RAPORT Nanoteadused ja nanotehnoloogiad: Euroopa tegevuskava 2005–2009

22.6.2006 - (2006/2004(INI))

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Raportöör: Miloslav Ransdorf

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

nanoteaduste ja nanotehnoloogiate kohta: Euroopa tegevuskava 2005–2009

(2006/2004(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele „Nanoteadused ja nanotehnoloogiad: Euroopa tegevuskava 2005–2009 (KOM(2005)0243);

–   võttes arvesse Kuningliku Seltsi ja Kuningliku Tehnikaakadeemia 29. juuli 2004. a ühist raportit "Nanoteadus ja nanotehnoloogia: võimalused ja ebakindlus";

–   võttes arvesse konkurentsivõime nõukogu eesistuja 24. septembri 2004. aasta järeldusi;

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[1],

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45,

–   võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning õiguskomisjoni, ning keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A6 0000/2006);

A. arvestades, et komisjon on vastu võtnud tegevuskava nanoteaduste ja nanotehnoloogiate turvalise, tervikliku ja vastutustundliku strateegia koheseks rakendamiseks;

B.  arvestades, et nanoteadustel ja nanotehnoloogiatel – mitmeid valdkondi hõlmavate sektoritena – on potentsiaal tuua ühiskonna jaoks kaasa olulisi hüvesid uute toodete, materjalide, rakenduste ja teenuste väljaarendamisel, tõstes seeläbi tootlikkust ja elukvaliteeti terves ELis;

C. arvestades, et nõukogu tunnistab nanotehnoloogiate olulist rolli paljudes valdkondades ning rõhutab teaduslike ja tehnoloogiliste teadmiste loomise jätkamise tähtsust antud valdkonnas ning nende kasutamise julgustamist tööstuslikes rakendustes;

D. arvestades, et Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee usub, et nanotehnoloogiad võivad astuda suure sammu ELi aitamise suunas Lissaboni Euroopa Ülemkogu poolt püstitatud eesmärkide saavutamiseks;

1.  tervitab komisjoni tegevuskava, milles määratletakse mitmed konkreetsed ja omavahel seotud meetmed nanoteaduste ja nanotehnoloogiate koheseks rakendamiseks, põhinedes tuleviku vajadusi arvestatavalt määratud eelisvaldkondadel;

2.  tunnistab tähtsat rolli, mida nanoteadused ja nanotehnoloogiad võivad etendada nn läbimurdetehnoloogiatena ELi majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonna-alaste eesmärkide saavutamisel; rõhutab, et nanotehnoloogiad võivad edendada kodanikke otseselt puudutavaid valdkondi (rahvatervis, energeetika, transport, säästev areng) ning lisaks aidata kaasa ELi konkurentsivõimele ja säästva arengu eesmärkide saavutamisele;

3.  märgib, et tehnoloogiaplatvormid, ekspertide nõustamisrühmad ja tegevuskavad on kasulikud vahendid aitamaks välja arendada ühiselt kokku lepitud teadusuuringute programme ja kasutuselevõtustrateegiaid nanotehnoloogiate ja nanoteaduste valdkonnas, ning seega luua uusi töökohti ja edendada majanduskasvu;

4.  toetab eesmärke ja algatusi, mis on sätestatud eespool nimetatud komisjoni teatises; tervitab selget sihti teatises ja tegevuskavas;

5.  rõhutab samas vajadust suurendada avaliku sektori rahastatavaid investeeringuid teadus- ja arendustegevusse; mõistab, et Euroopa teadusmaastiku killustatus kajastab nanoteaduslike uuringute kerget kättesaadavust ja suhteliselt madalaid kulusid, kuid on samuti teadlik, et kõrvale tuleb panna rahalised vahendid vajalike laiaulatuslike vahendite loomiseks ja hooldamiseks, sh eelkõige puhtad ruumid, litomenetlused ja väga kulukad analüütilised protseduurid; tunneb muret Euroopa riiklike investeeringute praeguse taseme üle nanoteadustesse ja nanotehnoloogiatesse ning soovitab, et tegevuskavas püstitatud eesmärgid ühitataks sobivalt rahaliste tingimustega ning toetab komisjoni valmisolekut eraldada oluliselt rohkem vahendeid nanoteaduste ja nanotehnoloogiate alaseks teadustööks, mis on Euroopa edasise arengu seisukohalt eriti tähtis;

6.  on seisukohal, et Euroopa vajab ühtset maailmatasemel teadus- ja arendustegevuse infrastruktuuri süsteemi, et säilitada ELi konkurentsivõimelisust nanoteaduste ja nanotehnoloogiate valdkonnas; juhib tähelepanu asjaolule, et võimaliku mastaabisäästu tagamiseks ning selle interdistsiplinaarse ja keeruka laadi tõttu vajab teadus- ja arendustegevuse infrastruktuur nanotehnoloogiate valdkonnas vahendite kriitilist massi, mida kohalikud omavalitsused ja tööstused ei ole suutelised võimaldama; tunnistab teisalt, et väikesemahulised riiklikud teadus- ja arendustegevuse strateegiad võivad tihtipeale olla paremas olukorras, et kohaselt reageerida muutunud võimalustele ja turu arengutele; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tugevdaksid ja koordineeriksid oma teadus- ja arendustegevuse jõupingutusi antud valdkonnas; sellega seoses soovitab igas liikmesriigis ja iga riigi eripära põhjal luua infrastruktuuri ning nanoteaduste ja nanotehnoloogiate alaste eriteadmistega teadlaste minimaalne kriitiline mass, mille tulemusena loodaks lõpuks mõnes riigis ELi tasandil koordineeritavad spetsialiseerunud tippkeskused;

