RAPORT Raampoliitika ELi tootmise tugevdamiseks – süvendada integreeritumat lähenemisviisi tööstuspoliitikale

2.6.2006 - (2006/2003(INI))

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Raportöör: Joan Calabuig Rull

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Raampoliitika ELi tootmise tugevdamiseks – süvendada integreeritumat lähenemisviisi tööstuspoliitikale

(2006/2003(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Ühenduse Lissaboni programmi rakendamine: raampoliitika ELi tootmise tugevdamiseks – süvendada integreeritumat lähenemisviisi tööstuspoliitikale” (KOM(2005)0474);

–   võttes arvesse kaasnevad komisjonipersonali töödokumente (SEK(2005)1215, SEK(2005)1216 ja SEK(2005)1217);

–   võttes arvesse konkurentsivõime nõukogu 28. novembri 2005. aasta järeldusi;

–   võttes arvesse 23.–24. märtsi 2006. aasta Brüsseli Euroopa Ülemkogu eesistuja järeldusi;

–    võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[1];

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ja tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A6‑0206/2006),

A.  arvestades, et eespool nimetatud komisjoni teatises esitatakse 27 üksiksektori konkurentsivõime üksikasjaliku läbivaatamise alusel töötleva tööstuse poliitika lähiaastate töökava;

B.  arvestades, et dünaamiline ja suure konkurentsivõimega tööstus on kõrgemate sotsiaalsete ja keskkonnastandardite saavutamise eeltingimus;

C.  arvestades, et ELi töötlev tööstus moodustab umbes 20% ELi toodangust ja annab tööd umbes 34 miljonile inimesele;

D.  arvestades, et nõukogu tunnistab töötleva tööstuse kui uute ja uuenduslike toodete looja tähtsust,

1.  tervitab komisjoni teatist, milles sätestatakse töötleva tööstuse lähiaastate raampoliitika ja tõhus töökava; peab seda teatist oluliseks osaks usaldusväärse ja tasakaalustatud tööstuspoliitika kujundamisest, kuna see ühendab konkreetsed valdkonnapõhised meetmed valdkondadevaheliste poliitiliste algatustega;

2.  tunnistab töötleva tööstuse olulist rolli ELis; juhib tähelepanu sellele, et tootmine ja teenused on kaasaegses majanduskeskkonnas tugevalt ja üha rohkem omavahel seotud; toetab seepärast kindlalt sidusa tööstuspoliitika arendamist Euroopa tasandil, et globaliseerumisega kaasnevaid probleeme lahendada;

3.  tuletab meelde, et EL peab püüdma jääda suureks tööstustootjaks, selle asemel et üksnes teenustesektori arendamisega piirduda;

4.  on seisukohal, et ühendus peaks tagama tööstuse ja teenuste valdkonnas konkurentsivõime tõstmise strateegiate ühise arendamise ning edendama parimaid tavasid seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtlusvaimuga, sealhulgas ka ettevõtjate sotsiaalse vastutuse ning meeste ja naiste võrdsete võimalustega;

5.   tuletab meelde, et Lissaboni strateegia eesmärgid kujutavad endast miinimumi, mida liikmesriigid peaksid kohustuma täitma; märgib, et hiljuti võtsid mitmed liikmesriigid töötleva tööstuse tugevdamiseks vastu riikliku poliitika; usub, et isoleeritud riiklik poliitika võib takistada Euroopa tööstuspoliitika arengut ja et liikmesriikide võetavate ja ühenduse meetmete parem kooskõlastamine võiks tugevdada mõlemat; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid kavandaksid mehhanismid meetmete tõhusaks kooskõlastamiseks nimetatud valdkonnas, kaasates valitsusi, tööstust ning sidusrühmi Euroopa, siseriiklikul ja piirkondlikul tasandil;

6.  märgib, et ilma valitsuse meetmeteta ei ole võimalik luua tööstusraamistikku, mis oleks tasakaalustatud, atraktiivne ja pakuks õiguskindlust; juhib tähelepanu sellele, et kaasaegse riikliku sektori töö on äärmiselt oluline infrastruktuuri arendamisel ja hariduse ning uuendustegevuse toetamisel;

7.  on seisukohal, et ühenduse toetus ja abi liikmesriikide tööstuspoliitikale peab olema suunatud Euroopa pädevuskeskuste loomisele, soodustades sünergia teket tööjõuturul pakutavate oskuste ja uurimiskeskuste vahel; võtma arvesse arengule suunatud poliitilist ja makromajanduslikku keskkonda, soodustama suuremaid investeeringuid ja looma jõukust ning kvaliteetseid töökohti, mille puhul on tagatud asjaomased õigused; tervitab asjaolu, et komisjoni teatis määratleb Euroopa tööstuspoliitika mõiste; rõhutab siiski, et see lähenemisviis ei tohi olla üksnes horisontaalne, vaid selle juures tuleb arvestada ka erinevate tööstusharude olukorda;

