RAPORT Ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv sõiduautodega seotud maksude kohta

10.7.2006 - (KOM(2005)0261 – C6‑0272/2005 – 2005/0130(CNS)) - *

Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Karin Riis-Jørgensen

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv sõiduautodega seotud maksude kohta

(KOM(2005)0261 – C6‑0272/2005 – 2005/0130(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2005)0261)[1];

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 93, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6‑0272/2005);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni ja transpordi- ja turismikomisjoni arvamusi (A6‑0240/2006),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjoni oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub alustada 4. märtsi 1975. aasta ühisdeklaratsioonis sätestatud lepitusmenetlust, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

5.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

6.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 1
(1) Sõiduautode maksustamine võib olla oluline täiendav vahend keskkonnaeesmärkide toetamisel, eriti seoses kasvuhoonegaaside heite vähendamisega ning seetõttu on asjakohane lülitada nii autoregistreerimismaksu kui ka aastase liiklusmaksu maksubaasi süsinikdioksiidi heitel põhinev maksustamiselement. Et täita kohustusi, mille ühendus ja liikmesriigid võtsid Kyoto protokolli raames, tuleb süsinikdioksiidi heitega otseselt seotud maksustamiselemendid lülitada sõiduautodega seotud maksude maksubaasi, mida kohaldatakse siduvas ajavahemikus 2008–2012. Ühendus peab saavutama sõiduautode süsinikdioksiidi heite vähendamise strateegilise eesmärgi vähemalt aastaks 2010 ning seetõttu on asjakohane kohaldada süsinikdioksiidi heitel põhinevat maksustamiselementi täies mahus 31. detsembriks 2010.	(1) Sõiduautode maksustamine võib olla oluline täiendav vahend keskkonnaeesmärkide toetamisel, eriti seoses kasvuhoonegaaside heite vähendamisega ning seetõttu on asjakohane lülitada nii autoregistreerimismaksu kui ka aastase liiklusmaksu maksubaasi saasteainete heitel ja kütusesäästlikkusel põhinev maksustamiselement. Et täita kohustusi, mille ühendus ja liikmesriigid võtsid Kyoto protokolli raames, tuleb saasteainete heitega otseselt seotud maksustamiselemendid lülitada sõiduautodega seotud maksude maksubaasi, mida kohaldatakse siduvas ajavahemikus 2008–2012. Ühendus peab saavutama sõiduautode saasteainete heite vähendamise strateegilise eesmärgi vähemalt aastaks 2010 ning seetõttu on asjakohane kohaldada saasteainete heitel põhinevat diferentseeritud maksustamist 31. detsembriks 2010, nii et sel oleks positiivne mõju heidete vähendamisele.
Selgitus
Lisaks süsinikdioksiidi heidetele mõjutavad õhu kvaliteeti oluliselt ka teised õhusaasteained, nagu lämmastikoksiidid ja lenduvad osakesed, ning neid tuleks arvesse võtta aastase liiklusmaksu määramisel.
Lisaks eesmärgile parandada siseturu toimimist on muudatusettepaneku eesmärk pakkuda vahendeid ühenduse süsinikdioksiidi vähendamise strateegia jaoks. Tagada on vaja teise eesmärgi täitmine.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 2
(2) Nõukogu 1996. aastal kinnitatud sõiduautode süsinikdioksiidi heite vähendamist ja kütusetõhususe parandamist käsitleva ühenduse strateegia kolmas sammas koosneb fiskaalmeetmetest ning see on ainus sammas, mida ühenduse tasandil veel rakendada tuleb.	(2) Nõukogu 1996. aastal kinnitatud sõiduautode saasteainete heite vähendamist ja kütusetõhususe parandamist käsitleva ühenduse strateegia kolmas sammas koosneb fiskaalmeetmetest ning see on ainus sammas, mida ühenduse tasandil veel rakendada tuleb.
Selgitus
Lisaks süsinikdioksiidile kahjustavad õhu kvaliteeti ka teised õhusaasteained nagu lämmastikoksiidid ja lenduvad osakesed. Oleme seisukohal, et teisi saasteaineid tuleks aastase mootorsõidukimaksu määramisel samuti arvesse võtta.
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 3
(3) Liikmesriike tuleks julgustada kohaldama kooskõlastatud stimuleerivaid fiskaalmeetmeid nende sõiduautode suhtes, mille heide on väiksem kui piirnorm, mis muudeti kohustuslikuks direktiiviga 98/69/EÜ mootorsõidukite heitgaaside tekitatud õhusaaste vastu võetavate meetmete kohta ja nõukogu direktiivi 70/220/EMÜ muutmise kohta, (Euro 4), et kiirendada selliste sõiduautode turuleviimist, mis vastavad ühenduse tasandil vastu võetavatele tulevikunõudmistele (Euro 5).	(3) Liikmesriike tuleks julgustada kohaldama kooskõlastatud stimuleerivaid fiskaalmeetmeid nende sõiduautode suhtes, mille heide on väiksem kui piirnorm, mis muudeti kohustuslikuks direktiiviga 98/69/EÜ[2] mootorsõidukite heitgaaside tekitatud õhusaaste vastu võetavate meetmete kohta ja nõukogu direktiivi 70/220/EMÜ muutmise kohta, (Euro 4), et kiirendada selliste sõiduautode turuleviimist, mis vastavad ühenduse tasandil vastu võetavatele tulevikunõudmistele (Euro 5). Lisaks käesoleva direktiiviga juurutatud süsinikdioksiidi heitel põhinevale maksustamiselemendile võivad liikmesriigid võtta oma riiklikes mootorsõidukite maksustamissüsteemides kasutusele saasteainete heitel ja Euro klassifikatsioonil põhineva diferentseeritud maksustamise.
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 3 a (uus)
	(3a) Liikmesriikidelt nõutakse tungivalt, et nad hoiduksid sõiduautode registreerimismaksude puhul topeltmaksustamise kehtestamisest; erilist tähelepanu tuleks pöörata juhtumitele, kui ELi kodanikud pöörduvad pärast rohkem kui kaheaastast teises liikmesriigis viibimist tagasi oma päritoluriiki.
Muudatusettepanek 5 Põhjendus 3 b (uus)
	(3b) Liikmesriike tuleks samuti julgustada kohaldama kooskõlastatud stimuleerivaid fiskaalmeetmeid sõiduautode suhtes, et soodustada selliste sõiduautode ja sõidukite seadmete, sealhulgas hübriidmootorite turuleviimist, mis vastavad igal juhul energiasäästlikkuse ja energiatõhususe nõuetele sellest olenemata, kas neis kasutatakse energiaallikana fossiilseid kütuseid nagu bensiin, diislikütus või veeldatud naftagaas, alternatiivseid kütuseid nagu biokütused, maagaas ja vesinik või elektrit.
Selgitus
Ühenduse meetmed peaksid olema keskkonnaeesmärkide ja energia säästmise ühenduslüliks, pidades silmas, et energiatõhusust on võimalik saavutada vastavalt komisjoni rohelise raamatu „Energiatõhusus ehk kuidas saavutada vähemaga rohkem” aluseks olevas strateegias osutatule kõigepealt kohese jäätmete vähendamisega: autodes kasutatavate naftal põhinevate kütuseliikide tarbimise vähendamine ning alternatiivsete kütuste (maagaasist vesinikuni) kasutamise soodustamine aitaks samuti keskkonna seisundit parandada, nagu nõutakse Kyoto protokollis.
Muudatusettepanek 6 Põhjendus 3 c (uus)
	(3c) Liikmesriikidel peaks olema võimalus lisaks süsinikdioksiidi heitel põhinevale maksustamiselemendile jätkuvalt kasutada saasteainete kategooriate diferentseerimist vastavalt nõukogu 20. märtsi 1970. aasta direktiivile 70/220/EMÜ mootorsõidukite ottomootorite heitgaaside tekitatud õhusaaste vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta[3] (euronormid), mis võetakse aastase liiklusmaksu ja autoregistreerimismaksu arvutamise aluseks.
	________________ 1EÜT L 76, 6.4.1970, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga nr 2003/76/EÜ (ELT L 206, 15.8.2003, lk. 29.).
Selgitus
PM, NOx, CO ja HC avaldavad otsest mõju keskkonnale ELis ja seepärast tuleks neid süsinikdioksiidi kõrval arvestada mootorsõidukite maksustamise arvutusbaasis.
Muudatusettepanek 7 Põhjendus 4
(4) Selliseks stimuleerivaks fiskaalmeetmeks võiks olla sõiduautodega seotud maksudiferentseerimine, mida kohaldatakse selle alusel, kui suur on konkreetse auto süsinikdioksiidi heide kilomeetri kohta grammides.	(4) Selliseks stimuleerivaks fiskaalmeetmeks võiks olla sõiduautodega seotud maksudiferentseerimine, mida kohaldatakse konkreetse auto saasteainete (lämmastikoksiidide ja tahmaosakeste) heite, samuti süsinikdioksiidi heite alusel, mida mõõdetakse grammides kilomeetri kohta, ning auto kütusekulu alusel, mida arvestatakse liitrites 100 kilomeetri kohta vastavalt parameetritele, mis on sätestatud komisjoni 15. detsembri 1999. aasta direktiivis 1999/100/EÜ, millega kohandatakse nõukogu direktiivi 80/1268/EMÜ, mis käsitleb mootorsõidukite süsinikdioksiidi heitmeid ja kütusekulu, tehnika arenguga.
	________ 1EÜT L 334, 28.12.1999, lk 36.
Muudatusettepanek 8 Põhjendus 5
(5) Siseturu killustumise edasiseks vältimiseks on vaja sätestada, et süsinikdioksiidi heitel põhinev maksustamiselement moodustaks vähemalt 25% autoregistreerimismaksude ja aastaste liiklusmaksude kogutulust 31. detsembriks 2008 ning vähemalt 50% kogutulust 31. detsembriks 2010.	(5) Siseturu edasise killustumise vältimiseks on vaja sätestada, et süsinikdioksiidi heitel, kütusekulul ja saasteainete heitel põhinev maksustamiselement moodustaks vähemalt 25% autoregistreerimismaksude ja aastaste liiklusmaksude kogutulust 31. detsembriks 2008 ning vähemalt 50% kogutulust 31. detsembriks 2010.
Muudatusettepanek 9 Põhjendus 5 a (uus)
	(5a) Käesoleva direktiivi rakendamisel kehtestatud diferentseeritud maksustamist tuleks arvesse võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 1999. aasta direktiivi 1999/94/EÜ (kütusetõhusust ja süsinikdioksiidi heidet käsitleva tarbijateabe kättesaadavuse kohta uute sõiduautode turustamisel)1 peatsel läbivaatamisel, et tagada järjepideva teabe andmine tulevastele autoomanikele. ___ EÜT L 12, 18.1.2000, lk 16. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk. 1.).
Muudatusettepanek 10 Põhjendus 6
(6) Siseturult tuleb kõrvaldada maksutakistused isikute ja nende isiklike asjade, k.a sõiduautode vabale liikumisele. Käesoleva direktiivi eesmärgiks on selliste takistuste kõrvaldamine liikmesriigis kohaldatavate, sõiduautodega seotud maksude ümberstruktureerimise abil, ilma et liikmesriigid oleksid kohustatud uusi makse juurutama.	(6) Siseturult tuleb kõrvaldada maksutakistused isikute ja nende isiklike asjade, k.a sõiduautode vabale liikumisele. Käesoleva direktiivi eesmärgiks on selliste takistuste kõrvaldamine liikmesriigis kohaldatavate, sõiduautodega seotud maksude ümberstruktureerimise abil ja kooskõlas eelarvelise neutraalsuse põhimõttega, ilma et liikmesriigid oleksid kohustatud uusi makse juurutama.
	Maksukoormuse ja süsinikdioksiidi heite lineaarne ning otseselt proportsionaalne seos ja ühtne, ühesugune ning tehnoloogiast sõltumatu süsinikdioksiidil põhinev liiklusmaksu element tagavad, et konkurentsi siseturul ei takistata. Selle liikmesriikidele ette nähtud suunisega kiirendatakse maksustamise struktuurist tingitud takistuste kõrvaldamist siseturult. Samas ei piirata liikmesriikide võimalust kohandada maksustamise taset oma majandus-, rahandus- ja keskkonnapoliitilise olukorraga.
Selgitus
Eelarvelise neutraalsuse põhimõte on mitmete kõrget autoregistreerimismaksu kohaldavate liikmesriikide jaoks jätkuvalt väga oluline, et vältida autoregistreerimismaksu kaotamisega ja aastasele liiklusmaksule ümberlülitamisega seotud ülemääraseid eelarvelisi kulutusi. Ettepanek tuleks asetada täiesti neutraalsesse eelarveraamistikku.
Igal keskkonda paisatud süsinikdioksiidi grammil on ühesugune mõju kliimale ning need peaksid seega olema ühtemoodi maksustatud. Survet mõjutada kütuse säästmist ja süsinikdioksiidi vähendamist tuleks rakendada võrdselt kõigi mootorsõidukikategooriate suhtes. See toob kaasa proportsionaalse maksustamise, mille alusel suurema süsinikdioksiidi heitega sõidukeid maksustataks kõrgemalt kui väiksema heitega sõidukeid. Erinevad maksumäärad ühe grammi süsinikdioksiidi eest ei ole õigustatud.
Muudatusettepanek 11 Põhjendus 8
(8) Autoregistreerimismaksud on takistuseks Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisel ja Euroopa autotööstuse konkurentsivõimelisemaks muutumisel ning seetõttu tuleb need järkjärgult kaotada viie kuni kümne aasta jooksul. See ajavahemik võimaldab autoregistreerimismakse kohaldavatel liikmesriikidel kohandada oma sõiduautode maksusüsteemi ja võtta arvesse oma siseriikliku autoturu eritingimusi. Autoregistreerimismaksude kaotamisest põhjustatud tulude vähenemist on võimalik katta, kui samaaegselt suurendada aastasest liiklusmaksust laekuvat tulu ja vajadusel ka muudest fiskaalmeetmetest laekuvat tulu vastavalt direktiivile 2003/96/EÜ, nii et üldine maksukoorem ei muutu.	(8) Autoregistreerimismaksud on takistuseks Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisel ja Euroopa autotööstuse konkurentsivõimelisemaks muutumisel ning seetõttu tuleb need järkjärgult kaotada kümne aasta jooksul. See ajavahemik võimaldab autoregistreerimismakse kohaldavatel liikmesriikidel kohandada oma sõiduautode maksusüsteemi ja võtta arvesse oma siseriikliku autoturu eritingimusi. Autoregistreerimismaksude kaotamisest põhjustatud tulude vähenemist on võimalik katta, kui samaaegselt suurendada aastasest liiklusmaksust laekuvat tulu ja vajadusel ka muudest fiskaalmeetmetest laekuvat tulu vastavalt direktiivile 2003/96/EÜ, nii et üldine maksukoorem ei muutu.
