuste vastastikune mõju ning bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide mõju.
Muudatusettepanek 68 I lisa I osa jao „Teemad” punkti 6 „Keskkond (sealhulgas kliimamuutused)” alapunkti „Tegevus” täppjaotise „Kliimamuutus, reostus ja ohud” teine taane
– Keskkond ja tervis: keskkonnastressi tekitajate ja inimese tervise vastastikune mõju, kaasa arvatud allikate kindlakstegemine, seosed sisekeskkonnaga ning mõju ja esilekerkivad ohutegurid; mürgiste ainete integreeritud riskihindamismeetodid, kaasa arvatud alternatiivid loomkatsetele; keskkonnast tulenevate terviseriskide ja näitajate kvantifitseerimine ja kulude-tulude analüüs ennetusstrateegiate jaoks.	– Keskkond ja tervis: keskkonnastressi tekitajate ja inimese tervise vastastikune mõju, kaasa arvatud allikate kindlakstegemine, bioseire, seosed sisekeskkonnaga ning mõju ja esilekerkivad ohutegurid; mürgiste ja ohtlike ainete integreeritud riskihindamismeetodid, kaasa arvatud alternatiivid loomkatsetele; keskkonnast tulenevate terviseriskide ja näitajate kvantifitseerimine ja kulude-tulude analüüs ennetusstrateegiate jaoks.
Muudatusettepanek 69 I lisa I osa jao „Teemad” punkti 6 „Keskkond (sealhulgas kliimamuutused)” alapunkti „Tegevus” täppjaotise „Kliimamuutus, reostus ja ohud” kolmas taane
– Looduslikud riskitegurid: prognoosimise ja ühendatud ohtude, s.o vastuvõtlikkuse, ning riskide hindamise parandamine loodusõnnetuste puhul, mis on seotud geoloogiliste ohtudega (maavärinad, vulkaanid, tsunamid) ja kliimaga (tormid ja üleujutused); varajase hoiatamise süsteemide arendamine ning ennetus- ja leevendusstrateegiate parandamine.	– Looduslikud riskitegurid: prognoosimise ja ühendatud ohtude, s.o vastuvõtlikkuse, ning riskide hindamise parandamine loodusõnnetuste puhul, mis on seotud geoloogiliste ohtudega (maavärinad, vulkaanid, tsunamid) ja kliimaga (tormid, metsatulekahjud, põuad ja üleujutused); varajase hoiatamise süsteemide arendamine ning ennetus- ja leevendusstrateegiate parandamine ning mõjutatud aladele avalduva sotsiaalmajandusliku mõju hindamine.
Selgitus
Üks olulisemaid loodusõnnetustega seotud ülesandeid on hinnata nende õnnetuste mõju majandustegevuse järjepidevusele ning seega elanikkonna heaolule. Loodusõnnetuste parem tundmaõppimine oleks mõttetu, kui selle tulemuseks ei oleks mõjutatud alade parem kaitsmine.
Muudatusettepanek 70 I lisa I osa jao „Teemad” punkti 6 „Keskkond (sealhulgas kliimamuutused)” alapunkti „Tegevus” alapealkirja „Ressursside säästev majandamine” esimene taane
– Looduslike ja inimese loodud ressursside kaitse ja säästev majandamine: ökosüsteemid; veeressursside majandamine; jäätmehooldus ja jäätmetekke vältimine; bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja majandamine, mullakaitse, merepõhja ja rannikualade kaitse, kõrbestumise ja maa kahjustamise vastased lähenemisviisid; metsa majandamine; linnakeskkonna säästev juhtimine ja planeerimine, andmehaldus ja teabeteenused; looduslike protsessidega seotud hindamine ja prognoosimine.	– Looduslike ja inimese loodud ressursside kaitse ja säästev majandamine: ökosüsteemid, nende kasutusviisid ja funktsioonid; veeressursside majandamine; jäätmehooldus ja jäätmetekke vältimine; bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja majandamine, mullakaitse, merepõhja ja rannikualade kaitse, kõrbestumise ja maa kahjustamise vastased lähenemisviisid; maastiku säilitamine; metsa kaitse ja majandamine; linnakeskkonna säästev juhtimine ja planeerimine, ajaloolise tähtsusega ressursid ja kultuuripärand, andmehaldus ja teabeteenused; looduslike protsessidega seotud hindamine ja prognoosimine; linnaarengu ja põllumajanduspoliitika mõju hindamise kriteeriumid.
Selgitus
Keskkonnauuringud, samuti nendest tulenev poliitika, peab lähtuma terviklikust lähenemisviisist.
Muudatusettepanek 71 I lisa I osa jao „Teemad” punkti 6 „Keskkond (sealhulgas kliimamuutused)” alapunkti „Tegevus” täppjaotise „Ressursside säästev majandamine” teine taane
– Merekeskkonna areng: inimtegevuse mõju merekeskkonnale ja selle ressurssidele; piirkondlike merevete ja rannikualade reostus ja eutrofeerumine; süvamere ökosüsteemid; merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse arengusuundumuste, ökosüsteemis toimuvate protsesside ja ookeani tsirkuleerimise hindamine; merepõhja geoloogia.	– Merekeskkonna areng ja majandamine: inimtegevuse mõju merekeskkonnale ja selle ressurssidele; piirkondlike merevete ja rannikualade reostus ja eutrofeerumine; süvamere ökosüsteemid; merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse arengusuundumuste, ökosüsteemis toimuvate protsesside ja ookeani tsirkuleerimise hindamine; merepõhja geoloogia.
Muudatusettepanek 72 I lisa I osa jao „Teemad” punkti 6 „Keskkond (sealhulgas kliimamuutused)” alapunkti „Tegevus” alapealkirja „Keskkonnatehnoloogia” taane 1 a (uus)
	– Kultuuripärandi, sealhulgas inimeste elukoha kaitse, säilitamine ja parandamine: kultuuripärandi kahjustuste täiustatud hindamine, innovatiivsete kaitsestrateegiate väljatöötamine, kultuuripärandi integreerimise soodustamine linnakeskkonda.
Selgitus
Kultuuriuuringute käigus juba avastatud keskkonnatehnoloogiaid on kasutatud muudes valdkondades.
Muudatusettepanek 73 I lisa I osa jao „Teemad” punkti 6 „Keskkond (sealhulgas kliimamuutused)” alapunkti „Tegevus” alapealkirja „Keskkonnatehnoloogia” teine taane
– Tehnoloogia hindamine, kontrollimine ja katsetamine: protsesside, tehnoloogiate ja toodete keskkonnariskide ja olelustsükli hindamise meetodid ja vahendid; toetus säästva keemia, veevarustuse ja kanalisatsiooniga seotud platvormidele;[3] Euroopa tulevase keskkonnatehnoloogia kontrolli- ja katsetamisprogrammi teaduslikud ja tehnoloogilised aspektid.	– Tehnoloogia hindamine, kontrollimine ja katsetamine: protsesside, tehnoloogiate ja toodete keskkonnariskide ja olelustsükli hindamise meetodid ja vahendid; toetus säästva keemia, veevarustuse ja kanalisatsiooniga seotud platvormidele; Euroopa tulevase keskkonnatehnoloogia kontrolli- ja katsetamisprogrammi teaduslikud ja tehnoloogilised aspektid; vee magestamise tehnoloogiate hindamine ning mõju seoses merekeskkonna ja pinnasega.
Selgitus
Selles muudatusettepanekus asetatakse rõhk vajadusele uurida põhjalikumalt merevee magestamise – lootustandva tehnoloogia, millel on nii omad eelised kui ka puudused – omadusi.
Muudatusettepanek 74 I lisa I osa jao „Teemad” punkti 6 „Keskkond (sealhulgas kliimamuutused)” alapunkti „Tegevus” alapealkirja „Keskkonnatehnoloogia” taane 2 a (uus)
	– Saasteainete heidete majandusliku hindamise matemaatilised meetodid: mudelite väljatöötamine majandusliku väärtuse andmiseks heitgaasidele, keskkonnaarvestus.
Selgitus
Tuleb teha täiendavaid jõupingutusi matemaatiliste mudelite väljatöötamiseks, mis võimaldavad tulevikus anda saastatusele väärtuse nii, et saastatust saab arvestada ühtse arvestusühiku abil, mis omakorda võimaldab välja töötada muid vahendeid.
Muudatusettepanek 75 I lisa I osa jao „Teemad” punkti 6 „Keskkond (sealhulgas kliimamuutused)” alapunkti „Tegevus” uus alapealkiri
	Bioloogiline mitmekesisus:
	– bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja jätkusuutlik haldamine; keskmise pikkusega ja pikaajaliste suundumuste hindamine; bioloogilise mitmekesisuse muutumise keskkonna-, majandusliku ja sotsiaalse mõju hindamine ning ühiskonna ja bioloogilise mitmekesisuse vastasmõju.
Selgitus
Meie ökosüsteemi hindamine aastatuhande vahetusel rõhutas bioloogilise mitmekesisuse vähenemist praeguse halva majandamistava tõttu. Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine on saavutanud inimajaloos enneolematu ulatuse ning nõuab suurt teadusuuringute alast pingutust Euroopa tasandil.
Suur vajadus bioloogilise mitmekesisuse alaste teadusuuringute järele tuleneb meie rahvusvahelistest kohustustest, sealhulgas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyoto protokolliga, samuti ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga seotud kohustustest.
Muudatusettepanek 76 I lisa I osa jao „Teemad” punkti 7 „Transport (sealhulgas lennundus)” alapunkt „Eesmärk”
Arendada tehnoloogia arengule tuginedes kodaniku ja ühiskonna heaks integreeritud, „rohelisemaid“ ja „intelligentsemaid“ üleeuroopalisi transpordisüsteeme, austades keskkonda ja loodusvarasid ning kindlustades ja edasi arendades Euroopa tööstuste juhtrolli maailmaturul.	Arendada tehnoloogia ja ekspluatatsiooni arengule tuginedes kõikide kodanike ja ühiskonna heaks integreeritud, puuetega inimestele juurdepääsetavaid “rohelisemaid” ja “intelligentsemaid” üleeuroopalisi transpordisüsteeme, austades keskkonda ja loodusvarasid ning kindlustades ja edasi arendades Euroopa tööstuste konkurentsivõimet maailmaturul.
Selgitus
Puuetega inimeste juurdepääs tavatransporditeenustele on enamiku liikmesriikide transpordipoliitikas keskne küsimus. Euroopa teadus- ja arendusalgatustes on võimalusi toetada nimetatud valdkonna arengut ning anda võrdlusandmeid näiteks uuringuteks juurdepääsetava transpordi kulude-tulude uuringuteks, sealhulgas juurdepääsetava süsteemi laiema sotsiaalse tähenduse ning parandatud ja uuenduslike lahenduste uuringuteks.
Muudatusettepanek 77 I lisa I osa jao „Teemad” punkti 7 „Transport (sealhulgas lennundus)” alapunkti „Põhimõte” teine lõik
Euroopa Liidu laienemine (territoorium kasvas 25% ning rahvastik 20%i) ja majandusareng esitavad uued väljakutsed, kuidas vedada inimesi ja kaupu tõhusalt, kulutasuvalt ja säästval viisil. Transport on otseselt seotud muude tähtsate valdkondadega nagu kaubandus, konkurents, tööhõive, sidusus, energeetika, julgeolek ja siseturg. Investeerimine teadusuuringutesse ja tehnoloogia arendusse Euroopa Liidu transporditööstuses on eeltingimus tehnoloogilise konkurentsieelise tagamiseks maailmaturgudel. Tegevusega Euroopa tasandil aidatakse kaasa ka tööstuse ümberkorraldamisele, muu hulgas turustusahela ning eriti VKEde integreerimisele.	Euroopa Liidu laienemine (territoorium kasvas 25% ning rahvastik 20%i) ja majandusareng esitavad uued väljakutsed, kuidas vedada inimesi ja kaupu tõhusalt, kulutasuvalt ja säästval viisil. Transport on otseselt seotud muude tähtsate valdkondadega nagu kaubandus, konkurents, tööhõive, keskkond, sidusus, energeetika, julgeolek ja siseturg. Transpordi nõudluse juhtimine on seoses logistilise ja ruumilise planeerimisega hädavajalik. Investeerimine teadusuuringutesse ja tehnoloogia arendusse Euroopa Liidu transporditööstuses on eeltingimus tehnoloogilise konkurentsieelise tagamiseks maailmaturgudel. Tegevusega Euroopa tasandil aidatakse kaasa ka tööstuse ümberkorraldamisele, muu hulgas turustusahela ning eriti VKEde integreerimisele.
Muudatusettepanek 78 I lisa I osa jao „Teemad” punkti 7 „Transport (sealhulgas lennundus)” alapunkti „Põhimõte” kolmas lõik
Euroopa tehnoloogiaplatvormide uurimisprogrammides toetatakse vajadust võtta omaks uus transpordisüsteemidel põhinev lähenemine, milles võetakse arvesse sõidukite, transpordivõrkude ja liiklusteenuste kasutamise vastasmõju, ja mida saab arendada ainult Euroopa tasandil. Teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse kulud kõigis neis valdkondades kasvavad märkimisväärselt ning koostoimimine EL tasandil on oluline, et võimaldada erinevate TTA pakkujate kriitilisel massil vastata uurimistöö laiahaardelisusest ning valdkondade paljususest tulenevatele väljakutsetele majanduslikult kõige tõhusamal viisil ning ületada poliitilisi, tehnoloogilisi ja sotsiaalmajanduslikke probleeme, mis kaasnevad selliste küsimustega nagu tuleviku „puhas ja ohutu sõiduk“, transpordiliikide koostalitlusvõime ja ühitamine iseäranis raudteetranspordi puhul, taskukohasus, ohutus, veomaht, turvalisus ja keskkonnamõjud laienenud Euroopa Liidus. Euroopa poliitikate elluviimisel on väga olulisel kohal ka tehnoloogiate arendamine Galileo süsteemi ning selle rakenduste toetuseks.	Euroopa tehnoloogiaplatvormide uurimisprogrammides toetatakse vajadust võtta omaks uus transpordisüsteemidel põhinev lähenemine, milles võetakse arvesse sõidukite, transpordivõrkude ja liiklusteenuste kasutamise vastasmõju, ja mida saab arendada ainult Euroopa tasandil. Teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse kulud kõigis neis valdkondades kasvavad märkimisväärselt ning koostoimimine ELi tasandil on oluline, et võimaldada erinevate TTA pakkujate kriitilisel massil vastata uurimistöö laiahaardelisusest ning valdkondade paljususest tulenevatele väljakutsetele majanduslikult kõige tõhusamal viisil ning ületada poliitilisi, tehnoloogilisi ja sotsiaal-majanduslikke probleeme, mis kaasnevad selliste küsimustega nagu tuleviku “puhas ja ohutu sõiduk”, transpordiliikide koostalitlusvõime ja ühitamine iseäranis vee- ja raudteetranspordi puhul, taskukohasus, ohutus, veomaht, turvalisus ja keskkonnamõjud laienenud Euroopa Liidus. Euroopa poliitikate elluviimisel on väga olulisel kohal ka tehnoloogiate arendamine Galileo süsteemi ning selle rakenduste toetuseks.
Muudatusettepanek 79 I lisa I osa jao „Teemad” punkti 7 „Transport (sealhulgas lennundus)” alapunkti „Põhimõte” neljas lõik
Allpool esitatud teemad ja tegevus on eriti tähtsad tööstuse seisukohast, kuid ka poliitika väljatöötajate tarvidusi käsitletakse kompleksselt, hõlmates ka transpordipoliitika majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaaspekte. Lisaks pakutakse tuge ka olemasolevate ja uute poliitikavajaduste täitmiseks, näiteks seoses merenduspoliitika arenguga.	Allpool esitatud teemad ja tegevus on eriti tähtsad tööstuse seisukohast, kuid ka poliitika väljatöötajate tarvidusi käsitletakse kompleksselt, hõlmates ka transpordipoliitika majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaaspekte. Lisaks pakutakse tuge ka olemasolevate ja uute poliitikavajaduste täitmiseks, näiteks seoses merenduspoliitika arenguga või ühtse Euroopa taeva rakendamisega.
Muudatusettepanek 80 I lisa I osa jao „Teemad” punkti 7 "Transport (sealhulgas lennundus)” alapunkti „Tegevus” täppjaotise „Lennundus ja õhutransport” kolmas taane
– Tarbija rahulolu ja ohutuse tagamine: reisijate mugavuse parandamine, pardateeninduse uuendamine ja reisijate käitluse tõhustamine; õhutranspordi kõigi ohutusaspektide parandamine; õhusõidukite valiku laiendamine suurekerelistest väikeste sõidukiteni.	– Tarbija ohutuse tagamine: õhutranspordi kõigi ohutusaspektide parandamine; õhusõidukite valiku laiendamine suurekerelistest väikeste sõidukiteni, samuti parema projekteerimise tagamine puuetega inimeste juurdepääsuks lennukitele, mis peab toimuma koostöös puuetega inimeste esinduslike organisatsioonidega.
Selgitus
Õhutranspordi alaste teadusuuringute ELi poolne rahastamine on õigustatud üksnes klientide ohutuse aspektide osas.
Puuetega inimeste juurdepääs tavatransporditeenustele on enamiku liikmesriikide transpordipoliitikas keskne küsimus. Euroopa teadus- ja arendusalgatustes on võimalusi toetada nimetatud valdkonna arengut ning anda võrdlusandmeid näiteks uuringuteks juurdepääsetava transpordi kulude-tulude uuringuteks, sealhulgas juurdepääsetava süsteemi laiema sotsiaalse tähenduse ning parandatud ja uuenduslike lahenduste uuringuteks.
Muudatusettepanek 81 I lisa I osa jao „Teemad” punkti 7 „Keskkond (sealhulgas kliimamuutused)” alapunkti „Tegevus” alapealkirja „Lennundus ja õhutransport” kuues taane
– Tee avamine tuleviku õhutranspordile: lennunduse pikaajalisemate küsimuste lahendamine radikaalsemate, keskkonnasäästlikumate ja uuenduslikemate tehnoloogiate kombinatsioonidega, mis viib õhutranspordi arengut märkimisväärselt edasi.	– Tee avamine tuleviku õhutranspordile: lennunduse pikaajalisemate küsimuste lahendamine radikaalsemate, keskkonnasäästlikumate ja uuenduslikemate tehnoloogiate kombinatsioonidega, mis viib õhutranspordi arengut märkimisväärselt edasi.
Selgitus
Puuetega inimeste juurdepääs tavatransporditeenustele on enamiku liikmesriikide transpordipoliitikas keskne küsimus. Euroopa teadus- ja arendusalgatustes on võimalusi toetada nimetatud valdkonna arengut ning anda võrdlusandmeid näiteks uuringuteks juurdepääsetava transpordi kulude-tulude uuringuteks, sealhulgas juurdepääsetava süsteemi laiema sotsiaalse tähenduse ning parandatud ja uuenduslike lahenduste uuringuteks.
Muudatusettepanek 82 I lisa I osa jao „Teemad” punkti 7 „Transport (sealhulgas lennundus)” alapunkti „Tegevus” täppjaotise „Pinnatransport” pealkiri
· Pinnatransport (raudtee-, maantee- ja veetransport)	· Säästev pinnatransport (raudtee-, maantee- ja veetransport)
Selgitus
Sarnaselt kuuenda raamprogrammiga peaks pealkiri sisaldama sõna “säästev”, sest asutamislepingu artikkel 6 seab kohustuse integreerida säästev areng näiteks teadusuuringute ja transpordi sektorisse.
Muudatusettepanek 83 I lisa I osa jao „Teemad” punkti 7 „Keskkond (sealhulgas kliimamuutused)” alapunkti „Tegevus” täppjaotise „Pinnatransport (raudtee-, maantee- ja veetransport)” teine taane
– Ümbersuunamise julgem kasutamine ja transpordikoridoride ummistumise vähendamine: uuenduslike, ühendveoliste ja koostalitlusvõimeliste piirkondlike ja riiklike transpordivõrkude, infrastruktuuride ja süsteemide arendamine Euroopas; kulude arvessevõtmine; teabevahetus sõiduki/laeva ja transpordi infrastruktuuri vahel; infrastruktuuri läbilaskevõime optimeerimine.	– Ümbersuunamise julgem kasutamine ja transpordikoridoride ummistumise vähendamine: säästvate, uuenduslike, ühendveoliste ja koostalitlusvõimeliste piirkondlike ja riiklike transpordivõrkude, infrastruktuuride ja süsteemide arendamine Euroopas; kulude arvessevõtmine; teabevahetus sõiduki/laeva ja transpordi infrastruktuuri vahel; infrastruktuuri läbilaskevõime optimeerimine.
Muudatusettepanek 84 I lisa I osa jao „Teemad” punkti 7 „Keskkond (sealhulgas kliimamuutused)” alapunkti „Tegevus” alapealkirja „Pinnatransport (raudtee-, maantee- ja veetransport)” kolmas taane
– Säästva linnaliikluse tagamine: uuenduslikud liikluskorraldusskeemid, sh puhtad ja ohutud sõidukid ja saastevabad transpordivahendid, uued ühistranspordi liigid ja eratranspordi ratsionaliseerimine, sideinfrastruktuur, integreeritud linnaplaneerimine ja transport.	– Säästva linnaliikluse tagamine: uuenduslikud liikluskorraldusskeemid, sh puhtad ja ohutud sõidukid ja saastevabad transpordivahendid, paremad ja innovatiivsed lahendused puuetega inimeste juurdepääsuks transpordivahenditele ja infrastruktuuridele, uued ühistranspordi liigid ja eratranspordi ratsionaliseerimine, sideinfrastruktuur, integreeritud linnaplaneerimine ja transport.
Selgitus
Puuetega inimeste juurdepääs tavatransporditeenustele on enamiku liikmesriikide transpordipoliitikas keskne küsimus. Euroopa teadus- ja arendusalgatustes on võimalusi toetada nimetatud valdkonna arengut ning anda võrdlusandmeid näiteks uuringuteks juurdepääsetava transpordi kulude-tulude uuringuteks, sealhulgas juurdepääsetava süsteemi laiema sotsiaalse tähenduse ning parandatud ja uuenduslike lahenduste uuringuteks.
Muudatusettepanek 85 I lisa I osa jao „Teemad” punkti 8 „Sotsiaalmajandus- ja humanitaarteadused” alapunkti „Tegevus” alapealkiri „Ühiskonna põhisuundumused ja nende mõju”
∙ Ühiskonna põhisuundumused ja nende mõju: nt demograafilised muutused, sh vananemine ja ränne; eluviis, töö, perekond, soolise võrdõiguslikkuse küsimused, tervis ja elukvaliteet; kuritegevus; ettevõtluse koht ühiskonnas ja rahvastiku mitmekesisus, kultuuriline vastasmõju ning põhiõiguste kaitse ning rassismi ja sallimatuse vastase võitluse probleemid.	∙ Ühiskonna põhisuundumused ja nende mõju: nt demograafilised muutused, sh vananemine ja ränne; eluviis, töö, perekond, soolise võrdõiguslikkuse küsimused, tervis ja elukvaliteet; kuritegevus; ettevõtluse koht ühiskonnas ja rahvastiku mitmekesisus, kultuuriline vastasmõju ning põhiõiguste kaitse ning rassismi, sallimatuse ja diskrimineerimise kõikide vormide vastase võitluse probleemid.

Muudatusettepanek 86

I lisa I osa jao „Teemad” punkt 9 a (uus) „Platvormi loomine loojate ja tööstuse teabevahetuseks”

	9a. Platvormi loomine loojate ja tööstuse teabevahetuseks.
	Eesmärk
	Kontaktide loomine teadusuuringute ja tööstuse vahel
	Põhimõte
	ELis jäävad sageli lõpetamata Euroopa teadlaste või ettevõtjate väljamõeldud uuendused. Struktuurilistel, finantsilistel või muudel põhjustel ei ole loojatel vahendeid, et oma kontseptsiooni edasi arendada. See on kahetsusväärne raiskamine, kuna paljudel juhtudel nad ei tea, kuhu pöörduda, et anda oma protseduur üle asutusele, mis saab selle lisada ulatuslikumatesse uuringutesse või kujundada selle ümber praktiliseks tööstusrakenduseks. EL peab looma kontaktid, mis on vajalikud loojate ühendamiseks tööstusega.
	Tegevus:
	– Euroopa ühtse pakkumiste ja sooviavalduste baasi loomine
	– selle kontaktiloomise meetme haldamine ja järelevalve.

Muudatusettepanek 87 I lisa II osa „Ideed” alapunkti „Tegevus” teine lõik
EL tegevust seoses eesliiniuuringutega rakendab Euroopa teadusnõukogu (ERC), mis koosneb teadunõukogust ja seda toetavast spetsiaalsest rakendusstruktuurist.	EL tegevust seoses eesliiniuuringutega rakendab Euroopa teadusnõukogu (ERC), mis koosneb teadusnõukogust, mis moodustatakse vastavalt asutamislepingu artiklile 171.
Selgitus
ERC tuleks moodustada asutamislepingu artikli 171 alusel – see on ainus õiguslik raamistik, mis tagab ERC teadusliku autonoomsuse ja sõltumatuse. Komisjoni ettepanek ERC täitevstruktuuri loomiseks on bürokraatlik toiming, mis ei aita Euroopa teaduspoliitikat ergutada.
Muudatusettepanek 88 I lisa II osa „Ideed” alapunkti „Tegevus” neljas lõik
Spetsiaalne rakendusstruktuur vastutab programmi rakendamise ja täideviimise kõigi aspektide eest vastavalt aasta tööprogrammile. Struktuur rakendab vastastikuse eksperthinnagu (peer review) ja valikumenetlust vastavalt teadusnõukogu kehtestatud põhimõtetele ja kindlustab toetuste rahalise ja teadusliku haldamise.	välja jäetud
Muudatusettepanek 89 I lisa III osa „Inimesed” alapunkti „Tegevus” teine täppjaotis
· Elukestev õpe ja karjääri kujundamine, et toetada kogenud teadlaste karjääri. Uute oskuste ja pädevuse täiendamise või omandamise, või teadusharudevahelise/mitme teadusharu ja/või sektoritevahelise liikuvuse suurendamise eesmärgil toetatakse teadlasi, kellel on vajadus lisa- või täiendava pädevuse ja oskuste omandamiseks, teadlasi, kes asuvad pärast pausi taas uurimistööle ning samuti aidatakse integreeruda teadlastel, kes asuvad tegema pikaajalisemat teadusuuringut Euroopas (sh oma päritolumaal), pärast riikidevahelise/rahvusvahelise liikumise kogemust. Seda meedet rakendatakse nii individuaalse stipendiumina otse ühenduse tasandil kui ka piirkondliku, riikliku või rahvusvahelise kaasrahastamise kaudu.	· Elukestev õpe ja karjääri kujundamine, et toetada kogenud teadlaste karjääri. Uute oskuste ja pädevuse täiendamise või omandamise, või teadusharudevahelise/mitme teadusharu ja/või sektoritevahelise liikuvuse suurendamise eesmärgil toetatakse teadlasi, kellel on vajadus lisa- või täiendava pädevuse ja oskuste omandamiseks, teadlasi, kes asuvad pärast pausi taas uurimistööle ning samuti aidatakse integreeruda teadlastel, kes asuvad tegema pikaajalisemat teadusuuringut Euroopas (sh oma päritolumaal), pärast riikidevahelise/rahvusvahelise liikumise kogemust. Seda meedet rakendatakse individuaalse stipendiumina otse ühenduse tasandil.
Selgitus
Raamprogrammi ei tohiks kasutada nende projektide rahastamiseks, mida üksikud liikmesriigid juba rahastavad. Prioriteediks peaks olema ühenduse toetuste näol antava rahastamise suurendamine.
Muudatusettepanek 90 I lisa III osa „Inimesed” alapunkti „Tegevus” viies täppjaotis
· Erimeetmed Euroopa teadlaste tegeliku tööturu loomiseks, millega kõrvaldatakse liikuvusega seotud takistused ja suurendatakse teadlaste karjäärivõimalusi Euroopas. Lisaks on kavas eraldada toetussummasid üldsuse teadlikkuse tõstmiseks Marie Curie nimeliste meetmete ja nende eesmärkide kohta.	· Erimeetmed Euroopa teadlaste tegeliku tööturu loomiseks, millega kõrvaldatakse liikuvusega seotud takistused ja suurendatakse teadlaste karjäärivõimalusi Euroopas. Nende ülikoolide, teaduskeskuste ja äriühingute eelistamine, mis loovad uusi teadusele pühendatud töökohti. Erilise tähelepanu pööramine naisteadlaste vajadustele ning sotsiaalsele toetusele, mis on vajalik perekonnaelu ühendamisel teaduskarjääriga. Lisaks on kavas eraldada toetussummasid üldsuse teadlikkuse tõstmiseks Marie Curie nimeliste meetmete ja nende eesmärkide kohta.
Selgitus
Paljudel juhtudel tulenevad naisteadlaste raskused töö- ja perekonnaelu ühendamise raskustest.
Muudatusettepanek 91 I lisa IV osa „Võimekus” jao „Teadustöö infrastruktuurid” alapunkti „Tegevus”, alapealkirja „Toetus teadustöö olemasolevatele infrastruktuuridele” kolmas taane
– teadusuuringute e-infrastruktuur, edendades kõrgjõudluse- ja -võimsusega side- ja võrguinfrastruktuuride edasist arendamist ja tugevdades Euroopa võimalusi tipptaseme infotöötluse alal; samuti toetades infrastruktuuride kasutuselevõttu kasutajaskonna poolt, tõstes infrastruktuuride ülemaailmset tähtsust ja usaldusväärsust GEANT ja Grid-infrastruktuuride saavutustele toetudes.	– teadusuuringute e-infrastruktuur, edendades kõrgjõudluse- ja -võimsusega side- ja võrguinfrastruktuuride edasist arendamist ja tugevdades Euroopa võimalusi tipptaseme infotöötluse alal; samuti toetades infrastruktuuride kasutuselevõttu kasutajaskonna poolt, tõstes infrastruktuuride ülemaailmset tähtsust ja usaldusväärsust GEANT ja Grid-infrastruktuuride saavutustele toetudes.
	Parimate tavade edendamine kasutajate kaasamisel teadus- ja arendusprojektidesse.
Selgitus
ELi eelnevate uurimisprogrammide nõrkuseks oli kasutajate vähene osalemine projektide valiku, rakendamis- ja hindamisprotsessis. Viimastel aastatel on kasutaja kaasatuse põhimõte muutunud teadus- ja arendustegevuses reaalsuseks ning aktsepteeritud lähenemisviisiks; uus raamprogramm peaks seda positiivset muudatust mõtlemisviisis kajastama. Et teadus- ja arendustöö tulemusi saaks tulemuslikult praktikas rakendada, tuleb teadvustada, et kasutaja kaasatus on oluline. Puuetega kasutajad teavad kõige paremini, millised on nende vajadused ja kuidas tagada, et innovatsioon toodete ja teenuste arendamises vastaks praktikas kõige paremini puuetega inimeste vajadustele.
Kasutajate osalemise põhimõte peab lahutamatult kuuluma teadus- ja arendustegevuse seitsmendast raamprogrammist projektide rahastamise kriteeriumide hulka.
Muudatusettepanek 92 I lisa IV osa „Võimekus” jao „Teadus ühiskonnas” alapunkt „Põhimõte”
Üha enam peetakse piirkondi märkimisväärseteks EL uurimis- ja arendustegevuses osalejateks. Sündinud sotsiaalse tegevuse tulemusena ning kujundatud sotsiaalsete ja kultuuriliste teguritega, jäävad teadus ja tehnoloogia siiski suure osa avalikkuse ja poliitiliste otsuste langetajate igapäevaelust kõrvale ning on jätkuvalt arusaamatuste ja alusetute lootuste ja hirmude allikaks. Ühiskond peaks lahendama esilekerkivate tehnoloogiatega seotud vastuolulisi küsimusi hästi ettevalmistatud arutelude kaudu, mis viiksid välja arukate valikute ja otsusteni.	Üha enam peetakse piirkondi märkimisväärseteks EL uurimis- ja arendustegevuses osalejateks. Sündinud sotsiaalse tegevuse tulemusena ning kujundatud sotsiaalsete ja kultuuriliste teguritega, jäävad teadus ja tehnoloogia siiski suure osa avalikkuse ja poliitiliste otsuste langetajate igapäevaelust kõrvale ning on jätkuvalt arusaamatuste ja alusetute lootuste ja hirmude allikaks. Ühiskond peaks lahendama esilekerkivate tehnoloogiatega seotud vastuolulisi küsimusi hästi ettevalmistatud arutelude kaudu, mis viiksid välja arukate valikute ja otsusteni.
	Euroopa teaduspoliitika on edukas vaid juhul, kui Euroopa ja liikmesriikide ühiskond on veendunud, et see on kooskõlas nende murede ja õiguspäraste eetiliste piiridega.
Selgitus
Komisjoni ettepanekust jääb mulje, et põhiprobleem on avaliku arvamuse veenmine. Teisalt on väga oluline, et teadlased võtaksid kuulda ühiskonna muresid ja järgiksid piire.
Muudatusettepanek 93 I lisa IV osa „Võimekus” jao „Teadus ühiskonnas” alapunkti „Tegevus” uus täppjaotis
· Teadlaste ja laiema avalikkuse, sh korrastatud kodanikuühiskonna ulatuslikum kaasamine teadusega seotud küsimustesse, et ennetada ja selgitada poliitilisi ja sotsiaalküsimusi, sh eetikaküsimusi.	· Teadlaste ja laiema avalikkuse, sh korrastatud kodanikuühiskonna ulatuslikum kaasamine teadusega seotud küsimustesse, et ennetada ja selgitada poliitilisi ja sotsiaalküsimusi, sh eetikaküsimusi.
	· Teadusuuringute kriitiline hindamine eesmärgiga märkida maha eetiliselt usaldusväärsete teadusuuringute orientiirid, võttes nõuetekohaselt arvesse põhiõigusi.
Selgitus
Programmi teaduse ja ühiskonna osas peab olema konkreetsem viide eetilistele piiridele.
Muudatusettepanek 94 I lisa IV osa „Võimekus” jao „Rahvusvaheline koostöö” kolmanda lõigu kolmas taane
– arengumaad, keskendudes nende erivajadustele;	– arengumaad, keskendudes nende erivajadustele, näiteks levinud ja tähelepanuta jäetud haigustele;
Selgitus
Levinud ja tähelepanuta jäetud haigused avaldavad arengumaadele olulist tervisega seotud mõju. Nende haigustega toimetulek on ülemaailmse vaesuse vastu võitlemise oluline osa.
Muudatusettepanek 95 I lisa IV osa „Võimekus” jao „Teadusuuringute ühiskeskuse meetmed väljaspool tuumaenergiavaldkonda” alapunkti „Tegevus” alapealkirja „Solidaarsus ja ressursside vastutustundlik juhtimine” taane 4 a (uus)
	– Edendada ja tugevdada alternatiivsete katsetamisstrateegiate ning eelkõige loomi mitte hõlmavad meetodite arendamist ja valideerimist teadusuuringute kõikides asjaomastes valdkondades (ohutuse hindamine, vaktsiinide katsetamine, tervishoid ja biomeditsiiniuuringud jne).
Selgitus
Vastavalt loomade kaitse ja heaolu protokolli, nõukogu direktiivi 86/609/EMÜ artikli 23, kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi artikli 7 lõike 2 punktide a ja b ning muudetud kosmeetikadirektiivi (76/768/EMÜ) nõuetele ning kavandatava ELi kemikaalide määruse eesmärgile edendada loomi mitte hõlmavaid katseid tuleks Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevuste hulka lisada alternatiivsete katsestrateegiate, eelkõige loomi mitte hõlmavate katsemeetodite väljatöötamine ja valideerimine.
Muudatusettepanek 96 II lisa, programmide suunav jaotus
(miljonites eurodes)	(miljonites eurodes)
Koostöö*, [4]
44432
Koostöö*,       1
47214
Tervishoid
8317
Tervishoid
9099
Toiduained, põllumajandus ja biotehnoloogia
2455
Toiduained, põllumajandus ja biotehnoloogia
2455
Info- ja sidetehnoloogia
12670
Info- ja sidetehnoloogia
11670
Nanoteadused, nanotehnoloogiad, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad
4832
Nanoteadused, nanotehnoloogiad, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad
4832
Energeetika
2931
Energeetika
3931
Keskkond (sealhulgas kliimamuutused)
2535
Keskkond (sealhulgas kliimamuutused)
3535
Transport (sealhulgas lennundus)
5940
Transport (sealhulgas lennundus)
5940
Sotsiaalmajandus- ja humanitaarteadused
792
Sotsiaalmajandus- ja humanitaarteadused
792
Julgeolek ja kosmos
3960
Julgeolek ja kosmos
3460
Ideed
11862
Ideed
10862
Inimesed
7129
Inimesed
7129
Võimekus
7486
Võimekus
7204
Teadustöö infrastruktuurid *
3961
Teadustöö infrastruktuurid *
3679
VKEde huvides läbiviidavad teadusuuringud
1901
VKEde huvides läbiviidavad teadusuuringud
1901
Teadmiste piirkonnad
158
Teadmiste piirkonnad
158
Teadusuuringute potentsiaal
554
Teadusuuringute potentsiaal
554
Teadus ühiskonnas
554
Teadus ühiskonnas
554
Rahvusvaheline koostöö
358
Rahvusvaheline koostöö
358
Teadusuuringute Ühiskeskuse meetmed väljaspool tuumaenergiavaldkonda
1817
Teadusuuringute Ühiskeskuse meetmed väljaspool tuumaenergiavaldkonda
1817
KOKKU
72726
KOKKU
72726
Selgitus
Arvamuse koostajal on õigus, et seitsmendas raamprogrammis tuleks suurendada tervishoiu, energeetika ja keskkonna rahastamist.
Ei ole aga mõttekas kavandada Euratomi rahaliste vahendite vastavat vähendamist, sest sellele programmile ei kohaldata kaasotsustamismenetlust. Seetõttu tehakse ettepanek, et seitsmendast raamprogrammist toimuv rahastamine, millele kohaldatakse kaasotsustamismenetlust, suunataks ümber keskkonna, tervishoiu ja energeetika rahastamiseks.
Muudatusettepanek 97 III lisa jao "Rahastamiskavad" punkt 5 "Teadlaste koolituse ja karjääri kujundamise toetamine"
Teadlaste koolituse ja karjääri kujundamise toetamine, mida kasutatakse peamiselt Marie Curie nimeliste meetmete rakendamiseks.	Teadlaste koolituse ja karjääri kujundamise toetamine kõikides programmides, projektides ja algatustes ning samuti Marie Curie’ nimeliste meetmete rakendamiseks. Selliste tingimuste edendamine, mis hõlbustavad naistel teadlasekarjääri alustada ja teha.
Selgitus
Tõeline integratsioon nõuab ühtset poliitikat ning tugiasutusi nagu lasteasutused ja toetus liikuvusele.

