RAPORT Tulevane Euroopa sotsiaalne mudel

13.7.2006 - (2005/2248(INI))

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon
Raportöörid: José Albino Silva Peneda ja Proinsias De Rossa

Menetlus : 2005/2248(INI)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A6-0238/2006

Esitatud tekstid :

A6-0238/2006

Arutelud :

PV 05/09/2006 - 14
CRE 05/09/2006 - 14

Hääletused :

PV 06/09/2006 - 7.5
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2006)0340

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
SELETUSKIRI
naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamus
rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ARVAMUS
tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ARVAMUS
MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

tulevase Euroopa sotsiaalse mudeli kohta (2005/2248(INI))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni 20. oktoobri 2005. aasta teatist euroopalike väärtuste kohta globaliseeruvas maailmas (KOM(2005)0525);

– võttes arvesse Euroopa põhiseaduse lepingut[1],

– võttes arvesse Euroopa sotsiaalhartat;

– võttes arvesse oma 18. jaanuari 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Ülemkogu finantsperspektiivi ja institutsioonidevahelise kokkuleppe uuendamist käsitleva seisukoha (2007–2013) kohta [2];

– võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioone rahvusvaheliste tööjõu- ja keskkonnastandardite kohta;

– võttes arvesse oma 15. märtsi 2006. aasta resolutsiooni sotsiaalse kaitse ja sotsiaalse hõlvamise kohta[3];

– võttes arvesse kõrgetasemelise töörühma 2004. aasta maikuu aruannet sotsiaalpoliitika tuleviku kohta laienenud Euroopa Liidus;

– võttes arvesse komisjoni teatist sotsiaalmeetmete kava 2006–2010 kohta (KOM(2005)0033);

– võttes arvesse komisjoni personali töödokumenti sotsiaalpoliitika säästva rahastamise kohta Euroopa Liidus (SEK(2005)1774);

– võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule teemal "Euroopa noorsoopoliitika küsimuses Euroopa noorte probleemide lahendamine" Euroopa noortepakti rakendamine ja aktiivse kodanikutunde kujundamine“ (KOM(2005)0206);

– võttes arvesse komisjoni töödokumenti sotsiaalse olukorra kohta Euroopa Liidus 2004. aastal (SEK(2004)0636);

– võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

– võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ja naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamusi (A6-0238/2006),

A. arvestades, et Euroopa sotsiaalses mudelis kajastatakse ühiseid väärtusi, tuginedes rahu säilitamisele, sotsiaalsele õiglusele, võrdsusele, solidaarsusele, vabadusele ja demokraatiale ning inimõiguste austamisele;

B. arvestades, et üks Euroopa sotsiaalse mudeli nurgakividest on sotsiaalmajandus ehk kolmas sammas;

C. arvestades, et viimasel 60 aastal on need ühised väärtused võimaldanud ELil muutuda edukalt suurema majandusliku jõukuse ja sotsiaalse õiglusega alaks;

D. arvestades, et kuigi liikmesriikidel on erinevad sotsiaalsüsteemid ja nad on rakendanud neid väärtusi erinevalt, püüavad liikmesriigid ühiselt saavutada tasakaalu majanduskasvu ja sotsiaalse solidaarsuse vahel ning seda on kajastatud Euroopa sotsiaalses mudelis väärtuste ühtsusena koos süsteemide mitmekesisusega;

E. arvestades, et liikmesriikidele ja ELile on antud eelisõigus Euroopa sotsiaalse mudeliga seotud väärtuste toetamiseks, nagu on välja toodud Lissaboni strateegia eesmärkides, mis muudab sotsiaalse arengu üheks säästva arengu sambaks;

F. arvestades, et on selge vajadus kaasajastada ja täiustada Euroopa sotsiaalset mudelit, et vastata paremini demograafilistele muutustele, lahendada globaliseerumisega seotud probleeme ja suurendada inimressursside kohandatavust kiireks tehnoloogiliseks arenguks, et jõuda lihtsamini sotsiaalse kaasatuse ja sotsiaalse õigluseni ning vaesuse kaotamiseni;

G. arvestades, et Euroopa sotsiaalne mudel peab tagama meetmed, mille abil toime tulla suurenenud rände ja sisserändega ning nende mõjuga sotsiaalsele ühtekuuluvusele;

H. arvestades, et ükski Euroopa sotsiaalse mudeli reform ei tohi kahjustada mudeli tuumaks olevaid väärtusi;

I. arvestades, et Euroopa sotsiaalse mudeli põhisõnum on võrdne tasu võrdse töö eest töökohas;

J. arvestades, et suurem majanduskasv on Euroopa sotsiaalsete standardite jätkusuutlikkuse seisukohast olulisim ning et säästvale arengule on omased sotsiaalsed standardid;

K. arvestades, et sotsiaalse kaasatuse ja aktiivse ühiskonnas osalemise ning ka väärika eluni jõudmiseks on põhiline piisav sissetulek;

L. arvestades, et asjakohaselt kavandatud sotsiaalpoliitikat ei saa pidada kuluks, vaid ELi majanduskasvu positiivselt mõjutada suutvaks teguriks, mis mitte üksnes ei suurenda produktiivsust ja konkurentsivõimet vaid ka sotsiaalset ühtekuuluvust, parandab kodanike elukvaliteeti ja tagab kõigile põhiõigused ning võrdsuse, muutudes seetõttu oluliseks teguriks ühiskondliku rahu ja poliitilise stabiilsuse tagamisel, ilma milleta ei oleks kestvat majanduskasvu;

M. arvestades, et kõnealuses sotsiaalpoliitikas tuleks pöörata tähelepanu asjaolule, et põhiosa tööandjatest on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ning et need palkavad põhiosa töötajatest;

N. arvestades, et Amsterdami lepingus tunnustati esmakordselt selgesõnaliselt üldhuviteenuseid ja üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid põhielementidena, mille abil liikmesriigid tagavad sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse, ning kui valdkondi, mille puhul liikmesriigid säilitasid õiguse määratleda ja rahastada, ning seda seisukohta tugevdati veelgi põhiseaduse lepingu projektis, mis sätestas nimetatud valdkonna Euroopa raamõigusaktide selgema õigusliku aluse;

O. arvestades, et Euroopa sotsiaalse mudeli mõistet kajastatakse põhiseaduse lepingus ning seda toetatakse võrdsus- ja solidaarsuspõhimõtetega;

P. arvestades, et liikmesriigid peaksid järgima naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhiseid 2006–2010 (KOM(2006)0092) ja soolise võrdõiguslikkuse Euroopa pakti ning täies ulatuses oma seadustesse üle võtma kehtivad ühenduse diskrimineerimisevastased õigusaktid;

Q. arvestades, et EL saab oma kaubandussuhete kaudu avaldada positiivset või negatiivset mõju paljudele maailma majandustele nii WTOs võetud rolli kui ka vähem arenenud piirkondadele ja riikidele esitatavate tingimuste või nendega sõlmitavate lepingute kaudu;

R. arvestades, et Euroopa ühiseelistustel ja üleilmsetel jagatud väärtustel põhineva kaubanduspoliitika rakendamine ning haridust, põhilisi töö- ja keskkonnastandardeid ning läbipaistvus- ja hea valitsemistava norme edendava toetuspoliitika rakendamine aitab kaasa ELi poliitilise võimu suurendamisele rahvusvahelistes organisatsioonides,

Euroopa sotsiaalse mudeli reform

1. rõhutab vajadust säilitada ja täiustada Euroopa sotsiaalse mudeliga seotud väärtusi – võrdsus, solidaarsus, üksikisiku õigused ja kohustused, mittediskrimineerimine ja ümberjaotamine koos kõikide kodanike juurdepääsuga kõrgekvaliteedilistele avalikele teenustele – ning juba saavutatud kõrgeid sotsiaalseid standardeid;

2. tuletab kindlalt meelde, et EL, mis tugineb tema ühiseid väärtusi kaitsvale majanduslikule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele, saab olla piisavalt tugev, et kaitsta oma huve;

3. on veendunud, et puudub alternatiiv majandus- ja sotsiaalsüsteemide kiireks reformimiseks, kui need ei vasta tõhususe ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengu kriteeriumidele ning kui need pole demograafilise muutuse, globaliseerumise ja IT-revolutsiooniga seotud probleemide lahendamiseks piisavad;

4. väljendab sügavat pettumust ELi praeguse kasvumäära üle, mis muudab struktuurireformi teostamise ülimalt raskeks;

