RAPORT Ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 77/388/EMÜ teatavate meetmete osas, mille eesmärgiks on lihtsustada käibemaksustamise menetlust ja aidata ära hoida maksudest kõrvalehoidumist või maksustamise vältimist, ning millega tunnistatakse kehtetuks teatavad erandeid lubavad otsused

9.6.2006 - (KOM(2005)0089 – C6‑0100/2005 – 2005/0019(CNS)) - *

Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Christoph Konrad

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 77/388/EMÜ teatavate meetmete osas, mille eesmärgiks on lihtsustada käibemaksustamise menetlust ja aidata ära hoida maksudest kõrvalehoidumist või maksustamise vältimist, ning millega tunnistatakse kehtetuks teatavad erandeid lubavad otsused

(KOM(2005)0089 – C6‑0100/2005 – 2005/0019(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2005)0089);[1]

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 93, mille alusel nõukogu konsulteeris parlamendiga (C6‑0100/2005);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ja eelarvekontrollikomisjoni arvamust (A6-0209/2006),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui ta kavatseb kõrvale kalduda parlamendi poolt heakskiidetud tekstist;

4.  palub nõukogul uuesti pidada nõu Euroopa Parlamendiga, kui ta kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 PÕHJENDUS 1 A (uus)
	(1 a) Ühenduse finantshuvide kaitsmiseks seoses käibemaksuga – eelkõige piiriüleste pettuste või muu ebaseadusliku tegevuse kaudu tekkiva kahju eest –, milleks liikmesriigid kohustusid asutamislepingu artikliga 280, peaksid liikmesriigid tegema tihedat koostööd Euroopa Pettusevastase Ametiga (OLAF).
Muudatusettepanek 2 PÕHJENDUS 9 A (uus)
	(9 a) Käesolev direktiiv ei tohiks muuta liikmesriikide maksualast pädevust.
Muudatusettepanek 3 PÕHJENDUS 9 B (uus)
	(9 b) Erandolukordade lihtsustamine peaks maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu võitlemise huvides olema ainult piiratud osa ELi käibemaksukorralduse ulatuslikust reformiprogrammist, ning seetõttu tuleks algatada täiendavaid käibemaksukorralduse reforme, muu hulgas eesmärgiga võidelda maksupettuste vastu, näiteks seoses finantsteenustega, e-teenustega, topeltmaksustamisolukordade ja avalike teenustega nende kaasajastamiseks ning lihtsustamiseks.
Muudatusettepanek 4 PÕHJENDUS 9 D (uus)
	(9 d) Käibemaksu sissenõudmise süsteemi mis tahes muutmise kriteeriumiks peaks olema maksukogumise tõhusus, võrdne kohtlemine maksustamisel ja otstarbekus ettevõtjate seisukohast.
Selgitus
Võttes arvesse kehtivate käibemaksuseaduste mitmekesisust ja keerukust, peab süsteemi iga muutus tähendama seda, et kõik poliitilised eesmärgid saavutatakse võimalikult lihtsalt. Tulemuseks peavad olema lihtsamini kohaldatavad ja tõhusamad õigusnormid.
Muudatusettepanek 5 ARTIKLI 1 PUNKT 1 Artikli 4 lõige 4 (direktiiv 77/388/EMÜ)
(1) Artikli 4 lõikele 4 lisatakse järgmine lõik:	välja jäetud
"Kui liikmesriik kasutab teises lõigus ette nähtud võimalust, peab ta tagama, et selle võimaluse rakendamisega ei kaasne maksukohustuslastele põhjendamatut kasu ega põhjendamatut kahju."
Selgitus
Kõnealuse sätte õiguslikud eeldused on ebamäärased ning kätkevad seetõttu endas õiguskindlusetuse ja/või otsustamisvolituste kuritarvitamise ohtu.
Muudatusettepanek 6 ARTIKLI 1 PUNKT 2 Artikli 5 lõike 8 teine lause (direktiiv 77/388/EMÜ)
(2) Artikli 5 lõike 8 teine lause asendatakse järgmisega:	välja jäetud
"Vajaduse korral võivad liikmesriigid võtta vajalikke meetmeid konkurentsi moonutamise vältimiseks juhtudel, mille puhul saajale maksukohustus täies ulatuses ei laiene. Liikmesriigid tagavad, et sellega ei kaasne põhjendamatut kasu ega põhjendamatut kahju."
Selgitus
Vt muudatusettepanekut 2.
Muudatusettepanek 7 ARTIKLI 1 PUNKT 7 Artikli 21 lõike 2 punkt c a (uus) (direktiiv 77/388/EMÜ)
	(c a) Teenused, mille puhul vastutab maksu tasumise eest maksukohustuslasest saaja, tuleb eristada teenustest, mille puhul vastutab maksu tasumise eest, nagu varemgi, teenust osutav ettevõtja, nii et need on ettevõtjatele selgelt ja eksimatult äratuntavad ja kontrollitavad.
Selgitus
Ettevõtjate aitamiseks on väga tähtis, et valdkonnad, mille suhtes kohaldatakse pöördmaksustamist, oleksid selgesõnaliselt ja üheselt kindlaks määratud ning selgelt eristatud teenustest, mille puhul vastutab maksu tasumise eest, nagu varemgi, teenust osutav ettevõtja. Ebakindlus ja vaidlused maksustamisviisi osas toovad kaasa täiendavat bürokraatiat ja rahalisi kulutusi ettevõtjatele.
Muudatusettepanek 87 ARTIKLI 1 PUNKT 7 A (uus) Artikkel 30 a (uus) (direktiiv 77/388/EMÜ)
	(7 a) Lisatakse järgmine artikkel: "Artikkel 30 a Ühenduse finantshuvisid kahjustava piiriülese käibemaksupettuse ja eelkõige niinimetatud karussellpettusega võitlemiseks nõuavad liikmesriigid pettuse kahtluse korral oma pädevatelt asutustelt selles valdkonnas tiheda koostöö tegemist Euroopa Pettusevastase Ametiga (OLAF). Vastavalt asutamislepingu artikli 280 lõikele 5 teavitab komisjon oma aastaaruande raames Euroopa Parlamenti edusammudest selles valdkonnas."
Muudatusettepanek 9 ARTIKLI 1 PUNKT 7 B (uus) Artikkel 34 a (uus) (direktiiv 77/388/EMÜ)
	(7 b) Lisatakse järgmine artikkel: "Artikkel 34 a Komisjon koostab Euroopa Liidu jaoks pikas perspektiivis parima käibemaksu kogumise korra kindlakstegemiseks ulatusliku võrdleva ülevaate, milles vaadeldakse riikide kaalutlusi selles küsimuses ning esitatakse pöördmaksustamisele (reversed charge) ülemineku erinevad tagajärjed, samuti selle eelised ja puudused liikmesriikide ja ELis tegutsevate ettevõtjate jaoks.

