RAPORT Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2011)

1.6.2006 - (KOM(2005)0119 – C6‑0112/2005 – 2005/0044(CNS)) - *

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Raportöör: Jerzy Buzek

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2011)

(KOM(2005)0119 – C6‑0112/2005 – 2005/0044(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2005)0119)[1];

–   võttes arvesse Euratomi asutamislepingu artiklit 7, mille alusel nõukogu konsulteeris parlamendiga (C6‑0112/2005);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ja eelarvekomisjoni ning keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamusi (A6‑0203/2006),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  täpsustab, et otsuse ettepanekus märgitud assigneeringud on vaid näitlikud kuni finantsperspektiivi (2007. aastaks ja sellele järgnevateks aastateks) puudutava kokkuleppe sõlmimiseni;

3.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euratomi asutamislepingu artikli 119 teist lõiku;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

5.  palub alustada 4. märtsi 1975. aasta ühisdeklaratsioonis sätestatud lepitusmenetlust, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

6.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

7.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 13
(13) Teadusuuringute Ühiskeskus peaks eespool nimetatud eesmärkide saavutamisele kaasa aitama, teostades otsest tegevust ja pakkudes tellijakeskset tuge ELi strateegiate elluviimiseks.	(13) Teadusuuringute Ühiskeskusel on tähtis roll kliendikeskse teadusliku ja tehnoloogilise toe pakkumisel ELi poliitika kujundamiseks, arendamiseks, rakendamiseks ja kontrolliks. Teadusuuringute Ühiskeskust tuleks toetada jätkuvalt, et see võiks toimida ELi teaduse ja tehnoloogia tugikeskusena, mis oleks sõltumatu era- ja riiklikest huvidest.
Selgitus
Sõnastus on sama, mis nõukogu otsuses Teadusuuringute Ühiskeskuse ülesannete kirjelduse kohta viiendas raamprogrammis, ning kinnitab, et see jätkub seitsmendas raamprogrammis samuti nagu kuuendas raamprogrammis.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 16
(16) Tuleks võtta asjakohaseid meetmeid pettuste ja eeskirjade eiramise ennetamiseks ning astuda vajalikke samme kadumaläinud, valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmiseks vastavalt nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta), nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2185/96 (mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramise eest) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta .	(16) Tuleks võtta asjakohaseid meetmeid pettuste ja eeskirjade eiramise ennetamiseks ning astuda vajalikke samme kadumaläinud, valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmiseks vastavalt nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta) , nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2185/96 (mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramise eest) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta . Igal juhul tuleks astuda samme tagamaks, et eespool nimetatud määruste rikkumisena toime pandud eeskirjade eiramise ja pettuste tulemusena kaduma läinud mis tahes vahendid, mis on tagasi nõutud, tagastatakse raamprogrammi ja eraldatakse peamiselt teadlaste koolitamiseks ja teaduslikuks nõuandetegevuseks.
Selgitus
See tuleks selgeks teha, pidades silmas seitsmenda raamprogrammi eelarvepiiranguid.
Muudatusettepanek 3 Artikli 3 lõike 1 sissejuhatav osa
Seitsmenda raamprogrammi rakendamiseks ettenähtud kogusumma ajavahemikuks 2007–2011 on 3092 miljonit eurot. Kõnealune summa jaotub järgmiselt (miljonites eurodes):	Seitsmenda raamprogrammi rakendamiseks ettenähtud soovituslik kogusumma viis aastat kestvaks ajavahemikuks, mis algab 1. jaanuaril 2007, on 2751 miljonit eurot. Kõnealune summa jaotub järgmiselt (miljonites eurodes):
Selgitus
Standardmuudatusettepanek rõhutamaks, et kavandatud summad tuleb võimalikus mitmeaastases finantsraamistikus kinnitada.
Muudatusettepanek 4 Artikli 3 lõike 1 tabel
(a) Termotuumasünteesialased teadusuuringud  2159	a) Termotuumasünteesialased teadusuuringud  1947
(b) Tuuma lõhustumine ja kiirguskaitse                                                             394	b) Tuuma lõhustumine ja kiirguskaitse                                                               287
(c) Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumaenergiaalane tegevus   539	c) Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumaenergiaalane tegevus   517
Muudatusettepanek 5 Artikli 3 lõige 1 a (uus)
	1 a. Termotuumasünteesialaste teadusuuringute jaoks ettenähtud summast eraldatakse vähemalt 900 miljonit eurot muudeks I lisas loetletud tegevusteks kui teadustegevuse infrastruktuuri ITER rajamine.
Selgitus
Katserajatise ITER täielikuks ja tõhusaks ärakasutamiseks pärast selle valmimist on vaja, et projektile pühenduks piisav hulk kvalifitseeritud Euroopa teadlasi ja insenere, kellel on kõrgetasemelised teadmised füüsikast. Seepärast tuleb lisaprogrammi termotuumaalasest üldeelarvest ettenähtud assigneeringutega piisavalt toetada. Kuuenda raamprogrammi teadustegevuse jätkumise tagamiseks tuleb lisaprogrammi, mille viivad ellu termotuumasünteesiühingud, rahastada vähemalt 900 miljoni euroga.
Muudatusettepanek 6 Artikli 3 lõige 2 a (uus)
	2 a. Kui komisjon kavatseb aastaeelarve märkustes ja lisas sätestatud kulude jaotusest kõrvale kalduda, teavitab ta sellest eelnevalt eelarvepädevaid institutsioone.
Selgitus
Raportöör on seisukohal, et ühenduse rahastatavate teadusuuringute finantsjärelevalve parandamiseks peaks komisjon teavitama eelarvepädevaid institutsioone korrapäraselt konkreetsete programmide rakendamisest ning esitama eelteavet alati, kui ta kavatseb muuta Euroopa Liidu üldeelarves sätestatud kulude jaotust.
Muudatusettepanek 7 Artikkel 5
Kõikide seitsmenda raamprogrammi alla kuuluvate teadusuuringute läbiviimisel järgitakse olulisi eetikapõhimõtteid.	Kõikide seitsmenda raamprogrammi alla kuuluvate teadusuuringute läbiviimisel järgitakse olulisi eetikapõhimõtteid, arvestades eriti ohutusaspekte.
Selgitus
Eetikapõhimõtted ja ohutusaspektid on nimetatud kontekstis üksteisele oluliseks täienduseks.
Muudatusettepanek 8 Artikli 6 lõike 2 teine lõik
Komisjon edastab hindamise lõppjäreldused koos oma märkustega Euroopa Parlamendile, nõukogule, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele.	Komisjon edastab hindamise lõppjäreldused koos oma märkustega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning Euroopa ombudsmanile.
Selgitus
Ombudsman kui ühenduse institutsioonide nõuetekohase töötamise ja ühenduse poliitika rakendamise garanteerija näib olevat sobiv isik, et tagada raamprogrammi artikli 5 õiget kohaldamist kogu programmi raames toimuva teadustegevuse suhtes seoses vastavusega elementaarsetele eetikapõhimõtetele.
Muudatusettepanek 9 I lisa, alapealkiri "Termotuumasünteesi alased teadusuuringud", alapealkiri "Eesmärk"
Alusteadmiste arendamine elektrijaamade reaktorite prototüüpide loomiseks, mis on ohutud, säästvad, keskkonnateadlikud ja majanduslikult elujõulised, ning sellekohase põhisammuna ITER-projekti elluviimine.	Alusteadmiste arendamine elektrijaamade reaktorite prototüüpide loomiseks, mis on ohutud, säästvad, keskkonnateadlikud ja majanduslikult elujõulised, ning ühe sellekohase põhisammuna ITER-projekti elluviimine.
Selgitus
Originaaltekst on mitmeti mõistetav ja võib anda mõista, et pärast ITERit saadakse elektrit peagi termotuumasünteesi abil. Viimane otsustav samm enne kaubandusliku termotuumaelektrijaama ehitamist on nn näidistermotuumaelektrijaama ehitamine pärast ITERit.
Muudatusettepanek 10 I lisa, alapealkiri "Termotuumasünteesi alased teadusuuringud", alapealkiri "Põhimõte", teine lõik
Termotuumasüntees aitaks oluliselt kaasa ELi säästvale ja kindlale energiavarustusele paariks aastakümneks alates praegusest. Selle edukas arendamine tagaks ohutu, säästva ja keskkonnasõbraliku elektrienergia. Euroopa termotuumasünteesi alaste teadusuuringute pikaajaline eesmärk, hõlmates kõiki termotuumasünteesi alaseid meetmeid liikmesriikides ja assotsieerunud kolmandates riikides, on elektrijaamade reaktorite prototüüpide ühine ehitamine, mis vastavad kõnealustele nõuetele ja on majanduslikult elujõulised.	Vaatamata jõupingutustele, mida EL teeb ja peaks ka edaspidi tegema taastuvate energiaallikate uurimise valdkonnas, aitaks termotuumasüntees oluliselt kaasa ELi säästvale ja kindlale energiavarustusele umbes viie- või kuuekümne aasta pärast, kui kaubanduslikud termotuumareaktorid on turule toodud. Seepärast püütakse leida kiire tee termotuumasünteesini, et lühendada võimalikult palju termotuumaelektrijaama rajamise aega. Selle edukas arendamine tagaks ohutu, säästva ja keskkonnasõbraliku elektrienergia. Euroopa termotuumasünteesi alaste teadusuuringute pikaajaline eesmärk, hõlmates kõiki termotuumasünteesi alaseid meetmeid liikmesriikides ja assotsieerunud kolmandates riikides, on umbes kolmekümne või kolmekümne viie aasta pärast elektrijaamade reaktorite prototüüpide ühine ehitamine, mis vastavad kõnealustele nõuetele ja on majanduslikult elujõulised.
Selgitus
Käesolevas muudatusettepanekus rõhutatakse ELi jõulisi pingutusi taastuvate energiaallikate uurimise valdkonnas, mida saab ja tulebki ühendada jõupingutustega energia tootmiseks termotuumasünteesi teel ITER-projekti raames.
ITER peaks valmima kümne aasta jooksul ja seda kavatsetakse kasutada 15 aastat, mis teeb kokku 25 aastat. Samaaegselt ITERi kasutamisega ehitatakse rahvusvaheline termotuumasünteesimaterjalide kiiritusrajatis (IFMIF), kus kvalifitseeritakse materjalid näidistermotuumaelektrijaama (DEMO) jaoks, mille ehitamine algab niipea, kui ITERist on saadud vajalikud teaduslikud ja tehnilised teadmised.
Kui see termotuumaenergia saamise kiirstrateegia osutub edukaks, saab näidistermotuumaelektrijaama kasutada kolmekümne kuni kolmekümne viie aasta pärast. Pärast seda arendatakse välja ja tuuakse turule kaubanduslikud termotuumareaktorid. Seega võib termotuumasüntees aidata oluliselt kaasa ELi säästvale ja kindlale energiavarustusele umbes viiekümne või kuuekümne aasta pärast.
Muudatusettepanek 11 I lisa, alapealkiri "Termotuumasünteesi alased teadusuuringud", alapealkiri "´Tegevus", esimene punkt
See hõlmab meetmeid, mis käsitlevad ITER-projekti ühist elluviimist (rahvusvaheline teadustegevuse infrastruktuur), eriti rajatise asukoha ettevalmistamist, ITER-organisatsiooni ja ITER-projektiga seotud Euroopa ühisettevõtte loomist, juhtimist ja personaliga varustamist, üldist tehnilist ja haldustoetust, seadmete ja rajatiste ehitamist ning projekti toetamist ehituse ajal.	See hõlmab meetmeid, mis käsitlevad ITER-projekti ühist elluviimist (rahvusvaheline teadustegevuse infrastruktuur), eriti rajatise asukoha ettevalmistamist, ITER-organisatsiooni ja ITER-projektiga seotud Euroopa ühisettevõtte loomist, juhtimist ja personaliga varustamist, üldist tehnilist ja haldustoetust, seadmete ja rajatiste ehitamist ning projekti toetamist ehituse ajal. ITER-projektiga seotud Euroopa ühisettevõtte ülesanne on juhtida ja hallata Euroopa panust ITER-projekti, täites ITERiga seotud rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevaid kohustusi. Ülejäänud termotuumasünteesiprogrammi, mille eesmärk on täiendada teaduslikke ja tehnoloogilisi teadmisi termotuumaenergia kiireks realiseerimiseks, rakendatakse osalemiseeskirjade kohaselt komisjoni otsesel vastutusel ja nõuandekomitee kaasabil.
Selgitus
Euroopa juriidilisi kohustusi ning teaduslikku ja tehnoloogilist panust ITERi rajamiseks ja juhtimiseks peaks eeldatavalt koordineerima spetsiaalne Euroopa agentuur. Euroopa termotuumasünteesiuuringud on siiski laiem teaduslik ettevõtmine kui ITER-projekt ning seega tuleks eelmise raamprogrammiga järjepidevuse tagamiseks säilitada spetsiaalne juhtimiskorraldus, sealhulgas assotsiatsioonide lepingud ja Euroopa termotuumasünteesi arendamise kokkulepe, mis on siiani osutunud edukaks tõelise Euroopa teadusruumi loomisel termotuumasünteesi valdkonnas.