7.  juhib eriti tähelepanu nanomeditsiinile kui läbimurdetehnoloogiaid (nt molekulaarkuvamine ja -diagnostika) hõlmavale paljutõotavale interdistsiplinaarsele valdkonnale, mis võib tuua muljetavaldavat kasu haiguste, nt vähk, südame-veresoonkonna probleemid, diabeet, Alzheimeri ja Parkinsoni tõbi, varajaseks diagnoosimiseks ning tõhusaks ja tulusaks raviks; nõuab tungivalt, et komisjon ning siseriiklikud ja piirkondlikud asutused suurendaksid oma teadus- ja arendustegevuse investeeringuid nimetatud valdkonnas ning kooskõlastaksid oma teadustegevuse seitsmendas raamprogrammis (FP7) esitatud jõupingutusi nanomeditsiini käsitleva Euroopa tehnoloogiaplatvormi abil ning muude vahendite abil, sh seitsmendas raamprogrammis pakutud teadmiste piirkonnad, et saavutada selle valdkonna kriitiline mass;

8.  rõhutab nanoteaduste ja nanotehnoloogia keskset rolli molekulaarbioloogia arendamisel;

9.  on veendunud, et mitut valdkonda hõlmavad nanoteadused ja nanotehnoloogiad tuleks sobitada kokku vesinikenergia arendamisega, sh uute ja tõhusate vahendite väljatöötamine vesinikelementide ja suure kasuteguriga kütuseelementide salvestamiseks, ning ka praegusest palju suurema võimsusega infokandetehnoloogiatega;

10. rõhutab Euroopas nanotehnoloogiate valdkonnas toimunud märkimisväärset arengut, mis põhineb ülevalt-alla lähenemisel, eriti sellistes valdkondades nagu kriimustus- ja roostekindlad katted ja kihid, ning samuti katalüsaatorite ja fotodioodide tootmine, sh nn sinine laser, ning nanomeditsiini, nanokosmeetika ja haiguste nanodiagnoosimise valdkonnas;

11. usub, et Euroopa alusuuringute tase saab aidata kaasa selliste tehnoloogiliste vahendite leidmisele, mis võimaldavad tarvitusele võtta alt-üles lähenemist, eriti nanoelektroonikas;

12. usub, et tehnoloogia arengu kiirendamise meetmeid peavad täiendama poliitilised abinõud, et tagada olemasolevate tehnoloogiate turu hõlvamist; märgib, et normid võimaldavad turgudele ja rahvusvahelisele kaubandusele tagada võrdsed tingimused ja on ausa konkurentsi, võrdleva riskihindamise ja regulatiivsete meetmete eelduseks; palub seetõttu komisjonil ja nõukogul kõrvaldada takistused normide puudumise ja ebaselgete õigusaktide näol, mis tarbetult takistavad nanotehnoloogiate kohaldamist Euroopas, ning tegema seda uusi bürokraatlikke takistusi seadmata;

13. rõhutab Euroopa teadusruumi jaoks vajaliku nn teadmiste kolmnurga loomise tähtsust; on seisukohal, et vajaliku sünergia saavutamiseks teadustegevuse, hariduse ja innovatsiooni vahel on vaja ulatuslikku teadmiste edasiandmisel põhinevat lähenemisviisi ning ka valdkonnaüleste inimressursside arendamist; palub seetõttu liikmesriikidel arendada välja strateegiaid, mis parendaksid teadmiste edasiandmist ning aitaksid kaasa oskuste puudumise kõrvaldamisele, asetades suuremat rõhku loodusteaduste õpetamisele ning meelitades üliõpilasi teadusliku suunitlusega, mitmeid valdkondi hõlmavatesse ainetesse; tunneb heameelt komisjoni jõupingutuse üle toetada teaduskoolituse võrgustikke nanotehnoloogiates ja palub liikmesriikidel luua nii eraldi kui ka tihedas koostöös üksteisega mitmeid valdkondi hõlmavad võrgustikud, et ühendada nanotehnoloogiad ulatuslikumate teadusvaldkondadega, eesmärgiga arendada uusi hübriidtehnoloogiaid;

14.  on seisukohal, et tööstus, uurimisinstituudid ja rahaasutused peavad tegema koostööd tagamaks, et tipptasemel teadus- ja arendustegevus nanoteaduste ja nanotehnoloogiate valdkonnas kantakse üle uutesse toodetesse ja protsessidesse; juhib tähelepanu, et liikmesriigid peaksid kiirendama ja ergutama seda protsessi, keskendudes ettevõtluskliima parendamisele oma riigis nanotehnoloogia valdkonnas tegutsevate ettevõtete, eelkõige tegevust alustavate ettevõtete, VKEde ja uuenduslike ettevõtete jaoks; on sellega seoses seisukohal, et intellektuaalomandi õiguste kaitse on innovatsiooni jaoks väga oluline, seda nii esialgsete investeeringute ligitõmbamiseks kui ka tulevaste tulude tagamiseks; kutsub komisjoni üles välja töötama intellektuaalomandi õiguste kaitse standardeid ja litsentsilepingute mudeleid;

15 kahetseb tõsiasja, et nanoteaduste ja nanotehnoloogiate leiutiste patentimine areneb Euroopas aeglaselt; kutsub ELi üles looma nanoteaduste ja nanotehnoloogiate patendi järelevalvesüsteemi, mida juhib Euroopa Patendiamet;

16. julgustab üldiste reformide läbiviimist Euroopa patendisüsteemi vallas, et vähendada patentimisega seotud kulutusi ja parandada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääsu patentidele; rõhutab vajadust läbipaistvama ja selgepiirilisema patendikaitse järele;

