RAPORT Ühenduse Lissaboni kava rakendamine:
rohkem teadusuuringuid ja innovatsiooni – investeerimine kasvu ja tööhõivesse: ühtne lähenemisviis
1.6.2006 - (2006/2005(INI))
Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Raportöör: Pilar del Castillo Vera
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
ühenduse Lissaboni kava rakendamise kohta: rohkem teadusuuringuid ja innovatsiooni – investeerimine kasvu ja tööhõivesse: ühtne lähenemisviis
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga “Ühenduse Lissaboni kava rakendamine: rohkem teadusuuringuid ja innovatsiooni – investeerimine kasvu ja tööhõivesse: ühtne lähenemisviis (KOM(2005)0488) ja selle lahutamatuks osaks olevaid komisjoni talituste töödokumente (SEK(2005)1253 ja SEK(2005)1289);
– võttes arvesse 23. ja 24. märtsi 2000. aasta Lissaboni Euroopa Ülemkogu eesistuja lõppjäreldusi, millega võeti vastu otsus muuta Euroopa maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmispõhiseks majanduseks;
– võttes arvesse 22. ja 23. märtsi 2005. aasta Brüsseli Euroopa Ülemkogu eesistuja lõppjäreldusi;
– võttes arvesse 23. ja 24. märtsi 2006. aasta Brüsseli Euroopa Ülemkogu eesistuja lõppjäreldusi;
– võttes arvesse nõukogu 12. juuli 2005. aasta soovitust 2005/601/EÜ liikmesriikide ja ühenduse majanduspoliitika üldsuuniste kohta (2005–2008)[1];
– võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga “Investeerimine teadusuuringutesse: Euroopa tegevuskava” (KOM(2003)0226);
– võttes arvesse komisjoni teatist kevadisele Euroopa Ülemkogule pealkirjaga “Koostöö majanduskasvu ja töökohtade nimel – Lissaboni strateegia uus algus” (KOM(2005)0024);
– võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile pealkirjaga “Ühismeetmed majanduskasvu kiirendamiseks ja tööhõive tõstmiseks: ühenduse Lissaboni kava” (KOM(2005)0330);
– võttes arvesse komisjoni aruannet pealkirjaga “Euroopa Liidu teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse 2004. aasta aruanne” (KOM(2005)0517);
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (KOM(2005)0119);
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013) (KOM(2005)0121);
– võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Ülemkogule pealkirjaga “Uus partnerlus majanduskasvu ja töökohtade loomise nimel: Euroopa Tehnoloogiainstituudi, teadmiste lipulaeva arengukava” (KOM(2006)0077);
– võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti pealkirjaga “Euroopa konkurentsivõime aruanne 2004” (SEK(2004)1397);
– võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti pealkirjaga “Ettevõtluspoliitika võrdlusuuring: 2004. aasta tulemustabel” (SEK(2004)1427);
– võttes arvesse Euroopa 2005. aasta innovatsiooni tulemustabelit (innovatsiooninäitajate võrdlev analüüs), mis näitab selgelt, et Ameerika Ühendriigid ja Jaapan on innovatsiooni osas juhtpositsioonil;
– võttes arvesse ekspertrühma 2004. aasta juuli aruannet pealkirjaga “Teaduse valdkonnast ettevõtlusesse toimuva tehnosiirdega tegelevate asutuste töö tõhustamine”;
– võttes arvesse ekspertrühma 2004. aasta aruannet pealkirjaga “Intellektuaalomandi haldamine riiklikult rahastatavates teadusorganisatsioonides: Euroopa suuniste poole”;
– võttes arvesse komisjoni 2005. aasta septembri aruannet pealkirjaga “Tööhõive Euroopas 2005 – hiljutised suundumused ja väljavaated”;
– võttes arvesse Hampton Courtis pealkirja “Uuendusliku Euroopa loomine” all toimunud tippkohtumisel ametisse määratud sõltumatu ekspertrühma poolt 2006. aasta jaanuaris koostatud aruannet teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kohta (nn Aho-raport);
– võttes arvesse oma 10. märtsi 2005. aasta resolutsiooni teaduse ja tehnoloogia kohta – suunised Euroopa Liidu teadusuuringute toetamise poliitika kohta[2];
– võttes arvesse oma 19. jaanuari 2006. aasta resolutsiooni Euroopa väikeettevõtluse harta rakendamise kohta[3];
– võttes arvesse oma 14. märtsi 2006. aasta resolutsiooni Euroopa infoühiskonna kohta majanduskasvu ja tööhõive eest[4];
– võttes arvesse kodukorra artiklit 45;
– võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ja kultuuri- ja hariduskomisjoni ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamusi (A6‑0204/2006),
A. arvestades, et Euroopa jääb majanduskasvu, teadustegevuse ja tootlikkuse poolest Ameerika Ühendriikidest ja Jaapanist maha, suutmata lõigata kasu info- ja sidetehnoloogiate rakendamisest ning meelitada Euroopasse teadus- ja arendustegevusega seotud investeeringuid;
B. arvestades, et teadus- ja arendustegevuse vahendite suurendamine on majanduskasvu ja töökohtade loomise jaoks vajaliku eduka innovatsiooni eeltingimuseks;
C. arvestades, et OECD aruanded näitavad, et teadus- ja arendustegevuse toetused aitavad viia ettevõtetel ellu strateegilisi ja töökorraldusega seotud muudatusi ning parandavad suhtumist tehnoloogiasse;
D. arvestades, et kuigi Euroopa parimad ettevõtted teevad maailmatasemel investeeringuid, peavad erasektori jõupingutused teadus- ja arendustegevuse valdkonnas olema suuremad;
E. arvestades, et väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate panus uutel tehnoloogiatel põhinevate toodete, teenuste ja turgude arengusse sõltub nende suutlikkusest teha uuendusi, suurendada oma jõupingutusi teadustöö vallas, osta sisse teadustöö teenust, laiendada oma võrgustikke, kasutada paremini teadustöö tulemusi ning saada tehnoloogiaalast oskusteavet;
F. arvestades, et turuarendusest võiksid võita Euroopa need sektorid, mis mõjutavad otseselt liikmesriikide kodanikke ja on kõige suurema osakaaluga sisemajanduse kogutoodangus;