Eriarvamuse esitajad: Frédérique Ries, Holger Krahmer, Willem Schuth ja Jorgo Chatzimarkakis

Me ei jaga keskkonna- rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni käesolevat arvamust, eelkõige embrüo tüvirakkude alaste teadusuuringute kohta. Oleme väikese häälteenamusega lükanud kindlalt tagasi katsed lõpetada nimetatud teadusuuringute rahastamine Euroopa Liidu poolt. Väljendades mitmetes muudatusettepanekutes soovi prioritiseerida täiskasvanu tüvirakkude alast teaduslikku uurimistegevust, on see siiski sama säilitav mõtteviis.

14 liikmesriigis kehtivate õigusaktidega vastuolus olev arvamus, mis lubab liigarvukaid embrüote alaseid teadusuuringuid, nagu hiljuti 1. veebruaril 2006. aastal otsustas Tšehhi parlament. Vaid viis liikmesriiki keelasid nimetatud uuringud.

Meie põhimõtted on selged: me mõistame hukka igasuguse inimolendi ekspluateerimise, me mõistame hukka reproduktiivse kloonimise ja juhime kindlalt tähelepanu põhiõiguste harta artiklile 3. Kuid me jätkame tööd vabade, humanistlike ja tolerantsete teadusuuringute nimel, mis ei välista usulisi ja filosoofilisi veendumusi, mida me lisaks sellele järgime, – teadusliku uurimistegevuse eriti paljulubavat külge. See on selleks, et jätta teadusele võimalus konkretiseerida sadade tuhandete Euroopas uusi ravimeetodeid ootavate patsientide lootused.

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013)
Viited	KOM(2005)0119 – C6-0099/2005 – 2005/0043(COD)
Vastutav komisjon	ITRE
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	ENVI 27.4.2005
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev
Arvamuse koostaja   nimetamise kuupäev	Satu Hassi 24.5.2005
Endine arvamuse koostaja
Arutamine parlamendikomisjonis	21.11.2005
Vastuvõtmise kuupäev	23.2.2005
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	41 4 13
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Georgs Andrejevs, Liam Aylward, Irena Belohorská, Johannes Blokland, John Bowis, Frederika Brepoels, Hiltrud Breyer, Dorette Corbey, Avril Doyle, Anne Ferreira, Karl-Heinz Florenz, Matthias Groote, Françoise Grossetête, Cristina Gutiérrez-Cortines, Satu Hassi, Mary Honeyball, Marie Anne Isler Béguin, Christa Klaß, Holger Krahmer, Urszula Krupa, Peter Liese, Riitta Myller, Dimitrios Papadimoulis, Vittorio Prodi, Frédérique Ries, Dagmar Roth-Behrendt, Karin Scheele, Richard Seeber, Kathy Sinnott, Jonas Sjöstedt, María Sornosa Martínez, Antonios Trakatellis, Evangelia Tzampazi
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed	Alfonso Andria, Giovanni Berlinguer, Milan Gaľa, Ambroise Guellec, Kartika Tamara Liotard, Miroslav Mikolášik, Andres Tarand
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Simon Busuttil, Giusto Catania, Jorgo Chatzimarkakis, Glyn Ford, Alfred Gomolka, David Hammerstein Mintz, Joel Hasse Ferreira, Anna Hedh, Luis Herrero-Tejedor, Elisabeth Jeggle, Thomas Mann, Ljudmila Novak, Bernd Posselt, José Ribeiro e Castro, Raül Romeva i Rueda, Paul Rübig, Willem Schuth, Henri Weber, Anna Záborská
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)	...

• [1]  ELTs seni avaldamata.
• [2]  
• [3]  
• [4]  * Sealhulgas ühised tehnoloogiaalgatused (kaasa arvatud finantsplaan jne) ning kooskõlastus- ja rahvusvahelise koostöö alaste tegevuste osa, mida valdkondade raames rahastatakse.

transpordi- ja turismikomisjoni ARVAMUS (19.10.2005)

Saaja: tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013)
(KOM(2005)0119 – C6‑0099/2005 – 2005/0043(COD))

Arvamuse koostaja: Jaromír Kohlíček

SHORT JUSTIFICATION

The 7th Framework Programme

On 6 April 2005 the Commission presented the Communication 'Building the European Research Area (ERA) of knowledge for growth' and a proposal for a Decision on the Seventh Framework Programme (FP) for research, technological development and demonstration activities (2007 to 2013). The construction of ERA started under the 6th FP and will continue under the 7th. It will help to deliver on the Lisbon objectives, as investing in knowledge is an excellent way to foster economic growth and create more and better jobs. The importance of knowledge to the Lisbon strategy was confirmed by the High Level Group chaired by Wim Kok, and by Parliament's resolution on the report of Mrs Locatelli.

The 7th FP is divided into four programmes:

· Cooperation: trans-national cooperation in nine thematic research areas, one of which is transport, including aeronautics.

· Ideas: promotion of creativity and excellence by funding so called 'frontier research'. The funding will be done through a European Research Council.

· People: development of human potential through support to training, mobility and career development.

· Capacities: improvement of research infrastructure and further innovation. Regional cooperation, involvement of SMEs and bringing together science and society are its key elements.

FP 7 distinguishes itself from the FP 6 by a simplification of procedures and a significant increase in its budget. The total budget for seven years is 72.7 billion euro. The respective shares of the four programmes are about 44 billion for Cooperation, 12 billion for Ideas and 7 billion each for People and Capacities.

Transport and aeronautics in the 7th Framework Programme

FP 6 contained the research area 'Aeronautics and space' and had 'Surface transport' included in the 'Sustainable development' research area. In FP 7 all modes of transport are under a unique theme ' Transport (including Aeronautics)'. Your draftsman welcomes this change, as many problems, like congestion and pollution, are encountered in several modes of transport, which can learn from each other.

During the FP 6 period, so called Technology platforms have been established, which bring together companies, research institutions, national research programmes, the financial world and the regulatory authorities at European level to define a common strategic research agenda. Taking their input into account, the Commission proposes that research should concentrate on:

For aeronautics and air transport:

· the 'greening' of air transport

· increasing time efficiency

· ensuring customer satisfaction and safety

· improving cost efficiency

· protection of aircraft and passengers

· pioneering air transport of the future

For surface transport (rail, road and waterborne):

· the 'greening' of surface transport

· encouraging modal shift and decongesting transport corridors

· ensuring sustainable urban mobility

· improving safety and security

· strengthening competitiveness

FP 7 foresees a budget for Transport (including aeronautics) of 5.9 billion euro, including the possibility of launching “Joint Technology Initiatives” (large-scale projects of common European interest). Under FP 6 the repartition of the budget was 1 billion euro for air transport, 100 million euro for Galileo and 610 million euro for surface transport. Although for FP 7 no formal repartition between modes has been made, your draftsman received indications that air transport and Galileo together might be earmarked to receive again the greater part of the available budget (about two thirds of it) and surface transport the smaller part. Your draftsman notes that this would not reflect the relative economic importance of these sectors.

Given the discussion on the new Financial Perspectives, the budget for FP 7 risks being reduced. It seems appropriate that the newly created chapter in the Commission proposal on transport is not affected by such a reduction, given the economic importance of the sector:

· Air and surface transport together account for almost 14% of EU GDP

· The transport sector employs about 19 million people across the EU

· Transport expenses account for about 14% of a family's budget

While underlining the importance of the sector, your draftsman indicates the relative modesty of the earmarked budget: in fact, 5,9 billion euro in 7 years equals not more than the price of one cup of coffee per person per year for a total population of almost 460 million EU citizens.

Amendments

Your draftsman is generally satisfied with the proposal of the Commission, especially the creation of a unique chapter for all modes of transport, the accent on safety and environment and the increase of the budget. Still, some improvements could be made:

· Surface transport: the greater share of surface transport compared to air transport, in economical terms, should be reflected in the repartition of the budget and the research agendas

· Environment: transport prevention and the promotion of non-motorized transport (bicycles) should be added

· One system approach: transport should be looked at as an integrated system, where one mode can substitute for another and all modes can learn from each other's technological concepts

· Accessibility: improving accessibility in general and for persons with reduced mobility, in particular, needs to underlined

· Tourism: tourism as a still growing economic sector that generates a lot of transport should be included in the research agenda

Electronic booking: can help to increase efficiency, in particular when booking systems are interoperable.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Komisjoni ettepanek	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 I lisa I osa: koostöö – 3. teema: info- ja sidetehnoloogia – rakendustealane teadustegevus – esimese taande kolmas alltaane
– mobiilsuse jaoks; intelligentsed info- ja sidetehnoloogial põhinevad transpordisüsteemid ja sõidukid, mis võimaldavad inimestel ja kaupadel liikuda ohutult, mugavalt ja tõhusalt;	– mobiilsuse jaoks; intelligentsed info- ja sidetehnoloogial põhinevad transpordi- ja logistikasüsteemid ning sõidukid, mis võimaldavad inimestel ja kaupadel liikuda ohutult, mugavalt ja tõhusalt;
Justification
It is absolutely vital to include logistics modernisation as part of efforts to improve transport mobility.
Muudatusettepanek 2 I lisa I osa: koostöö – 7. teema: transport – eesmärk
Arendada tehnoloogia arengule tuginedes kodaniku ja ühiskonna heaks integreeritud, „rohelisemaid“ ja „intelligentsemaid“ üleeuroopalisi transpordisüsteeme, austades keskkonda ja loodusvarasid ning kindlustades ja edasi arendades Euroopa tööstuste juhtrolli maailmaturul.	Arendada tehnoloogia arengule tuginedes kodaniku ja ühiskonna heaks integreeritud, „rohelisemaid“, tarbijasõbralikumaid ja „intelligentsemaid“ üleeuroopalisi transpordi- ja logistikasüsteeme, austades keskkonda ja loodusvarasid ning kindlustades ja edasi arendades Euroopa tööstuste juhtrolli maailmaturul.
Justification
Given the EU's global geographical location and the development of its transport systems, it is vital for greater efforts to be made to develop new and improved logistical systems that will help both improve mobility and reduce environmental impact.
The inclusion of customer satisfaction is in line with the spirit of the Commission proposal.
Muudatusettepanek 3 I lisa I osa: koostöö – 7. teema: transport – põhimõte – kolmas lõik
Euroopa tehnoloogiaplatvormide uurimisprogrammides toetatakse vajadust võtta omaks uus transpordisüsteemidel põhinev lähenemine, milles võetakse arvesse sõidukite, transpordivõrkude ja liiklusteenuste kasutamise vastasmõju, ja mida saab arendada ainult Euroopa tasandil. Teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse kulud kõigis neis valdkondades kasvavad märkimisväärselt ning koostoimimine EL tasandil on oluline, et võimaldada erinevate TTA pakkujate kriitilisel massil vastata uurimistöö laiahaardelisusest ning valdkondade paljususest tulenevatele väljakutsetele majanduslikult kõige tõhusamal viisil ning ületada poliitilisi, tehnoloogilisi ja sotsiaalmajanduslikke probleeme, mis kaasnevad selliste küsimustega nagu tuleviku „puhas ja ohutu sõiduk“, transpordiliikide koostalitlusvõime ja ühitamine iseäranis raudteetranspordi puhul, taskukohasus, ohutus, veomaht, turvalisus ja keskkonnamõjud laienenud Euroopa Liidus. Euroopa poliitikate elluviimisel on väga olulisel kohal ka tehnoloogiate arendamine Galileo süsteemi ning selle rakenduste toetuseks.	Euroopa tehnoloogiaplatvormide uurimisprogrammides toetatakse vajadust võtta omaks uus transpordisüsteemidel põhinev lähenemine, milles võetakse arvesse sõidukite, transpordivõrkude ja liiklusteenuste kasutamise vastasmõju, ja mida saab arendada ainult Euroopa tasandil. Teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse kulud kõigis neis valdkondades kasvavad märkimisväärselt ning koostoimimine EL tasandil on oluline, et võimaldada erinevate TTA pakkujate kriitilisel massil vastata uurimistöö laiahaardelisusest ning valdkondade paljususest tulenevatele väljakutsetele majanduslikult kõige tõhusamal viisil ning ületada poliitilisi, tehnoloogilisi ja sotsiaalmajanduslikke probleeme, mis kaasnevad selliste küsimustega nagu tuleviku „puhas ja ohutu sõiduk“, transpordiliikide koostalitlusvõime ja ühitamine iseäranis raudteetranspordi puhul, taskukohasus, ohutus, veomaht, turvalisus ja keskkonnamõjud laienenud Euroopa Liidus. Keskkonnauuringute valdkonda peaksid kuuluma tuleviku "puhta ja ohutu sõiduki" väljatöötamine ning liikluse vältimine, vähendamine ja optimeerimine. Euroopa poliitikate elluviimisel on väga olulisel kohal ka tehnoloogiate arendamine Galileo süsteemi ning selle rakenduste toetuseks.
Muudatusettepanek 4 I lisa I osa: koostöö – 7. teema: transport – põhimõte – lõik 3 a (uus)
	Transpordiuuringuteks mõeldud eelarvesummade jaotamine kajastab erinevate transpordiliikide majanduslikku tähtsust.
Justification
As surface transport has in economical terms a far greater share than air transport, this should be reflected in the repartition of the budget and the research agenda's. As the Commission indicates herself, surface transport accounts for 11% of EU GDP and 16 million persons employed, and air transport only for 2.6% and 3.1 million. (oral amendment)
Muudatusettepanek 5 I lisa I osa: koostöö – 7. teema: transport – tegevus – lennundus ja õhutransport – kolmas taane
– Tarbija rahulolu ja ohutuse tagamine: reisijate mugavuse parandamine, pardateeninduse uuendamine ja reisijate käitluse tõhustamine; õhutranspordi kõigi ohutusaspektide parandamine; õhusõidukite valiku laiendamine suurekerelistest väikeste sõidukiteni.	– Tarbija rahulolu ja ohutuse tagamine: reisijate mugavuse parandamine, pardateeninduse uuendamine ja reisijate käitluse tõhustamine, sealhulgas riigisiseste teabe- ja broneerimissüsteemide muutmine koostalitusvõimeliseks veoettevõtjate ja transpordiliikide vahel Euroopa tasandil; õhutranspordi kõigi ohutusaspektide parandamine; õhusõidukite valiku laiendamine suurekerelistest väikeste sõidukiteni.
Justification
Better integration of booking systems raises not only customers satisfaction, but also the efficiency of the system as a whole.
Muudatusettepanek 6 I lisa I osa: koostöö – 7. teema: transport – tegevus – lennundus ja õhutransport – taane 6 a (uus)
	– Õhutranspordi kaasnevate kontseptsioonide kasutamine pinnatranspordis ja vastupidi, sealhulgas sõidukite elutsükli kontseptsioonid, moodulkontseptsioonid, aerodünaamika.
Justification
Transport is mainly organised per mode, lacking intermodality, and the same is the case for transport research. Research results and knowledge of one mode, should be passed on to other modes to their benefit. For instance the car industry is ahead in vehicle life cycle concepts. Railway transport experiments with modular concepts, which mean the use of modules (e.g. compartment for passengers or container for goods) that can be adapted to different situations. Air transport's knowledge of aerodynamics can be used in other modes, for instance high speed railways.
Muudatusettepanek 7 I lisa I osa: koostöö – 7. teema: transport – tegevus – pinnatransport – pealkiri
• Pinnatransport (raudtee-, maantee- ja veetransport)	• Säästev pinnatransport (raudtee-, maantee- ja veetransport)
Justification
Similar as in the 6FPRD, the heading should include the word 'sustainable', as Art. 6 of the Treaty obliges to integrate sustainable development into e.g. the research- and transport-sectors.
Muudatusettepanek 8 I lisa I osa: koostöö – 7. teema: transport – tegevus – pinnatransport esimene taane
– Pinnatranspordi keskkonnasäästlikuks muutmine: keskkonna- ja mürasaaste vähendamine; puhaste ja tõhusate mootorite arendamine, k.a hübriidtehnoloogia ning alternatiivsete kütuste kasutamine transpordis; strateegiate väljatöötamine kasutuselt kõrvaldatud sõidukite ja laevade jaoks.	– Pinnatranspordi keskkonnasäästlikuks muutmine: keskkonna- ja mürasaaste vähendamine; puhaste ja tõhusate mootorite arendamine, k.a hübriidtehnoloogia ning alternatiivsete kütuste kasutamine transpordis; strateegiate väljatöötamine kasutuselt kõrvaldatud sõidukite ja laevade jaoks; motoriseerimata transport nagu näiteks ülekandemehhanismid ning jalgrattamaterjalide täiustamine, jalg- ja rattateede lülitamine olemasolevasse infrastruktuuri.
Justification
Non-motorized mobility, for instancewalking and cycling, can contribute in a direct and significant way to the greening of transport. Research efforts should concentrateon the improvement of its technology, materials and also on the promotion of their use by adapting infrastructure in favour of walking and cycling.
Muudatusettepanek 9 I lisa I osa: koostöö – 7. teema: transport – tegevus – pinnatransport – teine taane
– Ümbersuunamise julgem kasutamine ja transpordikoridoride ummistumise vähendamine: uuenduslike, ühendveoliste ja koostalitlusvõimeliste piirkondlike ja riiklike transpordivõrkude, infrastruktuuride ja süsteemide arendamine Euroopas; kulude arvessevõtmine; teabevahetus sõiduki/laeva ja transpordi infrastruktuuri vahel; infrastruktuuri läbilaskevõime optimeerimine.	– Ümbersuunamise julgem kasutamine ja transpordikoridoride ummistumise vähendamine: uuenduslike, ühendveoliste ja koostalitlusvõimeliste piirkondlike ja riiklike transpordi- ja logistikavõrkude, infrastruktuuride ja süsteemide arendamine Euroopas; "ühesüsteemse lähenemisviisi" arendamine, võttes arvesse tasakaalustatud jaotumist erinevate transpordiliikide vahel, sealhulgas raudtee- ja siseveetranspordi edendamine alternatiivina maanteetranspordile ja õhutranspordile lühiliinidel; kulude arvessevõtmine; teabevahetus sõiduki/laeva ja transpordi infrastruktuuri vahel; infrastruktuuri läbilaskevõime optimeerimine.
Justification
A "single system approach" means that transport in a certain area is looked at as one system, and transport needs in that area can be served by the modality that suits best the specific needs of customer, supplier and environment. Research can help to develop technologies and user applications to achieve such an approach, thereby promotting "green” rail and inland waterway transport.Given the current difficulties hampering progress in the field of intermodality and the rise in congestion, it is vital to develop new logistical systems both at Union level and at national and regional level.
Muudatusettepanek 10 I lisa I osa: koostöö – 7. teema: transport – tegevus – pinnatransport – taane 2 a (uus)
	– "Marco Polo" programmide eesmärkide toetamine: eriuuringud, mis käsitlevad keskkonnasäästlikumatele transpordiliikidele ülemineku ja transpordi vältimise tehnilisi võimalusi ning selle kasu tervisele ja keskkonnale.
Justification
A great deal of money is being expended under the Marco Polo I and II programmes. However, there seems as yet to be a lack of corresponding research to ensure that the measures being subsidised are actually appropriate to the objectives. Particular clarifications and studies are needed in this context on overall traffic avoidance schemes.
Muudatusettepanek 11 I lisa I osa: koostöö – 7. teema: transport – tegevus – pinnatransport – kolmas taane
– Säästva linnaliikluse tagamine: uuenduslikud liikluskorraldusskeemid, sh puhtad ja ohutud sõidukid ja saastevabad transpordivahendid, uued ühistranspordi liigid ja eratranspordi ratsionaliseerimine, sideinfrastruktuur, integreeritud linnaplaneerimine ja transport.	– Säästva ja kättesaadava linnaliikluse tagamine: uuenduslikud liikluskorraldusskeemid, sh ohutumad ja vähem saastavad sõidukid ja vähem saastavad transpordivahendid, liikumispuudega isikute juurdepääsu parandamine, uued ühistranspordi liigid, mis aitavad kaasa kogu liiklusahela efektiivsusele (avalik ühistransport, autode ühiskasutus, jalakäimine ja rattasõit), eratranspordi ratsionaliseerimine, sideinfrastruktuur, integreeritud linnaplaneerimine ja transport.
Or. en
Justification
Although accessibility, especially for persons with reduced mobility, is more and more recognised as important, more research on this issue is needed. Special attention can be given to measures that have positive spill over effects to other transport users as well. For instance, lowering doorsteps and creating space in busses for wheel chairs, proves to be beneficial to the general user as well (easier access, gain of time at the bus stop, multiple use of space).It is important that the entire Citizens' Mobility Network (intermodal chain) is taken into consideration for making urban transport research more efficient.
Muudatusettepanek 12 I lisa I osa: koostöö – 7. teema: transport – tegevus – pinnatransport – taane 3 a (uus)
	– Liikluse kvaliteet ja tarbija rahulolu: teenuste, võrkude ja infrastruktuuride parandamine eesmärgiga muuta nad mugavamaks ja atraktiivsemaks; integreeritud süsteemide täiustamine ning teenuste ja veomahtude pakkumine, mis vastavad üksikisiku ja kindlate inimrühmade (eakad inimesed, naised jt) erivajadustele.
Or. es
Justification
In the light of demographic change and the new mobility needs of European society at present, it is important to anticipate changes in the sensitivity and perceptions of surface transport users ( convenience, preferences, etc.).
Muudatusettepanek 13 I lisa I osa: koostöö – 7. teema: transport – tegevus – pinnatransport – viies taane
– Konkurentsivõime tugevdamine: projekteerimisprotsesside parandamine; nüüdisaegsete ülekande- ja sõidukitehnoloogiate arendamine; innovatiivsete ja kulutasuvate tootmissüsteemide ja infrastruktuuride rajamine; integratsiooni võimaldav struktuur.	– Konkurentsivõime tugevdamine: projekteerimisprotsesside parandamine kulude kärpimiseks ja tarbijate suurema rahulolu saavutamiseks; nüüdisaegsete ülekande- ja sõidukitehnoloogiate arendamine; innovatiivsete ja kulutasuvate tootmissüsteemide ja infrastruktuuride rajamine; integratsiooni võimaldav struktuur.
Justification
Higher customer satisfaction is an important research aspect which should also be considered in relation to land and sea transport.
Muudatusettepanek 14 I lisa I osa: koostöö – 7. teema: transport – tegevus – taane 3 a (uus)
	● Turism: uuringute läbiviimine turismi mõjust transpordile ning efektiivse ja puhta transpordi mõjust turismi säästvale arengule; säästva turismi arendamine, millega ei kaasne ülemäärast nõudlust transpordi järele; uuenduslikud kavad transpordivahendite kasutamiseks turismiga seonduvates valdkondades, sealhulgas elektrooniline broneering ja integreeritud piletisüsteem.
Justification
As tourism and transport are closely linked, it is worthwhile undertaking research into the connections between the two sectors. Innovative solutions, such as electronic reservations and integrated ticketing, may be particularly important for the tourist market.
Muudatusettepanek 15 I lisa I osa: koostöö – 7. teema: transport – tegevus – taane 3 b (uus)
	● Uued süsteemid üleeuroopaliste transpordivõrkude (TEN) ja teiste Euroopa liiklus- ja transpordiprojektide tõhususe parandamiseks ning nende rahastamise tagamiseks: uuenduslike laenuvõimaluste ning avaliku ja erasektori partnerlusprojektide parandamine Euroopa tasandil.

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013)
Viited	KOM(2005)0119 - C6-0099/2005 - 2005/0043(COD))
Vastutav komisjon	ITRE
Nõuandev komisjon istungil teada andmise kuupäev	TRAN 27.4.2005
Tõhustatud koostöö	ei
Arvamuse koostaja         nimetamise kuupäev	Jaromír Kohlíček 18.4.2005
Arutamine komisjonis	12.9.2005	10.10.2005
Muudatuste vastuvõtmise kuupäev	10.10.2005
Lõpphääletuse tulemused	poolt: vastu: erapooletuid:		39 0 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Inés Ayala Sender, Etelka Barsi-Pataky, Paolo Costa, Michael Cramer, Luis de Grandes Pascual, Christine De Veyrac, Arūnas Degutis, Armando Dionisi, Petr Duchoň, Saïd El Khadraoui, Robert Evans, Emanuel Jardim Fernandes, Mathieu Grosch, Ewa Hedkvist Petersen, Stanisław Jałowiecki, Georg Jarzembowski, Dieter-Lebrecht Koch, Jaromír Kohlíček, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Jörg Leichtfried, Eva Lichtenberger, Patrick Louis, Erik Meijer, Robert Navarro, Seán Ó Neachtain, Willi Piecyk, Luís Queiró, Reinhard Rack, Luca Romagnoli, Gilles Savary, Renate Sommer, Ulrich Stockmann, Gary Titley, Georgios Toussas, Marta Vincenzi, Corien Wortmann-Kool, Roberts Zīle
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Markus Ferber, Sepp Kusstatscher, Pier Antonio Panzeri, Zita Pleštinská, Hannu Takkula
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS (19.10.2005)

Saaja: tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013)
(KOM(2005)0119 – C6‑0099/2005 – 2005/0043(COD))

Arvamuse koostaja: Alyn Smith

LÜHISELGITUS

Komisjon juhib oma seletuskirja esimestes lõikudes tähelepanu, et „Teadmised on Lissaboni agenda keskmes ning toestavad kõiki selle elemente. Teadusuuringud ja tehnoloogia koos hariduse ja innovatsiooniga on teadmiste kolmnurga osad.”

Ühenduse strateegilistes suunistes sedastab komisjon, et ühtekuuluvuspoliitika, teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi ning konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammi vaheline sünergia on ülitähtis.

Struktuurifondid mängivad olulist rolli teadusuuringute edendamisel, eelkõige infrastruktuuride ja võrgustike, innovaatiliste algusjärgus ettevõtete loomisel ja uuendamisel ning VKEde moderniseerimisel. Järgmisel programmitöö perioodil 2007–2013 see roll kahtlemata suureneb, sest kõik strateegiad kohandavad ja suunitlevad oma tegevused vastavalt Lissaboni ja Göteborgi vajadustele.

Ühelt poolt regionaalpoliitika eesmärk vähendada liidu rikkamate ja vaesemate piirkondade vahelisi erinevusi, anda panus Lissaboni strateegiasse ning rakendada riiklikke reformiprogramme ja teiselt poolt asjaolu, et teadusuuringud ja kõrgtehnoloogiline tegevus on tugevalt kontsentreerunud ELi tuumikpiirkondadesse, näitab aga kahestumist. Seega väidab komisjon,[1] et „umbes pool avaliku ja erasektori kulutustest teadusuuringutele on suunatud 254st piirkonnast 30sse”. Lisaks on piirkondadevahelised erinevused ärialastele teadusuuringutele tehtavate kulutuste osas isegi suuremad.

Neid erinevusi on lihtne tõlgendada täielikult vastuolulistena, kuid seda teha oleks viga. Need kaks strateegiat on tegelikult vastastikku täiendavad ning see on selge, kui arvestada Euroopa teaduspoliitika üldist eesmärki, milleks on tagada, et Euroopa on teadusavastuste ja kõrgtehnoloogia esirinnas ja jääb sinna. Nende eesmärkide juures peavad tippkeskustele suunatud investeeringud võtma arvesse, et nad sõltuvad ka infrastruktuurist ja inimressurssidest, poliitilisest keskkonnast ning äriühingute investeeringute tasemest ning et neid on võimalik arendada riikidevahelises koostöös.

Ühest küljest kohaldavad regionaalpoliitika juhid diametraalselt vastandlikke kriteeriume otsustamaks, kas ja kuidas kulutada raha teadusuuringutele. Puudub vajadus kaasata kaht või enamat riiki; asjaomastel teaduskeskustel puudub vajadus olla Euroopa tippinstituutide või -organisatsioonide hulgas. Vahest võib koguni liialdamata väita, et vastupidine on tõsi. Piirkondade seisukohast peaksid aastaid kestnud alainvesteerimise ja lagunenud infrastruktuuri tõttu mahajäänud teaduskeskused saama rohkem regionaalabi, et nad suudaksid järele jõuda arenenumatele piirkondadele, ning just see põhiprintsiip räägib vastu teadusuuringuteks kasutatava regionaalfondide raha ning teaduseelarve enda ühendamisele või segiajamisele. Kahe eelarve eraldamine on teie arvamuse koostaja seisukohalt liidu kahe eesmärgi tagamisel asendamatu. Nimelt tuleb ühest küljest tagada Euroopa teadusuuringute ülekaal maailmamajanduses ning teisalt abistada teadusuuringute potentsiaaliga piirkondi õigesti suunatud investeeringute abil parandada oma resultatiivsust. See kahest strateegiast koosnev lähenemine võimaldab liidul suurendada tippkeskuste arvu ning seega ka Euroopa teadusuuringute üldist suutlikkust aidata kaasa Euroopa majanduse ümberkorraldamisele, jätkusuutlike töökohtade loomisele ning puhta ja jätkusuutliku keskkonna loomisel. Sellepärast nõutab teie arvamuse koostaja seisukoht, et eelarve praegust struktuuri ei tohiks muuta, kuivõrd see struktuur tagab mahajäänud piirkondadele eelkõige – kuid mitte ainult – uutes liikmesriikides, optimaalset abiandmist selles olulises valdkonnas.