Muudatusettepanek 12

I lisa, alapealkiri "Termotuumasünteesi alased teadusuuringud", alapealkiri "´Tegevus", teine punkt

Füüsika- ja tehnoloogiaalane programm kasutab termotuumasünteesiprogrammi rajatisi ja ressursse, sealhulgas Euroopa Ühistoroidkambrit (JET). Tuleb hinnata ITER-projektiga seotud võtmetehnoloogiaid, ühendada ITER-projektide valikud ja valmistada ette ITER-projektiga seotud tegevust eksperimentaalse ja teoreetilise tegevuse abil.

Füüsika- ja tehnoloogiaalane programm kasutab termotuumasünteesiprogrammi rajatisi ja ressursse, st Euroopa Ühistoroidkambrit (JET) ning magnetvangistusseadmeid, mis on juba olemas või mida ehitatakse kõigis liikmesriikides (tokamakid, stellaraatorid, RFPd). Tuleb hinnata ITER-projektiga seotud võtmetehnoloogiaid, ühendada ITER-projektide valikud ja valmistada ette ITER-projektiga seotud tegevust eksperimentaalse ja teoreetilise tegevuse abil.

Selgitus

Käesolev muudatusettepanek on järg raportööri muudatusettepanekule 4. Eraldi viide tokamakile ja stellaraatorile kui magnetvangistusseadmetele määratleb aga täpselt Euroopa termotuumasünteesiprogrammi tegevusvaldkonna.

ITERi täielikuks ja tõhusaks ärakasutamiseks pärast selle valmimist on vaja julget lisaprogrammi, mis viiakse ellu ITERi ehitamise ajal. ITERi ettevalmistamisega seotud teadus- ja arendustöö, mis põhineb füüsika- ja tehnoloogia programmil, peab toimuma kõiki kõigis liikmesriikides juba olevaid või ehitatavaid toroidaalseid magnetvangistusseadmeid kasutades. Selliste seadmete kasutamine ITERi ehitamise ajal (mis kestab kümme aastat) annab lisateadmisi paljude ITERiga seotud küsimuste kohta ning valmistab ette uue põlvkonna Euroopa termotuumateadlasi ja -insenere, kes hakkavad ITERit tõhusalt kasutama.

Muudatusettepanek 13 I lisa, alapealkiri "Termotuumasünteesi alased teadusuuringud", alapealkiri "´Tegevus", neljas punkt
Meetmed hõlmavad termotuumaelektrijaamade eelisteks olevate magnetvangistuse süsteemide täiustatud kavandite edasiarendamist (keskendudes stellaraatori Wendelstein 7-X ehituse lõpuleviimisele), teooriat ja modelleerimist eesmärgiga saada selge ülevaade termotuuma plasmade toimimisest ja kooskõlastada püsivate kontaktide kaudu liikmesriikide inertsvangistusealaseid mittesõjalisi teadusuuringuid.	Meetmed hõlmavad termotuumaelektrijaamade eelisteks olevate magnetvangistuse süsteemide täiustatud kavandite edasiarendamist (keskendudes stellaraatori Wendelstein 7-X ehituse lõpuleviimisele), teooriat ja modelleerimist eesmärgiga saada selge ülevaade termotuuma plasmade toimimisest.
Selgitus
Lause viimane osa on sisutu ja tuleks välja jätta.
Muudatusettepanek 14 I lisa, alapealkiri "Termotuumasünteesi alased teadusuuringud", alapealkiri "´Tegevus", viies punkt
Arvestades ITER-projekti koheseid ja keskmise tähtajaga vajadusi ning termotuumasünteesi edasist arengut, püütakse tagada vajalikul hulgal, piisavate oskustega ning kõrge koolitustaseme ja kogemustega inimressursid.	Arvestades ITER-projekti koheseid ja keskmise tähtajaga vajadusi ning termotuumasünteesi edasist arengut, püütakse tagada vajalikul hulgal, piisavate oskustega ning kõrge koolitustaseme ja kogemustega inimressursid, sealhulgas termotuumafüüsika ja -inseneriteaduse Euroopa doktorikraadi loomisega.
Muudatusettepanek 15 I lisa, alapealkiri "Termotuumasünteesi alased teadusuuringud", alapealkiri "´Tegevus", kuues punkt (uus)
	Tehnosiirdeprotsessid
	ITERi jaoks on vaja uusi paindlikke organisatsioonilisi struktuure, et võimaldada loodava innovatsiooniprotsessi ja tehnoloogia arengu kiire üleviimine tööstusse, et võtta vastu väljakutsed, mis võimaldavad Euroopa tööstusel muutuda väga konkurentsivõimeliseks.
Selgitus
ITER-projekti elluviimine Euroopas tähendab tulevikus tugevdatud tehnoloogiaalast juhtpositsiooni uute tehnoloogiate valdkonnas, mida projekti raames välja töötatakse ning mis annavad Euroopa tööstusele eelised ja muudavad selle Ameerika Ühendriikide ja Jaapani suhtes konkurentsivõimelisemaks. Kui eespool nimetatud valdkondades tehakse piisavaid edusamme, on elektrijaamade arendamine tulevikus Euroopa ettevõtete pärusmaa.
Muudatusettepanek 16 I lisa, alapealkiri "Tuuma lõhustumine ja kiirguskaitse", alapealkiri "Põhimõte", teine lõik
On siiski probleeme, mis mõjutavad selle energiaallika edasist kasutamist ELs. Peamised küsimused puudutavad reaktorite ohutut toimimist ja pikaajaliste jäätmete käitlemist, kusjuures mõlemat teemat käsitletakse pidevalt tehnilisel tasandil, kuid on vaja ka poliitilist seisukohta ja ühiskondlikku arvamust. Kiirituse mis tahes kasutamisel tööstuses ja meditsiinis on peamiseks põhimõtteks inimeste ja keskkonna kaitse. Kõikide siin käsitletavate teemade peamiseks eesmärgiks on tagada kõrgetasemeline kaitse. Samuti on tuumateaduse ja -tehnika valdkonnas selgesti määratletavad vajadused seoses teadustegevuse infrastruktuuride ja asjatundlikkusega. Lisaks on üksikud tehnilised valdkonnad omavahel seotud selliste kattuvate võtmeteemadega nagu tuumkütusetsükkel, aktiniidkeemia, riskianalüüs ja ohutushinnang ning isegi ühiskondlikud ja valitsemisalased küsimused.	On siiski probleeme, mis mõjutavad selle energiaallika edasist kasutamist ELis. Kõigele vaatamata on vaja jõupingutusi praeguste ohutustasemete kindlustamiseks ja parandamiseks ning tagamaks, et kiirguskaitse parandamine on ühenduse tegevuses jätkuvalt üheks prioriteediks. Peamised küsimused puudutavad reaktorite ohutut toimimist ja pikaajaliste jäätmete käitlemist, kusjuures mõlemat teemat käsitletakse pidevalt tehnilisel tasandil, kuid on vaja ka poliitilist seisukohta ja ühiskondlikku arvamust. Kiirituse mis tahes kasutamisel tööstuses ja meditsiinis on peamiseks põhimõtteks inimeste ja keskkonna kaitse. Kõikide siin käsitletavate teemade peamiseks eesmärgiks on tagada kõrgetasemeline kaitse. Samuti on tuumateaduse ja -tehnika valdkonnas selgesti määratletavad vajadused seoses teadustegevuse infrastruktuuride ja asjatundlikkusega. Lisaks on üksikud tehnilised valdkonnad omavahel seotud selliste kattuvate võtmeteemadega nagu tuumkütusetsükkel, aktiniidkeemia, riskianalüüs ja ohutushinnang ning isegi ühiskondlikud ja valitsemisalased küsimused.
Muudatusettepanek 17 I lisa, alapealkiri "Tuuma lõhustumine ja kiirguskaitse", alapealkiri "Tegevus", esimene punkt
Rakendamiseks mõeldud teadus- ja arendusmeetmed tuumkütuse ja pikaajaliste radioaktiivsete jäätmete lõpphoiustamise kohta sügavates geoloogilistes kihtides, ja vajaduse korral meetmed tehnoloogiate ja ohutuse tutvustamiseks, ning toetada Euroopa ühise seisukoha väljatöötamist jäätmekäitluse ja jäätmete lõpphoiustamise põhiküsimustes. Teadusuuringud seoses eraldamise ja transmutatsiooniga ja/või muude mõistetega, et vähendada tuumaenergia tootmisel tekkivate jäätmete hulka.	Rakendamiseks mõeldud teadus- ja arendusmeetmed tuumkütuse ja pikaajaliste radioaktiivsete jäätmete lõpphoiustamise kohta sügavates geoloogilistes kihtides, ja vajaduse korral meetmed tehnoloogiate ja ohutuse tutvustamiseks, ning toetada Euroopa ühise seisukoha väljatöötamist jäätmekäitluse ja jäätmete lõpphoiustamise põhiküsimustes. Eritegevused, mis on seotud nimetatud tüüpi jäätmete tunnuste ja omadustega pikendatud ajutise ladustamise tingimustes. Teadusuuringud seoses eraldamise ja transmutatsiooniga ja/või muude mõistetega, et vähendada tuumaenergia tootmisel tekkivate jäätmete hulka.
Selgitus
Tuleb võtta arvesse asjaolu, et enamikul liikmesriikidel tuleb rakendada pikendatud ajutist ladustamist kasutatud tuumkütuste puhul, mis on väga aktiivsed ja pikaajalised jäätmed. Seda tuleb seega arvestada teadusuuringutes seoses tuumajäätmete käitlemise ja keskkonnamõjuga, eelkõige seoses eraldamis- ja/või transmutatsiooniprotsessiga. See on kõige sobivam lahendus, kuna kütust ei hoiustata lihtsalt samal kujul, nagu see elektrijaamast tuleb, vaid tehakse jõupingutusi selle mahu ja aktiivsuse aja vähendamiseks.
Muudatusettepanek 18 I lisa, alapealkiri "Tuuma lõhustumine ja kiirguskaitse", alapealkiri "Tegevus", teine punkt
Teadusuuringud olemasolevate reaktorsüsteemide (sealhulgas tuumkütusetsükliga rajatiste), jätkuva ohutu toimimise tugevdamiseks arvestades uusi ülesandeid nagu kasutusea pikendamine ja uute ohutushinnangute metoodikad (nii tehniline aspekt kui inimtegur) ning teadusuuringud tulevaste reaktorsüsteemide lühiajalise ja keskmise tähtajaga potentsiaali ja ohutuse aspektide kindlaksmääramiseks, säilitades seejuures EL saavutatud kõrged ohutusstandardid.	Teadusuuringud, mis tugevdavad jätkuvalt olemasolevate reaktorsüsteemide (sealhulgas tuumkütusetsükliga rajatiste), ja uue põlvkonna reaktorite püsivat ohutut toimimist ning vähendavad inimliku ja organisatsioonilise eksimuse ohtu, arvestades uusi ülesandeid nagu kasutusea pikendamine ja uute ohutushinnangute metoodikad (nii tehniline aspekt kui inimtegur) ning teadusuuringud tulevaste reaktorsüsteemide lühiajalise ja keskmise tähtajaga potentsiaali ja ohutuse aspektide kindlaksmääramiseks, suurendades seejuures veelgi ELi saavutatud kõrgeid ohutusstandardeid.
	Seda silmas pidades pannakse erilist rõhku inimlikku ja organisatsioonilist eksimust (individuaalset ja kollektiivset) ärahoidvate metodoloogiate uurimisele ja rakendamisele. Propageeritakse ka asjakohast ohutuskultuuri kõigis ettevõtetes, tagades seega, et ohutus on nii elektrijaama omava organi kui ka selle töötajate esmatähtsaks eesmärgiks.
	Teadusuuringud reaktorite ohutuse ja tõsiste õnnetuste valdkonnas nii lääne kui ka Vene tüüpi reaktorite puhul.
Selgitus
Esimene osa ei vaja selgitusi. Tuumaelektrijaamade ohutuse edendamine on Euroopa kodanike huvides.
Raportöör rõhutab muudatusettepanekus 7 õigustatult inimeksimuste riski. Tuleks siiski viidata ka nn organisatsioonilistele eksimustele, kuna on tõestatud, et isegi kõige usaldusväärsemates rajatistes võib eksimus tootmisprotsessi organisatsioonilises ahelas olla saatuslik ja põhjustada õnnetusi. Nii juhtus Tšernobõlis, kus operaatoripoolne ühe ohutuseeskirja rikkumine põhjustas õnnetuseni viinud sündmusteahela. Parem korraldus ja ohutuskultuuri loomine, sealhulgas tootmisprotsesside tõhusam seire, võiks isegi aidata inimeksimusi ära hoida.
Euratomi üheks põhieesmärgiks on tagada võimalikult kõrge reaktorite ohutuse tase ja vältida tõsiseid tuumaõnnetusi. Kõnealune teadusuuringute ja tehnoloogia alane arendustegevus vastab ka Euroopa avaliku arvamuse teravale vajadusele ning on seega hästi nähtav. Lisaks kuulub pärast viimast laienemist ELi territooriumile ka mitu Vene tüüpi reaktorit, mis suletakse lähemas tulevikus, kuid mida tuleb ohutuse seisukohalt koos olemasolevate lääne tüüpi reaktoritega jätkuvalt kontrollida.