5. on teadlik ELi kodanike seas laialt levinud murest tööpuuduse, eelkõige noorte seas leviva tööpuuduse, tõrjutuse, vaesuse, tööturu ebakindluse ning sotsiaalkindlustussüsteemide võimaliku ebaõnnestumise pärast;

6. usub, et demograafilised muutused ja töötus puudutavad oluliselt rohkem kindlaid rahvastiku rühmi ja Euroopa Liit peab tagama võrdse juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele;

7. vaatleb vajadust jätkata ELi pühendumist sotsiaalsele Euroopale, mis on ülima tähtsusega kodanike usalduse taastamisel sellise ELi projekti suhtes, mis kindlustab töökohti, kasvu ja heaolu;

8. on täiesti teadlik asjaolust, et tööhõive- ja sotisaalpoliitika on üldiselt liikmesriikide pädevuses, kuid rõhutab, et ka ELil on vastavalt asutamislepingutele selles valdkonnas pädevusi, ning seega peaks EL looma tugevama majandus- ja sotsiaalraamistiku, mis võimaldaks liikmesriikidel vajaduse korral ning vastavalt nende majanduslikule, sotsiaalsele ja poliitilisele olukorrale riiklikul tasandil reforme läbi viia;

9. palub komisjonil teha edasisi algatusi siseturu täieliku rakendamise saavutamiseks, millega kaasneb täieliku realiseerimise korral majanduskasv ja konkurentsivõime, võttes arvesse vajadust tagada see, et sotsiaalsete, tarbija- või keskkonnatingimuste allakäiku ei toimu;

10. toetab komisjoni pingutusi Euroopa ettevõtete loomisele ja edukusele kaasaaitamisel, pidades eelkõige silmas VKEsid, mis annavad suure panuse ELi majandusse ning hõlmavad valdavat osa erasektori töötajatest;

11. palub komisjonil ja nõukogul järgida Lissaboni strateegia esialgset võrdkülgset kolmnurka ja kujundada lähenemisviis, mis on paremini tasakaalustatud ühelt poolt majandusliku koordineerimise ning teisest küljest tööhõive ja sotsiaalkaitsepoliitikaga;

12. väljendab pettumust, et paljud liikmesriigid on kaugel Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisest, seetõttu kordab liikmesriikidele esitatud üleskutset rakendada täielikult muudetud Lissaboni strateegia kava, mida peetakse ainsaks säästvaks viisiks majanduskasvu saavutamisel, konkurentsivõime tõstmisel ja suurema arvu ning paremate töökohtade loomisel; palub liikmesriikidel saavutada eelkõige tööhõive, eriti naiste ja noorte tööhõive, teadus- ja arendustegevuse investeeringute, lapsehoolduse ja elukestva õppe konkreetsed eesmärgid; vaatleb Lissaboni strateegia eesmärke minimaalsete eesmärkidena, mis on elutähtsad liikmesriikidele vajalike struktuurireformide läbiviimiseks;

13. soovitab, et liikmesriigid süvendaksid koostööd ja parimate tavade vahetust tõhustatud avatud koordineerimismeetodi kaudu, pakkudes sellega tõhusat poliitikakujundamisvahendit tööhõive, sotsiaalse kaitse, sotsiaalse tõrjutuse, soolise võrdõiguslikkuse tööturul, pensionide ja tervishoiu alal; usub, et avatud koordineerimismeetod peaks edendama parlamentide, sotsiaalpartnerite ja asjaomaste organisatsioonide rolli;

14. palub komisjonil muuta avatud koordinatsioonimeetodit demokraatlikumaks, tagades, et mitte ainult Euroopa Parlament, vaid ka riikide parlamendid võtavad täielikult osa liikmesriikide valitsuste poolt kehtestatud eesmärkide seadmisest ja saavutamisest;

15. rõhutab avalikkusele suunatud kampaaniate alustamise olulisust, et selgitada reformi eesmärkide alust ja rääkida läbi selles osas, mille puhul on ELi institutsioonidel, riikide parlamentidel, riigiasutustel, sotsiaalpartneritel ja valitsusvälistel organisatsioonidel aktiivne roll;

16. kordab toetust oma 12. jaanuari 2005. aasta resolutsioonile Euroopa põhiseaduse lepingu kohta[4] ning komisjoni „3D” (dialoog, debatt ja demokraatia) kampaaniale; palub komisjonil vastavalt põhiseaduse lepinguga ettenähtud sotsiaalklauslile kaasata oma mõju analüüsidesse sotsiaalsed dimensioonid;

17. kutsub komisjoni üles austama sotsiaalmajandust ja esitama teatist selle Euroopa sotsiaalse mudeli nurgakivi kohta,

Reformi rahastamine

18. palub liikmesriikidel läbi viia reformid riiklike sotsiaalsüsteemide rahalise jätkusuutlikkuse tagamiseks, ilma et see piiraks omandatud õigusi, vastastikust toetust ja põlvkondadevahelist solidaarsust, võttes arvesse muutuva ühiskonna ja tööturu, demograafilise muutuse, globaliseerumise ja tehnoloogiliste arengute konteksti; juhib tähelepanu asjaolule, et mõned kõige edukamad liikmesriigid on juba selliseid reforme läbi viinud, säilitades samal ajal oma sotsiaalsüsteemide jätkusuutlikkuse ja tõhususe; on seega seisukohal, et juba teostatud reformide kohta tuleks teha võrdlevad analüüsid ning alles rakendatavate reformide kohta SWOT-analüüsid (tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud); rõhutab tipptaseme edendamise, muuhulgas heade tavade ühendamise tähtsust;

19. on teadlik, et mõnedes liikmesriikides võib praegune toetus sotsiaalsüsteemidele olla kodanike ootustele vastamise seisukohast ebapiisav; arvab, et liikmesriigid peaksid solidaarsuse ja subsidiaarsuse põhimõtet järgides ja palkasid mitte kahjustades kaaluma alternatiivsete võimaluste leidmist dünaamilisi reforme edendavate süsteemide rahastamiseks, nt ettevõtete loodud lisandväärtuse rakendamine;

20. nõuab liikmesriikide maksupoliitika paremat koordineerimist eesmärgiga vältida kahjulikku maksukonkurentsi, tagades sotsiaalkaitse stabiilse rahastamise ja muutes maksupoliitika tööhõive suhtes sõbralikumaks; märgib asjaolu, et kapitali ja tarbimise maksumäärad on üldiselt viimase 30 aasta vältel samaks jäänud, samas kui tööjõule kehtestatud maksud on sama perioodi jooksul tõusnud, soovitab, et liikmesriigid käsitleksid koordineeritult võimalusi parandada liidu olemasolevaid maksusüsteeme, kuna sellise loomuga maksureformid oleksid kasulikud riiklike sotsiaalsüsteemide finantsstabiilsuse jaoks;

21. rõhutab vajadust tugevdada struktuuri- ja ühtekuuluvusfonde, et võtta arvesse majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust ning palub liikmesriikidel kasutada tõhusamalt ELi rahalisi vahendeid (nt Euroopa Liidu struktuurifondid) riiklike reformide rahastamiseks; mõistab hukka asjaolu, et hiljutine kokkulepe finantsperspektiivi osas ei taga ilmselgelt piisavalt vahendeid programmidele, mis on suunatud ühtekuuluvuse, hariduse ja koolituse, elukestva õppe, liikuvuse ja sotsiaalse dialoogi edendamiseks;

22. rõhutab, et reforme tuleb käsitleda liikmesriikide eelarves ette nähtud liikumisruumi raames, kuid juhib tähelepanu asjaolule, et reformitud stabiilsus- ja kasvupakt pakub varem kättesaamatute sotsiaalsete investeeringute võimalusi,

Üldhuviteenused ja üldist majandushuvi pakkuvad teenused

23. tuletab meelde, et üldhuviteenused ja üldist majandushuvi pakkuvad teenused on Euroopa sotsiaalse mudeli tähtis osa ning on tervishoiu, hariduse, ühistranspordi, vee- ja energiavarude üldisel pakkumisel kõikidele kodanikele olulise tähtsusega; palub komisjonil esitada viivitamata ettepanek neid teenuseid käsitleva raamdirektiivi kohta; peab oluliseks, et meie sotsiaalsüsteemide reformimisel austatakse üldhuviteenuseid ja üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid, pidades silmas nende võtmerolli mitte ainult kodanikele parema elukvaliteedi pakkumisel, vaid ka ettevõtete tõhususe ja nende juurdepääsu tervetele ja hea haridusega kohanemisvõimelisele tööjõule parandamisel;