Komisjoni seitsmenda raamprogrammi ettepanek tugineb neljale sambale: koostöö, ideed, inimesed ja suutlikkus. Regionaalpoliitika seisukohalt pakub peamist huvi viimane rubriik, mille eelarveeraldis on 7,536 miljardit eurot, sest just see programm käsitleb konkreetselt järgmiste sihtvaldkondade meetmeid:

· teadustöö infrastruktuurid;

· VKEde huvides läbiviidavad teadusuuringud;

· teadmiste piirkonnad;

· ühtluspiirkondade teadusuuringute potentsiaal;

· teadus ühiskonnas;

· rahvusvaheline koostöö.

Pärast laienemist ja selle vahetuid mõjusid rikkuse jaotamisele kogu liidus ning teaduse tippkeskuste geograafilist ümberjaotamist on esmatähtsad need meetmed, mis on suunatud ühtluspiirkondade teadusuuringute potentsiaali arendamisele või sellesse investeerimisele.

Selles valdkonnas toetatakse järgmist:

· teadlaste riikidevahelised kahepoolsed lähetused ühtluspiirkondade vahel;

· uurimisseadmete hankimine ja arendamine valitud keskustes;

· tööseminaride ja konverentside korraldamine, et hõlbustada teadmiste edasiandmist;

· hindamismehhanismid, mille abil iga ühtluspiirkonna teadusuuringukeskus saab hankida rahvusvahelise sõltumatu eksperthinnangu oma teadustöö kvaliteedi ja infrastruktuuri kohta.

Sellele suunale on eraldatud kokku 558 miljonit eurot, mis moodustab suurima osa piirkondadele mõeldud teadusuuringute summadest.

Kavandatav toetus ajendab aga teie arvamuse koostajat tegema järgmise märkuse.

Teadmiste piirkondade arendamist „piirkondlike teadustööpõhiste klastrite” loomise ergutamise ja toetamise kaudu on võimalik mõista vääriti. Nagu eespool selgitatud, tugineb teadustööpõhiste klastrite idee ELi teaduspoliitikas esitatud tippkeskuste põhimõttele. Kui selliste klastrite olemasolu võib kaudselt mõjutada ELi regionaalpoliitika väljakuulutatud eesmärke, toetaksid teadmiste piirkonnad seda tippkeskuste põhimõtet, võimaldades strateegia õppimist ja klastrite arengu alast juhendamist kõikides piirkondades.

Regionaalsest konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgist kasu saavatele piirkondadele uute kavandatavate struktuurifondide eeskirjade alusel suunatud peamised meetmed vajavad endiselt abi, et arendada edasi teadusjõudlust, mille mitmed neist edukalt käivitasid ajal, mil nad said kasu esimese eesmärgi staatusest praeguste eeskirjade alusel; eelkõige puudutab see VKEdele antavat abi.

Seitsmes raamprogramm tunnistab Euroopa VKEde innovatsioonialase suutlikkuse tõhustamise vajadust ning nende panust uuel tehnoloogial põhinevate toodete ja turgude arenemisse, aidates neil teha teadusuuringute alaseid allhankeid, suurendada teadusuuringute alaseid jõupingutusi, laiendada oma võrgustikke, kasutada paremini teadustulemusi ning omandada tehnoloogilist oskusteavet.

Kogu teaduse ja tehnoloogia valdkonnas rakendatakse konkreetseid meetmeid VKEde toetamiseks, kusjuures rahalised vahendid eraldatakse kahe kava kaudu. Need on:

· VKEdele suunatud teadusuuringud toetamaks väikesi innovatiivseid VKEde rühmitusi, et lahendada ühiseid või üksteist täiendavaid tehnoloogilisi probleeme;

· VKEde ühendustele suunatud teadusuuringud.

Selleks eraldatud eelarve on 1,914 miljardit eurot.

Ka konkurentsivõime ja innovatsiooni programm toetab vahendajate võrgustikke ning riiklikke kavasid, mille meetmetega ergutatakse ja soodustatakse VKEde osalemist raamprogrammis; ning VKEde osalemist ergutatakse ja soodustatakse ning nende vajadusi võetakse arvesse kõikides seitsmenda raamprogrammi osades. Seitsmenda raamprogrammi ning konkurentsivõime ja innovatsiooni programmi vahelised sünergiad peaksid edendama teadustulemuste regionaalset võimendamist.

Teie arvamuse koostaja on ka seisukohal, et seitsmendas raamprogrammis nõutakse teadusuuringuid linnade arengu mitmete aspektide kohta.

Kui teie arvamuse koostaja on komisjoni ettepanekuga üldiselt rahul, siis ELi teadus- ja arendustegevuse alase jõupingutuse seitsmendast raamprogrammist või ELi regionaalpoliitikast tuleneva üldise rahastamistaseme mis tahes vähendamine on täiesti ebasoovitav teadus- ja arendustegevuse pikaajalise tähtsuse tõttu piirkondade, liikmesriikide ja kogu ELi majanduskasvu seisukohalt.

Siiski leiab teie arvamuse koostaja, et tuleks teha järgmised parandused:

MUUDATUSETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Komisjoni ettepanek		Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud

Muudatusettepanek 1

Põhjendus 1

1) Ühenduse eesmärk on tugevdada ühenduse tööstuse teaduslikke ja tehnoloogilisi aluseid ning kindlustada konkurentsivõime kõrge tase. Selleks peaks ühendus edendama kogu vajalikuks peetavat teadustegevust, ergutades eelkõige ettevõtjaid, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtteid (edaspidi „VKEd“), uurimiskeskusi ja ülikoole nende teadusuuringute ja tehnoloogiaarendusega seotud tegevuses.

1) Ühenduse eesmärk on tugevdada ühenduse tööstuse teaduslikke ja tehnoloogilisi aluseid ning kindlustada konkurentsivõime kõrge tase. Selleks peaks ühendus edendama kogu vajalikuks peetavat teadustegevust, et vastata suurtele väljakutsetele Euroopa ühiskonnas, samuti täiustada innovatsiooni ning energiaallikate ja Euroopa demograafiliste muutuste alaseid teadusuuringuid, ergutades eelkõige ettevõtjaid, sealhulgas tööstusettevõtteid, väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid (edaspidi „VKEd“), uurimiskeskusi ja ülikoole nende teadusuuringute ja tehnoloogiaarendusega seotud tegevuses.

Selgitus

Seitsmenda raamprogrammi esimene lõik peab sisaldama viidet tänapäeva Euroopa suurimatele väljakutsetele

Muudatusettepanek 2 Põhjendus 2
2) Lissaboni Euroopa Ülemkogu tunnustas teadustegevuse keskset osa konkurentsivõime ja majanduskasvu tagamisel ning rõhutas teadmiste ja innovatsiooni tähtsust majanduskasvu, sealhulgas tööhõive kasvu suurendamisel Euroopas.	2) Lissaboni Euroopa Ülemkogu tunnustas teadustegevuse keskset osa konkurentsivõime ja majanduskasvu tagamisel ning rõhutas teadmiste ja innovatsiooni tähtsust majanduskasvu, sealhulgas tööhõive kasvu suurendamisel Euroopas, samuti territoriaalse ühtekuuluvuse suurendamisel.
Selgitus
Kooskõlas Euroopa Ülemkogu Lissaboni kohtumisega.

Muudatusettepanek 3

Põhjendus 5

5) Arvestades kõigi ühenduse strateegiate vajadusi seoses teadusuuringutega ja tuginedes Euroopa tööstuse, teadusringkondade, ülikoolide ja teiste asjast huvitatud ringkondade ulatuslikule toetusele, peaks ühendus seadma seitsmenda raamprogrammiga saavutatavad teaduslikud ja tehnoloogilised eesmärgid aastateks 2007–2013.

5) Arvestades kõigi ühenduse strateegiate vajadusi seoses teadusuuringutega ja tuginedes kõikide Euroopa piirkondade, sealhulgas eriliste piirangutega piirkondade ning Euroopa tööstuse, teadusringkondade, ülikoolide ja teiste asjast huvitatud ringkondade ulatuslikule toetusele, peaks ühendus seadma seitsmenda raamprogrammiga saavutatavad teaduslikud ja tehnoloogilised eesmärgid aastateks 2007–2013.

Selgitus

Programmi tulemuslikkus ja Euroopa teadusruumi arenguga kaasnevad teadusuuringute vajadused olenevad kõikide sidusrühmade tugevast toetusest, eriti piirkondlikul tasandil.

Muudatusettepanek 4 Põhjendus 15
15) Võimekust käsitlevas osas sätestatud tegevusega tuleks optimeerida teadustöö infrastruktuure; tuleks tugevdada VKEde innovatsioonialast suutlikkust ning nende võimalusi teadusuuringutest kasu saada; tuleks toetada piirkondlike teadusuuringukesksete rühmitiste arengut; tuleks ära kasutada EL ühtlus- ja äärepoolseimate piirkondade teadusuuringute täielikku potentsiaali; tuleks lähendada teadust ja ühiskonda, et teadus ja tehnoloogia integreeruksid harmooniliselt Euroopa ühiskonda ning tuleks võtta horisontaalmeetmeid rahvusvahelise koostöö toetamiseks.	15) Võimekust käsitlevas osas sätestatud tegevusega tuleks optimeerida teadustöö infrastruktuure; tuleks tugevdada VKEde innovatsioonialast suutlikkust ning nende võimalusi teadusuuringutest kasu saada; tuleks toetada piirkondlike teadusuuringukesksete rühmitiste arengut; vastavalt asutamisleppe artikli 299 lõikele 2 tuleks ära kasutada EL ühtlus- ja äärepoolseimate piirkondade teadusuuringute täielikku potentsiaali; tuleks lähendada teadust ja ühiskonda, et teadus ja tehnoloogia integreeruksid harmooniliselt Euroopa ühiskonda ning tuleks võtta horisontaalmeetmeid rahvusvahelise koostöö toetamiseks.
Selgitus
Kooskõlas äärepoolseimaid piirkondi käsitlevate asutamislepingu sätetega (artikli 299 lõige 2).
Muudatusettepanek 5 Põhjendus 17
17) Seitsmes raamprogramm täiendab Lissaboni strateegia rakendamiseks vajalikku liikmesriikides läbiviidavat tegevust ja teisi ühenduse meetmeid, eriti koos struktuurifondide, põllumajanduse, hariduse, koolituse, konkurentsivõime ja innovatsiooni, tööstuse, tööhõive ja keskkonna valdkonnas võetavate meetmetega.	17) Seitsmes raamprogramm täiendab Lissaboni strateegia rakendamiseks vajalikku liikmesriikides läbiviidavat tegevust ja teisi ühenduse meetmeid, eriti koos struktuurifondide, põllumajanduse, hariduse, koolituse, konkurentsivõime ja innovatsiooni, tööstuse, tööhõive ja keskkonna valdkonnas võetavate meetmetega. Raamprogrammi piirkondadele suunatud tegevus on regionaalarengu edendamise tõhus vahend. Need ei tohiks mitte ühelgi juhul asendada struktuurifonde ega ühtekuuluvusfondi, vaid peaksid neid pigem täiendama.
Selgitus
On oluline juhtida tähelepanu seigale, et terve rea Euroopa fondide ühine tegevus on Euroopa piirkondade arengu seisukohalt keskse tähtsusega. Seitsmendast raamprogrammist ja struktuurifondidest antav abi on oluline piirkondlik võtmetegur ja seda tuleb ergutada.
Muudatusettepanek 6 Põhjendus 18
18) Käesoleva raamprogrammiga toetatav uuenduslik ning VKEdega seotud tegevus peaks täiendama konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammi alusel läbiviidud tegevust.	18) Käesoleva raamprogrammiga toetatav uuenduslik ning VKEdega seotud tegevus peaks täiendama konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammi alusel läbiviidud tegevust. Selleks on vaja tõhusamalt kaitsta intellektuaalset omandit ning tugevdada Euroopa tasandil võitlust piraatluse ja võltsimisega, mis kahjustavad rängalt Euroopa VKEde innovatsioonivõimet.
Selgitus
Hinnangute kohaselt kaob Euroopas võltsimise tõttu umbes 100 000 töökohta päevas. Arvesse tuleb võtta asjaolu, et piraatlus ja võltsimine avaldavad negatiivset mõju VKEdele ja tööhõivele. Seega – kui intellektuaalomandi kaitset tugevdataks, oleksid VKEd konkurentsivõimelisemad ja investeeriksid ulatuslikumalt innovatsiooni.

Muudatusettepanek 7

Põhjendus 19

19) Arvestades ulatuslikult toetatavat raamprogrammi meetmete reguleerimisala laiendamist, riikliku ja erainvesteeringute rahastamise võimendavat mõju, uute teaduse- ja tehnoloogiaalaste küsimuste lahendamise vajadust ühenduses, ühenduse tähtsat osa Euroopa teadusuuringute süsteemi tõhusamaks ja tulemuslikumaks muutmisel ja seitsmenda raamprogrammi panust Lissaboni strateegia hoogustamiseks, on tungiv vajadus kahekordistada EL teadusuuringute eelarvet.

19) Arvestades ulatuslikult toetatavat raamprogrammi meetmete reguleerimisala laiendamist, riikliku ja erainvesteeringute rahastamise võimendavat mõju, uute teaduse- ja tehnoloogiaalaste küsimuste lahendamise vajadust ühenduses, ühenduse tähtsat osa Euroopa teadusuuringute süsteemi tõhusamaks ja tulemuslikumaks muutmisel ja seitsmenda raamprogrammi panust Lissaboni strateegia hoogustamiseks, on tungiv vajadus kahekordistada EL teadusuuringute eelarvet. Laiaulatuslik eelarve on raamprogrammi eesmärkide saavutamiseks hädavajalik ja võimaldaks kogu ettepanekus käsitletava tegevuse elluviimist, eriti nende meetmete rakendamist, mille eesmärk on teadusuuringute piirkondliku mõõtme tugevdamine. Regionaalpoliitika ja teaduspoliitika vastastikune täiendavus julgustaks piirkondi investeerima teadusuuringutesse ning aitaks kaasa Euroopa ala tasakaalustatud arengule.

Selgitus

Seitsmenda raamprogrammi tegevused täiendavad muid ELi strateegiaid ning mängivad regionaalarengus võtmerolli. Mõned meetmed, nagu näiteks „teadmiste piirkonnad” või VKEdele suunatud meetmed, on Euroopa alade jaoks otseselt olulised – kui seitsmenda raamprogrammi sihtotstarbelist eelarvet vähendataks, tekiks oht, et nende strateegiate assigneeringuid vähendatakse või et need hoopiski kaotatakse.

Muudatusettepanek 8

Põhjendus 21

21) Kuna liikmesriigid ei ole võimelised täielikult saavutama asutamislepingu artikli 163 kohaseid teadmistepõhise ühiskonna ja majanduse rajamiseks võetavate meetmete eesmärke, mida on parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus vastu võtta meetmed kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev seitsmes raamprogramm nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

21) Kuna liikmesriigid ei ole võimelised täielikult saavutama asutamislepingu artikli 163 kohaseid teadmistepõhise ühiskonna ja majanduse rajamiseks võetavate meetmete eesmärke, mida on parem saavutada ühenduse tasandil tugevdatud partnerluses Euroopa piirkondadega, võib ühendus vastu võtta meetmed kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev seitsmes raamprogramm nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

Selgitus

Vastavalt artiklile 163 ja artikli 5 kohaldamisalale ning suurendamaks programmi tõhusust ja tulemuslikkust tuleb Euroopa piirkonnad täielikumalt kaasata.

Muudatusettepanek 9 Põhjendus 24 a (uus)
	24 a) Seitsmes raamprogramm peaks liikmesriikide rahastamiskavade kaudu saama kasu suuremast vastastikusest täiendavusest struktuurifondidega.
Selgitus
Struktuurifondide, seitsmenda raamprogrammi ning konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammi teadusuuringute ja innovatsiooni suunad peavad olema vastastikku täiendavad.
Muudatusettepanek 10 Põhjendus 24 b (uus)
	24 b) Seitsmes raamprogramm tagab sünergia ja vastastikuse täiendavuse ELi algatustega innovatsioonimeetmete raames (tulevane konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogramm)
Selgitus
Struktuurifondide, seitsmenda raamprogrammi ning konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammi teadusuuringute ja innovatsiooni suunad peavad olema vastastikku täiendavad.

Muudatusettepanek 11

Artikli 2 lõike 2 punkt 1 a (uus)

	Riikidevahelist tingimust ei kohaldata meetmetele, millega ühtluspiirkondadel või statistilise mõju piirkondadel aidataks parandada oma teadussuutlikkust ja infrastruktuure.

Muudatusettepanek 12 Artikli 2 lõige 5
5) Võimekus: Euroopa selliste teadusuuringute ja innovatsiooni alase võimekuse põhiaspektide toetamine nagu teadustöö infrastruktuurid, piirkondlikud teadusuuringukesksed rühmitised, EL ühtlus- ja äärepoolseimate piirkondade teadusuuringute täieliku potentsiaali arendamine, VKEde huvides läbiviidavad teadusuuringud, „teadus ühiskonnas“ teemad, horisontaalne rahvusvahelise koostöö.	(5) Capacities: 5) Võimekus: Euroopa selliste teadusuuringute ja innovatsiooni alase võimekuse põhiaspektide toetamine nagu teadustöö infrastruktuurid, piirkondlikud teadusuuringukesksed rühmitised, EL ühtlus- ja äärepoolseimate piirkondade teadusuuringute täieliku potentsiaali arendamine asutamisleppe artikli 299 lõike 2 kohaselt, VKEde huvides läbiviidavad teadusuuringud, „teadus ühiskonnas“ teemad, horisontaalne rahvusvaheline koostöö.
Selgitus
Õiguslik selgitus seoses kohaldamisega äärepoolseimatele piirkondadele.
Muudatusettepanek 13 Artikli 7 lõige 1 a (uus)
	1 a. Raamprogrammi hindamine ja raamprogrammi sihtmärkide seire peab tuginema objektiivsele statistikale. Komisjon (Eurostat) kogub ja levitab asjaomastele institutsioonidele, piirkondadele ja liikmesriikidele piirkondlikku ja riikide statistikat.
Selgitus
Liikmesriike tuleb julgustada kasutama piirkondlikke konkurentsivõime ja tööhõive alaste teadusuuringute ja innovatsiooni eelarveid.

Muudatusettepanek 14

I lisa I peatüki „Koostöö” kümnes lõik

Et tugevdada EL teadusuuringute tulemuste levitamist ja kasutamist, toetatakse teadmiste ja tulemuste edasiandmist – sealhulgas poliitikakujundajatele – kõikides valdkondades, kaasa arvatud koostöövõrgustikega seotud algatuste, seminaride ja ürituste rahastamise, välisekspertide abi ning info- ja elektrooniliste teenuste, eelkõige CORDISe kaudu. Innovatsiooni toetavaid meetmeid võetakse konkurentsivõime ja innovatsiooni programmi alusel. Toetust antakse ka algatustele, mille eesmärk on alustada teadusküsimusi ja uurimistulemusi käsitlevat avalikku arutelu väljaspool teadusringkonda, ning algatustele teadusalase suhtlemise ja hariduse valdkonnas. Arvesse võetakse ka eetika põhimõtteid ja soolisi aspekte.

Et tugevdada EL teadusuuringute tulemuste levitamist ja kasutamist, toetatakse teadmiste ja tulemuste edasiandmist – sealhulgas poliitikakujundajatele – kõikides valdkondades, kaasa arvatud koostöövõrgustikega seotud algatuste, piirkondlikul tasandil teadlaste registrite, teadustulemuste registrite ning teadussuutlikkuse registrite loomise, seminaride ja ürituste rahastamise, välisekspertide abi ning info- ja elektrooniliste teenuste, eelkõige CORDISe kaudu. Innovatsiooni toetavaid meetmeid võetakse konkurentsivõime ja innovatsiooni programmi alusel. Toetust antakse ka algatustele, mille eesmärk on alustada teadusküsimusi ja uurimistulemusi käsitlevat avalikku arutelu väljaspool teadusringkonda, ning algatustele teadusalase suhtlemise ja hariduse valdkonnas. Arvesse võetakse ka eetika põhimõtteid ja soolisi aspekte. Lisaks liikmesriikide asutustele tuleb ka piirkondlikele asutustele anda teavet selle kohta, millised organisatsioonid nende piirkonnas avaldusi esitavad ja osalevad, et stimuleerida neid võtma omaks strateegilist lähenemisviisi seitsmendale raamprogrammile, mis tähendab ka majandusliku kasu levitamist, regionaalprogrammidega vastastikust täiendavust tagavaid meetmeid ning programmialaste kogemuste vahetamist.

Selgitus

Toetada tuleb ka registrite loomist piirkondlikul tasandil.

Muudatusettepanek 15 I lisa I peatüki „Koostöö” osa “Muude programmide, v.a ühenduse uurimisprogrammid, koordineerimine” teise lõigu teine taane
– pakkudes täiendavat EL rahalist toetust osalejatele, kes loovad lepingulise fondi ühiste projektikonkursside jaoks vastavate riiklike ja piirkondlike programmide vahel („ERA-NET PLUS“).	– pakkudes EL toetust, mis täiendaks muid ELi vahenditest, nt struktuurifondidest antavat toetust, osalejatele, kes loovad lepingulise fondi ühiste projektikonkursside jaoks vastavate riiklike ja piirkondlike programmide vahel („ERA-NET PLUS“).
Selgitus
Liikmesriike tuleb julgustada kasutama piirkondlikke konkurentsivõime ja tööhõive alaste teadusuuringute ja innovatsiooni eelarveid.
Muudatusettepanek 16 I lisa I peatüki „Koostöö” osa “Muude programmide, v.a ühenduse uurimisprogrammid, koordineerimine” kolmanda lõigu viies taane
– kriitiline tase seoses kaasatud programmide ulatuse ja arvuga, nendega hõlmatavate tegevuste sarnasus.	– kriitiline tase seoses kaasatud programmide ulatuse ja/või piirkondlikult kaasatud programmide arvuga, nendega hõlmatavate tegevuste sarnasus.
Selgitus
Kavandatav muudatusettepanek võtab arvesse suuremat territoriaalset ühtekuuluvust Lissaboni strateegia kohaselt.
Muudatusettepanek 17 I lisa I peatüki „Koostöö” 1. teema „Tervishoid” osa „Tegevus” kolmanda täppjaotise esimene taane
– Kliiniliste tulemuste ülekandmine kliinilisse praktikasse. Kliiniliste otsuste tegemise mõistmiseks ja kliiniliste teadusuuringute tulemuste ülekandmiseks kliinilisse praktikasse ning eelkõige laste, naiste ja eakate eripäradega tegelemiseks.	– Kliiniliste tulemuste ülekandmine kliinilisse praktikasse. Kliiniliste otsuste tegemise mõistmiseks ja kliiniliste teadusuuringute tulemuste ülekandmiseks kliinilisse praktikasse ning eelkõige laste, naiste ja eakate eripäradega tegelemiseks; telemeditsiiniliste rakenduste arendamine Euroopa Liidu geograafilises eraldatuses elava elanikkonna tarvis, eelkõige saartel ja mägipiirkondades;
Selgitus
ELi äärepoolsete piirkondade (eriti saarte ja mägipiirkondade) elanikkonna võib arvata nende elanikkonnarühmade hulka, kelle eripäraga tuleb eriliselt arvestada, et leida parim lahendus tervishoiuteenuste osutamisele. Eesmärk on toetada Euroopa Liidu äärepoolsetele elanikkondadele mõeldud telemeditsiinilisi rakendusi.
Muudatusettepanek 18 I lisa I peatüki “Koostöö” 1. teema „Tervishoid” osa „Tegevus” kolmanda täppjaotise teine taane
– Tervishoiusüsteemide, sh üleminekusüsteemide kvaliteet, tõhusus ja solidaarsus. Tõhusate sekkumismeetmete ülekandmiseks juhtimisalastesse otsustesse, piisavate inimressursside tagamiseks, kvaliteetsele tervishoiule võrdset juurdepääsu mõjutavate tegurite analüüsimiseks, kaasa arvatud elanikkonnas toimuvaid muutusi (nt vananemist, liikuvust ja migratsiooni ning töökoha vahetust) käsitlevad analüüsid.	– Tervishoiusüsteemide, sh üleminekusüsteemide kvaliteet, tõhusus ja solidaarsus. Tõhusate sekkumismeetmete ülekandmiseks juhtimisalastesse otsustesse, piisavate inimressursside tagamiseks, kvaliteetsele tervishoiule võrdset juurdepääsu mõjutavate tegurite analüüsimiseks, kaasa arvatud elanikkonnas toimuvaid muutusi (nt vananemist, geograafilist eraldatust, liikuvust ja migratsiooni ning töökoha vahetust) käsitlevad analüüsid.
Selgitus
Kvaliteetsete tervishoiuteenuste ühetaolist kättesaadavust mõjutavate tegurite hulgas tuleb lisaks vananemisele, liikuvusele ja migratsioonile viidata ka teatavate ELi piirkondade geograafilisele eraldatusele.
Muudatusettepanek 19 I lisa I peatüki “Koostöö” 7. teema „Transport” osa „Tegevus” teise täppjaotise teine taane
– Ümbersuunamise julgem kasutamine ja transpordikoridoride ummistumise vähendamine: uuenduslike, ühendveoliste ja koostalitlusvõimeliste piirkondlike ja riiklike transpordivõrkude, infrastruktuuride ja süsteemide arendamine Euroopas; kulude arvessevõtmine; teabevahetus sõiduki/laeva ja transpordi infrastruktuuri vahel; infrastruktuuri läbilaskevõime optimeerimine.	– Ümbersuunamise julgem kasutamine ja transpordikoridoride ummistumise vähendamine: uuenduslike, ühendveoliste ja koostalitlusvõimeliste piirkondlike ja riiklike transpordivõrkude, infrastruktuuride ja süsteemide arendamine Euroopas; kulude arvessevõtmine; teabevahetus sõiduki/laeva ja transpordi infrastruktuuri vahel; teabe- ja tagasisidemehhanismide loomine eelnevast otseselt mõjutatute, eelkõige transpordiettevõtjate, kohalike omavalitsusorganite ja asjaomaste inimeste jaoks; infrastruktuuri läbilaskevõime optimeerimine ning eelkõige juurdepääsu parandamine geograafiliselt äärepoolsetele Euroopa piirkondadele.
Selgitus
Alaline teabe- ja tagasisidemehhanism otseselt mõjutatute (veoettevõtete, kohalike omavalitsusorganite ja kohaline elanike ühenduste) jaoks võib kaasa aidata transporditelgede, -võrgustike ja -infrastruktuuride mõistlikule ja järjepidevale kasutamisele, võttes arvesse sidusrühmade kõiki, sageli vastandlikke seisukohti ja huve.
Transpordiinfrastruktuuride optimeerimisel tuleb arvesse võtta ka geograafiliselt eraldatud piirkondade geograafilisi eripärasid.
Muudatusettepanek 20 I lisa I peatüki “Koostöö” 7. teema „Transport” osa „Tegevus” teise täppjaotise taane 4 a (uus)
	– Liikuvuse ja kasutajate rahulolu parandamine: teenuste, võrgustike ja infrastruktuuri täiustamine, et muuta need mugavamaks ja atraktiivsemaks; integreeritud süsteemide täiustamine ning kas individuaalsete või konkreetsete rühmade (eakad, naised) nõudlusele suunatud teenuste osutamine ja läbilaskevõime tagamine;
Selgitus
Tänapäeva Euroopa ühiskonna muutuvaid elanikkonnatendentse ja uusi liikumisvajadusi silmas pidades on vajalik ette aimata maismaatranspordi kasutajate tundlikkuse ja arusaamade muutusi (mugavus, eelistused jms).

Muudatusettepanek 21

I lisa I peatüki “Koostöö” 8. teema „Sotsiaalmajandus- ja humanitaarteadused” osa „Tegevused” kolmas täppjaotis

● Ühiskonna põhisuundumused ja nende mõju: nt demograafilised muutused, sh vananemine ja ränne; eluviis, töö, perekond, soolise võrdõiguslikkuse küsimused, tervis ja elukvaliteet; kuritegevus; ettevõtluse koht ühiskonnas ja rahvastiku mitmekesisus, kultuuriline vastasmõju ning põhiõiguste kaitse ning rassismi ja sallimatuse vastase võitluse probleemid.

● Major trends in society and their implications: Ühiskonna põhisuundumused ja nende mõju: nt demograafilised muutused, sh vananemine ja ränne, piirkondade areng Euroopas; eluviis, töö, perekond, soolise võrdõiguslikkuse küsimused, tervis ja elukvaliteet; kuritegevus; ettevõtluse koht ühiskonnas ja rahvastiku mitmekesisus, kultuuriline vastasmõju ning põhiõiguste kaitse ning rassismi ja sallimatuse vastase võitluse probleemid.

Selgitus

Lisaks demograafilistele muutustele tuleb “ühiskonna põhisuundumustesse” ja nende mõjule lisada “piirkondade Euroopa” areng.