• [1]  ELTs seni avaldamata.

SELETUSKIRI

I. Õiguslik raamistik

Esimene käibemaksudirektiiv on pärit 1967. aastast[1] ning seda loetakse ELi esimeseks poliitiliseks ja õiguslikuks kohustuseks leida ühine käibemaksusüsteem, mille aluseks on eesmärk luua terviklik ja konkurentsivõimeline ühisturg ühitatavate käibemaksusüsteemidega, ning juba 1970ndate alguses rakendasid kõik liikmesriigid ühise käibemaksukavandi.

Järgmine tähtis samm astuti kuuenda käibemaksudirektiivi abil,[2] millega rakendati laialdasemalt tehingute ühine maksubaas. Hiljem, kooskõlas 1985. aasta ühtse turu valge raamatuga, esitas komisjon antud teema kohta ettepanekud. Need osutusid siiski valitsuste jaoks vastuvõetamatuteks ning selgus, et neid pole võimalik täita ühise lähtepunkti saavutamiseks ettenähtud aja jooksul – 1993. aastaks. Seetõttu otsustas komisjon rakendada üleminekusüsteemi maksukontrollide kaotamiseks piiridel. Sellest ajast alates on väidetavat ülemineku-käibemaksusüsteemi (pidi kaotama kehtivuse 1996. aasta lõpus) kohaldatud laialdasemalt ELi kaubanduses.