G. arvestades, et toetusorganisatsioonid, nagu koolitus- ja teaduskeskused, finantsasutused, innovatsiooni ja intellektuaalomandi konsultandid ning kohalikud ja piirkondlikud arenguasutused saavad aidata kaasa ettevõtete loova äripotentsiaali maksimeerimisele;
H. arvestades, et Euroopa tööturu väike tulemuslikkus, inimressursside ebaefektiivne kasutamine, turu killustatus ja tööjõu vähenenud liikuvus on suures osas tinginud väikesed edusammud Lissaboni ja Stockholmi eesmärkide saavutamisel;
I. arvestades, et struktuurilised tõkked ja ebapiisavad soodustused takistavad tunnustatud teadlaste suuremat liikuvust;
J. arvestades, et Euroopa tehnosiirdeasutused ja innovatsiooni levikeskused võimaldavad kiiremat turustamist, uute tehnoloogiate paremat levitamist, intellektuaalomandi paremat haldamist, teadustöö tulemuste paremat rakendamist ning olemasolevate riiklike ja piirkondlike kavade paremat koordineerimist;
K. arvestades, et avatud innovatsiooni lähenemisviisi rakendamine parandaks teadus- ja arendustegevuse suutlikkust Euroopa Liidus;
L. arvestades, et komisjoni väljapakutud teadusuuringute eelarvet ei tohiks finantsraamistikus edasi lükata;
M. arvestades, et selleks, et suurendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rahastamist, tegeleda turul esinevate probleemidega ja optimeerida ühenduse vahendeid, kasutades selleks avaliku ja erasektori kapitali, on vaja finantsvahendite jaoks mõeldud Euroopa Liidu eelarvevahendite kriitilist massi;
N. arvestades, et teadlastel on vaja idee-eelset rahastamist selleks, et hinnata turgu, töötada välja katse- ja näidisprojektid ning kasutatavad näidiseksemplarid, seda nii ettevõtete käivitamisel kui ka uute, teadustöö käigus väljatöötatud toodete turustamisel; arvestades, et seejärel on ettevõtete kasvuks vaja riskikapitali;
O. arvestades, et riigiabi sätted peaksid olema lihtsad, läbipaistvad ja tõhusad ning neid tuleks kasutada ainult viimase abinõuna, kui turg ei toimi, ja et riigiabi andmine peaks olema ajutine,
1. nõuab tungivalt, et liikmesriigid edendaksid ettevõtlust hariduse varastest järkudest alates ning tugevdaksid toetust elukestvale õppele, soodustades selleks aktiivselt info- ja sidetehnoloogia alast koolitust nii töötavate kui ka töötute isikute seas;
2. nendib Euroopa Liidu mahajäämust Lissaboni strateegia rakendamisel hariduse ja koolituse valdkonnas; kutsub liikmesriike võtma kohustuse taaskäivitada Lissaboni strateegia;
3. rõhutab vajadust tõsta teaduslike karjäärivõimaluste mainet ja propageerida olemasolevaid stiimuleid ja autasusid, nagu Descartes'i, Aristotelese ja noore teadlase auhinnad;
4. nõuab suurema toetuse andmist Euroopa parimatele teadlastele, eelkõige karjääri alustavatele teadlastele, luues neile atraktiivsemad töötingimused, vähendades õigusalaseid, haldusalaseid ja geograafilisi tõkkeid ning tagades Euroopa teadlastele välisteadlastega võrdse kohtlemise;
5. toetab kindlalt teadlaste ühisturu vajalikku eesmärki, mille komisjon on esitanud oma teatises "Rohkem teadusuuringuid ja innovatsiooni – investeerimine kasvu ja tööhõivesse";
6. tunnistab, et soodustamaks teaduslike teadmiste jagamist on esmatähtsad ergutused, et parandada teadlaste ja teadustöötajate töötingimusi ja koolitada jätkuvalt tööjõudu;
7. usub, et koolitusasutused võivad selles osas suure panuse anda ja on veendunud, et esiteks peaks kokkupuude teaduse ja teadusuuringutega algama koolist, teiseks on vaja soodustada loovat koostööd ülikooli teadustöötajate ja ettevõtete vahel; on samuti seisukohal, et takistused teadlaste liikuvusele tuleks kõrvaldada, parandades nende ametiseisundit ja karjääri arengut, mis on eesmärgid, mida ei ole võimalik saavutada liikmesriikide maksualast koostööd parandamata ja teatud sotsiaaltoetusi üle kandmata;
8. toetab ettepanekut töötada välja Euroopa teadlaste harta ja teadlaste töölevõtmise juhend, sest need algatused võivad julgustada enamaid Euroopa üliõpilasi ülikoolis teaduslikule tööle asuma ning ergutavad samas ka parimaid välisteadlasi, keda tuleks julgustada jätkama oma teaduskarjääri Euroopas alaliselt või vastavalt koostöölepingule ajutiselt lühiajaliste viisade väljastamise eripoliitika kaudu;
9. nõuab, et Euroopa Liit võitleks tõhusalt ajude väljavoolu vastu ning võtaks kõiki vajalikke meetmeid, et muuta liikmesriigid tipptasemel teadlastele huvipakkuvaks, edendades eelkõige vahetusprogramme kolmandate riikidega, nagu Erasmus Mundus, mis on mõeldud üliõpilastele, teadlastele ja õpetajatele; usub, et Euroopa kutsekvalifikatsiooni raamistikul oleks oluline osa Euroopa tööturu loomisel, mis on avatud teadlastele ning toetab jõupingutusi nende liikuvust takistavate asjaolude kõrvaldamisel;
10. märgib innovatsiooni aus hoidva kultuuri edendamise olulisust; nõuab tungivalt, et liikmesriigid võimaldaksid innovatsioonipoliitikal tungida kõikidesse riikliku teadustöö valdkondadesse;
11. rõhutab ülikoolide kaalukat rolli teadmiste loomisel ja levitamisel ning soovitab tungivalt suurendada nende tähtsust, luues sünergiat kõrghariduse, teaduse, elukestva õppe ja tootmissektori vahel; pöörab seepärast tähelepanu komisjoni kõrgharidust käsitlevale aruandele;
12. nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid algataksid ja edendaksid Euroopa innovatsiooni auhindu;
13. rõhutab toodete, protsesside ja teadmistepõhiste teenuste integreerimise edendamise olulisust ning mitmesuguste toetussüsteemide kasutuselevõtmist mittetehnoloogilistes sektorites; juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, et ka mittetehnoloogiline innovatsioon sisaldab sotsiaalseid uuendusi ja institutsioonilisi uuendusi;