Selgitus
Komisjoni poolt esialgselt esitatud üleminekuperioodi vahemik ulatus viiest kuni kümne aastani. Samas püsib komisjon ettepaneku peatükis V kümneaastase perioodi juures, mida toetab ka raportöör, kuna see tagab sujuva ja järkjärgulise ülemineku uutele eeskirjadele.
Muudatusettepanek 12 Põhjendus 8 a (uus)
	(8a) Registreerimismaksude kaotamine mõjub positiivselt liiklusohutusele ja keskkonnale, kuna see viib sõidukipargi kiirema uuenemiseni. Ostukulude vähenemine on stiimuliks vanade sõidukite asendamisele turvalisemate, vähem saastavate ja kütusesäästlikumate sõidukitega. Sõiduki kasutamise ja selle keskkonnamõju maksustamise põhimõte on kooskõlas ühenduse keskkonnapoliitika põhiprintsiibiga, mis nõuab, et keskkonnakahjudega seotud kulud tasub saastaja.
Selgitus
Statistika näitab, et sõiduautode keskmine vanus on kõrgete autoregistreerimismaksudega riikides oluliselt kõrgem kui riikides, kus kõnealused maksud puuduvad. Sõidukipargi uuendamine on kasulik keskkonna seisukohast, et soodustada energiatõhusamate ja keskkonnaohutumate sõiduautode kasutamist.
Muudatusettepanek 13 Põhjendus 10
(10) On asjakohane, et nii autoregistreerimismaksu kui ka aastase liiklusmaksu tagasimaksesüsteem juurutatakse viivitamata, et vältida moonutusi ja sõiduautode erinevat maksukohtlemist.	(10) On asjakohane, et nii autoregistreerimismaksu kui ka aastase liiklusmaksu tagasimaksesüsteem juurutatakse viivitamata, et vältida moonutusi ja sõiduautode erinevat maksukohtlemist. Autoregistreerimismaksude tasumisega seonduvaid tehingukulusid tuleks vähendada, seades autoregistreerimismaksude arvutamiseks, hüvitamiseks ja maksmiseks liikmesriikide vahel liikudes sisse universaalsed siduslahendused.
Muudatusettepanek 14 Põhjendus 13 a (uus)
	(13a) Arvestades mitmete liikmesriikide tihedat koostööd Euroopa Majanduspiirkonna – Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EEA–EFTA) liikmesriikidega ja tagamaks suuremat koostööd, eriti keskkonnakaitse valdkonnas, soovitatakse asjaomaseid sätteid laiendada kõnealustele EEA–EFTA riikidele.
Muudatusettepanek 15 Põhjendus 14
(14) Et sõiduautode valdkonnas siseturu toimimise parandamiseks püstitatud eesmärke ei saa liikmesriigid eraldi edukalt saavutada, ja fiskaalmeetmete kasutamine eesmärgiga rakendada ühenduse sõiduautode süsinikdioksiidi heite vähendamise strateegiat pole samuti eraldi võimalik, ja et meetme ulatuse ja mõju tõttu on neid eesmärke võimalik paremini saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud lähimuspõhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuspõhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,	(14) Et sõiduautode valdkonnas siseturu toimimise parandamiseks püstitatud eesmärke ei saa liikmesriigid eraldi edukalt saavutada, ja fiskaalmeetmete kasutamine eesmärgiga rakendada ühenduse sõiduautode saasteainete heite vähendamise strateegiat pole samuti eraldi võimalik, ja et meetme ulatuse ja mõju tõttu on neid eesmärke võimalik paremini saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud lähimuspõhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuspõhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,
Selgitus
Lisaks süsinikdioksiidile kahjustavad õhu kvaliteeti ka teised õhusaasteained nagu lämmastikoksiidid ja lenduvad osakesed. Oleme seisukohal, et teisi saasteaineid tuleks aastase mootorsõidukimaksu määramisel samuti arvesse võtta.
Muudatusettepanek 16 Artikli 1 esimene lõik
Käesoleva direktiiviga nähakse ette eeskirjad süsinikdioksiidi heitel põhinevate sõiduautomaksude arvutamiseks.	Käesoleva direktiiviga nähakse ette eeskirjad saasteainete nagu süsinikdioksiidi heitel põhinevate sõiduautomaksude arvutamiseks.
Muudatusettepanek 17 Artikli 4 pealkiri
Diferentseerimine süsinikdioksiidi heite alusel	Diferentseerimine süsinikdioksiidi heite, kütusekulu ja saasteainete heite alusel
Muudatusettepanek 18 Artikkel 4
Aastaste liiklusmaksude arvutamisel kohaldatakse maksudiferentseerimist selle alusel, kui suur on konkreetse auto süsinikdioksiidi heide kilomeetri kohta grammides.	Aastaste liiklusmaksude arvutamisel kohaldatakse iga konkreetse sõiduauto suhtes astmeliselt progresseeruvat maksudiferentseerimist süsinikdioksiidi ja saasteainete heite alusel, mida mõõdetakse grammides kilomeetri kohta, ning auto kütusekulu alusel, mida arvestatakse liitrites või kuupmeetrites 100 kilomeetri kohta vastavalt direktiivis 1999/100/EÜ sätestatud parameetritele, nii et vähem süsinikdioksiidi õhku paiskavate autode kasutamist õhutatakse aktiivsemalt ja sõidukipargi koguheide väheneb vastavalt Kyoto protokolli alusel võetud kohustustele.
Muudatusettepanek 19 Artikli 4 esimene lõik b (uus)
	1 b. Maksumäärad määratakse võrdeliselt vastavate süsinikdioksiidi heidetega ning süsinikdioksiidi heitel põhinev aastane maksukoormus peab samuti jätkuvalt tõusma vastavalt õhku paisatava süsinikdioksiidi suurenevale kogusele. Maksud kehtestatakse tehnoloogiast sõltumatult ning neid kohaldatakse ühesuguselt kõikidele sõidukikategooriatele.
Selgitus
Eri liikmesriikides mootorsõidukite maksustamise valdkonnas tehtavate metodoloogiliselt erinevate ja kooskõlastamata algatuste tulemuseks on oht, et Euroopa Liidu mootorsõidukite maksustamise süsteemid jäävad killustatuks, tuues seega kaasa hoopis käesoleva direktiivi harmoniseerimiseesmärgile vastupidise tulemuse. Muudatusettepaneku eesmärk on tagada, et mootorsõidukite maksustamine toimub tulevikus õiglaselt ja ei mõjuta konkurentsi.
Muudatusettepanek 20 Artikli 5 lõige 1
1. 31. detsembriks 2008 moodustab aastaste liiklusmaksude süsinikdioksiidi heitel põhineva maksustamiselemendi kogutulu vähemalt 25% nende maksude kogutulust.	1. 31. detsembriks 2008 moodustab aastaste liiklusmaksude süsinikdioksiidi heitel, kütusekulul ja saasteainete heitel põhineva maksustamiselemendi kogutulu vähemalt 25% nende maksude kogutulust. Komisjon peaks 31. detsembriks 2006 esitama uuringutulemused selle kohta, kui palju tuleks sõiduautomaksu maksubaasi määramisel arvesse võtta muid võimalikke tegureid.
Muudatusettepanek 21 Artikli 5 lõige 2
2. 31. detsembriks 2010 moodustab aastaste liiklusmaksude süsinikdioksiidi heitel põhineva maksustamiselemendi kogutulu vähemalt 50% nende maksude kogutulust.	2. 31. detsembriks 2010 moodustab aastaste liiklusmaksude süsinikdioksiidi heitel, kütusekulul ja saasteainete heitel põhineva maksustamiselemendi kogutulu vähemalt 50% nende maksude kogutulust.
Muudatusettepanek 22 Artikli 9 esimene lõik a (uus)
	Autoregistreerimismaksude tasumise ja tagasimaksetega seonduvate tehingukulude vähendamiseks juurutavad liikmesriigid komisjoni kooskõlastusel ühise universaalse siduslahenduse, mis on autoregistreerimismaksude arvutamiseks, tagasimaksmiseks ja tasumiseks kättesaadav mis tahes ELi liikmesriiki liikuvatele ELi elanikele.
Muudatusettepanek 23 Artikli 10 lõige 2
2. Lõike 1 kohaldamiseks sõiduauto jääkväärtuse kindlaksmääramiseks võivad liikmesriigid kasutada erinevaid meetodeid nagu hinnang, eksperdi läbiviidav läbivaatus või kindlaksmääratud astmestikud.	2. Lõike 1 kohaldamiseks sõiduauto jääkväärtuse kindlaksmääramiseks võivad liikmesriigid kasutada erinevaid meetodeid nagu hinnang, eksperdi läbiviidav läbivaatus või kindlaksmääratud astmestikud. Sidusrühmad, sealhulgas tarbijaorganisatsioonid, kaasatakse täielikult ja regulaarselt kõnealusesse protsessi, mis peab olema täiesti läbipaistev.
Selgitus
Ettepaneku edu aluseks on sõiduki jääkväärtuse ja seega ka tagastatava enammakstud maksusumma määramise süsteem. Seega peaksid läbipaistva protsessi tagamiseks olema kaasatud kõik sidusrühmad, eelkõige aga tarbijate esindajad.
Muudatusettepanek 24 Artikli 10 lõike 3 punkt a
(a) astmestikud luuakse üldiste ja objektiivsete sätestatud kriteeriumide alusel;	a) astmestikud luuakse üldiste ja objektiivsete sätestatud, nõuetekohaselt avalikustatavate ja regulaarselt ajakohastatavate kriteeriumide alusel;
Selgitus
Ettepaneku edu aluseks on sõiduki jääkväärtuse ja seega ka tagastatava enammakstud maksusumma määramise süsteem. Seega tuleb kasutatavaid astmestikke regulaarselt ajakohastada ja nõuetekohaselt avalikustada.
Muudatusettepanek 25 Artikkel 13
31. detsembrini 2015 kohaldatakse aastaste liiklusmaksude kehtimise korral nende arvutamisel maksudiferentseerimist selle alusel, kui suur on konkreetse auto süsinikdioksiidi heide kilomeetri kohta grammides.	31. detsembrini 2015 kohaldatakse autoregistreerimismaksude kehtimise korral nende arvutamisel iga üksiku sõiduauto suhtes astmeliselt progresseeruvat maksudiferentseerimist süsinikdioksiidi heite ja saasteainete heite alusel, mida mõõdetakse grammides kilomeetri kohta, ning auto kütusekulu alusel, mida arvestatakse liitrites 100 kilomeetri kohta vastavalt direktiivis 1999/100/EÜ sätestatud parameetritele.
Muudatusettepanek 26 Artikli 14 lõige 1
1. 31. detsembriks 2008 moodustab autoregistreerimismaksude süsinikdioksiidi heitel põhineva maksustamiselemendi kogutulu vähemalt 25% nende maksude kogutulust.	1. 31. detsembriks 2008 moodustab autoregistreerimismaksude süsinikdioksiidi heitel, kütusekulul ja saasteainete heitel põhineva maksustamiselemendi kogutulu vähemalt 25% nende maksude kogutulust.
Muudatusettepanek 27 Artikli 14 lõige 2
2. 31. detsembriks 2010 moodustab autoregistreerimismaksude süsinikdioksiidi heitel põhineva maksustamiselemendi kogutulu vähemalt 50% nende maksude kogutulust.	2. 31. detsembriks 2010 moodustab autoregistreerimismaksude süsinikdioksiidi heitel, kütusekulul ja saasteainete heitel põhineva maksustamiselemendi kogutulu vähemalt 50% nende maksude kogutulust.
Muudatusettepanek 28 Artikkel 15
Liikmesriigid edastavad komisjonile autoregistreerimismaksude ja aastaste liiklusmaksude maksubaasid ja -tasemed sellisena nagu neid kohaldatakse iga aasta 1. jaanuarist ning alati, kui liikmesriigi õigusakte on muudetud.	Liikmesriigid edastavad komisjonile autoregistreerimismaksude ja aastaste liiklusmaksude maksubaasid ja -tasemed sellisena nagu neid kohaldatakse iga aasta 1. jaanuarist ning alati, kui liikmesriigi õigusakte on muudetud. Lisaks sellele teavitavad liikmesriigid komisjoni kõigist meetmetest, mida on võetud ametiautode maksustamise diferentseerimiseks kütusesäästlikkuse alusel. Komisjon hõlbustab parimate tavade vahetust, avaldades elektrooniliselt võrdleva aruande lähenemisviisidest, mida liikmesriigid on kasutanud.
Selgitus
Mõnedes liikmesriikides moodustavad ametiautod rohkem kui 50% uute autode müügist. Ühendkuningriigis lisatakse süsinikdioksiidi heitest olenev protsent auto hinnast töövõtja maksustatavale tulule. See on aidanud kaasa ametiautode süsinikdioksiidi heite vähenemisele 14% võrra ajavahemikul 1999–2004 ning seda tuleks soodustada.
Muudatusettepanek 29 Artikkel 16
Komisjon esitab hiljemalt 1. jaanuariks 2011 ning seejärel iga viie aasta järel, pärast konsulteerimist liikmesriikidega, nõukogule ning Euroopa Parlamendile aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta.	Komisjon esitab hiljemalt 1. jaanuariks 2011 ning seejärel iga viie aasta järel, pärast konsulteerimist liikmesriikidega, nõukogule ning Euroopa Parlamendile aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta ning hindab eelkõige artiklite 4 ja 5 kohaldamist.
Selgitus
Vastavalt artiklitele 4 ja 5 peab aastane mootorsõidukimaks varieeruma proportsionaalselt õhku paisatava süsinikdioksiidi kogusele. Kooskõlas nende artiklite muudatusettepanekutega, mis annavad liikmesriikidele võimaluse arvesse võtta mitte ainult õhku paisatavat süsinikdioksiidi kogust, vaid kogu kahjulikku keskkonnamõju, on oluline, et komisjon hindaks, kuidas liikmesriigid on seda sätet kohaldanud ning mis on selle mõju autode keskkonnasäästlikkusele.