8.  toetab teatises esitatud algatusi; tervitab 27 sektori üksikasjalikku analüüsi ja selget rõhuasetust soovitustes; peab praeguseks ülesandeks siiski algatuste konkreetset rakendamist; on veendunud, et elluviimise pikaajalise järjepidevuse tagamiseks on vaja, et esitatud algatuste kooskõlastamise eest hoolitseks üks peadirektoraat – ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat, ja üks nõukogu koosseis – konkurentsivõime nõukogu; kutsub sellega seoses komisjoni üles teavitama Euroopa Parlamenti algatustega seoses saavutatud edusammudest enne käesoleva aasta lõppu; kutsub komisjoni üles kaaluma ühtlasi kõrgetasemeliste rühmade, innovatsiooninõukogude ja töörühmade taolistest algatustest saadava kasu ja lisandväärtuse süstemaatilise ja korrapärase hindamise võimalust kõigis valdkondades;

9.  julgustab komisjoni pöörama piisavalt tähelepanu töötleva tööstuse kõigile sektoritele ja vajaduse korral täitma lünki teatavate sektorite analüüsi ja võetavate meetmete osas, võttes arvesse teatud tööstusharude suurt piirkondlikku kontsentratsiooni;

10. nõustub sellega, et töötleva tööstuse konkurentsivõimet tuleb parandada; tervitab asjaolu, et komisjon rõhutab ettevõtjate sotsiaalset vastutust ning vajadust säästva arengu järele; kutsub komisjoni üles pöörama samavõrra tähelepanu töökeskkonnale ning töötajate tervishoiule ja ohutusele, et tagada suurema arvu ja paremate töökohtade loomine;

11. tunnistab, et Euroopa tööstuspoliitika arendamiseks liikmesriikide majandusele olulistes sektorites on tähtis olemasolevat tööstust tugevdada, säilitada avatud siseturg, rakendades eeskirju vastavalt vajadusele, võtta arvesse konkurentsivõimega seotud tegureid, mis võivad paljudes liikmesriikides tööhõivet mõjutada, ning toetada kogu Euroopa Liidu tööstuse ajakohastamist, mis on juba konkurentsivõimeline või mille saab konkurentsivõimeliseks muuta;

12. on veendunud, et Euroopa töötleva tööstuse tulevik seisneb lisandväärtuse suurendamises ja kvaliteedi parandamises; tunneb seetõttu muret, et ELi üldine kaubandus on endiselt keskendunud keskmiselt kõrge tehnoloogiatasemega sektoritesse, kus töötajate oskused on madalad või keskmised; on veendunud, et kõigil tasanditel on haridus ja koolitus võtmeküsimused nii tööjõu kvalifikatsiooni parandamisel kui ka struktuursete muutuste hõlbustamisel; kahetseb asjaolu, et teatises ei pöörata piisavat tähelepanu haridusele, elukestvale õppele ega koolitusele; nõuab tungivalt, et liikmesriigid suurendaksid jõupingutusi suurema arvu noorte õppurite meelitamiseks tehnilise ja teadusliku õppe juurde;

13. avaldab heameelt selle üle, et komisjon peab haritud ja paindlikku tööjõudu Euroopa Liidu kõige tähtsamaks ressursiks ning peamiseks konkurentsieeliseks; kutsub ELi üles edendama kõigi tasandite ja eelkõige oskusteta töötajate täiendõpet;

14. peab lisaks sellele positiivseks komisjoni ettepanekuid oskustööjõu puuduse leevendamiseks tööstuses, mis seisnevad kvalifikatsiooni läbipaistvuse, ülekandmise ja tunnustamise soodustamises ning meetmetes, mille abil teha valdkonna kaupa kindlaks praegused kvalifikatsiooniprobleemid ja valdkonnad, kus oskustööjõudu napib;

15. juhib tähelepanu sellele, et tuleb otsustavamalt investeerida töötajate oskuste parandamisse, näiteks teadus- ja tehnoloogiaalaste rakenduskavade raames, mille eesmärgiks on tagada erinevates liikmesriikides pakutavate väljaõppevõimaluste kvaliteet ja suurem mitmekesisus;

16. kutsub ettevõtjaid üles tagama töötajatele nii häid koolitustingimusi kui võimalik, võimaldades neil ennast jätkuvalt täiendada; kutsub ettevõtteid sellega seoses üles koostama pädevuskavasid ning võtma üldist vastutust oma töötajate elukestva ja jätkuõppe eest;

17. on seisukohal, et teadmiste edasiandmine ja teadusuuringute tulemuste rakendamine uute toodete ning protsesside juures on töötlevas tööstuses endiselt liiga nõrk, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) puhul; näeb sellega seoses selget vajadust ületada praegune lõhe teadusringkondade ja turusektori vahel; on veendunud, et selle probleemi ühisele lahendamisele tuleb pöörata erilist tähelepanu ja nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid esitaksid kiiresti konkreetsed meetmed selle lahendamiseks; rõhutab sel eesmärgil, et konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi pakutavaid võimalusi tuleks mõistlikult ja võimalikult tõhusalt kasutada;

18. arvab, et arvesse tuleb võtta väikeste ja mikroettevõtete erivajadusi, kuna nende probleemid pole suurte ettevõtete omadega võrreldavad;

19. tunnistab vajadust töötada välja otsetoetuskavad ühisele teaduslikule uurimistegevusele, mis hõlmab ettevõtteid, teadusüksusi ja ülikoolide töörühmi, võimaldades sel viisil oskuste ja tehnoloogia kiiremat siiret;