Muudatusettepanek 22 I lisa I peatüki “Koostöö” 8. teema „Sotsiaalmajandus- ja humanitaarteadused” osa „Tegevused” täppjaotis 7 a (uus)
	· Linnateadus: et paremini mõista linna temaatilisi (keskkonna-, transpordi-, sotsiaal-, majandusalaseid jms) ning ruumilisi (linna, piirkondlike) vastastoimeid ja arendada välja 1) innovaatilised planeerimismehhanismid, et lahendada küsimused integreeritult ja jätkusuutlikult, ning 2) innovaatilised valitsemisprotsessid, et suurendada kodanike osalust ning avaliku ja erasektori osalejate vahelist koostööd, mõistmaks paremini Euroopa linnade rolli ülemaailmses kontekstis (linnade konkurentsivõime), et toetada kohalikke asutusi sotsiaalse ühtekuuluvuse parendamisel ning tõrjutusega võitlemisel linnades, kus ebavõrdsus kasvab vaatamata majanduslikule arengule.
Muudatusettepanek 23 I lisa IV peatüki „Võimekus” esimese lõigu viies taane
– lähendada teadust ja ühiskonda teaduse ja tehnoloogia harmooniliseks integreerimiseks Euroopa ühiskonda.	– lähendada teadust ja ühiskonda teaduse ja tehnoloogia harmooniliseks integreerimiseks Euroopa ühiskonda. Anda riikide ja piirkondade tasandil olemasolevatele ELi teabe- ja tugipunktidele korraldus levitada VKEdele, tööstusele ja teadusasutustele vajalikku teavet raamprogrammi, konkurentsivõime- ja innovatsiooniprogrammi ning struktuurifondide kohta.
Selgitus
Olemasolevatele teabe-tugipunktidele tuleb anda juhised ja teavet, et nad saaksid teenindada VKEsid, tööstust ja haridusasutusi.
Muudatusettepanek 24 I lisa IV peatüki „Võimekus” esimese lõigu kuues taane
– rakendada horisontaaltegevust ja -meetmeid rahvusvahelise koostöö toetuseks.	– rakendada horisontaaltegevust ja -meetmeid rahvusvahelise koostöö, sealhulgas piiriülese koostöö ning piirkondadevahelise tasandi meetmete toetuseks.
Selgitus
Sama põhimõtet, mis kehtib rahvusvahelise koostöö kohta, tuleb kasutada piiriülese ja piirkondadevahelise koostöö puhul.
Muudatusettepanek 25 I lisa IV peatüki „Võimekus” esimese lõigu taane 6 a (uus)
	– Käivitamismeetmed, nimelt teadmiste piirkondade algatuse kaudu, mille peamise rahastamise võiksid üle võtta struktuurifondid.
Selgitus
Võimekuste programm, ja konkreetsemalt teadmiste piirkondade programm peab olema kooskõlas hilisema struktuurifondide poolse rahastamisvõimalustega.
Muudatusettepanek 26 I lisa IV peatüki „Võimekus” jao „Teadustöö infrastruktuurid” osa „Põhimõte” kolmas lõik
Euroopa Liit võib ja tal tuleb mängida edasiviivat ja mõjuandvat rolli kindlustamaks laiemat ja tõhusamat juurdepääsu erinevate liikmesriikide infrastruktuuridele ning nende kasutamist, milleks on vaja nende infrastruktuuride arengut kooskõlastatult soodustada ja aidata kaasa üleeuroopalist huvi pakkuvate teadustöö uute infrastruktuuride tekkele keskmises kuni pikaajalises perspektiivis.	Euroopa Liit võib ja tal tuleb mängida edasiviivat ja mõjuandvat rolli kindlustamaks laiemat ja tõhusamat juurdepääsu erinevate liikmesriikide infrastruktuuridele ning nende kasutamist, milleks on vaja nende infrastruktuuride arengut kooskõlastatult soodustada ja aidata kaasa üleeuroopalist huvi pakkuvate teadustöö uute infrastruktuuride tekkele keskmises kuni pikaajalises perspektiivis. Erilist tähelepanu tuleb pöörata ühtlus- ja äärepoolseimate piirkondade vajadustele. Nende piirkondade projektide valimisel tuleks kasutada eristavat toetusmäära.
Selgitus
Teadustöö infrastruktuuride kontekstis tuleb tähelepanu osutada ühtlus- ja äärepoolseimate piirkondade erilisele olukorrale.
Muudatusettepanek 27 I lisa IV peatüki „Võimekus” jao „Teadustöö infrastruktuurid” osa „Tegevus” teise täppjaotise esimene taane
– uute infrastruktuuride rajamine ja olemasolevate ulatuslik uuendamine, et edendada teadustöö uute, peamiselt ESFRI tööl põhinevate infrastruktuuride loomist, mille üle võidakse otsustada asutamislepingu artikli 171 või eriprogrammide otsuste alusel vastavalt asutamislepingu artiklile 166.	– uute infrastruktuuride rajamine ja olemasolevate ulatuslik uuendamine, et edendada teadustöö uute, peamiselt ESFRI tööl põhinevate infrastruktuuride loomist, võttes arvesse ühtlus- ja äärepoolseimates piirkondades tegutsevate teadlaste vajadusi teadustöö kohalike kõrgetasemeliste infrastruktuuride osas ning tuginedes asutamislepingu artikliga 171 seotud või eriprogrammide otsuste alusel vastavalt asutamislepingu artiklile 166.
Selgitus
Väga oluline on ehitada välja uus, kõrgetasemeline infrastruktuur ning kaasajastada olemasolevat nendes riikides või piirkondades, kus teadlastel sellised infrastruktuurid puuduvad, kaasates need ühenduse toetust vajavate ESFRI Euroopa teadustöö infrastruktuuride rakenduskavva.
Muudatusettepanek 28 I lisa IV peatüki „Võimekus” jao „Teadustöö infrastruktuurid” osa „Tegevus” teise täppjaotise kolmas lõik
Uute infrastruktuuride väljaehitamisel tagatakse ühenduse finantsvahendite, eriti raamprogrammi ja struktuurifondide kasutamise tõhus koordineerimine.	Uute infrastruktuuride väljaehitamisel tagatakse ühenduse finantsvahendite, eriti raamprogrammi ja struktuurifondide kasutamise tõhus koordineerimine, pidades eriti silmas vajadust lähendada arenenumate teadustöö infrastruktuuridega piirkondadele neid piirkondi, kus puudub piisav teadustöö infrastruktuur.
Selgitus
Uute teadustöö infrastruktuuride väljaehitamise rahastamine nii raamprogrammi vahendeist kui ka struktuurifondidest viitab sellele, et arvesse tuleb võtta ka ühenduse raamprogrammi piirkondliku lähendamise tegurit, nii et ühtluspiirkonnad, millel puuduvad piisavad teadustöö infrastruktuurid, ei eemalduks veelgi enam arenenumate teadustöö infrastruktuuridega piirkondadest.
Muudatusettepanek 29 I lisa IV peatüki “Võimekus” jao “VKEde huvides läbiviidavad teadusuuringud” osa “Tegevus” lõik 2 a (uus)
	Struktuurifondide määruses on ette nähtud VKEde tugisüsteemidele finantsabi pakkumine sarnaselt mõnes liikmesriigis praegu kasutusel oleva teadmiste tähiku süsteemiga. Teadmiste tähiku süsteem on üks meetmetest, mida liikmesriigid saavad rakendada VKEde teadusuuringute suutlikkuse arendamiseks.
Selgitus
Tutvustatakse liikmesriikide ja piirkondade võimalust kasutada struktuurifonde samamoodi nagu mõnes liikmesriigis kasutatakse teadmiste tähikuid ja nagu on kavandatud EP resolutsioonis Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) määruse kohta.
Muudatusettepanek 30 I lisa IV peatüki „Võimekus” jao „Teadmiste piirkonnad” osa „Põhimõte” esimene lõik
Üha enam peetakse piirkondi märkimisväärseteks EL uurimis- ja arendustegevuses osalejateks. Piirkondliku tasandi teadusuuringute poliitika ja tegevus sõltub tihti avalikku ja erasektorit ühendavate rühmitiste arengust. Pilootprojekt „Teadmiste piirkonnad“ näitas sellise arengu dünaamikat ning vajadust toetada ja soosida kõnealuste struktuuride arengut.	Üha enam peetakse piirkondi märkimisväärseteks EL uurimis- ja arendustegevuses osalejateks. Piirkondliku, piirkondadevahelise ja piiriülese tasandi teadusuuringute poliitika ja tegevus sõltub tihti avalikku ja erasektorit ühendavate rühmitiste arengust.
	Pilootprojekt „Teadmiste piirkonnad“ näitas sellise arengu dünaamikat ning vajadust toetada ja soosida kõnealuste struktuuride arengut. Tihedam koostöö ERA-NET-süsteemiga täiustab teadmiste piirkondade algatust.
Selgitus
Piiriülesel ja piirkondadevahelisel poliitikal on regionaalpoliitikas selged erijooned ning need on eriti olulised ELi integratsiooni seisukohalt, sest nende eesmärgiks on ületada liikmesriikide piire.
ERA-NET-süsteem näeb juba ette piirkondliku koostöö. Teadmiste piirkondade meetmed peaksid olema võimalikult vastastikku täiendavad ERA-NET-süsteemi piirkondliku suuna suhtes.
Muudatusettepanek 31 I lisa IV peatüki „Võimekus” jao „Teadmiste piirkonnad” osa „Põhimõte” lõik 2 a (uus)
	Tähelepanu tuleb pöörata kõrvuti paiknevate piiriäärsete alade koostööle, mis leidis aset Interreg III programmide raames ja mis on ette nähtud territoriaalset eesmärki reguleerivates eeskirjades. Teadmiste piirkondade algatus peab sisaldama piiriüleste probleemide lahendusi, samuti mehhanisme piiriülese piirkondliku teadusalase koostöö ergutamiseks olenemata sellest, kas asjaomased piirkonnad kuuluvad ühtsuse või piirkondliku konkurentsi eesmärgi alla.
Selgitus
Regionaalpoliitikas on piiriülesel regionaalpoliitikal selged erijooned ning eriline tähendus ELi integratsiooni seisukohalt.
Muudatusettepanek 32 I lisa IV peatüki „Võimekus” jao „Teadmiste piirkonnad” osa „Tegevus” teine lõik
Seoses algatuse „Teadmiste piirkonnad“ konkreetse tegevusega püütakse saavutada kooskõla EL regionaalpoliitikaga, eriti ühtlus- ja äärepoolsemaid piirkondi arvestades.	Seoses algatuse „Teadmiste piirkonnad“ konkreetse tegevusega püütakse saavutada kooskõla EL regionaalpoliitikaga, eriti ühtlus- ja äärepoolsemaid piirkondi arvestades. Selle koostoime raames tuleks kasutusele võtta täiendavaid finantsvahendeid, mis pärinevad struktuurifondidest ja sellest tulenevalt Euroopa Investeerimispangast, et tugevdada tehnosiirde piirkondlikke struktuure ning eriti teadus- ja tehnoloogiaparke, innovatsioonipooluseid ja -tsoone, tehnoloogilisi inkubaatoreid ja struktuure.
Selgitus
On hästi teada, et tehnosiirde vaheetapil, st puhta teadustöö lõpuleviimise ning teadustulemuste kaubandusliku elujõulisuse kindlakstegemise vahel on lünk. Praegu on palju piirkondlikke infrastruktuure, mis toetavad tehnosiiret, kuid millel on tõsiseid rahastamisprobleeme. Teadusfondide ja struktuurifondide kombineeritud kasutamine ning EIP grupi võimalik panus on seetõttu raamprogrammi eesmärkide saavutamisel otsustava tähtsusega.
Muudatusettepanek 33 I lisa IV peatüki „Võimekus” jao „Teadmiste piirkonnad” osa „Tegevus” lõik 2 a (uus)
	Sellise koostoime kaudu ei rahastata õiguspäraseid kulutusi ja ELi regionaalpoliitika jaotusmehhanismi juhtimise detsentraliseeritus on kaitstud. Teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamine struktuurifondide kaudu peab keskenduma: 1) teadusuuringute infrastruktuuridele (innovatsioonikeskused, tehnoloogiapargid jmt), 2) uuenduslikele programmidele (tehnosiire, infotehnoloogiad, uute ettevõtete loomine, teadusuuringute rakenduslikud programmid ja teadusuuringute tulemuste ülekandmine katsetöödesse või mudelitesse) ja 3) innovatsiooni raamtingimustele (väikeste ja keskmiste ettevõtete rahastamine väljaspool 7. raamprogrammi ja CIPi).
Selgitus
Raportööri muudatusettepanek on väga sobiv; teadustöö ja innovatsiooni rahastamine struktuurifondidest peaks innovatsiooniprojektide puhul sisaldama ka teadustulemuste kohaldamist katse- või innovatsiooniprojektides.
Muudatusettepanek 34 I lisa IV peatüki „Võimekus” jao „Teadmiste piirkonnad” osa „Tegevus” lõik 2 b (uus)
	Samuti taotletakse sünergiat konkurentsivõime ja innovatsiooni programmiga, et edendada koostöös tööstusega ning üldisemalt erasektoriga teadus- ja arendustegevuse piirkondlikku kaubanduslikele alustele viimist.
Selgitus
Raportööri muudatusettepanek on väga sobiv, kuid peaks sisaldama ka koostööd erasektoriga üldiselt ning mitte piirnema üksnes tööstusega.
Muudatusettepanek 35 I lisa IV peatüki „Võimekus” jao „Teadusuuringute potentsiaal” osa „Tegevus” täppjaotis 1 a (uus)
	· olemasolevate ja tekkivate tippkeskuste toetamine Euroopa Liidu ühtlus- ja äärepoolsetes piirkondades, sealhulgas nende juhendamine kõrgtasemel teadusuuringuid teostavate partnerorganisatsioonide poolt kuni teadlaste kriitilise massi saavutamiseni ühtluspiirkondade valitud keskustes.
Selgitus
Arvestades teadusuuringute iseloomu ning ELi laienemisest tulenevat praegust arengutaset on ilmselgelt olemas vaestesse piirkondadesse „suletud” hajutatud teadusuuringute potentsiaal. Seetõttu tuleb rõhku panna selle potentsiaali liikuvuse edendamisele Euroopa olemasolevate tippkeskuste suunas ning nii olemasolevate kui ka tekkivate tippkeskuste tugevdamisele Euroopa Liidu ühtlus- ja äärepoolsetes piirkondades.
Muudatusettepanek 36 I lisa IV peatüki „Võimekus” jao „Teadusuuringute potentsiaal” osa „Tegevus” esimese lõigu täppjaotis 4 a (uus)
	· Vähemarenenud teadustööga piirkondade juhendamine kõrgema tasemega piirkondade poolt.
Muudatusettepanek 37 I lisa IV peatüki „Võimekus” jao „Teadusuuringute potentsiaal” osa „Tegevus” teine lõik
Taotletakse tihedat sünergiat EL regionaalpoliitikaga. Käesoleva teema alusel toetatavate meetmetega määratletakse vajadused ja võimalused ühtluspiirkondades tekkivate ja olemasolevate tippkeskuste võimekuse tugevdamiseks.	Taotletakse tihedat sünergiat EL regionaalpoliitikaga. Käesoleva teema alusel toetatavate meetmetega määratletakse vajadused ja võimalused ühtluspiirkondades tekkivate ja olemasolevate tippkeskuste võimekuse tugevdamiseks. Tippkeskuse mõistet ei tohiks aga võrdsustada ainult kõrgtehnoloogiaga: teadusuuringute osas vähem silmapaistvates piirkondades tuleb toetuskõlblikeks lugeda ka traditsioonilisi sektoreid.
Selgitus
Regionaalpoliitikaga otsitavad sünergiavormid peavad tähendama, et seitsmendast raamprogrammist peavad olema rahastamiskõlblikud kõik sektorid. Kõrgtehnoloogiasektoreid julgustatakse heldelt ning samamoodi peavad toetuskõlblikud olema traditsioonilisemad sektorid, milles on väga palju töökohti.
Muudatusettepanek 38 I lisa IV peatüki „Võimekus” jao „Teadusuuringute potentsiaal” osa „Tegevus” lõik 2 a (uus)
	Sünergiaid otsitakse ka konkurentsivõime ja innovatsiooni programmiga, et edendada teadus- ja arendustegevuse piirkondlikku seadmist kaubanduslikule alusele koostöös tööstusega.
Muudatusettepanek 39 III lisa osa „Kaudsed meetmed” punkti a alapunkt 6 a (uus)
	6 α. Euroopa piirkondade teadusuuringute rahastamine ja nende potentsiaali täielik ärakasutamine.
	"Teadusuuringutega tegelevate piirkondlike rühmituste" ning ELi ühtlus- ja äärepoolseimate piirkondade juurdepääsu lihtsustamine rahastamisele. Erimehhanismi ühe osana võib mobiliseerida lisaressursse struktuurifondidest ja Euroopa Investeerimispanga grupilt laenude, trustide, riskikapitali, käenduste, väärtpaberiportfellide ning organisatsioonilise ja tehnilise võimekuse toetamise näol.
Selgitus
EIP grupi kogemus riskijagamise mehhanismide juhtimisel on Euroopa teadusuuringute rahalise toetamise laiendamisel väärtuslik. Kaudsed rahalise toetuse mehhanismid on asendamatud mitte ainult laiaulatuslike teadusprojektide (eelkõige ühiste tehnoloogiaalgatuste) läbiviimiseks – nagu ette nähtud uues “riskijagamise rahastamisvahendis” –, vaid ka piirkondlike teadusuuringute ja innovatsioonistruktuuride ning Euroopa piirkondade teadusuuringute potentsiaali tugevdamises.

Muudatusettepanek 40

III lisa osa „Kaudsed meetmed” punkti b teine lõik

Ühendus rakendab rahastamiskavasid vastavalt asutamislepingu artikli 167 kohaselt vastuvõetud määruse sätetele, asjakohastele riigiabi vahenditele, eriti ühenduse teadusuuringute ja arendustegevuse riigiabi raamistikule, samuti kõnealust valdkonda käsitlevatele rahvusvahelistele eeskirjadele. Kõnesoleva rahvusvahelise raamistiku kohaselt peab olema võimalik kohandada finantsosaluse mahtu ja vormi vastavalt igale üksikjuhtumile, eriti juhul, kui on võimalik rahastada muudest avaliku sektori allikatest, sealhulgas niisugustest muudest ühenduse rahastamisallikatest nagu Euroopa Investeerimispank (EIP).

Ühendus rakendab rahastamiskavasid vastavalt asutamislepingu artikli 167 kohaselt vastuvõetud määruse sätetele, asjakohastele riigiabi vahenditele, mis on suunatud teadusuuringute ja innovatsiooni alasele tegevusele, eriti ühenduse teadusuuringute ja arendustegevuse riigiabi raamistikule, samuti kõnealust valdkonda käsitlevatele rahvusvahelistele eeskirjadele. Kõnesoleva rahvusvahelise raamistiku kohaselt peab olema võimalik kohandada finantsosaluse mahtu ja vormi vastavalt igale üksikjuhtumile, eriti juhul, kui on võimalik rahastada muudest avaliku sektori allikatest, sealhulgas niisugustest muudest ühenduse rahastamisallikatest nagu Euroopa Investeerimispank (EIP).

Selgitus

Euroopa Komisjoni kavandatavad uued riigiabieeskirjad näevad konkreetselt ette teadusuuringute ja innovatsioonitegevuse suunatuse ümberpaigutamise liikmesriikides.

Muudatusettepanek 41

III lisa osa „Kaudsed meetmed” punkti b kolmas lõik

Lisaks osalejatele antavale otsesele rahalisele toetusele parandab ühendus oma juurdepääsu EIP laenudele riskijagamise rahastamise vahendite kaudu, andes pangale abi. Pank kasutab ühenduse antavat abi koos oma vahenditega, et katta laenude rahastamiseks tehtavaid makseid ja kapitali assigneeringuid. Võttes arvesse asutamislepingu artikli 167 kohaselt vastuvõetud määrusega ja eriprogrammide vastuvõtmist käsitlevate nõukogu otsustega kehtestatavaid võimalusi ning vastavalt nendele võimaldab kõnealune mehhanism EIP-l anda ulatuslikumalt laenu TTA-meetmetele (näiteks ühistele tehnoloogiaalgatustele, suurtele projektidele, sealhulgas Eureka-projektidele ja uutele teadustegevuse infrastruktuuridele).

Lisaks osalejatele antavale otsesele rahalisele toetusele parandab ühendus oma juurdepääsu EIP laenudele riskijagamise rahastamise vahendite kaudu, andes pangale abi. Pank kasutab ühenduse antavat abi koos oma vahenditega, et katta laenude rahastamiseks tehtavaid makseid ja kapitali assigneeringuid. Võttes arvesse asutamislepingu artikli 167 kohaselt vastuvõetud määrusega ja eriprogrammide vastuvõtmist käsitlevate nõukogu otsustega kehtestatavaid võimalusi ning vastavalt nendele võimaldab kõnealune mehhanism EIP-l anda ulatuslikumalt laenu TTA-meetmetele (näiteks ühistele tehnoloogiaalgatustele, suurtele projektidele, sealhulgas Eureka-projektidele ja uutele teadustegevuse infrastruktuuridele). Regionaalarengus osalejatega konsulteeritakse selle „riskijagamise rahastamisvahendi” arendamisel, et erasektori investeeringutega võimendada teadus- ja arendusprojekte.

Muudatusettepanek 42 III lisa osa „Kaudsed meetmed” punkti b neljas lõik

Arengus mahajäänud piirkonnas (ühtlus- ja äärepoolseimates piirkondades) asuvatele, kaudse meetme rakendamises osalejatele võib ette näha struktuurifondide lisatoetuse vastavalt võimalusele ja vajadusele. Kandidaatriikide üksuste osalemise korral võib samadel tingimustel anda lisatoetust ühinemiseelsetest rahastamisvahenditest. Seitsmenda raamprogrammi võimekust käsitlevas osas määratletakse teadustegevuse infrastruktuuride meetmete jaoks üksikasjalik rahastamise kord, et tagada ühenduse teadustegevuse rahastamise ning teiste EL ja siseriiklike, eelkõige struktuurifondide vahendite vaheline tõhus vastastikune täiendavus.

Piirkonnas asuvatele kaudse meetme rakendamises osalejatele võib ette näha struktuurifondide lisatoetuse vastavalt võimalusele ja vajadusele, võttes arvesse asjassepuutuvate piirkondade vajadusi. Toetuse andmine peab olema kooskõlas riiklikes programmides määratletud prioriteetidega ja komisjoni prioriteetidega struktuurifondide rakendamisel. Kandidaatriikide üksuste osalemise korral võib samadel tingimustel anda lisatoetust ühinemiseelsetest rahastamisvahenditest. Seitsmenda raamprogrammi võimekust käsitlevas osas määratletakse teadustegevuse infrastruktuuride meetmete jaoks üksikasjalik rahastamise kord, et tagada ühenduse teadustegevuse rahastamise ning teiste EL ja siseriiklike, eelkõige struktuurifondide vahendite vaheline tõhus vastastikune täiendavus.

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013)
Viited	KOM(2005)0119 – C6‑0099/2005 – 2005/0043(COD)
Vastutav komisjon         istungil teadaandmise kuupäev	ITRE 27.4.2005
Arvamuse esitaja(d)   istungil teadaandmise kuupäev	REGI 27.10.2005
Tõhustatud koostöö istungil teadaandmise kuupäev	-
Arvamuse koostaja         nimetamise kuupäev	Alyn Smith 5.10.2005
Arutamine parlamendikomisjonis	22.11.2005
Muudatuste vastuvõtmise kuupäev	24.1.2005
Lõpphääletuse tulemused	poolt: vastu: erapooletuid:		48 1 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Alfonso Andria, Stavros Arnaoutakis, Elspeth Attwooll, Jean Marie Beaupuy, Rolf Berend, Jana Bobošíková, Graham Booth, Bernadette Bourzai, Giovanni Claudio Fava, Hanna Foltyn-Kubicka, Iratxe García Pérez, Eugenijus Gentvilas, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Ambroise Guellec, Zita Gurmai, Gábor Harangozó, Marian Harkin, Jim Higgins, Alain Hutchinson, Carlos José Iturgaiz Angulo, Mieczysław Edmund Janowski, Gisela Kallenbach, Tunne Kelam, Miloš Koterec, Constanze Angela Krehl, Jamila Madeira, Yiannakis Matsis, Miroslav Mikolášik, Francesco Musotto, James Nicholson, Lambert van Nistelrooij, Jan Olbrycht, Markus Pieper, Francisca Pleguezuelos Aguilar, Alyn Smith, Grażyna Staniszewska, Margie Sudre, Kyriacos Triantaphyllides, Oldřich Vlasák, Vladimír Železný
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed	Simon Busuttil, Ole Christensen, Den Dover, Jillian Evans, Emanuel Jardim Fernandes, Mirosław Mariusz Piotrowski, László Surján, Manfred Weber
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Adamos Adamou
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

• [1]  Komisjoni 15. juuni 2005. aasta märgukiri /05/209.

põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni ARVAMUS (27.1.2006)

Saaja: tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013)
(KOM(2005)0119 – C6‑0099/2005 – 2005/0043(COD))

Arvamuse koostaja: Thijs Berman

LÜHISELGITUS

Euroopa Liidu seitsmes raamprogramm on Lissaboni strateegia keskmes ja võime vaid tervitada Euroopa Komisjoni otsust kahekordistada programmi assigneeringute kogusummat 70 miljardi euroni ajavahemikuks 2007–2013.

Kahekordistamise tulemusel moodustavad Euroopa Liidu uurimis- ja arendustegevusega seotud avalikud kulutused 0,96% sisemajanduse kogutoodangust. Tegemist ei ole kaugeltki mitte rahalise hullumeelsusega, vaid lihtsalt Euroopa Ülemkogu poolt esimest korda 2002. aasta märtsis ja teist korda 2005. aasta märtsis kehtestatud eesmärgiga, et Euroopa teadustegevusega seotud pingutused moodustavad 3% ELi sisemajanduse kogutoodangust.

72 miljardit on seega minimaalne summa. Finantsperspektiivi 2007–2013 puudutavate arutelude ummikseis takistab seetõttu tõsiselt eespool nimetatud eesmärgi saavutamist. Ometi peaksid eurooplased praegu rohkem kui iial varem investeerima oma ambitsioonide kõrgusel olevasse uurimis- ja arendustegevusse. Teadustegevusega seotud teatud oluliste valdkondade rahastamine ainuüksi erarahastajate poolt näib väga ebatõenäoline. Nimetatud valdkondade arendamine sõltub seega suures osas avalikust toetusest ja teadustegevuse valdkonnas võib Euroopa rohkem kui mis tahes muus valdkonnas saavutada väärtuse kasvu.

Eriti kehtib see agronoomiaalase teadustegevuse puhul. Nimetatud sektori üks peamisi rahuldust pakkuvaid teemasid, kui jätta kõrvale rahastamiseeskirjade ja -mehhanismide lihtsustamise, suurema paindlikkuse ja tõhustatud multidistsiplinaarse lähenemisega seotud tervitatavad edusammud, on põllumajanduse tunnustamine ühena üheksast teemast, millel põhineb Euroopa Liidu tegevus. Kuuendas raamprogrammis piirdus agronoomiaalane teadustegevus peaaegu eranditult toidu kvaliteedi ja ohutuse ning säästva arengu teatud aspektidega. Seitsmendas raamprogrammis pakub Euroopa Komisjon märksa laiemat nägemust, tehes ettepaneku, mille eesmärk on "Euroopa teadmistepõhise biomajanduse loomine (...), et kasutada uusi ja esilekerkivaid uurimisvõimalusi, mis käsitlevad sotsiaalseid ja majanduslikke ülesandeid".

Alates 1992. aasta reformist sai seoses otsetoetuste ja ühise põllumajanduspoliitika teise samba loomise ning põllumajanduse säästva arengu raamistikku viimise vajaduse tekkimisega selgeks, et talupidaja põhitegevus ei piirdu enam vaid seni selgelt kõige tähtsama tootmistegevusega. Nimetatud suundumust tugevdavad tänapäeval lahtisidestus, põllumajanduse vastavus tingimustele ja suurendatud avatus turgudele. Talupidaja amet teeb läbi põhjaliku uuenduse, mis nõuab uute vahendite ja teadmiste arendamist ning uut oskusteavet. Lisaks tuleb vastu seista reale uutele väljakutsetele: konkurentsi suurendamine, täiendavad keskkonnaalased ja loomade heaoluga seotud kohustused, ettevõtete jooksva juhtimise ja maapiirkondade haldamise eraldamine, ameti ja ametialaste eeskirjade arendamine, maaelu ühiskondliku rolli arendamine jne. Lisaks muudab uus tehnoloogia põhjalikult tootmise suutlikkust. Tootmise optimeerimine, eriti kvaliteedi ja tooteohutuse seisukohast, kuulub edaspidi ärikohustuste hulka.

Multifunktsionaalsus on edaspidi Euroopa põllumajanduse võtmekontseptsioon. Edaspidi kuulub teadustegevuse valdkonda selliste tootmissüsteemide rakendamise soodustamine, mis võimaldavad ühitada samaaegselt majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset toimivust. Seitsmenda raamprogrammi toiduainete, põllumajanduse ja biotehnoloogia osas sätestatud põhisuunised näivad vastavat sellele dünaamikale.

Samuti on oluline tunnustada Euroopa teadustegevuse märkimisväärset rolli seoses teiste kontinentidega, kellel sageli puuduvad investeerimisvahendid. Biomajandusega seotud teadustegevusest võivad kasu saada arengumaad, kelle majandus sõltub suuresti põllumajandusest.

Peamiselt tuleb rõhuda kahele punktile: säästev areng ja maaelu arendamine. Sellega seoses tuleb ilmtingimata üle vaadata traditsioonilised jaotused, mis on maaelu pikka aega iseloomustanud. Edaspidi on hädavajalik multidistsiplinaarne lähenemine. Teadustegevusega tuleb katta majanduslikud ja sotsiaalsed aspektid, eriti selleks, et näha, missuguseks kujuneb põllumajanduse koht maa-, linna ja asulavälise territooriumi arendamisel. Teadustegevus peab samuti hõlmama kogu tootmissüsteemi: tehnoloogiline ja korralduslik innovatsioon, samuti taimekaitsevahendite ja loomade tervishoiuga seotud innovatsioon jne. Kuigi teadustegevus on suunatud tulevikku, tuleb selle raames vaadata üle ja hinnata ka olemasolevaid vahendeid. Seetõttu tuleb poliitikutest otsusetegijatele pakkuda strateegiliste valikute tegemiseks vajalikku ekspertabi.

Selle hinnaga jõuab Euroopa põllumajandus tehnoloogia tippu, suureneb põllumajanduse konkurentsivõime ja säilib maapiirkondade elujõulisus. Tegemist on väljakutsega, mis ei piirdu põldude ja karjamaadega, vaid mis puudutab ühiskonda tervikuna.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon kutsub vastutavat tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni üles viima oma raportisse sisse järgmised muudatusettepanekud:

Komisjoni ettepanek[1]	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 5
(5) Arvestades kõigi ühenduse strateegiate vajadusi seoses teadusuuringutega ja tuginedes Euroopa tööstuse, teadusringkondade, ülikoolide ja teiste asjast huvitatud ringkondade ulatuslikule toetusele, peaks ühendus seadma seitsmenda raamprogrammiga saavutatavad teaduslikud ja tehnoloogilised eesmärgid aastateks 2007–2013.	(5) Arvestades kõigi ühenduse strateegiate vajadusi seoses teadusuuringutega ja tuginedes Euroopa tööstuse, teadusringkondade, ülikoolide ja teiste asjast huvitatud ringkondade ulatuslikule toetusele, peaks ühendus seadma seitsmenda raamprogrammiga saavutatavad teaduslikud ja tehnoloogilised eesmärgid ning rahaliste vahenditega seonduvad eesmärgid aastateks 2007–2013.
Selgitus
Komisjoni ettepanekute säilitamine finantsperspektiivi 2007–2013 osas on otsustava tähtsusega seitsmenda raamprogrammi õnnestunud ja tõhusa rakendamise seisukohast.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 6
(6) Kõnealused eesmärgid peaksid Euroopa teadusruumi loomisel toetuma kuuenda raamprogrammi saavutustele ning aitama kaasa Euroopa teadmistepõhise majanduse ja ühiskonna arendamisele. Kõnealustest eesmärkidest on erilise tähtsusega järgmised:	(6) Kõnealused eesmärgid peaksid Euroopa teadusruumi loomisel toetuma kuuenda raamprogrammi saavutustele ning aitama kaasa Euroopa teadmistepõhise majanduse ja ühiskonna arendamisele, millega täidetakse Lissaboni strateegia eesmärgid kogu ühenduse valdkondlikus poliitikas. Kõnealustest eesmärkidest on erilise tähtsusega järgmised:
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 20 a (uus)
	(20 a) Integreeritud projektid ei tähenda osaliste ega eelarve poolest alati suuri projekte. Projekti suurus oleneb selle ulatusest, eesmärkidest ja teemast. Eduka integreeritud projekti puhul on otsustav vajaliku kriitilise massi mobiliseerimine.
Muudatusettepanek 4 Artikli 7 lõige 1
Komisjon annab välisekspertide abiga hiljemalt 2010. aastaks raamprogrammi ja selle eriprogrammide kohta vahehinnangu, mis käsitleb käimasolevate teadusuuringute kvaliteeti ja seatud eesmärkide saavutamist.	Komisjon annab väliseksperte ja kodanikuühiskonda kaasavas osalusprotsessis hiljemalt 2010. aastaks raamprogrammi ja selle eriprogrammide kohta vahehinnangu, mis käsitleb käimasolevate teadusuuringute kvaliteeti ja seatud eesmärkide saavutamist.
Selgitus
Kodanikuühiskond tuleb liita hindamistegevusega, et tagada teadustegevust silmas pidades ELi assigneeringute andmise otsuste läbipaistvus ja demokraatlik iseloom.
Muudatusettepanek 5 I lisa I osa ("KOOSTÖÖ") 1. teema ("Tervishoid") alapealkiri "Eesmärk"
Parandada Euroopa kodanike tervist ning suurendada tervishoiuga seotud Euroopa tööstusharude ja äriühingute konkurentsivõimet, tegeldes globaalsete tervishoiuküsimustega, sealhulgas puhkevate epideemiate küsimusega. Erilist tähelepanu pööratakse translatiivsetele uuringutele (kliiniliste rakenduste valdkonnas tehtud põhiavastuste translatsioon), uute raviviiside arendamisele ja valideerimisele, haiguste ennetamise ja tervise edendamise meetoditele, diagnostikavahenditele ja -tehnoloogiatele, samuti jätkusuutlikule ja tõhusale tervishoiusüsteemile.	Parandada Euroopa kodanike tervist ning suurendada tervishoiuga seotud Euroopa tööstusharude ja äriühingute konkurentsivõimet, tegeldes globaalsete tervishoiuküsimustega, sealhulgas puhkevate epideemiate küsimusega. Erilist tähelepanu pööratakse translatiivsetele uuringutele (kliiniliste rakenduste valdkonnas tehtud põhiavastuste translatsioon), uute raviviiside arendamisele ja valideerimisele, haiguste ja invaliidsuse ennetamise ja tervise edendamise meetoditele, diagnostikavahenditele ja -tehnoloogiatele, samuti jätkusuutlikule ja tõhusale tervishoiusüsteemile.
Selgitus
Invaliidsuse ennetamine on sama tähtis küsimus kui haiguste ennetamine; seetõttu tuleks nimetatud küsimus samuti raamprogrammi viia.
Muudatusettepanek 6 I lisa I osa ("KOOSTÖÖ") 1. teema ("Tervishoid") alapealkirja "Põhimõte" teine lõik
Paljude haigustega (nt vähkkasvaja, südame-veresoonkonna haigused, vaimu- ja neuroloogilised haigused, eelkõige sellised vanusega seotud haigused nagu Alzheimeri ja Parkinsoni tõbi) seotud kliinilised uuringud põhinevad rahvusvahelistel mitmes keskuses tehtud uuringutel, et leida lühikese aja jooksul nõutav arv patsiente. Epidemioloogiline uurimistöö peab märkimisväärsete tulemuste saavutamiseks hõlmama suurt hulka erinevaid elanikkondi ja rahvusvahelisi võrgustikke. Uue diagnostika ja ravi väljatöötamisel harvaesinevate tervisehäirete jaoks on samuti vaja mitme riigi osalust, et suurendada iga uuringu puhul patsientide arvu. Euroopa tasandil tehtud tervishoiupoliitikaga seotud uuringute alusel saab võrrelda mudeleid, süsteeme, andmeid ning riiklikes andmebaasides ja biopankades hoitavaid patsientide materjale.	Paljude haigustega (nt reumaatilised haigused, vähkkasvaja, südame-veresoonkonna haigused, vaimu- ja neuroloogilised haigused, eelkõige sellised vanusega seotud haigused nagu Alzheimeri ja Parkinsoni tõbi) seotud kliinilised uuringud põhinevad rahvusvahelistel mitmes keskuses tehtud uuringutel, et leida lühikese aja jooksul nõutav arv patsiente. Epidemioloogiline uurimistöö peab märkimisväärsete tulemuste saavutamiseks hõlmama suurt hulka erinevaid elanikkondi ja rahvusvahelisi võrgustikke. Uue diagnostika ja ravi väljatöötamisel harvaesinevate tervisehäirete jaoks on samuti vaja mitme riigi osalust, et suurendada iga uuringu puhul patsientide arvu. Euroopa tasandil tehtud tervishoiupoliitikaga seotud uuringute alusel saab võrrelda mudeleid, süsteeme, andmeid ning riiklikes andmebaasides ja biopankades hoitavaid patsientide materjale.
Selgitus
Reumaatiliste haiguste lisamist raamprogrammi õigustab artriiti põdevate patsientide suur hulk (Euroopa Reumavastase Liiga andmetel rohkem kui 100 000 inimest Euroopa Liidus).
Muudatusettepanek 7 I lisa I osa ("KOOSTÖÖ") 1. teema ("Tervishoid") alapealkirja "Tegevus" teise lõigu neljas taane
–         Translatiivsed teadusuuringud järgmiste raskemate haiguste korral: vähkkasvaja, südame-veresoonkonna haigused, diabeet/ülekaalulisus; haruldased haigused; ja muud kroonilised haigused (nt osteoartriit). Arendamaks patsientidele suunatud strateegiaid alates ennetamisest kuni diagnoosimise ja ravini, kaasa arvatud kliinilised uuringud.	– Translatiivsed teadusuuringud järgmiste raskemate haiguste korral: reumaatilised haigused, vähkkasvaja, südame-veresoonkonna haigused, diabeet/ülekaalulisus; haruldased haigused; ja muud kroonilised haigused (nt osteoartriit). Arendamaks patsientidele suunatud strateegiaid alates ennetamisest kuni diagnoosimise ja ravini, kaasa arvatud kliinilised uuringud.
Selgitus
Reumaatiliste haiguste lisamist raamprogrammi õigustab artriiti põdevate patsientide suur hulk (Euroopa Reumavastase Liiga andmetel rohkem kui 100 000 inimest Euroopa Liidus).
Muudatusettepanek 8 I lisa, I osa ("KOOSTÖÖ") 2. teema ("Toiduained, põllumajandus ja biotehnoloogia") alapealkirja "Põhimõte" esimene lõik
Innovatsioon ja teadmiste edendamine bioloogiliste ressursside (mikroorganismid, taimed ja loomad) säästva majandamise, tootmise ja kasutuse raames loob aluse uutele säästvatele, ökoloogiliselt tõhusatele ja konkureerivatele toodetele põllumajanduse, kalanduse, toiduaine-, tervishoiu-, metsandus- ja muude seonduvate tööstuste puhul. Euroopa bioteaduste ja biotehnoloogia strateegia kohaselt aitab see suurendada Euroopa biotehnoloogia ja toiduainetootjate, eelkõige kõrgtehnoloogiliste väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõimet, parandades samal ajal sotsiaalset heaolu. Teadusuuringud, mis käsitlevad toidu ohutust ja loomade toiduahelat, toitumisega seotud haigusi, toiduvalikut ning toidu ja toitumise mõju tervisele, aitavad võidelda toiduainetega seotud tervisehäiretega (nt ülekaalulisus, allergia) ja nakkushaigustega (nt transmissiivne spongioosne entsefalopaatia, klassikaline lindude katk), aidates kaasa olemasolevate põhimõtete ja eeskirjade rakendamisele ning tulevaste põhimõtete ja eeskirjade sõnastamisele inimeste, loomade ja taimede tervise ning tarbijakaitse valdkonnas.	Innovatsioon ja teadmiste edendamine bioloogiliste ressursside (mikroorganismid, taimed ja loomad) säästva majandamise, tootmise ja kasutuse raames loob aluse uutele säästvatele, ökoloogiliselt tõhusatele ja konkureerivatele toodetele põllumajanduse, kalanduse, toiduaine-, tervishoiu-, metsandus- ja muude seonduvate tööstuste puhul. Euroopa bioteaduste ja biotehnoloogia strateegia kohaselt aitab see suurendada Euroopa biotehnoloogia ja toiduainetootjate, eelkõige kõrgtehnoloogiliste väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõimet, parandades samal ajal sotsiaalset heaolu. Eriti tuleb julgustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete täielikku osalemist teadusuuringutes. Teadusuuringud, mis käsitlevad tervisliku inimese toitumisfüsioloogiat, toidu ohutust ja loomade toiduahelat, toitumisega seotud haigusi, toiduvalikut ning toidu ja toitumise mõju tervisele, aitavad võidelda toiduainetega seotud tervisehäiretega (nt ülekaalulisus, allergia) ja nakkushaigustega (nt transmissiivne spongioosne entsefalopaatia, klassikaline lindude katk), aidates kaasa olemasolevate põhimõtete ja eeskirjade rakendamisele ning tulevaste põhimõtete ja eeskirjade sõnastamisele inimeste, loomade ja taimede tervise ning tarbijakaitse valdkonnas.
Selgitus
Toitumist ei tohi mõista vaid haiguste (ülekaalulisus, allergiad, transmissiivne spongioosne entsefalopaatia) võimaliku allikana, vaid ka tervisliku inimese tervise edendajana.
Tuleb suurendada VKEde teadustegevust Euroopas ja soodustada nendevahelist teabevahetust.
Muudatusettepanek 9 I lisa, I osa ("KOOSTÖÖ") 2. teema ("Toiduained, põllumajandus ja biotehnoloogia") alapealkirja "Põhimõte" teine lõik
Euroopa tööstussektorite mitmekesisus nendes valdkondades on üks eeliseid ja võimalusi, kuigi sellega kaasnevad killustunud lähenemisviisid sarnastele probleemidele. Neid on parem lahendada suurema koostöö ja kogemuste jagamise abil, näiteks muudetud EL õigusaktidest tulenevate uute meetodite, protsesside ja normide alal.	Euroopa tööstussektorite mitmekesisus nendes valdkondades on üks eeliseid ja võimalusi, kuigi sellega kaasnevad killustunud lähenemisviisid sarnastele probleemidele. Neid on parem lahendada suurema koostöö ja kogemuste jagamise abil, näiteks muudetud EL õigusaktidest tulenevate uute meetodite, protsesside ja normide alal. Sidelünkade lahendamiseks ning koostöö parandamiseks Euroopa põllumajandusuuringute valdkonnas tuleb luua ja välja arendada Interneti-platvorm.
Selgitus
Interneti-platvormi ühine väljatöötamine on suurepärane võimalus kontakti loomiseks ja tõhustatud koostöö saavutamiseks Euroopa tasandil, samuti sünergia parema kasutamise saavutamiseks.
Muudatusettepanek 10 I lisa, I osa ("KOOSTÖÖ") 2. teema ("Toiduained, põllumajandus ja biotehnoloogia") alapealkirja "Põhimõte" teine lõik a (uus)
	Rõhku tuleb pöörata ka rakendusuuringute tähtsusele ning nende tulemuste võimalikult paremale levitamisele. Üldiselt on teadusuuringute tulemuste edastamine äärmiselt oluline, kui soovitakse, et teadlaste jõupingutused annaksid olulise panuse põllumajandussektori probleemide ja väljakutsete lahendamisse. Samavõrd oluline on, et põllumajandusuuringud vastaksid sektori vajadustele, nõudmistele ja väljakutsetele.
Selgitus
Suhtlus teadustegevuse ja põllumajandussektori ning samuti teadustegevuse ja ühiskonna vahel üldiselt peaks moodustama uurimisprogrammide eesmärkide, kavandamise ja kohaldamise põhiküsimuse. Teadusuuringud, mis ei vasta talupidajate ja sektori vajadustele üldiselt ning teadusuuringud, mis on eraldatud väljakutsetest, millele need uuringud peaksid vastama, on kasutud.
Muudatusettepanek 11 I lisa, I osa ("KOOSTÖÖ") 2. teema ("Toiduained, põllumajandus ja biotehnoloogia") alapealkirja "Põhimõte" kolmas lõik
Mitmed Euroopa tehnoloogiaplatvormid aitavad kaasa ühiste teadustöö prioriteetide seadmisele sellistes valdkondades nagu taimegenoomika ja biotehnoloogia, metsandus ja metsatööstus, ülemaailmne loomade tervishoid, põllumajandusloomade kasvatamine, toiduainetööstus ja tööstuslik biotehnoloogia. Teadusuuringud annavad ka alusteadmisi, millega toetatakse: ühist põllumajanduspoliitikat, põllumajandus- ja kaubandusküsimusi, toidu ohutust käsitlevaid eeskirju, loomade tervishoidu, haiguste tõrjet ja heaolu käsitlevaid ühenduse norme, samuti ühise kalanduspoliitika reformimist, mille eesmärk on tagada kalanduse ja akvakultuuri jätkusuutlik areng. Nähakse ette ka paindlik lahendus uutele poliitikast tulenevatele vajadustele, eelkõige seoses uute sotsiaalsete ja majanduslike arengusuundadega.	Mitmed Euroopa tehnoloogiaplatvormid aitavad kaasa ühiste teadustöö prioriteetide seadmisele sellistes valdkondades nagu taimegenoomika ja biotehnoloogia, metsandus ja metsatööstus, ülemaailmne loomade tervishoid, põllumajandusloomade kasvatamine, maa säästev kasutamine, toiduainetööstus ja tööstuslik biotehnoloogia. Teadusuuringud annavad ka alusteadmisi, millega toetatakse: ühist põllumajanduspoliitikat, põllumajandus- ja kaubandusküsimusi, toidu ohutust käsitlevaid eeskirju, loomade tervishoidu, haiguste tõrjet ja heaolu käsitlevaid ühenduse norme, samuti ühise kalanduspoliitika reformimist, mille eesmärk on tagada kalanduse ja akvakultuuri jätkusuutlik areng. Nähakse ette ka paindlik lahendus uutele poliitikast tulenevatele vajadustele, eelkõige seoses uute sotsiaalsete ja majanduslike arengusuundadega.
Or. en
Muudatusettepanek 12 I lisa, I osa ("KOOSTÖÖ") 2. teema ("Toiduained, põllumajandus ja biotehnoloogia") alapealkirja "Tegevus" esimene pealkiri
● Maa, metsa ja veekeskkonnaga seotud bioloogiliste ressursside säästev tootmine ja majandamine: teadusuuringud, sealhulgas sellised tehnoloogiad nagu näiteks genoomika, proteoomika, metaboloomika ning süsteemibioloogia ja lähedased tehnoloogiad mikroorganismide, taimede ja loomade jaoks, kaasa arvatud nende bioloogilise mitmekesisuse kasutamine; täiustatud põllukultuurid ja tootmissüsteemid, sealhulgas mahepõllumajandus, kvaliteetse tootmise kavad ja GMO mõju; jätkusuutlik, konkurentsivõimeline ja multifunktsionaalne põllumajandus ja metsandus; maaelu areng; loomade heaolu, aretamine ja tootmine; taimetervis; jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline kalandus ja akvakultuur; loomade nakkushaigused, sh zoonoosid; loomsete jäätmete ohutu kõrvaldamine; vee-elusressursside kaitse, majandamine ja kasutamine, poliitikakujundajate ning muude põllumajanduses ja maaelu arendamises osalejate (maastik, maakorraldus jne) jaoks vajalike vahendite väljatöötamine.	● Maa, metsa ja veekeskkonnaga seotud bioloogiliste ressursside säästev tootmine ja majandamine: teadusuuringud, sealhulgas sellised tehnoloogiad nagu näiteks genoomika, proteoomika, metaboloomika, metabonoomika ning süsteemibioloogia ja lähedased tehnoloogiad mikroorganismide, eriti metagenoomide alaste teadusuuringute, taimede ja loomade jaoks, kaasa arvatud nende bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja säästev kasutamine; täiustatud põllukultuurid ja tootmissüsteemid kogu oma mitmekesisuses, sealhulgas mahepõllumajandus ja muud säästlikud väikese energiakuluga põllumajandussüsteemid, kvaliteetse tootmise kavad ja GMO ning võõrliikide mõju; ning geneetiliselt muundatud, tavapäraste ja mahepõllunduskultuuride kooseksisteerimise uuringud; jätkusuutlik, konkurentsivõimeline ja multifunktsionaalne põllumajandus ja metsandus; maaelu integreeritud areng, sealhulgas kodanikuühiskonna planeerimises ja otsustamises osalemise aspektid; loomade heaolu, aretamine ja tootmine; taimetervis; jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline kalandus ja akvakultuur; loomade nakkushaigused, eriti episotoloogilised uurimused, vaktsiinidealased teadusuuringud ja diagnostika, sh zoonoosid ning loomade söötmisega seotud haigused; muud ohud toiduainete tootmise jätkusuutlikkusele ning toiduainetega kindlustatusele (sealhulgas kliimamuutus ja nafta ammendumine); loomsete jäätmete ohutu kõrvaldamine, täiustamine ja kasutamine; vee-elusressursside kaitse, säästlik majandamine ja kasutamine, poliitikakujundajate ning muude põllumajanduses ja maaelu arendamises (maastik, maakorraldus jne) osalejate jaoks vajalike ning nende poolt nii Euroopas kui ka arengumaades kasutatavate vahendite alased teadusuuringud ja nende vahendite väljaarendamine.
Selgitus
Nende täienduste eesmärk on teksti sisu selgitamine ja selgelt sõnastamine, rõhutades muuhulgas vajadust toetada teadusuuringute kõiki aspekte, mis kuuluvad geneetika, episotoloogia ja loomade tervise valdkonda.
Suuremat tähelepanu tuleb omistada võõrliikide mõjule ja geneetiliselt muundatud taimedest tingitud kahjustustega tegelemise viisidele nii piirkondlikul kui ka Euroopa tasandil.
Lõpetuseks tuleb mitte ainult tulevaste vahendite osas viia läbi teadusuuringuid, vaid hinnata ka olemasolevaid vahendeid ja meetodeid, mida poliitikud kasutavad maaelu ja põllumajanduse arengu valdkonnas.
Muudatusettepanek 13 I lisa, I osa ("KOOSTÖÖ") 2. teema ("Toiduained, põllumajandus ja biotehnoloogia") alapealkirja "Tegevus" teine pealkiri
● „Toidulaualt tallu“ põhimõte: toit, tervis ja heaolu: toidu ja söödaga seotud tarbija-, tööstus-, tervishoiu- ja ühiskondlikud aspektid, kaasa arvatud käitumis- ja tunnetuspsühholoogia; toitumine, toitumisega seotud haigused ja tervisehäired, kaasa arvatud ülekaalulisus; innovatiivsed toidu- ja söödatöötlemistehnoloogiad (sh pakendamine); toiduainete, jookide ja sööda parem kvaliteet ja ohutus, nii keemiline kui ka mikrobioloogiline; toiduahela terviklikkus (ja kontroll); keskkonnamõjud inimeste/loomade toiduahelale ning inimeste/loomade toiduahela keskkonnaalane mõju; kogu toiduahela mõiste (sh mereannid); jälgitavus.	● „Toidulaualt tallu“ põhimõte: toit, tervis ja heaolu: toidu ja söödaga seotud tarbija-, tööstus-, tervishoiu-, kultuurilised ja ühiskondlikud aspektid, kaasa arvatud käitumis- ja tunnetuspsühholoogia; toitumine, toitumisega seotud haigused ja tervisehäired, kaasa arvatud ülekaalulisus ning allergiad; teatavate toiduainete ja dieetide kasulikkus tervisele; innovatiivsed toidu- ja söödatöötlemistehnoloogiad (sh pakendamine); toiduainete, jookide ja sööda parem kvaliteet ja ohutus, nii keemiline kui ka bioloogiline, sealhulgas mahepõllumajandusliku toidu mõju, kvaliteet ja ohutus; toiduahela terviklikkus ja säästlikkus (ja kontroll); keskkonnamõjud inimeste/loomade toiduahelale ning inimeste/loomade toiduahela keskkonnaalane mõju; toiduahela vastupidavus ja kohandumine ülemaailmsete muutuste kontekstis (energiakulu, kliimamuutus jne); kogu toiduahela mõiste (sh mereannid); jälgitavus; süsteemide väljatöötamine toiduga seotud andmevahetuse ühtlustatud lähenemise jaoks.
Selgitus
Mahepõllumajandus ei ole mitte ainult säästev põllumajandus, vaid omab lisaks veel positiivset mõju tervisele ja heaolule. Toiduainetööstuse konkurentsivõime suurendamise abil tuleb edendada andmetöötlust ja -vahetust.
Muudatusettepanek 14 I lisa, I osa ("KOOSTÖÖ") 2. teema ("Toiduained, põllumajandus ja biotehnoloogia") alapealkirja "Tegevus" kolmas pealkiri
● Bioteadused ja biotehnoloogia säästvate toiduks mittekasutatavate toodete ja protsesside jaoks: täiustatud põllukultuurid, lähteained, meretooted ja biomass (sh mere elusressursid) energeetika, keskkonna ning selliste kõrge lisandväärtusega toodete nagu näiteks materjalide ja kemikaalide jaoks, kaasa arvatud innovatiivne põllumajandustootmine, bioprotsessid ja biorafineerimine; biokatalüüs; metsandus ning metsandustooted ja -protsessid; keskkonna parandamine ja keskkonnasäästlikum töötlemine.	● Bioteadused ja biotehnoloogia säästvate toiduks mittekasutatavate toodete ja protsesside jaoks: täiustatud põllukultuurid, lähteained, meretooted ja biomass (sh mere elusressursid) energeetika, keskkonna ning selliste kõrge lisandväärtusega toodete nagu näiteks materjalide ja kemikaalide jaoks, kaasa arvatud innovatiivne põllumajandustootmine, bioprotsessid ja biorafineerimine; biokatalüüs; metsandus ning metsandustooted ja -protsessid; keskkonna parandamine ja keskkonnasäästlikum töötlemine, uurides võimalusel, kuidas nende abil edasi viia innovatsioonitegevust nii Euroopas kui ka arengumaades.
Selgitus
Säästvad, toiduks mittekasutatavad tooted pakuvad ELile ja arengumaadele suuri majanduslikke võimalusi. Teadusuuringutes tuleb muuhulgas käsitleda vastastikust täiendavust ja sünergiat, et suurendada ka põllumajanduse konkurentsivõimet.
Muudatusettepanek 15 I lisa, I osa ("KOOSTÖÖ") 4. teema ("Nanoteadused, nanotehnoloogiad, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad") alapealkirja "Tegevus" esimene pealkiri
· Nanoteadused, nanotehnoloogiad Uute teadmiste loomine liideste ja suurusega seotud nähtuste osas; materjaliomaduste kontrollimine nanotasandil uute rakenduste jaoks; tehnoloogiate integreerimine nanotasandil; isestruktureeruvad omadused; nanomootorid; nanomasinad ja -süsteemid; meetodid ja vahendid iseloomustamiseks ja manipuleerimiseks nanotasandil; nano- ja täppistehnoloogiad keemias; mõju inimeste ohutusele ja tervisele ning keskkonnale; metroloogia, nomenklatuur ja standardid; uute mõistete ja lähenemisviiside väljatöötamine sektorialaste rakenduste jaoks, kaasa arvatud esilekerkivate tehnoloogiate integreerimine ja lähendamine.	· Nanoteadused, nanotehnoloogiad Uute teadmiste loomine liideste ja suurusega seotud nähtuste osas; materjaliomaduste kontrollimine nanotasandil uute rakenduste jaoks; tehnoloogiate integreerimine nanotasandil; isestruktureeruvad omadused; nanomootorid; nanomasinad ja -süsteemid; meetodid ja vahendid iseloomustamiseks ja manipuleerimiseks nanotasandil; nano- ja täppistehnoloogiad keemias; mõju inimeste ja loomade ohutusele ja tervisele, toiduahelale ning keskkonnale; metroloogia, nomenklatuur ja standardid; uute mõistete ja lähenemisviiside väljatöötamine sektorialaste rakenduste jaoks, kaasa arvatud esilekerkivate tehnoloogiate integreerimine ja lähendamine.
Selgitus
Nanotehnoloogiad võivad mõjutada nii inimeste kui loomadega seotud meditsiinitehnoloogiaid; teadusuuringud ei tohiks piirduda inimeste tervisega. Nanotehnoloogiad võivad toiduahela turvalisusel teatud aja jooksul kasu tuua.
Muudatusettepanek 16 I lisa, I osa ("KOOSTÖÖ") 4. teema ("Nanoteadused, nanotehnoloogiad, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad") alapealkirja "Tegevus" teine pealkiri
· Materjalid Uute teadmiste loomine kõrgtehnoloogiliste materjalide kohta uute toodete ja protsesside jaoks; teadmistepõhised täiustatud omadustega materjalid; usaldusväärsem disain ja simulatsioon; suurem keerukus; keskkonnasõbralikkus; integratsioon nii nano-, molekulaar- kui ka makrotasandil keemiatehnoloogias ja materjalitöötlusega tegelevates tööstusharudes; uued nanomaterjalid, biomaterjalid ja hübriidmaterjalid, kaasa arvatud kavandamine ja nende töötlemise juhtimine.	· Materjalid Uute teadmiste loomine kõrgtehnoloogiliste materjalide kohta uute toodete ja protsesside jaoks; teadmistepõhised täiustatud omadustega materjalid; usaldusväärsem disain ja simulatsioon; suurem keerukus; keskkonnasõbralikkus; integratsioon nii nano-, molekulaar- kui ka makrotasandil keemiatehnoloogias ja materjalitöötlusega tegelevates tööstusharudes; uued nanomaterjalid, biomaterjalid ja hübriidmaterjalid, samuti bioloogilisest valdkonnast inspireeritud materjalid (biomimeetikumid) kaasa arvatud kavandamine ja nende töötlemise juhtimine.
Selgitus
Teadusuuringutesse tuleb kaasata mitte ainult uued bioloogilised ja hübriidmaterjalid, vaid ka anorgaanilised materjalid, st materjalid, mille struktuuri ja toimet puudutavad omadused on inspireeritud elusloodusest.

Muudatusettepanek 17

I lisa, I osa ("KOOSTÖÖ") 6. teema ("Keskkond (sealhulgas kliimamuutused)") pealkiri

6. Keskkond (sealhulgas kliimamuutused)	6. Keskkond ja säästev areng (sealhulgas kliimamuutused)

Selgitus

Säästva arengu kontseptsioon ja strateegiad väärivad pealkirjas nimetamist, kuna nad moodustavad olulise väljakutse Euroopa ja maailma jaoks. (Göteborg, 2001)

Muudatusettepanek 18

I lisa, I osa ("KOOSTÖÖ") 6. teema ("Keskkond") alapealkirja "Põhimõte" neljas lõik

Allpool on loetletud tegevusvaldkonnad, millest paljud on otseselt seotud poliitikast tulenevate vajadustega. Võimalik on pakkuda täiendavat toetust uutele esilekerkivatele poliitikast tulenevatele vajadustele, mis on näiteks seotud EL tegevuspõhimõtete säästvuse mõju hinnangutega, Kyoto kohtumisele järgnevate ja kliimamuutustega soetud meetmete järelevalvele ning uutele keskkonnapoliitilistele valdkondadele, nagu näiteks merenduspoliitika ning selle normid ja eeskirjad.

Allpool on loetletud tegevusvaldkonnad, millest paljud on otseselt seotud poliitikast tulenevate vajadustega. Võimalik on pakkuda täiendavat toetust uutele esilekerkivatele poliitikast tulenevatele vajadustele, mis on näiteks seotud EL tegevuspõhimõtete säästvuse mõju hinnangutega, Kyoto kohtumisele järgnevate ja kliimamuutustega soetud meetmete järelevalvele ning uutele keskkonnapoliitilistele valdkondadele.

Selgitus

Meresektorile viitamine on antud kontekstis liiga spetsiifiline ja võib tekitada segadust. Kui viidatakse meresektorile, tuleks teksti viia veel rida muudatusettepanekuid, et lisada ka muid sektoreid.

Muudatusettepanek 19

I lisa, I osa ("KOOSTÖÖ") 8. teema ("Sotsiaalmajandus- ja humanitaarteadused") alapealkirja "Tegevus" kolmas pealkiri

● Ühiskonna põhisuundumused ja nende mõju: nt demograafilised muutused, sh vananemine ja ränne; eluviis, töö, perekond, soolise võrdõiguslikkuse küsimused, tervis ja elukvaliteet; kuritegevus; ettevõtluse koht ühiskonnas ja rahvastiku mitmekesisus, kultuuriline vastasmõju ning põhiõiguste kaitse ning rassismi ja sallimatuse vastase võitluse probleemid.	● Ühiskonna põhisuundumused ja nende mõju: nt demograafilised muutused, sh vananemine ja ränne ning linnastumine ja maaelu areng; eluviis, töö, perekond, soolise võrdõiguslikkuse küsimused, tervis ja elukvaliteet; kuritegevus; ettevõtluse koht ühiskonnas ja rahvastiku mitmekesisus, kultuuriline vastasmõju ning põhiõiguste kaitse ning rassismi ja sallimatuse vastase võitluse probleemid.

Selgitus

Maapiirkondade muutuv koht ja roll moodustavad ühiskonnas väga olulise osa. Maaelu areng peab seisma silmitsi paljude sotsiaalsete, majanduslike ja demograafiliste väljakutsetega. Tuleb suurendada teadusuuringuid nimetatud väljakutsete sotsiaalsete tagajärgede alal ja vahendite alal, mis võimaldavad nendega tõhusalt toime tulla.

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013)
Viited	2005/0043(COD)
Vastutav komisjon	ITRE
Arvamuse esitaja(d) istungil teadaandmise kuupäev	AGRI 27.4.2005
Tõhustatud koostöö – istungil teadaandmise kuupäev
Arvamuse koostaja   nimetamise kuupäev	Thijs Berman 19.4.2005
Endine arvamuse koostaja	--
Arutamine parlamendikomisjonis	14.6.2005	13.9.2005		26.1.2005
Vastuvõtmise kuupäev	26.1.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: 33 –: 1 0: 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Peter Baco, Thijs Berman, Giuseppe Castiglione, Albert Deß, Gintaras Didžiokas, Michl Ebner, Carmen Fraga Estévez, Duarte Freitas, Jean-Claude Fruteau, Ioannis Gklavakis, Bogdan Golik, Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorf, María Esther Herranz García, Elisabeth Jeggle, Heinz Kindermann, Stéphane Le Foll, Jean-Claude Martinez, Mairead McGuinness, Neil Parish, María Isabel Salinas García, Agnes Schierhuber, Willem Schuth, Czesław Adam Siekierski, Marc Tarabella, Witold Tomczak, Kyösti Tapio Virrankoski, Bernard Piotr Wojciechowski, Andrzej Tomasz Zapałowski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed	Wiesław Stefan Kuc, Vincenzo Lavarra, Véronique Mathieu, Markus Pieper, Zdzisław Zbigniew Podkański, Karin Resetarits
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	--
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)	--

• [1]  ELTs seni avaldamata.

kalanduskomisjoni ARVAMUS (4.10.2005)

Saaja: tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013)
(KOM(2005)0119 – C6‑0099/2005 – 2005/0043(COD))

Arvamuse koostaja: Rosa Miguélez Ramos

SHORT JUSTIFICATION

Introduction

Parliament has always considered scientific research to be one of the priorities of the common fisheries policy, being fundamental to the rational exploitation of marine resources and the proper management of the Community fleet.

Parliament's resolution of 17 January 2002 on the Commission Green Paper on the future of the common fisheries policy[1], which set out the main ideas which were to inspire the reform of EU activities in this sector, considered the availability of reliable data on the state of resources to be vital for rational fisheries management.

Accordingly, that resolution called for greater investment in scientific research so as to gain a picture of the full potential offered by the marine environment and marine ecosystems, not only in the interests of fisheries and aquaculture but also in the light of other key phenomena such as pollution, climate change and natural hazards, the conservation of biodiversity, progress in the areas of health and pharmacology, food for human consumption and animal feedingstuffs and the planned development of coastal areas.

Parliament's resolution on the Green Paper, which is still topical today, expressed regret that fisheries and marine sciences were not given specific treatment, instead being scattered among various programmes and objectives, and called for them to be dealt with en bloc and in a homogeneous way in Community R&D programmes.

Scientific marine research also appears to figure among the Commission's concerns. This became clear in Commissioner Borg's appearance before the Committee on Fisheries within the framework of the hearings of Commissioners, when he explicitly stated that improving the scientific basis would be a priority in the VIIth framework programme.

Research framework programmes

Despite the good intentions of the Community institutions, the development of marine research in the successive framework programmes (FPs) is disappointing.

The IVth and Vth FPs included specific programmes for fisheries and aquaculture (FAIR) intended for the applied marine research sector, with funding of EUR 130 and 150 million respectively. In the VIth FP the amount of funding was drastically reduced to EUR 60 million, which was allocated to priority 8 (Fisheries policy) and marginally to priorities 5 and 6 (Food and the Environment).

The Commission proposal containing the proposal for a decision of the European Parliament and the Council on the VIIth FP does not devote a specific thematic area to either fisheries or aquaculture. The only reference is to thematic area (b), 'Food, agriculture and biotechnology', which might cover fisheries research, but only distantly and if interpreted in the wider sense. The same applies to thematic area (f), 'Environment (including climate change)', where explicit reference should be made to research on marine resources and the integral management of coastal areas.

Research objectives

Scientific marine research must not give priority only to research aimed at establishing the state of stocks; the economic and social aspects which determine fisheries management are crucial elements.

At a time when it appears foreseeable that multiannual management or recovery plans will be introduced for a large number of commercial species, it is vital to ascertain what implications the various scenarios for catch reductions and the setting of biomass levels will have for the local and regional economy, employment and regional planning, so as to avoid hampering the integral development of coastal areas which depend heavily on fishing. High-quality scientific information plays a key role in making it easier to understand the decisions taken by the Community institutions, decisions which are sometimes painful for coastal communities.

It also appears necessary to support international scientific bodies working in the field of fisheries, both the ICES and bodies linked to regional fisheries organisations, promoting interdisciplinary scientific research encompassing biology, ecology, economics and social sciences.

Achieving these objectives requires a specific financial framework devoted to research in the field of fisheries and the marine environment, which is a necessary guarantee that such research will be carried out. Policies with no adequate budget rarely amount to more than declarations of good intentions.

Conclusions

1.        The implementation of the new common fisheries policy requires an across-the-board expansion of research into the marine environment, covering both biological and ecological aspects and the socio-economic aspects, since management plans for responsible fishing entail restrictions for the Community fleet which have wide-ranging consequences for coastal communities in the Union.

2.        The treatment given to the fisheries sector in the VIIth framework programme contradicts the declarations made by the highest Community authorities and the Member States concerning the priorities for the implementation of the new CFP and represents a backward step by comparison with the previous programmes. The budget allocation for marine research has been steadily shrinking, despite the official declarations.

3.        Research into fisheries, aquaculture and the marine environment is not covered in specific programmes in the VIIth Community research framework programme, which means that there is no guarantee that such research can actually be carried out.