14. teeb ettepaneku pakkuda neile väljavalitud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kes on innovatsiooni alal ja ettevõtete asutamises edukad, piiratud määral täiendavat teadustöötoetust nende ettevõtmiste jaoks;
15. soovitab pöörata erilist tähelepanu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate piisava osalemise tagamisele teadus- ja arendustegevuses, võttes konkreetseid meetmeid, näiteks eraldades osa teadusuuringute rahalistest vahenditest väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele;
16. juhib tähelepanu vajadusele tugevdada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate suutlikkust teadusuuringuteks;
17. nõuab tungivalt, et liikmesriigid looksid kodanike ja ettevõtete jaoks innovatsioonisõbraliku turu, tagades parema reguleerimise, standardid, riikliku tellimuse ja intellektuaalomandi õigused; nõuab tungivalt, et komisjon annaks teavet intellektuaalomandi õiguste kaitse kohta;
18. võtab teadmiseks komisjoni seisukoha, et EL peab saavutama tasuva, õiguslikult kindla ja kasutajasõbraliku intellektuaalomandi kaitse süsteemi, et meelitada ligi kõrgtehnoloogilisi ettevõtteid; on seisukohal, et intellektuaalomandi kaitse ei tohi häirida vaba juurdepääsu avalikele hüvedele ja avalikule teabele; ärgitab komisjoni propageerima sotsiaalselt kaasavat teadmistepõhist ühiskonda, toetades näiteks tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara ja litsentsimispõhimõtteid, nagu näiteks üldine avalik litsents (GPL) ja lehekirjelduskeel (PDL);
19. märgib ära vajaduse piirkondlike teabepunktide järele eesmärgiga koordineerida teadustegevuse ja uuendustega seotud asjakohast teavet;
20. teeb ettepaneku vaadata uuesti läbi standardite kehtestamise õiguse kasutamine, et nõuda kõrget tehnilist taset ja jõuda kiiresti uutes standardites kokkuleppele;
21. teeb ettepaneku muuta riiklikud klastrid, konglomeraadid, ühistud ja konsortsiumid üleeuroopaliseks eesmärgiga suurendada konkurentsivõimet ja kriitilist massi, sealhulgas mitmeid teadusharusid hõlmavaid teadusuuringuid, küpseid tööstusharusid ja alustavaid ettevõtteid;
22. tunnistab innovatsioonisuundade ja -valdkondade loomise olulisust piirkondlikul tasandil ning nende võrgustamise olulisust vastavate struktuuridega teistes piirkondades ja liikmesriikides või kolmandates riikides;
23. nõuab tungivalt selgete eesmärkide püstitamist kõrgetasemeliste keskuste loomisel, milles kõigis peaksid olema nn loovuse laboratooriumid;
24. märgib, et vaja oleks ühenduse patenti ja kaubamärki ning Euroopa, Ameerika Ühendriikide ja Jaapani patendisüsteemide vahelist suuremat vastastikust kasu; märgib, et ühenduse integreeritud patendisüsteem, mis põhineb demokraatlikel õigusnormidel, peab olema osa innovatsioonistrateegiast, mille puhul on oluline tagada tasakaal tööstusomandi kaitse, tehnilise teabe levitamise ning vaba ja piiramatu konkurentsivõime vahel;
rõhutab, et patendiga tagatud kaitse eesmärk on leiutise kaitsmine ja mitte turusektorite kontrollimine;
25. palub nõukogul lõpetada patiseis Euroopa patendieelnõu suhtes seoses keelerežiimiga;
26. juhib komisjoni ja liikmesriikide tähelepanu hiljutistele muutustele seoses teadusliku oskusteabe kaitse ja levitamisega, tasuta juurdepääsuga avaldatud teaduslike ülevaateartiklite edule ning „Science Commons” litsentsile;
27. nõuab tungivalt, et komisjon looks üldise aruandlussüsteemi, et kontrollida selliseid näitajaid nagu tulu lepingu alusel tehtavast teadustööst, esitatud ja rahuldatud patenditaotlused, litsentsid ja litsentsimisest saadud tulu, aktiivsete lepingute arv, ettevõtjatest klientide arv (sealhulgas väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad) ning kõrvaltoodete arv ja areng koos kõikide näitajate kvalitatiivse tõlgendamisega;
28. nõuab tungivalt, et liikmesriigid aitaksid rakendusuuringute asutustel luua tihedamaid suhteid tööstussektoriga, inkubaatorite ja naabruses asuvate teadus- või tööstusparkidega, aidates neil seeläbi saavutada kriitilist massi;
29. märgib, et Euroopa tähtsaimad sektorid kannatavad jätkuvalt puuduliku koordineerimise ja integratsiooni, kitsaskohtade ja teadmiste viletsa haldamise käes; märgib, et neid probleeme aitaks lahendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kaasamine Euroopa tehnoloogiaplatvormidesse;
30. rõhutab vajadust toetada teadlasi idee-eelse rahastamise hindamisel, mis võimaldab neil rahastada tegevusi, mille eesmärk on tõestada investoritele, et uuel tehnoloogial on teatav ärilise ja tehnilise elujõulisuse tase;
31. väljendab muret seoses sellega, et kuigi Euroopas tunnistatakse tehnoloogilise teadustegevuse ja innovatsiooni edendamise suurt tähtust, on ELis saavutatud tulemused rahastamise, jõudluse ja võimete kasutamise osas tagasihoidlikud;
32. märgib, et on oluline luua kõrvaltooteid kui vahendeid uurimustöö tulemuste kasutamiseks kasumi tootmise otstarbel ja eelkõige krediidivõimaluste osutamise olulisust sellel eesmärgil;
33. rõhutab vajadust avaliku ja erasektori partnerluse täiustatuma süsteemi järele selleks, et tõsta ajakohaste seadmete, infrastruktuuri ja teenuste kaudu teadusuuringute kvaliteeti;
34. tervitab erainvestorite olulist rolli investeeringute tagamisel uuenduslikesse ettevõtetesse, eriti väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse, mis muidu oleksid ettevõtetele kättesaamatud;
35. märgib, et keskkonnahoidlik uuendustegevus, eelkõige energiatõhususe suurendamise meetodid, pakuvad Euroopa ettevõtetele konkurentsieeliseid;
