RAPORT Madalmaade Kuningriigi algatus eesmärgiga võtta vastu nõukogu otsus piiriülese politseikoostöö tugevdamise kohta kohtumiste puhul, kus viibib suur hulk inimesi rohkem kui ühest liikmesriigist ja kus politseitöö peamine eesmärk on avaliku korra ja turvalisuse tagamine ning kuritegude ärahoidmine ja nende vastu võitlemine

23.6.2006 - (6930/2005 – C6 0117/2005 – 2005/0804(CNS)) - *

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Frieda Brepoels

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

Madalmaade Kuningriigi algatuse kohta eesmärgiga võtta vastu nõukogu otsus piiriülese politseikoostöö tugevdamise kohta kohtumiste puhul, kus viibib suur hulk inimesi rohkem kui ühest liikmesriigist ja kus politseitöö peamine eesmärk on avaliku korra ja turvalisuse tagamine ning kuritegude ärahoidmine ja nende vastu võitlemine

(6930/2005 – C6-0117/2005 – 2005/0804(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Madalmaade Kuningriigi algatust (6930/2005)[1];

–   võttes arvesse ELi lepingu artikli 34 lõike 2 punkti c;

–   võttes arvesse ELi lepingu artikli 39 lõiget 1, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0117/2005);

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 93 ja 51;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A6-0222/2006),

1.  kiidab Madalmaade Kuningriigi algatuse muudetud kujul heaks;

2.  palub nõukogul oma teksti vastavalt muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Madalmaade Kuningriigi algatust oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning Madalmaade Kuningriigi valitsusele.