17. on veendunud, et Euroopa võimalused püsida ja olla antud valdkonnas esirinnas sõltuvad tema koordineerimisvõimest; tuletab meelde vajadust ühenduse ühtse koordineerimise keskuse loomise järele ja ELi ühel häälel kõnelemise tähtsust rahvusvahelisel tasandil, eriti Hiina patendikaitsest tingitud väljakutsete valguses; palub seetõttu komisjonil ja liikmesriikidel töötada välja mehhanisme tegevuste tõhusaks koordineerimiseks antud valdkonnas; nõuab tungivalt, et komisjon hõlmaks oma poliitika kujundamisel kõiki tegevusi OECDs (nt määratlused, nomenklatuur, riski juhtimine) ja UNESCOs (eetika);

18. tunnistab, et vastutustundliku strateegia oluline element on sotsiaalsete, tervishoiu ja ohutusaspektide integreerimine nanoteaduste ja nanotehnoloogiate tehnoloogiaarendusse; nõuab sellega seoses tungivalt, et komisjon, liikmesriigid ja Euroopa tööstus algataksid tõhusa dialoogi kõikide sidusrühmadega, et tagada säästev areng;

19. rõhutab, et nanoteadustel ja nanotehnoloogiatel põhinevate toodete kogu elutsükli vältel (kavandamisest kuni kasutusest kõrvaldamise või ringlussevõtuni) tuleb hinnata toodete tehnoloogilisi riske, mis võivad mõjutada inimeste tervist, tarbijaid, töötajaid ja keskkonda;

20. soovitab tarbekaupade koostisainete loeteludesse märkida toodetud nanoosakeste lisamine;

21. rõhutab vajadust kinni pidada eetilistest põhimõtetest ning tervitab selliste teemade nagu inimeste mitte-raviotstarbelised protseduurid ja eraelu puutumatuse ning nanoteaduste ja nanotehnoloogiate vaheliste seoste kavandatavat ülevaatamist; eeldab, et ülevaatamised on avalikud ja sisaldavad nanomeditsiini põhjalikku analüüsi;

22. toetab eetikakomiteede loomist, kes oma sõltumatute teaduslike arvamuste abil aitaksid kaasa üldsuse tõhusale teavitamisele ja usalduse tekkimisele seoses võimalike riskide ja eelistega, mida nanotehnoloogiliste avastuste kasutussevõtmine võib kaasa tuua;

23. tervitab kõnealust ettepanekut käsitleva arutelu läbiviimist ning ergutab komisjoni oma tööd tõhustama, et olla vastavuses üha kasvava nõudega parema õigusloome järele;

24. tervitab komisjoni kavatsust töötada välja asjakohane mitmekeelne teabematerjal erinevatele vanuserühmadele, et tõsta teadlikkust nanoteaduste ja nanotehnoloogiate edusammudest ning eeldatavast kasust; ergutab komisjoni tegema seda tihedas koostöös liikmesriikidega; nõuab tungivalt, et komisjon töötaks välja teavitamisstrateegia üldsuse teadlikkuse tõstmiseks nanotehnoloogia pakutavatest ulatuslikest võimalustest ning üldsuse hirmude mahasurumiseks; leiab, et kõnealuse teavitamisstrateegia osana peaks komisjon ära kasutama selliseid ideid nagu reklaamiturnee (näidates nanoteaduse veoautot) või nanotehnoloogia auhind;

25. palub tööstusel võtta osa ühisest jõupingutusest ning nõuab tungivalt, et tööstus osaleks nanotehnoloogiate arendamises, võttes arvesse nende laiemaid majanduslikke, sotsiaalseid, tervishoiu- ja turvalisuse alaseid ning keskkonnamõjusid ja tegutsedes vastavalt ettevõtete sotsiaalse vastutuse kontseptsioonile; seetõttu rõhutab, et ettevõtjad peavad aitama kaasa objektiivse teabe edastamisele nanoteaduste ja nanotehnoloogiate valdkonna teaduslike avastuste, nende ettenähtud kasutusalade ning neist tulenevate riskide ja kasu kohta ühiskonna jaoks;

26. tuletab meelde, et nanoteaduste ja nanotehnoloogiate kõigi rakenduste ja kasutusalade puhul tuleb täita Euroopa Liidus kehtivaid rangeid tervisekaitse, tarbijakaitse, töökaitse ja keskkonnakaitse nõudeid ja rõhutab nanomaterjalide kodifitseerimise vajalikkust, mis viib standardite koostamiseni, mis omakorda ergutab jõupingutusi võimalike riskide tuvastamiseks; kutsub komisjoni üles tegema vajalikke algatusi selle saavutamiseks;

27. rõhutab, et jäätmete hulga vähendamise ja energia tõhusama kasutamise eesmärgil tuleb tooteid miniaturiseerida;

28. rõhutab, et teadmised uute, sünteetiliste nanoosakeste võimalikust ohust tervisele ja keskkonnale on veel piiratud, mistõttu tuleks vähelahustuvate või raskesti biolagundatavate nanoosakeste mõjusid ettevaatusprintsiibile vastavalt uurida, enne kui selliseid osakesi hakatakse tootma ja turule viima;

29. on veendunud, et kemikaalide registreerimist, hindamist, kasutuse lubamist ja piiramist käsitleva uue Euroopa õigusakti (REACH) raames tuleks olemasolevate ainete nanovorme käsitleda uute ainetena nende ainulaadsete omaduste tõttu; eriti tuleks uurida küsimust, kas selle raames kehtestatud tootmise ja impordi lävitasemed on piisavad ka nanoosakeste puhul;

30. palub komisjonil pöörata erilist tähelepanu nanoteaduste ja nanotehnoloogiate arengule uutes liikmesriikides, andes neile vahendid oma teadusprofiilide määratlemiseks, ning tõhustades sama ajal veelgi Euroopa põhiliste asukohtade juhtpositsiooni, mille eesmärgiks on Euroopa globaalse juhtrolli saavutamine;

31. rõhutab rahvusvahelise koostöö tähtsust nanoteaduste ja nanotehnoloogiate valdkonnas; palub komisjonil tugevdada veelgi juba suurepäraseid suhteid eriti Venemaa teadlastega ning uurida koostöövõimalusi ja piiranguid antud valdkonnas USA, Jaapani, Hiina ja Indiaga; palub komisjonil tugevdada rahvusvahelist koostööd eesmärgiga ühtlustada nanoteaduste ja nanotehnoloogiate patenditaotluse läbivaatamist ELi, USA ja Jaapani vahel; rõhutab, et dialoogi peaks tugevdama kooskõlas WTO eesmärkidega;

32. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

• [1]  ELT C 157, 28.6.2005, lk 22 ja INT/277 - CESE 1237/2005.

