RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi soovitus nõukogule seoses läbirääkimistega Ameerika Ühendriikidega sõlmitava lepingu osas reisijate registrite kasutamise kohta terrorismi ja rahvusvahelise kuritegevuse, sealhulgas organiseeritud kuritegevuse vältimisel ja tõkestamisel
19.7.2006 - (2006/2193(INI))
Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Sophia in 't Veld
ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI SOOVITUS NÕUKOGULE
seoses läbirääkimistega Ameerika Ühendriikidega sõlmitava lepingu osas reisijate registrite kasutamise kohta terrorismi ja rahvusvahelise kuritegevuse, sealhulgas organiseeritud kuritegevuse vältimisel ja tõkestamisel
Euroopa Parlament,
- võttes arvesse ettepanekut võtta vastu soovitus nõukogule, mille esitas fraktsiooni ALDE nimel Sophia in ’t Veld Ameerika Ühendriikidega sõlmitava lepingu kohta reisijate registrite kasutamise kohta terrorismi ja rahvusvahelise kuritegevuse, sealhulgas organiseeritud kuritegevuse vältimisel ja tõkestamisel (B6-0382/2006);
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 114 lõiget 3 ja artiklit 94;
– võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A6‑0252/2006),
A. tuletades meelde oma varasemaid resolutsioone reisijate registrite kohta[1], milles Euroopa Parlament rõhutas algusest peale
- valmisolekut lubada ametivõimudel kasutada reisijate isikuandmeid, kui see on julgeoleku eesmärkidel vajalik isikute identifitseerimiseks või võrdlemiseks ohtlike isikute, teadaolevate kurjategijate või terroristide kontrollnimekirjaga (nagu tehakse ELis Schengeni konventsiooni või direktiivi 2004/82/EÜ[2] alusel, milles lubatakse kasutada lennuettevõtjate APIS-süsteemi kaudu hallatavaid isikuandmeid) ja
- sügavat muret selle üle, et ametivõimud saavad süsteemselt kasutada andmeid, mis on seotud tavaliste reisijate (st inimeste, kes ei ole vastuvõtvas riigis kantud ohtlike isikute või kurjategijate nimekirja) käitumisega (krediitkaardi number, e-posti aadress, kuulumine teatavasse rühma, lennuettevõtte püsikliendiinfo), et kontrollida teoreetilise näidise alusel, kas selline reisija võib kujutada potentsiaalset ohtu lennureisile, sihtkohariigile või riigile, mida ta lennureisil läbib;
B. olles teadlik, et sellistes riikides nagu USA, Kanada ja Austraalia tegelikult nõutakse „käitumisandmete“ pidevat kasutamist sisejulgeoleku kaitsmiseks, kuigi Euroopa Liidus ei ole see heaks kiidetud, kuid rõhutades, et
- Kanada ja Austraalia riigisiseste õigusaktidega nähakse ette, et niisuguseid andmeid võib kasutada, kui kasutamise maht ja kestus ning kogutud andmete hulk on piiratud ning kasutamine on kohtu järelevalve all, mille tõttu Euroopa Parlament ja ELi riiklikud andmekaitseasutused peavad neid süsteeme asjakohasteks;
- USAs ei ole isegi komisjoniga peetud pikkade läbirääkimiste ja „kohustustes“ märgitud mõningate hea tahte avalduste järel USAs õhutranspordi valdkonnas seaduslikku andmekaitset; seetõttu võib kasutada kõiki reisijate registrite andmeid, välja arvatud „delikaatseid“ andmeid, mis on ainus erand, ja neid andmeid võidakse säilitada aastaid pärast julgeolekukontrolli teostamist; lisaks sellele ei ole muudele kui USA kodanikele õiguskaitset ette nähtud;