24. rõhutab vajadust vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele tegeleda nõuetekohaselt uut liiki perekondadega ja laiendada selliste sotsiaalteenuste ulatust nagu kättesaadav lapsehooldus, erivajadustega ning puuetega isikute hooldamine ja vanurite pikaajaline hooldus; säilitades samal ajal keskpikas ja pikas perspektiivis tihedad konsultatsioonid ühiskonna kohaliku tasandi esindajatega;

Sotsiaalne dialoog

25. meenutab, et sotsiaaldialoog selle erinevates vormides moodustab liikmesriikide traditsioonide olulise osa ja et vastavalt riigi kommetele ja tavadele peaks sotsiaalsüsteemide iga edukas reform kaasama kõik huvirühmad, eriti sotsiaalpartnerid; nõuab sotsiaalse dialoogi uuendamist kõikidel tasanditel, nii riiklikul kui Euroopa tasandil ja trialoogi olulisema rolli arendamist Euroopa tasandil;

26. tunnustab positiivset rolli, mida ettevõtete sotsiaalne vastutus võib mängida sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamisel läbi selle, kuidas ettevõtete käitumine mõjutab nende kogukondade igapäevaelu, millesse nad on kaasatud, ja ettevõtete aruandekohustuse parandamisel osanike ees; soovitab sotsiaalsete ja keskkonnaalaste aruandluse nõuete ja selliste riikliku poliitika meetmete kasutamist nagu riigihanked, selleks et ergutada ettevõtteid vastutustundlikult käituma;

Inimressursid

27. nõuab, et sotsiaalsüsteemide uuendamise keskse elemendina teeksid komisjon ja liikmesriigid koostööd selliste konkreetsete programmide ja algatuste loomisel, mis keskenduvad elu- ja töötingimuste ning inimressursside säästva arengu parandamisele, näiteks sihtmärkide seadmine ja standardite kehtestamine parema tervishoiu saavutamiseks;

28. nõuab laiaulatusliku arutelu algatamist seoses õigusega tagada kõigile vastuvõetaval tasemel pension; tunnistab ohtu, mille kohaselt paljudes liikmesriikides algatatud pensionireformid suurendavad juba vaesuses elavate pensionäride arvu; rõhutab tungivat vajadust positiivsete meetmete järele, et ergutada ja võimaldada vanemaid töötajaid jääma või uuesti sisenema tööturule, tagada õiglane juurdepääs ning suurem paindlikkus vanadus- ja muu pensionisüsteemi valikul; palub komisjonil uurida riikide jõupingutusi mõju käsitlemisel, mida demograafiline vananemine avaldab pensionide jätkusuutlikkusele ja pensionäride vaesusele; ning jälgida tõhusamalt vanuse alusel diskrimineerimise vastaste kehtivate õigusaktide rakendamist;

29. juhib tähelepanu naiste olukorrale, kelle pensioniõigusi ei tohiks vähendada nende perekonnaseisu, sünnituse või vanemapuhkuse tõttu katkenud töösuhte või lapsehoolduspuhkuste tõttu;

30. tunnustab eeliseid, mis on paindlikkuse ja turvalisuse (flexicurity) süsteemidel, mida liikmesriigid peaksid kohaldama vastavalt nende oludele, et kaitsta töötajate suutlikkust säilitada/leida töökohti mobiilsuse ja/või kutseoskuste parandamise teel ametialase ettevalmistuse ja elukestva õppega, käsitledes neid meetmetena, millega edendada töö- ja eraelu tasakaalu sobitamist ning töö- ja elutsükli kontseptsioone;

31. tervitab globaliseerumisega kohanemise fondi loomist võimaliku täiendusena Euroopa Sotsiaalfondile, ning liikmesriikide jõupingutusi riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, et pakkuda konkreetset toetust töötajatele töökoha vahetamisel ja uue töökoha otsimisel;

32. tuletab meelde, et sooline ja rassiline võrdõiguslikkus ning EÜ asutamislepingu artiklis 13 osutatud mittediskrimineerimine, mis annab õigusliku aluse, et võidelda diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel, peavad sisalduma süsteemselt igasuguses sotsiaalpoliitikas; on seisukohal, et ELi arenev integratsioonipoliitika on tegelikult sotsiaalpoliitika üks kindel vorm, mida tuleks edasi arendada; usub, et selle kindlustamine, et kõik naised, mehed, vähemusrühmad ja sisserändajad on hästi integreerunud, toob kasu ühiskonnale ja tagab töökohale sotsiaaltoetusi ühtekuuluvuse ja valmisoleku näol;

Sotsiaalne kaitse

33. rõhutab, et sotsiaalkaitsesüsteemid peaksid olema tõhusad vaesuse ennetamise ja vaesuse vastu võitlemise ning sotsiaalse tõrjutuse eesmärkide saavutamisel, eelkõige on rõhk vaesuse lõksude kõrvaldamisel;

34. on seisukohal, et tööhõive on otsustavalt tähtis tegur sotsiaalse kaasatuse saavutamisel; nõuab seetõttu reforme, mis suunavad riigi kulutused tööhõivemäärade ja tööle naasmise määrade suurendamisse ning esitavad tööstiimulid vaesuse lõksude ja teiste sotsiaalse tõrjutuse vormide kõrvaldamiseks ja asuvad kiireloomulise küsimusena tegelema töötute naiste ja teatavate etniliste vähemustega, kellest paljud on tööturule sisenemisel vastamisi ühiskondlike ja/või strukturaalsete barjääridega; õppida ja tegeleda etnilistesse vähemustesse kuuluvate ning sisserändajatest naiste eriprobleemidega.

35. tunnistab, et paindlikkust ja turvalisust käsitlevas lähenemises on piisavate sotsiaalkaitsemehhanismide loomine ja hoidmine paindlikkuse vältimatu eeltingimus, nagu seda on ka kindel kaitse ebaõiglase vallandamise eest;

Välismõõde

36. kinnitab veel kord kindlalt, et vaid siis, kui EL säilitab oma majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse, suudab ta edukalt kaitsta ELi huve rahvusvahelisel tasandil;

37. tunnistab, et vaatamata selle positiivsetele mõjudele, tekitab globaliseerumine majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust, tekitades seeläbi sügavat vastumeelsust Euroopa kodanikes, eelkõige suure tööpuuduse määraga liikmesriikides ja nendes piirkondades, mida ettevõtete ümberpaigutamised kõige enam mõjutavad; kutsub vastavalt liikmesriike üles korraldama struktuurireforme, mis on vajalikud, kui EL kavatseb jääda kvaliteetsete toodete ja teenustega atraktiivseks võimaluseks maailmalaval;

38. rõhutab, et EL peaks veendunult edendama oma solidaarsuse ja sotsiaalse õigluse sotsiaalseid väärtusi kaubandus- ning arenguläbirääkimisel ja -kokkulepetes;

39. palub ELil ja liikmesriikidel võtta poliitilised meetmed seoses nende kolmandate riikidega, kellel on suur majanduskasv (Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina), et saavutada arengumudel, mis näeb ette inimõiguste austamise, demokraatia, vabaduse, tööjõu- ja keskkonnastandardid ning sotsiaalse õigluse; palub ELil neid abistada majanduskasvu ning kõrgete sotsiaalsete ja keskkonnastandardite vahel üldise tasakaalu leidmisel;

40. palub komisjonil ja liikmesriikidel ILO, OECD ja mitmepoolsete keskkonnaagentuuride taolistes foorumites ühtsete põhimõtete järgimist; usub eelkõige, et Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni tegevus peaks olema tihedamalt integreeritud WTO lepingutesse, ja on seisukohal, et ILO hinnangud põhiliste tööstandardite kohta peaksid olema integreeritud WTOd ja kahepoolseid läbirääkimisi puudutavatesse ELi strateegiatesse; kutsub komisjoni üles läbi kahepoolsete lepingute tagama, et vähemalt ILO standardeid järgitaks, et tagada inimlikke töötingimusi;

41. tervitab üldise soodustuste süsteemi (GSP+) kehtestamist, mis toob kaasa kõrgemaid sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid soodustavad stiimulid, ja nõuab niisuguse lähenemise laiendamist kahepoolsetele kaubanduslepingutele; märgib, et komisjon peab täpselt jälgima nimetatud süsteemi rakendamist kindlustamaks selle vastavusseviimist nimetatud standarditega;

o o

42. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

[1] ELT C 310, 16.12.2006, lk 1.
[2] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0010.
[3] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0089.
[4] ELT C 247 E, 6.10.2005, lk 88.