• [1]  ELTs seni avaldamata.
• [2]               EÜT L 350, 28.12.1998, lk 1.
• [3]  

SELETUSKIRI

Õiguslik taust

ELi sõiduautodega seotud maksude ühtlustamise ametlik idee pärineb komisjoni 2002. aasta pikaajalisest strateegiast[1], mis oli ELi esimene selgesõnaline kohustus lähendada ja parandada autode maksustamisega seotud õigusakte.

Ühenduse õigusloomealane panus tagab ainult EÜ asutamislepingus sätestatud mittediskrimineerimise põhimõtte järgimise ja piiriüleste formaalsuste vältimise, kui mitte arvestada kahte direktiivi, mis puudutavad laiemalt autode maksustamise küsimust[2]. 1998. aastal esitas komisjon ettepaneku[3] „liita” kahe direktiivi sätted ja ajakohastada õigusakt, kuid nõukogus ei jõutud selles küsimuses kokkuleppele. Seetõttu on iga liikmesriik pädev kehtestama riiklikke sätteid ning sellise poliitika vältimatuks tulemuseks on mosaiikpilt õigusaktidest, mille struktuur ja määrad on väga erinevad ja moonutavad autode vaba liikumist siseturu piires.

Muutuste ajendid

Kehtiva korra ebatõhusus ja autode suur tähtsus liikumisvabaduse tagamisel tingisid selle, et komisjon soovitas oma 2002. aasta strateegiadokumendis kaotada autoregistreerimismaks ja siduda uute autode maksustamine süsinikdioksiidi heitega. Neid kahte soovitust korratakse 2005. aasta juulis esitatud komisjoni ettepanekus[4], mis viitab veelkord allpool loetletud peamistele takistustele.

- erinevad autode maksustamise süsteemid – 25 sõltumatut süsteemi, mille kohaselt kohaldatakse suvaliselt suurt hulka erinevaid makse nagu autoregistreerimismaks, registreerimistasu, aastane liiklusmaks, kütusemaks, käibemaks, kindlustusmaks, teemaks, teemaksumärgised, jne. Õigusaktide puudumine kõrgemal tasemel viib tõsiste puudusteni. Piisab sellest, kui märkida, et 95% komisjoni konsultatsioonides osalenutest arvasid, et praegune sõiduautoturg ei toimi kaugeltki hästi[5];

- autoregistreerimismaks – on jätkuvalt ELi kodanike jaoks olulise tähtsusega probleem, mis ei järgi asutamislepingus sätestatud liikumisvabaduse põhimõtet ja põhjustab topeltmaksustamist, sest autokasutajatelt nõutakse autoregistreerimismaksu maksmist teistkordselt, kui nad toimetavad oma auto püsivalt ühest liikmesriigist teise ja mõlemas liikmesriigis kohaldatakse autoregistreerimismaksu (kohaldatakse 16 liikmesriigis[6]). See maks on seotud kas liiklusvahendi baashinnaga, mootori töömahuga, mootori võimsusega, heitenormidega, jne või nende näitajate kogumiga. Seetõttu võib maksumäär ulatuda 0 kuni 180% maksude-eelsest autohinnast. Lõpetuseks, erinevalt aastase liiklusmaksust, ei maksta autoregistreerimismaksu tagasi ning autoregistreerimismaksu tagasimaksesüsteemi puudumine paistab olevat autokasutajate peamine mure (73,4% osutasid selle kui peamisele takistusele);

- kasutatud autode ülemäärane jääkväärtus – sihtliikmesriigi meelevaldsed otsused, mille eesmärgiks on koguda kõrgeid ja ebaproportsionaalseid makse, toovad autokasutaja jaoks kaasa kasutatud autode ülemäärase jääkväärtuse. Euroopa Kohtu praktikas võib leida palju tõendeid selle kohta, et „imporditud” autodele kehtestatud autoregistreerimismaks oli tihti kõrgem, kui kodumaisel turul pakutavatele sarnastele autodele kehtestatud autoregistreerimismaks, ja seda vaatamata sellele, et Euroopa Kohus on kehtestanud rea objektiivseid kriteeriume, mille põhjal jääkväärtus kindlaks määrata[7];

- maksustamise vältimine – kuna autoregistreerimismaksu kohaldatakse ostetud uutele autodele ja iga kord kui auto kasutajat vahetab, siis see soodustab autode ebaseaduslikku üleandmist ja sõiduautode maksustamise süsteemi kuritarvitamist kodanike poolt sellisel viisil, et madala autoregistreerimismaksuga liikmesriigis omatakse lisaeluaset või kaubanduslikul eesmärgil kasutamiseks mõeldud ja sellena registreeritud liiklusvahendisse (ei või olla enam kui kahe istekohaga) paigaldatakse lisaistekohti. Ehkki liikmesriigid on kohustatud sellist tegevust trahvima, ei ole mõju praktiliselt nähtav ja kontrolle teostavate eriasutuste värbamisele ning seejärel õigusaktide jõustamisele tehtavad kulutused on ebaproportsionaalselt kõrged. Selle probleemi esinemist märgiti peamiselt Kreekas. Ühendkuningriigis on seevastu registreerimata liiklusvahendeid koguhulgast hinnanguliselt 2,3%;

- koormav halduskord – ehkki kodanikud võivad oma autosid üle viia riiklikke asutusi sellest teavitamata, jääb siiski kohustus maksta liiklusmakse ja seetõttu on soovitav järgida nõuetekohast registrist kustutamise korda. Autode üleviimisega kaasnev menetlus on koormav, aeganõudev ja kulukas. Lisaks on menetlusi ja nõutavaid dokumente käsitlev teave kättesaadav ainult asjaomase liikmesriigi keeles, mis hägustab kogu protsessi läbipaistvust.

Registrist kustutamine

- 2–11 dokumendi esitamine (isikut tõendav dokument, registreerimisvorm, kindlustusdokument, auto vanust ja päritolu tõendav dokument, maksude maksmist tõendav dokument, numbrimärgid, jne);

- 1–5 asutuse külastamine;

- maksumus: keskmiselt 63 eurot.

Registrisse kandmine

- 1–9 dokumendi esitamine (vt eespool);

- 1–7 asutuse külastamine;

- maksumus: 70 kuni 437 eurot.

Auto teise liikmesriiki üleviimise keskmine maksumus: 350 eurot

Allikas[8]

- konkurentsi moonutamine – moonutatud konkurents, mis toob kaasa turu suurest killustumisest tulenevad ulatuslikud erinevused maksude-eelses hinnas erinevates liikmesriikides, sest tootjad on sunnitud oma toodangut konkreetse liikmesriigi jaoks „kohandama”, vähendades sellega oma võimalusi saada kasu mastaabisäästust, ei kuulu kaugeltki Lissaboni strateegia eesmärkide hulka. See mõjutab nõudlust autode järgi, sest lõplik „ohver” on tarbija, kes seisab vastamisi kõrgete jaehindadega ning erinevustega maksude-eelse hinna ja maksustatud tarbijahinna vahel;

- süsinikdioksiidi heide – 28% kogu süsinikdioksiidi heitest põhjustab transport, millest 84% põhjustab üksinda maanteetransport ja sellest omakorda 50% põhjustavad sõiduautod. Seda silmas pidades ja soovides järgida ELi keskkonnaalaseid eesmärke ja Kyoto protokolli, peaks süsinikdioksiidi heidet oluliselt vähendama. Ühenduse eesmärk on 120 g CO₂/km.