C. arvestades, et alates 11. septembri 2001. aasta hirmutegudest on ülemaailmselt kasutusele võetud hulk üksikuid julgeolekumeetmeid, mis sisaldavad tihti kõigi kodanike isikuandmete, eelkõige rahaülekannete, telekommunikatsiooni ja reisimisega seotud andmete süstemaatilist kogumist ja jälgimist; arvestades, et kuna ELil puudub ühtne julgeolekupoliitika, on oht, et üksikisikute suhted riigiga võivad saada kahjustatud;
D. tuletades meelde, et Euroopa Parlament otsustas Euroopa Kohtus vaidlustada otsuse 2004/496/EÜ[3], mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelise lepingu sõlmimist, mille üle peeti läbirääkimisi komisjoni otsuse 2004/535/EÜ[4] alusel, sest lepingul ei olnud õiguslikku alust ja see ei olnud õiguslikult selge ning lepingus lubati isikuandmeid võrreldes organiseeritud kuritegevuse ja terrorismivastase võitluse vajadusega liiga palju koguda;
E. tervitab Euroopa Kohtu otsust, millega tühistatakse nõukogu otsus 2004/496/EÜ ja komisjoni otsus 2004/535/EÜ[5];
F. kahetsedes, et Euroopa Kohus ei vastanud Euroopa Parlamendi väljendatud murele seoses lepingu õigusliku ülesehitusega ning selle sisu vastavusega Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitsekonventsiooni artiklis 8 sätestatud andmekaitse põhimõtetele;
G. arvestades asjaolu, et Euroopa Kohus teatas, et nõukogu otsust 2004/496/EÜ ei saa vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 95 koos direktiiviga 95/46/EMÜ[6] nõuetekohaselt vastu võtta, kuna reisijate registri andmete üleandmine ja kasutamine USA Tolli- ja Piirivalveametis (CBP) on seotud andmetöötlustoimingutega, mis puudutavad avalikku julgeolekut ja riigi tegevust kriminaalõiguse valdkonnas, mis jääb välja direktiivi 95/46/EMÜ kohaldamisalast ja esimese samba alt;
H. arvestades komisjoni ja nõukogu valmisolekut teha Euroopa Parlamendiga tihedat koostööd, et tagada täielik vastavus Euroopa Kohtu otsusega;
I. jagades artikli 29 alusel loodud töörühma 14. juunil 2006. aastal vastu võetud arvamust Euroopa Kohtu otsusele järgnevate vajalike meetmete kohta[7];
J. pidades küsimuse tähtsust selliseks, et Euroopa Liit peaks igal juhul sõlmima Ameerika Ühendriikidega nõuetekohase rahvusvahelise lepingu, milles täielikult austatakse põhiõigusi ja sätestatakse
|
|
a) |
andmed, mis on vajalikud identifitseerimiseks ning mis tuleks korrapäraselt ja automaatselt üle anda (APIS) ja millised reisija „käitumisega“ seotud andmed võiks üle anda igal üksikjuhtumil seoses inimestega, kes on avaliku julgeolekuga seotud kontrollnimekirjas märgitud „ohtlikuks“ kriminaalse või terroristliku tegevuse tõttu; |
|
|
b) |
raskete kuritegude loetelu, mille kohta võib esitada täiendava taotluse; |
|
|
c) |
ametiasutuste ja ametkondade loetelu, kellele andmeid võib anda, ja andmekaitsetingimused, mida tuleb täita; |
|
|
d) |
andmete säilitamise aeg mõlemat liiki andmete osas, pidades meeles, et raskete kuritegude vältimisega seotud andmeid tuleb vahetada ELi ja Ameerika Ühendriikide vahelise õigusabi ja väljaandmislepingu kohaselt; |
|
|
e) |
lennuettevõtjate, Ameerika Ühendriikide Kongressi uurimisteenistuse (CRS) ja eraorganisatsioonide (näiteks SITA ja AMADEUS) osa reisijate andmete ja avaliku julgeoleku eesmärkideks ette nähtud vahendite (APIS, PNR jne) üleandmisel; |
|
|
f) |
reisijatele antavad tagatised, mis võimaldaksid neil oma andmeid korrigeerida või esitada selgitus, kui reisilepingu ning identifitseerimisdokumentide, viisade, passide ja muude ametlike dokumentide vahel esineb lahknevusi; |