20. rõhutab kooskõlas sõltumatu teadus- ja arendus- ning uuendustegevuse ekspertrühma aruandega, et riigiabi andmine teistele ettevõtetele peale VKEde on asjakohane, kui selle eesmärk on soodustada koostööd teiste ettevõtete, VKEde ja akadeemiliste asutustega avatud innovatsiooniklastrite, tippkeskuste ja ühiselt ellu viidavate teadus- ja arendustegevuse programmide raames;

21. juhib tähelepanu sellele, et ELi jõukus sõltub maailmatasemel uuenduslike tööstusharude väljakujundamisest Euroopas;

22. tervitab tehnoloogiaplatvormide kontseptsiooni, mis aitab kaasa turu vajadustele vastavate teadusharude arendamisele; on siiski veendunud, et rakendusuuringud, mille tulemuseks on uuenduslikud tooted, vajavad rohkem rahalisi vahendeid; tervitab seoses sellega Euroopa Investeerimispanga (EIP) kavatsust suurendada oluliselt teadus- ja arendustegevusse ning VKEdesse suunatavate majanduskasvu soodustavate investeeringute jaoks ette nähtud rahalisi vahendeid; tuletab meelde eespool nimetatud Brüsseli Euroopa Ülemkogu järeldusi, eeldades, et uuendustegevuse toetuseks ning teadus- ja arendustegevuse ergutamiseks nähakse ette kuni 30 miljardit eurot riskikapitali ja tagatud pangalaenude näol; julgustab komisjoni ja EIPd koos erasektoriga nimetatud järelduste alusel praktilisi järelmeetmeid võtma ;

23.  rõhutab nanoteaduse ja nanotehnoloogia märkimisväärset potentsiaali ja palub tööstussektoril tungivalt hoida end kursis tehnoloogia arenguga ja Euroopa tegevuskava 2005–2009 sätetega selles valdkonnas, et kasutada ära kõigile tööstusharudele avanevaid võimalusi ja uusi väljavaateid;

24. rõhutab juurdepääsuraskusi rahalistele vahenditele ja riskikapitalile, eelkõige tegevust alustavate uuenduslike ettevõtete ja VKEde puhul; palub seetõttu komisjonil kaasata EIP ja Euroopa Investeerimisfond tihedalt valdkondlike algatuste töösse;

25. arvab, et väga kasulik oleks moodustada kõrgetasemeline töörühm, mis tagaks, et tööstust, energeetikat ja keskkonda käsitlevad õigusaktid oleksid kooskõlas säästvuse ja konkurentsivõime suurendamise eesmärgiga; juhib tähelepanu asjaolule, et lisaks elektriturule on vaja analüüsida ka maagaasiturgu, arvestades sellega, et neil mõlemal on mõnedele töötleva tööstuse harudele ulatuslik mõju;

26. juhib tähelepanu sellele, et töötlevat tööstust iseloomustab tihti piirkondlik kontsentratsioon; seetõttu nõuab tungivalt, et piirkondlikud ja riiklikud ametiasutused koostaksid tihedas koostöös majandus- ja sotsiaalvaldkonna võtmeisikutega kohalikud strateegiaplaanid piirkondade jaoks, mis on või võivad muutuda uuenduslikeks tootmiskeskusteks; nõuab sel eesmärgil, et kohalikud strateegiakavad keskenduksid peamise rikkusi tootva sektori, teaduspotentsiaali ning iga piirkonna suhteliste eeliste paremale ärakasutamisele; kutsub liikmesriike üles seoses sellega struktuurifondide võimalusi täielikult ära kasutama;

27. juhib tähelepanu sellele, et Euroopa tööstuspoliitikameetmetes tuleb edaspidi arvestada valdkondliku mõõtme kõrval ka territoriaalset mõõdet; märgib, et piirkondades, kuhu on koondunud hulgaliselt töötlevat tööstust, vajatakse nende erivajadustega kohandatud tööstus- ja kaubanduspoliitikat; kutsub seetõttu komisjoni üles teatises esitatud ettepanekutest lähtuvalt edasi tegutsema, uurides võimalust suurendada ühiste probleemidega piirkondade koostööd ning seda, kuidas ergutada nende piirkondade tootmisettevõtteid moodustama võrgustikke, mille raames vajalikku tööstus- ja majanduspoliitikat kujundada ja kooskõlastada;

28. on veendunud, et tõukefondide abil on võimalik tööstuse olukorda oluliselt parandada; kritiseerib seetõttu tõukefondide eelarve vähendamist järgmise finantsperspektiivi raames, mis mõjutab esiteks ELi võimalusi innovatsiooni edendamiseks ja töötajate väljaõppe taseme parandamiseks ja teiseks töötingimusi; loodab, et komisjon nõustub struktuurifondide olulise suurendamisega;

29. tervitab komisjoni ettepanekut tööstuspoliitika sidumiseks ja kooskõlastamiseks teiste poliitikavaldkondade, sealhulgas ühtekuuluvus-, keskkonna-, teadus- ja arendus- ning energiapoliitikaga; märgib, et ühtekuuluvus- ja tööstuspoliitika on omavahel seotud, kuna tööstuspoliitika edukuse saavutamiseks ning Euroopa töönõukogude olulise rolli suurendamiseks vajatakse infrastruktuuri ja inimressursse; ja et seetõttu on vaja tagada ühenduse poliitika sidusus ja sotsiaalse kaasatuse kõrge tase;