SELETUSKIRI

Kuidas ELi kodanike elatustaset jätkuvalt parandada, jäädes samal ajal konkurentsivõimeliseks maailmamajanduses? Kuidas integreerida majandus-, tööhõive- ja sotsiaalpoliitikat sellisel viisil, mis toob kaasa jätkusuutliku arengu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse? Kuidas tagada see, et kõik jagavad kasvust saadavaid hüvesid?

Euroopa sotsiaalne mudel

Euroopa sotsiaalne mudel on eelkõige väärtuste küsimus. Ükskõik millist Euroopa sotsiaalsüsteemi me uurime, leiame olulise tähtsusega võrdsuse, mittediskrimineerimise ja solidaarsuse ning ümberjaotamise ühised väärtused koos üldise, tasuta või odava juurdepääsuga haridusele ja tervishoiule ning mitmetele muudele avalikele teenustele kui kodanike õigusele ning kui edukale kaasaegsele majandusele ja õiglasele ühiskonnale aluse panemiseks hädavajalikele teenustele. Seetõttu erineb meie Euroopa mudel näiteks USA mudelist.

Sotsiaalpoliitikavaldkonnad (sh sotsiaalne kaitse, tervishoid, haridus ja hooldusteenused) on ELis kõrgelt arenenud, kajastades tugevat seost sotsiaalse ühtekuuluvusega.

Akadeemikud eristavad nelja erinevat mudelit (Põhjamaade, anglo-saksi, kontinentaalne, Vahemere-mudel), millel on erinevused (kaitse tase, üksikute algatuste võimalus), kuid millel on ka ühiseid tunnusjooni.

Kõik 25 liikmesriiki jagavad samu väärtusi ja sama eesmärki ühendada majanduslik suutlikkus ja konkurentsivõime sotsiaalse õiglusega. Neil on samade eesmärkide saavutamiseks erinevad vahendid. Sellised riikide mudelid on pikkade ja keerukate ajaloosündmuste tulemus.

Kaasraportöörid on seisukohal, et on oluline tunnustada nii väärtuste ühtsust kui ka liikmesriikide süsteemide mitmekesisust.

Euroopa sotsiaalse mudeli edu

EL on nagu „pooleliolev töö”. Selle piirid ja vastutused tuleb lõpuks kokku leppida; arutelu selle demokraatliku valitsemise üle ja demokraatliku valitsemise areng jätkuvad võimaluse korral põlvkondade viisi; kuigi ühendatud Euroopa loomise ajendiks oli teha lõpp võimalusele, et Euroopa riigid läheksid taas üksteise vastu sõtta, oli peamine mure ilmselt Euroopa ja laiema maailma inimeste heaolu.

Ebaõnnestumistest ja reformivajadusest hoolimata on oluline rõhutada Euroopa sotsiaalse mudeli edu. Seda tuntakse kogu maailmas kõrge elukvaliteedi tagajana. Teised riigid, piirkonnad (Lähis-Ida) ja organisatsioonid (Mercosul, Asean) peavad ELi mudelit edu näiteks.

Isegi kui meie liidus on üle 80 miljoni tööealisest inimesest töötud ning üle 70 miljoni mehe, naise ja lapse on endiselt vaesuse piiril, on ELi liikmed väga parandanud liikmesriikide üldist õitsengut ning poliitilist, sotsiaalset ja majanduslikku stabiilsust.

Väljakutsed

Varem on selgelt tunnistatud, et ELi loomise ja arendamise aluspõhimõtted on vaja ümber sõnastada terminites, mis kajastavad praegust poliitilist, majanduslikku ja sotsiaalset tegelikkust. Seda eelkõige olukorras, kus tehnoloogiline revolutsioon korraldab ümber töö ja sellest tulenevad sotsiaalsed suhted ning kus Euroopa elanike järkjärguline vananemine on väljakutse kõikuva Euroopa olemasolu säilitamiseks.

Seoses demograafiliste evolutsioonidega seisab Euroopa praegu silmitsi ennenägematute probleemidega. 2030. aastal on ELis 18 miljonit noort vähem kui praegu; 2050. aastal on siin 60 miljonit elanikku vähem kui praegu.

Aastatel 2005–2030 kasvab üle 65aastaste inimeste arv 52,3%ni elanikkonnast (+ 40 miljonit), samal ajal kui 15–64aastaste inimeste rühm väheneb 6,8% võrra (- 21 miljonit).

Mitteaktiivsete inimeste (noored, vanad ja muud ülalpeetavad) ning tööealiste inimeste vaheline suhe kasvab 49%-lt 2005. aastal 66%ni 2030. aastal.

Selline areng toimub kahe teguri tulemusena.

Esimene neist on keskmise eluea kasv. Alates 1960. aastast on keskmine eluiga (60 aastat) tõusnud naistel viie aasta võrra ja meestel nelja aasta võrra. Selle tulemusena suureneb ilmselt üle 80aastaste inimeste arv 180% võrra 2050. aastaks.

Teine tegur on vähenev sündimus. Euroopas on sündimuse tasemed viimastel kümnenditel märkimisväärselt vähenenud. Kuna minimaalne sündimuse tase elanikkonna säilitamiseks praegusel tasemel on 2,1 last naise kohta, oli 2003. aastal ELis naistel keskmiselt 1,48 last.

Sellistel arengutel on suured tagajärjed õitsengu ja põlvkondadevaheliste suhete seisukohast.

Euroopa süsteemi tulevased väljakutsed on globaliseerumise ja tehnoloogilise revolutsiooni eri tahud, mis seda süsteemi lihtsustavad ning rahalises mõttes ettevõtetele atraktiivsemaks muudavad, et paigutuda ümber madalate palkadega riikidesse, mis võivad töö-, tarbija- ja keskkonnakaitset silmas pidades olla vähem arenenud.

Globaliseerumise tõttu on mõned liikmesriigid näidanud huvitavaid majanduskasvu suhtarve, mis aitavad positiivselt kaasa vaesuse vähendamisele ülemaailmsel tasandil.

Mõned teised liikmesriigid on siiski üle elanud raskusi enese kohandamisel selle uue reaalsusega, mis on süvendanud kodanike meeltesegaduse tunnet, eriti neis liikmesriikides, kus töötute arv on väga kõrge, ning samuti neis riikides, kus võõrtöötajate ja nende perekondade integratsioon on samuti ebaõnnestunud.

Reform

Sel ja paljudel muudel põhjustel on Euroopa sotsiaalse mudeli reform praegu Euroopas toimuva debati keskmes.

Demograafilised muutused (vananemine, sündimuse langus, keskmise eluea pikenemine), tehnoloogilised arengud, globaliseerumine, uute tööstusmajanduste teke ja sellest tulenevad surved riiklikele kulutustele muudavad hädavajalikuks sotsiaalsüsteemi kiire reformi selle tagamiseks, et neil oleks produktiivne roll meie majanduses.

Selle väga vajaliku reformi ulatus on lai: ta mõjutab õigusloomet, eelarveid, riigihaldust ja tööstussuhteid.

Vastupidiselt mõnedele seisukohtadele ei ole ELi sotsiaalne mudel peamine ELi probleem. Probleem on rohkem suures vastumeelsuses, mida on üles näidatud majandusreformide läbiviimisel. Seni kui EL kasvab umbes 1–2%, ei ole võimalik palju ära teha; sotsiaaltoetuste kadumine on peaaegu vältimatu.

EL saab vajalikule reformile kaasa aidata siseturu edasise integreerimise teel, mis loob suurepärased võimalused ELi kodanikele ning kasvule ja õitsengule. Siseturgu tuleb hoogustada, suurendades oluliselt investeeringuid ja finantsperspektiive kuni aastani 2013, millest piisab territoriaalse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tagamiseks kõigis kahekümne viies liikmesriigis; liberaliseerides turge ja inimeste vaba liikumist veelgi viisil, mis ei tooks kaasa „allakäiku”, ning viies lõpule üleeuroopalised võrgud.

Otsused

Lissaboni strateegias püüti käsitleda vajadust laiahaardeliste ja integreeritud sotsiaalsete ja turureformide järele, et luua nende väljakutsetega tegelemiseks „Esmaklassiline Euroopa”. Hiljem, 2001. aasta detsembris tunnistati Laekeni deklaratsioonis samuti selgelt käsku Euroopa „taasavamiseks” uue ülemaailmse korra kontekstis.

Mõlemas otsuses nähakse Euroopa sotsiaalset mõõdet kui Euroopa Liidu projektile antava kodanike toetuse alust.