|
|
g) |
lennuettevõtjate kohustused reisijate ja ametivõimude ees ärakirja- või kodeerimisvigade puhul ja seoses töödeldavate andmete kaitsega; |
|
|
h) |
õigus pöörduda sõltumatu asutuse poole ja kasutada hüvitusmehhanisme, kui reisija õigusi rikutakse; |
1. edastab nõukogule järgmised soovitused:
Üldpõhimõtted
a) vältida reisijate andmete üleandmise osas õiguslikku vaakumit alates 1. oktoobrist 2006 ning tagada, et reisijate õigused ja vabadused on kaitstud isegi suuremal määral, kui praegu USA valitsuse esitatud ühepoolsete kohustuste alusel;
b) võtta selle valdkonna uute lepingute aluseks Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 8 kohased ELi andmekaitse põhimõtted;
Mis puudutab läbirääkimismenetlust
c) ajaliste piirangute tõttu läbi rääkida
- uus rahvusvaheline lühiajaline leping, mis hõlmab ajavahemikku 1. oktoober 2006 – november 2007 (ajavahemik, mis oli algselt hõlmatud Ameerika Ühendriikide ja ELi lepinguga, mille Euroopa Kohus tühistas),
- ICAO tasandil keskmise või pika ajavahemiku osas ühtsem lähenemisviis reisijate andmete vahetusele, et tagada nii õhuliikluse turvalisus kui ka ülemaailmne inimõiguste austamine;
d) volitada eesistujariiki, keda abistab komisjon, teavitama Euroopa Parlamenti lepingu läbirääkimistest ja kaasama asjaomase komisjoni esindajaid USA valitsusega peetava dialoogi vaatlejateks;
Mis puudutab lühiajalise lepingu sisu
e) kõrvaldada kõigepealt esimeses ELi ja Ameerika Ühendriikide lepingu läbivaatuses esitatud puudused ja võtta arvesse Euroopa andmekaitseinspektori ja artikli 29 alusel loodud töörühma soovitused;
(f) lisada kohustuste sisu lepingu põhiteksti, et need muutuksid õiguslikult siduvaks, mille tulemusena peavad mõlemad lepinguosalised kinnitama või muutma kehtivaid õigusakte ning kohtud peavad kaitsma lepinguga hõlmatud isikuid;
g) lisada uude lepingusse viivitamata Ameerika Ühendriikide valitsuse hea tahte avaldusena kohustused (mida kahe aasta möödumisel lepingu jõustumisest ikka veel täielikult ei täideta) järgmiselt:
- range kasutamisotstarbe piiramine, mis oli varem sätestatud kohustuses 3, et käitumisandmeid ei saa kasutada majanduskuritegude kontrollimiseks või linnugripi tõkestamiseks; selline piirang tuleks samuti sätestada niisuguste andmete edasisele üleandmisele;
- üleminek PUSH-süsteemile (kohustuse 13 kohaselt), nagu EÜ lepingutes Kanada ja Austraaliaga, sest kõik tehnilised nõuded on kehtestatud ja näiteks SITA on seda juba teinud;
- reisijate teavitamine reisijate registrite eeskirjadest ja asjakohaste kohtumenetluste kehtestamine kaebuste puhul, mis on sätestatud kohustustes 36–42 ning reisijate registrite lepingutes Kanada ja Austraaliaga;
- vajadus tagada andmeid käsitlevate töötajate nõuetekohane juhendamine ja koolitus ning vajadus kaitsta IT-süsteeme;
- iga-aastane ühine läbivaatamine kohustuse 43 kohaselt peaks kindlasti toimuma igal aastal, seda tuleks teha koostöös riikide andmekaitseasutustega ja see tuleks avaldada täielikul kujul ning see peaks hindama mitte ainult kohustuste täitmist, vaid ka lepingu tulemusi terrorismi ja kuritegevuse kõrvaldamisel;
Mis puudutab keskmise pikkusega lepingu sisu
h) anda EL-le selge õiguslik raamistik, nimelt võttes kiiremas korras vastu andmekaitse raamotsuse eelnõu;