4.        If the common fisheries policy is to be properly implemented and fully effective, specific applied and basic research programmes are needed, with adequate funding. To this end, it is essential that the VIIth framework programme should include an allocation key which will guarantee funding.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Kalanduskomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Komisjoni ettepanek[2]	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Artikli 2 lõike 2 punkt b
(b) toiduained, põllumajandus ja biotehnoloogia;	(b) toiduained, põllumajandus, kalandus ja biotehnoloogia;
Muudatusettepanek 2 Artikli 2 lõike 2 punkt b a (uus)
	b a) kalandus ja ookeanide säästev kasutamine;
Justification
Fisheries, owing to its current weak position, and the preservation of the oceans, as a strategic priority for the EU, should play a key part in this new framework programme. An objective should therefore be included which deals directly with the theme of fisheries and the oceans, rather than this topic being addressed merely as part of a horizontal approach.
Muudatusettepanek 3 I lisa I jaotise “Koostöö” punkt 2 (uus)
(2) toiduained, põllumajandus ja biotehnoloogia;	(2) toiduained, põllumajandus, kalandus ja biotehnoloogia;
Muudatusettepanek 4 I lisa I jaotise “Koostöö” punkt 2 a (uus)
	2 a) kalandus ja ookeanide säästev kasutamine;
Muudatusettepanek 5 I lisa I jaotise “Teemad” punkti 2 pealkiri
Toiduained, põllumajandus ja biotehnoloogia	Toiduained, põllumajandus, kalandus ja biotehnoloogia
Muudatusettepanek 6 I lisa I jaotise “Teemad” punkti 2 eesmärk
Euroopa teadmistepõhise biomajanduse loomine, ühendades teaduse, tööstuse ja muud huvivaldkonnad, et kasutada uusi ja esilekerkivaid uurimisvõimalusi, mis käsitlevad sotsiaalseid ja majanduslikke ülesandeid: kasvav nõudlus ohutumate, tervislikemate ja kvaliteetsemate toiduainete ning taastuvate bioressursside säästlikuma kasutuse ja tootmise järele; episootiliste ja zoonootiliste haiguste ning toiduainetega seotud tervisehäirete suurenev oht; eelkõige kliimamuutustest tulenevad ohud põllumajandus- ja kalandussektori tootmise jätkusuutlikkusele ja ohutusele; ning suurenev nõudlus kvaliteetsete toiduainete järele, võttes arvesse loomade heaolu ja maaeluga seonduvat.	Euroopa teadmistepõhise biomajanduse loomine, ühendades teaduse, tööstuse ja muud huvivaldkonnad, et toetada liidu poliitikat, kasutada uusi ja esilekerkivaid uurimisvõimalusi, mis käsitlevad sotsiaalseid ja majanduslikke ülesandeid: kasvav nõudlus ohutumate, tervislikemate ja kvaliteetsemate toiduainete ning taastuvate bioressursside säästlikuma kasutuse ja tootmise järele; episootiliste ja zoonootiliste haiguste ning toiduainetega seotud tervisehäirete suurenev oht; eelkõige kliimamuutustest tulenevad ohud põllumajandus- ja kalandussektori (sealhulgas akvakultuuri) tootmise jätkusuutlikkusele ja ohutusele; ning suurenev nõudlus kvaliteetsete toiduainete järele, võttes arvesse loomade heaolu ja maaeluga seonduvat ning rannikuvööndeid.
Muudatusettepanek 7 I lisa I jaotise “Teemad” punkti 2 põhimõtte lõige 1
Innovatsioon ja teadmiste edendamine bioloogiliste ressursside (mikroorganismid, taimed ja loomad) säästva majandamise, tootmise ja kasutuse raames loob aluse uutele säästvatele, ökoloogiliselt tõhusatele ja konkureerivatele toodetele põllumajanduse, kalanduse, toiduaine-, tervishoiu-, metsandus- ja muude seonduvate tööstuste puhul. Euroopa bioteaduste ja biotehnoloogia strateegia kohaselt aitab see suurendada Euroopa biotehnoloogia ja toiduainetootjate, eelkõige kõrgtehnoloogiliste väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõimet, parandades samal ajal sotsiaalset heaolu. Teadusuuringud, mis käsitlevad toidu ohutust ja loomade toiduahelat, toitumisega seotud haigusi, toiduvalikut ning toidu ja toitumise mõju tervisele, aitavad võidelda toiduainetega seotud tervisehäiretega (nt ülekaalulisus, allergia) ja nakkushaigustega (nt transmissiivne spongioosne entsefalopaatia, klassikaline lindude katk), aidates kaasa olemasolevate põhimõtete ja eeskirjade rakendamisele ning tulevaste põhimõtete ja eeskirjade sõnastamisele inimeste, loomade ja taimede tervise ning tarbijakaitse valdkonnas.	Innovatsioon ja teadmiste edendamine bioloogiliste maa ja vee elusressursside (mikroorganismid, taimed ja loomad) säästva majandamise, tootmise ja kasutuse raames loob aluse uutele säästvatele, ökoloogiliselt tõhusatele ja konkureerivatele toodetele põllumajanduse, kalanduse, toiduaine-, tervishoiu-, metsandus- ja muude seonduvate tööstuste puhul. Euroopa bioteaduste ja biotehnoloogia strateegia kohaselt aitab see suurendada Euroopa biotehnoloogia ja toiduainetootjate, eelkõige kõrgtehnoloogiliste väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõimet, parandades samal ajal sotsiaalset kaitset ja heaolu. Teadusuuringud, mis käsitlevad toidu ohutust ja loomade toiduahelat (sealhulgas looduslikud toiduahelad), toitumisega seotud haigusi, toiduvalikut ning toidu ja toitumise mõju tervisele, aitavad võidelda toiduainetega seotud tervisehäiretega (nt ülekaalulisus, allergia), keemilise reostusega ja nakkushaigustega (nt transmissiivne spongioosne entsefalopaatia, klassikaline lindude katk), aidates kaasa olemasolevate põhimõtete ja eeskirjade rakendamisele ning tulevaste põhimõtete ja eeskirjade sõnastamisele inimeste, loomade ja taimede tervise ning tarbijakaitse valdkonnas.
Muudatusettepanek 8 I lisa I jaotise “Teemad” punkti 2 põhimõtte lõige 3
Mitmed Euroopa tehnoloogiaplatvormid aitavad kaasa ühiste teadustöö prioriteetide seadmisele sellistes valdkondades nagu taimegenoomika ja biotehnoloogia, metsandus ja metsatööstus, ülemaailmne loomade tervishoid, põllumajandusloomade kasvatamine, toiduainetööstus ja tööstuslik biotehnoloogia. Teadusuuringud annavad ka alusteadmisi, millega toetatakse: ühist põllumajanduspoliitikat, põllumajandus- ja kaubandusküsimusi, toidu ohutust käsitlevaid eeskirju, loomade tervishoidu, haiguste tõrjet ja heaolu käsitlevaid ühenduse norme, samuti ühise kalanduspoliitika reformimist, mille eesmärk on tagada kalanduse ja akvakultuuri jätkusuutlik areng. Nähakse ette ka paindlik lahendus uutele poliitikast tulenevatele vajadustele, eelkõige seoses uute sotsiaalsete ja majanduslike arengusuundadega.	Mitmed Euroopa tehnoloogiaplatvormid aitavad kaasa ühiste teadustöö prioriteetide seadmisele sellistes valdkondades nagu taimegenoomika ja biotehnoloogia, metsandus ja metsatööstus, ülemaailmne loomade tervishoid, põllumajandusloomade kasvatamine, toiduainetööstus ja tööstuslik biotehnoloogia. Teadusuuringud annavad ka alusteadmisi, millega toetatakse: ühist põllumajanduspoliitikat, põllumajandus- ja kaubandusküsimusi, toidu ohutust käsitlevaid eeskirju, loomade tervishoidu, haiguste tõrjet ja heaolu käsitlevaid ühenduse norme, samuti ühise kalanduspoliitika reformimist, mille eesmärk on tagada kalanduse ja akvakultuuri, merest saadud toiduainete ohutuse ja keskkonna taastamise jätkusuutlik areng. Nähakse ette ka paindlik lahendus uutele poliitikast tulenevatele vajadustele, eelkõige seoses uute sotsiaalsete ja majanduslike arengusuundadega.
Muudatusettepanek 9 I lisa I jaotise “Teemad” punkti 2 tegevuse lõige 1
1. Maa, metsa ja veekeskkonnaga seotud bioloogiliste ressursside säästev tootmine ja majandamine: teadusuuringud, sealhulgas sellised tehnoloogiad nagu näiteks genoomika, proteoomika, metaboloomika ning süsteemibioloogia ja lähedased tehnoloogiad mikroorganismide, taimede ja loomade jaoks, kaasa arvatud nende bioloogilise mitmekesisuse kasutamine; täiustatud põllukultuurid ja tootmissüsteemid, sealhulgas mahepõllumajandus, kvaliteetse tootmise kavad ja GMO mõju; jätkusuutlik, konkurentsivõimeline ja multifunktsionaalne põllumajandus ja metsandus; maaelu areng; loomade heaolu, aretamine ja tootmine; jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline kalandus ja akvakultuur; loomade nakkushaigused, sh zoonoosid; loomsete jäätmete ohutu kõrvaldamine; vee-elusressursside kaitse, majandamine ja kasutamine, poliitikakujundajate ning muude põllumajanduses ja maaelu arendamises osalejate (maastik, maakorraldus jne) jaoks vajalike vahendite väljatöötamine.	1. Maa, metsa ja veekeskkonnaga seotud bioloogiliste ressursside säästev tootmine ja majandamine: teadusuuringud, sealhulgas sellised tehnoloogiad nagu näiteks genoomika, proteoomika, metaboloomika ning süsteemibioloogia ja lähedased tehnoloogiad mikroorganismide, taimede ja loomade jaoks, kaasa arvatud nende bioloogilise mitmekesisuse kasutamine; täiustatud põllukultuurid ja tootmissüsteemid, sealhulgas mahepõllumajandus- ja akvakultuur, kvaliteetse tootmise kavad ja GMO mõju; jätkusuutlik, konkurentsivõimeline ja multifunktsionaalne põllumajandus ja metsandus; maaelu ja rannikuvööndite areng; loomade heaolu, aretamine ja tootmine; jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline kalandus ja akvakultuur; loomade nakkushaigused, sh zoonoosid; loomsete jäätmete ohutu kõrvaldamine; vee-elusressursside kaitse, majandamine ja kasutamine, poliitikakujundajate ning muude põllumajanduses, maaelu arendamises ja kalanduses osalejate (maastik, maakorraldus, mere elusressursside majandamine jne) jaoks vajalike vahendite väljatöötamine. Selleks tuleb eelkõige kalanduse ja akvakultuuri valdkonnas anda prioriteetsus rakenduslikule uurimistegevusele, mille põhieesmärk on parandada teaduslikke andmeid, millel peavad põhinema õigusaktid ja kalanduskorraldus, eelkõige mis puudutab nende liikide taastamise kavasid, keda ähvardab suurim bioloogiline oht.
Justification
Both politicians, who are responsible for taking the decisions, and the fishing industry itself have a particular need for this type of more practical research. A specific objective is also included, which is strikingly absent from the proposal. Given that the 7th framework programme is to run for a longer period, the inclusion of objectives to be met is more than justified.
Muudatusettepanek 10 I lisa I jaotise “Teemad” punkti 2 tegevuse lõige 2
„Toidulaualt tallu“ põhimõte: toit, tervis ja heaolu: toidu ja söödaga seotud tarbija-, tööstus-, tervishoiu- ja ühiskondlikud aspektid, kaasa arvatud käitumis- ja tunnetuspsühholoogia; toitumine, toitumisega seotud haigused ja tervisehäired, kaasa arvatud ülekaalulisus; innovatiivsed toidu- ja söödatöötlemistehnoloogiad (sh pakendamine); toiduainete, jookide ja sööda parem kvaliteet ja ohutus, nii keemiline kui ka mikrobioloogiline; toiduahela terviklikkus (ja kontroll); keskkonnamõjud inimeste/loomade toiduahelale ning inimeste/loomade toiduahela keskkonnaalane mõju; kogu toiduahela mõiste (sh mereannid); jälgitavus.	„Talust toidulauale, merest taldrikusse“ põhimõte: toit, sealhulgas meretooted, tervis ja heaolu: toidu ja söödaga seotud tarbija-, tööstus-, tervishoiu- ja ühiskondlikud aspektid, kaasa arvatud käitumis- ja tunnetuspsühholoogia; toitumine, toitumisega seotud haigused ja tervisehäired, kaasa arvatud ülekaalulisus; innovatiivsed toidu- ja söödatöötlemistehnoloogiad (sh pakendamine); toiduainete, jookide ja sööda parem kvaliteet ja ohutus, nii keemiline kui ka mikrobioloogiline; toiduahela terviklikkus (ja kontroll); keskkonnamõjud inimeste/loomade maa- ja meretoidu ahelale ning inimeste/loomade maa- ja meretoidu ahela keskkonnaalane mõju; kogu toiduahela mõiste (sh mereannid); jälgitavus.
Muudatusettepanek 11 I lisa I jaotise “Teemad” punkti 2 tegevuse lõige 3
Bioteadused ja biotehnoloogia säästvate toiduks mittekasutatavate toodete ja protsesside jaoks: täiustatud põllukultuurid, lähteained, meretooted ja biomass (sh mere elusressursid) energeetika, keskkonna ning selliste kõrge lisandväärtusega toodete nagu näiteks materjalide ja kemikaalide jaoks, kaasa arvatud innovatiivne põllumajandustootmine, bioprotsessid ja biorafineerimine; biokatalüüs; metsandus ning metsandustooted ja -protsessid; keskkonna parandamine ja keskkonnasäästlikum töötlemine.	Bioteadused ja biotehnoloogia säästvate toiduks mittekasutatavate toodete ja protsesside jaoks: täiustatud põllukultuurid, lähteained, meretooted ja biomass (sh mere elusressursid) energeetika, keskkonna ning selliste kõrge lisandväärtusega toodete nagu näiteks materjalide ja kemikaalide jaoks, kaasa arvatud innovatiivne põllumajandustootmine, bioprotsessid ja biorafineerimine; biokatalüüs; metsandus ning metsandustooted ja -protsessid; keskkonna parandamine (näiteks pärast õnnetuse tagajärjel toimunud reostust) ja keskkonnasäästlikum töötlemine.
Muudatusettepanek 12 I lisa I jaotise “Teemad” punkti 2 tegevuse lõige 3 a (uus)
	Humanitaarteadused – isiku asetamine huviala keskpunkti säästliku ja vastutustundliku toiduainete tootmise raames. Põllumajanduslike ja kalandusega tegelevate kogukondade ning piirkondade taaselustamine.
Muudatusettepanek 13 I lisa I jaotise “Teemad” punkti 2 tegevuse lõige 3 b (uus)
	Ühise kalanduspoliitika reformi läbiviimiseks vajalike mere elusressursside säilitamise ja laevastike majandamise meetmete sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud.
Muudatusettepanek 14 I lisa osa “Teemad” punkt 2 a (uus)
	2 a) Kalandus ja ookeanide säästev kasutamine
	Eesmärk
	– kasutada uusi kalaressursside majandamise mudeleid, võttes arvesse teaduse arengut;
	– luua kalanduse majandamise süsteemid, mis põhinevad (globaalsetel) ökosüsteemidel kui tervikul ja mitte ainult üksikutel (eri-) liikidel;
	– parandada andmete kogumise, kontrolli ja kalanduse järelevalve käigus saadud teabe usaldusväärsust ja kvaliteeti;
	– toetada akvakultuuri säästvat arengut;
	Põhimõte
	On väga tähtis arendada protsesse, mis tagavad kalaressursside parema majandamise, ning seda uudsete kalandussüsteemidega, samuti juba olemasolevate parandamisega, võttes arvesse ökoloogilisi, tehnilisi, sotsiaal-majanduslikke ja poliitilisi aspekte, mida seda laadi tegevus eeldab.
	Ookeanide ja nende ressursside üldine parandamine toimub nii, et kohaldatakse kalaressursside majandamise süsteeme, mis põhinevad ökosüsteemi kõikidel (nii bioloogilistel, keemilistel kui ka füüsikalistel) osadel, sidudes neid alati inimtegevusega. Nende ettevõtmiste tagajärgi tuleb hinnata ökosüsteemide ja eelkõige mere elusressursside globaalsete muutuste kontekstis.
	Multidistsiplinaarse uurimistegevuse arendamine, mille eesmärk on tugevdada okeanograafiateadusi, kalandusbioloogiat ja sotsiaalteadusi, nõuab majandusteabe integreerimist kooskõlas sellise teabe andmebaasidega, mis käsitlevad varude majandamist.
	Kindlasti on ookeanide kaitseks vaja integreerida kalapüügialuste järelevalvesüsteemid, vähendades kulusid ja kiirendades juurdepääsu saadud teabele.
	Mis puudutab akvakultuuri, siis tuleb kiiresti ette näha teaduslik tugi ökoloogilisemate tootmismeetodite kasutamiseks ja uute liikide tootmiseks, toiduainete kvaliteedi parandamine ja võimalike geneetiliste manipulatsioonide mõju tootlikkuse huvides.
	Tegevus
	– majandamissüsteemid, mis põhinevad mitmesugusel teabel, kaasa arvatud iga-aastased püügimäärad, püügikoormus, tehnilised meetmed ja institutsioonide kohandused;
	– kalandustehnoloogiate tähtsuse, selektiivsuse, sotsiaalsete ja majandusmõjude hindamine majandamises ja otsuste tegemise protsessis;
	– määramatuse iseloomustamine arvuliste näitajatega varude ja kalanduse hindamisel;
	– süvamerepüügi parem tundmine;
	– ressursi optimaalse taseme kindlaksmääramine iga ekspluatatsioonitasandi puhul;
	– toiduahela protsesside parem tundmine, võttes arvesse meresüsteemide tootlikkuse muudatusi ja saasteainete edasikandumist toiduahelate kaudu;
	– biomajanduslike mudelite arendamine ja kohaldamine, et hinnata pikaajalise säästva kalandusega seotud majandamismeetmete tulemusi;
	– kooskõlastatuse tugevdamine teabe kogumisel kalanduse ja keskkonna kohta andmebaaside järelevalve, loomise ja hooldamise kavades;
	– kalandustoodete kvaliteedi ja ohutuse järelevalve, et säilitada toodete hea maine;
	– kalatootmistehnoloogiate parandamine (näiteks antibiootikumide kasutamise vähendamine, integreeritud süsteemide kasutamine);
	– teadmiste parandamine geneetikast, toitumisest, füsioloogiast ja vastastikusest toimest keskkonnaga seoses akvakultuuri tootmisega;
	– potentsiaalselt toksiliste koostisosade (toksiinid, metallid, püsivad orgaanilised saasteained) kuhjumise ja toksiinidest puhastamise protsesside (mürgised vetikad merikarpides) kindlaksmääramine;
	– muu tegevus.
Justification
Fisheries, owing to its current weak position, and the preservation of the oceans, as a strategic priority for the EU, should play a key part in this new framework programme. An objective should therefore be included which deals directly with the theme of fisheries and the oceans, rather than this topic being addressed merely as part of a horizontal approach embracing such an excessively broad theme as food, agriculture and biotechnology.
Muudatusettepanek 15 I lisa I jaotise “Teemad” punkti 6 eesmärk
Keskkonna ja selle ressursside säästev majandamine, edendades teadmisi biosfääri, ökosüsteemide ja inimtegevuse vastastikuse mõju kohta ning arendades uusi tehnoloogiaid, vahendeid ja teenuseid, et lahendada ülemaailmseid keskkonnaprobleeme integreeritud alustel. Tähelepanu pööratakse kliimamuutuste ning öko-, maa- ja ookeanisüsteemides toimuvate muutuste prognoosimisele; vahenditele ja tehnoloogiatele keskkonnakoormuse ja -ohtude jälgimiseks, ennetamiseks ja leevendamiseks, sealhulgas ka tervise seisukohalt, samuti loodus- ja kultuurikeskkonna kaitsmiseks.	Keskkonna ja selle ressursside säästev majandamine, edendades teadmisi biosfääri, ökosüsteemide ja inimtegevuse vastastikuse mõju kohta ning arendades uusi tehnoloogiaid, vahendeid ja teenuseid, et lahendada ülemaailmseid keskkonnaprobleeme integreeritud alustel. Tähelepanu pööratakse kliimamuutuste ning öko-, maa- ja ookeanisüsteemides toimuvate muutuste prognoosimisele; vahenditele ja tehnoloogiatele keskkonnakoormuse ja -ohtude jälgimiseks, ennetamiseks ja leevendamiseks, sealhulgas ka tervise seisukohalt, samuti loodus- ja kultuurikeskkonna kaitsmiseks, unustamata kliimamuutustest tingitud ülemaailmseid mõjusid mere elusressurssidele ja kalandusega seotud tegevustele.
Muudatusettepanek 16 I lisa I jaotise “Teemad” punkti 6 põhimõtte lõige 4
Allpool on loetletud tegevusvaldkonnad, millest paljud on otseselt seotud poliitikast tulenevate vajadustega. Võimalik on pakkuda täiendavat toetust uutele esilekerkivatele poliitikast tulenevatele vajadustele, mis on näiteks seotud EL tegevuspõhimõtete säästvuse mõju hinnangutega, Kyoto kohtumisele järgnevate ja kliimamuutustega soetud meetmete järelevalvele ning uutele keskkonnapoliitilistele valdkondadele, nagu näiteks merenduspoliitika ning selle normid ja eeskirjad.	Allpool on loetletud tegevusvaldkonnad, millest paljud on otseselt seotud poliitikast tulenevate vajadustega. Võimalik on pakkuda täiendavat toetust uutele esilekerkivatele poliitikast tulenevatele vajadustele, mis on näiteks seotud EL tegevuspõhimõtete säästvuse mõju hinnangutega (näiteks nendega, mis puudutavad põllumajandus- ja kalanduspoliitika keskkonnaaspekte, sealhulgas rannikuvööndite integreeritud majandamist), Kyoto kohtumisele järgnevate ja kliimamuutustega soetud meetmete järelevalvele ning uutele keskkonnapoliitilistele valdkondadele, nagu näiteks merenduspoliitika ning selle normid ja eeskirjad.
Muudatusettepanek 17 II lisa tabel "Koostöö"
Koostöö                                            44432	Koostöö                                           44432
Tervishoid                                         8317	Tervishoid                                         8317
Toiduained, põllumajandus ja biotehnoloogia 2455	Toiduained, põllumajandus, kalandus ja biotehnoloogia 2455
Side- ja infotehnoloogia                                    12670	Side- ja infotehnoloogia                                    12670
Nanoteadused, nanotehnoloogiad, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad          4832	Nanoteadused, nanotehnoloogiad, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad          4832
Energeetika                                       2931	Energeetika                                       2931
Keskkond (sealhulgas kliimamuutused)                 2535	Keskkond (sealhulgas kliimamuutused), mere elusressursid     2535
Transport (sealhulgas lennundus)           5940	Transport (sealhulgas lennundus)           5940
Sotsiaalmajandus- ja humanitaarteadused                792	Sotsiaalmajandus- ja humanitaarteadused                792
Julgeolek ja kosmos                            3960	Julgeolek ja kosmos                            3960
	Iga poliitikavaldkonna arendamiseks lisatakse vastavasse eriprogrammi jaotustabel.
Justification
An advance allocation key is needed to meet the requirements linked to transparency in the allocation of what are often significant amounts in this area. Such an allocation key clearly reflects the Community's preferences and avoids the discretionary selection of projects submitted. Moreover, the allocation key might act as a disincentive for the submission of projects in some areas.

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013)
Viited	KOM(2005)0119 – C6‑0099/2005 – 2005/0043(COD)
Vastutav komisjon	ITRE
Nõuandev komisjon / Nõuandvad komisjonid   istungil teada andmise kuupäev	PECH 9.6.2005
Tõhustatud koostöö
Arvamuse koostaja         nimetamise kuupäev	Rosa Miguélez Ramos 16.6.2005
Arutamine komisjonis	28.8.2005
Muudatuste vastuvõtmise kuupäev	4.10.2005
Lõpphääletuse tulemused	poolt: vastu: erapooletuid:		22 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	James Hugh Allister, Elspeth Attwooll, Marie-Hélène Aubert, Iles Braghetto, Luis Manuel Capoulas Santos, David Casa, Zdzisław Kazimierz Chmielewski, Carmen Fraga Estévez, Ioannis Gklavakis, Alfred Gomolka, Pedro Guerreiro, Ian Hudghton, Heinz Kindermann, Henrik Dam Kristensen, Albert Jan Maat, Rosa Miguélez Ramos, Philippe Morillon, Seán Ó Neachtain, Willi Piecyk, Catherine Stihler, Margie Sudre
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Duarte Freitas
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

• [1]  OJ C 271 E, 7.11.2002, p. 401.
• [2]  ELT C ... / ELTs seni avaldamata.

õiguskomisjoni aRVAMUS (10.5.2006)

Saaja: tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007-2013)
(KOM(2005)0119 – C6‑0099/2005 – 2005/0043(COD))