Kuigi praeguseks on põhiseadus ratifitseerinud 15 liikmesriigis, on kaks riiki selle rahvahääletusel tagasi lükanud. Prantsusmaal ja Madalmaades on toimunud selle tagasilükkamise põhjuste üle palju arutelusid, kuid on selge, et preambul, liidu ambitsioonide sätestamine, väärtused ja eesmärgid I osas ning põhiõiguste harta II osas kajastavad suuresti kodanike eurooplastena enesemääratluse sügavat tunnet.

Käesolev raporti projekt tulevase Euroopa sotsiaalse mudeli kohta võtab eelneva konteksti lähtepunktiks ja rõhutab Euroopa sotsiaalse mudeli mõistet ning samuti seda, kuidas me saame selle mõiste 21. sajandi algusaastatel esitada osana protsessist, mille raames vastatakse eurooplaste ambitsioonidele meie mandri ja maailma õigluse osas.

Kaasraportöörid rõhutasid, et kõnealune reform ei tohiks tähendada loobumist Euroopa mudeli saavutustest, vaid peaks tähendama pigem põhiväärtuste säilitamist Euroopa mudeli jätkusuutlikkuse tagamise teel.

Mudeli jätkusuutlikkus sõltub nii kasvu ja töökohtade strateegia edust kui ka mudeli enda reformidest. Reformi ja jätkusuutlikkuse aluseks on dünaamiline, uuendustele orienteeritud ja ärisõbralik keskkond, mis austab töö ja eraelu tasakaalu ning tunnustab inimeste turvalisuse vajadust kiiresti muutuvas ühiskonnas.

Jätkusuutlikkuse probleem keskendub palju enam mandri- ja Vahemere-süsteemidele, mis õigustab vajadust vaadata uusi võimalusi sotsiaalkindlustussüsteemide rahastamiseks, nt ettevõtete loodud lisandväärtuse kaudu.

Me peaksime pidama meeles, et Euroopa konkurentsivõime ja sotsiaalne mudel ei ole vastandid, vaid on pigem vastastikku sõltuvad. Kaasajastamise kava peaks tuginema põhimõttele, et sotsiaalpoliitika, kui see on nõuetekohaselt kavandatud, on majanduskasvu ja õitsengu viljakas tegur. Seetõttu peaksid liikmesriigid laiahaardeliselt rakendama Lissaboni strateegiat, mis on reformi kava. Viivitamata tuleks teha vajalikke samme Euroopa konkurentsivõimelisemaks muutmiseks ja tõelise teadmisteühiskonna loomiseks.

Sellega seoses on oluline „paindlikkuse ja turvalisuse” mõiste: see tähendab strateegiat tööturul suurema paindlikkuse arendamiseks, töökorralduse ja töösuhete uuendamiseks, mis on ühendatud töötaja turvalisuse ja sotsiaalkaitse, töö- ja eraelu tasakaalu, ümberõppe ja elukestva õppega. Tuleks koostada sätted haavatavate ja ebasoodsamas olukorras olevate rühmade, kes on juba tööturul või kellel on raskusi tööturule pääsemisel, väljaõppeks ja abistamiseks.

See vastab Lissaboni strateegia kolmele põhiväljakutsele tööhõive valdkonnas:

– töötajate kohanemisvõime suurendamine;

– rohkemate inimeste tööturule sisenema ergutamine ja

– suuremad investeeringud inimkapitali ja elukestvasse õppesse.

Euroopa ei tohiks loobuda oma ambitsioonikast sotsiaalpoliitikast, vaid peaks täielikult kasutama oma võimalikku panust majanduslikku suutlikkusesse ja elukvaliteeti:

– sotsiaalpoliitika tõhususe suurendamine,

– vaesuse lõksude ja töö muude negatiivsete stiimulite kõrvaldamine,

– hariduse ja kutseõppe arendamisse investeerimine, tervishoiu parandamine ja inimressursside aktiveerimine aktiivse tööturupoliitika kaudu

– selle tagamine, et sotsiaalpoliitika rahastamise vahendid aitavad kaasa tööhõivele ja kasvule, säilitades samal ajal vastastikuse toetuse ja põlvkondadevahelise solidaarsuse põhimõtte.

Keskse tähtsusega on haridus; tervishoid, oskuste parandamine, elukestev õpe ja tööturule pääsult takistuste kõrvaldamine. Inimeste pädevuse arendamine ei ole üksnes oluline teadmistepõhise ühiskonna rajamiseks, vaid on ka võtmeelement sotsiaalses integratsioonis ning kõikide kodanike elukvaliteedi parandamisel. Suuremad investeeringud inimeste pädevusse ja selle aktiveerimisse parandavad samuti tööjõu kvaliteeti ja kvantiteeti. See on oluline kasvuks, kui individuaalsed teadmised ja oskused suurendavad produktiivsust ning tõstavad ühiskonna võimet töötada välja uued tehnoloogiad ja kohanduda neile. Tehnoloogiliste muudatuste kiirendamine ja levik muudavad äärmiselt vajalikuks kõikide kodanike oskuste hoidmise ajakohasel tasemel elukestva õppe kaudu, tõhustades seeläbi inimeste võimalusi tulla toime üha rohkematest teadmistepõhistest majandustest tuleneva ülemaailmse konkurentsi väljakutsetega.

Samavõrd oluline on see, et Euroopa kodanikud on mõistnud ja toetanud sotsiaalsüsteemide reformi vajadust. ELi institutsioonide, liikmesriikide ja riigiasutuste avalikkusele suunatud kampaaniad peaksid mängima oma osa teabe edastamisel ning ametiühingute ja kodanikuühiskonna esindajatega muutuse üle läbirääkimisel. Euroopa sotsiaalne mudel ning selle kasud on ELi kodanikele ideaalne näide sellest, mida EL peab nende eludega peale hakkama. ELi kodanike jaoks on olulised töökohad, kasv, õitseng ja sotsiaalne õiglus.

ELi tulevane sotsiaalne mudel peaks kajastuma süsteemis, mis oleks süntees sellest, mis on parim igas riiklikus süsteemis, jättes samas ruumi riiklikele eelistustele ja tingimustele.

Euroopa Liidu roll vs liikmesriikide pädevused

Sotsiaal- ja tööhõivepoliitikad on peamiselt liikmesriikide pädevuses ning nende vastutust selles valdkonnas ei tohiks alahinnata. Sellest hoolimata mängib Euroopa Liit olulist rolli riikide poliitikate rahaliselt toetamises struktuurifondide kaudu, kuid ka poliitika koordineerimise pingutuste kaudu Lissaboni protsessi, majanduskasvu ja tööhõive ühtsete suuniste ning sotsiaalset kaitset ja haridust käsitlevate avatud kooskõlastusmeetodite raames. Riikide parlamentide rolli tuleks tõhustada avatud kooskõlastusmeetodi rakendamisel, nagu ka Euroopa Parlamendi rolli.

Väline mõõde

ELi sotsiaalne mudel on olnud rahumootor ELis ning on samal ajal olnud eeskujuks maailmale. Sellega seoses peab EL võtma endale ülesandeks uute tekkivate riikide abistamise, et leida ülemaailmne tasakaal majanduskasvu ning kõrgete sotsiaal- ja keskkonnastandardite vahel.

naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamus (3.5.2006)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

Tulevane Euroopa sotsiaalne mudel
(2005/2248(INI))

Arvamuse koostaja: Emine Bozkurt

ETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 23. ja 24. märtsi 2006. aasta järeldusi, mis käsitlevad Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti;

– võttes arvesse Lissaboni strateegiat ja eesmärki saavutada 2010. aastaks 60% naiste osalemine tööturul ja Euroopa Parlamendi 19. jaanuari 2006. aasta resolutsiooni Lissaboni strateegia tuleviku kohta sooküsimuste vaatenurgast[1];

– võttes arvesse naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhiseid 2006–2010,

A. arvestades, et liikmesriigid peaksid järgima naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhiseid 2006–2010;

B. arvestades, et Euroopa sotsiaalne mudel peegeldab võrdsusel, sotsiaalsel õiglusel, solidaarsusel, vabadusel ja demokraatial ning inimõiguste austamisel põhinevat ühist väärtuste kogumit;

C. arvestades, et praegu on Euroopa Liidus 19 miljonit töötut ja arvestades, et enam kui 65 miljonit inimest elavad allpool vaesuspiiri,