i) vältida kunstlikku vahet sammaste vahel järjekindla sammastevahelise andmekaitse raamistiku loomise abil liidus, kasutades Euroopa Liidu lepingu artiklis 42 sätestatud üleminekuklauslit, et tagada uue lepingu sõlmimine koostöös Euroopa Parlamendiga ja Euroopa Kohtu järelevalve all;
j) piirata taotletavate andmete hulka ja filtreerida delikaatsed andmed juba andmeallikas direktiivi 95/46/EÜ artikli 8 nõuete kohaselt; märgib, et veoettevõtjad peavad esitama ainult neile kättesaadavad andmed, nii et tegelikult saab USA Tolli- ja Piirivalveamet harva taotletud 34 andmeliigist koosneva kogu; järeldab, et lepingu eesmärgi, see tähendab terrorismi ja rahvusvahelise kuritegevuse – sealhulgas organiseeritud kuritegevuse – vältimise ja tõkestamise seisukohast piisaks isegi APIS-süsteemi andmetest; palub nõukogu eesistujariigil ja komisjonil tõstatada see küsimus läbirääkimistel;
2. kordab oma varasemat nõuet, et uus leping peaks tagama Euroopa reisijatele sama tasemega andmekaitse, mis praegu on USA kodanikel;
3. rõhutab oma varasemat seisukohta, et Euroopa Liit peaks vältima Euroopa reisijate registrite süsteemi kaudset loomist, kui USA Tolli- ja Piirivalveamet annab asjaomased andmed liikmesriikide politseile ja kohtule; arvab, et tavaliste kodanike andmete süstemaatiline kogumine väljaspool kohtumenetlust või politsei uurimist peaks Euroopa Liidus jääma keelatuks ja andmeid tuleks vajaduse korral vahetada kehtiva ELi ja Ameerika Ühendriikide vastastikuse õigusabi ja väljaandmise lepingu kohaselt;
4. teeb ettepaneku, et Euroopa Parlamendi esindajate osavõtul toimuv dialoog ELi, USA, Kanada ja Austraalia vahel 2007. aasta läbivaatamise ühiseks ettevalmistamiseks ja reisijate registrite üleandmise üldise standardi kehtestamiseks, kui seda peetakse vajalikuks, algaks enne 2006. aasta lõppu;
5. soovitab tungivalt, et Euroopa Parlament asjaomaseid kodanikke esindava demokraatliku institutsioonina korraldaks selles küsimuses ühisistungi USA Kongressi kui samaväärse institutsiooniga, et alustada dialoogi terrorismivastase võitluse ja selle tagajärgede üle kodanikuvabadustele ning inimõigustele;
o
o o
6. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule ja teavitamise eesmärgil komisjonile.
- [1] Resolutsioon isikuandmete üleandmise kohta lennufirmade poolt transatlantiliste lendude puhul (13. märts 2003) dok P5_TA(2003)0097, resolutsioon isikuandmete üleandmise kohta lennufirmade poolt transatlantiliste lendude puhul: USAga läbirääkimiste olukord (9. oktoober 2003) dok P5_TA(2003)0429 ja resolutsioon komisjoni otsuse projekti kohta, milles esitatakse kaitse nõuetekohane tase, mis on ette nähtud kaitsmaks reisijate registrites sisalduvaid isikuandmeid, mis antakse üle USA Tolli- ja Piirivalveametile (2004/2011(INI)) (31. märts 2004) dok P5_TA(2004)0245
- [2] ELT L 261, 6.8.2004, lk 24.
- [3] ELT L 183, 20.5.2004, lk 83.
- [4] ELT L 235, 6.7.2004, lk 11.
- [5] 30. mai 2006. aasta kohtuotsus liidetud kohtuasjades C-317/04 ja 318/04.
- [6] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46/EMÜ, 24. oktoober 1995, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).
- [7] (vt: http://ec.europa.eu/justice_home/fsj/privacy/workinggroup/wpdocs/2006_en.htm)
SELETUSKIRI
Pärast Euroopa Kohtu otsust: Kas uus ELi ja Ameerika Ühendriikide leping?