Madalmaade Kuningriik ettepanek	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 3 a (uus)
	(3 a) Käesoleva otsuse aluseks on nõukogu 13. juuli 2001. aasta järeldused turvalisuse kohta ülemkogu istungitel ja teistel sarnastel kogunemistel.
Selgitus
Käesoleva ettepaneku eesmärk on muuta liikmesriikide õiguskaitseorganite vahelised kontaktid nii tõhusaks kui võimalik ja see põhineb nõukogu 13. juuli 2001. aasta järeldustel.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 3 b (uus)
	(3 b) Käesolev otsus rajaneb korral, mis on sätestatud 26. mai 1997. aasta ühismeetmes 97/339/JSK, mille nõukogu võttis vastu Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel, pidades silmas avaliku korra ja turvalisuse¹ alast koostööd, ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta resolutsioonil turvalisuse kohta ülemkogu istungitel ja teistel sarnastel kogunemistel². _________________ 1 EÜT L 147, 5.6.1997, lk 1. 2 ELT C 116, 30.4.2004, lk 18.
Selgitus
Käesolev ettepanek rajaneb 26. mai 1997. aasta ühismeetmes sätestatud korral ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta resolutsioonil eesmärgiga muuta kõnealuses raamistikus sätestatud teabevahetus nii tõhusaks kui võimalik.
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 4
4) Seda suundumust arvesse võttes ning varasematest algatustest¹tulenevalt on vaja suurendada rahvusvahelist politseikoostööd kõnealuses valdkonnas. _________________ 1Nõukogu 29. aprilli 2004. aasta resolutsioon turvalisuse kohta ülemkogu istungitel ja teistel sarnastel kogunemistel (ELT C 116, 30.4.2004, lk 18).	4) Seda suundumust arvesse võttes ning varasematest algatustest tulenevalt on vaja suurendada kooskõlas proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtetega ja vastavalt eraelu puutumatuse kaitse Euroopa eeskirjadele rahvusvahelist politseikoostööd kõnealuses valdkonnas.
Selgitus
Põhjendus 3b juba viitab nõukogu resolutsioonile. Lisaks sellele tuleks rõhutada, et soovitatud meetmed ei tohi mingil juhul olla vastuolus proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtete või eraelu puutumatuse kaitset käsitlevate Euroopa eeskirjadega.
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 5
5) Schengeni acquis'ga tagatud võimalustest ei piisa tõhusa piiriülese abi kindlustamiseks,	välja jäetud
Selgitus
Schengeni acquis’le viitamine ei ole käesolevas seoses vajalik.
Muudatusettepanek 5 Artikli 3 lõige 1
1. Iga kalendriaasta viimases kvartalis esitab nõukogu eesistujariik ülevaate rahvusvahelise abi kohta, mida järgmisel kalendriaastal eeldatavasti vajatakse.	1. Iga kalendriaasta viimases kvartalis esitab nõukogu eesistujariik ülevaate rahvusvahelise abi kohta, mida järgmisel kalendriaastal eeldatavasti vajatakse. Kui liikmesriik taotleb seoses ettenägematu sündmusega abi pärast nimetatud tähtaja möödumist, lisab eesistujariik uue sündmuse viivitamatult ülevaatele ning teavitab sellest nõukogu konfidentsiaalselt.
Selgitus
Mõningaid rahvusvahelisi sündmusi ei saa pikalt ette planeerida või nõuavad need selle liikmesriigi eriluba, kus sündmus toimub. Mõnedel juhtudel ei ole seega võimalik anda vastava kalendriaasta 30. oktoobriks selliseid sündmusi puudutavat teavet. Seepärast tuleks sätestada võimalus lisada ettenägematu sündmus eeldatavalt taotletava rahvusvahelise abi ülevaatesse.
Muudatusettepanek 6 Artikli 3 lõige 4 a (uus)
	4 a.Kõnealune mehhanism täiendab 26. mai 1997. aasta ühismeedet 97/339/JSK.
Selgitus
Selguse mõttes peab rõhutama, et kõnealune meede ei takista riiklike teabepunktide avamist, mis toimivad vastavalt ühismeetmele 97/339/JSK ja võivad mitteametlike ürituste puhul ka edaspidi tõhusamad olla. Raportööri esitatud viide kõnealusele põhjendusi käsitlevale ühismeetmele ei tundu selle seose selgitamiseks piisav.
Muudatusettepanek 7 Artikli 4 lõige 5
5. Eesistujariik saadab lõikes 1 nimetatud aruande nõukogule konfidentsiaalseks tutvumiseks.	välja jäetud
Selgitus
Tundub vastuoluline, et meetmete tulemusi käsitlev konfidentsiaalne aruanne võiks mõjutada või määrata tulevasi muudatusi õigusaktides. Seetõttu peab aruanne olema üldsusele kättesaadav ning see tuleb edastada ühenduse teistele institutsioonidele, sealhulgas Euroopa Parlamendile.
Muudatusettepanek 8 Artikkel 5
1. Nõukogu peasekretariaat abistab liikmesriike, uurides olemasolevaid lepinguid piiriülese abi kohta.	1. 1. Nõukogu peasekretariaat abistab liikmesriike, uurides olemasolevaid lepinguid piiriülese abi kohta.
2. Liikmesriigid edastavad selliste lepingute tekstid nõukogu peasekretariaadile hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva otsuse jõustumist.	2. Liikmesriigid edastavad olemasolevate lepingute ja uute või hetkel väljatöötatavate algatuste tekstid nõukogu peasekretariaadile.
3. Hiljemalt ühe aasta jooksul arutab nõukogu lõikes 1 osutatud uuringute tulemustele toetudes, kas peamisi täheldatud probleeme on võimalik lahendada asjakohaste Euroopa õigusaktide, eelkõige Schengeni konventsioonikohandamise abil.	3. Saadud teabe põhjal arutab nõukogu täheldatud kitsaskohti ja probleeme ning seda, kas asjakohaste Euroopa õigusaktide vastuvõtmine on vajalik.
Selgitus
Liikmesriikide vaheliste olemasolevate koostöövormide ühekordne ülevaatamine annaks vaid visandliku pildi, kuna liikmesriikide vahelised kahe- ja mitmepoolsed kokkulepped muutuvad pidevalt. Raportöör leiab, et sellistel koostöövormidel, mis piirduvad ühekordse ülevaatamisega, ei ole erilist mõtet. Abiandmise ja taustauuringute läbiviimise ülesannet, nagu sätestatud käesolevas artiklis, tuleb täita jätkuvalt ning see peab hõlmama nii uusi kui kavandatavaid algatusi.