30. on veendunud, et sektorid, mis seisavad silmitsi tugeva rahvusvahelise konkurentsiga, peaksid võtma ühiselt meetmeid ümberkorraldamise ja kaasajastamise hõlbustamiseks; mainib seoses sellega heade näidetena mitmeid algatusi, nagu LeaderSHIP 2015, CARS21 ning tekstiili- ja rõivatoodete kõrgetasemeline töörühm; arvestades pakilise tegevusvajadusega kahes viimati mainitud valdkonnas, kutsub komisjoni üles tegema 2006. aasta sügiseks konkreetseid ettepanekuid, et nõukogu saaks need enne 2006. aasta lõppu vastu võtta ja Euroopa Parlament nende kohta arvamuse esitada; tervitab komisjoni kavatsust teha selliseid valdkondlikke algatusi ravimi-, keemia-, kaitse-, kosmose- ja masinatööstuses;

31. on seisukohal, et iga valdkonna töötajate ametiühingud ning tarbijate ja ettevõtjate organisatsioonid peavad kõnealuse poliitika kujundamises osalema , et tööstuspoliitika lahendused oleksid asjakohasemad ja ammendavamad;

32. rõhutab vajadust alustada kõigi osalejatega dialoogi ning tervitab konkurentsivõime-, energia- ja keskkonnaküsimuste kõrgetasemelise töörühma moodustamist;

33. on seisukohal, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond ei peaks keskenduma mitte üksnes globaliseerumise tõttu koondatud töötajate abistamisele uute töökohtade leidmisel, vaid ka ergutama struktuurseid muutusi ja sektorite ümberkorraldamist, mis loob globaliseeruvas maailmas uusi töökohti ja parandab sektorite konkurentsivõimet;

34. nõuab, et ühenduse abi ei antaks ettevõtjatele, kes pärast abi saamist ühes liikmesriigis viivad oma tootmistegevuse üle teise riiki, pidamata täiel määral kinni lepingutest, mille nad kõnealuses liikmesriigis on sõlminud;

35. juhib tähelepanu asjaolule, et juhtkonna ja töötajate dialoog on otsustavalt tähtis moderniseerimisega seotud küsimustes ja sektori konkurentsivõime saavutamiseks või säilitamiseks vajalike muudatuste kindlakstegemisel ning elluviimisel;

36. 14. kutsub komisjoni üles põhjalikult analüüsima töötleva tööstuse hetkeolukorda uutes liikmesriikides ja eesseisvaid ülesandeid ning tagama ühenduse õigusaktide asjakohase jõustamise; see võimaldab saada koondandmed kõigi 25 liikmesriigi kohta ning nende andmete alusel eri sektoreid analüüsida ja koostada soovitusi edasise tööstuspoliitika kohta;

37. kutsub komisjoni üles võtma uusi meetmeid ekspordiga tegelevate ning peamiselt teadus- ja uuendusprojektidesse investeerivate ettevõtete toetamiseks;

38. nõuab tungivalt, et komisjon keskenduks turujärelevalve valdkonnale ja võitlusele ebaausa konkurentsi ja võltsimise vastu; kutsub komisjoni üles esitama enne käesoleva aasta lõppu konkreetseid ettepanekuid intellektuaalse omandi kaitse ja tugevdamise valdkonnas; arvab sellega seoses, et on vaja tõhustada jõupingutusi võltsingute impordi vastu kolmandatest riikidest ning et liikmesriigid peaksid sel eesmärgil teavet vahetama ja punktides, kus kaubad ELi territooriumile saabuvad, arenenumaid tehnoloogiarakendusi kasutama;

39. kutsub komisjoni üles kontrollima ja registreerima, mil määral vastavad imporditavad tooted Euroopa keskkonna ja tarbijate tervise kaitset käsitlevatele õigusaktidele ja kui palju see mõjutab Euroopa toodete konkurentsivõimet;

40. rõhutab, kui tähtis on töötleva tööstuse jaoks juurdepääs turule; nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks koostöös asjaomaste sektoritega jõupingutusi rahvusvaheliste tavade, eriti reguleerimise ja toetuste kindlakstegemiseks, mis võivad Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet negatiivselt mõjutada, ja rahvusvaheliste normidega vastuolus olevate kaubandus- ja investeerimistõkete kõrvaldamiseks; näeb kahepoolsetes kokkulepetes head võimalust ületada need takistused õiglasel, läbipaistval ja tulevikku suunatud viisil ja seega muuta vastastikkuse põhimõte ühenduse kaubandussuhetes üldiseks reegliks;

41. rõhutab, et õigusaktid, mille eesmärgiks on kaasata keskkonnateemad majanduspoliitikasse ja -strateegiasse, peaksid võimaldama liikmesriikidele paindlikkust majanduslike ja finantsinstrumentide valikul;

42. on veendunud, et võetavate meetmete puhul, eriti WTO läbirääkimiste raames, tuleb arvestada iga sektori olukorda ja iseloomu, võimalusi ja probleeme, mis võivad ilmneda, ja raskusi, millega erinevad liikmesriigid peavad toime tulema;

43. kutsub liikmesriike ja komisjoni üles järgima säästva arengu eesmärke, viies majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnaaspektid omavahel tasakaalu;

44. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

• [1]       INT/288 – CESE 1435/2005.