Komisjoni ettepanek

Komisjoni ettepanek põhineb täielikult komisjoni 2002. aasta dokumendi soovitustel, mida toetas Euroopa Parlament[9] ja mille kiitis heaks üldsus.

Selgesõnaliselt tuleb rõhutada seda, et ettepaneku eesmärgiks ei ole mingil juhul ühtlustamine ega uute maksude kehtestamine. Selle üldine eesmärk on rajada kogu ELi hõlmav alus sõiduautode maksustamissüsteemidele ja edendada jätkusuutlikkust. See koosneb kolmest põhiosast:

- autoregistreerimismaksu kaotamine – riiklikud autoregistreerimismaksud kaotatakse järkjärguliselt viie- kuni kümneaastase üleminekuperioodi jooksul. Komisjon usub, et ükski autoregistreerimismaksu säilitamisel põhinev lahendus ei tooks kaasa olukorra olulist paranemist. Seega valib komisjon järkjärgulise kaotamise, mis võimaldaks ühelt poolt kõrge autoregistreerimismaksuga liikmesriikidel (nagu Taani, Kreeka või Soome) oma süsteeme kohandada ja vältida maksutulu ülemäärast vähenemist ja teiselt poolt vältida ülemäärast maksukoormust nende autokasutajate jaoks, kes on auto juba ostnud ja peavad maksma ka uut, kõrgemat aastast liiklusmaksu. Lisaks pakub ülemikuperiood auto omanikule piisavat kaitset, et auto ei kaotaks kohe kaubanduslikku väärtust.

- autoregistreerimismaksu tagasimaksmissüsteemi kehtestamine – kohaldatav nende sõiduautode suhtes, mis on ühes liikmesriigis ostetud ja registreeritud ning pärast seda püsivalt teise liikmesriiki toimetatud ning sellega kaasneb vajadus kehtestada läbipaistvad ja objektiivsed kriteeriumid kasutatud autode tegeliku jääkvääruse arvutamiseks;

- autoregistreerimismaksu ja aastase liiklusmaksu maksubaasi ümberstruktureerimine süsinikdioksiidil põhinevaks – nõukogu ja Euroopa Parlament on seadnud eesmärgiks vähendada süsinikdioksiidi heidet tasemeni 120 g/km hiljemalt aastaks 2010. 94% konsultatsiooniprotsessi osalistest nõustus, et nende keskkonnaküsimustega tuleb tegelda ELi tasandil. Hetkel kohaldatakse seda süsteemi ainult Ühendkuningriigis. Esimene kindlaksmääratud kuupäev on 31. detsember 2008, kui vähemalt 25% sõiduautodega seotud maksude kogutulust peaks tulenema nende maksude süsinikdioksiidi heitel põhinevast maksustamiselemendist. 31. detsembriks 2010 peaks see määr olema vähemalt 50%.

Raportööri seisukoht

- autoregistreerimismaksu tuleks vähendada järkjärgult ja selle edaspidine kaotamine tuleks Euroopa kodanikele kasuks, sest see aitaks kaotada erinevused ja kõrvalekalded ELi autoturul ning lõhkuda liikumisvabaduse ees seisvad takistused, samas kui ümberlülitumine aastasele liiklusmaksule pakub liikmesriikidele stabiilsemat maksutulu allikat, mis sõltub pigem sõiduauto kasutamisest kui selle omandamisest ja püsib auto kogu elutsükli jooksul;

- kehtestada tuleks ühtne ja läbipaistev autoregistreerimismaksu tagasimaksmissüsteem ning tagada tuleb autoregistreerimismaksu võrdeline tagastamine, mis põhineb objektiivsete kriteeriumite kohaselt arvutatud auto jääkväärtusel;

- kuna mõnes liikmesriigis sõltub eelarve oluliselt autodega seotud maksudest, rõhutab raportöör, et autoregistreerimismaksu järkjärguline kaotamine peab toimuma eelarvelise neutraalsuse põhimõttel, st see saab toimuda tulu mõjutamata, kuna üks tuluallikas, st autoregistreerimismaks asendatakse teisega, st järkjärgult tõusva aastase liiklusmaksuga;

- sama probleemi tuleks käsitleda ka kasutatud auto omanike kaitse seisukohast; raportöör rõhutab seetõttu, et autoregistreerimismaksu järkjärguline kaotamine peaks toimuma komisjoni poolt esitatud pikema ajavahemiku ehk kümne aasta jooksul;

- pikas perspektiivis oleks kasulik aastase liiklusmaksu määrasid lähendada, et anda autotootjatele võimalus kohaldada kogu Euroopa turule ühte tootmisstrateegiat ning tugevdada ja tagada ausat konkurentsi;

- saaste maksustamiselemendi sisseviimine ja autoregistreerimismaksu ja aastase liiklusmaksu sidumine süsinikdioksiidi heitega on väga soovitav, eriti kuna on tõestatud[10], et fiskaalmeetmed nagu süsinikdioksiidipõhised automaksud aitavad süsinikdioksiidi heidet vähendada olenemata maksumääradest. Keskkonnaalase teguriga seoses toimuvad autoregistreerimismaksu kaotamine ja ümberlülitumine aastasele liiklusmaksule pakuksid auto kasutajatele rahalist stiimulit (madalam aastane liiklusmaks) oma autopargi vahetamiseks kütusesäästlikumate liiklusvahendite vastu;

- rõhutab, et oluline on arvestada subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid;

- ettepaneku sätteid tuleks laiendada Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riikidele, st kodanikele, kes liiguvad EL ja EMP vahel, kuna see on mõne liikmesriigi huvides väga oluline;

- kui nõukogu ei suuda antud küsimuses kokkuleppele jõuda, peaksid kõnealust komisjoni ettepanekut pooldavad riigid alustama tõhustatud koostöö menetlust vastavalt asutamislepingu artiklitele 43, 44 ja 45. Seda eriti ettepaneku keskkonnaalaste eesmärkide osas, mis pakuksid edasimineku võimalust ja on kooskõlas enamuse liikmesriikide sooviga antud valdkonnas edusamme teha. Kui liikmesriigid ei jõua ettepanekus esitatud maksustamise aspektides kokkuleppele (st autoregistreerimismaksu kaotamine), peaks jääma võimalus jätkata koostööga nende sätete osas, mis vähendavad topeltmaksustamist ja parandavad keskkonnakaitsealast õigusraamistikku.

• [1]  KOM(2002)0431.
• [2]  Nõukogu 28. märtsi 1983. aasta direktiiv 83/183/EMÜ ja nõukogu 28. märtsi 1983. aasta direktiiv 83/182/EMÜ.
• [3]  KOM(1998)30.
• [4]  KOM(2005)261.
• [5]  http://europa.eu.int/comm/taxation_custoMember State/resources/documents/Car Taxation results en.pdf
• [6]  Autoregistreerimismaksu kohaldatakse: BE, DA, ES, EL, IT, IR, NL, AU, PT, FI, HU, LV, MT, SL, C, PL/ autoregistreerimismaksu ei kohaldata: LUX, DE, SE, UK, FR, SK, CR, ET, LT.
• [7]  Euroopa Kohus, 22. veebruar 2001, otsus kohtuasjas C-393/98 Gomes Valente Rec. lk I-1327, punktid 24, 26 ja 28.
• [8]  Liiklusvahendite maksustamise uuring ELi liikmesriikides, jaanuar 2002.
• [9]  A5-0265/2003, 10.7.2003 [2002/2260(INI)]
• [10]  Uute sõiduautode süsinikdioksiidi heidet vähendavate fiskaalmeetmete uuring, COWI Consulting Engineers & Planners AS, november 2001.

keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonI ARVAMUS (26.4.2006)

Saaja: majandus- ja rahanduskomisjon

Ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv sõiduautodega seotud maksude kohta
(KOM(2005)0261 – C6‑0272/2005 – 2005/0130(CNS))

Arvamuse koostaja: Claude Turmes

LÜHISELGITUS

Parema automaksu suunas

Juba 1996. aastal nimetas nõukogu automaksude keskkonnamõõdet ühenduste strateegia "kolmandaks sambaks", et vähendada sõiduautode süsinikdioksiidi heitkoguseid, saavutamaks 2010. aastaks keskmiseks heitkoguseks 120 g süsinikdioksiidi heidet kilomeetri kohta (120g CO₂/km) .

Sõiduautode süsinikdioksiidi heitel põhineva maksu kiire rakendamine on oluline, kuna transpordisektori panus kliimamuutusesse suureneb pidevalt ning ELi majandusareng on sõltuv nafta hinna kõikumisest. Transpordisektorile kulub 70% ELis kasutatavast naftast, kütuse kaubandusbilansi defitsiit ELis sõiduautode osas on kuni 85 miljardit eurot aastas ning kütusekasutuse vähendamine autode kütusesäästlikkuse edendamise kaudu võib seega kaasa tuua investeeringute ümbersuunamise Euroopa majandusse.

Kõnealuse arvamuse koostaja on vastu komisjoni ettepanekule kaotada autoregistreerimismaks. Esiteks on erinevate liikmesriikide maksusüsteemidest tingitud probleeme võimalik lahendada ühtlustatud amortisatsiooninormidel põhineva tagasimaksesüsteemi kehtestamise kaudu. Teiseks on komisjoni põhiargument, et kõnealused maksud takistavad siseturu toimimist ja kahjustavad konkurentsi, ebapiisavalt põhjendatud. Selle aluseks olevad mõjuhinnangud põhinevad variandil, mille puhul autoregistreerimismaksust laekumata jäänud tulu kompenseeritakse kõrgema liiklus- ja kütusemaksu kaudu, mis toob kaasa heitkoguste ja õnnetuste vähenemise. Arvesse ei ole võetud reaalsemat ja majanduslikult vastuvõetamatut varianti, mille kohaselt laekumata jäänud tulu kompenseeritakse teiste maksude, sealhulgas tööjõumaksu tõstmisega või suurema eelarve defitsiidi kaudu. Tundub, et autoregistreerimismaksu kaotamise vastu seisvad rahandusministrid seavad ohtu kogu ettepaneku. Kolmandaks on maksu kaotamine selgelt kahjulik keskkondlikel põhjustel. Hiljutised uuringud Hollandis näitavad, et autoregistreerimismaks, mis põhineb sõiduki süsinikdioksiidi heitekogusel mõjutab tõhusamalt tarbija valikut kui liiklusmaksu diferentseerimine.

Vaja on ausat konkurentsi ja ökoloogilisi eesmärke ühendavat tõhusat ja ühtset lähenemist:

· meede peaks edendama tunduvalt tugevamat skeemi kui süsinikdioksiidi proportsionaalsusel põhinevat autoregistreerimismaksu ja iga-aastast liiklusmaksu. Ainult kõnealune lähenemine oleks keskkonnale soodne.

· kliendile suurema nähtavuse tagamiseks peaks neid valitsusi, kes ei soovi kehtestada autoregistreerimismaksu, vähemalt ergutama kaaluma süsteemi, mille puhul iga-aastasest liiklusmaksust laekunud tulu perioodil esimene kuni kolmas või isegi esimene kuni viies aasta keskenduks sõiduauto ostmishetkele.

· süsinikdioksiidi faktori nähtavuse suurendamiseks peaks käesolev direktiiv olema seotud juba olemasoleva direktiiviga, mis käsitleb süsinikdioksiidi sisalduse märgistamist autode heitgaasides (1999/94).