Arvamuse koostaja: Aloyzas Sakalas

MUUDATUSETTEPANEKUD

Õiguskomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Komisjoni ettepanek[1]	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 4 a (uus)
	4a) Ühenduse abi ei tohiks anda teadustegevuseks, mis ajendab naisi ekspluateerima ja nende kehasid kaubanduslikuks muutma, et hankida munarakke kui toormaterjali embrüote, embrüo tüvirakkude ja embrüo tüvirakuliinide tootmiseks.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 4 b (uus)
	4b) ELi programmidest tuleks välja jätta toetus ja rahaline abi inimkloonimisele kooskõlas ÜRO Peaassamblee 8. märtsi 2005. aasta resolutsiooniga (A/RES/59/280), milles viidatakse selgelt vajadusele hoida ära terviseriske ja vältida naiste ekspluateerimist.
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 14
14) Inimesi käsitlevas osas sätestatud tegevus peaks soodustama üksikisikuid valima teadlase ametit, Euroopa teadlasi tuleks julgustada jääma Euroopasse, kogu maailma teadlased peaksid olema huvitatud Euroopast ning Euroopa peaks pakkuma suuremat huvi tippteadlastele.	14) Inimesi käsitlevas osas sätestatud tegevus peaks ergutama üksikisikuid valima teadlase ametit, Euroopa teadlasi tuleks julgustada jääma Euroopasse, kogu maailma teadlased peaksid olema huvitatud Euroopast ning Euroopa peaks pakkuma suuremat huvi tippteadlastele. Selleks tuleks teha jõupingutusi, et parandada ühenduse territooriumil ja kolmandates riikides saadud diplomite ja kutsekvalifikatsioonide vastastikust tunnustamist.
Selgitus
Et julgustada Euroopa teadlasi Euroopasse jääma ja ligi meelitada teiste riikide teadlasi, on oluline kiirendada liikmesriikides ja mujal omandatud kvalifikatsioonide vastastikust tunnustamist, et mitte takistada teadlaste liikumist ühenduse territooriumil.
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 21
21) Kuna liikmesriigid ei ole võimelised täielikult saavutama asutamislepingu artikli 163 kohaseid teadmistepõhise ühiskonna ja majanduse rajamiseks võetavate meetmete eesmärke, mida on parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus vastu võtta meetmed kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev seitsmes raamprogramm nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.	21) Kuna liikmesriigid ei ole võimelised täielikult saavutama asutamislepingu artikli 163 kohaseid teadmistepõhise ühiskonna ja majanduse rajamiseks võetavate meetmete eesmärke, mida on parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus vastu võtta meetmed kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Liikmesriigid ei tohiks aga olla sunnitud oma rahaliste panuste kaudu ELi eelarvesse kaudselt kaasrahastama embrüouuringuid ja embrüo tüviraku uuringuid, mis on kolmandates riikides keelatud põhimõttelise ja otsustava tähtsusega eetilise vastuseisu tõttu. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev seitsmes raamprogramm nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.
Muudatusettepanek 5 Põhjendus 25
25) Käesoleva raamprogrammiga toetatavate teadusuuringute puhul tuleks järgida olulisi eetikapõhimõtteid, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhimõtteid. Teaduse ja uute tehnoloogiate eetika Euroopa töörühma arvamusi võetakse arvesse.	25) Käesoleva raamprogrammiga toetatavate teadusuuringute puhul tuleks järgida olulisi eetikapõhimõtteid, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhimõtteid, nagu inimväärikuse ja inimelu kaitse, isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitse ning keskkonnakaitse kooskõlas ühenduse õiguse, asjaomaste rahvusvaheliste konventsioonide ja Helsingi deklaratsiooni viimase redaktsiooniga, 4. aprillil 1997. aastal Oviedos allkirjastatud Euroopa Nõukogu inimõiguste ja biomeditsiini konventsiooniga ning 12. jaanuaril 1998. aastal Pariisis allkirjastatud lisaprotokolliga inimkloonimise keelustamise kohta, ÜRO lapse õiguste konventsiooni, UNESCO inimese genoomi ja inimõiguste ülddeklaratsiooni, ÜRO Üldassamblee 8. märtsi 2005. aasta resolutsiooni (A/RES/59/280) ning Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) asjaomaste resolutsioonidega, Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2005. aasta resolutsiooniga inimpäritoluga munarakkudega kaubitsemise kohta1 ja 26. oktoobri 2005. aasta resolutsiooniga biotehnoloogialeiutiste patentide kohta2 ning seaduste ja määrustega, mis kehtivad riikides, kus kõnealuseid uurimisprojekte teostatakse. ____________________________ 1 ELT C 320 E, 15.12.2005, lk 251. 2 Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0407.
Muudatusettepanek 6 Põhjendus 25 a (uus)
	25a) Ühenduse teadustööalane pädevus on sätestatud EÜ asutamislepingu artiklis 163 ja järgnevates artiklites; kõnealuste sätete kohaselt tuleb ühendusel täiendada liikmesriikide tegevust, et saavutada eesmärk tugevdada ühenduse tööstuse teaduslikke ja tehnoloogilisi aluseid, ergutada selle konkurentsivõimet rahvusvahelisel tasandil ning edendada teadustegevust.
Selgitus
Sisaldub õiguskomisjoni 2003. aasta arvamuses.
Muudatusettepanek 7 Põhjendus 25 b (uus)
	25b) Ühenduse teadustööalane pädevus täiendab liikmesriikide pädevust ning ühendus peaks kõnealust täiendavat pädevust kasutama eelkõige algatuste kaudu rahalise toetuse andmiseks ja/või mittesiduvaks koordineerimiseks või liikmesriikide poliitika toetamiseks ja täiendamiseks. See ei tohi kunagi isegi kaudselt võrduda riiklike sätete ühtlustamisega.
Selgitus
Sisaldub õiguskomisjoni 2003. aasta arvamuses.
Muudatusettepanek 8 Põhjendus 25 c (uus)
	25c) Ühenduse sekkumine oma täiendava pädevuse alusel peaks piirduma liikmesriikide meetmete täiendamise, toetamise või koordineerimisega. Sellistes valdkondades on levinud pädevuse negatiivne piiritlemine (nt ühtlustamise välistamine teatavates valdkondades). Ühendus võib astuda samme ainult selleks, et ergutada liikmesriikidevahelist koostööd ning vajaduse korral toetada ja täiendada nende meetmeid. Pädevus võtta kõnealustes valdkondades vastu õigusloomega seotud eeskirju jääb liikmesriikidele ning ühenduse sekkumine ei tohiks välistada liikmesriikide sekkumist.
Selgitus
Sisaldub õiguskomisjoni 2003. aasta arvamuses.
Muudatusettepanek 9 Põhjendus 29
29) On oluline tagada seitsmenda raamprogrammi usaldusväärne finantsjuhtimine ning selle võimalikult tõhus ja kasutajasõbralik rakendamine, samuti lihtne juurdepääs kõigile osalejatele. On vaja tagada nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) järgimine, samuti lihtsustamise ja parema reguleerimise nõuete järgimine.	29) On oluline tagada seitsmenda raamprogrammi usaldusväärne finantsjuhtimine ning selle võimalikult tõhus ja kasutajasõbralik rakendamine, kuid samas ka õiguslik kindlus ja programmi juurdepääsetavus kõigile osalejatele. On vaja tagada nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) järgimine, samuti lihtsustamise ja parema reguleerimise nõuete järgimine.
Muudatusettepanek 10 Artikli 2 punkt 5
5) Võimekus: Euroopa selliste teadusuuringute ja innovatsiooni alase võimekuse põhiaspektide toetamine nagu teadustöö infrastruktuurid, piirkondlikud teadusuuringukesksed rühmitised, EL ühtlus- ja äärepoolseimate piirkondade teadusuuringute täieliku potentsiaali arendamine, VKEde huvides läbiviidavad teadusuuringud, „teadus ühiskonnas“ teemad, horisontaalne rahvusvahelise koostöö.	5) Võimekus: Euroopa selliste teadusuuringute ja innovatsiooni alase võimekuse põhiaspektide toetamine nagu teadustöö infrastruktuurid, piirkondlikud teadusuuringukesksed rühmitised, ELi ühtlus- ja äärepoolseimate piirkondade teadusuuringute täieliku potentsiaali arendamine, VKEde huvides läbiviidavad teadusuuringud, „teadus ühiskonnas“ teemad, sealhulgas eetikaküsimused, horisontaalne rahvusvahelise koostöö.
Selgitus
Praeguse ja eelmise raamprogrammiga võrreldes omistatakse komisjoni ettepanekus vähem tähtsust teadusuuringute eetilistele aspektidele ja kriitilisele hindamisele. Seda tuleb Euroopa Parlamendil muuta.
Muudatusettepanek 11 Artikkel 6
Kõikide seitsmenda raamprogrammi alla kuuluvate teadusuuringute läbiviimisel järgitakse olulisi eetikapõhimõtteid.	Kõikide seitsmenda raamprogrammi alla kuuluvate teadusuuringute läbiviimisel järgitakse isiku puutumatuse ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse põhimõtet ning olulisi eetikapõhimõtteid.
Muudatusettepanek 12 Artikli 6 lõige 1 a (uus
	1a. Seitsmenda raamprogrammi raames ei rahastata: - uurimisprojekte, mis on liikmesriikides keelatud esmaste inimõigustega seotud põhjustel ning põhiseaduse põhimõtete alusel; - uurimisprojekte, mis ohustavad inimväärikuse põhiväärtusi; - teadustegevust, mille eesmärk on inimembrüote kloonimine; - teadustegevust, mille eesmärk on muuta inimeste geneetilist pärandit, mis võib muuta kõnealused muutused pärilikuks; - sekkumisi inimese embrüo rakuliini; - embrüote ja embrüo tüvirakkude kasutamist ja loomist teadusuuringute eesmärgil, kuna inimesed on eesmärk iseeneses ning inimkeha, eriti naise keha, ei tohiks kaubanduslikuks muuta. Kimääride uuringuid ei rahastata ei otseselt ega kaudselt.
Selgitus
Komisjon näeb ette eetiliste piiride küsimusega tegelemise ainult eriprogrammide raames, kus Euroopa Parlamendil ei ole kaasotsustamisõigust. Seega on oluline, et selle küsimusega tegeletaks raamprogrammi raames. Muudatusettepaneku aluseks on komisjoni tekst eriprogrammide jaoks, kuid seda on muudetud, võttes arvesse Euroopa Parlamendi 2005. aasta märtsi otsust, samuti õiguskomisjoni varasemat arvamust. Lõuna-Korea Hwangi skandaali järel on subsidiaarsuse põhimõtte ülirange tõlgendamine olulisem kui kunagi varem.
Muudatusettepanek 13 Artikli 6 lõik 1 b (uus)
	1b. Juhul, kui tehnoloogia on eetilisest seisukohast vastuoluline (nt teadusuuringud, mis hõlmavad embrüo tüvirakke, ülemääraseid katseklaasiembrüoid, ravi puudumisel geneetiliste andmete kasutamisega seotud küsimusi), seab ühendus esikohale uurimisprojektid, kus pakutakse välja alternatiive kõnealustele eetiliselt vastuolulistele tehnoloogiatele (nt teadusuuringud, mis hõlmavad täiskasvanu tüvirakke ja nabaväädi tüvirakke, viljakushäirete ravi ilma ülemääraste embrüote loomiseta, geneetilised katsed seoses raviga);
Selgitus
Kuigi küsimuses, kas EL peaks toetama vastuolulisi tehnoloogiaid, on ehk eriarvamusi, tuleks eetiline dilemma ületada konsensuse abil, toetades ja eelistades tehnoloogiaid, mis ei ole eetiliselt küsitavad.
Muudatusettepanek 14 Artikli 7 lõige 1
1. Komisjon annab välisekspertide abiga hiljemalt 2010. aastaks raamprogrammi ja selle eriprogrammide kohta vahehinnangu, mis käsitleb käimasolevate teadusuuringute kvaliteeti ja seatud eesmärkide saavutamist.	1. Komisjon annab väliseksperte ja kodanikuühiskonda kaasava osalusprotsessi abil hiljemalt 2010. aastaks raamprogrammi ja selle eriprogrammide kohta vahehinnangu, mis käsitleb käimasolevate teadusuuringute kvaliteeti ja seatud eesmärkide saavutamist.
Selgitus
Kodanikuühiskond peaks osalema hindamisprotsessis, et tagada ELi teadustegevuseks ettenähtud rahaliste vahenditega seotud otsuste läbipaistvus ja demokraatlikkus.
Muudatusettepanek 15 I lisa I osa „Koostöö” kümnes lõik
Et tugevdada EL teadusuuringute tulemuste levitamist ja kasutamist, toetatakse teadmiste ja tulemuste edasiandmist – sealhulgas poliitikakujundajatele – kõikides valdkondades, kaasa arvatud koostöövõrgustikega seotud algatuste, seminaride ja ürituste rahastamise, välisekspertide abi ning info- ja elektrooniliste teenuste, eelkõige CORDISe kaudu. Innovatsiooni toetavaid meetmeid võetakse konkurentsivõime ja innovatsiooni programmi alusel. Toetust antakse ka algatustele, mille eesmärk on alustada teadusküsimusi ja uurimistulemusi käsitlevat avalikku arutelu väljaspool teadusringkonda, ning algatustele teadusalase suhtlemise ja hariduse valdkonnas. Arvesse võetakse ka eetika põhimõtteid ja soolisi aspekte.	Et tugevdada ELi teadusuuringute tulemuste levitamist ja kasutamist, toetatakse teadmiste ja tulemuste edasiandmist – sealhulgas poliitikakujundajatele – kõikides valdkondades, kaasa arvatud koostöövõrgustikega seotud algatuste, seminaride ja ürituste rahastamise, välisekspertide abi ning info- ja elektrooniliste teenuste, eelkõige CORDISe kaudu. Innovatsiooni toetavaid meetmeid võetakse konkurentsivõime ja innovatsiooni programmi alusel. Toetust antakse ka algatustele, mille eesmärk on alustada teadusküsimusi ja uurimistulemusi käsitlevat avalikku arutelu väljaspool teadusringkonda, ning algatustele teadusalase suhtlemise ja hariduse valdkonnas. Arvesse võetakse ka eetika põhimõtteid, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ning Euroopa Nõukogu inimõiguste ja biomeditsiini konventsioonis kajastuvaid põhimõtteid, ja soolisi aspekte.
Muudatusettepanek 16 I lisa I osa „Koostöö“ 2. jaotise „Ühised tehnoloogiaalgatused“ teise lõigu taane 1 a (uus)
	- tähtsus kodanikuühiskonna jaoks,
Muudatusettepanek 17 I lisa I osa „Koostöö“ jao “Teemad” punkti 1 “Tervishoid” alapunkti 2 “Põhimõte” kolmas lõik
ELis läbiviidud põhjalikud biomeditsiinilised uuringud aitavad tugevdada Euroopa tervishoiualase biotehnoloogia-, meditsiinitehnoloogia- ja farmaatsiatööstuse konkurentsivõimet. ELil on oluline roll ka sellise keskkonna loomisel, mis soodustab innovatsiooni farmaatsiasektoris, eelkõige kliiniliste uuringute edusammude suurendamiseks. Teadusuuringutega seotud VKEd on tervishoiualase biotehnoloogia- ja meditsiinitehnoloogiatööstuse peamised majanduslikud liikumapanevad jõud. Kuigi Euroopas on praegu rohkem biotehnoloogiaettevõtteid kui USAs, on suurem osa neist siiski väikesed ja konkurentidest napima kogemusega. Avaliku ja erasektori teadusuuringutealased jõupingutused EL tasandil hõlbustavad nende arengut. EL teadustegevus aitab kaasa uute normide ja standardite väljatöötamisele, et luua uute meditsiinitehnoloogiate (nt taastav meditsiin) jaoks asjakohane õigusraamistik.	ELis läbiviidud põhjalikud biomeditsiinilised uuringud aitavad tugevdada Euroopa tervishoiualase biotehnoloogia-, meditsiinitehnoloogia- ja farmaatsiatööstuse konkurentsivõimet. ELil on oluline roll ka sellise keskkonna loomisel, mis soodustab innovatsiooni farmaatsiasektoris, eelkõige kliiniliste uuringute edusammude suurendamiseks. Teadusuuringutega seotud VKEd on tervishoiualase biotehnoloogia- ja meditsiinitehnoloogiatööstuse peamised majanduslikud liikumapanevad jõud. Kuigi Euroopas on praegu rohkem biotehnoloogiaettevõtteid kui USAs, on suurem osa neist siiski väikesed ja konkurentidest napima kogemusega. Avaliku ja erasektori teadusuuringutealased jõupingutused ELi tasandil hõlbustavad nende arengut. ELi teadustegevus aitab kaasa uute normide ja standardite väljatöötamisele, et luua uute meditsiinitehnoloogiate (nt taastav meditsiin) jaoks asjakohane õigusraamistik. Inimesed on eesmärk iseeneses ning neid ei kasutata vahendina. Rõhutatakse veelgi, et ELi teadustegevuses järgitakse ettevaatuspõhimõtet, hinnates pidevalt võimalikke riske, mis on seotud uute tehnoloogiate mõjuga, mida ei ole võimalik täielikult ette näha.
Muudatusettepanek 18 I lisa I osa „Koostöö“ jao „Teemad” punkti 1 „Tervishoid” alapunkti 3 „Tegevus” 1. alljaotise „Biotehnoloogia, üldised inimese tervise jaoks vajalikud vahendid ja tehnoloogia” teine taane
– Avastamine, diagnostika ja jälgimine. Rõhuasetus mitteinvasiivsetel või minimaalselt invasiivsetel lähenemisviisidel.	– Avastamine, diagnostika ja jälgimine. Rõhuasetus mitteinvasiivsetel või minimaalselt invasiivsetel lähenemisviisidel. Esikohale tuleks seada raviga otseselt seotud diagnostikavahendid.
Selgitus
Eelkõige geneetiliste, aga ka muude haiguste diagnostika on viimastel aastatel tohutult arenenud, eriti tänu DNA sekventeerimisele. Diagnoosi ja ravi vahel on suur lünk. Patsiendi jaoks on kindlasti oluline saada mitte ainult diagnoosi, vaid ka ravi. Seetõttu peaksid prioriteediks olema nimetatud probleemi lahendavad uuringud.
Muudatusettepanek 19 I lisa I osa „Koostöö“ jao “Teemad” punkti 1 „Tervishoid” alapunkti 3 „Tegevus“ 2. alljaotise „Teadusuuringute tõlgendamine inimese tervise seisukohalt“ taane 4 a (uus)
	– Leevendav meditsiin: valuravi ja sümptomaatiline ravi haiguste puhul, mis ei ole veel ravitavad, leevendamaks patsiendi sümptomeid võimalikult tõhusalt.
Selgitus
Paljusid haigusi ei ole võimalik ravida veel järgmise seitsme kuni kaheksa aasta jooksul. Inimesed surevad haigustesse ka pärast seitsmenda raamprogrammi lõppu. Leevendava meditsiini eesmärk on võidelda kannatuste, peamiselt valuga, kuid ka muude sümptomitega nagu janu, sügelus ja iiveldus, kui haigust ennast ei ole enam võimalik põhjuslikult ravida.
Muudatusettepanek 20 I lisa I osa „Koostöö“ jao „Teemad” punkti 1 „Tervishoid” alapunkti 3 „Tegevus” 3. alljaotise „Euroopa kodanikele tervishoiuteenuste osutamise optimeerimine“ teine taane
– Tervishoiusüsteemide, sh üleminekusüsteemide kvaliteet, tõhusus ja solidaarsus. Tõhusate sekkumismeetmete ülekandmiseks juhtimisalastesse otsustesse, piisavate inimressursside tagamiseks, kvaliteetsele tervishoiule võrdset juurdepääsu mõjutavate tegurite analüüsimiseks, kaasa arvatud elanikkonnas toimuvaid muutusi (nt vananemist, liikuvust ja migratsiooni ning töökoha vahetust) käsitlevad analüüsid.	– Tervishoiusüsteemide, sh üleminekusüsteemide kvaliteet, tõhusus ja solidaarsus. Tõhusate sekkumismeetmete ülekandmiseks juhtimisalastesse otsustesse, piisavate inimressursside tagamiseks, kvaliteetsele tervishoiule võrdset juurdepääsu mõjutavate tegurite analüüsimiseks, kaasa arvatud elanikkonnas toimuvaid muutusi (nt vananemist, liikuvust ja migratsiooni ning töökoha vahetust) käsitlevad analüüsid. Ebasoodsas olukorras olevate rühmade, sealhulgas puuetega inimeste juurdepääs arstiabile.
Selgitus
Tuleb uurida, kuidas tervishoiuteenused jõuavad ebasoodsas olukorras olevate rühmadeni.
Muudatusettepanek 21 I lisa I osa „Koostöö“ jao „Teemad” punkti 2 „Toiduained, põllumajandus ja biotehnoloogia“ alapunkti 3 „Tegevus“ esimene lõik
• Maa, metsa ja veekeskkonnaga seotud bioloogiliste ressursside säästev tootmine ja majandamine: teadusuuringud, sealhulgas sellised tehnoloogiad nagu näiteks genoomika, proteoomika, metaboloomika ning süsteemibioloogia ja lähedased tehnoloogiad mikroorganismide, taimede ja loomade jaoks, kaasa arvatud nende bioloogilise mitmekesisuse kasutamine; täiustatud põllukultuurid ja tootmissüsteemid, sealhulgas mahepõllumajandus, kvaliteetse tootmise kavad ja GMO mõju; jätkusuutlik, konkurentsivõimeline ja multifunktsionaalne põllumajandus ja metsandus; maaelu areng; loomade heaolu, aretamine ja tootmine; taimetervis; jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline kalandus ja akvakultuur; loomade nakkushaigused, sh zoonoosid; loomsete jäätmete ohutu kõrvaldamine; vee-elusressursside kaitse, majandamine ja kasutamine, poliitikakujundajate ning muude põllumajanduses ja maaelu arendamises osalejate (maastik, maakorraldus jne) jaoks vajalike vahendite väljatöötamine.	• Maa, metsa ja veekeskkonnaga seotud bioloogiliste ressursside säästev tootmine ja majandamine: teadusuuringud, sealhulgas sellised tehnoloogiad nagu genoomika, proteoomika, metaboloomika ning süsteemibioloogia ja lähedased tehnoloogiad mikroorganismide, taimede ja loomade jaoks, kaasa arvatud nende bioloogilise mitmekesisuse ja geneetiliste ressursside säilitamine ja säästlik kasutamine põllumajandusettevõtetes ja in situ; täiustatud põllukultuurid ja tootmissüsteemid, sealhulgas mahepõllumajandus ja muud säästlikud väikese energiakuluga põllumajandussüsteemid, kvaliteetse tootmise kavad ja GMO mõju; jätkusuutlik, konkurentsivõimeline ja multifunktsionaalne põllumajandus ja metsandus; maaelu integreeritud areng, sealhulgas kodanikuühiskonna planeerimises ja otsustamises osalemise aspektid; loomade heaolu, aretamine ja tootmine; taimetervis; jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline kalandus ja akvakultuur; loomade nakkushaigused, sh zoonoosid; muud ohud toiduainete tootmise jätkusuutlikkusele ning toiduainetega kindlustamisele (sealhulgas kliimamuutus ja nafta ammendumine); loomsete jäätmete ohutu kõrvaldamine, täiustamine ja kasutamine; vee-elusressursside kaitse, majandamine ja kasutamine, poliitikakujundajate ning muude põllumajanduses ja maaelu arendamises osalejate (maastik, maakorraldus jne) jaoks vajalike vahendite väljatöötamine.
Selgitus
Kõnealune tegevus keskendub peamiselt toidu tootmise ja ressursside majandamise jätkusuutlikkusele.
Muudatusettepanek 22 I lisa I osa „Koostöö“ jao „Teemad” punkti 2 „Toiduained, põllumajandus ja biotehnoloogia“ alapunkti 3 „Tegevus“ teine lõik
• „Toidulaualt tallu“ põhimõte: toit, tervis ja heaolu: toidu ja söödaga seotud tarbija-, tööstus-, tervishoiu- ja ühiskondlikud aspektid, kaasa arvatud käitumis- ja tunnetuspsühholoogia; toitumine, toitumisega seotud haigused ja tervisehäired, kaasa arvatud ülekaalulisus; innovatiivsed toidu- ja söödatöötlemistehnoloogiad (sh pakendamine); toiduainete, jookide ja sööda parem kvaliteet ja ohutus, nii keemiline kui ka mikrobioloogiline; toiduahela terviklikkus (ja kontroll); keskkonnamõjud inimeste/loomade toiduahelale ning inimeste/loomade toiduahela keskkonnaalane mõju; kogu toiduahela mõiste (sh mereannid); jälgitavus.	• „Toidulaualt tallu“ põhimõte: toit, tervis ja heaolu: toidu ja söödaga seotud tarbija-, tööstus-, tervishoiu-, kultuurilised ja ühiskondlikud aspektid, kaasa arvatud käitumis- ja tunnetuspsühholoogia; toitumine, toitumisega seotud haigused ja tervisehäired, kaasa arvatud ülekaalulisus ja allergiad; teatavate toiduainete ja dieetide kasulikkus tervisele; innovatiivsed toidu ja sööda töötlemise, transpordi ja jaemüügi tehnoloogiad (sh pakendamise ja läbitava vahemaa vähendamine); toiduainete, jookide ja sööda parem kvaliteet ja ohutus, nii keemiline kui ka bioloogiline; toiduahela terviklikkus ning jätkusuutlikkus (ja kontroll); keskkonnamõjud inimeste/loomade toiduahelale ning inimeste/loomade toiduahela keskkonnamõju; kogu toiduahela mõiste (sh mereannid); jälgitavus.
Muudatusettepanek 23 I lisa I osa „Koostöö“ jao „Teemad” punkti 8 „Sotsiaalmajandus- ja humanitaarteadused“ jaotise „Tegevus” neljas taane „Euroopa maailmas“
• Euroopa maailmas: maailma eri piirkondade vaheliste muutuvate vastasmõjude ja vastastikuse sõltuvuse ning mõju mõistmine, mida see avaldab asjaomastele piirkondadele, eriti Euroopas; ähvardavate ohtude ja riskidega võitlemine õõnestamata inimõigusi, vabadust ja heaolu.	• Euroopa maailmas: maailma eri piirkondade vaheliste muutuvate vastasmõjude ja vastastikuse sõltuvuse ning mõju mõistmine, mida see avaldab asjaomastele piirkondadele, eriti Euroopas, eelkõige ajaloo- ja lingvistiliste uuringute kaudu; ähvardavate ohtude ja riskidega võitlemine õõnestamata inimõigusi, vabadust ja heaolu.
Selgitus
Kultuuriliste vastasmõjude uurimine ajaloo ja keelte kaudu võib aidata kaasa Euroopa ja muu maailma vaheliste koostoimete parandamisele.
Muudatusettepanek 24 I lisa III osa „Inimesed“ jaotise „Põhimõte“ teine lõik
Nii riikide- kui ka sektoritevaheline liikuvus, mis tagatakse tööstust osalema kannustades ning Euroopa tasandil teadlaskarjäärivõimalusi ning akadeemilisi ametikohti luues, on Euroopa teadusruumi otsustav osa ning vältimatu Euroopa teadusuuringute mahu ja suutlikkuse tõstmisel.	Nii riikide- kui ka sektoritevaheline liikuvus, mis tagatakse ühenduse territooriumil ja kolmandates riikides saadud diplomite ja kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise teel, tööstust osalema kannustades ning Euroopa tasandil teadlaskarjäärivõimalusi ning akadeemilisi ametikohti luues, on Euroopa teadusruumi otsustav osa ning vältimatu Euroopa teadusuuringute mahu ja suutlikkuse tõstmisel.
Selgitus
Et julgustada Euroopa teadlasi Euroopasse jääma ja ligi meelitada teiste riikide teadlasi, on oluline kiirendada liikmesriikides ja mujal omandatud kvalifikatsioonide vastastikust tunnustamist, et mitte takistada teadlaste liikumist ühenduse territooriumil.
Muudatusettepanek 25 I lisa IV osa „Võimekus“ 5. jao „Teadus ühiskonnas“ punkt 1 „Eesmärk“
Pidades silmas Euroopa tõhusa ja demokraatliku teadmisteühiskonna ülesehitamist, on sihiks soodustada teadus- ja tehnoloogiatöö ning sellega seotud teaduspoliitika harmoonilist integreerimist Euroopa sotsiaalvõrku, õhutades Euroopa tasandil analüüsi ja arutelu teaduse ja tehnoloogia ning nende seotuse üle ühiskonna ja kultuuriga.	Pidades silmas Euroopa tõhusa ja demokraatliku teadmisteühiskonna ülesehitamist, on sihiks soodustada teadus- ja tehnoloogiatöö ning sellega seotud teaduspoliitika harmoonilist integreerimist Euroopa sotsiaalvõrku, õhutades Euroopa tasandil analüüsi ja arutelu teaduse ja tehnoloogia ning nende seotuse üle ühiskonna ja kultuuriga. Euroopa teaduspoliitika on edukas vaid juhul, kui Euroopa ja liikmesriikide ühiskond on veendunud, et see arvestab nende murede ja õiguspäraste eetiliste piiridega.
Selgitus
Praeguse ja eelmise raamprogrammiga võrreldes omistatakse komisjoni ettepanekus vähem tähtsust teadusuuringute eetilistele aspektidele ja kriitilisele hindamisele. Seda tuleb Euroopa Parlamendil muuta.
Muudatusettepanek 26 I lisa IV osa „Võimekus“ 5. jao „Teadus ühiskonnas“ punkt 2 „Põhimõte“
Teaduse ja tehnika mõju meie igapäevaelule muutub üha sügavamaks. Sündinud sotsiaalse tegevuse tulemusena ning kujundatud sotsiaalsete ja kultuuriliste teguritega, jäävad teadus ja tehnoloogia siiski suure osa avalikkuse ja poliitiliste otsuste langetajate igapäevaelust kõrvale ning on jätkuvalt arusaamatuste ja alusetute lootuste ja hirmude allikaks. Ühiskond peaks lahendama esilekerkivate tehnoloogiatega seotud vastuolulisi küsimusi hästi ettevalmistatud arutelude kaudu, mis viiksid välja arukate valikute ja otsusteni.	Teaduse ja tehnika mõju meie igapäevaelule muutub üha sügavamaks. Sündinud sotsiaalse tegevuse tulemusena ning kujundatud sotsiaalsete ja kultuuriliste teguritega, jäävad teadus ja tehnoloogia siiski suure osa avalikkuse ja poliitiliste otsuste langetajate igapäevaelust kõrvale ning on jätkuvalt arusaamatuste ja alusetute lootuste ja hirmude allikaks. Arengusuunad uutes tehnoloogiates, nt biotehnoloogias, tekitavad uusi fundamentaalseid küsimusi. Ainult siis, kui neid asjakohaselt reguleeritakse, on võimalik vältida eetika põhiprintsiipide rikkumist. Ühiskond peaks lahendama esilekerkivate tehnoloogiatega seotud vastuolulisi küsimusi hästi ettevalmistatud arutelude kaudu, mis viiksid välja arukate valikute ja otsusteni.
Selgitus
Praeguse ja eelmise raamprogrammiga võrreldes omistatakse komisjoni ettepanekus vähem tähtsust teadusuuringute eetilistele aspektidele ja kriitilisele hindamisele. Seda tuleb Euroopa Parlamendil muuta.
Muudatusettepanek 27 I lisa IV osa „Võimekus“ 5. jao „Teadus ühiskonnas“ punkti 3 „Tegevus“ esimese lõigu alapunkt 2 a (uus
	• Teadusuuringute kriitiline hindamine eesmärgiga seada paika eetiliselt usaldusväärsete teadusuuringute orientiirid, võttes nõuetekohaselt arvesse põhiõigusi.
Selgitus
Praeguse ja eelmise raamprogrammiga võrreldes omistatakse komisjoni ettepanekus vähem tähtsust teadusuuringute eetilistele aspektidele ja kriitilisele hindamisele. Seda tuleb Euroopa Parlamendil muuta.

Muudatusettepanek 28

I lisa IV osa „Võimekus“ jaotis 7 a (uus)

EETILISED ASPEKTID Käesoleva raamprogrammi rakendamisel ning sellest tulenevas teadustegevuses tuleb järgida eetika põhiprintsiipe. Nende hulka kuuluvad muuhulgas ELi põhiõiguste hartas kajastuvad põhimõtted, sealhulgas: inimväärikuse ja inimelu kaitse, isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitse ning looma- ja keskkonnakaitse kooskõlas ühenduse õiguse ja asjaomaste rahvusvaheliste konventsioonide, suuniste ja käitumiskoodeksite viimaste redaktsioonidega, nagu Helsingi deklaratsioon, 4. aprillil 1997. aastal Oviedos allkirjastatud Euroopa Nõukogu inimõiguste ja biomeditsiini konventsioon ning selle lisaprotokollid, ÜRO lapse õiguste konventsioon, UNESCO inimese genoomi ja inimõiguste ülddeklaratsioon, ÜRO bioloogiliste ja toksiinrelvade konventsioon (BTWC), taimegeneetiliste ressursside toidu ja põllumajanduse tarbeks kasutamise rahvusvaheline leping ning asjakohased Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) resolutsioonid. Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt ja Euroopa lähenemisviiside mitmekesisusest tulenevalt peavad uurimisprojektides osalejad järgima nendes riikides kehtivaid õigusakte, eeskirju ja eetikareegleid, kus teadustöö toimub. Eetiliselt tundlike küsimustega seotud uurimisprojektide (nt inimese DNA analüüs, teadusuuringud, mis hõlmavad inimesi, kes ei ole võimelised andma teadlikku nõusolekut, selgroogsetele loomadele kannatusi põhjustavad uuringud jne) läbiviijad ja nendes osalejad peavad enne TTA-tegevuse alustamist taotlema asjaomaste riiklike või kohalike eetikakomiteede nõusolekut. Komisjon vaatab korrapäraselt läbi ettepanekud, mis hõlmavad eetiliselt tundlikke küsimusi või kus eetilisi aspekte ei ole nõuetekohaselt arvesse võetud. Erijuhtudel võib see toimuda projekti elluviimise ajal. Komisjon teavitab kord aastas Euroopa Parlamenti ja nõukogu oma tegevusest kõnealuses valdkonnas ning esitab teavet taotluse korral. Asutamislepingule lisatud protokollis loomade kaitse ja heaolu kohta nõutakse, et ühendus pööraks täit tähelepanu loomade heaolu nõuetele ühenduse poliitika, sealhulgas teaduspoliitika kujundamisel ja rakendamisel. Nõukogu direktiivis 86/609/EMÜ katseteks ja muudel teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta1 nõutakse, et kõik katsed oleks kavandatud nii, et vältida katseloomadele stressi, tarbetute piinade ja kannatuste tekitamist, et kasutataks võimalikult vähe loomi ning kasutataks neurofüsioloogiliselt kõige madalama tundlikkusega loomi ning katseid, mis põhjustavad kõige vähem valu, kannatusi, stressi või püsivaid kahjustusi. Loomade genotüübi muutmine ja loomade kloonimine võivad kõne alla tulla ainult sel juhul, kui nende eesmärgid on eetiliselt põhjendatud, loomade heaolu on tagatud ja järgitakse bioloogilise mitmekesisuse põhimõtteid. Käesoleva programmi rakendamise ajal jälgib komisjon korrapäraselt teaduse arengut ning siseriiklikke ja rahvusvahelisi õigusnorme, et võtta arvesse kõiki arenguid. Teaduse ja tehnika arengu eetikaga seotud teadustööd tehakse käesoleva programmi osa „Teadus ühiskonnas“ raames. ______________________________ 1 EÜT L 358, 18.12.1986, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/65/EÜ (ELT L 230, 16.9.2003, lk 32).

Selgitus

Komisjon teeb ettepaneku kasutada eriprogrammides sellist sõnastust. Nõukogu võiks muuta eriprogrammide sõnastust ilma Euroopa Parlamendi kaasotsustamiseta, seega peab Euroopa Parlament selle raamprogrammi lisama kaasotsustamismenetluse raames. Komisjoni esitatud sõnastus on kohati liiga ebamäärane; tuleb lisada eelkõige aruandekohustus Euroopa Parlamendile.

Muudatusettepanek 29 III lisa jao „Rahastamiskavad“ punkti a alapunkt 6
6. Teadusuuringud konkreetsete rühmade (eriti VKEde) huvides Selliste uurimisprojektide toetamine, mille puhul enamik ülikoolide, uurimiskeskuste või muude juriidiliste isikute läbiviidavast teadustegevusest toimub konkreetsete rühmade, eriti VKEde huvides.	6. Teadusuuringud konkreetsete rühmade (eriti VKEde) huvides Selliste uurimisprojektide toetamine, mille puhul enamik ülikoolide, uurimiskeskuste või muude juriidiliste isikute läbiviidavast teadustegevusest toimub konkreetsete rühmade, eriti VKEde või nende ühenduste või kodanikuühiskonna organisatsioonide huvides.
Selgitus
Kodanikuühiskonna organisatsioonidele juurdepääsu tagamine teadusalastele ekspertteadmistele aitab avalikkusel uusi tehnoloogiaid kergemini aktsepteerida ja mõista.

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007-2013)
Viited	KOM(2005)0119 – C6 0099/2005 – 2005/0043(COD)
Vastutav komisjon	ITRE
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	JURI 16.3.2006
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev
Arvamuse koostaja   nimetamise kuupäev	Aloyzas Sakalas 12.12.2005
Endine arvamuse koostaja
Arutamine parlamendikomisjonis	21.3.2006
Vastuvõtmise kuupäev	3.5.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	15 8 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Maria Berger, Rosa Díez González, Bert Doorn, Monica Frassoni, Giuseppe Gargani, Piia-Noora Kauppi, Klaus-Heiner Lehne, Marcin Libicki, Hans-Peter Mayer, Aloyzas Sakalas, Francesco Enrico Speroni, Gabriele Stauner, Andrzej Jan Szejna, Rainer Wieland, Jaroslav Zvěřina, Tadeusz Zwiefka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed	Hiltrud Breyer, Toine Manders, Manuel Medina Ortega, Miroslav Mikolášik, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Michel Rocard, Kathy Sinnott, Andrzej Tomasz Zapałowski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Sylvia-Yvonne Kaufmann, Peter Liese, Patrizia Toia, Stefano Zappalà
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)	...

• [1]  ELT C ... / ELTs seni avaldamata.

naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni ARVAMUS (24.1.2006)

Saaja: tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013)
(KOM(2005)0119 – C6‑0099/2005 – 2005/0043(COD))

Arvamuse koostaja: Britta Thomsen

PA_Leg

LÜHISELGITUS

Soolise võrdõiguslikkuse peavoolustamine ehk süvalaiendamine on konkurentsivõime ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse Euroopa mudeli seisukohast väga tähtis, samuti on meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine üks asutamislepingutes määratletud liidu eesmärkidest.

Euroopa konkurentsivõime strateegia (Lissaboni agenda) osana püstitatud eesmärkide hulka kuulub ka naiste tööhõive suurendamine 60%ni aastaks 2010.

Lisaks sellele on välja arvutatud, et 2010. aastaks peab Euroopa Liit teadusliku uurimise vajaduste rahuldamiseks leidma ja koolitama 600 000–700 000 uut uurijat. Nende hulka ei ole arvatud suurt hulka vanemaid uurijaid, kes järgmise kümne aasta jooksul pensionile lähevad. Olukord on muutunud pingeliseks.

Käesolev ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013), on koostatud eesmärgiga vastata ELi konkurentsivõime ja tööhõivega seotud vajadustele. Komisjon teeb konkreetse ettepaneku seitsmenda raamprogrammi eelarvet kuuenda raamprogrammiga võrreldes kahekordistada, mille kohaselt oleks selle eelarve 67,8 miljardit eurot aastateks 2007–2013.

Nimetatud ettepaneku poliitiline kontekst ja eesmärgid on määratletud komisjoni samal ajal esitatud teatises "Majanduskasvu soodustava Euroopa teadusruumi loomine", milles lubatakse, et erilist tähelepanu pööratakse nooremas põlvkonnas ja naistes teadusliku ja tehnoloogilise karjääri vastu huvi tekitamisele ja soolise mõõtme integreerimisele uurimistegevusse.

Seitsmes raamprogramm jaguneb neljaks eriprogrammiks – Koostöö, Ideed, Inimesed ja Võimekus. Euroopa Parlamendi naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonile pakub erilist huvi eriprogramm "Inimesed", kuna selle eesmärk on edendada meie uurijate karjääriväljavaateid ja liikuvust. Selle eriprogrammi osas teeb komisjon ettepaneku, et Marie Curie meetmega, mis on ette nähtud üksikute teadlaste toetamiseks, tugevdatakse Euroopa uurimistöö potentsiaali koolituse, liikuvuse ja Euroopa uurijate karjääri toetamisega.

Parlamendikomisjoni paneb eriti muretsema asjaolu, et enamikus Euroopa riikides on kõrgkooli lõpetanute hulgas rohkem naisi kui mehi. See tähendab, et naiste koolitustase on kõrgem kui meestel: 2004. aastal oli Euroopa Liidus 20–24-aastaste naiste ja meeste keskhariduse vahe 5 protsendipunkti. Teadustöös saab naistele takistuseks lihtsalt see, et nad on naised, mis tuleneb sellest, et uurijate tööturul valitsevad mehed.

Põhjused on selged: teadlastel kulub kvalifikatsiooni saamiseks kõige rohkem aega, kuid karjäärivõimalused on väga ebakindlad ning lisaks sellele on rahvusvaheline liikuvus nende karjääris kõige tähtsamal kohal. Pole siis ime, et vallalisi ja lastetuid naisprofessoreid on palju rohkem kui vallalisi ja lastetuid meesprofessoreid.

Seitsmenda raamprogrammi abil on tõeline võimalus võtta meetmeid naiste osalemise suurendamiseks uurimistöös ja tehnoloogias, et vähendada praegust naiste vähest esindatust uurijate hulgas. Et see võimalus ei jääks kasutamata, tuleb Euroopa Liidul tagada soolise võrdõiguslikkuse peavoolustamine seitsmendasse raamprogrammi.

Naised ei tohiks grantidest vanuse tõttu ilma jääda. Paljudel juhtudel on grantide saamiseks kehtestatud ülemine vanusepiir 30 või 35 aastat, mille tõttu paljud naised ei saa seda sünnitus- või lapsehoolduspuhkusel viibimise tõttu taotleda.