SELETUSKIRI

Sissejuhatus

Nanotehnoloogia kujutab endast üksikute aatomite, molekulide või molekulikogumite juhtimist või nende koondumist struktuuridesse, et luua materjale ja seadmeid uute või väga erinevate omadustega. Eesliide „nano” tuleneb kreeka keelest ja tähendab gnoomi ehk kääbust. Tehnilise terminina on nano võrdne miljardikuga ning seega on nanomeeter üks miljardik meetrist. Selle näitlikustamiseks: 1 nanomeeter on umbes 1/80 000 inimjuuksest, viirus on suuruselt ligikaudu 100 nanomeetrit, ning paberileht on 100 000 nanomeetrit paks.

Miniatuursel skaalal näitavad komponendid ja struktuurid revolutsioonilisi uusi füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi omadusi. Näiteks: süsinikust nanotorud on sada korda tugevamad kui teras, aga kuus korda kergemad; hõbeda nanoosakesed külmutuskappide, kliimaseadmete ja pesumasinate pindadel toimivad antibakteriaalsete ja antifungaalsete toimainetena; biomeditsiini valdkonnas toodetakse kunstluid, mis on tugevamad roostevabast terasest. Teised uudsed nanoteadustel põhinevad tooted on grafitivastased värvid, pikka aega vastupidavad patareid, isepuhastuvad tekstiilid, täiustatud katted ja paindlikud kuvamissüsteemid. Nanotehnoloogid uurivad ka mooduseid, kuidas avastada ja hallata uusi ravimeid ning kuidas uued turvatehnoloogiad saavad aidata vältida kuritegusid.

Nanotehnoloogiad kombineerivad erinevaid tehnoloogiaharusid (mikroelektroonika, mikrosüsteemitehnoloogia, keemia, füüsika ja biotehnoloogia) ühes mitmeid alasid hõlmavas valdkonnas. Seega: seal, kus nimetatud tehnoloogiad kohtuvad, on olemasolevaid tehnoloogilisi takistusi võimalik kõrvaldada erinevate lähenemisviiside abil ning on võimalik välja arendada mitmeid uusi võimalusi. Nanotehnoloogia on seega suurepärane mitmeid valdkondi ühendav tegutsemisväli ja avab kõigis tegevusalades ja tööstustes uute võimaluste ja lahenduste maailma.

Nanoteadused ja nanotehnoloogia mõjutavad peaaegu iga tööstust ning neid peetakse seetõttu üheks 21. sajandi võtmetehnoloogiaks. Nanotehnoloogial on eeldatav mitmesaja miljardi euro suurune turupotentsiaal ning USA riikliku teadusfondi hinnangute kohaselt jõuab nanotehnoloogiate ülemaailmne turg 10–15 aasta jooksul ühe triljoni dollarini.[1]

Komisjoni teatis

Komisjoni tegevuskava, mis võeti vastu 7. juunil 2005. aastal, on komisjoni 2004. aastal vastu võetud strateegia konkreetne rakendamine.[2] Tegevuskavas määratletakse mitmed omavahel seotud meetmed nanoteaduste ja nanotehnoloogiate turvalise, tervikliku ja vastutustundliku strateegia koheseks rakendamiseks ELi tasandil.

Komisjon näeb ette:

· suurendada nanotehnoloogiate rahastamist seitsmendas raamprogrammis;

· arendada välja maailmatasemel konkurentsivõimeline infrastruktuur teadusuuringute ja tippkeskuste jaoks;

· luua soodsad tingimused, et ELi tööstus saaks teadustegevuse suunata kasulikesse toodetesse ja teenustesse;

· tagada, et alati austatakse eetikapõhimõtteid ning võetakse arvesse kodanike muresid ja kahtlusi;

· kõrvaldada ohud rahvatervisele, ohutusele ja keskkonnale võimalikult varasel etapil;

· hinnata uuesti olemasolevaid ELi õigusakte;

· toetada teaduslike väljaannete avatud arhiivi loomist antud valdkonnas;

· edendada teadus- ja arendustöötajate interdistsiplinaarset haridust ja koolitust;

· tõhustada rahvusvahelist dialoogi ühiste küsimuste üle.

Jõupingutuste ühendamine

Raportöör toetab tegevuskavas püstitatud eesmärke ja tegevusi. Nanoteadused ja nanotehnoloogiad on tuleviku jaoks väga paljulubavate väljavaadetega valdkond. Edukad uuendustegevused nimetatud alal avavad ukse rakendustele, mis on suunatud inimeste vajaduste rahuldamisele ja aitavad kaasa Euroopa Liidu konkurentsivõimele ning jätkusuutliku arengu eesmärkidele.