II. Stiimulid muutmiseks ning ettepaneku eesmärgid

1996. aastal esitas komisjon uue ettepaneku eesmärgiga rakendada ühine süsteem. Vaatamata 1987. aasta järsu ülemineku ("big bang") lähenemisviisi hülgamisele ning sellele, et 1996. aasta ettepanek nägi ette järkjärgulise ülemineku, selgus peagi, et seda on raske rakendada.

Uute algatuste ja olemasolevate õigusaktide kokkusobimise huvides otsustas komisjon liikuda antud hetkel kehtiva "üleminekukorra" parendamise suunas. Uus strateegia kuulutati välja 2000. aastal[3] ning sellesse integreeritud soovitustes oli üks oluline märkus, nimelt – praegune käibemaksusüsteem põhjustab ettevõtlusele liigseid kulusid ja piiranguid. 2003. aasta oktoobris avaldas komisjon läbivaadatud strateegia. Ettepanekut on võimalik käsitada nn ratsionaliseerimiseülesandena, mille üldeesmärgiks on muuta kuuendat käibemaksudirektiivi, et anda liikmesriikidele valikuline säte võtmaks kiirelt seaduslikke meetmeid ebaausa konkurentsi vastu võitlemiseks, tulude vähenemise takistamiseks ning käibemaksustamise menetluse lihtsustamiseks.

– erandid – artikli 27 alusel võib anda liikmesriikidele loa võtta erimeetmeid, et lihtsustada maksude sissenõudmist ning võidelda maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise probleemidega. Praegu kehtib 140 erandit ning nende arv suureneb. Olles teadlik läbipaistvuse ja õiguskindluse puudumisest, otsustas komisjon teha jõupingutusi, et ratsionaliseerida nimetatud nähtust, tehes teatud individuaalseid eriti tõhusaid erandeid, mis kohalduvad kõikidele liikmesriikidele vabal valikul, taotlemata individuaalseid lubasid, nagu see on praegu. Komisjon usub, et nende ulatuslikum kasutamine kaitseks nõuetele vastavaid ettevõtteid konkurentsieeliste eest, millest on saanud kasu maksustamise vältijad ja maksudest kõrvalehoidjad;

– maksustamise vältimine ja maksudest kõrvalehoidumine – artikli 22 lõige 8 annab liikmesriikidele võimaluse rakendada muid kohustusi, mida nad peavad vajalikuks käibemaksu sissenõudmisel ning maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemisel;

– maksude kohaldamise lihtsustamine – XIV jaotis võimaldab valikuliselt kohaldada käibemaksu kogumise menetluse lihtsustamist või maksuvabastust mõnedele maksukohustuslastele (eriskeemid väikeettevõtetele, põllumeestele jne). Kõnealuse sätte valikulisus viis nende režiimide lihtsustamiseni, mis liikmesriikide lõikes märkimisväärselt erinesid ja seega tekitasid segadust.

Vastavalt komisjoni liigitusele on ettepanekus kolm meetmete kategooriat:

Ettevaatusabinõud: ei tulene otseselt eranditest

- tugevdavad ennetavaid meetmeid "ühe maksukohustuslasena käsitlemise" (juriidiline iseseisvus, ent tihedad rahalised, majanduslikud ja organisatsioonilised seosed maksustavate inimeste vahel) ning "äriühingute üleandmise" valdkonnas (varade üleandmine tervenisti või osaliselt);

- kapitalikaupadega seotud mahaarvamiste korrigeerimise selgitamine (artikli 20 lõiked 2 ja 3), mis on võrdselt kohaldatavad kapitalikaupadele sarnastele teenustele, st moodustavad pikaajalised investeeringud;

Väiksem muudatus:

- valikuline kullakaubandusega seotud erimeetmete laiendamine, et võidelda tarbekaupade (tarne käibemaksustamine) tootmises investeeringukulla (käibemaksuvaba) toormena kasutamise käibemaksust kõrvalehoidumise vastu;

Põhisätted:

- teatud tingimustes ja mitte kohaldatuna igapäevastele tehingutele, võimaldavad valikulised sätted tarnete hindamist/ümberhindamist nende avatud turu väärtusele, mis on üks kõige haavatavamaid alasid maksustamisest kõrvalehoidumisel;

- valikuliselt kohaldatava pöördmaksustamise süsteemi laiendamine teatavatele maksukohustuslastele tehtavate tarnete osas, nagu näiteks hoonetega seotud teenused ja seoses nendega jäätmete, jääkide ja ringlussevõetava materjali tarned; maa ja hooned, mille suhtes on kasutatud maksustamisvõimalust; tagatiskaubad; kaupade müük pärast omandiõiguse loovutamist tsessionaarile, kes on kasutanud oma õigust; maa ja hoonete müük sundlikvideerimise käigus. Need on identifitseeritud valdkonnad, mis on liikmesriikide jaoks murettekitavad ning mille puhul tavalised sätted on ebapiisavad.

III. Raportööri arvamus

Raportöör pooldab ja toetab komisjoni käesoleva algatuse eesmärki. Praegu kohaldavad liikmesriigid – vastavalt individuaalsetele korraldustele – kehtiva käibemaksudirektiivi enam kui 140 riiklikku erandit, mis on sageli seotud sarnaste käibemaksupettuste olukordadega. ELi laienemise taustal on tendents, et uute taotluste arv riiklike erandite jaoks üha suureneb. Kokkuvõtte mõnedes liikmesriikides juba kehtivatest ja hästi toimivatest eranditest võitluseks maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu on seega tervitatav, et kõik ELi liikmesriigid – kui nad seda soovivad – saaksid nimetatud erandeid kasutada võitluses maksupettuste vastu. Kehtivate sätete tõhustamine ja ühtlustamine võimaldab vahendeid kiiremini rakendada, ilma et iga liikmesriik peaks ise selliseid erandeid taotlema – st dubleerimata teiste liikmesriikide poolt esitatud taotlusi. Eelkõige Kesk- ja Ida-Euroopa riikide jaoks muutub võitlus käibemaksupettuste vastu seega oluliselt ülevaatlikumaks ning vahendeid on võimalik kiiremini rakendada. Nii on euroalal võimalik praegu olemasolevate vahenditega tõhusamalt ja kiiremini võidelda maksudest kõrvalehoidumise vastu, ilma et Euroopas oleks vaja käibemaksustamise süsteemi põhjalikku muutmist. Euroalal tegutsevad ettevõtted ja ELi liikmesriigid saavad rohkem õiguskindlust. Lisaks on ebaselgete erandite lihtsustamine meetmete abil nähtud ette teatavates olukordades, kui maksukohustuslased on finantsraskustes.

Mõnedes liikmesriikides arutletakse käibemaksupettuste vastu tõhusaid meetodeid otsides juba pikemat aega selle üle, kas on vaja põhjalikult muuta käibemaksustamise süsteemi. Sealjuures näib, et pöördmaksustamise süsteemil on ettevõtete jaoks, kes tarnivad kaupu või teenuseid, siiski mõned eelised. Toetajad on veendunud, et organiseeritud riiklikke ja rahvusvahelisi maksupettusi on nimetatud süsteemi abil võimalik tõhusamalt tõkestada. Just keskmise suurusega ettevõtted langevad tihti käibemaksupettuste ohvriks: seega peab nimetatud koormuse vähendamine olema ELi ettevõttepoliitika oluliseks eesmärgiks. Süsteemi väljavahetamise vastased on aga seisukohal, et just keskmise suurusega ettevõtete jaoks eksisteerib pöördmaksustamise mudeli tõttu suurem koormatuse ja administratiivkulude oht. Raportöör soovitab komisjonile, kes seniajani on süsteemivahetuse tagasi lükanud, aktiivselt ja tõhusalt arutada liikmesriikide debatil seda nii ELi liikmesriikide kui ka ettevõtete jaoks tähtsat küsimust, et leida õige lahendus. Komisjon peaks nimetatud eesmärgil esitama ulatusliku võrdleva kokkuvõtte, mis hindab erinevaid riiklikke kaalutlusi ja loetleb konkreetselt võimaliku süsteemivahetuse tagajärjed ning eelised ja puudused. Komisjon peaks varakult ja korrapäraselt kaasama nimetatud debatti Euroopa Parlamendi.