SELETUSKIRI

ELi potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks on hädavajalik tugev ja elujõuline töötleva tööstuse sektor. ELi töötlev tööstus moodustab umbes 20% ELi toodangust ja annab tööd pea 34 miljonile inimesele. Rohkem kui 80% ELi erasektori kulutustest teadus- ja arendustegevusse tehakse tootmises. Tootmine loob uusi ja uuenduslikke tooteid, mis moodustab umbes 75% ELi ekspordist. Tootmine koosneb paljudest väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest: selliseid on üle 99% ettevõtetest, milles töötab 58% tööstustöölistest.

Kuigi Euroopa tootmisel on heaolu ja töökohtade loomiseks ülisuur potentsiaal, seisab see silmitsi kiire muutusega tehnoloogias ja tugeva ning kasvava konkurentsisurvega kõrgtehnoloogilistes ja arenenumates sektorites. Kuigi suurem osa üksiksektoreid toimivad hästi, jätab ELi tootmise üldine struktuur selle globaalses kontekstis mitte just ideaalsele positsioonile. Isegi kui töökohtade ümberpaigutamist madalate kuludega riikidesse on enamikes tootmissektorites piiratud, on kasvav rahvusvaheline konkurents kulutuste osas teadus- ja arendustegevuses ning välismaised otseinvesteeringud märkimisväärne probleem. Õigete tingimuste loomine, milles töötlev tööstus saab Euroopas õitseda, on seepärast hädavajalik, kuid ka komplitseeritud väljakutse.

Uutes programmide valikus Lissaboni arengukava raamistikus on puudu jõupingutustest, et käsitleda tööstuse valdkonda puudutavaid küsimusi, eriti töötlevat tööstust, ja luua alus valdkondlikele või vertikaalsetele toetusmeetmetele. Käesoleva teatisega näeb komisjon ette nimetatud vajaduse rahuldamise.

Käesolev teatis sisaldab tööstuspoliitika alal töötleva tööstuse osas lähiaastatel tehtava töö lühiiseloomustust. Analüüsitud tootmissektorid on rühmitatud neljaks suureks tööstusvaldkonnaks: toiduainete- ja bioteaduste tööstus, masinate ja seadmete tootmine, moe- ja disainitööstused ning põhi- ja vahesaaduste tööstused. Nimetatud valdkondades on läbi vaadatud üksikasjalikult 27 töötleva ja ehitustööstuse üksiksektorit, kasutades konkurentsivõime ja arengu soodustamiseks võtmetegureid, nagu teadmised, parem õiguslik regulatsioon, keskkond ja energeetika, kaubandus ja struktuursed muutused.

Nimetatud läbivaatamise alusel on antud konkreetsed soovitused sektorspetsiifiliste meetmete jaoks, et edendada igas analüüsitud sektoris majanduskasvu, tootlikkust ja konkurentsivõimet. Lisaks sellele on välja pakutud 7 tähtsamat valdkonnaülese poliitika algatust, et vastata üldistele väljakutsetele ja tugevdada sünergiat:

· intellektuaalomandi õigusi ja võltsimist käsitlev algatus;

· konkurentsivõimet, energeetikat ja keskkonda käsitlev kõrgetasemeline töörühm;

· konkurentsivõime ja turule juurdepääsuga seotud välised aspektid;

· uus õigusaktide lihtsustamise programm;

· ametioskuste parandamine sektorites;

· struktuurse muutuse juhtimine sektorites;

· integreeritud Euroopa lähenemisviis tööstuse teadusuuringutele ja innovatsioonile.

Lisaks sellele teeb komisjon ettepaneku mitmete sektorspetsiifiliste algatuste loomiseks:

· farmaatsiatoodete foorum;

· bioteaduste ja biotehnoloogia strateegia vahekokkuvõte;

· keemiatööstust käsitlev kõrgtasemeline töörühm;

· kaitsetööstust käsitlev kõrgtasemeline töörühm;

· Euroopa kosmoseprogramm;

· Info-ja kommunikatsioonitehnoloogia konkurentsivõime rakkerühm

· masinaehitust käsitlev poliitiline dialoog.

Teie raportöör tervitab teatist. Keeldudes tagasi pöördumast selektiivse sekkuva lähenemisviisi juurde, võtab komisjon arvesse üksiksektorite konkreetset konteksti ja pakub välja poliitika valdkondade kohandatud kombinatsiooni, mis sobiks konkreetsete võimaluste ja nende ees seisvate väljakutsetega. Mitmete tööstuse jaoks võtmetähtsust omavate erinevate poliitikamõõdete omavahelise ühendamise kaudu ühtse algatuse raames võiksid horisontaalsed algatused suurendada poliitika valdkondade vahelist sidusust ja integreeritust, parandades seeläbi konkurentsivõimet.