Muudatusettepanek 19

I lisa, alapealkiri "Tuuma lõhustumine ja kiirguskaitse", alapealkiri "Tegevus", neljas punkt

Toetada selliste teadustegevuse infrastruktuuride kättesaadavust nagu materjali katsereaktorid, maa-alused uurimislaborid, radiobioloogiaalased rajatised ja koepangad, mis on vajalikud Euroopa tuumaenergeetikasektori tehniliste saavutuste innovatsiooni ja ohutuse kõrge taseme säilitamiseks.	Toetada selliste teadustegevuse infrastruktuuride kättesaadavust nagu materjali katsereaktorid ja õppereaktorid, uurimislaborid, radiobioloogiaalased rajatised ja koepangad, mis on vajalikud Euroopa tuumaenergeetikasektori tehniliste saavutuste innovatsiooni ja ohutuse kõrge taseme säilitamiseks.

Muudatusettepanek 20 I lisa, alapealkiri "Tuuma lõhustumine ja kiirguskaitse", alapealkiri "Tegevus", viies punkt
Inimressursid ja koolitus	Inimressursid, mobiilsus, haridus ja koolitus
Toetada teaduspädevuse ja inimsuutlikkuse säilitamist ja edasist arengut, et tagada vastava kvalifikatsiooniga teadlaste ja töötajate olemasolu tuumaenergeetikasektoris pikemaks ajaks.	Toetada teaduspädevuse ja inimsuutlikkuse säilitamist ja edasist arengut, et tagada vastava kvalifikatsiooniga teadlaste, inseneride, füüsikute, psühholoogide (kes on spetsialiseerunud organisatsioonilistele süsteemidele) ja töötajate olemasolu tuumaenergeetikasektoris nii ruttu kui võimalik, toetades eriti haridusalaseid jõupingutusi ülikoolides, et korraldada ühine magistri- ja doktoriõpe tuumatehnika ja kiirguskaitse valdkondades; ja edendada prioriteedina ohutust.
Selgitus
Käesolev muudatusettepanek on seotud sama autori muudatusettepanekuga jao „Tegevus“ teise punkti kohta. Sotsiaal-tehniline lähenemine tootmise juhtimisele aitab kahtlemata edendada ohutust tuumarajatistes. Selleks on vaja piisavalt professionaalset personali.
Muudatusettepaneku teises osas viidatakse praegusele olukorrale, kus parimad õpilased eelistavad tuuma lõhustumisele muid töövaldkondi, millel on kõrgem sotsiaalne staatus. Seda suundumust on oluline muuta, kuna hea personali puudumine võib kaasa tuua usaldusväärsuse vähenemise ja tõsised ohutusprobleemid.
Tuumatehnika ja kiirguskaitse valdkondades tuleb teha erilisi koolitusega seotud jõupingutusi. Kuna selleks on vajalik ekspertteadmiste, teadustöö infrastruktuuride ja rahaliste vahendite koondamine, võib Euratom toetada ühist magistri- ja doktoriõpet Euroopa tasandil.
Et tagada ka tulevikus ELi tuumaelektrijaamade kõrge turvalisuse tase ning pikaajaliste jäätmete nõuetekohane käitlus, tuleks toetada teadlaste, inseneride ja töötajate koolitustegevust ning võtta meetmeid, et noored teadlased sooviksid alustada karjääri tuumaenergia valdkonnas. Koolitustel tuleks erilist rõhku pöörata turvalisuse edendamisele.
Muudatusettepanek 21 I lisa, alapealkiri "Teadusuuringute ühiskeskuse tuumaenergiaalane tegevus", alapealkiri "Põhimõte", esimene lõik
Teadusuuringute Ühiskeskus toetab Euroopa energiavarustusstrateegia eesmärke, et saavutada eelkõige Kyoto protokolli eesmärgid. ELi pädevust on tuumatehnoloogia valdkonna mitmes aspektis tunnustatud ning see tugineb sellealastele kõrgetele saavutustele. Teadusuuringute Ühiskeskuse kasulikkus EL strateegiate toetamisel ja selle panus tuumaenergiaalaste teadusuuringute uutele suundadele põhineb teaduslikel ekspertiisidel ja integreerumisel rahvusvahelistesse teadusringkondadesse. Ühelt poolt on Teadusuuringute Ühiskeskusel pädevad töötajad ja tipptasemel rajatised tunnustatud teaduslikuks/tehniliseks tööks ning teiselt poolt toetab ta EL strateegiat, et säilitada pädevust ja tööalast asjatundlikkust tulevikuks, koolitades noorteadlasi ja toetades nende liikuvust. On tekkinud uus vajadus eriti välissuhteid ja julgeolekut käsitlevate strateegiate järele. Nendel juhtudel on vaja sisemisi ja turvalisi andmeid, analüüse ja süsteeme, mis ei ole alati turul kättesaadavad.	Teadusuuringute Ühiskeskusel on Euroopa Liidu eesmärke toetades konkreetsed ülesanded, mis on seotud järgmisega: -  ülemaailmne julgeolek, eriti ebaseadusliku kaubandusega võitlemiseks ja tuumaalase kohtuekspertiisi jaoks vajaliku tõhusa kaitsemetoodika väljatöötamises osalemise kaudu; -  ELi laienemine, kuna see on hõlmanud ja hõlmab uut tüüpi reaktoreid ja teisi tuumaenergiarajatisi; -  energiavarustus, aidates kaasa tuumakütuse tsükli jaoks uue metoodika väljatöötamisele kooskõlas säästva arengu põhimõtetega. Teadusuuringute Ühiskeskusel on pädevad töötajad ja rajatised tunnustatud teaduslikuks/tehniliseks tööks. See tagab oma infrastruktuuride kvaliteedi ja vajaliku uuendamise, et hoida Euroopa teadustöö selles valdkonnas esiplaanil. Teadusuuringute Ühiskeskus toetab ELi strateegiat, et säilitada pädevust ja tööalast asjatundlikkust tulevikuks, võimaldades teistele teadlastele juurdepääsu oma infrastruktuuridele, koolitades noorteadlasi ja toetades nende liikuvust ning tagades seega Euroopa tuumaenergiaalaste teadmiste ja oskuste jätkuvuse. On tekkinud uus vajadus eriti välissuhteid ja julgeolekut käsitlevate strateegiate järele. Nendel juhtudel on vaja sisemisi ja turvalisi andmeid, analüüse ja süsteeme, mis ei ole alati turul kättesaadavad.
Selgitus
Vajadus Teadusuuringute Ühiskeskuse ekspertteadmiste järele laienenud Euroopas ei piirdu sugugi ainult energiavarustuse ja Kyoto protokolli järgimisega. Sama tähtsad on ülemaailmne julgeolek ja kooskõlastatud lähenemine tuumaohutusele.
Mõned Teadusuuringute Ühiskeskuse infrastruktuurid on vananemas ja Teadusuuringute Ühiskeskusel on võimalik säilitada oma tähtsat rolli Euroopas vaid siis, kui tal on vahendid oma infrastruktuuride uuendamiseks.
Teadusuuringute Ühiskeskus peaks laiendama oma osalust tuumaenergiaalases koolituses, kutsudes oma laboritesse uurijaid ja noori teadlasi kogu Euroopast.
Muudatusettepanek 22 I lisa, alapealkiri "Teadusuuringute ühiskeskuse tuumaenergiaalane tegevus", alapealkiri "Tegevus", esimene lõik
Tuumajäätmete käitlemine ja keskkonnamõju: et aru saada tuumakütuse protsessist alates energia tootmisest kuni jäätmete ladustamiseni ja arendada suure aktiivsusega radioaktiivsete jäätmete käitlemise tulemuslikke lahendusi, lähtudes kahest peamisest võimalusest (kohene ladustamine või eraldamine ja transmutatsioon).	Tuumajäätmete käitlemine ja keskkonnamõju: et aru saada tuumakütuse protsessist alates energia tootmisest kuni jäätmete ladustamiseni ja arendada suure aktiivsusega radioaktiivsete jäätmete käitlemise tulemuslikke lahendusi, lähtudes kahest peamisest võimalusest (kohene ladustamine või eraldamine ja transmutatsioon). Eelkõige töötatakse välja meetmed teadmiste suurendamiseks, pikaajaliste jäätmete töötlemise või käitlemise parandamiseks ning aktiniidide alusuuringute edendamiseks.
Selgitus
Tuleb võtta arvesse asjaolu, et enamikul liikmesriikidel tuleb rakendada pikendatud ajutist ladustamist kasutatud tuumkütuste puhul, mis on väga aktiivsed pikaajalised jäätmed.
Muudatusettepanek 23 I lisa, alapealkiri "Teadusuuringute ühiskeskuse tuumaenergiaalane tegevus", alapealkiri "Tegevus", teine lõik
Tuumaohutus: teadusuuringute rakendamine seoses olemasolevate ja uute tuumakütusetsüklite ning nii lääneriikide kui ka Venemaa reaktoritüüpide ohutusega, samuti uue reaktori projektiga. Lisaks annab Teadusuuringute Ühiskeskus Euroopa panuse uurimis- ja arendustegevuse algatatud IV põlvkonna rahvusvahelisse foorumisse, kuhu on kaasatud parimad uurimisorganisatsioonid üle maailma ja kooskõlastab Euroopa sellekohast tegevust.	Tuumaohutus: teadusuuringud olemasolevate tuumakütusetsüklite ning nii lääneriikide kui ka Venemaa reaktoritüüpide ohutuse kohta ja laiaulatuslikumad teadusuuringud seoses uute tuumakütuse tsüklitega, samuti uue reaktori projektiga. Lisaks annab Teadusuuringute Ühiskeskus Euroopa panuse uurimis- ja arendustegevuse algatatud IV põlvkonna rahvusvahelisse foorumisse, kuhu on kaasatud parimad uurimisorganisatsioonid üle maailma ja kooskõlastab Euroopa sellekohast tegevust. Teadusuuringute Ühiskeskus ühendab tervikuks Euroopa teadusuuringud kõnealuses valdkonnas ja tagab, et Euroopa panus IV põlvkonna rahvusvahelisse foorumisse oleks oluline nii kvaliteedi kui ka ulatuse poolest.
Selgitus
Kuigi on vaja jätkata olemasolevate lääne ja Vene reaktorite uurimist, tuleb pöörata tähelepanu paljudele kiiduväärt projektidele rajatiste parandamiseks, mis on loodud ELis selliste koostööprogrammide raames nagu PHARE ja TACIS. Seega lisaks sellele, et ergutatakse käimasolevate uuringute jätkamist, tuleks pöörata erilist tähelepanu uutele reaktorsüsteemidele, et neid edasi arendada ja rakendada. IV põlvkonna rahvusvaheline foorum on ulatuslik tehnoloogiline algatus, kuhu annavad oma panuse kõik peamised kõnealuses valdkonnas tegutsejad üle maailma. Seega on vaja tagada Euroopa riikide osalemine ühenduse tasandil ning Teadusuuringute Ühiskeskus näib olevat niisuguse ühendamise elluviimiseks sobiv organ.
Muudatusettepanek 24 I lisa, alapealkiri "Teadusuuringute ühiskeskuse tuumaenergiaalane tegevus", alapealkiri "Tegevus", kolmas lõik a ja kolmas lõik b (uued)
	Kampaaniate korraldamine selleks, et panna poliitkuid ja avalikkust mõistma tuumaenergiat nüüd, mil enamik teadlasi, poliitikuid ja kodanikke on veendunud, et globaalne soojenemine on reaalne ning selle põhjuseks on fossiilse kütuse süsinikuheitmed ja et tuumaenergia on oluline komponent energiaallikate valikus, mis on kättesaadav selleks, et rahuldada maailma energianõudlust ilma süsinikdioksiidi heitmeteta.
	Tuumaenergiaga seotud teabe levitamine kodanike ja nende esindajate hulgas mitmeaastaste tuumaenergiaalaste teavituskampaaniate kaudu, et julgustada arutelu ja hõlbustada otsuste tegemist, võimaldades neil seega arutleda objektiivselt ja faktidele tuginevalt ning võtta vastu teadlikke otsuseid. Et tagada võimalikult suur tõhusus, tuleks need kampaaniad välja töötada sotsiaalteaduste metodoloogiat kasutades. Lisaks sellele – ning pidades silmas, et on vaja võrdlusi teiste energiaallikatega, mõistmaks, mis kaasneb tuumaenergia kasutamisega – nimetatakse ja selgitatakse mis tahes edendatavas teavituskampaanias ka ELi jõupingutusi teistel tasanditel muude energiaallikate, eelkõige taastuvate energiaallikate edendamiseks.
Selgitus
On oluline, et elanikkond mõistaks tuumaenergia ohutu kasutamise kasutegureid. See kampaania peaks tuginema tõsiasjal, et paljud keskkonnakaitsjad on nüüd tuumaenergia omaks võtnud. Üks Greenpeace’i asutajaid, Patrick Moore, ütles: “Tuumaenergia on ainuke energiaallikas, millega ei kaasne kasvuhoonegaaside heitmeid ja mis võib tõhusalt asendada fossiilseid kütuseid ning rahuldada globaalset nõudlust.”
Käesoleva muudatusettepanekuga püütakse lihtsustada raportööri muudatusettepanekus 9 sisalduvaid ideid.
Teises lõikes püütakse esile tuua Euroopa Liidu suuri jõupingutusi taastuvate energiaallikate edendamiseks ja arendamiseks (tegevuskava biomassi, biokütuste propageerimise, fotoelektrilise ja päikeseenergia tootmise toetamise, energia koostootmise jne kohta), võrreldes tuumaenergia praeguse kasutamisega, millega vaatamata süsinikdioksiidi mittetootmisele kaasnevad teist liiki probleemid, mida ei esine taastuvate energiaallikate puhul.