Samas rõhutab raportöör asjaolu, et on vaja investeeringute otsustavat hüppelist suurendamist (koostöös) teadustegevusse ja innovatsiooni. Oma interdistsiplinaarse, keeruka ja kuluka olemuse tõttu vajab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni infrastruktuur nanoteaduste ja nanotehnoloogiate valdkonnas vahendite kriitilist massi, mida piirkondlikud ja sageli isegi riiklikud valitsused ja tööstused pole suutelised võimaldama. Siiski peavad liikmesriigid samal ajal tagama, et riiklikul skaalal on nanotehnoloogia teadus- ja arendustegevuse poliitika kohal, mis võimaldab muutunud võimalustele kiiremat reageerimist kui üleeuroopalised programmid. Praegu on teadusuuringud nanoteaduste valdkonnas ELis liiga hajutatud ning vahendite selge koordineerimiseta. Teadus- ja arendustegevust nanoteaduste ja nanotehnoloogiate valdkonnas – nii ühenduse kui ka liikmesriikide tasandil – tuleb seega tugevdada ja koordineerida, et saavutada vajalik mastaabisääst, kaotamata vajalikku paindlikkust.

Teadus- ja arendustegevuse ülemaailmsel tasandil kulutatakse nanoteaduste ja nanotehnoloogiate valdkonnas kokku umbes 8 miljardit eurot aastas, sellest umbes 37% USAs, 28% Jaapanis ja 24% Euroopas. Riiklikud investeeringud inimese kohta EL-25s olid 2004. aastal 3 eurot, võrreldes 4,5 euroga USAs ja 6 euroga Jaapanis. Erainvesteeringute valdkonnas on Euroopa veelgi enam maha jäänud umbes 1,5 euro suuruse erainvesteeringuga inimese kohta, võrreldes peaaegu 6 euroga USAs ja enam kui 12 euroga Jaapanis.[3]

Tulevased kulutused ei muuda seda pilti märkimisväärselt. Nanoteaduste ja nanotehnoloogiate, materjalide ja uute tootmistehnoloogiate seitsmendas raamprogrammis kavandatud summa on 4270 miljonit eurot seitsmeks aastaks (seega 610 miljonit eurot aastas). Võrdluseks: USA valitsus kavatseb ainuüksi 2006. aastal kulutada rohkem kui 1 miljard dollarit teadus- ja arendustegevusele nanotehnoloogiate valdkonnas. Tulevased vähendamised teadus- ja arendustegevuse rahastamise osas ELis viivad Euroopa veelgi kaugemale Lissaboni eesmärkide saavutamisest.

Raportööri arvates on maailmatasemel teadus- ja arendustegevuse infrastruktuur ning tippkeskused olulised, et EL jääks selles paljulubavas valdkonnas konkurentsivõimeliseks. Aga sellest ei piisa. Euroopa tööstus, teadus- ja arendustegevuse organisatsioonid, ülikoolid ja rahandusasutused peaksid tegema koostööd tagamaks, et tipptasemel teadusuuringuid rakendatakse kaubanduslikult elujõulistes ja loomupäraselt ohututes toodetes ja protsessides. Ilma teadmiste toomiseta kaubandusse ei saa Euroopa täiel määral kasu hariduse, teadustegevuse ja innovatsiooni sünergiast – nn teadmiste kolmnurgast, mida hädasti vajatakse Euroopa teadusruumi jaoks. Kesine teadmiste edasiandmine on põhjustanud negatiivset mõju teadusuuringute ettevõtetepoolsele rahastamisele ja ettevõtluse alustamisele.[4]

Et saada täiel määral kasu hariduse, teadustegevuse ja innovatsiooni sünergiast, on vaja pöörata tähelepanu teadmiste-oskuste nappusele ja koolitatud personali puudumisele, asetades tõsisemat rõhku loodusõpetusele ning meelitades rohkem õppureid ligi teadusliku suunitlusega, mitmeid valdkondi hõlmavatele ainetele. Lisaks on oluline täiendavalt parandada ettevõtluskliimat nanotehnoloogia ettevõtete jaoks, tugevdades turgu riskikapitali tarvis ja määratledes turge selge reguleeriva raamistiku ja intellektuaalomandi hea kaitse abil.[5]

Normid annavad turgudele ja rahvusvahelisele kaubandusele võrdse mänguruumi ning on ausa konkurentsi, võrdleva riskianalüüsi ja regulatiivsete meetmete eelduseks. Intellektuaalomandi õiguste kaitse on oluline uuendustegevuse jaoks nii esialgsete investeeringute ligitõmbamiseks kui ka tulevaste tulude tagamiseks. Samuti on vaja regulatiivset selgust innovatsiooni tõhustamiseks. Kõik rakendused ning nanoteaduste ja nanotehnoloogiate kasutamine peaksid loomulikult vastama praegusele rahvatervise, ohutuse, tarbija- ja töötajate kaitse ning keskkonnakaitse kõrgele tasemele. Siiski takistavad ebaselged toksikoloogia ja vastutusega seotud õigusaktid nanotehnoloogiate juurutamist Euroopas.

Lisaks on vaja rahvusvahelist koostööd nanoteaduste ja nanotehnoloogiate valdkonnas, seda nii majanduslikult ja tööstuslikult arenenud riikidega kui ka vähem arenenud riikidega, tagamaks nende juurdepääsu teadmistele ja vältimaks igasugust nn nano-lõhet või teadmiste apartheidi. Erilist tähelepanu tuleb pöörata koostööle Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riikidega ning nende riikidega, kus on olemas teaduse ja tehnoloogia koostöölepingud.

Avalikkuse mure

Nanotehnoloogia ületab tehnilised tõkked, aga lõpuks sõltub selle edu tarbijate enese poole võitmisest. Aspektid, mis muudavad nanoteadused nii põnevaks – uuenduslikud esilekerkivad omadused nimetatud mastaabis ning suutlikkus osavalt ja täpselt muuta neid omadusi – tekitavad küsimusi, kuidas uued ained käituvad keskkonnas, sealhulgas inimorganismis. Elanikkonna ebakindlused seoses mõjudega tervisele, ohutusele ja keskkonnale võivad piirata kättesaadavat kapitali ja takistada ettevõtetel alustada nanotehnoloogiaid sisaldavate toodete tootmist. Järgmised aastad on seega otsustavad näitamaks, et teadlased ja tööstus võtavad nimetatud muresid tõsiselt.