1. Endiselt tuleb eelistada üht Euroopa lepingut kahekümne viiele kahepoolsele lepingule (see on ju Euroopa kodanike huvides, mis ongi see, mille üle peaksime muret tundma). Kui Euroopa Liit on ühinenud, on tal rohkem sõnaõigust kui liikmesriigil üksinda. Selle kohta võib tuua näiteid minevikust (vt endine ELi ja Ameerika Ühendriikide leping väljaandmise ja vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades) ja muid lepinguid, mille üle läbirääkimised alles käivad, samuti läbirääkimisi vastastikuste viisakokkulepete üle (vt viisanõudest loobumise programm).
2. Igasugune Euroopa leping peab aga olema tõeline rahvusvaheline leping, mitte ainult „ümbrik“, mis sisaldab ühepoolseid mittesiduvaid kohustusi, mida kujutas endast äsja tühistatud leping. Sellest seisukohast ei piisa üksnes viitest kohustustele, sest see jätab kahtluse, kas need on laadilt siduvad ja õiguslikud aktid (NB: USA võetud kohustused, mis on üksnes halduslikku laadi, ei ole kooskõlas Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklis 8 sätestatud „õiguslike“ meetmete nõudega, mida liikmesriigid ja ELi institutsioonid peavad järgima nii riigisisestes õigusaktides kui ka rahvusvahelistes lepingutes.
3. Kuna see oleks rahvusvaheline leping, mis mõjutab liikmesriikide pädevusse kuuluvat valdkonda ja käsitleb põhiõigusi, tuleks see ratifitseerida riigi parlamendis. Tehniliselt peaks selle nõude oma riigi valitsusele esitama riigi parlament ise, kasutades Euroopa Liidu lepingu artikli 24 lõiget 5.
4. Oleks vaja teha õiguslik hindamine, et välja selgitada, kas lepingut saaks ajutiselt kohaldada, kui kõik liikmesriigid seda ei ratifitseeri. Sel juhul tekiks samasugune olukord nagu ELi ja Ameerika Ühendriikide vahelise lepingu puhul väljaandmise ja vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades.
Sisu
5. Euroopa Ühenduste Komisjoni ja valitsuste volituste projektis nähakse ette, et läbiräägitav leping peab tagama vähemalt sama taseme kaitse, mille tagas äsja tühistatud leping.
Nii poliitiliselt kui ka loogiliselt on ettepanek vildakas. Pärast kaht aastat kohaldamist tunnistavad nii ühendus kui ka USA valitsus, et lepingut tuleks parandada. Artikli 29 alusel loodud rühm osutab asjaolule, et tulevane leping peab tagama vähemalt samal tasemel kaitse, millele on formaalselt viidatud äsja tühistatud lepingus.
Parendused on kindlasti võimalikud
- andmete kogumise eesmärgi parema määratlemise osas. Alguses oli see vajalik võitluseks terrorismiga, seejärel võitluseks „rahvusvahelise“ kuritegevusega ja viimasel ajal linnugripi kontrolli all hoidmiseks... Kas tulevikus on oodata, et kontrollitakse kõiki reisijaid ja lennureis annab õiguse kontrollida reisijaid kõikide kuritegude, näiteks maksukuriteo või kinnipidamise alusel, mis on seotud narkootikumide omamisega isiklikuks kasutamiseks? Niisugust olukorda oleks raske kooskõlla viia vajadusega teha erandjuhtudel erandeid Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklis 8 sätestatud andmekaitsest, mida nii liikmesriigid kui ka EL peavad järgima. Eeskirja, millest võib teha nii palju erandeid, et need hõlmaksid neid, kes on seotud iga liiki kuritegevuse vältimisega, ei saaks tõhusalt kohaldada.
- töödeldavate andmete hulga osas (praegu oleks kerge kontrollida, kas reisijate registris sisalduvad 34 liiki andmed, mida tõepoolest kasutatakse, on need, mis on seotud reisijate identifitseerimisega, st andmed, mida liikmesriigid juba kasutavad ebaseadusliku rände kontrollimise direktiivi kohaselt). Mis mõtet on aastate kaupa koguda ja salvestada miljardeid andmeid, mida ei hakata isegi kasutama?