• [1]  ELTs seni avaldamata.

SELETUSKIRI

Sissejuhatus

Seletuskirjas analüüsitakse komisjoni ettepanekut Euratomi seitsmenda raamprogrammi kohta, võttes arvesse seisukohti, mida toetab ITRE liikmete valdav enamus.

Raportöör on põhimõtteliselt veendunud, et Euroopa Parlament võib nõustuda komisjoni ettepanekuga Euratomi seitsmenda raamprogrammi jaoks, mis koosneb kahest eriprogrammist:

· nn kaudsed meetmed, sealhulgas termotuumasünteesialased teadusuuringud ning tuuma lõhustumine ja kiirguskaitse;

· Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevus tuumaenergia valdkonnas, keskendudes tuuma lõhustumise ohutule kasutamisele ning tuumatehnoloogiatele tööstuse ja meditsiini valdkonnas laiemalt.

Lisaks sellele hindab raportöör üldist püüet muuta kõik eeskirjad ja menetlused (rahastamiskavadest kuni haldus- ja finantseeskirjadeni) lihtsamaks. Siiski tuleks esitada rohkem teavet nii Euroopa Ühenduse (EÜ) kui ka Euratomi seitsmenda raamprogrammi osa alusel asutatavate täitevametite kasutamise kohta. Lisaks üldistele märkustele, mis on asutuste kohta juba Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammiga seoses esitatud, on raportöör teadlik sellest, et seni on oluliste Euratomi tegevuste (nt termotuumasünteesialased teadusuuringud) juhtimine osutunud tõhusaks ning teadusringkondade poolt hinnatuks; seetõttu on tegelikku vajadust asutuse järele raske põhjendada.

Eelarve

Komisjoni poolt välja pakutud finantsraamistik näib kõigi uuringuvaldkondade jaoks olevat küllaldane. Raportöör tunnistab eelkõige termotuumaenergeetikaalaste uuringute puhul seda, et eelarve suurenemine Euratomi kuuenda raamprogrammi osas on põhjendatud ja kooskõlas kõigi Euroopa institutsioonide viimase kolme aasta suurte jõupingutustega toetada rahvusvahelistes läbirääkimistes ITERi ehitamise kohana Euroopat (Cadarche Prantsusmaal). Lähiminevikus on ITRE-komisjon mitmel korral kinnitanud, et EL peaks kindlalt jätkama oma reaktoripõhist strateegiat ja säilitama termotuumaenergeetikaalases teadustöös oma liidripositsiooni maailmas. Sel eesmärgil on ITER-komisjon korduvalt julgustanud komisjoni ja nõukogu tegema kõiki vajalikke otsuseid (sealhulgas muidugi asjakohane vastavate tegevuste ja programmide rahastamine), et tagada see, et ITER-rajatised tõesti Euroopasse ehitataks.

ITERi täielikuks ja tõhusaks ärakasutamiseks pärast selle valmimist on vaja, et projektile pühenduks piisav hulk kvalifitseeritud Euroopa teadlasi ja insenere, kellel on kõrgetasemelised teadmised füüsikast. Seepärast tuleb lisaprogrammi termotuumaalasest üldeelarvest ettenähtud assigneeringutega piisavalt toetada. Kuuenda raamprogrammi teadustegevuse jätkumise tagamiseks tuleb lisaprogrammi, mille viivad ellu termotuumasünteesiühingud, rahastada vähemalt 900 miljoni euroga.

Teaduslikud ja tehnoloogilised eesmärgid

Termotuumasünteesialased teadusuuringud. Raportöör on seisukohal, et Euroopa Liit peaks termotuumasünteesi potentsiaali võimalikult palju ära kasutama, et aidata oluliselt kaasa säästva ja kindla energiavarustuse saavutamisele, ja et selle eesmärgi saavutamiseks tuleks järgida „kiirendatud” termotuumaenergia kasutuselevõttu, et jõuda võimalikult lähedale tegelikult toimivale termotuumaelektrijaamale. Komisjoni ettepanekus kavandatud tegevused näivad selle eesmärgi jaoks olevat piisavad.

Viidates, nagu on eespool mainitud, vajadusele ITERit täielikult ja tõhusalt ära kasutada, ning sellest tulenevalt, vajadust julge lisaprogrammi järele, tunneb raportöör heameelt ettepaneku üle teadus- ja arendustegevuseks kõigi toroidaalsete magnetklambrite alal, mis on juba olemas või ehitamisel kõigis liikmesriikides (mis kõik kokku moodustavad lisaprogrammi). Selliste seadmete kasutamine ITERi ehitamise ajal (mis kestab kümme aastat) annab lisateadmisi paljude ITERiga seotud küsimuste kohta ning valmistab ette uue põlvkonna Euroopa termotuumateadlasi, kes hakkavad ITERit tõhusalt kasutama.

Nüüd, mil ITER tõesti Prantsusmaale ehitatakse, peame samuti võtma arvesse seda, kui olulised on selle projektiga seotud inseneriteenused paljude Euroopa tööstussektorite jaoks. Arvukad tehnoloogilised kõrvaltooted tugevdavad tehnoloogilist arengut ja kinnitavad taas Euroopa tööstuse juhtpositsiooni mitmetes võtmesektorites.

Tuuma lõhustumine ja kiirguskaitse. Tuumaenergia märkimisväärse panuse tõttu elektri tootmisesse Euroopa Liidus ja tuumaenergia järjest olulisema omaduse tõttu mitte tekitada süsinikdioksiidi heitmeid, on raportöör seisukohal, et uut hoogu tuleks anda uurimis- ja arendustegevusele nimetatud sektoris selleks, et töötada välja uusi tehnoloogiaid, mille eesmärk on sädemeohutus ja suurem tõhusus (s.t jäätmekoguste vähenemine).

Raportöör tervitab ka ettepanekut teostada uurimis- ja arendustegevust radioaktiivsete jäätmete ning reaktorsüsteemide ohutuse juhtimise vallas. Need kaks valdkonda hõlmavad komisjoni kahe ettepaneku sisu võtta vastu direktiivid tuumarajatiste ohutuse ja tuumajäätmete juhtimise kohta, mille osas tööstuse-, teadusuuringute ja energeetikakomisjon on väljendanud hiljuti oma seisukohta, paludes mõlemas valdkonnas piisavaid rahalisi vahendeid teadustöö jaoks.

Kiirguskaitsealast uurimis- ja arendustegevust käsitleva ettepaneku osas on raportöör nõus, et see võib anda teaduslikke teadmisi usaldusväärse ja ühiskondlikult vastuvõetava kaitsesüsteemi jaoks. Raportöör usub siiski, et rohkem teavet tuleks anda eesmärgi kohta „minimeerida tuumaterrorismi ja radioloogilise terrorismi ohtu ning leevendada selle mõju.”

Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumaenergiaalane tegevus. Kõik Teadusuuringute Ühiskeskuse jaoks ette nähtud tegevused on äärmiselt olulised Euroopa Liidu tuumaenergiaalaste strateegiate väljatöötamise toetamise jaoks. Raportöör on veendunud, et Teadusuuringute Ühiskeskuse nendes valdkondades töötavate instituutide ja laboratooriumide taset tuleb hoida kõige kõrgemal tasemel. Lisaks komisjoni ettepanekus loetletud tegevustele peaks Teadusuuringute Ühiskeskus käivitama mitmeaastase kampaania, et panna avalikkus ja poliitikud mõistma seda, milline kasu on tuumaenergia kui süsinikuvabade energiaallikate olulise komponendi ohutul kasutamisel selles, et rahuldada maailma kasvavat energianõudlust.

EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (23.2.2006)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonileettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2011)
(KOM(2005)0119 – C6‑0112/2005 – 2005/0044(CNS))

Arvamuse koostaja: Marilisa Xenogiannakopoulou

LÜHISELGITUS

I. Seitsmenda raamprogrammi ülevaade

Nagu Euroopa Parlament märkis 8. juunil 2005. aastal[1], kujutavad teadusuuringud, tehnoloogiline areng ja innovatsioon endast teadmispõhise majandussüsteemi keskset osa ning on kasvu ja säästva arengu, ettevõtete konkurentsivõime, tööhõive ja Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamise võtmeteguriteks[2]. Juba 2003. aastal arvas Euroopa Parlament, et tuleks suurendada ja kindlustada jõupingutusi teadusuuringute valdkonnas, et saavutada 2002. aasta Euroopa Ülemkogu Barcelona kohtumisel eesmärgiks seatud uurimis- ja arendustegevuskulude suurendamine 3% võrra ELi SKTst 2010. aastaks[3]. Ehkki Lissabonis võetud kohustust uuendati 2002. aasta Barcelona tippkohtumisel, on nõukogu sellest ajast alates iga-aastastes eelarvemenetlustes pidevalt üritanud vähendada kulutusi teadusuuringutele.

1. Taust

Uue uurimis- ja arendustegevuse raamprogrammi Euratomi osa hõlmab aastaid 2007–2011 ja näeb ette 3,092 miljardi euro suuruse summa (viieaastaseks programmitöö perioodiks). Otsuse eesmärgiks on panustada uurimistegevusse termotuumasünteesialaste teadusuuringute valdkonnas (2,159 miljardit eurot), tuuma lõhustumise ja kiirguskaitse alal (394 miljonit eurot) ning Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumaenergiaalase tegevuse valdkonnas (539 miljonit eurot).

Õnneks suutis Euroopa Parlament viimasel kuuenda raamprogrammi rakendamise aastal kaitsta 2006. eelarves komisjoni poolt esialgses eelarveprojektis esitatud ettepanekuid. Üldised nõukogupoolsed kärped eelarveprojektis puudutasid eriti makseid, mis ulatusid 40 kuni 45 protsendini kõikidest asjaomastest eelarveridadest. Need kärped ei olnud õigustatud, sest kuuenda raamprogrammiga seotud rakendamise määrad ulatusid viimastel aastatel pidevalt 98%ni[4].

2. Õiguslikud piirangud

Põhinedes EURATOMi asutamislepingu artiklile 7, peavad mitme-aastased raamprogrammid täitma teadusuuringute edendamise ja tehnilise teabe levitamise eesmärki. Vastupidiselt Euroopa Ühenduse raamprogrammile ei või Euratomi raamprogramm olla pikem kui viis aastat.