Vaatamata sellele tulevikus lahendust ootavale põhimõttelisele küsimusele ei ole komisjoni käesoleva ettepaneku näol tegu uue algatusega, vaid kehtivate sätete lihtsustamise, konsolideerimise ja osaliselt paindlikumaks muutmisega. Liikmesriikidel peab olema võimalik neid ka edaspidi valikuliselt, see tähendab lisaks kehtivatele sätetele ja riiklikele eranditele, kasutada võitluses maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise vastu. Riigid ei pea nimetatud sätteid kohaldama – või siis võivad neid rakendada valikuliselt, näiteks seoses eriliste maksupetturitega nende riigis, mitte aga kõikidele ettevõtetele. Ka tulevikus on vajadusel võimalik spetsiifiliste probleemide puhul taotleda riiklikke erandeid. Juba 2004. aastal muutis ja tegi komisjon läbipaistvamaks erandite taotlemise menetluse (direktiiv 2004/7/EÜ). Igal juhul tuleb tervitada käesoleva algatuse alustamist ning kavandatud, nüüd kiiresti teostatavate meetmete võtmist võitluses maksupettuste vastu.

Piiratud määral rakendab komisjon pöördmaksustamise süsteemi laiemalt teatavatel juhtudel: sisendkäibemaksu mahaarvamise korrigeerimine, nagu nt kapitalikaupade puhul (definitsiooni esitavad liikmesriigid) kehtib nüüdsest ka sellistele teenustele, mis on oma olemuselt kapitalikaupade sarnased ja mida sellistena käsitatakse. Sinna alla kuuluvad teenused, mida ettevõte kasutab pikema aja jooksul. Teatud valdkondades on käibemaksu tasumist eriti raske kontrollida, nagu nt ehituses või teatud jäätmete tarnete puhul. Uues lisas M tuuakse välja, millisel kujul jäätmeid see puudutab. Just siinkohal tuleb ettevõtete huvides kanda hoolt selle eest, et sektorite määratlemine, kus kehtib pöördmaksustamine, oleks täpne ja vaieldamatu ning eristamine teenustest, mis sarnaselt varasemale nõuavad tarnivate ettevõtete maksustamist, oleks selgelt arusaadav. Ebakindlus ja vaidlused arvete esitamise viisi üle toovad ettevõtete jaoks kaasa täiendavat bürokraatlikku ning finantskoormust ning oleksid seega pigem kahjulikud. Seega tuleb neid vältida.

Käesolev ettepanek lihstustab mõistlikult kehtivat korda, kusjuures täielikult jääb alles riiklik otsustamisvabadus. Käibemaksustamise ühtlustamine on raportööri arvates ainuke maksupoliitika valdkond, mida tuleb reguleerida Euroopa tasandil. Vaatama sellele on maksukonkurents ELi riikides positiivse majandusarengu keskseks elemendiks ning peab tingimata säilima.

• [1]  Nõukogu direktiiv 67/227/EMÜ, 11.4.1967 [EÜT 071, 14.4.1967].
• [2]  Nõukogu direktiiv 77/388/EMÜ, 17.5.1977 [EÜT L 145, 13.6.1977].
• [3]  KOM(2000)348, 7.6.2000.

eelarvekontrollikomisjoni arvamus (4.5.2006)

majandus- ja rahanduskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 77/388/EMÜ teatavate meetmete osas, mille eesmärgiks on lihtsustada käibemaksustamise menetlust ja aidata ära hoida maksudest kõrvalehoidumist või maksustamise vältimist, ning millega tunnistatakse kehtetuks teatavad erandeid lubavad otsused
(KOM(2005)0089 – C6‑0100/2005 – 2005/0019(CNS))

Arvamuse koostaja: Herbert Bösch

LÜHISELGITUS

Kuuenda käibemaksudirektiivi[1] artikli 27 alusel võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt anda liikmesriigile loa võtta erimeetmeid kuuenda käibemaksudirektiivi sätetest erandite tegemiseks, et lihtsustada maksustamismenetlust või ära hoida teatavat liiki maksudest kõrvalehoidumist või maksustamise vältimist.