1. rõhutab, et soolise võrdõiguslikkuse ning asutamislepingu artikli 13 kohaselt igasuguse diskrimineerimise vastase võitluse põhimõtted tuleb süstemaatiliselt juurutada kõigisse ELi poliitikavaldkondadesse ja liikmesriikide sotsiaal- ja majanduspoliitika valdkondadesse ning kutsub üles tegema algatusi nimetatud küsimuste kompleksseks käsitlemiseks;

2. rõhutab, et ebastabiilsed töötingimused ja kindlustunde puudumine töökohtade osas tähendavad seda, et naistel on väga vähe võimalusi edutamiseks ja ametialase karjääri arendamiseks ning et need mõjutavad tugevalt naiste üldist heaolu ja valikuid elus tervikuna;

3. rõhutab, et naiste aktiivne, pikaajaline kaasatus tööturul saab vastata väljakutsetele, mida põhjustavad demograafilised muutused ja globaliseerumine, ning aidata saavutada Lissabonis sätestatud majanduskasvu, konkurentsivõime ja sotsiaalse ühtekuuluvusega seotud eesmärke; juhib tähelepanu asjaolule, et kõigi töötajakategooriate tööõiguste ja -tingimuste parandamine ning ELi tööhõive määra tõstmine mõjutaks positiivselt naiste olukorda ning ELi majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust;

4. rõhutab vajadust soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise järele tulevases Euroopa sotsiaalses mudelis ja selle koostisosades; juhib tähelepanu asjaolule, et demograafiliste muutuste tulemusena peaks sotsiaalpoliitikas tegema uue rõhuasetuse ja uued lähenemisviisid; juhib seega tähelepanu vajadusele tõhusate sotsiaalkindlustussüsteemide järele, mis tagavad, et võetakse meetmeid vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu ning hõlbustatakse turvalise, paindliku ja kvaliteetse töökeskkonna loomist;

5. rõhutab pensionisüsteemide reformimise vajadust kõigile sotsiaalselt õiglasemate ja sõltumatute pensioniõiguste tagamiseks ja selle tagamiseks, et kodusolevad ülalpeetavate perekondadega naised ja mehed ning sünnituspuhkusel ja lapsehoolduspuhkusel viibijad ei oleks pensionile jäädes teistest halvemas olukorras, ning eakate naiste hulgas vaesuse kaotamiseks;

6. rõhutab naiste, kaasa arvatud vanemate naiste, töö- ja karjääriväljavaadete ning sotsiaalse kaasatuse parandamiseks meetmete võtmise vajalikkust; juhib tähelepanu muuhulgas kättesaadavate ja taskukohaste lapsehooldus- ja teiste ülalpeetavate hooldusteenuste pakkumise kaudu, kooskõlas Barcelona Euroopa Ülemkogu järeldustega töö- ja pereelu ühildamise võimalikkuse tagamise ja perekonna kohustuste meeste ja naiste vahel jagamist puudutavate stereotüüpidega võitlemise meetme tähtsusele; kutsub komisjoni ja liikmesriike võtma konkreetseid meetmeid, et tegelda meeste ja naiste jätkuva ebavõrdsusega kutsekoolituse, palkade ja tööhõive osas, eelkõige seoses naiste teadusalase karjääriga;

7. nõuab tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid laialdasemalt ära võimalusi, mida pakub avatud kooskõlastusmeetod eesmärgiga ühendada naiste töökohti ja karjääriväljavaateid puudutavat head tava ja osutab sotsiaalsete osalejate soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise siseriiklike ja Euroopa poliitikate väljatöötamisse kaasamise tähtsusele;

8. kutsub komisjoni üles tagama järelmeetmeid nõukogu soovitusele 92/441/EMÜ[2], mis käsitleb liikmesriikide sotsiaalkaitsesüsteemides üldise majandus- ja sotsiaalse integratsiooni edendamise poliitika kontekstis toetuse saajatele garanteeritud miinimumsissetuleku tagamist;

9. väljendab oma muret, et naised ei ole piisavalt esindatud sotsiaalpartneritega seotud asutustes ja struktuurides, arvestades põhirolli, mida mängivad sotsiaalpartnerid tööturul võrdsete võimaluste edendamisel;

10. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles keskenduma tulevastes Euroopa ja siseriiklikes tööhõivestrateegiates rohkem soolisele võrdõiguslikkusele, võttes arvesse naiste olukorda tööturul ja tegelikkust naiste elus;

11. on seisukohal, et võrdõiguslikkuse poliitika on väga tähtis majanduskasvu, jõukuse ja konkurentsivõime jaoks; tervitab seega, et Euroopa Ülemkogu on vastu võtnud Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti, mille eesmärk on soodustada liikmesriikide ja Euroopa Liidu tasandil meetmete võtmist sugudevaheliste erinevuste kaotamiseks ja sooliste stereotüüpidega võitlemiseks tööturul, edendada paremat töö- ja pereelu ühitamist kõigi jaoks ja tugevdada juhtimist läbi soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise ja parema seire;

12. nõuab tungivalt, et liikmesriigid viiksid täielikult lõpule diskrimineerimisvastaste kehtivate ühenduse õigusaktide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kutsub komisjoni üles jälgima hoolikalt ühenduse õigustiku rakendamist ja viima läbi uuringut võimalike uute algatuste kohta, et täiendada kehtivat võrdõiguslikkust käsitlevat õiguslikku raamistikku;

13. märgib murelikult, et Barcelona Euroopa Ülemkogu eesmärk tagada lapsehooldus 2010. aastaks vähemalt 90%-le lastest vanuses 3 eluaastat kuni kohustusliku koolieani ja vähemalt 33%-le alla 3-aasta vanustele lastele, ei ole saavutatav;

14. nõuab läbirääkija- ja kandidaatriikidelt tungivalt, et nad järgiksid soolist võrdõiguslikkust käsitlevaid ühenduse õigusakte, et viia oma poliitikavaldkonnad kooskõlla naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhistes seatud prioriteetidega ning tagada naiste õiguste austamine ja parandada naiste juurdepääsu tööturule ja sotsiaalkindlustusmeetmetele; viitab sellega seoses oma 6. juuli 2005. aasta resolutsioonile naiste rolli kohta Türgi sotsiaal-, majandus- ja poliitilises elus[3];

15. rõhutab vajadust õppida ja eraldi tegeleda etnilistesse vähemustesse kuuluvate ja sisserändajatest naiste probleemidega.

MENETLUS

Pealkiri	Tulevane Euroopa sotsiaalne mudel
Menetluse number	2005/2248(INI)
Vastutav komisjon	EMPL
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	FEMM 19.1.2006
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Emine Bozkurt 23.11.2005
Endine arvamuse koostaja
Arutamine parlamendikomisjonis	21.3.2006		25.4.2006	3.5.2006
Vastuvõtmise kuupäev	3.5.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	22 0 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Edit Bauer, Hiltrud Breyer, Maria Carlshamre, Edite Estrela, Ilda Figueiredo, Věra Flasarová, Lissy Gröner, Zita Gurmai, María Esther Herranz García, Lívia Járóka, Urszula Krupa, Pia Elda Locatelli, Astrid Lulling, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Marie-Line Reynaud, Teresa Riera Madurell, Amalia Sartori, Eva-Britt Svensson, Anna Záborská
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed	Katerina Batzeli, Mary Honeyball, Christa Klaß, Heide Rühle, Feleknas Uca, Marta Vincenzi
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)	...

[1] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0029.
[2] EÜT L 245, 26.8.1992, lk 46.
[3] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0287.

rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ARVAMUS (19.4.2006)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

Tulevane Euroopa sotsiaalne mudel
(2005/2248(INI))

Arvamuse koostaja: Giulietto Chiesa

ETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. kutsub komisjoni üles tagama, et selle kaubanduspoliitika edendaks ja kaitseks Euroopa väärtuseid, nagu need on määratletud veel jõustumata Euroopa põhiseaduse lepingu artiklis I-3, eelkõige kõrge konkurentsivõimega sotsiaalset turumajandust, mille eesmärgiks on täielik tööhõive ja sotsiaalne areng, vaba ja õiglast konkurentsi, ning kõrgetasemelist keskkonnakaitset ja keskkonna kvaliteedi parandamist, säästvat arengut, teadusliku ja tehnoloogilise arengu edendamist, võitlust sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimisega, töötajate õiguseid ning, üldisemalt, tööturu osapoolte rolli, soolist võrdõiguslikkust, avalike teenuste parandamist, multifunktsionaalset põllumajandust ja kultuurilist mitmekesisust;

2. tervitab üleilmastumist ja märgib, et see on aidanud kaasa enneolematule majanduskasvule viimase 30 aasta jooksul nii Euroopas kui mujal maailmas; tuletab samuti meelde, et üleilmastumine on toonud suurt kasu Euroopa ettevõtjatele ning eriti Euroopa tarbijatele;