3. Muudatusettepanekud

Otsuse ettepanekus märgitud assigneeringud on üksnes juhiseks, kuni saavutatakse kokkuleppe 2007–2013 perioodi hõlmava finantsperspektiivi osas. Seda arvestades esitatakse õigusloomega seotud resolutsiooni projekti ja artikli 3 kohta kolm muudatusettepanekut.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Õigusloomega seotud resolutsiooni projekt

Muudatusettepanek 1 Lõige 1 a (uus)

1 a.   täpsustab, et otsuse ettepanekus märgitud assigneeringud on üksnes juhiseks kokkuleppe saavutamiseni 2007. aasta ja sellele järgnevate aastate finantsperspektiivi osas;

Selgitus

Standardmuudatusettepanek, millega rõhutatakse, et ettepanekus esitatud summade puhul tuleb saada kinnitus võimalikus mitmeaastases finantsraamistikus.

Muudatusettepanek 2 Lõige 1 b (uus)

1 b.   palub komisjonil kinnitada järgmise finantsperspektiivi vastuvõtmise järel summad, mis on esitatud määruse ettepanekus või vajaduse tekkimisel esitada korrigeeritud summad Euroopa Parlamendile ja nõukogule heakskiitmiseks, tagades sellega nende vastavuse ülemmääradega;

Selgitus

Standardmuudatusettepanek, millega rõhutatakse, et ettepanekus esitatud summade puhul tuleb saada kinnitus võimalikus mitmeaastases finantsraamistikus.

Ettepanek võtta vastu otsus

Komisjoni ettepanek[5]	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 3 Artikli 3 lõike 1 sissejuhatav osa
Seitsmenda raamprogrammi rakendamiseks ettenähtud kogusumma ajavahemikuks 2007–2011 on 3103 miljonit eurot. Kõnealune summa jaotub järgmiselt (miljonites eurodes):	Seitsmenda raamprogrammi rakendamiseks ettenähtud soovituslik kogusumma 1. jaanuaril 2007. aastal algavaks viieaastaseks perioodiks on 3092 eurot. Kõnealune summa jaotub järgmiselt (miljonites eurodes):
Selgitus
Standardmuudatusettepanek, millega rõhutatakse, et ettepanekus esitatud summade puhul tuleb saada kinnitus võimalikus mitmeaastases finantsraamistikus.
Muudatusettepanek 4 Artikli 3 lõige 2 a (uus)
	2 a. Kui komisjon kavatseb aastaeelarve märkustes ja lisas sätestatud kulude jaotusest kõrvale kalduda, teavitab ta sellest eelnevalt eelarvepädevaid institutsioone.
Selgitus
Raportöör arvab, et ühenduse poolt rahastatavate teadusuuringute finantsjärelevalve parandamiseks peaks komisjon eelarvepädevaid institutsioone korrapäraselt teavitama konkreetsete programmide rakendamisest ja sellest, kui komisjon kavatseb kõrvale kalduda üldeelarves sätestatud kulude jaotusest.
Muudatusettepanek 5 Artikli 3 lõige 2 a (uus)
	2 a. Juurdepääsu lihtsustamiseks rahastamisvõimalustele kohaldatakse esitatavate dokumentide osas proportsionaalsuse põhimõtet ja luuakse taotluste esitamise tarbeks andmebaas.
Or. en
Selgitus
Meetodeid ja menetlusi tuleb lihtsustada, et saavutada kiiremini valiku menetluste läbipaistvus ja soodustada juurdepääsu programmile. Täitevasutusele eraldatud assigneeringud peaksid olema kooskõlas täitevasutuste loomist käsitleva tegevusjuhendi sätetega ja nõukogu määrusega nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded. See tagab programmi tegevuste nõuetekohase rahastamise.
Muudatusettepanek 6 Artikli 3 lõige 2 b (uus)
	2 b. Programmi üldised halduskulud, sealhulgas täitevasutuse sise- ja juhtimiskulud, peaksid olema proportsionaalsed asjaomases programmis ette nähtud ülesannetega ja sõltuma eelarvepädevate ja seadusandlike institutsioonide otsusest.
Or. en
Selgitus
Meetodeid ja menetlusi tuleb lihtsustada, et saavutada kiiremini valiku menetluste läbipaistvus ja soodustada juurdepääsu programmile. Täitevasutusele eraldatud assigneeringud peaksid olema kooskõlas täitevasutuste loomist käsitleva tegevusjuhendi sätetega ja nõukogu määrusega nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded. See tagab programmi tegevuste nõuetekohase rahastamise.

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2011)
Viited	KOM(2005)0119 – C6-0112/2005 – 2005/0044(CNS)
Vastutav komisjon	ITRE
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	BUDG 10.5.2006
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev
Arvamuse koostaja:   nimetamise kuupäev	Marilisa Xenogiannakopoulou 9.6.2005
Endine arvamuse koostaja
Arutamine parlamendikomisjonis	22.2.2006
Vastuvõtmise kuupäev	22.2.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	32 4 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Laima Liucija Andrikienė, Richard James Ashworth, Reimer Böge, Simon Busuttil, Paulo Casaca, Gérard Deprez, Valdis Dombrovskis, Brigitte Douay, Bárbara Dührkop Dührkop, James Elles, Szabolcs Fazakas, Louis Grech, Nathalie Griesbeck, Catherine Guy-Quint, Jutta D. Haug, Ville Itälä, Anne E. Jensen, Alain Lamassoure, Janusz Lewandowski, Vladimír Maňka, Jan Mulder, Gérard Onesta, Giovanni Pittella, Antonis Samaras, Esko Seppänen, Nina Škottová, László Surján, Helga Trüpel, Kyösti Tapio Virrankoski, Ralf Walter, Thomas Wise, Marilisa Xenogiannakopoulou
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Albert Jan Maat, Hans-Peter Martin, Paul Rübig, José Albino Silva Peneda, Margarita Starkevičiūtė
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)	...

• [1]  Euroopa Parlamendi resolutsioon laienenud liidu poliitiliste väljakutsete ja eelarvevahendite kohta (2007–2013) (2004/2209(INI)), P6_TA(2005)0224, lõige 16.
• [2]  Euroopa Parlamendi 9. märtsi 2005. aasta resolutsioon P6-TA(2005)0069.
• [3]  Euroopa Parlamendi 18. novembri 2003. aasta seitsmendat raamprogrammi ettevalmistav resolutsioon „Investeerimine teadustegevusse – Euroopa tegevuskava” (KOM(2003)0226 – 2003/2148(INI)), P5_TA(2003)0495.
• [4]  Esitatud ettepanekutest oli võimalik toetada ainult iga viiendat. Täpsemalt suudeti rahastada veidi alla 50% kõrgeima kvaliteediga projektidest. Resolutsioon laienenud liidu poliitiliste väljakutsete ja eelarvevahendite kohta (2007–2013) (2004/2209(INI)), P6_TA(2005)0224, lõige 35.
• [5]  ELTs seni avaldamata.

KESKKONNA-, RAHVATERVISE- JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (24.2.2006)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonileettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2011)
(KOM(2005)0119 – C6‑0112/2005 – 2005/0044(CNS))

Arvamuse koostaja: Satu Hassi

LÜHISELGITUS

The proposal for a seventh Euratom framework programme is disproportionate both to the general Seventh Framework Programme of Research and to the general objectives adopted for energy policy.

The premise of the EU's energy policy should be our climate commitments, i.e. the fact that global warming must not be allowed to exceed 2° above pre-industrial levels. In the light of this objective, the most important technologies are those concerned with improving energy efficiency and renewable energy.

Historically, through Euratom, nuclear energy research has received the lion's share of all European Community funding for energy research, some € 55 billion. Now it is time to concentrate on the development of new, clean and safe energy technologies. However, in the proposal for a seventh Euratom framework programme for the five-year period 2007-2011 it is proposed that more funding should be allocated to research into nuclear power than to all other forms of energy research put together according to the proposal for a Seventh Framework Programme of Research for the seven years from 2007 to 2013. At the same time, the funding available for nuclear power would increase by a factor of 2.3 in comparison with the previous Euratom research programme. This is not acceptable.

Fusion will not provide usable energy for many decades yet. In order to control climate change, the industrialised countries must reduce their emissions quickly, by at least 30% by 2020 and by 60-80% by 2050. No one can maintain that fusion will have anything to offer by 2020 and it is quite uncertain that it will even provide any energy by 2050. Europe simply cannot afford to allocate the vast majority of its energy research funding to a form of energy whose foreseeable benefits are so uncertain. Serious risks are also associated with fusion, the most significant being that raw materials for fusion reactions might fall into the wrong hands, giving rise to a danger of proliferation of nuclear weapons.

Allocating funding to research into fission power is contrary to public opinion, which is against nuclear power. There are major risks involved in all stages of the nuclear fuel cycle. Spent nuclear fuel will remain hazardous for hundreds of thousands of years. It is impossible to guarantee its safe storage for periods which are unimaginably long in relation to the human life-span.

Advocates have started to market nuclear power as a solution to climate change. Even known uranium reserves are not sufficient for that. If the present use of fossil fuels were to be replaced with fission power, there would be enough uranium for 3 or 4 years. Used at its present rate, the uranium would last for 50 years. Combating climate change by making greater use of fission power is not, therefore, a realistic option. In Finland, permission was sought for five nuclear power plants on the basis that nuclear power was needed in order to achieve the emission reductions required by the Kyoto Protocol. After the Finnish Parliament had granted permission for them, however, the same people began to bitterly criticise the Kyoto Protocol, claiming that it was unduly harsh and economically damaging to Finland.

The proposed emphasis of the funding of energy research also contradicts all the decisions that have been taken which stress the vital role of new energy technology relating to energy efficiency and renewable energy, not only in the interests of climate protection but also from the point of view of developing energy technology which is competitive on world markets.