Praeguseks on liikmesriikidele antud luba kohaldada üle 140 erandi. Lähiajal see arv suureneb, sest praegu taotlevad erandeid liikmesriigid, kes ühinesid ELiga 1. mail 2004. Lisaks on väga tõenäoline, et peagi tuleb neil tähelepanu pöörata ka teistele erimeetmetele oma õigusaktides, milleks on vaja õiguslikku alust ühenduse seadusandluses.

7. juunil 2000. aastal nõukogule ja Euroopa Parlamendile esitatud teatises, mis käsitles käibemaksusüsteemi tõhustamise strateegiat siseturu kontekstis[2], võttis komisjon endale kohustuse ratsionaliseerida osa praegu kehtivatest arvukatest eranditest. Seda kinnitati ka komisjoni 20. oktoobri 2003. aasta teatises[3], millega nimetatud strateegia uuesti läbi vaadati ja ajakohastati. Leiti, et ratsionaliseerimiseks on vaja kuuendat käibemaksudirektiivi muuta selliselt, et teatavad üksikjuhtudel kohaldatavad erandid oleks lubatud kõikidele liikmesriikidele. Selliste erandite all mõeldi neid, mis on juba tõhusaks osutunud ja mis on seotud enam kui üht liikmesriiki puudutavate probleemidega.

Erandite arv ja asjaolu, et need on tihti tingitud sarnastest probleemidest, näitab, et käibemaksustamise vältimine ja maksupettus on viimastel aastatel muutunud väga tõsiseks probleemiks.

Käibemaksupettuse, eriti niinimetatud ühendusesiseste karusselltehingute kaudu tekitatakse igal aastal tohutu suurt kahju. Majandusuuringute instituut IFO hindab käibemaksu saamatajäämisest Saksamaal 2003.–2005. aastani tekkinud kogukahju 17 kuni 18 miljardi euroni aastas, millest üks kolmandik pärineb piiriülestest pettustest. Ka teised liikmesriigid teatavad miljarditesse ulatuvatest kahjudest seoses saamata jäänud käibemaksuga, mida hinnatakse kuni 10%-ni nende kogusissetulekust.

Sellega seoses tuleb meenutada, et käibemaksust laekuvaid omavahendeid kogutakse ainult tegelike sissetulekute pealt ja summade saamatajäämine kahjustab ühenduse omavahendite süsteemi toimimist.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekontrollikomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Komisjoni ettepanek	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 PÕHJENDUS 1 A (uus)
	(1 a) Ühenduse finantshuvide kaitsmiseks seoses käibemaksuga – eelkõige piiriülese tegevuse kaudu tekkiva kahju eest –, milleks liikmesriigid kohustusid asutamislepingu artikliga 280, peaksid liikmesriigid tegema tihedat koostööd Euroopa Pettusevastase Ametiga (OLAF).
Muudatusettepanek 2 ARTIKLI 1 PUNKT 7 A (uus)
Artikkel 30 a (uus) (direktiiv 77/388/EMÜ)
(7 a) Lisatakse järgmine artikkel:   "Artikkel 30 a   Ühenduse finantshuvisid kahjustava piiriülese käibemaksupettuse ja eelkõige niinimetatud karussellpettusega võitlemiseks nõuavad liikmesriigid pettuse kahtluse korral oma pädevatelt asutustelt selles valdkonnas tiheda koostöö tegemist Euroopa Pettusevastase Ametiga (OLAF). Vastavalt asutamislepingu artikli 280 lõikele 5 teavitab komisjon oma aastaaruande raames Euroopa Parlamenti edusammudest selles valdkonnas."
Muudatusettepanek 3 ARTIKLI 1 PUNKT 7 B (uus) Artikkel 34 a (uus) (direktiiv 77/388/EMÜ)
	(7 b) Lisatakse järgmine artikkel:   "Artikkel 34 a   Komisjon koostab Euroopa Liidu jaoks pikas perspektiivis parima käibemaksu kogumise korra kindlakstegemiseks ulatusliku võrdleva ülevaate, milles vaadeldakse riikide kaalutlusi selles küsimuses ning esitatakse pöördmaksustamisele (reversed charge) ülemineku erinevad tagajärjed, samuti selle eelised ja puudused liikmesriikide ja ELis tegutsevate ettevõtjate jaoks."