· teatud riikides moodustab ametiautode osakaal kuni 50% uute autode müügist ning tihti ei maksa töötaja isegi mitte kütuse eest. Seega puuduvad tarbijale suunatud keskkonnaalased soodustused. Seetõttu peab käesolev direktiiv tagama, et ametiautode maks põhineb autode heitgaaside süsinikdioksiidi sisaldusel. Ühendkuningriigi ametiautode maksusüsteem on selles kontekstis "parima tava" huvitav näide.

· vajalik on direktiivi võimalikult kiire rakendamine – arvamuse koostaja soovitab 1. jaanuari 2008. Siis saaks kõnealune skeem teatud määral mõjutada ELi eesmärki saavutada 2010. aastaks uute sõidukite süsinikdioksiidi heite tase 120 g/km ja Kyoto protokolli kohustuste esimese perioodi eesmärke (2008–2012).

MUUDATUSETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjoni lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Komisjoni ettepanek[1]	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 1
(1) Sõiduautode maksustamine võib olla oluline täiendav vahend keskkonnaeesmärkide toetamisel, eriti seoses kasvuhoonegaaside heite vähendamisega ning seetõttu on asjakohane lülitada nii autoregistreerimismaksu kui ka aastase liiklusmaksu maksubaasi süsinikdioksiidi heitel põhinev maksustamiselement. Et täita kohustusi, mille ühendus ja liikmesriigid võtsid Kyoto protokolli raames, tuleb süsinikdioksiidi heitega otseselt seotud maksustamiselemendid lülitada sõiduautodega seotud maksude maksubaasi, mida kohaldatakse siduvas ajavahemikus 2008–2012. Ühendus peab saavutama sõiduautode süsinikdioksiidi heite vähendamise strateegilise eesmärgi vähemalt aastaks 2010 ning seetõttu on asjakohane kohaldada süsinikdioksiidi heitel põhinevat maksustamiselementi täies mahus 31. detsembriks 2010.	(1) Sõiduautode maksustamine võib olla oluline täiendav vahend keskkonnaeesmärkide toetamisel, eriti seoses kasvuhoonegaaside heite vähendamisega ning seetõttu on asjakohane lülitada nii autoregistreerimismaksu kui ka aastase liiklusmaksu maksubaasi süsinikdioksiidi heitel põhinev maksustamiselement. Et täita kohustusi, mille ühendus ja liikmesriigid võtsid Kyoto protokolli raames, tuleb süsinikdioksiidi heitega otseselt seotud maksustamiselemendid lülitada sõiduautodega seotud maksude maksubaasi, mida kohaldatakse siduvas ajavahemikus 2008–2012. Ühendus peab saavutama sõiduautode süsinikdioksiidi heite vähendamise strateegilise eesmärgi vähemalt aastaks 2010 ning seetõttu on asjakohane kohaldada süsinikdioksiidi heitel põhinevat maksustamiselementi miinimummahus 1. jaanuariks 2008.
Selgitus
Varajasem kohaldamiskuupäev on vajalik, et ettepanek saaks kaasa aidata 2010. aastaks seatud eesmärkide saavutamisele ning Kyoto protokolli esimese kohustuste perioodi raames võetud ELi heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamisele. Mitmeetapiline lähenemine ei ole tarbijale ja üldsusele piisavalt läbipaistev, mistõttu arvamuse koostaja pooldab reformi läbiviimist ühes etapis.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 3
(3) Liikmesriike tuleks julgustada kohaldama kooskõlastatud stimuleerivaid fiskaalmeetmeid nende sõiduautode suhtes, mille heide on väiksem kui piirnorm, mis muudeti kohustuslikuks direktiiviga 98/69/EÜ mootorsõidukite heitgaaside tekitatud õhusaaste vastu võetavate meetmete kohta ja nõukogu direktiivi 70/220/EMÜ muutmise kohta, (Euro 4), et kiirendada selliste sõiduautode turuleviimist, mis vastavad ühenduse tasandil vastu võetavatele tulevikunõudmistele (Euro 5).	(3) Liikmesriike tuleks julgustada kohaldama stimuleerivaid fiskaalmeetmeid nende sõiduautode suhtes, mille heide on väiksem kui piirnorm, mis muudeti kohustuslikuks direktiiviga 98/69/EÜ mootorsõidukite heitgaaside tekitatud õhusaaste vastu võetavate meetmete kohta ja nõukogu direktiivi 70/220/EMÜ muutmise kohta, (Euro 4), et kiirendada selliste sõiduautode turuleviimist, mis vastavad ühenduse tasandil vastu võetavatele tulevikunõudmistele (Euro 5). Lisaks käesoleva direktiiviga juurutatud süsinikdioksiidi heitel põhinevale maksustamiselemendile julgustatakse liikmesriike võtma oma liiklusmaksu süsteemides kasutusele saasteainete heitel põhinevat diferentseeritud maksustamist.
Selgitus
Lisaks süsinikdioksiidi heitmetele mõjutavad õhu kvaliteeti oluliselt ka teised õhusaasteained, nagu lämmastikoksiidid ja lenduvad osakesed, ning neid tuleks mootorsõidukimaksu määramisel arvesse võtta.
Maksusoodustused peaks soodustama keskkonnasäästlike autode müüki ja tootmist. Liikmesriik peaks saama valida, kas kõnealust algatust toetada.
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 3 a (uus)
	(3 a) Liikmesriike tuleks julgustada nägema oma tulumaksusüsteemis ette paralleelseid maksusoodustusi kütusesäästlike ametiautode tarvis.
Selgitus
Mõnedes liikmesriikides moodustavad ametiautod kuni 50% uute autode müügist. Ühendkuningriigi näide tõestab, et diferentseeritud tulumaks kõnealusele turuosale võib olla väga tõhus vahend kütusesäästlike autode kasutamise suurendamisel.
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 3 b (uus)
	(3 b) Liikmesriikidel peaks olema võimalus lisaks süsinikdioksiidi heitel põhinevale maksustamiselemendile jätkuvalt kasutada saasteainete kategooriate diferentseerimist vastavalt direktiivile 70/220/EMÜ mootorsõidukite ottomootorite heitgaaside tekitatud õhusaaste vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja selle direktiivi muudatustele (euronormidele), mis võetakse aastase liiklusmaksu ja autoregistreerimismaksu arvutamise aluseks.
Selgitus
PM, NOx, CO ja HC avaldavad otsest mõju keskkonnale ELis ja seepärast tuleks neid süsinikdioksiidi kõrval arvestada sõidukite maksustamise arvutusbaasis.
Muudatusettepanek 5 Põhjendus 4 a (uus)
	(4 a) Väikesed kommertssõidukid, mida tuntakse ka N1-kategooria sõidukite või kaubikutena, paiskavad keskkonda umbes ühe kuuendiku sõiduautode süsinikdioksiidi heitkogusest. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta direktiivis 2004/3/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiive 70/156/EMÜ ja 80/1268/EMÜ N1-kategooria sõidukite süsinikdioksiidi heitmete ja kütusekulu osas[2], sätestatakse, et N1-kategooria sõidukite süsinikdioksiidi heidet tuleks mõõta sama korra kohaselt kui sõiduautode puhul ning nende sõidukite kohta peaksid samuti kehtima käesoleva direktiivi sätted. _____ 1 ELT L 49, 19.2.2004, lk 36.
Muudatusettepanek 6 Põhjendus 5 a (uus)
	(5 a) Käesoleva direktiivi rakendamisel kehtestatud diferentseeritud maksumäärasid tuleks arvesse võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 1999. aasta direktiivi 1999/94/EÜ (kütusetõhusust ja süsinikdioksiidi heidet käsitleva tarbijateabe kättesaadavuse kohta uute sõiduautode turustamisel)[3] peatsel läbivaatamisel, et tagada järjepideva teabe andmine tulevastele autoomanikele. ___ 1EÜT L 12, 18.1.2000, lk 16. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
Muudatusettepanek 7 Põhjendus 6
(6) Siseturult tuleb kõrvaldada maksutakistused isikute ja nende isiklike asjade, k.a sõiduautode vabale liikumisele. Käesoleva direktiivi eesmärgiks on selliste takistuste kõrvaldamine liikmesriigis kohaldatavate, sõiduautodega seotud maksude ümberstruktureerimise abil, ilma et liikmesriigid oleksid kohustatud uusi makse juurutama.	(6) Siseturult tuleb kõrvaldada maksutakistused isikute ja nende isiklike asjade, k.a sõiduautode vabale liikumisele. Käesoleva direktiivi eesmärgiks on selliste takistuste kõrvaldamine liikmesriigis kohaldatavate, sõiduautodega seotud maksude ümberstruktureerimise abil, ilma et liikmesriigid oleksid kohustatud uusi makse juurutama. Maksukoormuse ja süsinikdioksiidi heite lineaarne ning otseselt proportsionaalne seos ja ühtne, ühesugune ning tehnoloogiast sõltumatu süsinikdioksiidil põhinev liiklusmaksu element tagavad, et konkurentsi siseturul ei takistata. Selle liikmesriikidele ette nähtud suunisega kiirendatakse maksustamise struktuurist tingitud takistuste kõrvaldamist siseturult. Samas ei piirata liikmesriikide võimalust kohandada maksustamise taset oma majandus-, rahandus- ja keskkonnapoliitilise olukorraga.
Selgitus
Igal keskkonda paisatud süsinikdioksiidi grammil on ühesugune mõju kliimale ning need peaksid seega olema ühtemoodi maksustatud. Survet mõjutada kütuse säästmist ja süsinikdioksiidi vähendamist tuleks rakendada võrdselt kõigi mootorsõidukikategooriate suhtes. See toob kaasa proportsionaalse maksustamise, mille alusel suurema süsinikdioksiidi heitega sõidukeid maksustataks kõrgemalt kui väiksema heitega sõidukeid. Erinevad maksumäärad ühe grammi süsinikdioksiidi eest ei ole õigustatud.
Muudatusettepanek 8 Põhjendus 8 a (uus)
	(8 a) Autoregistreerimismaksude kaotamisel on positiivne mõju keskkonnale, sest see toob kaasa autopargi kiire uuendamise. Soetamiskulude vähenemine on stiimuliks tarbijatele vahetada oma vanad autod välja kütusesäästlikumate ja keskkonda vähem saastavate autode vastu.
	Lähenemisviis maksustada auto kasutamine ja tegelik mõju keskkonnale on kooskõlas ühenduse keskkonnapoliitika põhiprintsiibiga, mille kohaselt keskkonnakahjude kulud peaks kandma saastaja.
Selgitus
Statistika näitab, et sõiduautode keskmine vanus on kõrgete autoregistreerimismaksudega riikides oluliselt kõrgem kui riikides, kus kõnealused maksud puuduvad. Autopargi uuendamine on soovitatav keskkonnapoliitilisest seisukohast, et soodustada energiasäästlikumate sõiduautode kasutamist.
Muudatusettepanek 9 Põhjendus 10
(10) On asjakohane, et nii autoregistreerimismaksu kui ka aastase liiklusmaksu tagasimaksesüsteem juurutatakse viivitamata, et vältida moonutusi ja sõiduautode erinevat maksukohtlemist.	(10) On asjakohane, et nii autoregistreerimismaksu kui ka aastase liiklusmaksu tagasimaksesüsteem juurutatakse viivitamata, et vältida moonutusi ja sõiduautode erinevat maksukohtlemist. Autoregistreerimismaksude tasumisega seonduvaid tehingukulusid tuleks vähendada, seades autoregistreerimismaksude arvutamiseks, hüvitamiseks ja maksmiseks liikmesriikide vahel liikudes sisse universaalsed siduslahendused.
Muudatusettepanek 10 Artikkel 2
Käesolevas direktiivis tähendab „sõiduauto“ M1 kategooria sõidukit, nagu on määratletud nõukogu direktiivi 70/156/EMÜ II lisa punktis A.	Käesolevas direktiivis tähendab „sõiduauto“ M1 ja N1 kategooriate sõidukit, nagu on määratletud nõukogu direktiivi 70/156/EMÜ II lisa punktis A.
Selgitus
Väikesed kommertssõidukid, mida tuntakse ka N1-kategooria sõidukite või kaubikutena, heidavad keskkonda umbes ühe kuuendiku sõiduautode süsinikdioksiidi heitkogusest. Direktiivis 2004/3 sätestatakse, et N1 kategooria sõidukite süsinikdioksiidi heitkoguseid peaks mõõtma sarnaselt sõiduautodele ettenähtud menetlusele. Seetõttu tuleks käesoleva direktiivi rakendusala laiendada ka N1 kategooria sõidukitele.
Muudatusettepanek 11 Artikli 4 lõige 1 a (uus)
	Maksumäärad määratakse võrdeliselt vastavate süsinikdioksiidi heidetega ning süsinikdioksiidi heitel põhinev aastane maksukoormus peab samuti jätkuvalt tõusma vastavalt õhku paisatava süsinikdioksiidi suurenevale kogusele. Maksud kehtestatakse tehnoloogiast sõltumatult ning neid kohaldatakse ühesuguselt kõikidele sõidukikategooriatele.
Selgitus
Eri liikmesriikides mootorsõidukite maksustamise valdkonnas tehtavate metodoloogiliselt erinevate ja kooskõlastamata algatuste tulemuseks on oht, et Euroopa Liidu mootorsõidukite maksustamise süsteemid jäävad killustatuks, tuues seega kaasa hoopis käesoleva direktiivi harmoniseerimiseesmärgile vastupidise tulemuse. Muudatusettepaneku eesmärk on tagada, et mootorsõidukite maksustamine toimub tulevikus õiglaselt ja ei mõjuta konkurentsi.
Muudatusettepanek 12 Artikkel 5
1. 31. detsembriks 2008 moodustab aastaste liiklusmaksude süsinikdioksiidi heitel põhineva maksustamiselemendi kogutulu vähemalt 25% nende maksude kogutulust.	1. jaanuariks 2008 moodustab aastaste liiklusmaksude süsinikdioksiidi heitel põhineva maksustamiselemendi kogutulu vähemalt 50% nende maksude kogutulust.
2. 31. detsembriks 2010 moodustab aastaste liiklusmaksude süsinikdioksiidi heitel põhineva maksustamiselemendi kogutulu vähemalt 50% nende maksude kogutulust.
Selgitus
Transpordisektor on teadaolevalt ainus sektor, kus jätkuvalt kasvab fossiilse energia kasutus ja süsinikdioksiidi heitekogused, kuigi tõhusamaid lahendusi on välja pakutud, sealhulgas ühistransport, mille osakaal on vähenemas arendamiseks vajalike rahaliste vahendite puudusel.
Muudatusettepanek 13 Artikli 9 lõige 1 a (uus)
	Autoregistreerimismaksude tasumise ja tagasimaksetega seonduvate tehingukulude vähendamiseks juurutavad liikmesriigid komisjoni kooskõlastusel ühise universaalse siduslahenduse, mis on autoregistreerimismaksude arvutamiseks, tagasimaksmiseks ja tasumiseks kättesaadav mis tahes ELi liikmesriiki liikuvatele ELi elanikele.
Muudatusettepanek 14 Artikkel 14
1. 31. detsembriks 2008 moodustab autoregistreerimismaksude süsinikdioksiidi heitel põhineva maksustamiselemendi kogutulu vähemalt 25% nende maksude kogutulust.	1. jaanuariks 2008 moodustab autoregistreerimismaksude süsinikdioksiidi heitel põhineva maksustamiselemendi kogutulu vähemalt 50% nende maksude kogutulust ning see eraldatakse ühistranspordi arendamisele ja hooldusele.
2. 31. detsembriks 2010 moodustab autoregistreerimismaksude süsinikdioksiidi heitel põhineva maksustamiselemendi kogutulu vähemalt 50% nende maksude kogutulust.
Selgitus
Sama, mis muudatusettepaneku 12 kohta.
Muudatusettepanek 15 Artikkel 15
Liikmesriigid edastavad komisjonile autoregistreerimismaksude ja aastaste liiklusmaksude maksubaasid ja -tasemed sellisena nagu neid kohaldatakse iga aasta 1. jaanuarist ning alati, kui liikmesriigi õigusakte on muudetud.	Liikmesriigid edastavad komisjonile autoregistreerimismaksude ja aastaste liiklusmaksude maksubaasid ja -tasemed sellisena nagu neid kohaldatakse iga aasta 1. jaanuarist ning alati, kui liikmesriigi õigusakte on muudetud. Lisaks sellele teavitavad liikmesriigid komisjoni kõigist meetmetest, mida on võetud ametiautode maksustamise diferentseerimiseks kütusesäästlikkuse alusel. Komisjon hõlbustab parimate tavade vahetust, avaldades elektrooniliselt võrdleva aruande lähenemisviisidest, mida liikmesriigid on kasutanud.
Selgitus
Mõnedes liikmesriikides moodustavad ametiautod rohkem kui 50% uute autode müügist. Ühendkuningriigis lisatakse süsinikdioksiidi heitest olenev protsent auto hinnast töövõtja maksustatavale tulule. See on aidanud kaasa ametiautode süsinikdioksiidi heite vähenemisele 14% võrra ajavahemikul 1999–2004 ning seda tuleks soodustada.