Nanoteaduste ja nanotehnoloogiate vastutustundliku strateegia jaoks on oluline integreerida nanotehnoloogiate tehnoloogiaarendusse mitte ainult majandus- ja keskkonnaelemente, vaid ka sotsiaalseid, tervise ja ohutusega seotud aspekte. Tööstust tuleb julgustada arvesse võtma oma nanotehnoloogiatega seotud kaubandustegevuse laiemat mõju vastavalt ettevõtete sotsiaalse vastutuse ning kolmekordse tulemi aruandluse kontseptsioonidele, nagu ülemaailmne aruandluse algatus. Tuleb luua tõhus dialoog kõikide sidusrühmadega, teavitades edusammudest ning eeldatavast kasust, ning võttes arvesse ootusi ja muret, nii tegelikku kui ka tajutavat, et juhtida arenguid rada mööda, mis hoiab ära negatiivset ühiskondlikku mõju.

On oluline valmistada ette asjakohane mitmekeelne teabematerjal erinevatele vanuserühmadele, et tõsta teadlikkust nanoteaduste ja nanotehnoloogiate kohta ning arendada edasi dialoogi avalikkusega asjakohasel tasandil, eelkõige meedia vahendusel.

Rahvusvaheliselt

Praegu on USA tunnistatud juhtriigiks nanotehnoloogiate teadus- ja arendustegevuse alal üle kogu maailma, arvestades selle iga-aastasi riiklikke ja erainvesteeringuid – 3 miljardit USA dollarit, mis moodustab enam kui ühe kolmandiku ülemaailmsetest kulutustest. USA on esirinnas ka tegevust alustavate ettevõtete, publikatsioonide ja patentide poolest. Viie aasta jooksul, alates 2000. aasta lõpust kuni praeguseni, on USA föderaalvalitsus investeerinud nanotehnoloogiatesse enam kui 4 miljardit dollarit ja 2006. aastal on selleks ette nähtud enam kui 1 miljard dollarit.

Iga-aastased kulutused Jaapanis olid 2003. aastal umbes 630 miljonit eurot, millest 73% eraldas haridusministeerium ja 21% majandus-, kaubandus- ja tööstusministeerium. Teadustegevus on eelkõige keskendunud nanomaterjalidele, näiteks nanosüsinikmaterjalide rakendustele energeetika, keskkonna, infotehnoloogia ja biomeditsiini valdkonnas. Nanotehnoloogia riskikapitali osas otsustas Mitsui investeerida peaaegu 700 miljonit eurot järgmise nelja aasta jooksul, samas kui kriitilise tehnoloogia fond suunab nanoteaduste ja nanotehnoloogiate teadustegevusse 30 miljardit eurot.

Nanotehnoloogia tööstuse kiire areng Hiinas viimase viie kuni kümne aasta jooksul on toimunud suures osas tänu keskvalitsuse sekkumisele. Olles 1990ndate lõpul lisatud prioriteetsete tehnoloogiate nimekirja, on nanotehnoloogia sellest ajast saanud riiklikku toetust riikliku teadus- ja arendustegevuse kava abil, mis tagab märkimisväärseid investeeringuid nanotehnoloogia projektide jaoks – peamiselt nanomaterjalide valdkonnas – nii keskvalitsuselt kui ka kohalikelt omavalitsustelt. Käimasolevad projektid hõlmavad nano-teemant-kattematerjalide, süsinikust nanotorude ja nanojuhtmete, julgeoleku jälgimisandurite võrgusüsteemide, energiasäästuks mõeldud nanomaterjalide, isepuhastuvate, keemiliste ja bioandurite süsteemide ning keskkonnaseire ja haiguste diagnoosimise võrkude masstootmist. Vastavalt Hiina ametivõimude andmetele[6] on Hiina üks maailma juhtivaid riike uute nanotehnoloogiaettevõtete registreerimise, publikatsioonide ja patentide osas, kusjuures nanotehnoloogia toodete ja süsteemide siseturgu hinnatakse enam kui 4,5 miljardile eurole, ning eeldatakse, et see aastaks 2015 kasvab enam kui 120 miljardi euro võrra. Siiski on tööstus veel varajases etapis, silmitsi märkimisväärsete probleemidega teadustegevuse kaubandusse toomise, infrastruktuuri ja inimressursside valdkonnas.

• [1]  Roco, C. ja Sims Bainbridge, W. (toim), Nanoteaduste ja nanotehnoloogiate ühiskondlik mõju, National Science Foundation, 2001.
• [2]  Euroopa nanotehnoloogia strateegia suunas (KOM(2004)338).
• [3]  „Mõned andmed nanotehnoloogia teadus- ja arendustegevuse kohta Euroopas ja mujal“, Euroopa Komisjoni personali töödokument, detsember 2005.
• [4]  “See, mida kaotame, on meie oma”: ELi nanotehnoloogia rahastamise ja kuuenda raamprogrammi analüüs, Euroopa nanoteaduste ettevõtete assotsiatsioon, 2002.
• [5]  2005. aasta Euroopa nanoteaduste ettevõtete uuring, Euroopa nanoteaduste ettevõtete assotsiatsioon, 2005.
• [6]  Beijing, 2005. aasta raport nanotehnoloogia arengu kohta 2010–2015.

keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonI ARVAMUS (30.5.2006)

Saaja: tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon

Nanoteadused ja nanotehnoloogiad: Euroopa tegevuskava 2005–2009
(2006/2004(INI))