The draftsman proposes that only those elements in the Seventh Euratom Framework Programme of Research should receive funding which are clearly unavoidable. These elements are radiation protection, research into radioactive waste and safety techniques. At the same time the draftsman proposes that the total research funding should be reduced from € 3092 m to € 310 m.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Komisjoni ettepanek[1]	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 5
(5) Komisjoni rohelises raamatus „Euroopa energiavarustust käsitlev strateegia” tõstetakse esile tuumaenergia panust kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel ja Euroopa sõltuvuse vähendamisel imporditavast energiast.	(5) Komisjoni rohelises raamatus „Euroopa energiavarustust käsitlev strateegia” tõstetakse esile tuumaenergia piiratud panust kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel ja Euroopa sõltuvuse vähendamisel imporditavast energiast.
Selgitus
2003. aastal andis tuumaenergia vähem kui 15% EL25 kaubanduslikust primaarenergiast ning seetõttu on tuumaenergia panus kliimamuutuse vastu võitlemisel piiratud.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 6
(6) Viidates nõukogu 26. novembri 2004. aasta otsusele, millega muudetakse ITER-projekti läbirääkimiste suuniseid, on Euroopas ITER-projekti elluviimine – termotuumanteesi laiemaks kasutamiseks – seitsmenda raamprogrammi käigus teostatavate termotuumasünteesialaste teadusuuringute peamiseks tunnuseks.	6) Viidates nõukogu 26. novembri 2004. aasta otsusele, millega muudetakse ITER-projekti läbirääkimiste suuniseid.
Selgitus
Termotuumasüntees võib olla tehniliselt rakendatav parimal juhul 30–50 aasta pärast ega saa seetõttu anda panust kliimamuutusega seotud eesmärkide saavutamisse. Ülisuur eelarveeraldis ITER-projektile ja termotuumasünteesialastele teadusuuringutele on põhjendamatu. Seda tuleb vähendada ning investeerida alles jääv raha säästva energeetika, tervishoiu ja transpordi valdkonna uurimis- ja arendustegevusse.
Muudatusettepanek 3 Artikli 2 lõige 1
1. Seitsmenda raamprogrammi eesmärgiks on püüda saavutada asutamislepingu artiklis 1 ja artikli 2 punkti a kirjeldatud üldeesmärke, mis aitaksid kaasa Euroopa teadusruumil põhineva teadmistepõhise ühiskonna loomisele.	1. Seitsmenda raamprogrammi eesmärgiks on püüda saavutada asutamislepingu artikli 2 punktis a kirjeldatud üldeesmärke, mis aitaksid kaasa Euroopa teadusruumil põhineva teadmistepõhise ühiskonna loomisele.
Selgitus
Maailm võib olla pärast 1957. aasta Rooma lepinguid muutunud, kuid aatomienergiaühenduse (Euratom) asutamislepingut pole praktiliselt muudetud. Selle asemel, et pühenduda aegunud eesmärgile – edendada tuumatööstuse kiiret teket ja arengut (artikkel 1) –, peaks aatomienergiaühenduse seitsmes raamprogramm keskenduma ainult kiirguskaitsele, radioaktiivsete jäätmete käitlusele ja kõrvaldamisele, kaitsetehnikatele ja -tehnoloogiatele ning poliitika kujundamise teaduslikule ja tehnilisele toetamisele.
Muudatusettepanek 4 Artikli 2 lõige 2
2. Seitsmes raamprogramm hõlmab ühenduse teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust, rahvusvahelist koostööd, tehnilise teabe levitamist ja kasutamist ning koolitustööd, mis on liigendatud kahte programmi:	2. Seitsmes raamprogramm hõlmab Teadusuuringute Ühiskeskuse ja ühenduse teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust, rahvusvahelist koostööd, tehnilise teabe levitamist ja kasutamist ning koolitustööd, mis on liigendatud eriprogrammi:
Esimene programm hõlmab:	Eriprogramm hõlmab:
(a) Termotuumasünteesialased teadusuuringud: tehnoloogia arendamine kindla ja säästva, keskkonnateadliku ja majanduslikult elujõulise energiaallika jaoks.	a) kiirguskaitset: suurendada kiirituse tööstuslike ja meditsiiniliste kasutusviiside arusaadavust ja ohutust ning minimeerida töötajate ja üldsuse kokkupuudet loodusliku ja tehisliku kiirgusega;
(b) Tuuma lõhustumine ja kiirguskaitse: eesmärgiga edendada tuuma lõhustumise ohutut kasutamist ning kiirituse kasutamist tööstuse ja meditsiini valdkonnas.	b) radioaktiivsete jäätmete käitlust ja kasutusest kõrvaldamist: radioaktiivsete jäätmete konditsioneerimis- ja ladustamistehnoloogiate arendamine ning pikaajalised õigus- ja rahastamisskeemid, mis tuginevad põhimõttele, et saastaja maksab, ning ettevaatuspõhimõttele;
	c) kaitsetehnikaid ja -tehnoloogiaid;
	d) tuumavaldkonna poliitika kujundamise teaduslikku ja tehnilist tuge muutuvast poliitikast tulenevate nõudmistega kohanemisel.
Teine programm hõlmab Teadusuuringute Ühiskeskuse meetmeid tuumaenergiavaldkonnas.	Programm hõlmab Teadusuuringute Ühiskeskuse meetmeid tuumaenergiavaldkonnas.
Selgitus
Aatomienergiaühenduse seitsmes raamprogramm peaks keskenduma ainult kiirguskaitsele, radioaktiivsete jäätmete käitlusele ja kõrvaldamisele, kaitsetehnikatele ja -tehnoloogiatele ning poliitika kujundamise teaduslikule ja tehnilisele toetamisele. Kui uusi reaktorsüsteeme üldse arendada, peaksid seda rahastama tuumaenergiaettevõtjad ise. Kuna ühenduse ja Teadusuuringute Ühiskeskuse teadustegevus selles valdkonnas kattub, soovitatakse käesoleva ettepanekuga luua kahe eraldi programmi asemel Teadusuuringute Ühiskeskusega üks ühine eriprogramm.
Muudatusettepanek 5 Artikli 2 lõike 2 punkt b a (uus)
	b a) Kiirguskaitse: eesmärgiga edendada ohutuskultuuri ja vastavaid teadusuuringuid, et tagada tööstuses ja meditsiinis kiirituse kasutamisega kaasneva ohu nõuetekohane hindamine.
Selgitus
Teadusuuringud ei tohiks üldiselt olla propageerivad ning seetõttu lükatakse tuuma lõhustumise tehnoloogia propageerimine sellisena tagasi. Ülimalt tähtis on pöörata piisavat tähelepanu kiirguskaitse valdkonnale ning järelikult tuleks sisse viia spetsiifiline lähenemisviis koos oma eelarvega.
Muudatusettepanek 6 Artikli 3 lõige 1
1. Seitsmenda raamprogrammi rakendamiseks ettenähtud kogusumma ajavahemikuks 2007–2011 on 3092 miljonit eurot. Kõnealune summa jaotub järgmiselt (miljonites eurodes):	1. Seitsmenda raamprogrammi rakendamiseks ettenähtud kogusumma ajavahemikuks 2007–2011 on 310 miljonit eurot. Kõnealune summa jaotub järgmiselt (miljonites eurodes):
(a)Termotuumasünteesialased teadusuuringud - 2159	a) Kiirguskaitse - 155
(b) Tuuma lõhustumine ja kiirguskaitse 394	b) Radioaktiivsed jäätmed 65
(c) Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumaenergiaalane tegevus 539	c) Kaitsetehnikad ja -tehnoloogiad 45
	d) Teaduslik ja tehniline tugi 45
Selgitus
Avalikku raha tuleks investeerida nendesse valdkondadesse, kus uurimis- ja arendustegevus on kõige vajalikum. Seetõttu tuleks suurim osa aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmenda raamprogrammi vahenditest eraldada kiirguskaitsele. Seitsmenda raamprogrammi alla kuuluvate kategooriate muutmist selgitatakse eespool muudatusettepanekus 4.
Muudatusettepanek 7 I lisa pealkiri
TEADUSLIKUD JA TEHNOLOOGILISED EESMÄRGID, TEEMAD JA TEGEVUS	TEADUSLIKUD JA TEHNOLOOGILISED EESMÄRGID, TEEMAD JA TEGEVUS, MIS ON ÜHISED TEADUSUURINGUTE ÜHISKESKUSEGA
Selgitus
Sama selgitus nagu muudatusettepanekul 4.
Muudatusettepanek 8 I LISA
SISSEJUHATUS	välja jäetud
Seitsmes EURATOMi teadusuuringute raamprogramm viiakse läbi kahes osas vastavalt termotuumasünteesialaseid teadusuuringuid ning tuuma lõhustumist ja kiirguskaitset käsitlevatele kaudsetele meetmetele ning Teadusuuringute Ühiskeskuse otsestele uurimismeetmetele.
Termotuumasünteesi alased teadusuuringud
Eesmärk Alusteadmiste arendamine elektrijaamade reaktorite prototüüpide loomiseks, mis on ohutud, säästvad, keskkonnateadlikud ja majanduslikult elujõulised, ning sellekohase põhisammuna ITER-projekti elluviimine.
Põhimõte Euroopa energiavarustuses on tõsiseid puudusi, arvestades lähi- ja pikaajalisi perspektiive. Meetmeid on vaja võtta eriti varustuskindluse, kliimamuutuste ja säästva arengu probleemide lahendamiseks, kuid tagades samal ajal majanduskasvu jätkumise.
Termotuumasüntees aitaks oluliselt kaasa ELi säästvale ja kindlale energiavarustusele paariks aastakümneks alates praegusest. Selle edukas arendamine tagaks ohutu, säästva ja keskkonnasõbraliku elektrienergia. Euroopa termotuumasünteesi alaste teadusuuringute pikaajaline eesmärk, hõlmates kõiki termotuumasünteesi alaseid meetmeid liikmesriikides ja assotsieerunud kolmandates riikides, on elektrijaamade reaktorite prototüüpide ühine ehitamine, mis vastavad kõnealustele nõuetele ja on majanduslikult elujõulised.
Strateegia pikaajalise eesmärgi saavutamise esimene prioriteet hõlmab ITERi ehitamist (suur katserajatis, mis näitab termotuumasünteesi teaduslikku ja tehnoloogilist teostatavust), sellele järgneb DEMO ehitamine (nn näidistermotuumaelektrijaam). Sellele lisandub ITER-projekti toetava teadus- ja arendustegevuse dünaamiline programm ja DEMO jaoks vajalike termotuumasünteesimaterjalide, -tehnoloogiate ja selle füüsikaliste aluste arendamine. See kaasaks Euroopa tööstuse, termotuumasünteesiühingud ja kolmandad riigid, eriti ITER- lepingu osalised.
Tegevus ITER-projekti elluviimine
See hõlmab meetmeid, mis käsitlevad ITER-projekti ühist elluviimist (rahvusvaheline teadustegevuse infrastruktuur), eriti rajatise asukoha ettevalmistamist, ITER-organisatsiooni ja ITER-projektiga seotud Euroopa ühisettevõtte loomist, juhtimist ja personaliga varustamist, üldist tehnilist ja haldustoetust, seadmete ja rajatiste ehitamist ning projekti toetamist ehituse ajal.
Teadus- ja arendustöö ITER-projektiga seotud tegevuse ettevalmistamisel
Füüsika- ja tehnoloogiaalane programm kasutab termotuumasünteesiprogrammi rajatisi ja ressursse, sealhulgas Euroopa Ühistoroidkambrit (JET). Tuleb hinnata ITER-projektiga seotud võtmetehnoloogiaid, ühendada ITER-projektide valikud ja valmistada ette ITER-projektiga seotud tegevust eksperimentaalse ja teoreetilise tegevuse abil.
Tehnoloogilised meetmed DEMO ettevalmistamisel
See eeldab termotuumasünteesimaterjalide ja termotuumasünteesi võtmetehnoloogiate jõulist arengut ning eritöörühmade loomist rahvusvaheliste termotuumasünteesimaterjalide kiiritusrajatise (International Fusion Materials Irradiation Facility, IFMIF) ehitamiseks, kus kvalifitseeritakse materjalid DEMO jaoks. See hõlmab kiirituse katsetamist materjalidel ja nende modelleerimist, DEMO kontseptuaalse projekti uuringuid ning ohutuse, termotuumasünteesiga seotud keskkonna- ja sotsiaalmajanduslike aspektide uuringuid.
Teadus- ja arendustöö pikaajalised meetmed
Meetmed hõlmavad termotuumaelektrijaamade eelisteks olevate magnetvangistuse süsteemide täiustatud kavandite edasiarendamist (keskendudes stellaraatori Wendelstein 7-X ehituse lõpuleviimisele), teooriat ja modelleerimist eesmärgiga saada selge ülevaade termotuuma plasmade toimimisest ja kooskõlastada püsivate kontaktide kaudu liikmesriikide inertsvangistusealaseid mittesõjalisi teadusuuringuid.
(1)  Inimressursid, haridus ja koolitus
Arvestades ITER-projekti koheseid ja keskmise tähtajaga vajadusi ning termotuumasünteesi edasist arengut, püütakse tagada vajalikul hulgal, piisavate oskustega ning kõrge koolitustaseme ja kogemustega inimressursid.
(2) Infrastruktuurid Rahvusvahelise termotuumasünteesi uurimisprojekti ITER ehitamine on osa uutest üleeuroopaliste teadusuuringute infrastruktuuridest.
Selgitus
Sama selgitus nagu muudatusettepanekul 2.
Muudatusettepanek 9 I lisa, Tuuma lõhustumine ja kiirguskaitse, pealkiri
TUUMA LÕHUSTUMINE JA KIIRGUSKAITSE	TUUMAKIIRGUSKAITSE
Selgitus
Tuumaenergeetikasektor on tegutsenud kaubanduslikult üle viiekümne aasta ning seetõttu ei saa seda nimetada algjärgus tehnoloogiaks. Lisaks sellele toodavad Euroopa tuumarajatised igal aastal kümneid miljardeid eurosid tulu. Kui uusi reaktorsüsteeme üldse arendada, peaksid seda järelikult rahastama ainult tuumaenergiaettevõtjad ise.
Kiirituse mis tahes kasutamisel tööstuses ja meditsiinis peab peamiseks põhimõtteks olema inimeste ja keskkonna kaitse ning seetõttu peaks aatomienergiaühenduse seitsmes raamprogramm keskenduma peamiselt kiirguskaitsele.
Muudatusettepanek 10 I lisa, Tuuma lõhustumine ja kiirguskaitse, Eesmärk
Usaldusväärse teadusliku ja tehnilise aluse loomine, et kiirendada pikaajaliste radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutu korraldamise praktilist arengut, edendada tuumaenergia ohutut, tõhusamat ja konkurentsivõimelisemat kasutamist ning tagada tugev ja sotsiaalselt vastuvõetav süsteem inimeste ja keskkonna kaitseks ioniseeriva kiirguse eest.	Usaldusväärse teadusliku ja tehnilise aluse loomine, et kiirendada radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud kütuse käitlemise ohutu korraldamise praktilist arengut põhimõttel, et saastaja maksab, ning ettevaatuspõhimõttel, ning tagada tugev ja sotsiaalselt vastuvõetav süsteem inimeste ja keskkonna kaitseks mineviku, olemasoleva ja tulevase ioniseeriva kiirguse eest.
Selgitus
Sama selgitus nagu muudatusettepanekul 9.
Muudatusettepanek 11 I lisa, Tuuma lõhustumine ja kiirguskaitse, Põhimõte
Tuumaenergia toodab praegu ühe kolmandiku kogu ELs tarbitavast elektrienergiast ja see on kõige olulisem praegu kasutuselolev süsinikuvaba baaskoormuselekter. Euroopa tuumasektorit tervikuna iseloomustab uuenduslik tehnoloogia ja see annab tööd mitmesajale tuhandele kõrge kvalifikatsiooniga inimesele. Kohaliku ja usaldusväärse energiaallikana aitab tuumaenergia kaasa EL sõltumatusele ja elektrienergia varustuskindlusele, tuumatehnoloogiaalased edusammud parandavad oluliselt väljavaateid ressursside tõhusamaks kasutamiseks, tagades samal ajal kõrgemad ohutusstandardid ja tootes vähem jäätmeid võrreldes praeguste projektidega.	Peamiselt Prantsusmaa erandi tõttu toodab tuumaenergia praegu vähem kui ühe kolmandiku kogu ELis tarbitavast elektrienergiast ja see on vähestes liikmesriikides kõige olulisem praegu kasutuselolev süsinikuvaba baaskoormuselekter. Tuumaenergia katab siiski ainult 15% ELi esmasest tarbimisest.
On siiski probleeme, mis mõjutavad selle energiaallika edasist kasutamist ELs. Peamised küsimused puudutavad reaktorite ohutut toimimist ja pikaajaliste jäätmete käitlemist, kusjuures mõlemat teemat käsitletakse pidevalt tehnilisel tasandil, kuid on vaja ka poliitilist seisukohta ja ühiskondlikku arvamust. Kiirituse mis tahes kasutamisel tööstuses ja meditsiinis on peamiseks põhimõtteks inimeste ja keskkonna kaitse. Kõikide siin käsitletavate teemade peamiseks eesmärgiks on tagada kõrgetasemeline kaitse. Samuti on tuumateaduse ja -tehnika valdkonnas selgesti määratletavad vajadused seoses teadustegevuse infrastruktuuride ja asjatundlikkusega. Lisaks on üksikud tehnilised valdkonnad omavahel seotud selliste kattuvate võtmeteemadega nagu tuumkütusetsükkel, aktiniidkeemia, riskianalüüs ja ohutushinnang ning isegi ühiskondlikud ja valitsemisalased küsimused.	On probleeme, mis mõjutavad selle energiaallika edasist kasutamist ELis. Peamised küsimused puudutavad terrorismi ja tuumarelva leviku suurenenud ohtu, reaktorite ohutut toimimist ja radioaktiivsete, eelkõige pikaajaliste jäätmete käitlemist, kusjuures mõlemat teemat käsitletakse pidevalt tehnilisel tasandil, kuid on vaja ka poliitilist seisukohta ja ühiskondlikku arvamust. Kiirituse mis tahes kasutamisel tööstuses ja meditsiinis peab peamiseks põhimõtteks olema inimeste ja keskkonna kaitse. Kõikide siin käsitletavate teemade peamiseks eesmärgiks on tagada kõrgetasemeline kaitse. Samuti on tuumateaduse ja -tehnika valdkonnas selgesti määratletavad vajadused seoses teadustegevuse infrastruktuuride ja asjatundlikkusega. Lisaks on üksikud tehnilised valdkonnad omavahel seotud selliste kattuvate võtmeteemadega nagu tuumkütusetsükkel, aktiniidkeemia, riskianalüüs ja ohutushinnang ning isegi ühiskondlikud ja valitsemisalased küsimused.
Teadusuuringuid on vaja uute teaduslike ja tehnoloogiliste võimaluste uurimiseks ja paindlikuks reageerimiseks uutele raamprogrammi ajal tekkivatele strateegilistele vajadustele.	Teadusuuringuid on vaja uute teaduslike ja tehnoloogiliste võimaluste uurimiseks ja paindlikuks reageerimiseks uutele raamprogrammi ajal tekkivatele strateegilistele vajadustele.
Selgitus
Sama selgitus nagu muudatusettepanekul 9.
Muudatusettepanek 12 I lisa, Tuuma lõhustumine ja kiirguskaitse, Tegevus, Radioaktiivsete jäätmete käitlemine
Radioaktiivsete jäätmete käitlemine	Radioaktiivsete jäätmete käitlemine ning sotsiaalne ja keskkonnamõju
Rakendamiseks mõeldud teadus- ja arendusmeetmed tuumkütuse ja pikaajaliste radioaktiivsete jäätmete lõpphoiustamise kohta sügavates geoloogilistes kihtides, ja vajaduse korral meetmed tehnoloogiate ja ohutuse tutvustamiseks, ning toetada Euroopa ühise seisukoha väljatöötamist jäätmekäitluse ja jäätmete lõpphoiustamise põhiküsimustes. Teadusuuringud seoses eraldamise ja transmutatsiooniga ja/või muude mõistetega, et vähendada tuumaenergia tootmisel tekkivate jäätmete hulka.	Olemasoleva jäätmekäitluspraktika alased teadusuuringud sotsiaalsete, majanduslike, õiguslike ja keskkonnakriteeriumide väljatöötamiseks, mille abil üheselt tõestada püsivus kogu ladustamisaja jooksul.
Selgitus
Seaduse kohaselt peaks iga liikmesriik eraldama vahendeid radioaktiivsete jäätmete lõppladustamiseks. Need vahendid peaksid lõpuks ulatuma sadadesse miljarditesse eurodesse ning ELi vahendite panus sellesse protsessi saab olla üksnes minimaalne. Seetõttu tuleks aatomienergiaühenduse seitsmenda raamprogrammi piiratud vahendid pühendada olemasoleva jäätmekäitluspraktika ühiskriteeriumide arendamisele, mille abil üheselt tõestada püsivus kogu ladustamisaja jooksul.
Muudatusettepanek 13 I lisa, Tuuma lõhustumine ja kiirguskaitse, Tegevus, Reaktorsüsteemid
Reaktorsüsteemid	välja jäetud
Teadusuuringud olemasolevate reaktorsüsteemide (sealhulgas tuumkütusetsükliga rajatiste), jätkuva ohutu toimimise tugevdamiseks arvestades uusi ülesandeid nagu kasutusea pikendamine ja uute ohutushinnangute metoodikad (nii tehniline aspekt kui inimtegur) ning teadusuuringud tulevaste reaktorsüsteemide lühiajalise ja keskmise tähtajaga potentsiaali ja ohutuse aspektide kindlaksmääramiseks, säilitades seejuures EL saavutatud kõrged ohutusstandardid.
Selgitus
Sama selgitus nagu muudatusettepanekul 9.
Muudatusettepanek 14 I lisa, Tuuma lõhustumine ja kiirguskaitse, Tegevus, Kiirguskaitse
	Eesmärk
Teadusuuringud seoses madalate dooside riskidega, meditsiinis kasutamisega ja õnnetusjuhtumite juhtimisega, et luua teaduslik alus tugevale, tasakaalukale ja ühiskondlikult vastuvõetavale kaitsesüsteemile, mis ei piira põhjendamatult kiirguse tulutoovat ja laialdast kasutamist meditsiinis ja tööstuses (sealhulgas tuumaenergia tootmine). Teadusuuringud seoses tuumaterrorismi ja radioloogilise terrorismi ohu minimeerimisega ning selle mõju leevendamisega.	Tugeva ja sotsiaalselt vastuvõetava süsteemi tagamine inimeste ja keskkonna kaitseks ioniseeriva kiirguse mõjude eest. Kiirguskaitse parandamine on jätkuvalt prioriteetne valdkond selleks, et säilitada varasemate teadusuuringute käigus saadud eeliseid. Olemasolevate ressursside võrgustamine ja Euroopa lisandväärtuse loomine teadustöös osalejate ühendamise kaudu.
	Põhimõte
	Ühenduse silmapaistva ohutustaseme tagamiseks on ikkagi tarvis järelevalvet. Euroopa on reageerinud tuumaavariide ohtudele kiirguskaitsealastesse teadusuuringutesse investeerimisega, et aru saada sellistest põhiomadustest nagu näiteks doos ja oht ning et kujundada kindel alus standarditele ja eeskirjadele ning saada piisavaid teadustöökogemusi tõsise avarii tagajärgede leevendamiseks. Meditsiinis võetakse väga kiiresti kasutusele uus, ioniseerivat kiirgust kasutav meditsiinitehnoloogia. Patsiendidoose ja kvaliteedikriteeriume on vaja veel hinnata, et lubada säilitada ohu-kasu tasakaal. Dooside hindamine on kiirguskaitses ja ioniseeriva kiirguse kasutamisel meditsiinis peaaegu kõikide menetluste ja eeskirjade aluseks. Teadusuuringud dosimeetria valdkonnas on jätkuvalt olulised Euroopa pädevuse säilitamise osas nii sisemise kui ka välise dosimeetria valdkonnas ning asjatundlikkuse piisava jätkusuutlikkuse tagamiseks. Kiirguskaitse praeguse süsteemi väljakutseteks on kiirguse muude kui sihtmõjude jälgimine ning küsimused doosi mõiste piisavuse kohta ohu hindamiseks.
	Tegevus
	·  Pikaleveninud madala kiiritustasemega kokkupuutel tekkivate riskide kvantifitseerimine Radiobioloogias ning madalate doosidega tervisemõjude osas on peamine väljakutse kiirguse suhtes individuaalse tundlikkuse jälgimine. Nimetatud uurimisvaldkonnas kindlaks määratud konkreetsed teemad on rakkude ja kudede varajased ja hilinenud reageerimised ioniseerivale kiirgusele ning arusaamine vähktõve arengust ja muudest tagajärgedest peale vähktõve. Lisateemad keskenduvad kiirguskaitset käsitlevate soovitustega vahetult seotud küsimustele. Nad vajavad sisendit muudest uurimisvaldkondadest, nt epidemioloogia, radiobioloogia, dosimeetria või radioökoloogia.
	· Kiirguse kasutamine meditsiinis
	Mõnede uute tehnikate patsiendidoosid ja kujutise kvaliteet ei ole ikka veel teada ning hindamine tuleks läbi viia suurtes patsiendirühmades. Doosi väärtused ja nende seos kujutise kvaliteediga on vajalikud selleks, et arstidel oleks võimalik läbi viia sobivaid individuaalseid ohu-kasu analüüse. Samuti on seda teavet vaja edasistel epidemioloogilistel uuringutel.
	· Dosimeetria
	Teaduslikud väljakutsed on jagatud viide rühma:
	1) suure energia hulga dosimeetria meditsiinilises ravis kasutamiseks;
	2) dosimeetria suunatud kiirgusravi puhul;
	3) töökohtade dosimeetria ja kokkupuuted looduslike kiirgusallikatega (sh kosmiline kiirgus ja radoon);
	4) dosimeetria hädaolukordades (triaaž) ning
	5) dosimeetria ja aparatuur. Enamikus dosimeetrilistes menetlustes on olemas tugev korrelatsioon erinevate kasutusvaldkondade vahel. Kõikides kiirgusdosimeetria valdkondades on olemas ühine huvi dosimeetriliste koguste ja kaasaegsete dosimeetriliste meetodite küsimuste vastu.
	· Hädaolukordade juhtimine, rehabilitatsioon ja radioökoloogia
	Kindlaksmääratud väljakutsed on:
	1) kaitsta inimesi ja keskkonda ökosüsteemide radioaktiivse saastatuse kahjuliku mõju eest;
	2) hinnata ökosüsteemide radioaktiivse saastatuse, mille on tekitanud radioaktiivsete jäätmete hoidlates esinevad pikaealised radionukliidid, pikaajalisi tagajärgi tuumajäätmete puhul ja NORM olukordades ning
	3) parandada alusteadmisi võtmeprotsesside kohta.
Selgitus
Vt muudatusettepanekut 5.
Muudatusettepanek 15 I lisa, Tuuma lõhustumine ja kiirguskaitse, Tegevus, Infrastruktuurid
Infrastruktuurid	välja jäetud
Toetada selliste teadustegevuse infrastruktuuride kättesaadavust nagu materjali katsereaktorid, maa-alused uurimislaborid, radiobioloogiaalased rajatised ja koepangad, mis on vajalikud Euroopa tuumaenergeetikasektori tehniliste saavutuste innovatsiooni ja ohutuse kõrge taseme säilitamiseks.
Selgitus
Sama selgitus nagu muudatusettepanekul 9.
Muudatusettepanek 16 I lisa, Tuuma lõhustumine ja kiirguskaitse, Tegevus, Inimressursid ja koolitus
Toetada teaduspädevuse ja inimsuutlikkuse säilitamist ja edasist arengut, et tagada vastava kvalifikatsiooniga teadlaste ja töötajate olemasolu tuumaenergeetikasektoris pikemaks ajaks.	Toetada teaduspädevuse ja inimsuutlikkuse säilitamist ja edasist arengut, et tagada vastava kvalifikatsiooniga teadlaste ja töötajate olemasolu tuumarajatiste tegevuse lõpetamise valdkonnas.
Selgitus
2004. aasta lõpuks oli EL25s viimase 15 aasta jooksul suletud 22 tuumarajatist. Kuna uusi rajatisi pole oluliselt ehitatud, on tegutsevate tuumaelektrijaamade keskmine vanus pidevalt kasvanud. Ka teadusreaktorite tegevus tuleb lõpetada. Seetõttu on tähtis piisava hulga teadlaste ja töötajate olemasolu tuumarajatiste tegevuse lõpetamise valdkonnas, mis muutub aja jooksul üha olulisemaks.
Muudatusettepanek 17 I lisa, Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumaenergiaalane tegevus, pealkiri
TEADUSUURINGUTE ÜHISKESKUSE TUUMAENERGIAALANE TEGEVUS	ELi POLIITIKA KUJUNDAMISEKS VAJALIKUD TEADMISED
Selgitus
Sama selgitus nagu muudatusettepanekul 4.
Muudatusettepanek 18 I lisa, Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumaenergiaalane tegevus, Eesmärk
Eesmärk
EÜ tuumaenergiaalaste strateegiate väljatöötamise kliendikeskne teaduslik ja tehniline toetamine, tagades samal ajal olemasolevate strateegiate rakendamise toetamise stabiilsuse ja kohanedes muutuvate poliitikast tulenevate nõudmistega.	ELi tuumaenergiaalaste strateegiate väljatöötamise kliendikeskne teaduslik ja tehniline toetamine, kohanedes samas muutuvate poliitikast tulenevate nõudmistega.
Selgitus
Käesoleva muudatusettepaneku põhjuseks on vajadus anda ELi poliitikakujundajatele tulevikku silmas pidades teadmisi aruka energiamajanduse kohta, mis põhineb energia säästumeetmetel, energiatõhususel ja taastuval energial.
Muudatusettepanek 19 I lisa, Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumaenergiaalane tegevus, Põhimõte
Põhimõte	välja jäetud
Teadusuuringute Ühiskeskus toetab Euroopa energiavarustusstrateegia eesmärke, et saavutada eelkõige Kyoto protokolli eesmärgid. ELi pädevust on tuumatehnoloogia valdkonna mitmes aspektis tunnustatud ning see tugineb sellealastele kõrgetele saavutustele. Teadusuuringute Ühiskeskuse kasulikkus EL strateegiate toetamisel ja selle panus tuumaenergiaalaste teadusuuringute uutele suundadele põhineb teaduslikel ekspertiisidel ja integreerumisel rahvusvahelistesse teadusringkondadesse. Ühelt poolt on Teadusuuringute Ühiskeskusel pädevad töötajad ja tipptasemel rajatised tunnustatud teaduslikuks/tehniliseks tööks ning teiselt poolt toetab ta EL strateegiat, et säilitada pädevust ja tööalast asjatundlikkust tulevikuks, koolitades noorteadlasi ja toetades nende liikuvust. On tekkinud uus vajadus eriti välissuhteid ja julgeolekut käsitlevate strateegiate järele. Nendel juhtudel on vaja sisemisi ja turvalisi andmeid, analüüse ja süsteeme, mis ei ole alati turul kättesaadavad.
Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumaenergiaalase tegevuse eesmärgiks on rahuldada uurimis- ja arendustegevuse nõudmist ja toetada nii komisjoni kui ka liikmesriike. Käesoleva programmi eesmärk on arendada ja koguda teadmisi ning anda oma panus tuumaenergia tootmist, selle ohutust ja usaldusväärsust, säästvust ja kontrolli, ohtusid ja probleeme, sealhulgas tulevasi uudseid reaktorsüsteeme käsitlevasse arutellu.
Selgitus
Sama selgitus nagu muudatusettepanekul 4.
Muudatusettepanek 20 I lisa, Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumaenergiaalane tegevus, Tegevus
Tegevus	välja jäetud
Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevus keskendub järgmistele teemadele:
Tuumajäätmete käitlemine ja keskkonnamõju: et aru saada tuumakütuse protsessist alates energia tootmisest kuni jäätmete ladustamiseni ja arendada suure aktiivsusega radioaktiivsete jäätmete käitlemise tulemuslikke lahendusi, lähtudes kahest peamisest võimalusest (kohene ladustamine või eraldamine ja transmutatsioon).
Tuumaohutus: teadusuuringute rakendamine seoses olemasolevate ja uute tuumakütusetsüklite ning nii lääneriikide kui ka Venemaa reaktoritüüpide ohutusega, samuti uue reaktori projektiga. Lisaks annab Teadusuuringute Ühiskeskus Euroopa panuse uurimis- ja arendustegevuse algatatud IV põlvkonna rahvusvahelisse foorumisse, kuhu on kaasatud parimad uurimisorganisatsioonid üle maailma ja kooskõlastab Euroopa sellekohast tegevust.
Selgitus
Sama selgitus nagu muudatusettepanekul 4.
Muudatusettepanek 21 II lisa, Rahastamiskavad, 1. Termotuumasünteesi rahastamiskavad
1. TERMOTUUMASÜNTEESI RAHASTAMISKAVAD	välja jäetud
Termotuumasünteesi valdkonnaga seotud tegevuse eripära nõuab erikorra rakendamist. Rahalist toetust antakse tegevusele, mida viiakse läbi järgmistes lepingutes sätestatud korras:
1.1 Komisjoni ja liikmesriikide või täielikult assotsieerunud kolmandate riikide või liikmesriikides või täielikult assotsieerunud kolmandates riikides asuvate üksuste vahelised assotsiatsioonilepingud, mille raames viiakse läbi vastavalt asutamislepingu artiklile 10 osa EL termotuumasünteesialaste teadusuuringute programmist.
1.2 Euroopa termotuumasünteesi arendamise kokkulepe (EFDA), s.o komisjoni ja liikmesriikides ja assotsieerunud riikides asuvate või neid esindavate organisatsioonide vahel sõlmitud mitmepoolne leping, millega nähakse muu hulgas ette raamistik edasisteks teadusuuringuteks tuumasünteesitehnoloogia alal ühinenud organisatsioonides ja tööstuses, JET-rajatiste kasutamine ja Euroopa toetus rahvusvahelisele koostööle.
1.3 ITER-projektiks ettenähtud Euroopa ühisettevõte, mis tugineb asutamislepingu II jaotise 5. peatüki artiklite 45–51 sätetele.
1.4 EURATOMi ja kolmandate riikide vahelised rahvusvahelised lepingud, mis hõlmavad termotuumasünteesialaste teadusuuringute ja arendustegevuse valdkonna tegevust, eriti ITER-projekti kokkulepet.
1.5 Mõni teine ühenduse ja ühinenud organisatsioonide vahel sõlmitud mitmepoolne leping, eriti leping töötajate liikuvuse kohta.
1.6 Kaasrahastatavad meetmed, et edendada ja toetada termotuumasünteesialaseid teadusuuringuid koos liikmesriikide ametiasutustega või selliste Euratomi raamprogrammiga liitunud riikide ametiasutustega, kes ei ole sõlminud assotsiatsioonilepingut.
Lisaks eespool nimetatud tegevusele võetakse meetmeid inimressursside, stipendiumide, infrastruktuuridega seotud integreeritud algatuste edendamiseks ja arendamiseks, samuti võib näha konkreetseid toetusmeetmeid eriti termotuumasünteesialaste teadusuuringute kooskõlastamiseks, sellist tegevust toetavate uuringute läbiviimiseks, väljaannete ja teabevahetuse ning tehnosiirde edendamist käsitleva koolituse toetamiseks.
Selgitus
Sama selgitus nagu muudatusettepanekul 2.
Muudatusettepanek 22 II lisa, Rahastamiskavad, 2. Teisi valdkondi hõlmavad rahastamiskavad
2. TEISI VALDKONDI HÕLMAVAD RAHASTAMISKAVAD	1. RAHASTAMISKAVAD
Euratomi raamprogrammi teiste valdkondade meetmeid, v.a termotuumasünteesi valdkond, rahastatakse mitmete rahastamiskavade kaudu. Neid kavasid kasutatakse kas eraldi või koos teiste kavadega raamprogrammi kehtivusajal rakendatavate erinevate meetmeliikide rahastamiseks.	Euratomi raamprogrammi meetmeid rahastatakse mitmete rahastamiskavade kaudu. Neid kavasid kasutatakse kas eraldi või koos teiste kavadega raamprogrammi kehtivusajal rakendatavate erinevate meetmeliikide rahastamiseks.
Selgitus
Termotuumasünteesi valdkonda ELi rahast ei rahastata.