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv sõiduautodega seotud maksude kohta
Viited	KOM(2005)0261 – C6-0272/2005 – 2005/0130(CNS)
Vastutav komisjon	ECON
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	ENVI 8.9.2005
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev
Arvamuse koostaja   nimetamise kuupäev	Claude Turmes 14.9.2005
Endine arvamuse koostaja
Arutamine parlamendikomisjonis	30.1.2006		25.4.2006
Vastuvõtmise kuupäev	25.4.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	36 13 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Liam Aylward, Johannes Blokland, John Bowis, Frederika Brepoels, Hiltrud Breyer, Martin Callanan, Chris Davies, Avril Doyle, Mojca Drčar Murko, Edite Estrela, Jillian Evans, Karl-Heinz Florenz, Matthias Groote, Françoise Grossetête, Cristina Gutiérrez-Cortines, Gyula Hegyi, Dan Jørgensen, Christa Klaß, Eija-Riitta Korhola, Urszula Krupa, Marie-Noëlle Lienemann, Riitta Myller, Péter Olajos, Dimitrios Papadimoulis, Vittorio Prodi, Frédérique Ries, Dagmar Roth-Behrendt, Guido Sacconi, Carl Schlyter, Horst Schnellhardt, Richard Seeber, Jonas Sjöstedt, Bogusław Sonik, María Sornosa Martínez, Antonios Trakatellis, Thomas Ulmer, Anja Weisgerber, Åsa Westlund and Anders Wijkman.
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed	Margrete Auken, Bairbre de Brún, Christofer Fjellner, Dariusz Maciej Grabowski, Vasco Graça Moura, Jutta D. Haug, Henrik Lax, Miroslav Mikolášik, Pál Schmitt, Claude Turmes and Glenis Willmott.
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)	...

28.4.2006

• [1]  ELTs seni avaldamata.
• [2]  
• [3]  

transpordi- ja turismikomisjoni arvamus (28.4.2006)

Saaja: majandus- ja rahanduskomisjon

Ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv sõiduautodega seotud maksude kohta
(KOM(2005)0261 – C6‑0272/2005 – 2005/0130(CNS))

Arvamuse koostaja: Jan Marinus Wiersma

LÜHISELGITUS

Sissejuhatus

Direktiivi eelnõul on kaks kindlaks määratud eesmärki. Esimene on parandada siseturu toimimist ja teine rakendada komisjoni kolmandat ehk fiskaalmeetmetest koosnevat sammast, et vähendada sõiduautode süsinikdioksiidi heiteid. Direktiiviga sätestatakse sõiduautodega seotud maksude arvutamine nende süsinikdioksiidi heidete põhjal, nähakse ette autoregistreerimismaksude kaotamine ja kehtestatakse aastaste liiklusmaksude tagasimaksesüsteem.

Euroopa Parlament võttis 6. novembril 2003. aastal komisjoni teatise (KOM(2002)0431) alusel vastu resolutsiooni sõiduautode maksustamise kohta Euroopa Liidus. Komisjon jälgib selles valdkonnas tehtavaid edusamme ning avaldas hiljuti dokumendi pealkirjaga „Ühenduse strateegia rakendamine autode süsinikdioksiidi heidete vähendamiseks: Viies iga-aastane teatis strateegia tõhususe kohta“(SEK(2005)0826). Euroopa Parlament võttis vastu ka 29. septembri 2005. aasta resolutsiooni naftast sõltuvuse kohta ja kõige viimasena raporti “Ülemaailmsete kliimamuutuste vastase lahingu võitmine” (2005/2027(INI)), milles rõhutatakse tehnoloogiliste uuenduste olulisust ja vajadust suurema energiatõhususe järele transpordis. Euroopa Parlamendil ja nõukogul on ühine eesmärk vähendada hiljemalt 2010. aastaks uute sõiduautode süsinikdioksiidi keskmist heitekogust tasemeni 120 g kilomeetri kohta ning Euroopa Liit on võtnud endale kohustuseks vähendada märkimisväärselt süsinikdioksiidi heitkogust Kyoto protokolli raames.

Maanteetranspordist tulenevad süsinikdioksiidi heited

Umbes 28% süsinikdioksiidi heidetest johtub transpordist ning ainuüksi maanteetransport annab 84% transpordiga seotud süsinikdioksiidi heidetest, millest enam kui pool läheb sõiduautode arvele. Autost eralduva süsinikdioksiidi kogus on tihedalt seotud auto kütusesäästlikkusega. Üksinda transpordisektori arvele langeb rohkem kui 70% Euroopa naftatarbimisest. Euroopa Parlament nõudis hiljuti kiirete meetmete võtmist, et parandada muuhulgas automootorite energiasäästlikkust. Samal ajal on muutumas järjest populaarsemaks väiksema energiasäästlikkusega autod, sealhulgas nn sportautod.

Fiskaalmeetmetest koosnev sammas

Autotootjate ühendused on võtnud endale kohustuse saavutada heitkoguste vähendamine. Kõige viimasema hinnangu kohaselt on nad selle kohustuse täitmisel maha jäänud. Seetõttu on selge, et hädavajalik on uuendada autotootjate kohustust saavutada ühenduse sõiduautode süsinikdioksiidi heidete vähendamist käsitlevas strateegias sätestatud eesmärgid.

Teisalt ei ole seni kasutatud ühenduse sõiduautode süsinikdioksiidi heidete vähendamise strateegia fiskaalmeetmetest koosnevat sammast. Fiskaalmeetmed on sõiduautode süsinikdioksiidi heidete vähendamist käsitleva ühenduse strateegia asendamatu osa. Fiskaalpoliitika kuulub esmajoones liikmesriikide tegevusvaldkonda ja liikmesriikide suveräänsust maksuküsimustes puudutavad ettepanekud on väga tundlikud. Käesoleva arvamuse koostaja juhib tähelepanu tõsiasjale, et komisjoni ettepanekut on nõukogus võimalik vastu võtta üksnes ühehäälselt.

Väide, et käesolevat ettepanekut on võimalik rakendada eelarvet mittemõjutaval viisil, eirab asjaolu, et autoregistreerimismakse ja liiklusmakse ei kohaldata ilmtingimata samadel eesmärkidel. Liiklusmaks kehtestatakse üldiselt tee-ehitus- ja -hoolduskulude katmiseks, samas kui autoregistreerimismaks on tarbimismaks, millest saadav tulu läheb peamiselt riigi üldeelarvesse.

Käesoleva arvamuse koostaja on seisukohal, et komisjon peaks püüdma takistada ettepaneku kui terviku tagasilükkamist või selle vastuvõtmisega viivitamist põhjusel, et selle teatavad elemendid on teatud liikmesriikidele vastuvõetamatud, kuna sellel oleks strateegiale tervikuna negatiivne mõju.