3. on seisukohal, et Euroopa väärtuste edendamine nõuab komisjonilt ja liikmesriikidelt ILO, OECD ja mitmepoolsete keskkonnaagentuuride taolistes foorumites ühtsete põhimõtete järgimist ning WTO-lt ja kahepoolsetelt kaubandusläbirääkimistelt nimetatud foorumites kaitstavate poliitiliste eesmärkide toetamist;

4. usub eelkõige, et Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni tegevus peaks olema tihedamalt integreeritud WTO lepingutesse, ja on seisukohal, et ILO hinnangud põhiliste tööstandardite kohta peaksid olema integreeritud WTOd ja kahepoolseid läbirääkimisi puudutavatesse ELi strateegiatesse;

5. toetab Euroopa üleilmastumisega kohanemise fondi asutamist, mis on mõeldud leevendama liberaliseerumise negatiivseid mõjusid, abistama majanduslikul kohanemisel, edendama teadus- ja arendustegevust ning Lissaboni strateegia rakendamist; nõuab uut rahastamisalgatust, mis edendaks teadus- ja tehnikauuringuid Euroopa tasandil eesmärgiga luua Euroopas uusi kvaliteetseid töökohti;

6. juhib tähelepanu sellele, et teadusuuringutesse ja uude tehnoloogiasse on vaja investeerida elukestva õppe pakkumiseks, mille abil rahuldada üleilmastumise mõjul tekkivat konkurentsivõime tõstmise vajadust eesmärgiga luua rohkem töökohti ja võidelda töötuse ning sotsiaalse marginaliseerumise vastu;

7. on seisukohal, et arengumaad vajavad abi hea valitsemistava ja demokraatia edendamise valdkonnas, et mitmepoolsete või piirkondlike kaubandusläbirääkimiste tulemustest kasu saada;

8. rõhutab Euroopa kaupadele ja teenustele avatud turgude tähtsust, mis samas ei takistaks kolmandate riikide arengut ning arvestaks nende võimet tulla toime oskuste ja kogemuste ebavõrdse tasemega;

9. tervitab üldise soodustuste süsteemi (GSP+) kehtestamist, mis toob kaasa kõrgemaid sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid soodustavad stiimulid, ja nõuab niisuguse lähenemise laiendamist kahepoolsetele kaubanduslepingutele; märgib komisjoni vajadust täpselt jälgida süsteemi rakendamist kindlustamaks selle vastavusseviimist nimetatud standarditega;

10. usub, et Euroopa ühiseelistustel ja üleilmsetel jagatud väärtustel põhineva kaubanduspoliitika rakendamine ning haridust, põhilisi töö- ja keskkonnastandardeid ning läbipaistvus- ja hea valitsemistava norme edendava toetuspoliitika rakendamine aitab kaasa Euroopa Liidu poliitilise võimu suurendamisele rahvusvahelistes organisatsioonides;

11. on teadlik sellest, et kuigi kaubanduse liberaliseerumine võib pakkuda Euroopa kodanikele uusi võimalusi, valmistab neile aina enam muret selle mõju Euroopa töökohtadele ja elustandardile; kutsub komisjoni üles võtma kõigi kaubandusläbirääkimiste aluseks säästva arengu strateegia, nagu see määratleti Euroopa Ülemkogu Lissaboni ja Göteborgi kohtumistel; kutsub komisjoni sellega seoses üles püüdlema kaubandusläbirääkimiste läbipaistvuse suurendamise ja Euroopa Parlamendi õigeaegse teavitamise poole ning esitama uute kavandatud kaubanduslepingute kulude ja tulude kohta selgeid, sõltumatuid analüüse Euroopa Parlamendi järelevalve all oleva säästvuse mõju hindamise (SIA) jätkamise ja laiendamise teel;

12. tervitab algatusi, sealhulgas toodete märgistamist, mille eesmärgiks on anda teavet Euroopa tarbijatele nende keskkondlike ja sotsiaalsete töötingimuste kohta, milles tootmine toimub; rõhutab, et need algatused ei tohi olla aluseks protektsionismi suurenemisele Euroopa Liidus; rõhutab, et Euroopa ettevõtetele tuleb panna vastutus kõigi töötajate põhitööõiguste kindlustamise eest nende tootmisahelas, sealhulgas alltöövõtu korral;

13. nõuab seoses sotsiaalkaitsesüsteemidega uuringu korraldamist Euroopa Liidus kohustusliku pensionilemineku alal valitseva olukorra kohta, et tagada kõigile töötajatele kindlust selle kohta, et väljaspool nende liikmesriiki töötatud aeg võetakse nõuetekohaselt arvesse;

14. on seisukohal, et parlamentidel on tähtis osa üldsuse teavitamisel ja tema huvide edastamisel kaubandusläbirääkimiste pidajatele, kuid selleks on vaja, et komisjon edastaks läbirääkimiste jooksul õigeaegset ja igakülgset teavet.

MENETLUS

Pealkiri	Tulevane Euroopa sotsiaalne mudel
Menetluse number	2005/2248(INI)
Vastutav komisjon	EMPL
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	INTA 16.1.2006
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev	ei
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Giulietto Chiesa 23.11.2005
Endine arvamuse koostaja
Arutamine parlamendikomisjonis	21.2.2006	21.3.2006	19.4.2006
Vastuvõtmise kuupäev	19.4.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: 23 –: 0 0: 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Jean-Pierre Audy, Daniel Caspary, Françoise Castex, Giulietto Chiesa, Christofer Fjellner, Béla Glattfelder, Jacky Henin, Syed Kamall, Helmuth Markov, David Martin, Georgios Papastamkos, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Bogusław Rogalski, Robert Sturdy, Daniel Varela Suanzes-Carpegna, Zbigniew Zaleski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed	Panagiotis Beglitis, Margrietus van den Berg, Danutė Budreikaitė, Elisa Ferreira, Robert Goebbels, Filip Andrzej Kaczmarek, Jörg Leichtfried, Mauro Zani
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)	...

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ARVAMUS (2.6.2006)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

Tulevane Euroopa sotsiaalne mudel
(2005/2248(INI))

Arvamuse koostaja: Miloslav Ransdorf

ETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. on seisukohal, et kuigi ühtset "Euroopa sotsiaalset mudelit" ei ole veel olemas, on Euroopa Liit loodud humanistlike traditsioonide ja ühiste väärtuste alusel, põhinedes rahu säilitamisel, sotsiaalsel õiglusel, solidaarsusel, vabadusel ja demokraatial ning inimõiguste austamisel;

2. peab sotsiaalseid norme on säästva arengu jaoks oluliseks ja arvab, et kõrged sotsiaalsed ja keskkonnanormid tuleb ühisturu raames ühtlustada;

3. on teadlik, et Euroopa tulevase sotsiaalse mudeli üheks nurgakiviks peaks olema sotsiaalmajandus ehk kolmas sammas, mis hõlmab ühistuid, vastastikuseid ühinguid, liite ja sihtasutusi, mis moodustavad nende ajaloolist rolli arvesse võttes osa selle mudeli struktuurist ja mõjutavad tulevast arengut, järjepidevust ning tõhusust;

4. tunnistab, et ühtne Euroopa sotsiaalne mudel on suurema integratsiooni, säästva ja tasakaalustatud majandusarengu ning kõigi meie mandri elanike parema elukvaliteedi oluline eeltingimus; on veendunud, et selline kõrgeimaid rahvusvahelisi norme hõlmav mudel tagab Euroopa ülemaailmse rolli tugevdamiseks vajaliku paindlikkuse;

5. tunnistab, et kodanike põhiõigused, millele tulevane ühtlustatud Euroopa sotsiaalne mudel tugineb, peavad hõlmama õigust töötada ja omada piisavat vaba aega, õigust heaolu kaitsele, mille aluseks on toetuste, pensionide ja hüvitiste süsteem, ning kõikidele tagatud juurdepääsu tasuta avalikele teenustele, nagu tervishoid ja haridus;

6. kordab, et kiiresti on vaja lahendada tööpuuduse, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse probleemid, ja seetõttu nõuab Euroopa Sotsiaalfondi raames meetmete võtmist;

7. on seisukohal, et sündimuse langus Euroopas kahjustab Euroopa riikide majanduse kasvuväljavaateid;

8. tuletab meelde teadmistepõhise ühiskonna ja moderniseerimise tähtsust Lissaboni strateegias, keskendudes lisandväärtuse suurendamisele ja tööhõive parandamisele;