• [1]  ELT C 101, 27.4.2005, lk 36.

SELETUSKIRI

Üks Euroopa Liidu põhilisi eesmärke on luua vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala, arendades liikmesriikide ühismeetmeid kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö valdkonnas. Isikute vaba liikumine Euroopas nõuab selliste meetmete võtmist, et korvata kontrolli puudumine piiridel.

Euroopa politseijõudude vahel toimub märkimisväärses arvus valdkondades juba vastastikune koostoime ja koostöö. Selliste ühismeetmete õiguslik alus seisneb rahvusvahelistes lepingutes, kahepoolsetes kokkulepetes ja Euroopa koostöö vormides, mis tulenevad Euroopa Liidu lepingu artiklis 29 sätestatud eesmärgist. Peamine eesmärk on kuritegude vastu võitlemine ja nende ärahoidmine.

Käesolev Madalmaade Kuningriigi esitatud algatus eesmärgiga võtta vastu nõukogu otsus on peamiselt suunatud avaliku korra ja turvalisuse tagamisele ning kuritegude ärahoidmisele ja nende vastu võitlemisele rahvusvaheliste sündmuste ajal, kus viibib suur hulk inimesi rohkem kui ühest liikmesriigist.

See on piiratud tähtsusega, kuid sellest hoolimata asjakohane ettepanek. Usaldus, hea sidepidamine asjaomaste teenistuste vahel ja usaldusväärse teabe omamine mängivad rahvusvahelises koostöös otsustavat rolli. Hea ettevalmistus on õnnetuste ärahoidmisel ja ohjeldamisel ülitähtis.

Praegusest koostööst kahepoolsete kokkulepete näol ei piisa alati Euroopa eesmärkide saavutamiseks.

Raportöör toetab seepärast ettepanekut muuta piiriülene abi nii tõhusaks kui võimalik korra abil, mille alusel nõukogu eesistujariik peab igal aastal koostama ülevaate rahvusvahelise abi kohta, mida järgneval kalendriaastal eeldatavalt taotletakse. Ettepaneku artiklis 3 sätestatakse, et liikmesriigid peavad asjakohase teabe eesistujariigile esitama iga aasta 30. oktoobriks. Mõningaid rahvusvahelisi sündmusi ei saa siiski pikalt ette planeerida või on nende korraldamiseks vaja selle liikmesriigi eriluba, kus need toimuvad. Seepärast ei ole sageli võimalik pikka aega ette asjakohast teavet anda. Raportöör teeb seepärast ettepaneku sätestada võimalus ettenägematu sündmuse lisamiseks nimekirja.

Raportöör peab ka artiklis 4 sätestatud aruandluskorda kasulikuks vahendiks, mis aitab riiklikke politseijõude võimalikult tõhusaks muuta. Igal aastal enne 31. jaanuari peab nõukogu koostama aruande eelmise kalendriaasta jooksul antud rahvusvahelisest abist. Aruanne sisaldab ülevaadet toimunud rahvusvahelistest sündmustest, ülevaadet antud ja saadud rahvusvahelisest abist ja ülevaadet liikmesriikide täheldatud peamistest probleemidest ning soovitusi selliste probleemide lahendamise kohta.

Ettepaneku artikli 5 kohaselt nõukogu peasekretariaadile antavat taustauuringute läbiviimise ja abiandmise ülesannet ei saa piirata nii, et see piirdub ühekordse ülevaatamisega. See peab toimuma pidevalt ja hõlmama uusi kahe- ja mitmepoolseid ning hetkel väljatöötatavaid algatusi.