Teie raportöör soovib rõhutada järgmiste asjaolude tähtsust ja tervitab selles suunas võetavaid lisameetmeid:

· uutes liikmesriikides paikneva tootmise olukorra ja väljavaadete põhjalik analüüsimine;

· hariduse, koolituse ja teadmiste roll tööstuse praeguse struktuuri kujundamisel teadmistepõhise, innovaatilise ühiskonna suunas;

· siseriikliku ja (kohaliku) tööstuspoliitika ning ühenduse meetmete vaheline kooskõlastamine;

· kõikide huvitatud osaliste ja eelkõige sotsiaalsete partnerite vajalik osalus sektorite tuleviku kujundamisel;

· valdkonnaüleste algatuste, mille tulemuseks on töötleva tööstuse paremad raamtingimused, konkreetne rakendamine;

· ebaausa konkurentsi märkimisväärne suurenemine, millega töötlev tööstus nõuetele mittevastavate või võltsitud toodete tõttu ELi turul silmitsi seisab;

· EIP ja EIFi roll valdkondlikes algatustes, kus vajakajäämist rahastamises määratleti kui kitsaskohta;

Teie raportöör on kindlalt veendunud, et ELi töötleva tööstuse tulevik seisneb jätkuval keskendumisel suurema väärtuse ja kõrgema kvaliteediga toodetele. See nõuab kohandamisvõimelisust äriühingu tasandil, väärtusahela struktuurset kohandumist ja ümberlülitumist teadmuspõhisemale ja uuenduslikumale tootmisele. Nimetatud protsessi tuleks läbi viia tihedas koostöös sotsiaalsete partneritega ja kui võimalik, tuleks Globaliseerumisega Kohanemise Fondi rahalist panust suunata Euroopa tootmissektorite sellist tüüpi ümberkorraldamise ja kaasajastamise poole.

15.5.2006

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonI ARVAMUS

Saaja: tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon

Poliitiline raamistik ELi töötleva tööstuse tugevdamiseks – integreerituma tööstuspoliitika edendamine

(2006/2003(INI))

Arvamuse koostaja: Ilda Figueiredo

ETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tuletab meelde, et töötlev tööstus moodustab 20% kogu Euroopa Liidu toodangust ja annab 34 miljonit töökohta ning et Euroopa Liit peab võtma endale eesmärgiks jääda tööstuslikuks suurvõimuks, selle asemel et keskenduda üksnes teenindussektori arendamisele;

2.  on seisukohal, et ühenduse toetuse ja abi puhul liikmesriikide tööstuspoliitikale tuleb keskenduda Euroopa pädevuskeskuste loomisele, soodustades sünergia teket tööjõuturul pakutavate oskuste ja uurimiskeskuste vahel; võtma arvesse arenguvajadusest lähtuvat poliitilist ja makromajanduslikku raamistikku, julgustama investeeringuid selliste kvaliteetsete töökohtade loomisel, mille puhul on tagatud asjaomased õigused; avaldab heameelt seoses sellega, et komisjoni poliitilistes suunistes määratletakse Euroopa tööstuspoliitika mõiste; rõhutab, et lähenemisviis ei tohi olla üksnes horisontaalne, vaid selle juures tuleb arvestada erinevate tööstusharude olukorda;

3.  on seisukohal, et asjaomase valdkonna töötajate ametiühingud ning tarbijate ja ettevõtjate organisatsioonid peavad aktiivselt osalema kõnealuse poliitika kujundamises, et tagada nii asjakohaseid ja ammendavaid lahendusi kui võimalik;

4.  rõhutab vajadust alustada koos kõigi osalejatega dialoogi ning tervitab kõrgetasemelise töörühma loomist konkurentsivõime-, energia- ja keskkonnaküsimustega tegelemiseks;

5.  palub komisjonil alustada sihipärast, intensiivset ja tõhusat sotsiaaldialoogi ning luua tugevad partnerlussuhted tööandjate, ametiühingute ja avaliku sektori vahel; rõhutab sotsiaaldialoogi rolli vahendina, mille abil parandada koostööd nii igas üksikus ettevõttes kui ka üldisemalt töötleva tööstuse sektoris ning kaasata erinevate huvide tasakaalustamiseks kõiki osalejaid otsustus- ja otsuste rakendamise protsessi; tunnistab töönõukogude tähtsust;

6.  tunnistab, et Euroopa tööstuspoliitika raames tuleb eelkõige liikmesriikide majandusele olulistes sektorites olemasolevat tööstust tugevdada, säilitades avatud, ent reglementeeritud siseturu, võttes arvesse vajadust säilitada konkurentsivõimet, mis võib mõjutada tööhõivet paljudes liikmesriikides, ning toetades kogu Euroopa Liidu tööstuse ajakohastamist, et tagada selle konkurentsivõime;

7.  on seisukohal, et vastuvõetavate meetmete ja eelkõige WTO läbirääkimiste raames võetavate meetmete puhul tuleb arvestada iga sektori eriolukorda ning võimalusi, probleeme ja raskusi, millega erinevatel liikmesriikidel tuleb tegeleda;