36. märgib, et diferentseeritult kokkulepitud laenud ja toetused, mille puhul määratakse vahendi täpne vorm kindlaks tihedas koostöös klientidega, toob kaasa raha tõhusa kasutamise mahu ja toote turustamise tähtaja osas, keskendudes tegelikele vajadustele;
37. märgib, et uute ettevõtete vahelise teadustöö ja innovatsiooni loomiseks, kasvuks, toetamiseks ja selliste ettevõtete koondamiseks on vaja piisavat riskikapitali;
38. nõuab tungivalt, et komisjon koostöös liikmesriikidega looks väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele struktuuriabi raamistiku, et ajakohastada nende teadmiste haldamist ja tehnoloogilisi ressursse, mis võimaldavad neil nõudluspõhisel innovatsiooniturul aktiivselt osaleda ja olla aktiivselt seotud tehnoloogilise teadus- ja arendustegevusega;
39. täheldab, et väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ligipääsu rahastamisele on vaja parandada;
40. toetab 2006. aasta märtsis toimunud Brüsseli Euroopa Ülemkogul heaks kiidetud ideed lihtsustada ja laiendada Euroopa Investeerimispanga laenude kättesaadavust ettevõtetele, eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, mis vajavad innovatsiooni ja teadusuuringute valdkonnas kõige rohkem ergutust;
41. teeb ettepaneku vaadelda struktuurifonde kui tähtsaimaid teadustöö- ja innovatsioonialase suutlikkuse toetamise vahendeid, eriti ühtekuuluvuse poole püüdlemisel; teeb ettepaneku, et teadusuuringutele ja innovatsioonile määratud struktuurifondide summat tuleks kolmekordistada;
42. märgib, et riikliku tellimuse kasutamine teadusuuringute ja innovatsiooni toetamiseks on võtmetähtsusega, kuid et see ei peaks moonutama konkurentsi ega eelistama suurimaid turul tegutsevaid ettevõtjaid;
43. on seisukohal, et riigihangete korraldamist ei või limiteerida üksnes erainvesteeringute stimuleerimisvahenditeks, vaid neil peaks olema strateegiline roll, mis inspireerib ettevõtteid edendama innovatsiooni ja hankima ajakohast oskusteavet;
44. tunnistab, et väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete võrgustamine suurte töövõtjatega nii era- kui ka avalikust sektorist võib mängida olulist rolli innovatsiooni tugevdamisel; rõhutab, et uuenduslike toodete riiklik tagamine nii riiklikul kui ka ühenduse tasandil võib aidata täita lünkasid turul ning edendada uuenduslikke tooteid ja teenuseid üldiselt;
45. soovitab Euroopa Liidu riigiabi eeskirjade põhjalikku reformimist, mille käigus läheksid subsiidiumid suurtelt ja raskustes olevatelt ettevõtetelt üle väikestele ja uuenduslikele ettevõtetele;
46. märgib, et paindlikkus ja läbipaistvus on innovatsiooni eeltingimused;
47. peab vajalikuks leida suuremaid võimalusi investeeringute tagamiseks uurimisseadmetesse;
48. teeb ettepaneku rakendada maksusoodustussüsteemi, et ergutada teenustesektorit tundma huvi teadusuuringute tulemuste ja nende rakendamise vastu;
49. pakub välja nn ühtse fondi struktuuri, et vältida ühes liikmesriigis asuva, kuid teises liikmesriigis asuva fondi kaudu investeeringuid tegevate investorite topeltmaksustamist;
50. rõhutab vajadust uurida, kas olemasolevad innovatsioonile suunatud struktuurid ja mehhanismid on piisavad, et tagada laiaulatuslikku lähenemisviisi innovatsioonile, ning võimelised seda edendama, aidates kaasa tegevuse ja poliitika paremale koordineerimisele;
51. palub nõukogul esitada Euroopa Parlamendile igal aastal aruande investeerimise suundumuse kohta riiklikest eelarvetest avaliku sektori teadussprogrammidesse (eesmärk on 1% SKTst);
52. nendib, et tõenäoliselt jääb täitmata eesmärk investeerida aastaks 2010 teadusuuringutesse 3% liidu SKTst; avaldab kahetsust, et 23. ja 24. märtsil 2006. aastal kokku tulnud Euroopa Ülemkogul ei võtnud liikmesriigid konkreetsemaid kohustusi teadusuuringute ja innovatsiooni soodustamiseks; avaldab kahetsust, et liikmesriigid ei määranud kindlaks riigiabi suurendamise minimaalset eesmärki aastaks 2010;
53. usub, et ühenduse sellised vahendid nagu i2010 strateegia, teadus- ja arendustegevuse seitsmes raamprogramm ning konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogramm võivad soodustada lõhe ületamist teadusuuringute tulemuste ja majandusliku kasu vahel;
54. rõhutab, et täiustatud teadus- ja innovatsioonipoliitika peab säästva arengu kaudu panustama uutesse tööhõivevõimalustesse, keskendudes keskkonnahoidlikule uuendustegevusele ja säästvale tootmisele (näiteks päikese-vesinikutehnoloogiad, tuuleenergia, kütuseelemendid, biomass, taimepõhine keemiatööstus), keskkonnaalaselt tõhusad teenused (energia säästmine, mobiilsusteenused, korduvkasutus ja ringlussevõtt) ning säästev inseneritöö ja juhtimismeetodid (näiteks bioonika, terviklik tootepoliitika);
55. tervitab komisjoni soovitust, et parema reguleerituse algatuse raames peaks mõju hindamine sisaldama teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna soovituste mõju hindamist;
56. kutsub liikmesriike paremini kasutama neile eraldatud Euroopa vahendeid ning juhib tähelepanu liikmesriikidele, kes oma projektides on asetanud töökohtade loomise kesksele kohale, investeerides enam kui 35% Euroopa Sotsiaalfondi assigneeringutest haridus- ja koolitussüsteemi kaasajastamisesse;
57. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele.
- [1] ELT L 205, 6.8.2005, lk 28.
- [2] ELT C 320 E, 15.12.2005, lk 259.
- [3] Sel kuupäeval vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0022.
- [4] Sel kuupäeval vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0079.