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2011)
Viited	KOM(2005)0119 – C6‑0112/2005 – 2005/0044(CNS))
Vastutav komisjon	ITRE
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	ENVI 10.5.2005
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev
Arvamuse koostaja:   nimetamise kuupäev	Satu Hassi 24.5.2005
Endine arvamuse koostaja
Arutamine parlamendikomisjonis	21.11.2005		22.2.2006	23.2.2006
Vastuvõtmise kuupäev	23.2.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	33 20 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Georgs Andrejevs, Liam Aylward, Irena Belohorská, Johannes Blokland, John Bowis, Frederika Brepoels, Hiltrud Breyer, Dorette Corbey, Avril Doyle, Anne Ferreira, Karl-Heinz Florenz, Matthias Groote, Françoise Grossetête, Cristina Gutiérrez-Cortines, Satu Hassi, Mary Honeyball, Caroline Jackson, Christa Klaß, Holger Krahmer, Urszula Krupa, Peter Liese, Riitta Myller, Dimitrios Papadimoulis, Vittorio Prodi, Frédérique Ries, Dagmar Roth-Behrendt, Karin Scheele, Richard Seeber, Kathy Sinnott, Jonas Sjöstedt, María Sornosa Martínez, Antonios Trakatellis, Evangelia Tzampazi and Anja Weisgerber.
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Alfonso Andria, Giovanni Berlinguer, Milan Gaľa, Ambroise Guellec, Kartika Tamara Liotard, Miroslav Mikolášik and Andres Tarand.
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Simon Busuttil, Giusto Catania, Jorgo Chatzimarkakis, Joel Hasse Ferreira, Anna Hedh, Luis Herrero-Tejedor, Elisabeth Jeggle, Ljudmila Novak, José Ribeiro e Castro, Willem Schuth, Konrad Szymański, Henri Weber and Anna Záborská.
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)	...