8.  nõustub ettepanekuga, mille komisjon tegi tööstuspoliitika sidumiseks ja kooskõlastamiseks teiste valdkondadega, eelkõige ühtekuuluvus-, keskkonna-, teadus- ja arendus- ning energiapoliitikaga; märgib, et küsimused, millega tegelevad ühtekuuluvus- ja tööstuspoliitika, on omavahel seotud, kuna edukas tööstuspoliitika vajab sobivat infrastruktuuri ja inimressursse ning selle juures on suur roll Euroopa töönõukogudel; on seetõttu seisukohal, et vaja on tagada ühenduse tegevuse sidusus ja suurendada sotsiaalset kaasatust;

9.  avaldab heameelt selle üle, et komisjon peab kõige tähtsamaks ressursiks ning Euroopa Liidu peamiseks konkurentsieeliseks haritud ja paindlikku tööjõudu; teeb Euroopa Liidule kohustuseks püüda iga hinna eest tõhustada kõikide tasandite ja eelkõige vähese kvalifikatsiooniga töötajate täiendõpet; rõhutab, et vaja on investeerida jätkuõppe ja täiendõppe tõhustamisse kõikide töötajate puhul, et tagada ELi töötleva tööstuse konkurentsivõime tulevikus;

10. peab lisaks sellele positiivseks komisjoni ettepanekuid seoses oskustööjõu puudumise probleemile lahenduste pakkumisega, soodustades kvalifikatsiooni läbipaistvust, ülekandmist ja tunnustamist ning võttes meetmeid, mille abil teha valdkonna kaupa kindlaks praegused kvalifikatsiooniprobleemid ja valdkonnad, kus oskustööjõudu napib;

11. märgib, et otsustavamalt tuleb investeerida töötajate kvalifikatsiooni parandamisse, eelkõige teaduse- ja tehnoloogiaalaste rakenduslike väljaõppeprogrammide abil, tagades sealjuures erinevates liikmesriikides pakutava väljaõppe mitmekesisuse ja kõrge taseme;

12. kutsub ettevõtjaid üles tagama töötajatele nii häid koolitustingimusi kui võimalik, tagades neile võimaluse ennast jätkuvalt täiendada; kutsub ettevõtteid sellega seoses koostama oskuste bilanssi ning võtma üldist vastutust oma töötajate elukestva ja jätkuõppe eest;

13. on seisukohal, et tõukefondide abil on võimalik tööstuse olukorda oluliselt parandada; laidab seetõttu tõukefondide eelarve vähendamist järgmise finantsperspektiivi raames, kuna see mõjutab nii Euroopa Liidu käsutuses olevaid vahendeid innovatsiooni edendamiseks ja töötajate väljaõppe taseme parandamiseks kui ka töötingimusi; avaldab lootust, et nõukogu suurendab märgatavalt tõukefondidele eraldatavat summat ning et liikmesriigid rakendavad tõhusaid programme, mille abil edendada innovatsiooni, teadus- ja arendustegevust ning töötajate ja ettevõtjate väljaõpet ning soodustada tööstusettevõtjate ning eelkõige mikroettevõtjate ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääsu rahastamisvõimalustele; kinnitab vajadust parandada energiatõhusust ja energiajuhtimist;

14. nõustub sellega, et töötleva tööstuse konkurentsivõimet tuleb parandada; tervitab komisjoni seisukohta tõsta esile ettevõtjate sotsiaalset vastutust ning vajadust säästva arengu järele; kutsub komisjoni üles eraldama võrdselt tähelepanu töökeskkonnale ning töötervishoiule ja -ohutusele, et tagada rohkemate ja kvaliteetsemate töökohtade loomine;

15. on seisukohal, et ühendus peaks tagama tööstuse ja teenuste valdkonnas konkurentsivõime tõstmise strateegiate ühise arendamise ning parimate tavade vahetuse – eelkõige seoses ettevõtluskeskkonna ja ettevõtlusvaimuga –, mille abil tõsta esile ettevõtjate sotsiaalset vastutust ning võrdseid võimalusi meeste ja naiste vahel;

16. tunnistab vajadust suurendada kiiresti ettevõtjate tehnoloogilist võimekust ja innovaatilisust, mistõttu on vaja töötada välja otsetoetusmehhanismid teadusliku uurimisega tegelevatele konsortsiumitele, mis hõlmavad ettevõtteid, teadustööga tegelevaid üksusi ja ülikoolide töörühmi, edendades sel viisil oskuste ja tehnoloogia kiiremat levikut;

17. rõhutab vajadust teha liikmesriikide vahel koostööd teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute suurendamiseks; tuletab meelde, et Lissaboni strateegia eesmärgid kujutavad endast miinimumi, mida liikmesriigid peaksid kohustuma täitma;

18. palub pöörata rohkem tähelepanu tööstuses asetleidvatele muutustele ja ümberkorraldustele ning tervitab rahuloluga asjakohase fondi loomist ning märgib, et see peaks olema osa selliste muutustega kaasnevast üldisest tööstuspoliitikast;

19. kinnitab vajadust saavutada kontroll ettevõtete ümberpaiknemise üle Euroopa Liidu liikmesriikides ning reformida tööhõive ja piirkondliku arengu tagamiseks ühenduse fondide toetuste jagamise poliitikat; tunnistab siiski, et majanduskasvu ja tööhõive edendamiseks peavad ettevõtjad ja töötajad olema pidevalt valmis uute oludega kohanemiseks; märgib ära aktiivsel tööhõivepoliitikal põhineva paindlikkuse-turvalisuse mudeli, milles suure töötajatepoolse paindlikkusega kaasneb kõrge sotsiaalne turvalisus; palub tõhustada kontrolli erinevate Euroopa fondide tegevuse üle ning muuta need paremini jälgitavaks, et tagada nende otstarbepärane kasutamine ning välistada nende kasutamine ettevõtete ümberpaigutamiseks väljapoole Euroopa Liitu või Euroopa Liidu sees;