SELETUSKIRI
Euroopa Ülemkogu 2000. aasta märtsi Lissaboni istungil võeti vastu otsus muuta Euroopa kümne aastaga maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistel põhinevaks majanduseks. Ometi on Euroopa Liit 2006. aastal maas Ameerika Ühendriikidest ja Jaapanist ning on ikka kahetsusväärselt kaugel oma eesmärgi saavutamisest; on selge, et selle põhjuseks on liikmesriikide vahelise poliitilise tahte puudumine. Euroopa peab parandama oma suutlikkust kolmes põhivaldkonnas.
Esiteks ei suuda Euroopa luua uusi teadmisi. Euroopa Komisjoni aruande järgi moodustas teadus- ja arendustegevus 2003. aastal ainult 1,93% Euroopa Liidu sisemajanduse kogutoodangust, USA puhul oli vastav näitaja 2,59% ja Jaapanis 3,15%. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate panus Euroopa SKTsse on 65%, kuid Ameerikas vaid 45%; samas on teadusuuringute maht 7–8 korda väiksem kui USAs.
On selge, et Euroopa Liit peab oma oskusi suurendama. Teadmiste loomine nõuab paratamatult Euroopa kultuuri üleminekut sellisele ettevõtluse õhkkonnale, kus hoitakse au sees innovatsiooni ning suurendatakse kodanike seas soovi uuenduslike kaupade ja teenuste järele.
Liikmesriigid ei paku küllaldast toetust selleks, et saavutada tööjõu paindlikkus, mis võimaldaks töötajatel kohaneda ülekantavate oskuste abil tööturu muutustega, ning tõhustada üleminekut teadmispõhisele majandusele. Suuremat poliitilist ja rahalist abi vajaksid eelkõige elukestev õpe ning info- ja sidetehnoloogiaalane koolitus. Liikmesriikide tööstrateegiaid ja haridusalaseid lähenemisviise vaadeldakse praegu mõningal määral üksteisest eraldi, samas kui loogiliselt võttes peaksid nad käima käsikäes ja olema tõeliselt elukestvad, alates haridusest lapseeas ning lõpetades uute info- ja sidetehnoloogiate õpetamisega töötajaskonna eakamatele vanuserühmadele.
Teadusuuringud peavad olema prestiižne ja rahuldust pakkuv karjääritegemise võimalus ning neid tuleb sellisena ka käsitleda. Sarnaselt Ameerika Ühendriikidega peaks ka Euroopa propageerima noorte seas eri teadusvaldkondi, tehes seda praeguste preemiaprogrammide kaudu, nagu näiteks Descartes’i, Aristotelese ja noore teadlase auhind, mida seni väga puudulikult tutvustatakse.
Oma teadlaste kogukonnale tekitatud kahju peab Euroopa Liit hüvitama sellega, et tagab neile professionaalsed tingimused ja rahalised vahendid, mida teadlased vajavad kõrgetasemelisteks teadusuuringuteks. Euroopa peab peatama oma parimate teadlaste lahkumise Ameerika Ühendriikidesse, pakkudes neile selleks paremaid teadustöötingimusi ja tagades seitsmenda raamprogrammi rubriiki “Inimesed” kuuluvate programmide nõuetekohase läbiviimise.
Teiseks ei suuda Euroopa oma teadmisi jagada. Endiselt on suuri takistusi, mis ei lase osalejatel teha koostööd ei liikmesriikide piires ega piiriüleselt. ELi teatavad liikmesriigid ei suuda pikemat aega rakendada määrust, mis on kavandatud piiriülese koostöö parandamiseks. Ühtlustamise puudumisel on kahjustav mõju tööturu edukusele ning see takistab teadlaste liikumist ja teadmiste olulist edasiandmist.
Euroopa Liit tervikuna ei suuda endiselt rakendada oma tööjõupotentsiaali, aktiivsus on jätkuvalt madal enamikes liikmesriikides ning tööpuuduse tase on neli protsendipunkti kõrgem kui Ameerika Ühendriikides või Jaapanis. Tööjõuturu madalat tulemuslikkust Euroopas iseloomustab inimressursside ebaefektiivne kasutamine, turu killustatus ja tööjõu vähenenud liikuvus.
Partnerluse parandamine peab jääma Euroopa teadus- ja arendustegevusalase poliitika väljatöötamisel esirinda. Liiga palju teadusuuringuid toimub väikeses, eraldatud ulatuses ning puudulikult rahastatuna. Ülikoolide väljatöötatud tehnoloogiaid ei arendata, kuna nende jõudmine tööstusesse võtab liiga kaua aega. EL on võtnud endale ülesande luua kõrgetasemelisi keskusi ja arenguklastreid. Siiski on selge, et palju tööd on veel ees.
Euroopa institutsioonid ei ole sageli suutnud keskenduda kõrgele tasemele ega lõpetada ebastandardse või madala tähtsusega teadustöö tegemist. See on olnud peamiselt tingitud eelarvepiirangutest, kuna liikmesriigid ei taju selle kahju määra, mida nad tekitavad ebapiisava investeerimisega teadustöösse. Nüüd tuleb ressursid koondada parimate tulemuste saavutamisele ning piisava piiriülese kapitali ja inimressursside tagamisele kõige võimekamate jaoks.
Sugu on pikemat aega olnud põhjus, miks erasektori meessoost ja naissoost töötajate töötasu erineb keskmiselt pisut üle 17%. EL on võtnud endale ülesandeks võrdsete võimaluste tagamise ning need ettevõtted ja organisatsioonid, kes kohtlevad naisi jätkuvalt alaväärsemate töötajatena, tuleks avalikustada ja hukka mõista.
Kolmandaks ei suuda Euroopa teadmisi rahastada. Teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute suurenemine on eeltingimus Euroopa muutumisele teadmispõhiseks ühiskonnaks, mis keskendub kõrgele tasemele; samas on SKT protsendina mõõtes jäänud investeeringute kasv alates 2000. aastast muutumatuks ning tõusnud tegelikkuses ajavahemikus 2002–2003 ainult 0,2%. Veelgi enam, Euroopa teenusesektor investeerib vaid 0,2% oma SKTst teadus- ja arendustegevusse võrreldes Ameerika Ühendriikide 0,7%ga.
Teadus- ja arendustegevus, innovatsioon ning väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad on olulise väärtusega Euroopa kasvupotentsiaali ja töökohtade loomise jaoks. Seetõttu on tähtis tagada ELi eelarvevahendite kriitiline mass nende rahastamisvahendite jaoks, mille eesmärk on suurendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate finantseerimist ja lahendada turgudel esinevad probleemid, ning mis suudavad optimeerida ühenduse ressursse avaliku ja erasektori kapitali kasutamise kaudu.