Lõpetuseks soovib raportöör juhtida tähelepanu sellele, et kuritegevuse ärahoidmine ja selle vastu võitlemine ning avaliku korra kaitsmine kuulub peaasjalikult liikmesriikide pädevusse. Ettepaneku ainuke eesmärk on erinevate liikmesriikide vahelise koostöö parandamine kõnealuses valdkonnas teabevahetusele ühtse, läbipaistva ja tõhusa raamistiku loomise abil. Ettepanek on seega kooskõlas proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtetega.

Raportöör toetab seepärast käesoleva ettepaneku eesmärki ja soovitatavat menetlust, tingimusel, et ettepanekus toodud, teabeedastust ja järelevalvet puudutavate ülesannetega seotud halduskohustusi hoitakse minimaalsetena.

VÄHEMUSE ARVAMUS

vastavalt kodukorra artikli 48 lõikele 3

Athanasios Pafilis, Giusto Catania ja Ole Krarup (GUE)

16.6.2006

Me hääletame raporti kohaldamisala ja nõukogu ettepaneku vastu, sest need ei loo asjakohast tasakaalu ühelt poolt raske piiriülese kuritegevuse vastu võitlemise vajaduse ja teiselt poolt demokraatlike põhimõtete austamise vahel, nagu õigus arvuka osavõtjaskonnaga (poliitilisteks) kogunemisteks.

Käesoleva ettepaneku sõnastus võimaldab selle rakendamist kõigi sündmuste või erinevatest riikidest pärit inimeste kogunemiste korral, nagu meelelahutusüritused, jalgpallivõistlused või muud spordiüritused, usuga seotud üritused, riigivisiidid või rahvusvahelised poliitilised (tipp)kohtumised. Kohaldamisala on lihtsalt liiga lai. Peale selle ei jää piiriülese abi vajaduse määratlemine selle liikmesriigi ülesandeks, kus sündmus aset leiab.

Lisaks on kõnealuses valdkonnas juba praegu palju koostööd. Ilmsed näited on G8 Genova tippkohtumine ja Ateena olümpiamängud. Seega ei vasta tõele nõukogu ütlus, et antud valdkonnas on vaja politsei koostööd tihendada.

MENETLUS

Pealkiri	Madalmaade Kuningriigi algatus eesmärgiga võtta vastu nõukogu otsus piiriülese politseikoostöö tugevdamise kohta kohtumiste puhul, kus viibib suur hulk inimesi rohkem kui ühest liikmesriigist ja kus politseitöö peamine eesmärk on avaliku korra ja turvalisuse tagamine ning kuritegude ärahoidmine ja nende vastu võitlemine
Viited	6930/2005 – C6-0117/2005 – 2005/0804(CNS)
EPga konsulteerimise kuupäev	2.5.2005
Vastutav komisjon   istungil teada andmise kuupäev	LIBE 10.5.2005
Raportöör(id)   nimetamise kuupäev	Frieda Brepoels 4.10.2005
Arutamine parlamendikomisjonis	29.5.2006		20.6.2006
Vastuvõtmise kuupäev	20.6.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	23 3 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Alexander Alvaro, Johannes Blokland, Mihael Brejc, Michael Cashman, Giusto Catania, Jean-Marie Cavada, Fausto Correia, Kinga Gál, Lívia Járóka, Timothy Kirkhope, Ewa Klamt, Ole Krarup, Henrik Lax, Edith Mastenbroek, Claude Moraes, Hartmut Nassauer, Athanasios Pafilis, Inger Segelström, Antonio Tajani, Donato Tommaso Veraldi, Stefano Zappalà
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Frieda Brepoels, Gérard Deprez, Giovanni Claudio Fava, Roland Gewalt, Marie-Line Reynaud, Rainer Wieland
Esitamise kuupäev	23.6.2006