- andmete kustutamise osas, kui julgeolekukontroll on tehtud (nagu on ette nähtud Kanada ja Austraalia süsteemis, mille Euroopa Parlament on heaks kiitnud). Ühiskonnas, mis tahab olla „demokraatlik“, on raske põhjendada nende isikute andmete säilitamist, kes ei ole põhjustanud julgeolekuprobleeme (tingimus, mis on kaudselt sätestatud Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklis 8).
- filtrite paigutamise osas, et ära hoida juurdepääs delikaatsetele andmetele. Tegelikult on asi selles, et andmeid peavad filtreerima juba andmeallikad (PUSH-süsteem), mitte ametiasutused, kes andmeid saavad.
- kohtumenetluse osas andmete väärkasutuse puhul (jälle tuleb märkida, et Euroopa reisijatel ei ole USA reisijate õigusi; mis mõte on rahvusvahelisel lepingul liitlasega, kui me ei saa oma kodanikele samal tasemel kaitset?)
Ettevaatusprintsiip
6. On selgemast selgem, et EL/USA leping selles valdkonnas muutub etaloniks, millele hakatakse viitama nii Euroopa õigusaktides kui ka ülemaailmsetes dokumentides. Selle tulemusena tundub artikli 29 alusel loodud rühma esitatud ettevaatlik lähenemisviis uue lepingu väljatöötamisele, mis hõlmab ainult Euroopa Kohtu (novembris 2007) tühistatud reisijate registrite lepingus ette nähtud ajavahemiku järele jäänud osa, täiesti mõistlik.
Enne selle lähenemisviisi, mida USA valitsus püüab selles valdkonnas kehtestada, muutmist ülemaailmseks standardiks, oleks äärmiselt soovitatav korraldada põhjalik arutelu selliste asutustega nagu Rahvusvaheline Tsiviillennundusorganisatsioon ja demokraatlik arutelu riikide parlamentides. Eeskirjad, mis muudavad oluliselt kodanike ja ametivõimude suhteid ning mõjutavad iga päev sadu miljoneid inimesi, nõuavad enamat kui „kiirparandus“, nagu on soovitanud liikmesriigid ja komisjon isegi pärast Euroopa Kohtu otsust.
Lisaks sellele tuleb ettevaatlikult suhtuda lennuettevõtjate ja reisijate vastastesse majanduslikesse survevahenditesse, sest kui neid peaks kohaldatama vahet tegemata (st kui ühtki isikut ei ole liigitatud ohtlikuks), võib WTO süüdistada USA valitsust õhutranspordi väärkasutamises ja oma riigi lennuettevõtjatele majandusliku kahju tekitamises. Sellest seisukohast tekib kahtlus, kas sellise preventiivse turvakontrolli tõhususega seotud andmed, mida Kongress praegu käsitleb, on kulutasuvad.