20. palub tagada tööstusettevõtete restruktureerimise käigus töötajate õiguste kaitse, nii et oleks pidevalt kindlustatud töötajate esindusorganite, eelkõige Euroopa töönõukogude teavitamine ja võimalus otsustavalt sekkuda kogu protsessi käigus, sealhulgas nende vetoõigus, ning määrataks kindlaks kriteeriumid, mille alusel makstakse töötajatele toetust juhul, kui ettevõtja ei pea kinni oma lepingulistest kohustustest;

21. nõuab, et ühenduse abi ei antaks ettevõtjatele, kes pärast abi saamist ühes liikmesriigis on viinud oma tootmistegevuse üle teise riiki, pidamata täiel määral kinni kõikidest lepingutest, mis ta kõnealuses liikmesriigis on sõlminud.

MENETLUS

Pealkiri	Poliitiline raamistik ELi töötleva tööstuse tugevdamiseks – integreerituma tööstuspoliitika edendamine
Menetluse number	2006/2003(INI)
Vastutav komisjon	ITRE
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	EMPL 19.1.2006
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev	ei
Arvamuse koostaja   nimetamise kuupäev	Ilda Figueiredo 27.10.2005
Endine arvamuse koostaja	---
Arutamine parlamendikomisjonis	21.2.2006		3.5.2006
Vastuvõtmise kuupäev	4.5.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	25 15 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Jan Andersson, Roselyne Bachelot-Narquin, Jean-Luc Bennahmias, Philip Bushill-Matthews, Milan Cabrnoch, Alejandro Cercas, Ole Christensen, Derek Roland Clark, Luigi Cocilovo, Jean Louis Cottigny, Proinsias De Rossa, Harald Ettl, Richard Falbr, Carlo Fatuzzo, Ilda Figueiredo, Stephen Hughes, Jan Jerzy Kułakowski, Sepp Kusstatscher, Raymond Langendries, Bernard Lehideux, Thomas Mann, Mario Mantovani, Jan Tadeusz Masiel, Ana Mato Adrover, Maria Matsouka, Csaba Őry, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, José Albino Silva Peneda, Kathy Sinnott, Jean Spautz, Anne Van Lancker, Gabriele Zimmer
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed	Mihael Brejc, Udo Bullmann, Iratxe García Pérez, Pedro Guerreiro, Richard Howitt, Astrid Lulling, Jamila Madeira, Elisabeth Schroedter, Patrizia Toia, Yannick Vaugrenard
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	---
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)	...

MENETLUS

Pealkiri	Raampoliitika ELi tootmise tugevdamiseks – süvendada integreeritumat lähenemisviisi tööstuspoliitikale
Menetluse number	2006/2003(INI)
Vastutav komisjon   loa kinnitamisest istungil teada andmise kuupäev	ITRE 19.1.2006
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	JURI 19.1.2006			IMCO 19.1.2006			ENVI 19.1.2006		EMPL 19.1.2006		ECON 19.1.2006
Arvamuse esitamisest loobumine   otsuse kuupäev	JURI 30.1.2006			IMCO 21.2.2006			ENVI 30.1.2006		ECON 8.2.2006
Tõhustatud koostöö   istungil teada andmise kuupäev	ei
Raportöör(id)   nimetamise kuupäev	Joan Calabuig Rull 23.11.2005
Endine raportöör / Endised raportöörid
Arutamine parlamendikomisjonis	20.3.2006		18.4.2006		29.5.2006			30.5.2006
Vastuvõtmise kuupäev	30.5.2006
Lõpphääletuse tulemused	+ - 0	44 2 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	John Attard-Montalto, Jan Březina, Philippe Busquin, Jerzy Buzek, Joan Calabuig Rull, Pilar del Castillo Vera, Jorgo Chatzimarkakis, Giles Chichester, Den Dover, Adam Gierek, Umberto Guidoni, András Gyürk, Fiona Hall, David Hammerstein Mintz, Rebecca Harms, Erna Hennicot-Schoepges, Ján Hudacký, Romana Jordan Cizelj, Werner Langen, Vincenzo Lavarra, Angelika Niebler, Reino Paasilinna, Umberto Pirilli, Miloslav Ransdorf, Vladimír Remek, Herbert Reul, Teresa Riera Madurell, Mechtild Rothe, Paul Rübig, Andres Tarand, Britta Thomsen, Patrizia Toia, Catherine Trautmann, Claude Turmes, Nikolaos Vakalis, Alejo Vidal-Quadras Roca
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Zdzisław Kazimierz Chmielewski, Edit Herczog, Toine Manders, Lambert van Nistelrooij, Francisca Pleguezuelos Aguilar, Vittorio Prodi, John Purvis
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Maria Badia I Cutchet, Giovanni Berlinguer, Marco Cappato
Esitamise kuupäev	2.6.2006
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)