• [1]  ELTs seni avaldamata

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2011)
Viited	KOM(2005)0119 – C6 0112/2005 – 2005/0044(CNS)
EPga konsulteerimise kuupäev	25.4.2005
Vastutav komisjon   istungil teada andmise kuupäev	ITRE 10.5.2005
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	BUDG 10.5.2005		ENVI 10.5.2005
Arvamuse esitamisest loobumine   otsuse kuupäev
Tõhustatud koostöö   istungil teada andmise kuupäev
Raportöör(id)   nimetamise kuupäev	Jerzy Buzek 25.5.2005
Endine raportöör / Endised raportöörid
Lihtsustatud menetlus – otsuse kuupäev  otsuse kuupäev
Õigusliku aluse vaidlustamine   JURI arvamuse kuupäev
Rahaeraldise määra muutmine   BUDG arvamuse kuupäev
Konsulteerimine Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega – istungil otsuse tegemise kuupäev
Konsulteerimine Regioonide Komiteega – istungil otsuse tegemise kuupäev
Arutamine parlamendikomisjonis	13.7.2005		12.9.2005	4.10.2005	11.10.2005		29.11.2005
	16.1.2006		25.1.2006	19.4.2006	29.4.2006		4.5.2006
Vastuvõtmise kuupäev	30.5.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	33 4 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	John Attard-Montalto, Jan Březina, Philippe Busquin, Jerzy Buzek, Joan Calabuig Rull, Jorgo Chatzimarkakis, Giles Chichester, Den Dover, Adam Gierek, Norbert Glante, Umberto Guidoni, Fiona Hall, David Hammerstein Mintz, Rebecca Harms, Erna Hennicot-Schoepges, Ján Hudacký, Romana Jordan Cizelj, Vincenzo Lavarra, Reino Paasilinna, Umberto Pirilli, Miloslav Ransdorf, Vladimír Remek, Herbert Reul, Teresa Riera Madurell, Mechtild Rothe, Paul Rübig, Britta Thomsen, Patrizia Toia, Catherine Trautmann
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	María del Pilar Ayuso González, Avril Doyle, Edit Herczog, Peter Liese, Lambert van Nistelrooij, Francisca Pleguezuelos Aguilar, Vittorio Prodi, John Purvis
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Hiltrud Breyer (Claude Turmes)
Esitamise kuupäev	1.6.2006
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)	...