ETTEPANEK VÕTTA VASTU SOOVITUS B6-0382/2006
vastavalt kodukorra artikli 114 lõikele 1
Esitaja: Sophia in 't Veld
fraktsiooni ALDE nimel
Ameerika Ühendriikidega sõlmitava reisijate registrite kasutamist terrorismi ja rahvusvahelise kuritegevuse, sealhulgas organiseeritud kuritegevuse vältimisel ja tõkestamisel käsitleva lepingu sisu kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Kohtu 30. mai 2006. aasta otsust liidetud kohtuasjades C-317/04 ja 318/04;
– võttes arvesse kodukorra artikli 114 lõiget 1,
A. arvestades, et Euroopa Kohus tühistas (30. mai 2006. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-317/04 ja 318/04) otsuse 2004/496/EÜ, millega antakse nõukogu eesistujale õigus kirjutada alla lepingule Ameerika Ühendriikidega reisijate registrite kohta, ning komisjoni sama valdkonda käsitleva 14. mai 2004. aasta otsuse lennureisijate isikuandmete piisava kaitse kohta;
B. arvestades, et Euroopa Kohus ei vastanud Euroopa Parlamendi väljendatud murele seoses lepingu õigusliku ülesehituse ning asjaoluga, et see ei ole kooskõlas inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooni (ECHR) artiklis 7 sätestatud andmekaitse põhimõtetega,
1. edastab nõukogule järgmised soovitused:
A. arvestades, et
a) Euroopa tasandil tuleks alates 1. oktoobrist 2006 vältida õiguslikku lünka reisijate isikuandmete edastamisel ning reisijate õigusi ja vabadusi tuleks seoses USA valitsuse kehtestatavate ühepoolsete kohustustega praegusest enam kaitsta;
b) EL vajab kiiresti selget õiguslikku raamistikku, mistõttu tuleks kiiremas korras vastu võtta andmekaitse raamotsuse eelnõu;
c) mis tahes uued kokkulepped antud valdkonnas peaksid lähtuma ELi andmekaitse põhimõtetest;
d) tuleks vältida kunstlikku vahet sammaste vahel järjekindla sammastevahelise andmekaitse raamistiku loomise abil liidus, kasutades Euroopa Liidu lepingu artiklis 42 sätestatud üleminekuklauslit, et tagada uue lepingu sõlmimine koostöös Euroopa Parlamendiga ja Euroopa Kohtu järelevalve all;
B. arvestades, et ajaliste piirangute tõttu tuleb
a) korraldada läbirääkimised uue lühiajalise rahvusvaheline lepingu üle, mis hõlmaks ajavahemikku 1. oktoobrist 2006 novembrini 2007 (mida esialgselt hõlmas USA-ELi leping, mille Euroopa Kohus tühistas);
b) kõrvaldada lepingu esimese ELi ja USA vahelise ühise läbivaatamise puudujäägid ning võtta arvesse Euroopa andmekaitseinspektori (*) ja töörühma „Artikkel 29“ (*) soovitusi;
c) vajaduse korral töötada rahvusvahelise tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) tasandil välja keskmise tähtajaga või pikaajaline ühtsem lähenemisviis reisijate isikuandmete vahetamisele, et tagada nii lennuliikluse ohutus kui ka inimõiguste austamine kogu maailmas,
2. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule ja teavitamise eesmärgil komisjonile ning Euroopa Ülemkogule.
MENETLUS
|
Pealkiri |
Läbirääkimised seoses Ameerika Ühendriikidega sõlmitava lepinguga reisijate registrite kasutamise kohta terrorismi ja rahvusvahelise kuritegevuse, sealhulgas organiseeritud kuritegevuse vältimisel ja tõkestamisel | ||||||
|
Menetluse number |
|||||||
|
Vastutav komisjon |
LIBE | ||||||
|
Raporti koostamise otsuse kuupäev |
6.7.2006 |
| |||||
|
Raportöör(id) |
Sophia in 't Veld |
| |||||
|
Endine raportöör / Endised raportöörid |
|
| |||||
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
3.7.2006 |
|
|
|
| ||
|
Vastuvõtmise kuupäev |
13.7.2006 | ||||||
|
Lõpphääletuse tulemused |
+: –: 0: |
31 0 0 | |||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Edit Bauer, Giusto Catania, Carlos Coelho, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Adeline Hazan, Lívia Járóka, Magda Kósáné Kovács, Ole Krarup, Barbara Kudrycka, Stavros Lambrinidis, Henrik Lax, Sarah Ludford, Antonio Masip Hidalgo, Claude Moraes, Hartmut Nassauer, Martine Roure, Inger Segelström, Manfred Weber, Stefano Zappalà, Tatjana Ždanoka | ||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Gérard Deprez, Jeanine Hennis-Plasschaert, Sophia in 't Veld, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Jean Lambert, Javier Moreno Sánchez, Bill Newton Dunn, Hubert Pirker, Marie-Line Reynaud | ||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2) |
Simon Busuttil, Manuel Medina Ortega | ||||||
|
Esitamise kuupäev |
19.7.2006 | ||||||
|
Märkused |
... | ||||||