Süsinikdioksiidi heited ja maksustamine

Ettepanek käsitleb peamiselt eesmärki vähendada uute autode heitkoguste taset, kuid selles ei osutata transporti käsitleva valge raamatu teistele eesmärkidele, mis hõlmavad ümbersuunamist ühistranspordile. Ettepanek läheks nende eesmärkidega vastuollu isegi seetõttu, et need meetmed tooksid kaasa madalama ostuhinna, mille tulemuseks võib olla automüügi suurenemine. Lisaks sellele ei saa sõiduautode maksustamist vaadelda eraldiseisvana kütuste maksustamisest või maanteekasutusmaksudest. Olgugi, et ettepanek osutab võimalusele kehtestada “uuenduslikud maanteekasutusmaksude sätted”, kaalub komisjon ainult selle suhet autoregistreerimismaksudesse, aga mitte liiklusmaksudesse.

Süsinikdioksiidi heidete vähendamise osas võib isegi olla kahjustav selliste fiskaalmeetmete võtmine, mis kaudselt suurendavad vähem kütusesäästlike autode ostmise atraktiivsust. Käesoleva arvamuse koostaja on seisukohal, et kehtivate autoregistreerimismaksude kaotamisel võib olla just niisugune mõju. Sellegipoolest näib, et üldiselt ollakse ühel meelel selle osas, et parem on kehtestada maks auto kasutamise eest, aga mitte selle omamise eest. Seetõttu peaks valitsustel olema vabadus vaadata uuesti läbi oma riigis kohaldatavad autode maksustamissüsteemid. Siiski peaks neid õhutama sellele, et autoregistreerimismaksude kaotamise kohustuse asemel kaaluksid nad pigem teekasutusmaksude kehtestamist.

Lisaks sellele võivad autode diferentseeritud autoregistreerimismaksud olla vahendiks, mille abil edendada kütusesäästlikumate (ja puhtamate) autode müüki. Autoregistreerimismaksude kaotamine jätaks valitsused sellest vahendist ilma. Igasugune autoregistreerimismaksude diferentseerimine peaks põhinema objektiivsetel kriteeriumidel, nagu näiteks tegelik süsinikdioksiidi või osakeste heitkogus.

Ettepanek kehtestada aastastesse liiklusmaksudesse – juhul, kui need eksisteerivad – süsinikdioksiidil põhinev maksustamiselement on teretulnud ning seda on võimalik kehtestada sõltumata teistest ettepanekus sisalduvatest maksustamiselementidest. Siiski peaks süsinikdioksiidil põhinev maksustamiselement olema järk-järgult progresseeruv, et mitte soodustada kütusekulukate autode kasutamist. See innustaks autotootjad veelgi rohkem jätkama tehnoloogilist arendustööd. Samuti on see teretulnud meede strateegias vähendada Euroopa sõltuvust naftast.

Turu killustumine ja haldustõkked

Autoregistreerimismaksude erineva tasemega Euroopa Liidus kaasneb Euroopa sõiduautoturu teatav killustumine. Lisaks seisavad kodanikud silmitsi märkimisväärsete finantskohustuste ja halduskuludega siis, kui nad soovivad viia auto ühest liikmesriigist teise liikmesriiki. Riigi tasandil tuleks võtta kiiresti meetmed, et kõrvaldada takistused isikute ja autode vaba liikumise teelt. Seoses sellega tuleb tervitada ettepanekut kehtestada süsteem, mille alusel hüvitatakse teatavatel tingimustel juba makstud autoregistreerimismakse.

Eelnevat silmas pidades teeb käesoleva arvamuse koostaja ettepaneku direktiivi projekti muutmiseks

MUUDATUSETTEPANEKUD

Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Komisjoni ettepanek[1]	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 1
(1) Sõiduautode maksustamine võib olla oluline täiendav vahend keskkonnaeesmärkide toetamisel, eriti seoses kasvuhoonegaaside heite vähendamisega ning seetõttu on asjakohane lülitada nii autoregistreerimismaksu kui ka aastase liiklusmaksu maksubaasi süsinikdioksiidi heitel põhinev maksustamiselement. Et täita kohustusi, mille ühendus ja liikmesriigid võtsid Kyoto protokolli raames, tuleb süsinikdioksiidi heitega otseselt seotud maksustamiselemendid lülitada sõiduautodega seotud maksude maksubaasi, mida kohaldatakse siduvas ajavahemikus 2008–2012. Ühendus peab saavutama sõiduautode süsinikdioksiidi heite vähendamise strateegilise eesmärgi vähemalt aastaks 2010 ning seetõttu on asjakohane kohaldada süsinikdioksiidi heitel põhinevat maksustamiselementi täies mahus 31. detsembriks 2010.	(1) Sõiduautode maksustamine võib olla oluline täiendav vahend keskkonnaeesmärkide toetamisel, eriti seoses kasvuhoonegaaside heite vähendamisega ning seetõttu on asjakohane lülitada nii autoregistreerimismaksu kui ka aastase liiklusmaksu maksubaasi saasteainete heitel ja kütusesäästlikkusel põhinev maksustamiselement. Et täita kohustusi, mille ühendus ja liikmesriigid võtsid Kyoto protokolli raames, tuleb saasteainete heitega otseselt seotud maksustamiselemendid lülitada sõiduautodega seotud maksude maksubaasi, mida kohaldatakse siduvas ajavahemikus 2008–2012. Ühendus peab saavutama sõiduautode saasteainete heite vähendamise strateegilise eesmärgi vähemalt aastaks 2010 ning seetõttu on asjakohane kohaldada saasteainete heitel põhinevat diferentseeritud maksustamist 31. detsembriks 2010, nii et sel oleks positiivne mõju heidete vähendamisele.
Selgitus
Lisaks süsinikdioksiidi heidetele mõjutavad õhu kvaliteeti oluliselt ka teised õhusaasteained, nagu lämmastikoksiidid ja lenduvad osakesed, ning neid tuleks arvesse võtta aastase liiklusmaksu määramisel.
Lisaks eesmärgile parandada siseturu toimimist on muudatusettepaneku eesmärk pakkuda vahendeid ühenduse süsinikdioksiidi vähendamise strateegia jaoks. Tagada on vaja teise eesmärgi täitmine.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 2
(2) Nõukogu 1996. aastal kinnitatud sõiduautode süsinikdioksiidi heite vähendamist ja kütusetõhususe parandamist käsitleva ühenduse strateegia kolmas sammas koosneb fiskaalmeetmetest ning see on ainus sammas, mida ühenduse tasandil veel rakendada tuleb.	(2) Nõukogu 1996. aastal kinnitatud sõiduautode saasteainete heite vähendamist ja kütusetõhususe parandamist käsitleva ühenduse strateegia kolmas sammas koosneb fiskaalmeetmetest ning see on ainus sammas, mida ühenduse tasandil veel rakendada tuleb.
Selgitus
Lisaks süsinikdioksiidi heidetele mõjutavad õhu kvaliteeti oluliselt ka teised õhusaasteained, nagu lämmastikoksiidid ja lenduvad osakesed, ning neid tuleks arvesse võtta aastase liiklusmaksu määramisel.
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 3
(3) Liikmesriike tuleks julgustada kohaldama kooskõlastatud stimuleerivaid fiskaalmeetmeid nende sõiduautode suhtes, mille heide on väiksem kui piirnorm, mis muudeti kohustuslikuks direktiiviga 98/69/EÜ mootorsõidukite heitgaaside tekitatud õhusaaste vastu võetavate meetmete kohta ja nõukogu direktiivi 70/220/EMÜ muutmise kohta, (Euro 4), et kiirendada selliste sõiduautode turuleviimist, mis vastavad ühenduse tasandil vastu võetavatele tulevikunõudmistele (Euro 5).	(3) Liikmesriike tuleks julgustada kohaldama kooskõlastatud stimuleerivaid fiskaalmeetmeid nende sõiduautode suhtes, mille heide on väiksem kui piirnorm, mis muudeti kohustuslikuks direktiiviga 98/69/EÜ mootorsõidukite heitgaaside tekitatud õhusaaste vastu võetavate meetmete kohta ja nõukogu direktiivi 70/220/EMÜ muutmise kohta, (Euro 4), et kiirendada selliste sõiduautode turuleviimist, mis vastavad ühenduse tasandil vastu võetavatele tulevikunõudmistele (Euro 5). Liikmesriike tuleks julgustada kohaldama oma aastaste liiklusmaksude ja autoregistreerimismaksude süsteemides maksude diferentseerimist, mis põhineb mitte ainult süsinikdioksiidi, vaid ka muude saasteainete, näiteks lämmastikoksiidide ning tahmaosakeste heitel ning kütusesäästlikkusel.
Or. de
Selgitus
Lisaks süsinikdioksiidi heidetele mõjutavad õhu kvaliteeti oluliselt ka teised õhusaasteained, nagu lämmastikoksiidid ja lenduvad osakesed, ning neid tuleks arvesse võtta aastase liiklusmaksu määramisel.
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 3 a (uus)
	(3a) Liikmesriike tuleks samuti julgustada kohaldama kooskõlastatud stimuleerivaid fiskaalmeetmeid sõiduautode suhtes, et soodustada selliste sõiduautode ja sõidukite seadmete, sealhulgas hübriidmootorite turuleviimist, mis vastavad igal juhul energiasäästlikkuse ja energiatõhususe nõuetele sellest olenemata, kas neis kasutatakse energiaallikana fossiilseid kütuseid nagu bensiin, diislikütus või veeldatud naftagaas, alternatiivseid kütuseid nagu biokütused, maagaas ja vesinik või elektrit.
Selgitus
Ühenduse meetmed peaksid olema keskkonnaeesmärkide ja energia säästmise ühenduslüliks, pidades silmas, et energiatõhusust on võimalik saavutada vastavalt komisjoni rohelise raamatu „Energiatõhusus ehk kuidas saavutada vähemaga rohkem” aluseks olevas strateegias osutatule kõigepealt kohese jäätmete vähendamisega: autodes kasutatavate naftal põhinevate kütuseliikide tarbimise vähendamine ning alternatiivsete kütuste (maagaasist vesinikuni) kasutamise soodustamine aitaks samuti keskkonna seisundit parandada, nagu nõutakse Kyoto protokollis.
Muudatusettepanek 5 Põhjendus 4
(4) Selliseks stimuleerivaks fiskaalmeetmeks võiks olla sõiduautodega seotud maksudiferentseerimine, mida kohaldatakse selle alusel, kui suur on konkreetse auto süsinikdioksiidi heide kilomeetri kohta grammides.	(4) Selliseks stimuleerivaks fiskaalmeetmeks võiks olla sõiduautodega seotud maksudiferentseerimine, mida kohaldatakse konkreetse auto saasteainete (lämmastikoksiidide ja tahmaosakeste) heite, samuti süsinikdioksiidi heite alusel, mida mõõdetakse grammides kilomeetri kohta, ning auto kütusekulu alusel, mida arvestatakse liitrites 100 kilomeetri kohta vastavalt parameetritele, mis on sätestatud 15. detsembri 1999. aasta direktiivis 1999/100/EÜ, millega kohandatakse nõukogu direktiivi 80/1268/EMÜ, mis käsitleb mootorsõidukite süsinikdioksiidi heitmeid ja kütusekulu, tehnika arenguga.
Muudatusettepanek 6 Põhjendus 4 a (uus)
	(4a) Sellised stimuleerivad fiskaalmeetmed peaksid arvesse võtma ka muid kahjulikke aineid, nagu tahked osakesed ja lämmastikoksiidid.
Selgitus
Maksustamissüsteemide muutmisel peavad liikmesriigid tagama, et reform oleks kooskõlas eurostandardite eesmärgiga, mis hõlmavad mitte ainult CO2 heiteid, vaid ka tahkeid osakesi ja lämmastikoksiide.
Muudatusettepanek 7 Põhjendus 5
(5) Siseturu killustumise edasiseks vältimiseks on vaja sätestada, et süsinikdioksiidi heitel põhinev maksustamiselement moodustaks vähemalt 25% autoregistreerimismaksude ja aastaste liiklusmaksude kogutulust 31. detsembriks 2008 ning vähemalt 50% kogutulust 31. detsembriks 2010.	(5) Siseturu edasise killustumise vältimiseks on vaja sätestada, et süsinikdioksiidi heitel, kütusekulul ja saasteainete heitel põhinev maksustamiselement moodustaks vähemalt 25% autoregistreerimismaksude ja aastaste liiklusmaksude kogutulust 31. detsembriks 2008 ning vähemalt 50% kogutulust 31. detsembriks 2010.
Muudatusettepanek 8 Põhjendus 8 a (uus)
	(8a) Autoregistreerimismaksude kaotamine mõjub positiivselt liiklusohutusele ja keskkonnale, kuna see viib autopargi kiirema uuenemiseni. Ostukulude vähenemine on stiimuliks vanade sõidukite asendamisele turvalisemate, vähem saastavate ja kütusesäästlikumate sõidukitega. Sõiduki kasutamise ja selle tegeliku keskkonnamõju maksustamisel põhinev lähenemine on kooskõlas ühenduse keskkonnapoliitika põhiprintsiibiga, mis nõuab, et keskkonnakahjudega seotud kulud tasub saastaja.
Selgitus
Statistika näitab, et sõiduautode keskmine vanus on kõrgete autoregistreerimismaksudega riikides oluliselt kõrgem kui riikides, kus kõnealused maksud puuduvad. Sõidukipargi uuendamine on kasulik keskkonna seisukohast, et soodustada energiatõhusamate ja keskkonnaohutumate sõiduautode kasutamist.
Muudatusettepanek 9 Põhjendus 14
(14) Et sõiduautode valdkonnas siseturu toimimise parandamiseks püstitatud eesmärke ei saa liikmesriigid eraldi edukalt saavutada, ja fiskaalmeetmete kasutamine eesmärgiga rakendada ühenduse sõiduautode süsinikdioksiidi heite vähendamise strateegiat pole samuti eraldi võimalik, ja et meetme ulatuse ja mõju tõttu on neid eesmärke võimalik paremini saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud lähimuspõhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.	(14) Et sõiduautode valdkonnas siseturu toimimise parandamiseks püstitatud eesmärke ei saa liikmesriigid eraldi edukalt saavutada, ja fiskaalmeetmete kasutamine eesmärgiga rakendada ühenduse sõiduautode saasteainete heite vähendamise strateegiat pole samuti eraldi võimalik, ja et meetme ulatuse ja mõju tõttu on neid eesmärke võimalik paremini saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud lähimuspõhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.
Selgitus
Lisaks süsinikdioksiidi heidetele mõjutavad õhu kvaliteeti oluliselt ka teised õhusaasteained, nagu lämmastikoksiidid ja lenduvad osakesed, ning neid tuleks arvesse võtta aastase liiklusmaksu määramisel.
Muudatusettepanek 10 Artikli 1 lõige 1
Käesoleva direktiiviga nähakse ette eeskirjad süsinikdioksiidi heitel põhinevate sõiduautomaksude arvutamiseks.	Käesoleva direktiiviga nähakse ette eeskirjad süsinikdioksiidi heitel, kütusekulul ja saasteainete heitel põhinevate sõiduautomaksude arvutamiseks.
Muudatusettepanek 11 Artikli 4 pealkiri
Diferentseerimine süsinikdioksiidi heite alusel	Diferentseerimine süsinikdioksiidi heite, kütusekulu ja saasteainete heite alusel
Muudatusettepanek 12 Artikkel 4
Aastaste liiklusmaksude arvutamisel kohaldatakse maksudiferentseerimist selle alusel, kui suur on konkreetse auto süsinikdioksiidi heide kilomeetri kohta grammides.	Aastaste liiklusmaksude arvutamisel kohaldatakse iga konkreetse sõiduauto suhtes astmeliselt progresseeruvat maksudiferentseerimist süsinikdioksiidi ja saasteainete heite alusel, mida mõõdetakse grammides kilomeetri kohta, ning auto kütusekulu alusel, mida arvestatakse liitrites või kuupmeetrites 100 kilomeetri kohta vastavalt direktiivis 1999/100/EÜ sätestatud parameetritele, nii et vähem süsinikdioksiidi õhku paiskavate autode kasutamist õhutatakse aktiivsemalt ja sõidukipargi koguheide väheneb vastavalt Kyoto protokolli alusel võetud kohustustele.
Muudatusettepanek 13 Artikli 5 lõige 1
1. 31. detsembriks 2008 moodustab aastaste liiklusmaksude süsinikdioksiidi heitel põhineva maksustamiselemendi kogutulu vähemalt 25% nende maksude kogutulust.	1. 31. detsembriks 2008 moodustab aastaste liiklusmaksude süsinikdioksiidi heitel, kütusekulul ja saasteainete heitel põhineva maksustamiselemendi kogutulu vähemalt 25% nende maksude kogutulust.
Muudatusettepanek 14 Artikli 5 lõige 2
2. 31. detsembriks 2010 moodustab aastaste liiklusmaksude süsinikdioksiidi heitel põhineva maksustamiselemendi kogutulu vähemalt 50% nende maksude kogutulust.	2. 31. detsembriks 2010 moodustab aastaste liiklusmaksude süsinikdioksiidi heitel, kütusekulul ja saasteainete heitel põhineva maksustamiselemendi kogutulu vähemalt 50% nende maksude kogutulust.
Muudatusettepanek 15 Artikkel 13
31. detsembrini 2015 kohaldatakse aastaste liiklusmaksude kehtimise korral nende arvutamisel maksudiferentseerimist selle alusel, kui suur on konkreetse auto süsinikdioksiidi heide kilomeetri kohta grammides.	31. detsembrini 2015 kohaldatakse autoregistreerimismaksude kehtimise korral nende arvutamisel iga konkreetse sõiduauto suhtes astmeliselt progresseeruvat maksudiferentseerimist süsinikdioksiidi heite ja saasteainete heite alusel, mida mõõdetakse grammides kilomeetri kohta, ning auto kütusekulu alusel, mida arvestatakse liitrites 100 kilomeetri kohta vastavalt direktiivis 1999/100/EÜ sätestatud parameetritele.
Muudatusettepanek 16 Artikli 14 lõige 1
1. 31. detsembriks 2008 moodustab autoregistreerimismaksude süsinikdioksiidi heitel põhineva maksustamiselemendi kogutulu vähemalt 25% nende maksude kogutulust.	1. 31. detsembriks 2008 moodustab autoregistreerimismaksude süsinikdioksiidi heitel, kütusekulul ja saasteainete heitel põhineva maksustamiselemendi kogutulu vähemalt 25% nende maksude kogutulust.
Muudatusettepanek 17 Artikli 14 lõige 2
2. 31. detsembriks 2010 moodustab autoregistreerimismaksude süsinikdioksiidi heitel põhineva maksustamiselemendi kogutulu vähemalt 50% nende maksude kogutulust.	2. 31. detsembriks 2010 moodustab autoregistreerimismaksude süsinikdioksiidi heitel, kütusekulul ja saasteainete heitel põhineva maksustamiselemendi kogutulu vähemalt 50% nende maksude kogutulust.
Muudatusettepanek 18 Artikkel 16
Komisjon esitab hiljemalt 1. jaanuariks 2011 ning seejärel iga viie aasta järel, pärast konsulteerimist liikmesriikidega, nõukogule ning Euroopa Parlamendile aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta.	Komisjon esitab hiljemalt 1. jaanuariks 2011 ning seejärel iga viie aasta järel, pärast konsulteerimist liikmesriikidega, nõukogule ning Euroopa Parlamendile aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta ning hindab seda eelkõige artiklite 4 ja 5 kohaldamisega seoses.
Selgitus
Vastavalt artiklitele 4 ja 5 peab aastane mootorsõidukimaks varieeruma proportsionaalselt õhku paisatava süsinikdioksiidi kogusele. Kooskõlas nende artiklite muudatusettepanekutega, mis annavad liikmesriikidele võimaluse arvesse võtta mitte ainult õhku paisatavat süsinikdioksiidi kogust, vaid kogu kahjulikku keskkonnamõju, on oluline, et komisjon hindaks, kuidas liikmesriigid on seda sätet kohaldanud ning mis on selle mõju autode keskkonnasäästlikkusele.