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 77/388/EMÜ teatavate meetmete osas, mille eesmärgiks on lihtsustada käibemaksustamise menetlust ja aidata ära hoida maksudest kõrvalehoidumist või maksustamise vältimist, ning millega tunnistatakse kehtetuks teatavad erandeid lubavad otsused
Viited	KOM(2005)0089 – C6-0100/2005 – 2005/0019 (CNS)
Vastutav komisjon	ECON
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	CONT 27.4.2005
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev
Arvamuse koostaja   nimetamise kuupäev	Herbert Bösch 20.4.2005
Endine arvamuse koostaja
Arutamine parlamendikomisjonis	19.4.2006
Vastuvõtmise kuupäev	4.5.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	13   1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Herbert Bösch, Paul van Buitenen, Simon Busuttil, Szabolcs Fazakas, Ingeborg Gräßle, Ona Juknevičienė, Nils Lundgren, Hans-Peter Martin, Jan Mulder, Borut Pahor, José Javier Pomés Ruiz, Bart Staes, Kyösti Virrankoski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed	Janusz Wojciechowski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

• [1]     Nõukogu 17. mai 1977. aasta kuues direktiiv 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühine käibemaksusüsteem (ühtne maksubaas) (EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1). Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/18/EÜ (ELT L 51, 22.2.2006, lk 12).
• [2]     KOM(2000)0348.
• [3]     KOM(2003)0614.

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 77/388/EMÜ teatavate meetmete osas, mille eesmärgiks on lihtsustada käibemaksustamise menetlust ja aidata ära hoida maksudest kõrvalehoidumist või maksustamise vältimist, ning millega tunnistatakse kehtetuks teatavad erandeid lubavad otsused
Viited	KOM(2005)0089 – C6-0100/2005 – 2005/0019(CNS)
EPga konsulteerimise kuupäev	14.4.2005
Vastutav komisjon   istungil teada andmise kuupäev	ECON 27.4.2005
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	CONT 27.4.2005
Arvamuse esitamisest loobumine   otsuse kuupäev
Tõhustatud koostöö   istungil teada andmise kuupäev
Raportöör(id)   nimetamise kuupäev	Christoph Konrad 11.4.2005
Endine raportöör / Endised raportöörid
Lihtsustatud menetlus – otsuse kuupäev  otsuse kuupäev
Õigusliku aluse vaidlustamine   JURI arvamuse kuupäev
Rahaeraldise määra muutmine   BUDG arvamuse kuupäev
Konsulteerimine Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega – istungil otsuse tegemise kuupäev
Konsulteerimine Regioonide Komiteega – istungil otsuse tegemise kuupäev
Arutamine parlamendikomisjonis	23.1.2006		20.3.2006	18.4.2006
Vastuvõtmise kuupäev	30.5.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	40 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Zsolt László Becsey, Pervenche Berès, Sharon Bowles, Udo Bullmann, Ieke van den Burg, David Casa, Jan Christian Ehler, Jonathan Evans, Jean-Paul Gauzès, Robert Goebbels, Gunnar Hökmark, Karsten Friedrich Hoppenstedt, Othmar Karas, Piia-Noora Kauppi, Christoph Konrad, Guntars Krasts, Kurt Joachim Lauk, Astrid Lulling, Gay Mitchell, Cristobal Montoro Romero, John Purvis, Alexander Radwan, Bernhard Rapkay, Karin Riis-Jørgensen, Dariusz Rosati, Eoin Ryan, Antolín Sánchez Presedo, Manuel António dos Santos, Peter Skinner, Margarita Starkevičiūtė
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Harald Ettl, Donata Maria Assunta Gottardi, Werner Langen, Andrea Losco, Giovanni Pittella, Gilles Savary
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	María del Pilar Ayuso González, Godfrey Bloom, Ville Itälä, Holger Krahmer
Esitamise kuupäev	9.6.2006
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)	...