Arvamuse koostaja: Philippe Busquin

ETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.   rõhutab, et nanoteadused ja nanotehnoloogiad võivad edendada mitmeid poliitikavaldkondi, mis kodanikke otseselt puudutavad (rahvatervis, energeetika, transport, säästev areng);

2.   toetab komisjoni valmisolekut eraldada oluliselt rohkem vahendeid nanoteaduste ja nanotehnoloogiate alaseks teadustööks, mis on Euroopa edasise arengu seisukohalt eriti tähtis;

3.   rõhutab, et on oluline luua eeldused tõelise dialoogi tekkimiseks kõigi nanoteadustest ja nanotehnoloogiatest huvitatud sidusrühmade vahel ning ka üldiselt nimetatud rühmade ja avaliku arvamuse vahel;

4.   rõhutab vajadust korraldada ambitsioonikaid ja tasakaalustatud teavituskampaaniaid, et üldsus teaks rohkem ja saaks paremini aru nanoteaduste ja nanotehnoloogiate väljakutsetest ja mõjudest;

5.   toetab eetikakomiteede loomist, kes oma sõltumatute teaduslike arvamuste abil aitaksid kaasa üldsuse tõhusale teavitamisele ja usalduse tekkimisele seoses võimalike riskide ja eelistega, mida nanotehnoloogiliste avastuste kasutussevõtmine võib kaasa tuua;

6.   rõhutab, et ettevõtjad peavad kandma sotsiaalset vastutust, osaledes objektiivse teabe edastamises nanoteaduste ja nanotehnoloogiate valdkonna teaduslike avastuste, nende ettenähtud kasutusalade ning neist tulenevate riskide ja kasu kohta ühiskonna jaoks;

7.   tuletab meelde, et nanoteaduste ja nanotehnoloogiate kõigi rakenduste ja kasutusalade puhul tuleb täita Euroopa Liidus kehtivaid rangeid tervisekaitse, tarbijakaitse, töökaitse ja keskkonnakaitse nõudeid, rõhutab nanomaterjalide kodifitseerimise vajalikkust, mis viib standardite koostamiseni, mis omakorda ergutab jõupingutusi võimalike riskide tuvastamiseks, ning kutsub komisjoni üles tegema vajalikke algatusi selle saavutamiseks;

8.   rõhutab, et teadmised uute, sünteetiliste nanoosakeste võimalikust kahjust tervisele ja keskkonnale on veel piiratud, mistõttu tuleks vähelahustuvate või raskesti biolagundatavate nanoosakeste mõjusid ettevaatusprintsiibile vastavalt uurida, enne kui selliseid osakesi hakatakse tootma ja turule viima;

9.   nõuab kindlalt, et nanoteadustel ja nanotehnoloogiatel põhinevate toodete kogu elutsükli vältel (kavandamisest kuni kasutusest kõrvaldamise või ringlussevõtuni) tuleb hinnata toodete tehnoloogilisi riske, mis võivad mõjutada inimeste tervist, tarbijaid, töötajaid ja keskkonda;

10. on veendunud, et kemikaalide registreerimist, hindamist, kasutuse lubamist ja piiramist käsitleva uue Euroopa õigusakti (REACH) raames tuleks olemasolevate ainete nanovorme käsitleda uute ainetena nende ainulaadsete omaduste tõttu; on seisukohal, et eriti tuleks uurida küsimust, kas selle raames kehtestatud tootmise ja impordi lävitasemed on piisavad ka nanoosakeste puhul;

11. rõhutab, et jäätmete hulga vähendamise ja energia tõhusama kasutamise eesmärgil tuleb tooteid miniaturiseerida;

12. toetab komisjoni tahet tegeleda probleemidega varases järgus ja aidata kaasa nende paljutõotavate tulevikutehnoloogiate arendamisele;

13. toetab komisjoni jõupingutusi rahvusvahelisel tasandil üksmeelsete seisukohtadega esinemiseks, et tagada tasakaalustatud arutelu nanoteaduste ja nanotehnoloogiate üle.

MENETLUS

Pealkiri	Nanoteadused ja nanotehnoloogiad: Euroopa tegevuskava 2005–2009
Menetluse number	2006/2004(INI)
Vastutav komisjon	ITRE
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	ENVI 19.1.2006
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev
Arvamuse koostaja   nimetamise kuupäev	Philippe Busquin 7.2.2006
Endine arvamuse koostaja
Arutamine parlamendikomisjonis	3.5.2006		30.5.2006
Vastuvõtmise kuupäev	30.5.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	41 5 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Adamos Adamou, Georgs Andrejevs, Johannes Blokland, John Bowis, Frieda Brepoels, Dorette Corbey, Chris Davies, Avril Doyle, Mojca Drčar Murko, Matthias Groote, Françoise Grossetête, Satu Hassi, Gyula Hegyi, Marie Anne Isler Béguin, Caroline Jackson, Dan Jørgensen, Christa Klaß, Eija-Riitta Korhola, Holger Krahmer, Urszula Krupa, Aldis Kušķis, Marie-Noëlle Lienemann, Caroline Lucas, Jules Maaten, Linda McAvan, Roberto Musacchio, Riitta Myller, Péter Olajos, Miroslav Ouzký, Vittorio Prodi, Frédérique Ries, Guido Sacconi, Karin Scheele, Carl Schlyter, Horst Schnellhardt, Richard Seeber, Jonas Sjöstedt, Antonios Trakatellis, Evangelia Tzampazi, Thomas Ulmer, Anja Weisgerber, Åsa Westlund
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Dariusz Maciej Grabowski, Jiří Maštálka, Miroslav Mikolášik, Ria Oomen-Ruijten, Alojz Peterle, Bart Staes
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)	...