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv sõiduautodega seotud maksude kohta
Viited	(KOM(2005)0261 – C6‑0272/2005 – 2005/0130(CNS)
Vastutav komisjon	ECON
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	TRAN 8.9.2005
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev
Arvamuse koostaja   nimetamise kuupäev	Jan Marinus Wiersma 14.9.2005
Endine arvamuse koostaja
Arutamine parlamendikomisjonis	25.1.2006		18.4.2006
Vastuvõtmise kuupäev	19.4.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	25 17 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Margrete Auken, Inés Ayala Sender, Etelka Barsi-Pataky, Paolo Costa, Michael Cramer, Arūnas Degutis, Christine De Veyrac, Armando Dionisi, Saïd El Khadraoui, Emanuel Jardim Fernandes, Roland Gewalt, Luis de Grandes Pascual, Mathieu Grosch, Ewa Hedkvist Petersen, Jeanine Hennis-Plasschaert, Stanisław Jałowiecki, Georg Jarzembowski, Dieter-Lebrecht Koch, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Jörg Leichtfried, Bogusław Liberadzki, Eva Lichtenberger, Erik Meijer, Robert Navarro, Janusz Onyszkiewicz, Willi Piecyk, Luís Queiró, Reinhard Rack, Luca Romagnoli, Gilles Savary, Ulrich Stockmann, Gary Titley, Marta Vincenzi, Corien Wortmann-Kool, Roberts Zīle
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed	Den Dover, Markus Ferber, Nathalie Griesbeck, Elisabeth Jeggle, Anne E. Jensen, Ioannis Kasoulides, Kathy Sinnott, Dominique Vlasto, Jan Marinus Wiersma
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

• [1]  ELTs seni avaldamata.

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv sõiduautodega seotud maksude kohta
Viited	KOM(2005)0261 – C6-0272/2005 – 2005/0130(CNS)
EPga konsulteerimise kuupäev	6.9.2005
Vastutav komisjon   istungil teada andmise kuupäev	ECON 8.9.2005
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	TRAN 8.9.2005		ENVI 8.9.2005
Arvamuse esitamisest loobumine   otsuse kuupäev
Tõhustatud koostöö   istungil teada andmise kuupäev
Raportöör(id)   nimetamise kuupäev	Karin Riis-Jørgensen 5.9.2005
Endine raportöör / Endised raportöörid
Lihtsustatud menetlus – otsuse kuupäev  otsuse kuupäev
Õigusliku aluse vaidlustamine   JURI arvamuse kuupäev
Rahaeraldise määra muutmine   BUDG arvamuse kuupäev
Konsulteerimine Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega – istungil otsuse tegemise kuupäev
Konsulteerimine Regioonide Komiteega – istungil otsuse tegemise kuupäev
Arutamine parlamendikomisjonis	20.3.2006		30.5.2006
Vastuvõtmise kuupäev	21.6.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	27 1 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Zsolt László Becsey, Pervenche Berès, Sharon Bowles, Udo Bullmann, Ieke van den Burg, Elisa Ferreira, José Manuel García-Margallo y Marfil, Donata Maria Assunta Gottardi, Gunnar Hökmark, Karsten Friedrich Hoppenstedt, Sophia in 't Veld, Othmar Karas, Piia-Noora Kauppi, Kurt Joachim Lauk, Cristobal Montoro Romero, Joseph Muscat, John Purvis, Alexander Radwan, Bernhard Rapkay, Eoin Ryan, Antolín Sánchez Presedo, Manuel António dos Santos, Peter Skinner, Margarita Starkevičiūtė
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Mia De Vits, Werner Langen, Alain Lipietz, Giovanni Pittella
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Alfonso Andria, Toine Manders, Gianluca Susta
Esitamise kuupäev	10.7.2006
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)	...