9. kutsub komisjoni üles kooskõlas asutamislepingu artikli 136 ja järgnevate artiklite sätetega toetama liikmesriike nende sotsiaalpoliitikas, keskendudes piiriülest laadi küsimustele;

10. on tõsiselt mures sellepärast, et kui uurimis- ja arendustegevuse ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia osakaal selgelt ja oluliselt ei suurene ja kui õigusakte praktikas ei rakendata, ei ole Lissaboni strateegia eesmärke võimalik saavutada;

11. rõhutab, et ELi palgataseme vähendamine võib viia tulude ümberjagunemise ja seega üldise tarbijate nõudluse vähenemiseni, mis omakorda vähendaks investeerimist ning nõrgestaks tootmis- ja konkurentsivõimet;

12. on veendunud, et on oluline edendada ja kaitsta inimeste juurdepääsu ühiskonnale, eriti korralikele elu- ja töötingimustele ning haridusele ja koolitusele, sõltumata ühiskondlikust seisundist;

13. rõhutab, et sotsiaalpoliitika ei tähenda olemasolevate eeskirjade igaveseks kuulutamist ega uute eeskirjade kehtestamist ülaltpoolt, vaid vastupidi, järgida tuleb põhimõtet, et järgmist põlvkonda ei tohi sundida praeguse põlvkonna jõukuse võlgu maksma, ja et majandus-, sotsiaal-, tööhõive- ja hariduspoliitika peavad käima käsikäes eesmärgiga luua uusi töökohti;

14. on seisukohal, et "vabast ajast" saadav kasu – nimelt suurenenud inimkapital koos mitmekesiste teadmistega – tuleks muundada tootlikkuse parandamise motivatsiooniks, mis viib palkade tõusule ja elatustaseme paranemisele;

15. kutsub liikmesriike üles rohkem investeerima haridusse, elukestvasse õppesse ja lapsehooldusse, ergutama uurimis- ja arendustegevust ning tõhusamat energiatarbimist, bürokraatia vähendamist ja paremat õigusloomet ning looma soodsamat ja dünaamilisemat ärikliimat, mis suurendaks töökohtade arvu, eriti väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes;

16. palub komisjonil ja nõukogul edendada sotsiaalpoliitilist kava eesmärgiga kujundada kaasatusele ja ühtekuuluvusele keskendatud ühiskonda, mille eelduseks on stabiilset arengut ja töötajate õiguste austamist soodustavad meetmed; edendada ühiskonda, mis põhineb sugupoolte võrdõiguslikkusel, ja võidelda igasuguse diskrimineerimise vastu; saavutada rikkuse jaotamine selliselt, et edendatakse iga üksikisiku heaolu, seega eeldades riiklikke ja üldisi hoolekandesüsteeme ja kõikidele tagatud juurdepääsu kõrge kvaliteediga avalikele teenustele; püüelda kõiki ühiskonnarühmi hõlmava sotsiaalpoliitika poole ja edendada osalusdemokraatiat, mida käsitatakse erinevate sotsiaal- ja tööhõivepoliitika tegevuskavade lahutamatu osana;

17. hoiatab, et sotsiaalse tasakaalu puudumine ja destabiliseerumine võib majanduskasvu ohtu seada;

18. nõuab ettevõtete sotsiaalse vastutuse arendamist, et tagada ettevõtete vastutus oma sidusrühmade ees, aruandekohustus sotsiaalsetes ja keskkonnaga seotud küsimustes, rahvusvaheliste standardite ja põhimõtete elluviimine ning sõltumatu kontroll ja seire; soovitab vastutustundlikule käitumisele innustamiseks kasutada riiklikke poliitikameetmeid, nagu näiteks riigihanked;

19. rõhutab sotsiaalse dialoogi ja partnerluse vajalikkust Euroopas ning arvab, et majanduskasv ja sotsiaalse õigluse suurenemine peaksid toimuma üheaegselt, valitsuste, parlamentide, tööandjate ja töötajate koostöö tulemusel;

20. nõuab ulatuslikku arutelu, kus käsitletaks kõigi inimeste õigust vastuvõetaval, kuid mitte üle jõu käival tasemel pensionidele, hoides seeläbi vanemaid inimesi vaesusse langemast ning võimaldades neile rahuldava elatustaseme;

21. on veendunud, et Euroopa Liidu roll on edendada keskkonna ja ühiskonna seisukohast tasakaalustatud kasvu, sealhulgas väljaspool Euroopat; rõhutab, kui oluline on see, et Euroopa avaldaks poliitilist ja majanduslikku survet riikidele, kus ei austata inimõigusi, sealhulgas sotsiaalseid ja töötajate õigusi;

22. rõhutab, et Euroopa Liit peaks end aktiivsemalt kaitsma nende riikide sotsiaalse dumpingu eest, kes on rajanud oma konkurentsi suurendamise strateegia põhiliste inimõiguste, sealhulgas sotsiaalsete ja töötajate õiguste rikkumisele.

MENETLUS

Pealkiri	Tulevane Euroopa sotsiaalne mudel
Menetluse number	2005/2248(INI)
Vastutav komisjon	EMPL
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	ITRE 15.12.2005
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev	ei
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Miloslav Ransdorf 26.1.2006
Endine arvamuse koostaja
Arutamine parlamendikomisjonis	20.2.2006		18.4.2006	30.5.2006
Vastuvõtmise kuupäev	30.5.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	28 18 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Jan Březina, Philippe Busquin, Jerzy Buzek, Joan Calabuig Rull, Pilar del Castillo Vera, Jorgo Chatzimarkakis, Giles Chichester, Den Dover, Adam Gierek, Norbert Glante, Umberto Guidoni, András Gyürk, Fiona Hall, David Hammerstein Mintz, Rebecca Harms, Erna Hennicot-Schoepges, Ján Hudacký, Romana Jordan Cizelj, Werner Langen, Vincenzo Lavarra, Angelika Niebler, Reino Paasilinna, Umberto Pirilli, Miloslav Ransdorf, Vladimír Remek, Herbert Reul, Teresa Riera Madurell, Mechtild Rothe, Paul Rübig, Andres Tarand, Britta Thomsen, Patrizia Toia, Catherine Trautmann, Claude Turmes, Nikolaos Vakalis, Alejo Vidal-Quadras Roca
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Ivo Belet, Edit Herczog, Toine Manders, Francisca Pleguezuelos Aguilar, Vittorio Prodi, John Purvis
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Maria Badia I Cutchet, Giovanni Berlinguer, Marco Cappato, Guntars Krasts, Kathy Sinnott
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

MENETLUS

Pealkiri	Tulevane Euroopa sotsiaalne mudel
Menetluse number	2005/2248(INI)
Vastutav komisjon loa kinnitamisest istungil teada andmise kuupäev	EMPL 15.12.2005
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	FEMM 19.1.2006			INTA 16.2.2006		ITRE 15.12.2005
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev
Tõhustatud koostöö istungil teada andmise kuupäev
Kaasraportöörid: nimetamise kuupäev	José Albino Silva Peneda & Proinsias De Rossa 23.1.2006
Endine raportöör / Endised raportöörid
Arutamine parlamendikomisjonis	21.3.2006		20.4.2006		3.5.2006
Vastuvõtmise kuupäev	22.6.2006
Lõpphääletuse tulemused	+ - 0	36 4 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Jan Andersson, Emine Bozkurt, Iles Braghetto, Alejandro Cercas, Ole Christensen, Luigi Cocilovo, Jean Louis Cottigny, Proinsias De Rossa, Harlem Désir, Harald Ettl, Carlo Fatuzzo, Ilda Figueiredo, Roger Helmer, Stephen Hughes, Ona Juknevičienė, Jan Jerzy Kułakowski, Sepp Kusstatscher, Jean Lambert, Raymond Langendries, Bernard Lehideux, Elizabeth Lynne, Thomas Mann, Jan Tadeusz Masiel, Ana Mato Adrover, Maria Matsouka, Ria Oomen-Ruijten, Csaba Őry, Pier Antonio Panzeri, José Albino Silva Peneda, Kathy Sinnott, Anne Van Lancker, G abriele Zimmer
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Mihael Brejc, Françoise Castex, Dieter-Lebrecht Koch, Magda Kósáné Kovács, Lasse Lehtinen, Marianne Mikko, Leopold Józef Rutowicz, Patrizia Toia
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Małgorzata Handzlik
Esitamise kuupäev	13.7.2006
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

Õigusteave - Privaatsuspoliitika