Seoses sellega peaksid ühenduse programmid tugevdama selliseid programme nagu konkurentsi ja innovatsiooni programmi rahastamisvahendid või JEREMIE (Euroopa ühised ressursid mikroettevõtetest kuni keskmise suurusega ettevõteteni), mille mõlema tööd korraldab Euroopa Investeerimisfond, et täita paremini Lissaboni eesmärke ja toetada uuenduslike väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate arengut kogu Euroopa Liidus. Konkurentsi ja innovatsiooni programmi rahastamisvahendite ulatust tuleks laiendada ka tehnosiirdega seotud tegevusele (idee-eelne tasand ja ideetasand), et ületada teadusuuringute ja turustamise vaheline lõhe. Olgugi, et Euroopa Liit on mitmes teadusuuringute valdkonnas esirinnas, on ta kaugel sellest, et suudaks täielikult kasutada oma teadus- ja arendustegevuse majanduslikku potentsiaali; sellise tehnosiirde programmi rakendamine võimaldaks luua Euroopa kriitilise massi, mis on vajalik maailmas konkureerimiseks ja selliste kõrvaltoodete loomisele kaasa aitamiseks, mis parandavad tehnoloogia/innovatsiooni levitamist.
Praegu liikmesriikide pakutavad soodustused teadusuuringute toetamiseks on väikesed ning liikmesriikide maksud ja bürokraatia võivad takistada ettevõttel otsustada teadusuuringutesse suurema kapitali investeerimise kasuks.
Sektoripõhine toetus on ilmselgelt kasulik. Tootmisesse tehtavate uuenduste toetussüsteem peaks erinema teenusesektoris kasutatavast, kuna nende kahe sektori vajadused on erinevad. Tõepoolest, tootmine peaks olema seotud ärimudelitega, mis integreerivad kavandamise, müügi ja teenused selleks, et luua väärtus n-ö nõudmisel.
Need kolm valdkonda, milles Euroopa on praegu nõrk (teadmiste loomine, jagamine ja rahastamine), takistavad tal tõeliselt realiseerida oma potentsiaali uuendusliku teadmispõhise ühiskonnana ja nende valdkondadega tuleks nüüd tegeleda selleks, et Euroopa saaks jääda konkurentsivõimeliseks, ning oma tuleviku kaitsmiseks.
TÖÖHÕIVE JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (15.5.2006)
tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile
Ühenduse Lissaboni kava rakendamine: rohkem teadusuuringuid ja innovatsiooni – investeerimine kasvu ja tööhõivesse
(2006/2005(INI))
Arvamuse koostaja: Maria Matsouka
ETTEPANEKUD
Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
1. on seisukohal, et innovatsioon, teadusuuringud ja majanduskasv kokku on üleilmastumise kontekstis ELi suurim väljakutse. ELi ei muudeta konkurentsivõimeliseks mitte korduvate jõupingutustega vähendada tööjõukulusid, vaid sihipäraste ja dünaamiliste algatuste kaudu tehnoloogia valdkonnas ning panustades kvaliteetsesse jätkukoolitusse, et arendada inimkapitali. See lähenemine on mõeldud toetama jõupingutusi, et saavutada tööhõive, keskkonnakaitse, majanduskasvu ja diskrimineerimise lõpetamisega seotud Lissaboni eesmärke, võttes seejuures arvesse erivajadustega inimesi;
2. on veendunud, et Euroopa arengustrateegia peab sisalduma tehnoloogilise innovatsiooni – tööaja vähendamine – tööalase konkurentsivõime raamistikus, eeldusel, et tehnoloogilise innovatsiooni kaasamine ettevõtluses aitab tootlikkust järsult suurendada;
3. väljendab muret seoses sellega, et kuigi Euroopas tunnistatakse tehnoloogilise teadustegevuse ja innovatsiooni edendamise suurt tähtsust, on ELis saavutatud tulemused rahastamise, jõudluse ja võimete kasutamise osas tagasihoidlikud;
4. on veendunud, et riiklikud toetused, millega saab hüvitada olemasolevaid nõrkusi ja/või heastada turu puudujääke, on vähem tõhusad, kui nad ei moodusta osa üldisest strateegiast, mille eesmärkide hulka peaks kuuluma piirkondade suurem ühtekuuluvus teadustegevuse ja innovatsiooni alal;
5. väljendab muret seoses ühenduse 2007.–2013. aasta eelarve võimaliku kärpimisega ning liikmesriikide investeeringute puudusega teadus- ja arendustegevuses ja innovatsioonis; kutsub liikmesriike üles täitma 2002. aastal Barcelona Euroopa Ülemkogul vastu võetud kohustust eraldada 3% SKTst teadus- ja arengutegevuse ning innovatsiooni rahastamiseks; lisaks sellele kutsub liikmesriike üles põhjalikult läbi vaatama ja parandama riikliku sektori teadusuuringute- ja innovatsioonivahendeid, hõlbustama riikliku ja erasektori koostööd, et saavutada investeeringute kasvu eesmärk teadustegevuses;
6. toetab kindlalt teadlaste ühisturu vajalikku eesmärki, mille komisjon on esitanud oma teatises "Rohkem teadusuuringuid ja innovatsiooni – investeerimine kasvu ja tööhõivesse";
7. tunnistab, et eesmärgid parandada teadlaste ja teadustöötajate töötingimusi ja koolitada pidevalt tööjõudu on olulised, et soodustada teaduslikult põhjendatud teadmiste jagamist. Sellest lähtuvalt soovitab suuremat tööhõive paindlikkust pigem kvalitatiivses (jätkuv koolitus, tootmismeetodite ja teenuste pakkumise tehnoloogiline ümberkorraldamine) kui kvantitatiivses (kõikumised töö valdkonnas vastavalt praegustele või eeldatavatele vajadustele) mõttes;
8. usub, et koolitusasutused võivad selles osas suure panuse anda ja on veendunud, et ühelt poolt peaks kokkupuude teaduse ja teadusuuringutega algama koolist, teisalt on vaja soodustada loovat koostööd ülikooli teadustöötajate ja ettevõtete vahel. Samas on ta seisukohal, et takistused teadlaste liikuvusele tuleks kõrvaldada, parandades viimaste ametiseisundit ja karjääri arengut, mis on eesmärgid, mida ei saa saavutada liikmesriikide maksualast koostööd parandamata ja teatavaid sotsiaaltoetusi üle kandmata;