õiguskomisjonI ARVAMUS (31.5.2006)

Saaja: tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon

Nanoteadused ja nanotehnoloogiad: Euroopa tegevuskava 2005–2009
(2006/2004(INI)

Arvamuse koostaja: Piia-Noora Kauppi

ETTEPANEKUD

Õiguskomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tervitab komisjoni teatist ja rõhutab, et vaja on uut lähenemist nanoteaduste ja nanotehnoloogiate (N&N) teadus- ja arendustegevusele;

2.  rõhutab nanoteaduste ja nanotehnoloogiate tähtsust Lissaboni strateegiale ja märgib, et N&N saavad kaasa aidata ELi konkurentsivõime ja säästva arengu alaste eesmärkide saavutamisele;

3.  rõhutab vajadust edendada paremat ühiskondlikku arusaama nanoteadustest ja nanotehnoloogiatest, eriti noorte õppurite seas, et suurendada ELis teaduserialade hulka;

4.  tervitab kõnealust ettepanekut käsitleva arutelu läbiviimist ning ergutab komisjoni oma tööd jätkuvalt tõhustama, et reageerida üha kasvavale nõudele tagada parem õigusloome;

5.  rõhutab vajadust kinni pidada eetilistest põhimõtetest ning tervitab selliste teemade nagu inimeste mitte-raviotstarbelised protseduurid ja eraelu puutumatuse ning N&N vaheliste seoste kavandatavat ülevaatamist; eeldab, et ülevaatamised on avalikud ja sisaldavad nanomeditsiini põhjalikku analüüsi;

6.  jagab komisjoni seisukohta, et intellektuaalomandi õiguste kaitse nanoteaduste ja nanotehnoloogiate vallas on olulise tähtsusega innovatsioonile nii esialgsete investeeringute kui ka edasiste tulude tagamiseks; kutsub komisjoni üles välja töötama intellektuaalomandi õiguste kaitse standardeid ja litsentsilepingute mudeleid;

7.  kahetseb tõsiasja, et N&N leiutiste patentimine areneb Euroopas aeglaselt; kutsub ELi üles looma N&N patendi järelevalvesüsteemi, mida juhib Euroopa Patendiamet;

8.  julgustab üldiste reformide läbiviimist Euroopa patendisüsteemi vallas, et vähendada patentimisega seotud kulutusi ja parandada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääsu patentidele; rõhutab vajadust läbipaistvama ja selgepiirilisema patendikaitse järele;

9.  palub komisjonil tugevdada rahvusvahelist koostööd eesmärgiga ühtlustada N&N patenditaotluse läbivaatamist ELi, USA ja Jaapani vahel; rõhutab, et dialoogi peaks tugevdama kooskõlas WTO eesmärkidega.

MENETLUS

Pealkiri	Nanoteadused ja nanotehnoloogiad: Euroopa tegevuskava 2005–2009
Menetluse number	2006/2004(INI)
Vastutav komisjon	ITRE
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	JURI 19.1.2006
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev
Arvamuse koostaja   nimetamise kuupäev	Piia-Noora Kauppi 30.1.2006
Endine arvamuse koostaja
Arutamine parlamendikomisjonis	21.3.2006		19.4.2006
Vastuvõtmise kuupäev	30.5.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	20 2 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Maria Berger, Rosa Díez González, Monica Frassoni, Piia-Noora Kauppi, Kurt Lechner, Klaus-Heiner Lehne, Katalin Lévai, Antonio López-Istúriz White, Hans-Peter Mayer, Aloyzas Sakalas, Francesco Enrico Speroni, Gabriele Stauner, Diana Wallis, Rainer Wieland, Nicola Zingaretti, Jaroslav Zvěřina, Tadeusz Zwiefka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Alexander Alvaro, Hiltrud Breyer, Brian Crowley, Janelly Fourtou, Manuel Medina Ortega, Michel Rocard
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)	...

MENETLUS

Pealkiri	Nanoteadused ja nanotehnoloogiad: Euroopa tegevuskava 2005–2009
Menetluse number	2006/2004(INI)
Vastutav komisjon   loa kinnitamisest istungil teada andmise kuupäev	ITRE 19.1.2006
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	ENVI 19.1.2006			IMCO 19.1.2006			JURI 19.1.2006
Arvamuse esitamisest loobumine   otsuse kuupäev	IMCO 21.2.2006
Tõhustatud koostöö   istungil teada andmise kuupäev	ei
Raportöör(id)   nimetamise kuupäev	Miloslav Ransdorf 23.11.2005
Endine raportöör / Endised raportöörid
Arutamine parlamendikomisjonis	20.2.2006		20.3.2006		18.4.2006			20.6.2006
Vastuvõtmise kuupäev	20.6.2006
Lõpphääletuse tulemused	+ - 0	40 2 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Šarūnas Birutis, Jan Březina, Renato Brunetta, Jerzy Buzek, Joan Calabuig Rull, Pilar del Castillo Vera, Jorgo Chatzimarkakis, Giles Chichester, Den Dover, Lena Ek, Nicole Fontaine, Adam Gierek, Norbert Glante, András Gyürk, Rebecca Harms, Erna Hennicot-Schoepges, Ján Hudacký, Romana Jordan Cizelj, Anne Laperrouze, Vincenzo Lavarra, Eugenijus Maldeikis, Eluned Morgan, Angelika Niebler, Umberto Pirilli, Miloslav Ransdorf, Vladimír Remek, Herbert Reul, Teresa Riera Madurell, Mechtild Rothe, Andres Tarand, Britta Thomsen, Patrizia Toia, Catherine Trautmann, Claude Turmes, Nikolaos Vakalis, Alejo Vidal-Quadras Roca, Dominique Vlasto
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	María del Pilar Ayuso González, Peter Liese, Vittorio Prodi, John Purvis, Esko Seppänen
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Esitamise kuupäev	22.6.2006
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)