Kuna teadmised on Lissaboni agendas kõige tähtsamal kohal ja moodustavad selle kõikide elementide aluse, moodustavad teadus koos tehnoloogiaga, haridus ja innovatsioon "teadmiste kolmnurga". Seitsmendas raamprogrammis tuleks seetõttu erilist tähelepanu pöörata soolisele võrdõiguslikkusele ja täielikult integreerida sooline mõõde teaduslikku uurimistöösse, tehnoloogiaarendusse ja tutvustamistegevusse.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikke komisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Komisjoni ettepanek	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 2
(2) Lissaboni Euroopa Ülemkogu tunnustas teadustegevuse keskset osa konkurentsivõime ja majanduskasvu tagamisel ning rõhutas teadmiste ja innovatsiooni tähtsust majanduskasvu, sealhulgas tööhõive kasvu suurendamisel Euroopas.	(2) Euroopa Ülemkogu Lissaboni kohtumisel tunnustati teadustegevuse keskset osa ning rõhutati teadmiste ja innovatsiooni tähtsust ja seati liidule järgmiseks kümnendiks uus strateegiline eesmärk: saada maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majanduskeskkonnaks, mis on suuteline säästvaks majandusarenguks eesmärgiga saavutada täielik tööhõive, kus on rohkem ja paremaid töökohti ning suurem sotsiaalne ühtekuuluvus.
Selgitus
Lissaboni "kolmnurk" väärib mainimist.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 4 a (uus)
	(4 a) Ühenduse abi ei tuleks anda ühelegi teadusuuringule, mis nõuab inimembrüote hävitamist või kasutab inimembrüotest võetud materjali protsessis, millega kaasneb nimetatud embrüo hävitamine.
Selgitus
Euroopa Parlament on korduvalt rõhutanud ühenduse destruktiivset suhtumist inimembrüo ja inimembrüote tüvirakkude uuringutesse.
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 4 b (uus)
	(4 b) Võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 8. märtsi 2005. aasta resolutsiooni A/RES/59/280, milles viidatakse konkreetselt terviseriskide ärahoidmise vajadusele, on Euroopa Parlament rõhutanud vajadust välistada inimkloonimise toetamine ja rahastamine kõikide ühenduse programmide raames.
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 9
(9) Tuleks tugevdada kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt inimpotentsiaali Euroopa teadusuuringutes ja tehnoloogias.	(9) Tuleks tugevdada kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt inimpotentsiaali Euroopa teadusuuringutes ja tehnoloogias, eriti suurendades oluliselt naiste osakaalu teadusuuringutes.
Selgitus
Naised moodustavad suurima osa teadusuuringutes kasutamata inimpotentsiaalist.
Muudatusettepanek 5 Põhjendus 14
(14) Inimesi käsitlevas osas sätestatud tegevus peaks soodustama üksikisikuid valima teadlase ametit, Euroopa teadlasi tuleks julgustada jääma Euroopasse, kogu maailma teadlased peaksid olema huvitatud Euroopast ning Euroopa peaks pakkuma suuremat huvi tippteadlastele.	(14) Inimesi käsitlevas osas sätestatud tegevus peaks soodustama üksikisikuid valima teadlase ametit, mis peaks tagama kasutamata teadusuuringute potentsiaali parema rakendamise naiste hulgas, Euroopa teadlasi tuleks julgustada jääma Euroopasse, kogu maailma teadlased peaksid olema huvitatud Euroopast ning Euroopa peaks pakkuma suuremat huvi tippteadlastele. Sel eesmärgil tuleks teha jõupingutusi, et kiirendada ühenduses omandatud ja kolmandates riikides omandatud kutsekvalifikatsioonide vastastikust tunnustamist.
Selgitus
Et kaasa aidata Euroopa teadlaste Euroopasse jäämisele ja panna kolmandate riikide teadlasi Euroopast huvituma, tuleb kindlasti kiirendada liikmesriikides ja välismaal omandatud kutsekvalifikatsiooni vastastikust tunnustamist, et mitte takistada teadlaste liikumist ühenduses.
Muudatusettepanek 6 Põhjendus 14 a (uus)
	(14 a) Inimesi käsitlevas osas sätestatud tegevus peaks soosima laste teadushimu ja huvi teaduse vastu laste ja noorte jaoks teadushimu tekitavas keskkonnas, tõhustades kõikide tasemete, k.a koolide, teadusharidust ning õhutades noorte huvi teaduse vastu ja selles osalemise soovi.
Muudatusettepanek 7 Põhjendus 19
(19) Arvestades ulatuslikult toetatavat raamprogrammi meetmete reguleerimisala laiendamist, riikliku ja erainvesteeringute rahastamise võimendavat mõju, uute teaduse- ja tehnoloogiaalaste küsimuste lahendamise vajadust ühenduses, ühenduse tähtsat osa Euroopa teadusuuringute süsteemi tõhusamaks ja tulemuslikumaks muutmisel ja seitsmenda raamprogrammi panust Lissaboni strateegia hoogustamiseks, on tungiv vajadus kahekordistada EL teadusuuringute eelarvet.	(19) Arvestades ulatuslikult toetatavat raamprogrammi meetmete reguleerimisala laiendamist, riikliku ja erainvesteeringute rahastamise võimendavat mõju, uute teaduse- ja tehnoloogiaalaste küsimuste lahendamise vajadust ühenduses ja ühenduse teadlaste potentsiaali täieliku ärakasutamise vajadust ilma igasuguse diskrimineerimiseta, ühenduse tähtsat osa Euroopa teadusuuringute süsteemi tõhusamaks ja tulemuslikumaks muutmisel ja seitsmenda raamprogrammi panust Lissaboni strateegia hoogustamiseks, on tungiv vajadus kahekordistada EL teadusuuringute eelarvet.
Selgitus
Nii mees- kui naisteadlaste potentsiaali parim kasutamine teadusuuringute valdkonnas peaks olema Euroopa Liidu prioriteet.
Muudatusettepanek 8 Põhjendus 25
(25) Käesoleva raamprogrammiga toetatavate teadusuuringute puhul tuleks järgida olulisi eetikapõhimõtteid, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhimõtteid. Teaduse ja uute tehnoloogiate eetika Euroopa töörühma arvamusi võetakse arvesse.	(25) Käesoleva raamprogrammiga toetatavate teadusuuringute puhul tuleks järgida olulisi eetikapõhimõtteid, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhimõtteid ning Euroopa Nõukogu inimõiguste ja biomeditsiini konventsiooni. Teaduse ja uute tehnoloogiate eetika Euroopa töörühma arvamusi võetakse arvesse.
Muudatusettepanek 9 Põhjendus 26
(26) Seitsmenda raamprogrammi käigus pööratakse nõuetekohast tähelepanu naiste osale teaduses ja teadusuuringutes, eesmärgiga suurendada nende aktiivset osalemist teadusuuringutes.	(26) Seitsmes raamprogramm sõltub ELi otsustest Amsterdami lepingus ning komisjoni soolise võrdõiguslikkuse tööprogrammis sätestatud võrdõiguslikkuse ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta. Seitsmenda raamprogrammi käigus pööratakse nõuetekohast tähelepanu naiste osale teaduses ja teadusuuringutes ning tehakse erilisi jõupingutusi eesmärgiga suurendada naiste aktiivset osalemist teadusuuringutes.
Selgitus
Amsterdami lepingu artikli 3 lõike 2 kohaselt on kõigi ühenduse meetmete eesmärk meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine.
Muudatusettepanek 10 Artikli 2 lõige 4
· 4. Inimesed: inimpotentsiaali kvantitatiivne ja kvalitatiivne tugevdamine Euroopa teadusuuringutes ja tehnoloogias.	4. Inimesed: inimpotentsiaali, eelkõige naiste potentsiaali kvantitatiivne ja kvalitatiivne tugevdamine Euroopa teadusuuringutes ja tehnoloogias.
Muudatusettepanek 11 Artikli 2 lõige 6 a (uus)
	6 a. Soolise võrdõiguslikkuse küsimus ja meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise ning diskrimineerimise kõigi vormide vastu võitlemise põhimõtted lülitatakse kõigisse programmiga hõlmatud meetmetesse.
Selgitus
Ühendus peaks asutamislepingu artikli 3 lõike 2 kohaselt seadma kõigis meetmetes eesmärgiks ebavõrdsuse kaotamise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise, sealhulgas teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi meetmetes. Samuti peaks ühenduse eesmärk asutamislepingu artikli 13 kohaselt olema igasuguse diskrimineerimise kaotamine.
Muudatusettepanek 12 Artikli 7 lõike 2 esimene lõik
Komisjon tellib kaks aastat pärast raamprogrammi lõpuleviimist sõltumatutelt välisekspertidelt hinnangu selle põhjenduste, rakendamise ja tulemuste kohta.	Komisjon tellib kaks aastat pärast raamprogrammi lõpuleviimist sõltumatutelt välisekspertidelt hinnangu selle põhjenduste, rakendamise ja tulemuste kohta, pidades eelkõige silmas naiste oskuste ja potentsiaali edendamist, arendamist ja kasutamist.
Selgitus
Programmi hindamisel tuleks samuti keskenduda edusammudele, mis on tehtud naiste rolli ja pädevuse suurendamisele teadusuuringute valdkonnas.
Muudatusettepanek 13 I lisa I osa – Koostöö, kaheksas lõik
Üheksa teemat hõlmavad ka teadustegevust, mis on vajalik EL põhimõtete sõnastamiseks, rakendamiseks ja hindamiseks sellistes valdkondades nagu tervishoid, ohutus, tarbijakaitse, energeetika, keskkond, arenguabi, kalandus, merendus, põllumajandus, loomade heaolu, transport, haridus ja koolitus, tööhõive, sotsiaalküsimused, ühtekuuluvus ning justiits- ja siseküsimused, samuti normide määramisele eelnev ja samaaegne standardite ja nende rakendamise parandamisega seotud teadustegevus.	Üheksa teemat hõlmavad ka teadustegevust, mis on vajalik EL põhimõtete sõnastamiseks, rakendamiseks ja hindamiseks sellistes valdkondades nagu tervishoid, ohutus, tarbijakaitse, energeetika, keskkond, arenguabi, kalandus, merendus, põllumajandus, loomade heaolu, transport, haridus ja koolitus, tööhõive, sotsiaalküsimused, võrdõiguslikkus, ühtekuuluvus ning justiits- ja siseküsimused, samuti normide määramisele eelnev ja samaaegne standardite ja nende rakendamise parandamisega seotud teadustegevus.
Muudatusettepanek 14 I lisa I osa – Koostöö. Teemad, 1. teema – Tervishoid, 2. jaotis – Põhimõte, teine lõik
Paljude haigustega (nt vähkkasvaja, südame-veresoonkonna haigused, vaimu- ja neuroloogilised haigused, eelkõige sellised vanusega seotud haigused nagu Alzheimeri ja Parkinsoni tõbi) seotud kliinilised uuringud põhinevad rahvusvahelistel mitmes keskuses tehtud uuringutel, et leida lühikese aja jooksul nõutav arv patsiente. Epidemioloogiline uurimistöö peab märkimisväärsete tulemuste saavutamiseks hõlmama suurt hulka erinevaid elanikkondi ja rahvusvahelisi võrgustikke. Uue diagnostika ja ravi väljatöötamisel harvaesinevate tervisehäirete jaoks on samuti vaja mitme riigi osalust, et suurendada iga uuringu puhul patsientide arvu. Euroopa tasandil tehtud tervishoiupoliitikaga seotud uuringute alusel saab võrrelda mudeleid, süsteeme, andmeid ning riiklikes andmebaasides ja biopankades hoitavaid patsientide materjale.	Paljude haigustega (nt vähkkasvaja, klamüüdia, südame-veresoonkonna haigused, hingamisteede haigused ja osteoporoos, vaimu- ja neuroloogilised haigused, eelkõige sellised vanusega seotud haigused nagu Alzheimeri ja Parkinsoni tõbi, ja mittenakkuslikud lastehaigused) seotud kliinilised uuringud põhinevad rahvusvahelistel mitmes keskuses tehtud uuringutel, et leida lühikese aja jooksul nõutav arv patsiente. Epidemioloogiline uurimistöö tuleks läbi viia mitte üksnes genoomsel ja molekulaarsel tasandil. See peab märkimisväärsete tulemuste saavutamiseks hõlmama suurt hulka erinevaid elanikkondi ja rahvusvahelisi võrgustikke. Uue diagnostika ja ravi väljatöötamisel harvaesinevate tervisehäirete jaoks ja nende tervisehäirete epidemioloogilisel uurimistööl on samuti vaja mitme riigi osalust, et suurendada iga uuringu puhul patsientide arvu. Euroopa tasandil tehtud tervishoiupoliitikaga seotud uuringute alusel saab võrrelda mudeleid, süsteeme, andmeid ning riiklikes andmebaasides ja biopankades, kaasa arvatud avalikes nabaväädi vere tüvirakupankades hoitavaid patsientide materjale.
Selgitus
Klamüüdia on tavaline sugulisel teel nakkav bakterhaigus, mille tagajärjel jääb hinnanguliselt üks kolmandik haigestunutest viljatuks, olles seega kõige suurem nakkusest tuleneva viljatuse põhjustaja.
Epidemioloogilised uuringud peaksid hõlmama ka tervishoiu ühiskondlikku aspekti ja neid ei tuleks teha üksnes genoomsel ja molekulaarsel tasandil. Sellega seoses tuleks tugevdada avalike nabaväädi vere tüvirakupankade loomise uuringuid, et saada piisaval hulgal tüvirakke võimalikult paljudele potentsiaalsetele vastuvõtjatele ja luua tõhus raviotstarbeline nabaväädi vere üksus, mida saab kasutada kliiniliste näidustuste korral.
Osteoporoos on haigus, mis Euroopas tabab väga suurt hulka naisi. Kliinilised uuringud selles valdkonnas on nende naiste elukvaliteedi parandamiseks seetõttu väga vajalikud.
Muudatusettepanek 15 I lisa I osa – Koostöö. Teemad, 1. teema – Tervishoid, 2. jaotis – Põhimõte, neljas lõik
Käsitletavad tegevused, mis hõlmavad poliitikast tulenevate nõuete jaoks vajalikke teadusuuringuid, on nimetatud allpool. Kahte strateegilist küsimust – laste suremus ja vananeva elanikkonna tervis – käsitletakse kõikide tegevuste raames. Euroopa tehnoloogiaplatvormide poolt kehtestatud teadusuuringute põhipunkte (nt uute ravimitega seotu) toetatakse vajaduse korral. Nimetatud põhipunktide täiendamiseks ja uutele poliitikast tulenevatele vajadustele reageerimiseks võidakse toetada lisameetmeid näiteks tervishoiupoliitika ning töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas.	Käsitletavad tegevused, mis hõlmavad poliitikast tulenevate nõuete jaoks vajalikke teadusuuringuid, on nimetatud allpool. Kolme strateegilist küsimust – laste tervis, naiste tervis ja vananeva elanikkonna tervis – käsitletakse kõikide tegevuste raames. Nendes strateegilistes küsimustes hõlmatakse ka soolisi aspekte. Euroopa tehnoloogiaplatvormide poolt kehtestatud teadusuuringute põhipunkte (nt uute ravimitega seotu) toetatakse vajaduse korral. Nimetatud põhipunktide täiendamiseks ja uutele poliitikast tulenevatele vajadustele reageerimiseks võidakse toetada lisameetmeid näiteks tervishoiupoliitika ning töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas, koos soolisest aspektist lähtuva tervishoiuga.
Selgitus
Käesolev lisandus on vajalik, sest eakate inimeste füüsiline seisund ja sotsiaalsed olud osutavad näiteks väga suurtele soolistele erinevustele.
Muudatusettepanek 16 I lisa I osa – Koostöö. Teemad, 1. teema – Tervishoid, 3. jaotis – Tegevus, punkti 2 alapunkt 4
– Translatiivsed teadusuuringud järgmiste raskemate haiguste korral: vähkkasvaja, südame-veresoonkonna haigused, diabeet/ülekaalulisus; haruldased haigused ja muud kroonilised haigused (nt osteoartriit). Arendamaks patsientidele suunatud strateegiaid alates ennetamisest kuni diagnoosimise ja ravini, kaasa arvatud kliinilised uuringud.	– Translatiivsed teadusuuringud järgmiste raskemate haiguste korral: vähkkasvaja, südame-veresoonkonna haigused, diabeet/ülekaalulisus; haruldased haigused ja muud kroonilised haigused (nt osteoartriit ja osteoporoos). Arendamaks patsientidele suunatud strateegiaid alates ennetamisest kuni diagnoosimise ja ravini, kaasa arvatud kliinilised uuringud, võttes arvesse soolisi eripärasid.
Selgitus
Haiguste ennetamise ja ravimise strateegiates tuleks arvesse võtta meeste ja naiste vahelisi erinevusi.
Muudatusettepanek 17 I lisa I osa – Koostöö. Teemad, 1. teema – Tervishoid, 3. jaotis – Tegevus, punkti 2 alapunkt 4 a (uus)
	– Palliatiivne meditsiin: valuteraapia ja sümptomaatiline teraapia seni veel ravimatute haiguste korral. Leevendamaks patsientide haigusnähtusid nii tõhusalt kui võimalik.
Selgitus
Paljusid haigusi ei suudeta ravida ka järgmise seitsme-kaheksa aasta jooksul. Inimesed surevad haigustesse ka pärast teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi lõppemist. Palliatiivse meditsiini eesmärk on leevendada kannatusi, eelkõige valu, kuid ka muid sümptomeid, näiteks janu, sügelemist ja iiveldust, isegi kui haiguse põhjustajat ei ole enam võimalik ravida.
Muudatusettepanek 18 I lisa I osa – Koostöö. Teemad, 3. teema – Info- ja sidetehnoloogia, 3. jaotis – Tegevus, punkti 2 alapunkt 2
– Kodukeskkond: side, seire, kontroll, abi; kõikide seadiste tõrgeteta koostalitusvõime ja kasutamine; interaktiivne digitaalne infosisu ja teenused.	– Kodukeskkond: keelatud sisu filtreerimine, side, seire, kontroll, abi; kõikide seadiste tõrgeteta koostalitusvõime ja kasutamine; interaktiivne digitaalne infosisu ja teenused.
Selgitus
Side ja infotehnoloogia peaks võimaldama filtreerida keelatud sisu, näiteks pornograafiat ja lapspornograafiat, mis eelkõige Internetis levib aina laiemalt.
Muudatusettepanek 19 I lisa I osa – Koostöö. Teemad, 8. teema – Sotsiaalmajandus- ja humanitaarteadused, 1. jaotis – Eesmärk
Luua sügav, ühine arusaam sellistest Euroopa ees seisvatest keerukatest ja omavahel seotud sotsiaalmajanduslikest probleemidest nagu majanduskasv, tööhõive ja konkurentsivõime, sotsiaalne sidusus ja jätkusuutlikkus, elukvaliteet ja globaalne seotus, eriti selleks, et anda asjaomaste valdkondadega seotud strateegiate väljatöötamiseks parema kvaliteediga alusteadmised.	Luua sügav, ühine arusaam sellistest Euroopa ees seisvatest keerukatest ja omavahel seotud sotsiaalmajanduslikest probleemidest nagu majanduskasv, kvaliteetne tööhõive ja konkurentsivõime, vananev elanikkond, sotsiaalne sidusus ja jätkusuutlikkus, elukvaliteet ja globaalne seotus, eriti selleks, et anda asjaomaste valdkondadega seotud strateegiate väljatöötamiseks parema kvaliteediga alusteadmised.
Selgitus
Vananev ühiskond on tuleviku suurim väljakutse.
Muudatusettepanek 20 I lisa I osa – Koostöö– Teemad 8. teema – Sotsiaalmajandus- ja humanitaarteadused, 3. jaotis – Tegevus, punkt 1
Majanduskasv, tööhõive ja konkurentsivõime teadmisteühiskonnas: teadusuuringute arendamine ja integreerimine küsimustes, mis mõjutavad majanduskasvu, tööhõivet ja konkurentsivõimet innovatsioonist, haridusest, sh elukestev õpe, ning teadus- ja muude teadmiste rollist riiklike institutsioonideni välja.	Majanduskasv, keskkonda säästev majandusareng, tööhõive, sotsiaalne õiglus, sooline võrdõiguslikkus ja konkurentsivõime teadmisteühiskonnas: teadusuuringute arendamine ja integreerimine küsimustes, mis mõjutavad majanduskasvu, konkurentsivõimet ja tööhõivet innovatsioonist, haridusest, sh elukestev õpe, ning teadus- ja muude teadmiste rollist riiklike institutsioonideni välja.
Selgitus
Konkurents igas ühiskonna valdkonnas ei ole soovitav.
Muudatusettepanek 21 I lisa I osa – Koostöö. Teemad, 8. teema – Sotsiaalmajandus- ja humanitaarteadused, 3. jaotis – Tegevus, punkt 3
Ühiskonna põhisuundumused ja nende mõju: nt demograafilised muutused, sh vananemine ja ränne; eluviis, töö, perekond, soolise võrdõiguslikkuse küsimused, tervis ja elukvaliteet; kuritegevus; ettevõtluse koht ühiskonnas ja rahvastiku mitmekesisus, kultuuriline vastasmõju ning põhiõiguste kaitse ning rassismi ja sallimatuse vastase võitluse probleemid.	Ühiskonna põhisuundumused ja nende mõju: nt demograafilised muutused, sh vananemine ja ränne; eluviis, töö, perekond, töö- ja pereelu ühitamine, sooline võrdõiguslikkus, tervis ja elukvaliteet; kuritegevus; ettevõtluse koht ühiskonnas ja rahvastiku mitmekesisus, kultuuriline vastasmõju ning põhiõiguste kaitse ning diskrimineerimise kõikide vormide, rassismi ja sallimatuse vastase võitluse probleemid.
Selgitus
Üks Euroopa ühiskonna ees seisvatest peamistest raskustest on töö- ja pereelu sobitamine. Lisaks sellele on sooline võrdõiguslikkus ja igasuguses vormis diskrimineerimine samuti osa ELi ees seisvatest lahendamist vajavatest ülesannetest.
Muudatusettepanek 22 I lisa II osa – Koostöö. Ideed, 3. jaotis – Tegevus, kolmas lõik
Teadusnõukogu koosneb Euroopa teadusringkondade kõrgeima tasandi esindajatest, kes tegutsevad isiklikult, esindamata poliitilisi või muid huve. Kui selle liikmed on sõltumatu menetluse käigus välja valitud, nimetab komisjon nad ametisse. Muu hulgas otsustab teadusnõukogu, milliseid teadusuuringuid rahastatakse, ja tagab tegevuse kvaliteedi teaduslikust vaatenurgast. Nõukogu ülesandeks on aasta tööprogrammi väljatöötamine, vastastikuse eksperthinnangu (peer review) koostamise korra kehtestamine ning samuti programmi rakendamise järelevalve ja kvaliteedikontroll teaduslikust vaatenurgast.	Teadusnõukogu koosneb Euroopa teadusringkondade kõrgeima tasandi esindajatest, kes tegutsevad isiklikult, esindamata poliitilisi või muid huve. Teadusnõukogu liikmete hulgas peab alaliselt olema vähemalt 40% mehi või naisi. Kui selle liikmed on sõltumatu menetluse käigus välja valitud, nimetab komisjon nad ametisse. Muu hulgas otsustab teadusnõukogu, milliseid teadusuuringuid rahastatakse, ja tagab tegevuse kvaliteedi teaduslikust vaatenurgast. Nõukogu ülesandeks on aasta tööprogrammi väljatöötamine, vastastikuse eksperthinnangu (peer review) koostamise korra kehtestamine ning samuti programmi rakendamise järelevalve ja kvaliteedikontroll teaduslikust vaatenurgast.
Selgitus
Käesolevat lisandust on vaja selleks, et Euroopa teadusnõukogu (ERC) täidaks ELi eesmärki – nõuandvas kogus peab olema vähemalt 40% naisi.
Muudatusettepanek 23 I lisa III osa – Inimesed, 2. jaotis – Põhimõte, esimene lõik
Piisav arv hästi koolitatud ning kvalifitseeritud teadlasi on vajalik eeltingimus teaduse edendamisel ja innovatsiooni juurutamisel, kuid samas ka oluline tegur, mis meelitab avalikku ja erasektorit jätkuvalt teadusuuringutesse investeerima. Et konkurents maailmatasemel aina kasvab, on Euroopa avatud tööturu arendamine teadlaste jaoks ning oskuste ja karjäärivõimaluste mitmekesistamine väga oluline, et toetada teadlaste ja nende teadmiste tulutoovat liikumist nii Euroopas kui kogu maailmas.	Piisav arv hästi koolitatud ning kvalifitseeritud teadlasi on vajalik eeltingimus teaduse edendamisel ja innovatsiooni juurutamisel, kuid samas ka oluline tegur, mis meelitab avalikku ja erasektorit jätkuvalt teadusuuringutesse investeerima. Et konkurents maailmatasemel aina kasvab, on Euroopa avatud, igasugusest diskrimineerimisest vaba tööturu arendamine teadlaste jaoks ning oskuste ja karjäärivõimaluste mitmekesistamine väga oluline, et toetada teadlaste ja nende teadmiste tulutoovat liikumist nii Euroopas kui kogu maailmas.
Selgitus
Euroopa teadusuuringute turg peab olema vaba igasugusest diskrimineerimisest, et panna sellest huvituma nii palju inimesi kui võimalik, sealhulgas naisi, ja võimaldama ELil muutuda konkurentsivõimelisemaks Lissaboni eesmärkide kohaselt.
Muudatusettepanek 24 I lisa III osa – Inimesed, 2. jaotis – Põhimõte, teine lõik
Nii riikide- kui ka sektoritevaheline liikuvus, mis tagatakse tööstust osalema kannustades ning Euroopa tasandil teadlaskarjäärivõimalusi ning akadeemilisi ametikohti luues, on Euroopa teadusruumi otsustav osa ning vältimatu Euroopa teadusuuringute mahu ja suutlikkuse tõstmisel.	Nii riikide- kui ka sektoritevaheline liikuvus, mis tagatakse tööstust osalema kannustades ning Euroopa tasandil teadlaskarjäärivõimalusi ning akadeemilisi ametikohti luues, on Euroopa teadusruumi otsustav osa ning vältimatu Euroopa teadusuuringute mahu ja suutlikkuse tõstmisel. Meestele ja naistele tuleb tagada võrdsed liikuvusvõimalused ning seega tuleb keskenduda soo- ja perekonnaalastele kohustustele, mis on teadlaste liikuvuse edendamise eeltingimus.
Muudatusettepanek 25 I lisa III osa – Inimesed, 3. jaotis – Tegevus, punkt 2
· Elukestev õpe ja karjääri kujundamine, et toetada kogenud teadlaste karjääri. Uute oskuste ja pädevuse täiendamise või omandamise, või teadusharudevahelise/mitme teadusharu ja/või sektoritevahelise liikuvuse suurendamise eesmärgil toetatakse teadlasi, kellel on vajadus lisa- või täiendava pädevuse ja oskuste omandamiseks, teadlasi, kes asuvad pärast pausi taas uurimistööle ning samuti aidatakse integreeruda teadlastel, kes asuvad tegema pikaajalisemat teadusuuringut Euroopas (sh oma päritolumaal), pärast riikidevahelise/rahvusvahelise liikumise kogemust. Seda meedet rakendatakse nii individuaalse stipendiumina otse ühenduse tasandil kui ka piirkondliku, riikliku või rahvusvahelise kaasrahastamise kaudu.	Elukestev õpe ja karjääri kujundamine, et toetada kogenud teadlaste karjääri. Uute oskuste ja pädevuse täiendamise või omandamise, või teadusharudevahelise / mitme teadusharu ja/või sektoritevahelise liikuvuse suurendamise eesmärgil toetatakse teadlasi, kellel on vajadus lisa- või täiendava pädevuse ja oskuste omandamiseks, teadlasi, kes asuvad pärast pausi, näiteks sünnitus- või vanemapuhkust, taas uurimistööle ning samuti aidatakse (taas)integreeruda teadlastel, kes asuvad tegema pikaajalisemat teadusuuringut Euroopas (sh oma päritolumaal), pärast riikidevahelise/rahvusvahelise liikumise kogemust. Seda meedet rakendatakse nii individuaalse stipendiumina otse ühenduse tasandil kui ka piirkondliku, riikliku või rahvusvahelise kaasrahastamise kaudu.
Selgitus
Naisuurijatel ei ole meesuurijatega võrreldes samasuguseid karjäärivõimalusi uuringute valdkonnas. Seitsmes raamprogramm peaks seetõttu edendama naiste karjäärivõimalusi. Tuleks luua ka tingimused, mis võimaldavad naistel pärast sünnituspuhkust ning nii meestel kui naistel pärast lapsepuhkust tööle asuda.
Muudatusettepanek 26 I lisa IV osa – Võimekus. Teema – VKEde huvides läbiviidavad teadusuuringud, 2. jaotis – Põhimõte, esimene lõik a (uus)
	Erilist tähelepanu pööratakse samuti naiste osakaalu suurendamisele tööstusuuringutes, kus praegu on naiste esindatus ainult 15%.
Selgitus
Avalikus sektoris on uurijatest umbes 30% naised, kuid tööstusuuringutes on naiste osakaal ainult 15%. Selle probleemi lahendamiseks on liiga vähe tehtud, arvestades uurijate puudust tööstuses. Mõned ettevõtted on ise välja töötanud strateegiad, et panna naisuurijad oma ettevõttest huvituma, muutes oma töökultuuri ja töölevõtmise süsteemi.
Muudatusettepanek 27 I lisa IV osa – Võimekus. Teema – Teadus ühiskonnas, 2. jaotis – Põhimõte, esimene lõik b (uus)
	Euroopa teaduspoliitika on edukas üksnes siis, kui inimesed üldiselt Euroopas ja üksikutes liikmesriikides on veendunud, et nende muresid arvestatakse ja et peetakse kinni põhjendatud eetilistest piiridest, mis tuleks nende arvates teadusuuringute suhtes kehtestada.
Selgitus
Komisjoni ettepanekust jääb mulje, et põhiprobleem on avaliku arvamuse veenmine. Teisest küljest on väga tähtis, et teadlased kuuleksid ühiskonna muresid ja võtaksid oma tegevuses arvesse kehtestud piire.
Muudatusettepanek 28 I lisa IV osa – Võimekus. Teema – Teadus ühiskonnas, 3. jaotis – Tegevus, punkt 3 a (uus)
	Kriitiline mõttevahetus teadusuuringute üle, eesmärgiga sätestada standardid eetiliselt vastuvõetavatele teadusuuringutele, võttes arvesse põhiõigusi.
Selgitus
Teadust ja ühiskonda käsitlevas programmi osas tuleb suuremat tähelepanu pöörata eetilistele piiridele.
Muudatusettepanek 29 I lisa IV osa – Võimekus. Teema – Sotsiaalmajandus- ja humanitaarteadused, 3. jaotis – Tegevus, punkt 4
– Teadusuuringud soolise võrdõiguslikkuse vallas, sh soolise võrdõiguslikkuse küsimuse integreerimine uuringute igasse valdkonda ning naiste roll teadusuuringutes.	– Teadusuuringud soolise võrdõiguslikkuse vallas, sh soolise võrdõiguslikkuse küsimuse integreerimine uuringute igasse valdkonda ning naiste rolli suurendamine teadusuuringutes, samuti teadusuuringute infrastruktuuride ja Euroopa teadusruumi võrkude toetamine ning Euroopa, piirkondlike ja siseriiklike tegevuste koordineerimine.
Selgitus
Vt muudatusettepaneku 8 selgitust.
Muudatusettepanek 30 I lisa IV osa – Võimekus. Teema – Teadus ühiskonnas, 3. jaotis – Tegevus, punkt 5
Noorte jaoks teadushimu tekitava keskkonna loomine, tõhustades kõikide tasemete, k.a koolide, teadusharidust ning õhutades noorte huvi teaduse vastu ja selles osalemise soovi.	Noorte jaoks teadushimu tekitava stereotüüpideta keskkonna loomine, tõhustades kõikide tasemete, k.a koolide, teadusharidust ning õhutades noorte huvi teaduse vastu ja selles täieliku osalemise soovi.
Selgitus
On tähtis luua kõikidest stereotüüpidest vaba "teaduslik" keskkond, mis aitaks edendada tüdrukute ja poiste pühendunud osavõttu teadustegevusest ja tugevdada reaalainete õpetamist koolides ja ka muudes õppeasutustes.
Muudatusettepanek 31 I lisa IV osa – Võimekus. Teema – Teadus ühiskonnas, 3. jaotis – Tegevus, punkt 7 a (uus)
	Lasteasutuste olemasolu tagamine vastavalt Euroopa Ülemkogu Barcelona kohtumisel 2002. aastal sõlmitud kokkuleppele, mille kohaselt liikmesriigid peaksid aastaks 2010 võimaldama lapsehooldust vähemalt 90%-le lastest alates kolme aasta vanusest kuni koolikohustuse ikka jõudmiseni ja vähemalt 33%-le alla kolmeaastastest lastest.
Selgitus
Töötavate lastega naiste jaoks on väga oluline, et oleks piisav hulk nõuetekohaseid lasteasutusi.

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013)
Viited	KOM(2005)0119 – C6‑0099/2005 – 2005/0043(COD)
Vastutav komisjon	ITRE
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	FEMM 12.5.2005
Tõhustatud koostöö	ei
Arvamuse koostaja         nimetamise kuupäev	Britta Thomsen 20.6.2005
Arutamine komisjonis	28.11.2005	24.1.2006
Muudatuste vastuvõtmise kuupäev	24.1.2006
Lõpphääletuse tulemused	poolt: vastu: erapooletuid:		27 1 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Edit Bauer, Edite Estrela, Věra Flasarová, Claire Gibault, Lissy Gröner, Zita Gurmai, Anneli Jäätteenmäki, Piia-Noora Kauppi, Urszula Krupa, Pia Elda Locatelli, Doris Pack, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Teresa Riera Madurell, Raül Romeva i Rueda, Amalia Sartori, Konrad Szymański, Corien Wortmann-Kool, Anna Záborská
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Anna Hedh, Mary Honeyball, Elisabeth Jeggle, Karin Jöns, Christa Klaß, Kartika, Maria Martens, Zita Pleštinská, Zuzana Roithová, Heide Rühle, Bernadette Vergnaud
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

MENETLUS

Pealkiri		Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013)
Viited		KOM(2005)0119 – C6-0099/2005 – 2005/0043(COD)
EP-le esitamise kuupäev		6.4.2005
Vastutav komisjon   istungil teada andmise kuupäev		ITRE 27.4.2005
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev		BUDG 27.4.2005		ENVI 27.4.2005		TRAN 27.4.2005		REGI 27.10.2005		AGRI 27.4.2005
		PECH 9.6.2005		JURI 16.3.2006		FEMM 12.5.2005
Arvamuse esitamisest loobumine   otsuse kuupäev
Tõhustatud koostöö   istungil teada andmise kuupäev
Raportöör(id)   nimetamise kuupäev		Jerzy Buzek 31.3.2005
Endine raportöör / Endised raportöörid
Lihtsustatud menetlus – otsuse kuupäev
Õigusliku aluse vaidlustamine   JURI arvamuse kuupäev
Rahaeraldise määra muutmine   BUDG arvamuse kuupäev
Konsulteerimine Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega – istungil otsuse tegemise kuupäev
Konsulteerimine Regioonide Komiteega – istungil otsuse tegemise kuupäev
Arutamine parlamendikomisjonis		21.6.2005	13.7.2005		12.9.2005		4.10.2005		11.10.2005
		22.11.2005	29.11.2005		16.1.2005		25.1.2005		20.2.2006
		19.4.2006	24.4.2006		4.5.2006		12.5.2006
Vastuvõtmise kuupäev		30.5.2006
Lõpphääletuse tulemused	+ – 0	36 7 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed		John Attard-Montalto, Jan Březina, Philippe Busquin, Jerzy Buzek, Joan Calabuig Rull, Pilar del Castillo Vera, Jorgo Chatzimarkakis, Giles Chichester, Den Dover, Adam Gierek, Norbert Glante, Umberto Guidoni, Fiona Hall, David Hammerstein Mintz, Rebecca Harms, Erna Hennicot-Schoepges, Ján Hudacký, Romana Jordan Cizelj, Vincenzo Lavarra, Angelika Niebler, Reino Paasilinna, Umberto Pirilli, Miloslav Ransdorf, Vladimír Remek, Herbert Reul, Teresa Riera Madurell, Mechtild Rothe, Paul Rübig, Andres Tarand, Britta Thomsen, Patrizia Toia, Catherine Trautmann, Alejo Vidal-Quadras Roca
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed		María del Pilar Ayuso González, Avril Doyle, Cristina Gutiérrez-Cortines, Edit Herczog, Toine Manders, Lambert van Nistelrooij, Francisca Pleguezuelos Aguilar, Vittorio Prodi, John Purvis
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)		Giovanni Berlinguer (Pia Elda Locatelli), Hiltrud Breyer (Claude Turmes), Kathy Sinnott
Esitamise kuupäev		1.6.2006
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)		...