9. toetab ettepanekut töötada välja Euroopa teadlaste harta ja teadlaste töölevõtmise juhend, sest need algatused võivad julgustada enamaid Euroopa üliõpilasi ülikoolis teaduslikule tööle asuma ning ergutavad samas ka parimaid välisteadlasi, keda tuleks julgustada jätkama oma teaduskarjääri Euroopas alaliselt või vastavalt koostöölepingule ajutiselt lühiajaliste viisade väljastamise eripoliitika kaudu;
10. on seisukohal, et riigihangete korraldamist ei või limiteerida üksnes erainvesteeringute stimuleerimisvahenditeks, vaid neil peaks olema strateegiline roll, mis inspireerib ettevõtteid edendama innovatsiooni ja hankima ajakohast oskusteavet;
11. nõuab tungivalt, et komisjon koostöös liikmesriikidega looks väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele struktuuriabi raamistiku, et ajakohastada nende teadmiste haldamist ja tehnoloogilisi ressursse, mis võimaldab neil nõudluspõhisel innovatsiooniturul aktiivselt osaleda ja olla aktiivselt seotud tehnoloogilise teadus- ja arendustegevusega;
12. täheldab, et väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ligipääsu rahastamisele on vaja parandada;
13. toetab 2006. aasta märtsis toimunud Brüsseli Euroopa Ülemkogul heaks kiidetud ideed lihtsustada ja laiendada Euroopa Investeerimispanga laenude kättesaadavust ettevõtetele, eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, mis vajavad innovatsiooni ja teadusuuringute valdkonnas kõige rohkem ergutust;
14. võtab teadmiseks komisjoni seisukoha, et EL peab saavutama tasuva, õiguslikult kindla ja kasutajasõbraliku intellektuaalomandi kaitse süsteemi, et meelitada ligi kõrgtehnoloogilisi ettevõtteid; on seisukohal, et intellektuaalomandi kaitse ei tohi häirida vaba juurdepääsu avalikele hüvedele ja avalikule teabele; nõuab tungivalt, et komisjon soodustaks sotsiaalselt kaasavat teadmistepõhist ühiskonda, näiteks toetades tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara ning litsentsimispõhimõtteid nagu üldine avalik litsents (GPL) ja lehekirjelduskeel (PDL);
15. tervitab komisjoni soovitust, et mõju hindamine parema õigusloome algatuse raames peaks sisaldama soovituste toime hindamist teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas;
16. usub, et ühenduse sellised vahendid nagu i2010 strateegia, teadusuuringute ja innovatsiooni seitsmes raamprogramm ning konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogramm võivad soodustada lõhe ületamist teadusuuringute tulemuste ja majandusliku kasu vahel;
17. on seisukohal, et ELi algatused teadustöö ja innovatsiooni valdkonnas (Europe INNOVA, PRO INNO, "Teadmistepõhised piirkonnad", RTD OMC_NET) peavad nõuetekohaselt arvestama sotsiaalseid ja keskkonnakriteeriume, et soodustada säästvat arengut ja kvaliteetset tööhõivet;
18. rõhutab, et täiustatud teadus- ja innovatsioonipoliitika peab säästva arengu kaudu panustama uutesse tööhõivevõimalustesse, keskendudes keskkonnahoidlikule uuendustegevusele ja säästvale tootmisele (näiteks päikese-vesinikutehnoloogiad, tuuleenergia, kütuseelemendid, biomass, taimepõhine keemiatööstus), keskkonnaalaselt tõhusad teenused (energia säästmine, mobiilsusteenused, korduvkasutus ja ringlussevõtt) ning säästev inseneritöö ja juhtimismeetodid (näiteks bioonika, terviklik tootepoliitika).
MENETLUS
|
Pealkiri |
Ühenduse Lissaboni kava rakendamine: rohkem teadusuuringuid ja innovatsiooni – investeerimine kasvu ja tööhõivesse | |||||
|
Menetluse number |
||||||
|
Vastutav komisjon |
ITRE | |||||
|
Arvamuse esitaja(d) |
EMPL | |||||
|
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev |
ei | |||||
|
Arvamuse koostaja |
Maria Matsouka | |||||
|
Endine arvamuse koostaja |
--- | |||||
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
21.3.2006 |
20.4.2006 |
|
|
| |
|
Vastuvõtmise kuupäev |
4.5.2006 | |||||
|
Lõpphääletuse tulemused |
+: –: 0: |
36 2 0 | ||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Jan Andersson, Roselyne Bachelot-Narquin, Jean-Luc Bennahmias, Philip Bushill-Matthews, Milan Cabrnoch, Alejandro Cercas, Ole Christensen, Derek Roland Clark, Luigi Cocilovo, Jean Louis Cottigny, Proinsias De Rossa, Harald Ettl, Richard Falbr, Carlo Fatuzzo, Ilda Figueiredo, Stephen Hughes, Jan Jerzy Kułakowski, Sepp Kusstatscher, Raymond Langendries, Bernard Lehideux, Thomas Mann, Mario Mantovani, Jan Tadeusz Masiel, Ana Mato Adrover, Maria Matsouka, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, José Albino Silva Peneda, Kathy Sinnott, Jean Spautz, Anne Van Lancker, Gabriele Zimmer | |||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Udo Bullmann, Iratxe García Pérez, Pedro Guerreiro, Richard Howitt, Astrid Lulling, Jamila Madeira, Elisabeth Schroedter, Patrizia Toia, Yannick Vaugrenard | |||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2) |
--- | |||||
|
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles) |
... | |||||
KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS (29.5.2006)
tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile
Ühenduse Lissaboni kava rakendamine: rohkem teadusuuringuid ja innovatsiooni – investeerimine kasvu ja tööhõivesse
(2006/2005(INI))
Arvamuse koostaja: Guy Bono
ETTEPANEKUD
Kultuuri- ja hariduskomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
Investeerimine teadusesse
1. nendib Euroopa Liidu mahajäämust Lissaboni strateegia rakendamisel hariduse ja koolituse valdkonnas; kutsub liikmesriike võtma kohustuse taaskäivitada Lissaboni strateegia;
2. nendib, et tõenäoliselt jääb täitmata eesmärk investeerida aastaks 2010 teadusuuringutesse 3% liidu SKTst; avaldab kahetsust, et 23. ja 24. märtsil 2006. aastal kokku tulnud Euroopa Ülemkogul ei võtnud liikmesriigid konkreetsemaid kohustusi teadusuuringute ja innovatsiooni soodustamiseks; avaldab kahetsust, et liikmesriigid ei määranud kindlaks riigiabi suurendamise minimaalset eesmärki aastaks 2010;
3. kinnitab veel kord liikmesriikide tungivat vajadust stimuleerida investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni ning soodustada ja suurendada avaliku ja erasektori partnerlust, eelkõige ülikoole kaasavat partnerlust, et Euroopa Liidul oleks võimalik saada maailmaturul konkurentsivõimeliseks;
Ülikoolide roll teaduses ja ajude väljavool
4. rõhutab ülikoolide kaalukat rolli teadmiste loomisel ja levitamisel ning soovitab tungivalt suurendada nende tähtsust, luues sünergiat kõrghariduse, teaduse, elukestva õppe ja tootmissektori vahel; pöörab seepärast tähelepanu komisjoni kõrgharidust käsitlevale aruandele;
5. nõuab, et Euroopa Liit võitleks tõhusalt ajude väljavoolu vastu ning võtaks kõiki vajalikke meetmeid, et muuta liikmesriigid tipptasemel teadlastele huvipakkuvaks, edendades eelkõige vahetusprogramme kolmandate riikidega, nagu Erasmus Mundus, mis on mõeldud üliõpilastele, teadlastele ja õpetajatele; usub, et Euroopa kutsekvalifikatsiooni raamistikul oleks oluline osa Euroopa tööturu loomisel, mis on avatud teadlastele ning toetab jõupingutusi nende liikuvust takistavate asjaolude kõrvaldamisel;
6. rõhutab vajadust teaduslike karjäärivõimaluste maine tõstmiseks, et propageerida olemasolevaid stiimuleid ja autasusid, nagu Descartes'i, Aristotelese ja noore teadlase auhinnad;
Töökohtade loomine
7. kutsub liikmesriike paremini kasutama neile eraldatud Euroopa vahendeid ning juhib tähelepanu liikmesriikidele, kes oma projektides on asetanud töökohtade loomise kesksele kohale, investeerides enam kui 35% Euroopa Sotsiaalfondi assigneeringutest haridus- ja koolitussüsteemi kaasajastamisesse;
8. nõuab tungivalt, et liikmesriigid edendaksid ettevõtlust hariduse varastest järkudest alates ning tugevdaksid toetust elukestvale õppele, soodustades selleks aktiivselt info- ja sidetehnoloogia alast koolitust nii töötavate kui ka töötute isikute seas.
MENETLUS
|
Pealkiri |
Ühenduse Lissaboni kava rakendamine: rohkem teadusuuringuid ja innovatsiooni – investeerimine kasvu ja tööhõivesse | |||||
|
Menetluse number |
||||||
|
Vastutav komisjon |
ITRE | |||||
|
Arvamuse esitaja(d) |
CULT | |||||
|
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev |
| |||||
|
Arvamuse koostaja |
Guy Bono | |||||
|
Endine arvamuse koostaja |
| |||||
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
27.4.2006 |
|
|
|
| |
|
Vastuvõtmise kuupäev |
29.5.2006 | |||||
|
Lõpphääletuse tulemused |
+: –: 0: |
23
1 | ||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Maria Badia I Cutchet, Christopher Beazley, Ivo Belet, Marie-Hélène Descamps, Milan Gaľa, Vasco Graça Moura, Lissy Gröner, Luis Herrero-Tejedor, Ruth Hieronymi, Manolis Mavrommatis, Marianne Mikko, Ljudmila Novak, Christa Prets, Karin Resetarits, Pál Schmitt, Nikolaos Sifunakis, Helga Trüpel, Thomas Wise, Tomáš Zatloukal | |||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Gyula Hegyi, Nina Škottová, Grażyna Staniszewska, Jaroslav Zvěřina | |||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2) |
Catherine Trautmann | |||||
|
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles) |
-- | |||||
MENETLUS
|
Pealkiri |
Ühenduse Lissaboni kava rakendamine: rohkem teadusuuringuid ja innovatsiooni – investeerimine kasvu ja tööhõivesse: ühtne lähenemisviis | ||||||||||
|
Menetluse number |
|||||||||||
|
Vastutav komisjon |
ITRE | ||||||||||
|
Arvamuse esitaja(d) |
CULT |
REGI |
IMCO |
EMPL |
ECON | ||||||
|
Arvamuse esitamisest loobumine |
REGI |
IMCO |
ECON |
|
| ||||||
|
Tõhustatud koostöö |
ei |
|
|
|
| ||||||
|
Raportöör(id) |
Pilar del Castillo Vera |
| |||||||||
|
Endine raportöör / Endised raportöörid |
|
| |||||||||
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
20.3.2006 |
18.4.2006 |
30.5.2006 |
|
| ||||||
|
Vastuvõtmise kuupäev |
30.5.2006 | ||||||||||
|
Lõpphääletuse tulemused |
+ - 0 |
40 2
| |||||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Jan Březina, Philippe Busquin, Jerzy Buzek, Joan Calabuig Rull, Pilar del Castillo Vera, Jorgo Chatzimarkakis, Giles Chichester, Den Dover, Adam Gierek, Umberto Guidoni, András Gyürk, Fiona Hall, Erna Hennicot-Schoepges, Ján Hudacký, Romana Jordan Cizelj, Werner Langen, Vincenzo Lavarra, Angelika Niebler, Reino Paasilinna, Umberto Pirilli, Miloslav Ransdorf, Vladimír Remek, Herbert Reul, Teresa Riera Madurell, Mechtild Rothe, Paul Rübig, Andres Tarand, Britta Thomsen, Patrizia Toia, Catherine Trautmann, Nikolaos Vakalis, Alejo Vidal-Quadras Roca | ||||||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
María del Pilar Ayuso González, Cristina Gutiérrez-Cortines, Edit Herczog, Peter Liese, Toine Manders, Francisca Pleguezuelos Aguilar, Vittorio Prodi | ||||||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2) |
Maria Badia I Cutchet, Giovanni Berlinguer, Marco Cappato | ||||||||||
|
Esitamise kuupäev |
1.6.2006 | ||||||||||
|
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles) |
| ||||||||||